Rubriik: Ida-Virumaa

Narva Kutseõppekeskuse lõpetab täna 104 spetsialisti

Noored autotehnikud, kes täna kooli lõpetavad. Foto: Narva Kutseõppekeskus
Tänasel talvisel lõpuaktusel saavad Narva Kutseõppekeskuse (Narva KÕK) lõputunnistuse kätte 104 värsket koolilõpetajat, uut spetsialisti. Tööellu astuvad 18 autotehnikut, 11 kelnerit, 26 kokka, 9 mehhatroonikut, 21 müügikonsultanti ja 19 turismikorraldajat.

„Täna saavad need noored lõputunnistuse, kuid meie elu kiired muutused lubavad arvata, et oma tööelu jooksul peavad nad veel korduvalt õppima asuma,“ ütles Narva Kutseõppekeskuse direktor Margus Ojaots. „Soovin tänastele lõpetajatele julgust tööturu muutustele paindlikult reageerida,“ sõnas Ojaots.

Kahe eriala, autotehniku ja koka eriala lõpetajad said Narva KÕK-ist kutsekeskhariduse tunnistuse, s.t. nad läbisid koolis 3,5 aasta (ehk 140 õppenädala) jooksul ka keskhariduse stuudiumi. Keskharidusega Narva KÕK-i õppima tulnud turismikorralduse ja mehhatroonika eriala omandanud õppisid 2,5 aastat. Loe edasi: Narva Kutseõppekeskuse lõpetab täna 104 spetsialisti

Narva Kutseõppekeskuse talvise vastuvõtu õppegrupid alustasid õppetööd

Narva Kutseõppekeskuses (Narva KÕK) alustasid alanud nädalal talvise´vastuvõtuga õppetööd 89 uut õppurit.
Kõik uued õpilased hakkavad kutseõpet omandama keskhariduse baasil. Baarmeni, müügikonsultandi ja tarkvara arenduse tugitehniku erialade
riikliku koolitustellimuse õppekohtadel asus õppima 64 ja Euroopa Sotsiaalfondi rahastatava programmi KUTSE raames müügikonsultandi erialal 25 õppijat.
Baarmeni eriala ja programmi KUTSE raames õppivate müügikonsultantide õppetöö toimub koolipõhises õppes. Müügikonsultandid ja tarkvara arenduse tugitehnikud õpivad töökohapõhises õppes, kus 2/3 õppetööst toimub ettevõttes. Kõikide erialade õppeaeg on 5 kuud.

Programmil KUTSE on kaks suurt eesmärki – luua kutseõppe õpingud katkestanutele (ajavahemikus 01.01.2000-01.09.2010) võimalused oma õpingute lõpuleviimiseks ja luua täiskasvanutele võimalused kutseõppes õppimiseks. Programmi rahastab Euroopa Sotsiaalfond ning rakendab Haridus- ja Teadusministeerium.

Alutaguse Maratonil stardivad Eveli Saue ja Vahur Teppan

Mullune maratonivõitja Vahur Teppan. Erakogu

Laupäeval Alutagusel peetaval Estoloppeti sarja järjekordsel etapil stardivad nii mullune tiitlikaitsja Vahur Teppan kui laskesuusataja Eveli Saue. Lähe 40 km rajale antakse kell 11. Eraldi sõidud on ka kõige pisematele. 14. Alutaguse suusamaraton sõidetakse klassikalises tehnikas.
Mullu tippspordiga lõpparve teinud suusasprinter Vahur Teppan teeb tänavu kaasa kõikidel Estoloppeti sarjas olevatel maratonidel. Sellel hooajal on erinevatel Eestimaa terviseradadel tema kontole kogunenud juba üle pooletuhande suusakilomeetri.
Maratoni peakorraldaja Robert Peetsi sõnul lubatakse nädalavahetuseks ilusat talveilma. Suusaradade põhjad on saanud korraliku ettevalmistuse, kuid oodatakse veel veidi lumelisa. Kui seda ei tule, siis peetakse võistlus 20 kilomeetrise ringi peal, mis läbitakse kaks korda. Hetkel on end võistlusele kirja pannud juba üle 730 osaleja.
Eelregistreerimine www.sportinfo.ee veebilehel kestab veel käesoleva nädala kolmapäevani.
Tänavaused maratonid Estoloppeti sarjas:
28.01.2012 – 28. Viru Maraton
11.02.2012 – 14. Alutaguse Maraton
19.02.2011 – 41. Tartu Maraton
25.02.2012 – 40. Haanja Maraton
04.03.2012 – 14. Tallinna Suusamaraton
11.03.2012 – 15.Tamsalu-Neeruti Maraton

“Vahvad vanamemmed” Narva muuseumis

Alates 10. veebruarist on Narva muuseumi kunstigaleriis avatud näitus „Vahvad vanamemmed“.

Tuhanded naised on end ära tundnud Inge Lööki toredatel postkaartidel, mis ülistavad naistevahelist igavest sõprust. Vanad naised postkaartidel naudivad praegust hetke ja elavad võib-olla isegi veidi hulljulgelt, sest elu ei lähe nagunii plaani järgi. Vahvate vanamemmede elus on kaks päeva, mille pärast pole vaja muret tunda – eilne ja homne.

