Hiljuti tähistasid ühiselt kümnendat sünnipäeva Mustvee vallas Peipsi rannikul asuva Kasepää Rahvamaja naisansamblid Eluõied ja Vingerjas. Esimese kümnendini jõudnud muusikakollektiivide naistele pakub laulmine võimalust esineda erinevatel muusikasündmustel ning meeldivas keskkonnas koosolemist nautida.
Loe edasi: KASEPÄÄ ELUÕIED JA VINGERJAS LAULAVAD EESTI ERINEVATES PAIKADES
Koduloolist raamatut võib luua erinevate rõhuasetustega. Raamatu „Meie Mustvee. Nõukaajast tänapäeva. 1941-1991” autorid Peipsi pealinna kultuuriedendajad Laidi Zalekešina ja Anu Ots valisid märgusõnadeks vahetud mälupildid, fotod, möödaniku võrdlemise tänapäevaga.
Loe edasi: PEIPSI PEALINNA LÄHIAJALUGU TALLETATI RAAMATUSSE
Kaitseliidu Jõgeva maleva pealik kolonelleitnant Tarmo Laaniste rääkis Külauudistele Jõgevamaal 23. juunil toimuvast Maakaitsepäeva tähistamisest. Iseäranis rõhutas ta, et tänavu kuulub tule toomise au 1991. aastal sündinud naiskodukaitsjatele ja kaitseliitlastele.
Loe edasi: TARMO LAANISTE: TÄNAVUSED TULETOOJAD ON SÜNDINUD EESTI TAASSÜNNI AASTAL
30. mail 120. sünnipäeva tähistanud Mustvee raamatukogus käivad raamatuid lugemas nii eestlased kui ka vene kogukonna inimesed, toimuvad traditsioonilised sündmused, näitused ja kohtumised kirjanikega.
Loe edasi: PEIPSI PEALINNA RAAMAUKOGU SAI 120
21. mai oli Mustvee valla Avinurme kandis ootusärev ja pidulik päev. Paikonnaga tutvus aasta küla komisjon eesotsas Riigikogu esimehe Jüri Ratasega. Jõgevamaa Aasta küla on üks paikasid, mis kandideerib tunnustusele Eesti Aasta Küla 2021.
Loe edasi: AVINURME KANT ESITLES ENNAST ASJATUNDLIKULE KOMISJONILE MITMEKÜLGSE VÄÄRIKUSE JA ILUGA
Mustvee vallas asuvale Avinurmele toob kuulsust puhkpilliorkester, kelle muusikahelid kostnud paljudes saalides ja vabaõhusündmustel. Hiljuti tänas Eesti Rahvakultuuri Keskus muusikakollektiivi dirigenti Verner Mölderit tänukirjaga.
Loe edasi: VERNER MÖLDER: ESINEMISED HOIAVAD ERKSANA JA ANNAVAD ENESEKINDLUST
Mustvee vallas Avinurmes hakkavad silma kitsarööpmeline muuseumrong, kirik, Puiduait, kultuurikeskus, koolimaja. Nüüd lisandub vaatamisväärtustele hiljuti paigaldatud rattakujuline kultuurilooline märgis, millega jäädvustatud Avinurme valimine Jõgevamaa Aasta külaks 2020.
Loe edasi: AVINURME VAATAMISVÄÄRSUSED TÄIENESID JÕGEVA AASTA KÜLA RATTAGA
Sihtasutuse Kalevipoja Koja eestvedamisel ehitati Jõgevamaal Mustvee valla Kääpa külas elavatele lindudele pesakastid.
Loe edasi: KALEVIPOJA KODA EHITAB LINDUDELE KODUSID
Carl Robert Jakobsoni nimelise Torma põhikooli korraldatud tänavuse Jakobsoni kõnevõistluse „Isamaa on meile püha” võitis Mustvees asuva Peipsi gümnaasiumi õpilane Valerija Svätskaja, kelle žürii tunnustas ka kõige jakobsonlikuma kõne pidajaks. Valerija keskendus kõnes kodumaale, mille tähendust Peipsimaa neiu mõõdab nii oma lähema kodupiirkonnaga, kui ka avaramalt.
