Päästeamet teatab, et eile, 7. aprillil tehti kahjutuks:
– Viljandi maakonnast Kolga-Jaani vallast Vaibla külast leitud 120 mm miinipildujamiin;
– Ida-Viru maakonnast Narvast leitud mürsk;
– Ida-Viru maakonnast Jõhvi vallast Puru külast leitud 250 kilogrammine lennukipomm.
Jõhvi spordihallis toimub 7. aprillil kell 10–17 ja 8. aprillil kell 10–15 XIV käsitöölaat „Viru nikerdaja”. Lisainfo siin.
Kava:Laupäeval, 7.aprillil
11.00 Avamine.
Esinevad Jõhvi rahvatantsukollektiivid TAMMIKU ja VÄRTEN
12.00 – Kasetohutööde MEISTRIKLASS .Juhendaja Pavel Malm
12.30 – Moedemonstratsioon – Karin Kaup, Marina Salmina,Sillamäe moetaeater (juh. Jevgenia Prussak)
13.00 – Kohtumine Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu projektijuht LIISA TOMASBERGIGA – (ERKL-I tegemistest, projektist “Käsitööga tööle” ,kutsetunnistustest ja muud teemad) II k. Õppeklassis /koguneme näituste juures ja siis lähme koos/
14.00 – Kasetohutööde MEISTRIKLASS .Juhendaja Pavel Malm
15.00 – Esineb ASERI RAHVAMUUSIKAANSAMBEL
16.00 – AKORDIONIMUUSIKAT
Pühapäeval, 8.aprillil
k.11.00 Käsitöökonkursside „Seelik“ ja „Minu oma mänguasi“ osavõtjate tänamine ja parimate autasustamine
Esineb MÄETAGUSE RAHVAMUUSIKAANSAMBEL „K.I.M.P.“
k.12.00 Kasetohutööde MEISTRIKLASS .Juhendaja Pavel Malm
k.13.00 AKORDIONIMUUSIKAT
LISAKS:
II korrusel PITSISEMINAR juhendaja Olga KUBLITSKAJA
II KORRUSEL avatud METSAKOHVIK
Menüüs : nõiasupp ,karulaugu võie,basiiliku võie,lodusai,karask,koduleib,koogid,seenesalat või oa-singi-juustu salat,
tee,kohv vahtramahl.
GÜMNAASIUMI FUAJEES : TASUTA RAAMATUTE LAAT
Piletiinfo: 1 € ja 2 €
Sel aastal toimub keskkoolide Eesti meistrivõistluste kolmas ja ühtlasi viimane väitlusetapp esimest korda Jõhvi Gümnaasiumis. Erilist tähelepanu pälvib üritus seetõttu, et etapp toimub teadusaasta puhul korraldatava Eesti Väitlusseltsi õpilasvõistluse “Kirjuta! Kõnele! Väitle!” raames. Laupäeval, 7. aprillil toimuva etapi eelvoorude teema on „Mehitatud kosmoselendude riiklik rahastamine on põhjendatud“ ja finaalis on teema „Sõjatehnika arendamine toob ühiskonnale kasu“. Turniiri ettevalmistamiseks tuli õpilastele appi Teadusaasta kõneisik ja Tartu Ülikooli loodus – ja tehnoloogiaosakonna õppeprodekaan Mart Noorma, kes pidas Tartu Ülikoolis etapile eelnevalt maha teemaloengu mõlema teema kohta ja vastas väitlejate
küsimustele.
Kokku osaleb väitlusmeistrivõistlustel õpilasi neljast Eesti linnast – Tartust, Tallinnast, Viljandist ja Pärnust. Keskkoolide Eesti meister selgitatakse välja pühapäeval, 8. aprillil, Jõhvi kontserdimaja kammersaalis.
Birgit Mones
Ida-Virumaa suurim vee-ettevõte OÜ Järve Biopuhastus tähistab 10. sünnipäeva Kohtla-Järvel ja Jõhvis neljapäeval, 5. aprillil toimuva veetehnika näituse ja paraadiga.
