Rubriik: Jõgevamaa

Valdade talimängud toimuvad 3.-4. märtsil Kuremaal

20. Eesti valdade talimängudel võõrustab Jõgevamaa oma spordibaasides  850 sportlast, kes esindavad 39 Eestimaa valda. Talimängudel on kavas järgmised spordialad: suusatamine, uisutamine, meeste korvpall, naiste korvpall, lauatennis, male, kabe.

Tuntumatest tegijatest kaitsevad oma koduvalla au:
suusatamises – Vahur Teppan, Eeri Vahtra, Kaili Sirge;
korvpallis – Eesti Meistriliiga mängijad Kristo Saage, Janis Vahter,
Viljar Veski, Rait Riivolaane;
kabes – suurmeister rahvusvahelises kabes Urmo Ilves, kes esindab Kiili valda ning suurmeister vene kabes Kaari Vainonen Rae valla võsitkonna
koosseisus;
males – Paikuse valla eest Eesti esimaletaja Kaido Külaots ning Tartu valla eest eelmise aasta Eesti meeste meister Pavel Vorobjov.

Talimängude üldkokkuvõttes selgitatakse parimad vallad kahes grupis:
– üle 2000 elaniku ja
– kuni 2000 elanikku.

Talimängudest teeb pühapäeval kokkuvõtte Raadio Marta, mida kuuleb sagedusel 100,7 MHz.

Kogu informatsioon 20. Eesti valdade talimängude kohta asub EMSL Jõud
kodulehel http://www.joud.ee/est/g78s2079

Eesti valdade talimängude korraldajad on Eestimaa Spordiliit Jõud, Jõgeva Vallavalitsus, Jõgevamaa Spordiliit Kalju.

C. R. Jakobsoni nimelises Torma Põhikoolis saab kuulda isamaalisi kõnesid

Jakobsoni kõnevõistlus „Isamaa on meile püha“ on kujunenud traditsiooniliseks ettevõtmiseks. Järjekorras kuues kõnevõistlus toimub 10. märtsil algusega kell 12 C. R. Jakobsoni nimelises Torma Põhikoolis.

„Jõgevamaal korraldatakse noortele mitmeid luulevõistlusi. Jakobsoni kõnevõistlus on omanäoline ja erineb süvendatud isamaalisuse ja konkreetselt just kõnepidamisoskuse arendamise poolest, mistõttu on see saanud kiidusõnu nii osalevate õpilaste kui nende juhendajate ning ka žüriiliikmete poolt,“ lausus Torma vallavanem ja žürii liige Riina Kull.

Kõnevõistlusel osalemisega tunneb noor inimene end oma riigi kodanikuna, väärtustades isade maad ja rahvast, mõistab ajaloolise arengu järjepidevust, mineviku ühiskondlikke nähtusi ja arenguid. Samuti aitab kõnevõistlusel osalemine kujundada õpilaste väärtushinnanguid, inimväärtuste kasvatamise põhimõtteid ning arendada esinemis- ja väljendusoskust.

Kuna C. R. Jakobsoni elutee on seotud lisaks Jõgevamaale ka Viljandi- ja Pärnumaa paikadega, siis oodatakse õpilasi võistlema ka neist maakondadest.

Võistlejatel tuleb Jakobsoni kõnevõistlusel esitada vabalt valitud lõik C. R. Jakobsoni isamaakõnedest ning iseseisvalt ettevalmistatud kõne teemal „Eesti elab!“ Kõnevõistluse peaauhinnaks on C. R. Jakobsoni raamatu „Kolm isamaa kõnet“ täisnahkne köide.

Jakobsoni kõnevõistluse “Isamaa on meile püha“ žüriisse kuuluvad esimees Tiina Tegelmann – Jõgeva Maavalitsuse kultuuri- ja noorsootöö peaspetsialist, Janek Varblas – Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi arendus- ja projektijuht, Tanel Sakrits – 2011. aasta kõnevõistluse võitja, Riina Kull – Torma vallavanem ja Merle Nisu – Pajusi valla rahvamaja juhataja. Varasemal viiel aastal oli kõnevõistluse žürii esimeheks Ants Paju, kelle mälestusele pühendatakse mõned hetked.

Jakobsoni kõnevõistlust korraldab Torma vald.