Soome graafikut Inge Lööki on nime põhjal tihti eestlaseks või taanlaseks peetud. Tegelikult on see juba lapsena valitud kunstnikunimi, millega Inge väljendas oma suhtumist sibulasse. ”Ingen lök” tähendab rootsi keeles ”ainult mitte sibulat”.

Inge ise elab just nii nagu õpetab. Tema joonistused on pildikesed tema enda elust. Talvel võib teda näha koos sõbrannaga tõukekelguga mööda merejääd kihutamas või tundide kaupa tagumiku peal mäest alla laskmas. Suvel süüakse suhkruvatti või juuakse puu otsas klaasike veini. Hea, kui pähe tuleb midagi ootamatut, mis lubab nautida hetke.

Vanamemmedel on seljataga pikk elutee. Nüüd on nendele rännakutele lisandunud näitusereis Eestisse. Näituse pealkiri ”Vahvad vanamemmed” on tabav nii eesti kui soome keeles, milles ”vahva” tähendab tugevat. Vanamemmede mõttemaailma on kirja pannud Pirjo Laakso.

Näituse koostajad: Inge Löök, Pirjo Laakso, Soome Instituut.

Näitus jääb avatuks 31. märtsini.

Ida-Viru suveniiriks valiti põlevkivišokolaad “Pruun kuld”

Ene Raudar ja "Pruun kuld". Foto: Põhjarannik

Ida-Virumaa suveniiriotsingud andsid saagiks põlevkivišokolaadi, harupesa, ökoseebi ja palju muud, mis ei jääks selle ostjal “tolmu koguma”, vaid leiaks praktilist kasutust.

“Põlevkivišokolaad sai ülekaaluka toetuse just praktilise väärtuse tõttu. Selles on ka huumorit ning meie ajalugu ja tänapäev on hästi kokku pandud,” kommenteeris žürii esimees, Jõhvi kontserdimaja direktor Piia Tamm.

Taruvaiku ja vahvlipuru sisaldava maiuse idee autor on Ene Raudar MTÜst Kultuuriveski. “Naljakas on see, et suveniirikonkursi auhinnad antakse üle turismimessil “Tourest” ja seal ma sellele mõttele kolm aastat tagasi tulin. Sattusin vestlusringi maavanema ja Kõlleste Kommimeistrite müügijuhiga. Pakkusin maavanemale, et annan talle hea kingiidee – põlevkivišokolaadi. Tookord jäi see sinnapaika. Kui lugesin suveniirikonkursist, mõtlesin, et teen siis ise selle asja ära.”

Edasi loe Põhjarannikust.

Täna landitakse Uljastel triipu

Rakvere - Uljaste Triibu 2010, jääle minek
"Uljaste triibu 2010". Foto: kalale.ee

Täna toimub Uljaste järvel kalapüügivõistlus “Uljaste triibu 2011”, mida korraldavad Rakvere spordikeskus ja Sonda vallavalitsus.

Punkthaaval võistlusest:

1. Võistluse koht – Uljaste järv, Sonda vald

2. Võistlusaeg – Pühapäev, 29. jaanuar kella 10.30–14.30.

3. Järvejääle võib minna pärast avastarti kell 10.30.

4. Võisteldakse ühes põhiklassis, arvesse läheb võistlejate vahel võistluse ajal püütud ahvenate kogukaal. Autasustatakse vähemalt viit paremat (eelmistele aastatele tuginedes rahalised auhinnad 150, 100 eurot jne + tarvikud, lisaks üllatusauhinnad ja VKG-lt 400 eurot).

5. Eraldi autasustatakse kõige raskema ahvena püüdjat.

6. Peaauhind LED televiisor, 26″, hinnaklassis 260 EUR-i, antakse välja mutantahvena(te) tabaja(te) vahel suurima kaalukoguse alusel. Juhul, kui mutantahvenaid http://nagi.ee/photos/Veiksw/13821689/in-set/169207/
ei tabata, siis läheb televiisor loosi kõigi osavõtjate vahel loosiauhinnana.

7. Osavõtumaks 5 eurot, millest 25% läheb loosiauhinnaks ühele võistlejale. Rahaline loosiauhind loositakse osavõtjale peale võistluse lõppu.

8. Püüda võib nii kirptirgu kui sikutiga, mille küljes saab kasutada ka erinevaid peibutisi, kuid kasutada võib ainult ühte püügivahendit korraga.

Sinimäe hoolekandeküla valmib aasta lõpuks

Sinimäe hoolekandeküla kuus peremaja valmivad tänavu novembri lõpuks. Kõik 60 kohta täidetakse reorganiseeritavate hooldekodude elanikega.