Veetehnika näitusele saabuvad masinad seitsmest Eesti vee-ettevõttest, lisaks esitletakse Järve Biopuhastuse enda masinaid.
„Näitusel demonstreerime vaid väikest osa täna Eesti vee-ettevõtete käsutuses olevast tehnikast,“ ütles OÜ Järve Biopuhastus juhatuse liige Vladislav Petuhhov. „Samas võivad need masinad meile ka igapäevastes töödes appi tulla, kui endal mingites olukordades tehnikat puudu jääb.“
Veetehnika näitus toimub neljapäeval, 5. aprillil kella 14-16 Kohtla-Järve linnavalitsuse esisel väljakul, Keskallee 19.
Kell 16 alustab veetehnika masinate kolonn sõitu läbi Kohtla-Järve linna Jõhvi kontserdimaja ette, kus kell 17 jätkub OÜ Järve Biopuhastus 10. aastapäeva tähistamine piduliku õhtuga.
Veetehnika näitus Kohtla-Järve Keskväljakul:
– AS Kuressaare Veevärk: GAZ, nn. liikuv töökoda;
– AS Paide Vesi: kanalisatsiooni survepesuauto Volvo FM410;
– AS Rakvere Vesi: survepesuauto Mercedes-Benz Actros 2541;
– AS Tallinna Vesi: Kaamera, Mercedes-Benz Sprinter & Lekkelabor, Renault Master (torustikest lekete otsimine);
– AS Tartu Veevärk: kaamerabuss (võimaldab filmida torustikke, et hinnata nende olukorda s.h. sette hulka, rekonstrueerimisvajadust, ehituskvaliteeti vms);
– AS Emajõe Veevärk: reoveepuhastite mudatöötluse teenindusemasin Volvo 420 6×4;
– Distantspuldiga juhitav hüdrokraana;
– Konkslift+teisaldatavad pealisehitused;
– Reoveemahuti 10 kuupmeetrit, vaakumpumbaga;
– Narva Vesi AS: paakauto.
Näitusel osaleb ka OÜ Järve Biopuhastuse tehnika: neli survepesu paakautot (kaks Volvot, Gaz ja Zil), ekskavaator, traktor, hoolduskaubikautod, buss ja frontaallaadur, millega muda käideldakse.
Naistepäevast läheb taas käima Loov Eesti seminaridetuur Kunst müüa”, kus jagatakse loomeettevõtjatele müümise nippe.
Seminaridel antakse kõigile huvilistele praktilisi näpunäiteid, kuidas oma toodet tänapäevaseid vahendeid kasutades paremini müüa. Seminari läbiviijad aitavad otsida teid, kuidas täna, kus tundub, et kõik tooted on juba leiutatud ning müügistrateegiad muutuvad aina keerulisemaks, ikkagi oma toodet või teenust edukalt pakkuda ning kuidas üldse kliendini jõuda?
Praktikumi juhendab pikaajalise turundus- ja koolituskogemusega Anu-Mall Naarits (Marketingiinstituut). Igal seminaril räägib üllatusesinejana oma loo ettevõtluse ja müügi aspektist üks kohalik ettevõtja.
Oma mõtteid jagavad videointervjuudes teiste hulgas David Magliano (UK), Kira Sjöberg (FIN) ja Monika Järg.
Müügiseminaridele oodatakse eelkõige loomeettevõtjaid: turismitalusid, kes pakuvad kultuuriga seotud turismiteenuseid, kultuuriasutusi, väiketootjaid jt.
Esimesed õpetussõnad “kunstimüügist” jagatakse neljapäeval Valgas, reedel Viljandis. 15., 16. ja 23. märtsil on loomeettevõtjad oodatud vastavalt Rakverre, Jõhvi ja Haapsallu. Seminarid on eelregistreerimisel tasuta. Kohtade arv on piiratud ning eelistatud on loomevaldkonnas tegutsevad isikud.
