Fotogalerii
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Täna ennelõunal tervitasid 100-aastaseks saanud Raeküla aukodanikku Johanna Grauverki Tammiste Hooldekodu Pariisi majas laulude, südamlike õnnesoovide, lillede, tortide, kingitustega pea paar tosinat inimest Raeküla seltsist, Pärnu Y-klubist, Barnabase ja Saalemi kogudustest ning muidugi rahvas tema oma majast. Auvisiidi tegi Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakonna esindus.
Johanna polnud veel unest ärganud, kui Tammiste hooldekodu juhataja Liina Männiaru sisenes tema tuppa lillesülemiga ja Arvo Soovik mängis samal ajal juubilarile suupilli lugu. Arvo Soovik, kes olnud Johanna suur abiline paljude aastate kestel, kohandas Heino Tartese „Lilled sinule” sõnad lauluks „Lilled Johannale”, mida lauldi ühiselt rahvaliku laulu „Punased nelgid” viisil: „Täna lilli ilusaid, nii kauneid kirevaid, me Sulle kingime, just täna siin.” Lilli toodi tõepoolest palju ja lilledest kõneldi luuleski, mida ka Johanna ise on pikal eluteel rohkelt loonud. Johanna isiku austaja Johannes Saard luges külastajatele Heili Meibaumi luuletuse „loodusel on pääsusilmad”, mis läks väga kohalviibinutele hinge: „… meelespeadest peas tal pärg / et ei unustataks iial / allikat / mis külm ja märg / ja puhas”. Saard luges peolauas teistegi autorite luulet ja laulis mõne soololaulu. Juba varajasest lapsepõlvest Johannaga kokku puutunud mehena meenutas ta üksikuid mälestuskilde, millest rääkis ka hiljuti avaldatud usutluses „Johanna Grauverki leivapaluke, luule, maalid, usk, Jumal”.
Peolauas arenes elav arutelu Johanna raamatu “Minu värvilisest maailmast – Looja loomingu lättel IV” põhjal. Arvo Soovik võttis ühes vanad fotoalbumid, millega tutvumiseks tuleb veel võtta eraldi aega, et ajalugu koguda ja säilitada nagu Johannagi on oma elu kestel pühendunult tegelenud.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Veidi hiljem liitusid õnnitlejatega Pärnu linnavalitsuse sotsiaalvaldkonna abilinnapea Riido Villup ja eakate hoolekande peaspetsialist Iris Ruut. Nemad kinkisid juubilarile lilli ja pleedi. Südantliigutava hoolivusega asetas Riido Villup villase suurräti juubilari voodile, et Johannal oleks meelespidamise pärast soe tunne ja niigi soe ase veelgi soojem.
Pikk pidulaud kaeti väga hooliva Tammiste hooldekodu poolt. Lauda kaunistas suur ja maitsev juubeli numbriga tort, mille lõikas pidulikult lahti Arvo Soovik. Teise tordiga tulid õnnitlejad Raeküla seltsist, Pärnu Y-klubist ja Barnabase kogudusest. Torti kaunistas foto Johannast aastast 2019, kui talle omistati Raeküla aukodaniku aunimetus.
Johanna juures loeti Meie Isa palvet ja Saalemi pastor Kalju Põldroos õnnistas juubilari.
Kuula:
Tänases Tre Raadio Pärnu hommikuprogrammi uudistes räägiti Johanna maalidest, mis juba mõnda aega Pärnu linnavalitsuse toetusel ja Y’s Men International lähetusel Euroopa riikide näitusesaalides peatuvad. Pärnu Y-klubi liikme sajandale juubelile pühendatud rändnäitus alustas teekonda mullu septembris Leedu väikelinnast Vievisest ja liikus edasi Lätimaale. Näituse sari peaks minema veel Soome ja lõppema Taanis Randersis, kus asub Pärnu Y-klubi vennasklubi.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Pärnu kunstiklubis alustas harrastuskunstnik oma tegevust 1947. aastal ja alates 1953. aastast hakkas osalema klubi näitustel oma loodusmaastike, natüürmortide ja portreedega. Hobiks kujunes pildistaminegi.
Samuti on olnud tema südamekutseks värsside sepistamine. Johanna loomingut on Eesti tuntud vaimulikumuusika heliloojad ka viisistanud. Oma elutöö võtab Johanna kokku enda koostatud neljas kogumikus. Neist viimase, “Minu värvilisest maailmast – Looja loomingu lättel IV”, andis välja 2019. aastal Raeküla Vanakooli keskus.
Leiba teenis Johanna kõige kauem ETKVL tööstuskombinaadi Vikero raamatupidajana. Kutsumuseks oli küll koolis laste õpetamine, kuid oma usuliste veendumuste tõttu ei lubatud tal õpetaja ametis väga pikalt olla.
Johanna on Pärnu Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduse Saalemi liige. Teda tuntakse mõtleva ja juurdleva inimesena, kes omab selgelt piiritletud kindlaid hoiakuid. Johannat võib nimetada heaks vaatlejaks, mida on tunda tema luuletusi lugedes.
Johannat on köitnud ajaloo uurimine ja ülestähendamine, aastast 2000 kuulunud Eesti kodu-uurimise seltsi, kirjutanud vaimulikel teemadel ja kestvalt läkitanud vastuseid ERMi küsimustikele. Ajakirjanduses on avaldatud tema kaastöid kodu-uurijate õppereisidest, koolide ajaloost, papa Jannseni kooli vilistlaskogu ettevõtmistest. Samuti leidub kirjapanekuid elulugudest ja kunstiklubi ajaloost.
Johannat iseloomustab kogu elu kestnud hoolivus abivajajate ja üksikute suhtes.
Urmas Saard
Samal teemal:
JOHANNA GRAUVERKI LEIVAPALUKE, LUULE, MAALID, USK, JUMAL
JOHANNA GRAUVERKI MAALID JÕUDSID EUROOPA RÄNDNÄITUSEL LÄTTI
JOHANNA GRAUVERKI SAJANDAT SÜNNIPÄEVA TÄHISTATAKSE RAHVUSVAHELISE NÄITUSTESARJAGA