Loe edasi: VALERIJA SVÄTSKAJA: KÕIGE OLULISEM ON RÄÄKIDA SÜDAMEST
Mustvee vallas Omedus asuv Siiraku talu on üks neid maakodusid, kus lihavõtte pühade lauale on võimalik panna oma kanade munetud mune. Perenaine Jana Lebedeva viib neid müügiks ka Siiraku talu poodi.
Loe edasi: SIIRAKU TALU KANAD JA KUKK RAGNAR ON LIHAVÕTTEPÜHADEKS HÄSTI VALMISTUNUD
Mustvee vallas asuvale Avinurmele on toonud kuulsust Tünnilaat, kitsarööpmeline raudtee koos pidupäevadel mõne kilomeetri sõitva rongiga ja palju muudki. Viimasel ajal on aga Avinurme hakanud silma paistma põneva ja lõbusa seebihoki sportmänguga.
Loe edasi: AVINURMEST ON SAAMAS SEEBIHOKIPEALINN
Täna korraldas Peipsi Koostöö Keskus koostöös Eesti Maaturismiga Mustvees Eesti-Läti programmi projekti “Military Heritage / Sõjaajaloo pärand” seminari, kus osalesid piirkonna turismiettevõtjad ja -arendajad.
Loe edasi: KAHE NAABERRIIGI ÜHINE SÕJAAJALOO PÄRANDI SEMINAR MUSTVEES
Pühapäeval, 18. oktoobril avati Jõgevamaal Mustvee vallas Kääpa küla Kalevipoja Koja õuel asuval mäekünkal Natonal Geographicu Kollane aken.
Loe edasi: KALEVIPOJA KOJAS NÄEB MAAILMA LÄBI KOLLASE AKNA
Möödunud laupäeval ja pühapäeval juba kolmandat aastat teoks saanud Peipsimaa Toidutänaval oli üks pop-up restoranide rikkamaid paiku Peipsi pealinn Mustvee. Kindlasti oli palju maitsvat, tervislikku ja ahvatlevat kõikides sealsetes toitlustuskohtades.
Loe edasi: PEIPSI PEALINNAS PEIPSI TOIDUTÄNAVAL
Mustvee vallas Kääpal koguneti varahommikul taasiseseisvumise 29. aastapäeva tähistama SA Kalevipoja Koja seikluspargi mäele. Tseremooniale järgnes Kalevipoja Muuseumi ees paikneva Kalevipoja kuju värvimine.
Loe edasi: TAASISESEISVUMISEPÄEVAL KUULATI KÄÄPAL TORUPILLIMUUSIKAT JA VÄRVITI KALEVIPOEGA
Juuli algul avati Jõgevamaal, Mustvee vallas Kääpa külas põhjaliku renoveerimise läbinud Kalevipoja muuseum. Hoone ees äratab tähelepanu ligi viie meetrine Kalevipoja puukuju, mille on meisterdanud puukujurid Taavi ja Tanel Pirk. Muuseumi tubades avaneb meile tuttav Kalevipoja lugu modernses esitusviisis ennekõike läbi infotehnoloogia ja virtuaalmaailma.
Loe edasi: TERE TULEMAST MODERNSESSE KALEVIPOJA MUUSEUMISSE!
Möödunud reedel, 24. jaanuaril, Mustvee kultuurikeskuses toimunud elutööpreemia kandidaatide väljakuulutamise ajal tõusid saalis viibinud nende auks püsti. „Mina pole selle preemia laureaat üksinda. Oleme siin koos abikaasa Ehaga koos töötanud viiskümmend aastat. Alates 1963 aastast, kui mind siia saadeti, olen teid õppinud armastama. Me kanname koos abikaasaga iga päev maad ja rahvast jumala palge ette. Alles siis ja ainult siis kui Eesti rahvas pöördub tagasi Jumala juurde, on meil tulevikku,” ütles EELK Mustvee koguduse õpetaja Eenok Haamer.