Ida-Viru Ettevõtluskeskus SA (IVEK SA) koostöös Ida-Viru Maavalitsuse, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu, AS PR Põhjaranniku ja Ida-Virumaa turismiklastriga kuulutasid välja suveniirikonkursi “Ida-Viru suveniir”. Tööde viimane esitamistähtaeg on 20. jaanuar 2012.
Konkursi eesmärk on mitmekesistada Ida-Viru maakonda tutvustavate suveniiride valikut ning ärgitada suveniiritegijaid looma meeneid lähtuvalt turismikontseptsioonist E3 – Elamus Ehedast Energiast.
Elamus – kontrastiderohkus, mitmekülgseid elamusi pakkuvad teenused (nt motosafarid, kaevanduspark, mootorrataste mäkketõus, balletifestival, ajaloolahing jne). Ehedast – kultuuriline ja ajalooline (sh nõukogude aja) pärand algupärasel moel, multikultuursus (Kuremäe klooster, Sillamäe ja Kohtla-Järve linnasüda ja suurtööstuse säilmed, sõjaajaloopaigad, Avinurme elulaadikeskus jne). Energiast – viidates ühelt poolt Ida-Virumaale kui piirkonnale, kus toimub elektri- ja soojusenergia tootmine (Eesti Elektrijaamad, põlevkivitööstus), teiselt poolt energiat andvatele teenustele (SPA- ja tervisekeskused, mitmekülgsed sportimisvõimalused jne).
Suveniirikonkursile on oodatud osalema üksikisikud, õpilased, äriühingud, ettevõtjad, loomekeskused, huvigrupid, seltsingud ja kõik mainekujundusest huvitatud isikud. Konkursile on oodatud suveniirid, mis oleks erilised, iseloomustaksid maakonda ja tekitaks emotsiooni ning jutustaksid oma lugu.
Laekunud töödest valib võitjad välja hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad korraldaja ja partnerite esindajad. Konkursist huvitatud saavad tööde poolt hääletada internetis facebooki keskkonnas ja Jõhvi Turismiinfokeskuses ajavahemikul 23.-27. Jaanuar 2012.
Võitjad kuulutatakse välja 1. veebruaril ja auhindade üleandmine toimub 17. veebruaril turismimessil TOUREST 2012 Tallinnas. Auhinnafondi preemiad jagunevad järgmiselt: I koht 250 eurot, II koht 150 eurot ja III koht 90 eurot. Konkursi puudutavad tingimused ja E3 – Elamus Ehedast Energiast kontseptsiooni tutvustus on üleval Ida-Viru Ettevõtluskeskuse kodulehel.
Töid ootame Jõhvi Turismiinfokeskusesse aadressile Rakvere 13a, Jõhvi Turismiinfokeskus on avatud E-R 12-17.
Info konkursi kohta:
Kristina Ernits, infokonsultant Jõhvi Turismiinfokeskuses, Ida-Viru Ettevõtluskeskus SA
Tel +372 337 0568, e-postil kristina.ernits@ivek.ee
Homme, 2. detsembril algusega kell 10 toimub siseministeeriumi ja kohanimenõukogu eestvõttel Jõhvi kontserdimajas IX kohanimepäev.
Päevakavas on kümmekond ettekannet. Näiteks kõneleb muinsuskaitsja Trivimi Velliste kohanimest kui ühismälu järjepidevuse kandjast. Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi teadur Mall Hiiemäe käsitleb oma ettekandes kohanimesid seoses rahvapärimusega. Kohanimenõukogu aseesimees Peeter Päll räägib Eesti kohanimede raamatu koostamisest.
Veel saab rohkem teada Iisaku kandi kohanimede hüüdnimedest, Kohtla-Järve tänavanimedest jne. Samuti tuleb juttu kohanimekorraldusest.
Kohanimepäev on osalejatele tasuta.