Jaanuari alul allkirjastasid AS Hoolekandeteenused ja AS Remet Sinimäe hoolekandeküla kuue peremaja ja välisrajatiste ehitustööde lepingu. Juunikuuga peaksid majakarbid valmis saamaja novembriga ehitustööd lõppema ning kuu aega hiljem võivad elanikud sisse kolida.
Selliseid peremaju ehitatakse Sinimäe hoolekandekülasse kuus<br>Vaivara Kaja
“Praegu on meil käsil klientide kaardistamine,” rääkis ASi Hoolekandeteenused infojuht Kadri Lehenurm. “Järjestikku on valmimas peremajad üheteistkümnes hoolekandekülas ning sellega seoses sulgeme neli vanades mõisahoonetes asuvat hooldekodu ja Lääne-Virumaal Aaveres tegutseva hooldekodu. Uutesse küladesse lähevadki üle suletavate kodude elanikud –  Sinimäele pakume kohta ennekõike neile, kel on Ida-Virumaaga mingi side. Aasta alguses alustame klientide ja nende eestkostjatega läbirääkimisi kolimise osas.”

Elanikke paigutades võetakse arvesse nende diagnoose, et kokku satuksid elama omavahel sobivad inimesed ning tekiks turvaline ja rahulik keskkond, samuti arvestatakse praeguses elukohas kujunenud sõpruskonda ja püütakse neid sidemeid mitte lõhkuda. Loe edasi: Sinimäe hoolekandeküla valmib aasta lõpuks

Narvas algab pühapäeval noorte pianistide konkurss

Narvas toimub 29. jaanuarist kuni 4. veebruarini IX Fryderyk Chopini nimeline konkurss noortele pianistidele. Konkursist võtab osa 62 last ja noort Eestist, Poolast, Venemaalt, Aserbaidžaanist, Usbekistanist, Leedust, Lätist, Ukrainast ja Valgevenest.

Noorpianistide konkurss toimub kolmes vanusegrupis: kõige nooremasse vanusegruppi kuuluvad kuni 12-aastased lapsed, keskmise vanusegrupi moodustavad 13-15-aastased noored ning kõige vanematena osalevad konkursil 16-18-aastased noored. Sel aastal on kõige rohkem osalejaid, 20 Venemaalt, konkursist võtab osa ka 19 Eesti last ja noort ning 6 noorpianisti Poolast.

Traditsiooniliselt korraldab Poola saatkond konkursi lõpus Tallinnas Estonia kontserdisaalis piduliku Chopini galakontserdi, kus esinevad tänavuse konkursi laureaadid ja Narva Linnaorkester (dirigent Štšura). Kontsert toimub pühapäeval, 5. veebruaril kell 15.00 ja on heategevuslik. Tänavu toetatakse annetustest saadud rahaga Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikakooli nägemispuudega õpilaste klaveriõpinguid.

Kontserdist teeb otseülekande Klassikaraadio, kõiki konkursivoore saab jälgida internetis siit. Loe edasi: Narvas algab pühapäeval noorte pianistide konkurss

Kuu lõpus toimub talvine aialinnuvaatlus

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnusõpru osalema 28. ja 29. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel TALV 2012. Talvisest aialinnuvaatlusest on kujunenud Euroopa kõige populaarsem linnuvaatlusüritus, mis köidab igal aastal sadu tuhandeid inimesi. Kolmandat aastat Eestis korraldatava vaatluse vastu on eelnevatel aastatel olnud suur huvi – mullu edastas oma vaatlused 1134 linnusõpra 948 vaatluskohast, kokku vaadeldi 30 973 lindu 58 liigist. Kõige arvukam oli oodatult rasvatihane, kes esines 95% vaatluskohtades ning moodustas pea veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas taas rohevint, järgnesid põldvarblane, leevike ja koduvarblane.

Aialinnuvaatluse suure edu võtmeks on lihtsus, kuna see ei nõua põhjalikke eelteadmisi lindudest. Piisab sellest, kui ühe tunni jooksul pannakse kirja kõik kohatud linnuliigid ning iga liigi kohta suurim üheaegselt nähtud isendite arv ning saadetakse tulemused koordinaatorile. Osaleda võivad kõik, kes tunnevad huvi koduümbruses tegutsevate lindude vastu. Määramise hõlbustamiseks võib kasutada linnumäärajat ja binoklit.

Kõigi osalejate vahel loositakse veebruari keskel välja linnuvaatlusi ja linnumääramist hõlbustavaid auhindu.

Vaata sündmuse Facebooki lehte!

Talvist aialinnuvaatlust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tänasest saavad seiklusspordi armastajad end Ace Xdreamile registreerida

Ace Xdreami 2012. aasta sarjale registreerumine sai alguse täna, 23. jaanuaril kell 12. Osavõistlused:

Pühapäev, 29. aprill – Tallinna sprint. Start on taas Vabaduse väljakult, aga rada võtab eelmisest aastast hoopis erineva suuna. Seiklus Eesti pealinnas saab olema eriline, võistluse rada avastab Tallinna varjatumaid paiku ning võistlejad saavad näha kohti, kuhu nad oma elus varem sattunud ei ole.

Laupäev-pühapäev, 2.-3. juuni – öine pikk Valga/Valka. Toimub „võitlus“ lätlaste vastu, kuna see võistlus on üheaegselt Ace Xdream sarja ja Läti xRace sarja osavõistluseks. See aga tähendab, et tegu saab olema suurima seiklusspordivõistlusega Maailma ajaloos, kus lühikesse öösse sukelduvad kokku 1100-1200 seiklejat.