Lisainfo ja registreerimine riina@torma.ee<mailto:riina@torma.ee>.

Jakobsoni kõnevõistluse võitjad:
• 2007 Mart Sildnik, Jõgeva Ühisgümnaasium
• 2008 Galina Bilõtšuk, Mustvee Vene Gümnaasium
• 2009 Liivar Lepp, Jõgeva Ühisgümnaasium
• 2010 Anastasia Andrejeva, Jõgeva Ühisgümnaasium
• 2011 Tanel Sakrits, Jõgeva Gümnaasium

Kalevipoja uisumaratoni uus toimumise aeg on 10. märts

Kalevipoja IV Uisumaratoni töögrupp otsustas, et sobivate ilmastikutingimuste korral viikase maraton läbi 10. märtsil. Töögrupp kohtub uuesti 5. märtsil ning lõplik otsus maratoni toimumise kohta tuleb 7. märtsil.

Möödunud nädala reedel otsustati maraton edasi lükata, kuna ilma soojenemisega oli Peipsi järve jääle kogunenenud kuni 10 cm paksune veekiht. “Jää paksus on ka tänase päeva seisuga endine ning korraldajad annavad endast maksimumi, et võistlus teoks saaks,” kommenteeris võistluste korraldamise käiku korralduskomitee esimees Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev.

Täiendav infot Kalevipoja IV Uisumaratoni toimumise kohta meedia vahendusel 5. märtsil . Lisainfot saab ka aadressil www.sportinfo.ee. Kalevipoja IV Uisumaratoni korraldavad Mustvee Linnavalitsus, Kasepää Vallavalitsus, Jõgeva Maavalitsus, Eesti Uisuliit ja Jõgevamaa Spordiliit Kalju.

Allikas: Jõgeva Maavalitsus

Kalevipoja IV uisumaraton lükkub edasi

Täna, 24. veebruaril kogunes Mustvees Kalevipoja IV Uisumaratoni töögrupp hindamaks maratoni rada ja jääolusid. Ilma soojenemisega on Peipsi järve jääle kogunenenud kuni 10 cm paksune veekiht, seetõttu otsustati uisumaraton ilmastikutingimuste tõttu edasi lükata.

“Viimase ööpäeva jooksul on kogunenud maratoni rajale vihma ja lumesula vesi, mis takistab võistluste läbiviimist. Jää paksus on endine ja kvaliteet korralik. Korralduskomitee ühine otsus on, et maraton lükkub ilmade paranemiseni edasi”, lausus korralduskomitee esimees Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev.

Kõigil soovijail on 25. veebruaril aga tasuta võimalus sõita Adavere uisurajal. Rada on huvilistele avatud kella 11-st, kohale tulnudi ootavad ka auhinnad. Loe edasi: Kalevipoja IV uisumaraton lükkub edasi

Jõgeval algavad salsa ja bachata paaristantsutrennid algajatele

Vürtsikas SALSA ja sensuaalne BACHATA – kaks väga atraktiivset ja kogu maailmas armastatud tantsu jõuavad käesoleval hooajal paljudesse Eestimaa linnadesse.

Teisipäeval, 7. veebruaril 2012 kell 18
Jõgeva spordikeskus Virtus
Üksiktrenn 5 €
Kuutasu korraga tasudes 4 € kord

Salsa ja bachata kuuluvad Ladina-Ameerika tantsude hulka. Oma populaarsuse tõttu on need tänaseks laialt levinud üle maailma ning salsast on kujunenud moetants, mida tantsib juba ka paar tuhat eestlast. Eestis on võimalik hetkel regulaarselt salsat tantsida küll vaid pealinnas, seda lausa 4-5 õhtul nädalas (www.salsaparty.ee), kuid regulaarsed salsatreeningud toimuvad juba ka teistes suuremates linnades nagu Tartu, Paide ja Viljandi ning tantsivate inimeste arv aina kasvab.Plaanis on hakata korraldama tantsuõhtuid ka kesk-eesti piirkonnas vähemalt korra kuus,kus erinevate linnade salsatajad saaksid ühisele tantsupõrandale koguneda.