Eile, 25. oktoobril 2011 Jõhvis toimunud XI Eesti Energia põlevkivipäeval olid fookuses uued kaevandamise tehnoloogiad ja vedelkütuste tootmine. Seda, et põlevkivist toodetud vedelkütus on reaalsus, näitas ka esimene sõit Eesti Energia põlevkiviõlist toodetud diiselkütusega. Proovisõit kinnitas, et põlevkiviõlist toodetud diiselkütus on heade omadustega ja suudab konkureerida nafta baasil toodetavate autokütustega.
Eesti Energia kütuste valdkonna juhi Harri Miku sõnul liigub põlevkivi kasutamise trend selgelt kõrgema lisaväärtusega toodete suunal. „Täna on meil olemas 600 liitrit kaasaegsetele kütusenormidele vastavat autokütust. 2016. aastaks kavandame tootmise laiendamist ning aastas toota vedelkütuseid mahus, mis kataks kogu Eesti vajaduse.
„Põlevkivi kaevandamisel rõhutatakse sageli eelkõige selle pikka traditsiooni ja ajalugu. Meie jaoks on põlevkivi tuleviku maavara,“ ütles Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive põlevkivipäeva avakõnes.
Põlevkivi kaevandamise tehnoloogia vallas on Eesti juba täna maailma tasemel. „Tehnika ja tehnoloogia, mida me Estonia kaevanduses ja Narva karjääris kasutame, on valik parimast, mis kohandatud vastavaks just siinsete tingimustele,“ kinnitas Eesti Energia Kaevanduste juhatuse esimees Veljo Aleksandrov. Tema sõnul ei saa efektiivsuse tõstmine tulla ei keskkonna ega töötingimuste arvelt ning seda peetakse silmas nii tänaste kaevanduste kui ka tulevikus rajatavate puhul.
Põlevkivipäeval anti üle ka järjekordsed Eesti Energia Kaevanduste stipendiumid tulevastele mäemeestele. Stipendiumi said TTÜ Mäeinstituudi üliõpilased Raul Roots, Kaspar Peebo ja Sander Sööt.
Järgmine, XII põlevkivipäev toimub 2012. aasta sügisel.
Peterburis peetud Euroopa noorte korvpalliliiga U20 vanuseklassi avaetapil sai KK HITO täisedu – viie võiduga esikoha. HITO järel sai teise koha ühe kaotuse saanud Peterburi Spartak ja kolmas oli Minski meeskond kolme võiduga.
Pühapäeval, etapi viimasel päeval alistas KK HITO 46:41 (21:21) BS Volgogradi. Jalmar-Joosep Saar viskas võitjate kasuks 15 punkti, Sander Saare ja Jarko Kooli arvele kanti 9 punkti.
Eelnevalt olid treener Priit Sternhofi hoolealused alistanud Peterburi Spartaki 52:51, Moskva Dünamo 62:41, Minski BGUIR/RCORi 76:47 ja Moskva regiooni Himki 58:52.
Kolmeetapilise põhiturniiri teise etapi mängud on KK HITOl kavas 24.-27. novembrini Riias.
Rene Kundla
Suvi on Eesti Rahva Muuseumile kiire ja põnev välitööde aeg, mil muuseumitöötajad liiguvad mitmes Eestis vallas, kogudes esemeid, intervjueerides, filmides ja pildistades kaasaega. Saja aasta jooksul on materjalidest kujunenud muuseumi rikkalikud kogud, kust igaüks võib leida midagi oma suguvõsa, kodukandi või kodutalu kohta. Jäädvustatud on erinevad ajad, inimesed ja aset leidnud muutused.
3.–10. augustini toimuvad Eesti Rahva Muuseumi välitööd Toila vallas. Seal kogutakse materjale kaasaja argielust, salvestatakse inimeste arvamusi, mõtteid ja tähelepanekuid, filmitakse ja pildistatakse kõige igapäevasemaid tegemisi.
ERMi jaoks on oluline kaasata inimesi tänapäevaelu jäädvustamisse ja anda neile sel moel võimalus otsustada, milliseks kujuneb muuseumikogudes säilitatav 21. sajandi alguse elu kajastav materjal.