Pühapäev, 29. juuli – Raplamaa, Kaerepere. Kolmas võistlus leiab aset keset kuumal Eestimaa suvel ja nii kuivaks kui eelmisel aastal võistlejad ei jää, plaanis on ka „uus“ põhiala. Raplamaa on seiklussportlastele ja orienteerujatele vähetuntud paik, kuid selle maakonna parimad pärlid saavad võistluse käigus külastatud.

Pühapäev, 2. september – Kiviõli. Sarja finaalvõistluse maastikke pole kujundanud Jumal, vaid need on inimeste kätetöö. Rajad avastavad industriaalmaastikke Kiviõli linnas, selle ümbruses ja ronida saab mägedele, mille kõrval Suur Munamägi kahvatub. Aga rajal on ka väga-väga ilusaid kohti ning A-rajal võib-olla ka Xdreami ajaloo kõige närvekõditavam köieülesanne.

Igal võistlusel on ka sel aastal kolm rada. Ekstreemne A-rada karmidele ja kangetele seiklussportlastele, kes naeratavad, kui raskeks läheb. Seikluslik B-rada visadele spordisõpradele, kes nii karmid ja kanged veel ei ole. Ning väga kerge C-rada liikumisharrastajale, kes teevad alles esimest tutvust orienteerumise ja seiklusspordiga.

Hooaja lõpupidu toimub 13. oktoobri õhtul peale Vaude Bike Xdreami lõppu.

Täpsem info!

Õpetajad saavad Avatud Eesti Fondi toel psühholoogilist abi

2011. aasta detsembrist kuni 2012. aasta aprillini osalevad Kohtla-Järve Tammiku gümnaasiumi ja Mäetaguse põhikooli õpetajad ja psühholoogid ühisprojektis «Muudatuste algus peitub iseendas!»

Algatus viiakse ellu Avatud Eesti Fondi toel ja selle eesmärgiks on koolis turvalise õpikeskkonna loomine.

Projektis osalevad psühholoogilistel treeningutel ja supervisioonigruppides 8 õpetajat ja 2 koolipsühholoogi. Õpitakse eneseregulatsiooni oskusi ning erinevates õpisituatsioonides õigesti käituma. Projekti käigus luuakse osalevate koolide õpetajatega omavaheline koostöövõrgustik.

Tammiku Gümnaasiumi direktori Valentina Kutuzova märgib, et tänapäeval esitatakse õpetajale väga kõrgeid nõudmisi.

„Tänapäeva õpetajad ei pea olema ainult oma ala kompetentsed spetsialistid, vaid omama praktilisi teadmisi psühholoogias. Need teadmised aitavad kaasa usalduslike suhete tekkimisele, lahendada oskuslikult konflikte ning edukalt toetada iga lapse arengut.“ Neile kriteeriumidele on raske vastata, õpetajad satuvad tihti „riskigruppi” ja tekib läbipõlemisefekt.

Tammiku gümnaasiumi ja Mäetaguse põhikooli juhtkonnad otsustasid mitte oodata abi riigilt, vaid oma pedagoogide füüsilise ja vaimse tervise parandamiseks viia läbi projekt Avatud Eesti Fondi toetusel.

Tähistatakse ülemaailmset lumepäeva

22. jaanuaril tähistatakse üleilmset lumepäeva “World Snow Day”, mis on Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) poolt algatatud projekt tähistamaks talve
ja lume olemasolu. Eestis saab lumepäevast osa võtta 13 maakonnas kokku 32 erineval terviserajal.
SA Eesti Terviserajad koostöös Eesti Suusaliiduga korraldavad sellel päeval hulgaliselt väikeseid lumepäevi üle Eesti. „Meie eesmärk on meelitada
loodusesse kõiki tervisesõpru ja pakkuda neile meeldejääv päev lumes ja lumega terviseradadel üle Eesti,“ sõnas Eesti Terviseradade juht Jaak
Teppan.
Rahvusvahelise lumepäeva motoks (Explore, Enjoy, Experience) on avastada midagi uut, nautida lume võlusid ja ammutada lumest indu. Lumepäeva tähistatakse kõikidel kontinentidel, kokku 39 riigis ja 225 paigas.
Erinevate terviseradade lumepäeva kava varieerub – saab kelgutada ja liugu lasta, aga ka suuskadel liigelda ning fotosid jahtida.
Nimeki lumepäeva tähistavate terviseradadest:

Harjumaa – Aegviidu, Keila, Kolgaküla, Kõrvemaa, Tallinnas Järve ja Pirita terviserajad;

Ida-Virumaa – Pähklimäe terviserada Narvas;

Järvamaa – Valgehobusemäe terviserada;

Läänemaa – Palivere terviserada;

Lääne-Virumaa – Ebavere, Mõedaku, Tamsalu, Tapa, Rakke terviserajad ja Rakveres Palermo terviserada;

Põlvamaa – Mammaste terviserada;

Pärnumaa – Raeküla-Reiu terviserada Pärnus;

Raplamaa – Kaiu terviserada;

Saaremaa – Kuressaare terviserada;

Tartumaa – Lähte terviserada, Tartumaa Tervisespordikeskus Elvas ja Tähtvere Spordipark Tartus;

Valgamaa – Karula-Lüllemäe, Tõrva ja Kääriku ning Tehvandi terviserajad;

Viljandimaa – Viljandi ja Karksi-Nuia terviserajad;

Võrumaa – Vastseliina, Haanja, Kubija ja Metsavenna talu terviserajad.