Kursusele osalema on oodatud kõik tantsusõbrad olenemata vanusest ja varasemast  tantsukogemusest! Tundi alustame tantsuvilumust arendava soolo-osaga, kus lahedate lõunamaiste rütmide saatel harjutame põhisamme ning pöördeid. Kõike seda läheb vaja selleks, et paaritöö sujuks järgneva tunni jooksul ladusamalt. Tunni teises osas keskendume partnerite vahelisele koostööle. Kogenud õpetaja käe all saavad õpilased teada, millised nõksud on vajalikud, et mehed õpiksid kiiresti partnerit juhtima ning naistest saaks osavad järgijad. Paari-kolme tunni järel saavad kõik osalejad kindlasti oma oskustest juba ka rõõmu tunda!

Tule ja naudi mõnusat muusikat, kirglikku tantsu ja lõbusat seltskonda!
Registreeru tantsule: tel 522 9202, diana@bailador.ee
Lisainfo: www.bailador.ee

Tulla võib nii üksi kui kaaslasega, tunnis vahetame partnereid!

Kuu lõpus toimub talvine aialinnuvaatlus

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnusõpru osalema 28. ja 29. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel TALV 2012. Talvisest aialinnuvaatlusest on kujunenud Euroopa kõige populaarsem linnuvaatlusüritus, mis köidab igal aastal sadu tuhandeid inimesi. Kolmandat aastat Eestis korraldatava vaatluse vastu on eelnevatel aastatel olnud suur huvi – mullu edastas oma vaatlused 1134 linnusõpra 948 vaatluskohast, kokku vaadeldi 30 973 lindu 58 liigist. Kõige arvukam oli oodatult rasvatihane, kes esines 95% vaatluskohtades ning moodustas pea veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas taas rohevint, järgnesid põldvarblane, leevike ja koduvarblane.

Aialinnuvaatluse suure edu võtmeks on lihtsus, kuna see ei nõua põhjalikke eelteadmisi lindudest. Piisab sellest, kui ühe tunni jooksul pannakse kirja kõik kohatud linnuliigid ning iga liigi kohta suurim üheaegselt nähtud isendite arv ning saadetakse tulemused koordinaatorile. Osaleda võivad kõik, kes tunnevad huvi koduümbruses tegutsevate lindude vastu. Määramise hõlbustamiseks võib kasutada linnumäärajat ja binoklit.

Kõigi osalejate vahel loositakse veebruari keskel välja linnuvaatlusi ja linnumääramist hõlbustavaid auhindu.

Vaata sündmuse Facebooki lehte!

Talvist aialinnuvaatlust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Jõgevamaa Omavalitsuste Liit taunib päästekomando sulgemist Palamusel

Päästeameti esindajate, maavanema ja Jõgevamaa omavalitsusjuhtide kokkusaamisel Palamusel, teatas Päästeameti peadirektori asetäitja Kuno Tammearu kavatsusest sulgeda 2012. aasta mais Palamuse päästekomando.

Palamuse päästekomando

Jõgevamaa Omavalitsuste Liit ja maavanem taunivad Päästeameti säärast otsust ja peavad seda Eesti tasakaalustatud regionaalarengu seisukohalt ohtlikuks, teatab pressiteade. Juba täna on mitmed Palamuse piirkonna ettevõtjad avaldanud hämmingut Päästeameti otsuse üle. Ettevõtjate jaoks tähendab see turvatunde kadumist ja suuremaid kulusid kindlustusmaksetele. Ebakindel ja ebaturvaline keskkond võib tulevikus viia nii mõnegi ettevõtte piirkonnast minema ja pärsib uute investeeringute tegemist.

Päästekomando kaotamine suurendab Palamuse ja seda ümbritsevate valdade turvariske. Sellega halveneb mitmete piirkondade võimekus tulla toime õnnetustega ning nõrgeneb maakonna keskusest kaugemal elavate inimeste kindlustunne. Lisaks halveneb omavalitsuse võimalus pakkuda turvalist elukeskkonda neile, kes sooviksid tulla maale elama.

Taunimisväärne on seegi, et Päästeamet ei ole Palamuse vallavalitsust informeerinud aegsasti oma kavatsusest. Kuigi päästekomandode võrgustikku asuti reformima juba 2011. aasta esimesel poolel, avalikustati plaan Palamuse komando võimalikku sulgemist alles nüüd, mõni kuu enne otsuse täideviimist.