Lisaks kaasaja dokumenteerimisele kogutakse täiendavaid selgitusi ja legende varasematel aegadel ERMi kogusse üle antud fotoseeriatele.
Välitööd saavad teoks koostöös ülikoolide ning teadusinstituutidega. Välitööde toetajaks on Eesti Kultuurkapital ja Toila vallavalitsus ning paljud ettevõtted: Regio AS, Toila SPA hotell, OÜ Luha AV Näpsid, Karja Pagariäri OÜ, Grüne Fee Eesti AS, Budget OÜ mysli.ee, PÜ E-piim, AS Viru Rand.
Välitööde juht on Eesti Rahva Muuseumi teadussekretär Agnes Aljas.
Allikas: Eesti Rahva Muuseum
27. juunil kell 16 esitleb Jõhvi keskraamatukogus oma värkselt trükist tulnud raamatut “Minu Haiti” ja vestleb lugejatega Tarmo Jõeveer.
12. jaanuaril 2010 toimus Haitil Port-au-Prince’is maavärin, mille käigus hukkus arvatavalt 230 000 inimest. Neist 102 olid Tarmo Jõeveeri sõbrad ja kolleegid ÜROst, kuid Jõeveer pääses.
Täna, 9. juunil Jõhvi kontserdimajas toimuv Ida-Viru ettevõtluspäev keskendub alustavate ettevõtjate jaoks olulisele ettevõtlikule mõtteviisile, mis väljendub tugevas usus, tahtes ja sihikindluses oma ideid ellu viia. Selle tõestuseks astuvad rahva ette edukad väikeettevõtjad Ida-Virust.
Ida-Virumaal on 2011. aastal registreeritud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 226 ettevõtet rohkem, kokku on äriühinguid 8443. See näitab, et huvi ettevõtluse vastu on suur ning teadmised selle kohta, kuidas oma äriideed analüüsida, leida selle tugevad ja nõrgad kohad, koostada finantsplaan ja prognoosida idee ellurakendamist, muutuvad üha olulisemaks.
„Alustavad ettevõtjad on tihti seisus, kus keegi neid ei aita, ollakse omapead ja seetõttu kaotatakse otsustaval hetkel julgus või tehakse vigu,“ ütles ettevõtluspäeva koordineeriva Ida-Viru Ettevõtluskeskuse juht Kadri Jalonen. „Seetõttu tahab Ida-Viru Ettevõtluskeskus olla uutele ettevõtjatele toeks, et nad leiaksid endas üles olulise tahan-suudan-teen-mõtteviisi,“ lisas Jalonen.
Ettevõtluspäeval teeb Ekspordiakadeemia konsultant ja tugev ekspordivaldkonna spetsialist Jakob Saks läbi äriidee genereerimise protsessi, mis annab osalejatele ülevaate hea äriidee kriteeriumidest.
Päeva üllatuskülaliseks on edukas vene juurtega noor ettevõtja Andrei Korobeinik, kes teeb ettekande oma kogemusest idee leidmisel ning selle teostamise raskustest ja motiividest. Saame teada, miks just temal äri õnnestus ja milliseid on soovitused alustajatele. Samuti esitame talle küsimuse mõtete ja tegevuste kohta, kui tema ühel hommikul ärgates peaks Ida-Virumaal äri alustama.
Pärastlõunal teeb Teet Kuusmik, SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus juhatuse esimees, grupitööna osalejatele selgeks finantsplaani mudeli ja teised äriplaani olulised osad.
Oma kogemusest ettevõtluses ja tegutsemisest Ida-Virumaal räägivad väikeettevõtluses juba 11 aastat edukalt tegutsenud Jelena Tjutrjumova, Autokool Mewo OÜ juht ja mööblitootmises oma tee leidnud Nikolai Feokistov, kellele kuuluvad OÜ Aluminiumset ja OÜ Kodukomfortluminiumset, ja Kodukomfort OÜ juht.