Infot konkreetsete terviseradade lumepäeva kohta saab Eesti Terviserajad koduleheküljel (http://www.terviserajad.ee/lumi/), terviseradadel kohapeal ning www.world-snow-day.com ja Eesti Terviserajad Facebooki lehekülje kaudu, kus on avatud ka lumepäeva auhinnamäng.

Ooperimuusika kontserdid erinevates kohtades

JÄÄAARIA on Pärnu Ooperi talvine intelligentset meelelahutust pakkuv ooperimuusikaprojekt kõigile neile, kes otsivad eredaid ja inspireerivaid kunstilisi elamusi, pakuvad äratundmisrõõmu ooperiaariad kvaliteetooperitest.

R 20. jaanuaril 2012 kell 19 Võru kultuurimaja Kannel
E 23. jaanuaril 2012 kell 19 Keila kultuurikeskus
K 1. veebruaril 2012 kell 18 Narva Aleksandri kogudus maja
N 2. veebruaril 2012 kell 19 Põlva kultuuri- ja huvikeskus
N 9. veebruaril 2012 kell 19 Jõgeva kultuurikeskus
N 8. märtsil 2012 kell 18.30 Kärdla kultuurikeskus

Pilet: 3-5 €

Maanteeameti Ida regioon ja Ööjooks panustavad kooliealiste liikumisturvalisusse

Terve Rakvere Liigub liikumissarja instruktor Moonika Pilli jagamas helkureid kingituseks sarjas osalejatele.

Eesti Ööjooksu toimkond koostöös Maanteeameti Ida regiooniga alustab neljapäeval kahenädalast teavituskampaaniat Virumaa ja Järvamaa koolides, et muuta pimedal ajal liikumine turvalisemaks.
Maanteeameti Ida regioon ja Ööjooks külastavad 12. jaanuarist Virumaa ja Järvamaa suurimaid koole ja avaliku sektori ametiasutusi, jagades kahe nädala jooksul teavitust nähtavaks olemisest ja turvalisest liikumisest. Kampaania hõlmab infovahetust kooli eestvedajatega, lahedate ja mõjusate plakatite kajastamist ning infoflaierite jagamist.
Ööjooksu liikumissarja instruktor Moonika Pilli räägib, et vaatamata maanteeameti tublile teavitustööle ja eeskuju andvatele avaliku elu tegelastele on helkuri kandmine ja muul moel nähtav olemine veel paljude jaoks Eestis võõras ja teisejärguline.
Kahenädalase ettevõtmise raames soovitakse eriti tõhusalt panustada Ida-Virumaa ja Järvamaa piirkonda, kuna Rakvere inimestena on Ööjooksu toimkonnal kodumaakond igapäevaselt hästi kaetud.
“Kuna piirkonnas on planeeritud tegevus juba kõlapinda leidnud, siis on usinamad koolid juba ise pöördunud ja uurinud, millal ja kuidas on meie instruktoreid kooli rääkima kutsuda,” räägib Ööjooksu väliürituste juht Kadi Fedoritš.
Kampaania kestab kaks nädalat. Korraldajad usuvad, et tulemused on nähtavad oluliselt kauem.
Kristel Kitsing,
Ööjooksu pressiesindaja

Narva Kutseõppekeskus alustas laiendatud talvist vastuvõttu uutele õpilastele

Narva Kutseõppekeskuses (Narva KÕK) alustati avalduste vastuvõttu veebruaris õppega alustavatesse õppegruppidesse. Käesoleval talvel võetakse õppima ka vanemaid inimesi Euroopa Sotsiaalfondi rahastatava programmi KUTSE raames. Narva KÕK-is võetakse sel talvel uusi õpilasi vastu kolmel erialal – baarmeni, müügikonsultandi ja tarkvaraarenduse tugitehniku õppesse. Kõigile kolmele erialale saavad kandideerida keskhariduse omandanud noored. Baarmenide õppevorm on koolipõhine. Müügikonsultandi ja tarkvaraarenduse tugitehnikutel on õppevorm töökohapõhine, s.t. 2/3 õppetööst toimub konkreetses ettevõttes, kus õppuritega tegelevad kogenud, spetsiaalselt ettevalmistatud juhendajad, sama ettevõtte staažikad töötajad.
Tarkvara arenduse tugitehnik on eriala, kus on läbitud juba kutseõpe mõnel infotehnoloogia erialal, omatakse infotehnoloogia spetsialisti I taseme kutsetunnistust või ollakse erialasel tööl. Sellel erialal õppima asumiseks peaksid olema teadmised programmeerimise alustest, andmebaaside alustest ja kasutamisest. Kõigil neil erialadel kestab õppetöö viis kuud. Uusi õppekohti on kokku 81.
Vanemad kui 25-aastased saavad nüüd ESF programmi toel kutsehariduse. Riikliku programmi KUTSE raames kuulutab Narva KÕK välja vastuvõtu kahele erialale – müügikonsultandi ja puhastusteeninduse erialale. Programm KUTSE on mõeldud kutseõppe varem katkestanud või lihtsalt hariduse saamise sooviga vanematele (üle 25-aastastele) inimestele. See on programm neile, kes on motiveeritud leidma tööd läbi uue kvalifikatsiooni omandamise, aga ei soovi asuda tavaõppesse koos noortega. Õppimine omaealiste, elukogenud inimestega ühes grupis, on paljudele arvatavasti sobivam lahendus. Programmi KUTSE alusel õppimisele ei ole eelduseks varasem sarnane haridus, töötamine antud erialal või töötu staatus. Oluline on vaid tahe õppimiseks ja soov omandada uus kvalifikatsioon. Loe edasi: Narva Kutseõppekeskus alustas laiendatud talvist vastuvõttu uutele õpilastele