Jõgevamaa Omavalitsuste Liit ja maavanem soovitavad Päästeametil lükata edasi Palamuse päästekomando sulgemine. Selle asemel, et panna vald päästekomando sulgemisega otsusega sundvaliku ette, soovitab omavalitsuste liit ja maavalitsus Päästeametil asuda kohaliku omavalitsusega läbirääkimistesse ja kaaluda erinevate arengustsenaariumide mõjusid kohaliku elu arengule või halvimal juhul taandarengule.

Riigiametite otsused, mis mõjutavad oluliselt kohalikku elu ja tõenäoliselt nõuavad KOV-i rahalisi ressursse, peavad olema teada vähemalt pool aastat enne aastavahetust, ehk järgneva aasta eelarve moodustamise käigus. Siis on võimalik kavandada ka omavalitsuse vahendeid.

Ooperimuusika kontserdid erinevates kohtades

JÄÄAARIA on Pärnu Ooperi talvine intelligentset meelelahutust pakkuv ooperimuusikaprojekt kõigile neile, kes otsivad eredaid ja inspireerivaid kunstilisi elamusi, pakuvad äratundmisrõõmu ooperiaariad kvaliteetooperitest.

R 20. jaanuaril 2012 kell 19 Võru kultuurimaja Kannel
E 23. jaanuaril 2012 kell 19 Keila kultuurikeskus
K 1. veebruaril 2012 kell 18 Narva Aleksandri kogudus maja
N 2. veebruaril 2012 kell 19 Põlva kultuuri- ja huvikeskus
N 9. veebruaril 2012 kell 19 Jõgeva kultuurikeskus
N 8. märtsil 2012 kell 18.30 Kärdla kultuurikeskus

Pilet: 3-5 €

EMSL otsib aasta tegijat

Aeg taas kaeda, kes ja mida kodanikuühiskonna heaks mullu ära tegid. Anna siin klõpsates teada, kes sinu meelest vimplit väärib!

Kategooriaid ikka viis ja tähtajaks 24. jaanuar:
Aasta vabaühendus – ei pea tingimata registreeritud olema
Aasta avaliku võimu esindaja – asutus või inimene, Toompealt Torguni
Aasta äriühing – kes oleks enam kui sponsor
Aasta missiooniinimene – kes oleks enam kui hea kodanik
Aasta tegu – märgilisim mullune muutus kodanikuühiskonnas

EMSL otsib vabakonnale parimaid avaliku konkursiga juba üheksakümne .. tollendamast aastast, valiku teeb küünlapäeva kandis EMSLi nõukogu, pidulikud embused veebruaris. Kõiki tiitleid ei pruugita igal aastal välja anda.

Niisiis, kandidaadi või mitu saad esitada siin või kirjutades info@ngo.ee.

Vaata innustuse saamiseks ka varasematel aastatel tunnustatuid.

www.ngo.ee/tegijad

Põltsamaa lossikompleksis avatakse fotonäitus ”Ajaleht vanadel fotodel”

Pressimuuseum avab homme, 19. detsembril Põltsamaa lossikompleksis Eesti ajakirjanduse 245. juubelile pühendatud fotonäituse “Ajaleht vanadel fotodel”.

Näitusel on väljas 15 suureformaadilist must-valget fotot ajalehest erinevates olukordades. Vanimad pildid pärinevad 20. sajandi algusest, uusimad 1990ndatest.

Huvitavamateks  fotodeks on kaks Põltsamaaga seotud olustikupilti. Üks neist kujutab “Postimehe” lugejat 1930ndatest, keda ei häiri ümbritsev peomeeleolu. Teine foto pärineb 1960ndatest ja annab aimu ajalehe “Rahva Hääl” sorteerimisest Põltsamaa postkontoris.

Näitus on avatud endistes Lossi Pagari ruumides E-L kella 10-15.

Näitus jääb avatuks kuni 28. veebruarini 2012. aastal.

Statistikaamet alustas rahvaloenduse teavituskampaaniat „Igaüks loeb!”

Statistikaamet alustas 1. detsembril teavituskampaaniat, et tõsta Eesti elanike teadlikkust 31. detsembril algavast 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusest (REL 2011). Loendusel osalemise info jõuab Eesti elanikeni tele ja raadio, aga ka välimeedia ja otseposti kaudu.