Päeva lõpus loositakse välja kolm õnnelikku, kes saavad tasuta osaleda EAS-i poolt korraldataval algaja ettevõtja seitsmepäevasel baaskoolitusel.
Lisainfo: Stanislav Pirk, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus ettevõtluskonsultant, stanislav.pirk@ivek.ee
www.ivek.ee
Täna toimub Jõhvi kesklinnas kontorirottide jooks. Rat Race’i eesmärk on tuua ko
ntoris istujad tänavale ja nii läbi huumoriprisma propageerida heategevust ja liikuvat elustiili.
Rat Race on New Yorgist alguse saanud kontoriinimeste meelelahutuslik võidujooks, kus valgekraed jooksevad läbi kesklinna, seljas ülikond või kostüüm, käes mapp ja mobii ltelefon, jalas spordijalatsid. Palun mitte segi ajada stilettojooksuga! Eestis korraldatakse populaarset meelelahutuslikku heategevusüritust Rat Race 2002. aastast Tallinna Vanalinna Päevade avalöögina.
1Jõhvi Rat Race 2011 toimub alles teist korda ja traditsiooniliselt taas 1. juunil.
Kontorirottide jooks on heategevuslik üritus, mille osavõtutasudega toetatakse Eesti Lasterikaste Perede Liidu kaudu Ida- Virumaa vaesusriskis elavate suurperede lapsi, toetamaks piiratud võimalustega laste mitmekülgset arengut ja hariduse omandamist.
Rat Race Jõhvi 2011 toetab Iisakus elavat kasuperet, kus viie bioloogilise lapse ema Ester Treilmann on võtnud 2006. aastal enda hõlma alla ka viis kasulast – kõik ühe pere õed ja vennad. Oma lastest on neli juba iseseisva elu peal
Heategevusliku jooksu ajakava:
Keskkonnaamet kutsub huvilisi infopäevale “Eestis talvituvad linnud. Lindude söögilauad, lisatoitmine ja sellega kaasnevad probleemid”. Infopäev algab pühapäeval, 13. veebruaril kell 8 Jõhvi pargis ja jätkub kell 9.30 Kersti Võlu koolituskeskuses. Infopäev lõpeb orienteeruvalt kell 15. Päeva viib läbi Ida-Viru linnuklubi, osalemine on tasuta, registreerimise alusel.
Loodusevaatleja Kristel Vilbaste kirjutas Eesti Päevalehes hiljuti nii: “Lindude kevadärevust on praegu kõige rohkem näha vareslastel. Hakid kipuvad paari hoidma, harakad nüüd ainult kahekaupa käivadki – ja peavad vihaseid lahinguid varestega. Rongad teevad igal hommikul valjult kronksudes männiku kohal paarislendu. Uudis, et sulavesi on musträsta häälepaelad Tallinnas puhtaks pesnud, on juba suisa kevadine, aga ka mitte väga erandlik”
Info ja registreerimine: Heldi Aia, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel 53475093, heldi.aia@keskkonnaamet.ee
Kuni 4. veebruarini saab vallavalitsusse esitada nende jõhvilaste nimesid, kes vääriksid valla aukodaniku tiitlit.
„Jõhvis on palju väärikaid inimesi, kes võiksid pälvida aukodaniku tiitli. Selle ühe väljavalimiseks palume teha ettepanekuid nii füüsilistel kui ka juriidilistel isikutel,” ütles vallavanem Tauno Võhmar.
Valla aukodaniku statuudi järgi omistatakse see nimetus erilise austusavaldusena Jõhvi vallale osutatud väljapaistvate teenete eest hariduse, kultuuri, sotsiaal-, tervishoiu, majanduse, spordi ja muudes valdkondades. Aukodaniku kandidaati vallavalitsusele esitades tuleb lisaks isiku nimele ja ametile ära märkida ka tema teenete lühikirjeldus.
Kandidaatide hulgast teeb valiku volikogu. Tiitel antakse välja 22. veebruaril kell 18 kontserdimajas toimuval pidulikul kontsertaktusel. Tiitliga käib kaasas rahaline preemia 639 eurot (10 000 krooni).