EMSL otsib aasta tegijat

Aeg taas kaeda, kes ja mida kodanikuühiskonna heaks mullu ära tegid. Anna siin klõpsates teada, kes sinu meelest vimplit väärib!

Kategooriaid ikka viis ja tähtajaks 24. jaanuar:
Aasta vabaühendus – ei pea tingimata registreeritud olema
Aasta avaliku võimu esindaja – asutus või inimene, Toompealt Torguni
Aasta äriühing – kes oleks enam kui sponsor
Aasta missiooniinimene – kes oleks enam kui hea kodanik
Aasta tegu – märgilisim mullune muutus kodanikuühiskonnas

EMSL otsib vabakonnale parimaid avaliku konkursiga juba üheksakümne .. tollendamast aastast, valiku teeb küünlapäeva kandis EMSLi nõukogu, pidulikud embused veebruaris. Kõiki tiitleid ei pruugita igal aastal välja anda.

Niisiis, kandidaadi või mitu saad esitada siin või kirjutades info@ngo.ee.

Vaata innustuse saamiseks ka varasematel aastatel tunnustatuid.

www.ngo.ee/tegijad

Käimas on konkurss “Ida-Viru suveniir”

Ida-Viru Ettevõtluskeskus SA (IVEK SA) koostöös Ida-Viru Maavalitsuse, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu, AS PR Põhjaranniku ja Ida-Virumaa turismiklastriga kuulutasid välja suveniirikonkursi “Ida-Viru suveniir”. Tööde viimane esitamistähtaeg on 20. jaanuar 2012.

Konkursi eesmärk on mitmekesistada Ida-Viru maakonda tutvustavate suveniiride valikut ning ärgitada suveniiritegijaid looma meeneid lähtuvalt turismikontseptsioonist E3 – Elamus Ehedast Energiast.

Elamus – kontrastiderohkus, mitmekülgseid elamusi pakkuvad teenused (nt motosafarid, kaevanduspark, mootorrataste mäkketõus, balletifestival, ajaloolahing jne). Ehedast – kultuuriline ja ajalooline (sh nõukogude aja) pärand algupärasel moel, multikultuursus (Kuremäe klooster, Sillamäe ja Kohtla-Järve linnasüda ja suurtööstuse säilmed, sõjaajaloopaigad, Avinurme elulaadikeskus jne). Energiast – viidates ühelt poolt Ida-Virumaale kui piirkonnale, kus toimub elektri- ja soojusenergia tootmine (Eesti Elektrijaamad, põlevkivitööstus), teiselt poolt energiat andvatele teenustele (SPA- ja tervisekeskused, mitmekülgsed sportimisvõimalused jne).

Suveniirikonkursile on oodatud osalema üksikisikud, õpilased, äriühingud, ettevõtjad, loomekeskused, huvigrupid, seltsingud ja kõik mainekujundusest huvitatud isikud. Konkursile on oodatud suveniirid, mis oleks erilised, iseloomustaksid maakonda ja tekitaks emotsiooni ning jutustaksid oma lugu.

Laekunud töödest valib võitjad välja hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad korraldaja ja partnerite esindajad. Konkursist huvitatud saavad tööde poolt hääletada internetis facebooki keskkonnas ja Jõhvi Turismiinfokeskuses ajavahemikul 23.-27. Jaanuar 2012.

Võitjad kuulutatakse välja 1. veebruaril ja auhindade üleandmine toimub 17. veebruaril turismimessil TOUREST 2012 Tallinnas. Auhinnafondi preemiad jagunevad järgmiselt: I koht 250 eurot, II koht 150 eurot ja III koht 90 eurot. Konkursi puudutavad tingimused ja E3 – Elamus Ehedast Energiast kontseptsiooni tutvustus on üleval Ida-Viru Ettevõtluskeskuse kodulehel.

Töid ootame Jõhvi Turismiinfokeskusesse aadressile Rakvere 13a, Jõhvi Turismiinfokeskus on avatud E-R 12-17.