Elutööpreemia pälvinud teenekas Mustvee koolijuht, kehalise kasvatuse õpetaja, spordielu edendaja ja omavalitsusjuht Jaan Rahuküla märkis, et kõikide tema saavutuste taga on inimesed Mustveest ja kogu Jõgevamaalt. Heade koostööpartneritena märkis ta taasiseseisvumise-aegset esimest Mustvee linnapead Andres Rebast ja esimest Jõgeva maavanemat Priit Saksingut, ettevõtjat ja tänast Riigikogu liiget Aivar Kokka ja mitmeid teisi. Vooremaa küsimusele Mustvee piirkonna spordielu tulevikust vastas Rahuküla, et see sõltub ennekõike paikkonna koolide püsima jäämisest.
Loe edasi: MUSTVEE KIRIKUÕPETAJA JA KOOLIJUHT PÄLVISID ELUTÖÖPREEMIAD
MTÜ Peipsimaa Turism juhataja Kadi Ploom tegi 10. detsembril Mustvee Kultuurikeskuses toimunud VIII Peipsimaa Arengufoorumil ettekande „Peipsimaal tehtud 2019, Peipsimaal tulemas 2020”. Samas tutvustas ka „Nutikate pinkide projekti”, mis võimaldab piirkonda veelgi mitmekülgsemalt ja atraktiivsemalt tundma õppida.
Peipsimaa Turism korraldab igal aastal piirkonna aasta konverentsina Peipsimaa Arengufoorumit. Tänavu tunnustatakse esmakordselt tublisid ettevõtjaid ja inimesi Peipsimaa kuldkalaga.
Peipsimaa Arengufoorum toimub teisipäeval, 10. detsembril algusega kell 11.00 Mustvee kultuurikeskuses. Peipsimaad teatakse puhta looduse, kireva kultuuri ja rahvusvaheliselt tuntud eheda turismipiirkonnana. Asudes pildis oma eripäraga on Peipsimaa nii sise- kui väliskülaliste seas armastatud ja omanäoline sihtkoht.
Peipsimaa Turismi juhataja Kadi Ploom teeb ülevaate arengufoorumi esimeses pooles Peipsimaal olnust ja 2020+ tegevustest. “Kümne aasta jooksul on Peipsimaast saanud tuntud ja atraktiivne turismisihtkoht, kuhu leiavad oma tee nii siseturistid kui külalised kaugemalt. Arvestades Peipsimaa potentsiaali ja head koostööd, tegutseme jõudsalt sihtkoha arendamisega ja külastajate arvu suurendamisega.“ sõnab Kadi Ploom.
Edukas sihtkoht näeb aina uute elamuste pakkumist võimaldavaid seoseid ning arendab end külastaja loogikast ja teekonnast lähtuvalt. Turism on traditsioonidega nagu Peipsimaagi, mille arendamiseks on pidevalt vaja värskeid kuid samas töötavaid ärilahendusi. Sihtkohtade tulevikust Eestis 2020+ räägib EAS turismiarenduskeskuse direktor Margus Sameli.
29. oktoobril kohtus Mustvee kultuurikeskuse saalis lugejatega Indrek Hargla – Eesti viljakamaid ulme- ja krimikirjanikke – populaarsete romaanide, jutustuste ning filmistsenaariumide autor, kes on nimetanud ettekuulutavalt õigesti tulevase naispresidendi nime. Küsimustele vastates meenutas sedagi, et ammusel ajal ühendas veetee Peipsit Pärnuga.