„Aasta viimasel päeval algava rahvaloenduse tunnuslauseks on „Igaüks loeb!”. See väljendab loenduse sügavamat ideed – iga Eesti elaniku osalemine loendusel on ääretult tähtis, et saada parimad andmed Eesti elu korraldamiseks järgmise kümne aasta jooksul,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

Teavituskampaania läheneb rahvastiku teemale Eesti rahvaloenduste 130-aastase ajaloo kaudu ja küsib, kui palju on praegu Eestis elanikke. „See on Eesti jaoks üks põhiküsimusi, sest mõjutab ju meie tulevikuvalikuid ja -võimalusi,” lisas Potisepp. „Vaid tänu kümnele varasemale rahvaloendusele teame, kui palju on meid viimase 130 aasta jooksul Eestis elanud,” märkis ta.

REL 2011 teavituskampaania koosneb kolmest etapist, millest esimese jooksul tutvustatakse 31. detsembril algaval rahvaloendusel osalemise võimalusi. „Et loendusel osalemine oleks võimalikult mugav, saab esmakordselt ise valida küsimustiku täitmise viisi — selle võib täita jaanuarikuu jooksul interneti teel või oodata rahvaloendaja külastust ajavahemikus 16. veebruarist kuni 31. märtsini,” selgitas Potisepp.

Jaanuaris, kampaania teise etapi keskmes on internetiloendusel osalemine ning veebruaris ja märtsis keskendub kampaania rahvaloendajate külaskäigule.

Teavituskampaania kestab detsembri algusest märtsi lõpuni ja selles kasutatakse nii tele-, raadio-, print-, väli- kui ka internetireklaami. Samuti jõuab detsembri teises pooles kõigi teadaolevate eluruumide postkastidesse kolmekeelne infovoldik.

Teavituskampaania töötasid välja reklaamiagentuur Creatum OÜ ja meediaagentuur Inspired Communications OÜ, kes võitsid selleks korraldatud riigihanked.

Vaata ka teavituskampaania esimest teleklippi:

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.

Vaata lisa www.REL2011.ee.
Rahvaloendus Facebookis www.facebook.com/Rahvaloendus

Vastvalminud Kaarepere viadukt muutis raudteest ülesõitmise senisest ohutumaks

Mahukas tee-ehitus Kaareperes on lõppenud: 5,46 miljoni euro eest ehitati samatasandiliste raudteeülesõidukohtade asemele viadukt, rajati ligi kaks kilomeetrit jalg- ja jalgrattateid ning parkla.
„Kaarepere viadukt on Eestis ainulaadne ehitis, mis on oluline nii maantee- kui ka raudteeliikluse jaoks. Tänu sellele muutus liiklemine Piibe maanteel ohutumaks ja mugavamaks,“ rääkis Maanteeameti lõuna regiooni asedirektor Janar Taal ning avaldas tunnustust AS-ile Nordecon, kes lõpetas ehituse varem kui leping ette nägi.
Tee-ehituse käigus kaotati kolm samatasandilist raudteeülesõidukohta: Tartu–Jõgeva–Aravete tugimaanteele ehitati 73 meetri pikkune ja 11 meetri laiune viadukt ning Pikkjärve–Tõrve ja Kaarepere–Palamuse maanteede trassi muudeti nii, et sõidukid pääsevad tugimaanteele raudteed ületamata. Kokku ehitati ümber 7,2 kilomeetrit teid.
Lisaks ehitati Kaarepere ja Pikkjärve külla 1,8 kilomeetrit jalg- ja jalgrattateid, mille juurde paigaldati neli istepinki. Kaarepere rongijaama juurde rajati parkla. Tee-ehitusest saadud freespurust ehitati tolmuvaba kate kahele Jõgevamaa teelõigule: Mullavere–Visusti tee 3,4-kilomeetrisele ja Luua–Vaidavere tee 1,3-kilomeetrisele lõigule.
Tööd maksid 5,46 miljonit eurot. Kaarepere liiklussõlme ehitust rahastas 80 protsendi ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ning 383 tuhat eurot panustas sellesse AS EVR Infra. Ülejäänud summa tuli Maanteeametilt.
Viadukt avatakse pidulikult täna, 24. novembril kell 12.
Liis Rohtmets
Maanteeameti lõuna regiooni avalike suhete nõunik

Jõgeva raudteejaama ootesaal on taas avatud

Jõgeva linnavalitsuse teatel on Jõgeva raudteejaama ootekoda alates 16. novembrist taas avatud.