Info konkursi kohta:
Kristina Ernits, infokonsultant Jõhvi Turismiinfokeskuses, Ida-Viru Ettevõtluskeskus SA
Tel +372 337 0568, e-postil kristina.ernits@ivek.ee

Virumaa noortele tuuakse uuest aastast rahvusvahelised keeletestid koju kätte

Tallinna Ülikooli keelekeskuse juhataja Tuuli Oder ja Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor Katri Raik allkirjastasid kolmapäeval, 14. detsembril Narvas koostöölepingu, mille kohaselt hakkavad uuest aastast Narva kolledžis toimuma Tallinna Ülikooli korraldatavad rahvusvaheliste keeletestide väljasõidueksamid.

Esialgu on Narvas võimalik sooritada IELTS (International English Language Testing System) eksamit, mis on eelduseks õppima asumisel 135 riigi 6000 ülikoolis. Samuti korraldatakse koostöös kahe kõrgkooli vahel nende Narva kolledži üliõpilaste nõustamist, kes kolledži inglise keele eriala lõpetamiseks sooritavad CAE (Certificate in Advanced English) rahvusvahelise keeleeksami. Nimetatud sertifikaat võimaldab erinevates riikides töötada inglise keele kui võõrkeele õpetajana. Loe edasi: Virumaa noortele tuuakse uuest aastast rahvusvahelised keeletestid koju kätte

Kärasil avati ülimoodne laut

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder avas Ida-Virumaal Kärasi külas ülimoodsal söötmis- ja lüpsitehnoloogial põhineva Maage talu lauda.

Äsja valminud laudas töötavad lüpsirobotid, samuti on automatiseeritud lehmade söötmine ja sööda valmistamine.

Seederi sõnul aitab investeerimine tipptehnoloogial põhinevatesse innovaatilistesse lahendustesse kaasa Eesti põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamisele ja näitab, et põllumeestel on usku oma ettevõtmiste edusse.

“Piimatootmine ja töötlemine on olnud meie põllumajanduse üheks alustalaks. Piimatoodete osa Eesti põllumajandussaaduste ekspordis on märkimisväärne ja loodetavasti jätkuvalt suurenev,” ütles minister.

Möödunud aasta lõpus varises Maage talu vana lauda katus lumeraskuse all sisse. Õnnetuse põhjustanud ekstreemsete ilmastikuolude tagajärjel hukkus üks lehm ja ülejäänud loomad jäid mõneks ajaks lahtise katuse alla.

Tänavu kevadel eraldas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet maaelu arengukavast uue lauda ehituseks 481 896 eurot toetust, lisaks võttis omanik pikaajalise laenukohustuse.

Maage talu uus laut on esimene kaasaegne vabapidamisega laut Ida-Virumaal. Hoone on projekteeritud selliselt, et loom saab ise valida, millal ta sööb ja robotisse lüpsma läheb. Laudas on 180 looma, sealjuures on peremehel plaanis karja järjest suurendada.

Lisaks lauda avamisele kohtus põllumajandusminister Jõhvis Ida-Viru Taluliidu liikmetega, et arutada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tulevikku ning teisi aktuaalseid teemasid.

Narvas alustasid õpilased uue mänguflmi võtteid

Mängufilmi „Legend Indrik von Berengauptist“ esimene võttepäev. Foto: Narva Kutseõppekeskus
Narva Kutseõppekeskuse õpilased alustasid uue 30-minutilise mängufilmi „Legend Indrik von Berengauptist“ võtteid. Tegemist on näidend-filmiga, mille tegevustik paigutub keskaegsesse Narvasse, eelkõige Narva Hermanni ja Ivangorodi kindlustesse. Kõiki filmiga seotud töid teostavad õpilased ise.

Filmi loomisega on seotud terve hulk Narva Kutseõppekeskuse õpilasi, eelkõige multimeedia õppesuuna õpilased ja kooli õpilasteatri liikmed. Neljale multimeedia õpilasele saab filmi teostamine ka eriala lõputööks.

„Taoliste filmide oma jõududega tegemine näitab ilmekalt, millised võimalused on enese arendamiseks tänaste kutseõppurite käsutuses,“ sõnas Narva Kutseõppekeskuse direktor Margus Ojaots. „Oleme oma koolis püüdnud
õpilaste initsiatiive igati toetada,“ lisas Ojaots.

Näidendfilmi „Legend Indrik von Berengauptist“ esimene võttepäev toimus Narva Hermanni kindluses 2. detsembril. Filmi võtted loodetakse lõpetada veebruariks 2012. Filmi eesti- ja venekeelsed originaalid peaksid kavade kohaselt valmima 2012. aasta märtsis. Loe edasi: Narvas alustasid õpilased uue mänguflmi võtteid

Eesti parimaks nooreks puhastusteenindajaks tunnistati Ksenia Vinogradova

Ksenia Vinogradova (vasakul), tema õpetaja Olga Vereštšagina (keskel) ja samal võistlusel 4. koha pälvinud Anna Kostjukevitš. Foto: Narva Kutseõppekeskus
Narva Kutseõppekeskuse (Narva KÕK) puhastusteeninduse õpilane Ksenia Vinogradova võitis esikoha noorte üleriigilistel kutsemeistrivõistlustel „Noor Meister 2011“, kui parim puhastusteenindaja. Multimeedia õpilane Elmar Juzar võitis kolmanda koha samas toimunud graafilise disaini võistlustel.