[pullquote]Tänase riigipea Kersti Kaljulaidiga aga seriaali „Alpimaja” presidendiga otseseid sarnasusi pole[/pullquote]Kirjaniku loometee algas ulmeromaanide kirjutamisega, kuid kohtumisele koolidesse ja teistessegi paikadesse hakati teda kutsuma siis, kui hakkasid ilmuma kriminaalromaanid. Hargla kriminaalromaanidest on eriti tuntuks saanud raamatud, kus kuritegusid lahendab Tallinna apteeker Melchior Wakenstede . „Ise pean aga oma senistest romaanidest parimaks „Meriväljat”. Loodan, et tulevikus mäletatakse mind selle järgi.” Sageli kirjanikule esitatud küsimusele, kust tulevad kirjutamiseks ideed, vastas Hargla kirjamehele omaselt, et kuskilt nad ikka tulevad.
Veel tunti huvi, kas mõnes Hargla raamatus on tegevuspaigaks ka Peipsiäärne piirkond? „Sündmuspaigaks olen enamasti valinud mulle tuttava keskkonna Lõuna-Eestis. Kui tahan et tegevus oleks võõramas kandis, viin selle Läänemaale või Pärnumaale, kus ma praktiliselt käinud pole. Peipsimaa kohta kirjutatust kohe midagi ei meenu. Siiski on Peipsi järve mainitud muinaseesti kriminaalromaanis „Raudrästiku aeg”. Ammustel aegadel oli Peipsi järv ühendatud Emajõe, Võrtsjärve ja teiste jõgede kaudu Pärnu lahega.”
Loe edasi: Mustvees tõdeti, et Indrek Harglaga on põnev kohtuda
Mustvee Raamatukogu korraldavatel raamatukogupäevadel pööratakse tänavu erilist tähelepanu lastele ette lugemisele.
[pullquote]Raamatukogupäevadele paneb lõpp-punkti Avinurme puhkpilliorkestri rõdukontsert[/pullquote]Mustvee raamatukogu direktor Anu Ots märkis, et 21. oktoobril käisid raamatukoguhoidjad Mustvee lasteaeda lastele lugemas unejuttu. Kristi Pukk luges eesti rühmas ja Veronika Obuhova vene rühmas. Loetakse Eno Raua „Sipsikut” 22. oktoobril olid raamatukogus ettelugemispäeval kodused lapsed . 28. oktoobril loevad Tiheda lasteaias ette Kristi Pukk ja Liidia Krehova. „Sipsiku valisime ettelugemiseks ka põhjusel, et raamatu illustraatori kunstnik Edgar Valteri sünnist möödus 90 aastat„ ütles Anu Ots.
Vaadata saab mitmeid näitusi. Laenutusosakonda seatakse üles väljapanek kirjanik Indrek Hargla raamatutest. 29 oktoobril on võimalik Harglaga ka Mustvees kohtuda. Uuendatakse Mustvee raamatukogu trepiväljapanekut, kuhu lisatakse vanasõnad. Avinurme raamatukogus sai 23. oktoobril teoks kohtumine kohalike juurtega kirjaniku Anneli Lambiga.
Loe edasi: Mustvee raamatukogupäevadel loetakse ette „Sipsikut” ja kohtutakse Indrek Harglaga
31. augustil tähistas Mustvee vallas Avinurme kandis asuv Ulvi küla meeleoluka rahvapeoga paiga esmamainimise 335. aastapäeva. Väärikaks sündmuseks sai laululava uue katuse. Ulvi küla teeb ainulaadseks väliraamatukogu.
Ulvi suvelõpupeol ja küla aastapäeva tähistamise päevastel tundidel mängisid Avinurme ning Ulvi noorte võistkonnad võrkpalli. Võitis Avinurme. Kella kuuest algas õhtune osa koos osalejate registreerimisega. Nostalgia saamiseks oli avatud kunagine koolimaja, mis nüüd kogukonnale kooskäimiskohaks. Traditsiooniliselt astus publiku ette Avinurme Suveteater oma etendusega. Tervituskontserdi andis Avinurme puhkpilliorkester. Kontserdi lõpus astusid üllatusena lavale küla noored ning Ulvi Naiste Ühenduse liikmed lõpetasid pidulikuma osa Eesti Külade XIII Maapäevaks valminud Külaliikumise tunnuslauluga ,,Küla elab” (P. Pajusaar, A. Ilves).