Jõgeva linnavalitsus mõtles ootesaali avamisel Jõgeva linna inimestele ja külalistele, kes reisivad rongiga ja vajavad heitliku ilma puhul peavarju.

Hoone korrashoiu eest vastutab Eesti Raudtee. Püsikulud katab Jõgeva linnavalitsus. Lähim avalik tualett asub Jõgeva bussijaamas.

Jõgeva otsib riigigümnaasiumile nime

Tulevase Jõgeva riigigümnaasiumi hoone. Foto: Jõgeva linn

Jõgeva Linnavalitsus kuulutab välja avaliku nimekonkurssi loodavale riigigümnaasiumile. Konkursil võivad osaleda kõik üksikisikud, kollektiivid, sõpruskonnad ja muud huvigrupid. Konkursi lõpp-tähtaeg on 22. november 2011.

Käesoleva aasta 1. juulil sõlmisid Jõgeva Linnavalitsus ning haridus- ja teadusministeeriumi omavahel Jõgeva linna riigigümnaasiumi loomise lepingu, mille kohaselt on Jõgeva Linnavalitsusel kohustus esitada haridus- ja teadusministeeriumile omapoolne ettepanek loodava riigigümnaasiumi nime osas.

„Nime küsimus on kogu riigigümnaasiumi temaatika juures üks küllaltki tundlik aspekt.” kommenteeris konkurssi komisjoni esimees Jõgeva abilinnapea Mihkel Kübar. „Seetõttu oleme linnavalitsusega seisukohal, et parim nimi saab tulla kogukonna enda hulgast. Oluline on, et tulevase riigigümnaasiumi nimes peaks selgelt väljenduma siinse hariduselu kestvus ning piirkonna kultuurilis-ajaloolised juured.” seletas Kübar nimeotsingute tagamaid. Loe edasi: Jõgeva otsib riigigümnaasiumile nime

Jõgeval räägitakse tervislikust toitumisest

Vali tervis! kampaania

11. oktoobril toimub Jõgeva restoranis Kosmos tervisliku toitumise teabepäev “Puu- ja köögivili meie toidulaual”.

Päeva jooksul on võimalik kuulata loenguid sellest, mida ja kuidas teha puu- ning kõõgiviljadega. Praktilisi näpunäiteid puu- ja köögiviljade kasutamisest jagavad nii toitumisnõustaja Ene Mägi, kui ka Põltsamaa Ametikooli õpetajad.

Samuti saab testida oma keha erinevaid parameetreid – rasvasisalduse protsenti, luutihedust ja bioloogilist vanust. Soovijatele pakutakse tasakaalustatud toitumise konsultatsiooni.

Õhtul peetakse pidu puu viljaaias, kus osalejatel on võimalus jagada oma retsepte ning kogemusi ja lustida õhtujuhi juhatusel.

Osalejatele on üritus tasuta, täpsema päevakava leiab siit.

Põltsamaa Felix alustab õunade kokkuostu

Eesti toiduvalmistaja Põltsamaa Felix ostab 6-14 oktoober aiapidajatelt kokku mahlaõunu, et pressida õunamahla ja villida õunaveini.

„Õunu on tänavu Eestimaal rohkesti, mistõttu loodame kokku osta ca 300-400 tonni õunu, et Eesti tarbijaid taas kodumaise värske õunamahlaga rõõmustada,“ ütles Põltsamaa Felixi turundusdirektor Marek Viilol.

Õunakilo sisseostu hind on 10 eurosenti ning minimaalne sisseostetav kogus ühelt müüjalt on 500 kilogrammi. „Soovitame aiapidajatel koopereeruda naabritega ning tuua oma õunad Põltsamaale ühiselt,“ ütles Viilol.

Aiapidajatel tuleb enne õunte toomist end ette registreerida telefonil 77 66 100. Lisaks eraisikutele ostab Põltsamaa Felix õunu ka
väiketalunikelt.

Põltsamaa Värske Õunamahl villitakse mahlapressist otse liitristesse tetrapakkidesse ja mahl hakkab kauplustesse jõudma alates 17. oktoobrist.