Narva KÕK-i õpilased osalesid aktiivselt Tallinnas, 1.-3. detsembrini toimunud noorte infomessil Teeviit, mille raames viidi kolmandat korda läbi üleriigilised noorte kutsemeistrivõistlused „Noor Meister 2011“. Kokku osalesid võistlustel kaheksa Narva KÕK-i õpilast – ehitusviimistlejate, graafilise disaini, mehhatroonika, plaatijate, puhastusteenindajate ja rätsepate kutsevõistlustel.

„Noore Meistri kutsevõistlused on kooli spetsialistidele ja nende juhendatavatele õpilastele aasta oodatuimad suurvõistlused,“ sõnas Narva Kutseõppekeskuse arendusosakonna peaspetsialist Ander Sile. „Meie õpilaste edukas osalemine võistlusel on märk õpetamise kõrgest tasemest, mis paraneb aastast aastasse,“ lisas Sile.

Noorte puhastusteenindajate võistlustel osales kokku seitsme kutseõppeasutuse 14 õpilast. Parimaks nooreks puhastusteenindajaks tunnistati Narva KÕK-i õpilane Ksenia Vinogradova. Samal võistlusel sai 4. koha Narva KÕK-i õpilane Anna Kostjukevitš. Mõlema õpilase juhendajaks on õpetaja Olga Vereštšagina. Loe edasi: Eesti parimaks nooreks puhastusteenindajaks tunnistati Ksenia Vinogradova

Anti allkirjad noorsooalasele koostööleppele

Lõppeval nädalal kirjutasid Põhja-Savo majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskuse juhataja Kari Virranta, Järva maavanem Tiina Oraste, Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum ja Ida-Viru maavanem Riho Breivel alla noorsootööalasele koostöölepingule.

Haridus-ja sotsiaalosakonna peaspetsialist Tuuli Taavet ütles, et leping on suunatud eelkõige kogemuste vahetamisele erinevates noorsootöö valdkondades. 2012.-2013.  aastatel on koostöökohtumiste teemadeks:  noorte õppimine, tööhõive, koolitus ja tööturule astumine; tutvumine mitmekultuurilise noorsootöö meetoditega; noorte omaalgatuse, loovuse ja innovaatilisuse toetamine noortepoliitika toimealades ning erinevate osapoolte roll erinoorsootöös.
Vastavalt lepingule toimub esimene kohtumine 7.-10. veebruarini 2012 Soomes. Kokku on koostöökohtumisi kavandatud kaheksa.

Noorsootööalane koostöö kolme Eesti maakonna ja tookordse Ida-Soome lääni vahel sai alguse 1997. aastal.

Statistikaamet alustas rahvaloenduse teavituskampaaniat „Igaüks loeb!”

Statistikaamet alustas 1. detsembril teavituskampaaniat, et tõsta Eesti elanike teadlikkust 31. detsembril algavast 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusest (REL 2011). Loendusel osalemise info jõuab Eesti elanikeni tele ja raadio, aga ka välimeedia ja otseposti kaudu.

„Aasta viimasel päeval algava rahvaloenduse tunnuslauseks on „Igaüks loeb!”. See väljendab loenduse sügavamat ideed – iga Eesti elaniku osalemine loendusel on ääretult tähtis, et saada parimad andmed Eesti elu korraldamiseks järgmise kümne aasta jooksul,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

Teavituskampaania läheneb rahvastiku teemale Eesti rahvaloenduste 130-aastase ajaloo kaudu ja küsib, kui palju on praegu Eestis elanikke. „See on Eesti jaoks üks põhiküsimusi, sest mõjutab ju meie tulevikuvalikuid ja -võimalusi,” lisas Potisepp. „Vaid tänu kümnele varasemale rahvaloendusele teame, kui palju on meid viimase 130 aasta jooksul Eestis elanud,” märkis ta.

REL 2011 teavituskampaania koosneb kolmest etapist, millest esimese jooksul tutvustatakse 31. detsembril algaval rahvaloendusel osalemise võimalusi. „Et loendusel osalemine oleks võimalikult mugav, saab esmakordselt ise valida küsimustiku täitmise viisi — selle võib täita jaanuarikuu jooksul interneti teel või oodata rahvaloendaja külastust ajavahemikus 16. veebruarist kuni 31. märtsini,” selgitas Potisepp.

Jaanuaris, kampaania teise etapi keskmes on internetiloendusel osalemine ning veebruaris ja märtsis keskendub kampaania rahvaloendajate külaskäigule.

Teavituskampaania kestab detsembri algusest märtsi lõpuni ja selles kasutatakse nii tele-, raadio-, print-, väli- kui ka internetireklaami. Samuti jõuab detsembri teises pooles kõigi teadaolevate eluruumide postkastidesse kolmekeelne infovoldik.

Teavituskampaania töötasid välja reklaamiagentuur Creatum OÜ ja meediaagentuur Inspired Communications OÜ, kes võitsid selleks korraldatud riigihanked.

Vaata ka teavituskampaania esimest teleklippi:

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.

Vaata lisa www.REL2011.ee.
Rahvaloendus Facebookis www.facebook.com/Rahvaloendus