Uus katus laululavale
Õhtu liigutavaim hetk oli laululavale uue katuse teinud tublide meeste tänamine. Rahastus tuli Kohaliku Omaalgatuse Programmist. Peolised paluti kringlile-kohvile. Ulvi naisseltsi juhatuse liikmed Klaarika Klemm ja Ruth Tooming rääkisid, et kuna Ulvi suvelõpupidu toimub juba mitu aastat traditsiooniliselt augusti viimasel laupäeval, siis on neil kombeks tähistada ühtlasi ka muinastulede ööd. Platsil süüdati lõkkepuud ja ümbritsevatele puudele riputati laternad kümnete küünaldega, mis pimeduses öö läbi sumedalt helkisid.
Jõgevamaal Mustvee vallas Kääpal peeti esmakordselt laulupäeva 1935. aastal. Pärast traditsiooni taaselustamist on peetud seda sündmust üheaegselt kohvikutepäevaga. Tänavu 10. augustil oli rahvakultuur ja toitlustuskultuur ühendatud viiendat korda.
[pullquote]Suupistetele mõtlesime algul üsna peened nimed panna. Siis otsustasime eestipäraste kasuks.[/pullquote]Kääpa laulupäev algas rongkäiguga lasteaiamaja juurest paikkonna olulisema kultuurikolde Kalevipoja Koja õuele. Esinejate rivi ees kandsid Kääpa laulupäeva lippu Annika Oras ja Andri Plato segakoorist Serviti. Pidulikud rütmid kõlasid Põltsamaa linnaorkestrilt dirigent Urmas Mägi juhendamisel. Mustvee vallavanem Märt Kraft märkis oma tervituskõnes, et koorilaul on meie rahva ja vilje üks tugisambaid.
Esimesed laulud laulsid Kääpa laulupäeval esmakordselt osalenud lasteaiarühma Siilike poisid ja tüdrukud. Juhendajad on Evelin Tamm ja Heveli Ivask.
Mustvee valla ainsat segakoori Serviti juhatas seekord dirigent Ülle Sakariase tütar Elisa Sakarias, kes ema jälgedes koorijuhiks õppinud. „Koostöö kooriga oli väga meeldiv. Serviti on ju saanud kogemust paljudelt laulupidudelt,” märkis ta.
Loe edasi: Kääpal peeti laulu- ja kohvikutepäeva taas ühiselt
Imbi Paju mälestuskirjanduse klassikaks saanud “Tõrjutud mälestused” jõuab taas eesti lugejateni.
[pullquote]Kirjastuse Gallus toimetaja Merit Kase sõnul otsustati raamat uuesti välja anda, sest peale on kasvanud uus põlvkond[/pullquote]Imbi Paju 12 aastat tagasi ilmunud dokumentaaljutustus „Tõrjutud mälestused“, mis kirjaniku perekonnaloo kaudu näitab, kuidas nõukogude okupatsiooni ajal oli üksikinimene sunnitud silmitsi seisma poliitilise kurjusega, on ilmunud tänaseks kaheksas keeles ja seda võib auga nimetada Eesti ajaloo- ja mälestuskirjanduse klassikaks. 3. augustil Mustvee vallas toimuval 20. Võtikvere raamatupeol jõuab raamat taas Eesti lugejateni.
Uue kalendri järgi toimus 1869. aasta 30. juunist 2. juulini Tartus Eesti esimene üldlaulupidu, millest tänavu möödub 150 aastat. Seda tähelepanuväärset kultuurisündmust silmas pidades on Mustvee raamatukogus avatud laulupidudele pühendatud näitus, kus näeb erinevatest aegadest pärit trükiseid ja meeneid.
Kõige vanemaks eksponaadiks on näitusel 1877. aastal Eesti teiseks üldlaulupeoks trükitud laulik, mille leidis Mustvee naiskoori Meeliko ja Avinurme naiskoori dirigent Maris Laht pööningult.