Värsketest õuntest valmistatakse ka õunaveini. Põltsamaa Kuldne 2011 saab tõenäoliselt valmis 2013 aastal.

 

Milline on tänavune õunasaak sinu koduaias ja mida õuntega peale hakkad? Kirjuta sellest kommentaarirubriigis!

Jõgevamaa esimesse klassi astujad kohtuvad Palamusel

Hea traditsiooni kohaselt korraldatakse ka sel aastal Jõgeva maakonna esimesse klassi astunud lastele vanaaegne koolitund Palamusel.

281 Jõgeva maakonna esimese klassi õpilast külastab koos õpetajatega Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi 26.-28. septembrini. Koolitunni peab muuseumi pedagoog Aili Kalavus. Pärast seda kingivad Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja omavalitsusjuhid igale õpilasele mälestuseks raamatu ning tehakse ühispilt.
Seejärel sõidavad lapsed Elistvere loomaparki, kus toimub õuesõppetund.

Suurel Paunvere Väljanäitusel tuleb taas nunnukonkurss

Täna tuli  Palamusele ära tuua suuremõõtmelised ja iseäraliku väljanägemisega köögi- ja puuviljad , mida soovitakse  esitada XIV Suure Paunvere Väljanäituse ja Laada traditsioonilisele nunnukonkurssile .

Palamuse vallavanem Urmas Astel ütles, et  nunnusid oodatakse reedel, sest siis jõuavad  mõõtjad ja kaalujad tegeleda rahulikult oma tööga . „Vahel on  mulle helistatud laupäeval väljanäituse hommikul ja küsitud, kas sellise suuruse või välimusega aed- või põlluvilja tasub tuua.  Sel juhul ollakse  üldiselt hiljaks jäänud, sest ei jätku aega enam saaduste ülevaatamiseks.”

Paunvere Väljanäituse ja laada  peakorraldaja Reelika Kivimurd  arvas, et raske on prognoosida, missugune köögi-või puuvili tänavu nunnukonkursi võita võib. „Nagu teada, on käesoleval aastal eriti jõudsalt kasvanud kõrvitsad. Väljanäitusele peaksid aga jõudma ka eestimaised viinamarjad. ”

Paunvere laadale oli neljapäevase seisuga registreerunud 912 kauplejat . „Müüjaid tuleb rohkem kui möödunud aastal.  Mitmedki nendest saabuvad Lätist, kust tuuakse kaasa sealseid puunikerdusi, keraamikat ja muudki käsitööd.  Tänavu reklaamisime väljanäitust ja laata ka lõunanaabritele ja pealegi asub Lätis Palamuse valla sõprus-ja koostööpiirkond  Priekuli ,” rääkis Reelika Kivimurd

Raha teenimiseks ei pea aga Paunveres tingimata kaupa müüma. Nimelt kõige atraktiivsema ja huvitama kostüümiga isik või isikud saavad preemiaks 100 00 eurosenti. Möödunud aastal (siis veel kroonides) pälvisid sellise auhinna toitlustajad, kes olid kehastunud köstri perekonnaks.

Seekordset Paunvere Väljanäitust ja laata juhib tänavune Oskar Lutsu huumoripreemia laureaat Ott Sepp.

 

Jaan Lukas

 

Elistvere looduskeskus kutsub seenele

Kukeseened. rmk.ee

Seenerikas sügis kutsub kõikjal Eestimaal metsadesse. Elistvere looduskeskus-loomapargis (Tartu-Jõgeva puhkealal) toimub 22. septembril seeneretk ja seenenäitus.

Elistvere looduskeskus kutsub seenele. 22. septembril kogunetakse kell 9 Tartu-Jõhvi mnt Saare bussipeatuse juures, sealt sõidetakse metsa. Kell 12  on ette nähtud kehakinnitus, seejärel sõit Elistverre, kus kogutud seentest pannakse üles näitus. Näitus jääb avatuks 25. septembrini. Samal ajal saab looduskeskuses tutvuda erinevate seeneraamatutega ja vaadata erinevate seentega värvitud lõngu.
Üritus on tasuta, aga ühest kohast teise liikumiseks on vajalik oma transport.
Info ja registreerimine telefonil 525 339.

RMK