Jõhvi aukodaniku tiitel anti esmakordselt välja 1998. aastal. Siis pälvis selle esimese Eesti Vabariigi ajal Jõhvi aselinnapeana töötanud Harald Rooks. Aukodanikuks on nimetatud veel tööstusjuht Väino Viilup, rahvusvähemuste liikumise edendaja ja kunstipedagoog Margarita Ostroumova, tantsuõpetaja Helju Tori, muusikapedagoog Endla Jaanus, kauaaegne sotsiaaltöötaja ja volikogu liige Gale Popova, teatrimees Eugen Vaher ja kauaaegne volikogu liige Viktor Nikolai ning postuumselt on aunimetuse saanud Jõhvi ajaloo uurija Lembit Kiisma.
Allikas: Jõhvi veebileht
Jõhvis ehitatakse 22. jaanuaril heategevuslikul eesmärgil lumelinn, sellega toetatakse Jõhvi muusikakooli.
Heategevusliku idee autori, kohviku Mozart & Catering juhatuse liikme Riho Leppiku sõnul on tegemist küll erasektori algatusega, ent tihedat koostööd tehakse Jõhvi vallavalitsuse ning Jõhvi kontserdimajaga.
„ Idee heategevusliku lumelinna ehitamiseks tuli küll meilt, kuid hea koostöö Jõhvi vallavalitsusega andis võimaluse neid ka sellesse projekti kaasata kui toetajaid”, ütles Leppik. „Mõte on koondada lumelinna ehitama Ida-Viru tublid ettevõtjad, kes oma osalustasuga toetaksid Jõhvi muusikakooli õppevahendite soetamisel.”
Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar sõnas, et vald on taolistest erasektori algatustest alati huvitatud. Loe edasi: Jõhvi ehitatakse laupäeval heategevuslik lumelinn
Täna Jõhvis toimuval Ida-Viru koostööfoorumil tunnustatakse kuut MTÜ-d koostööauhinnaga ning arutletakse erinevate sektorite koos tegutsemise võimaluste ja probleemide üle.
Ida-Viru Ettevõtluskeskuse juhataja Kadri Jaloneni sõnul on Ida-Virumaal märgata kasvavat huvi ettevõtlikkuse ja kohalikus elus aktiivne olemise vastu, mistõttu on tõusnud vajadus ka kontaktide ja asjakohase info järele. „Foorumiga soovime pakkuda MTÜ-dele tegevuseks vajalikku teavet ja ärgitada erinevaid sektoreid omavahel koostööd tegema. Meie piirkonnas on ligi 3000 MTÜ-d ja see on rohkem kui Eestis keskmiselt,“ märkis ta.
Juba kolmas kodanikuühiskonna foorum, seekord üldnimetusega „Koostöös peitub jõud“ peetakse maailmakohviku vormis ehk kuue avatud vestlusgrupina, mille eestvedajad on oma ala spetsialistid. Näiteks on võimalik arutleda koostöö üle riigiga Jaan Tõnissoni Instituudi projektijuhi Aimar Altosaare juhtimisel, leida võimalusi MTÜ tegevuse kajastamiseks meedias Põhjaranniku peatoimetaja Erik Gamzejevi eestvedamisel. Lisaks vahetatakse mõtteid, kuidas leida tuge katusorganisatsioonidelt ja eraettevõtjatelt ning tekitada sünergiat omavalitsuste ja teiste samas valdkonnas tegutsevate MTÜ-de vahel.
Foorumil osalevad MTÜ-de eestvedajad ja liikmed, ettevõtjad, kohalike omavalitsuste esindajad, riigiasutuste töötajad, kohalikud elanikud.
Allikas: SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, www.ivek.ee
Tänasest saab Toidupanga tegevus ametlikult hoo sisse viies uues linnas. Täna allkirjastatakse Narva, Pärnu, Rakvere, Viljandi ja Jõhvi toidupankade asutamislepped.
Selle aasta märtsikuus Swedbanki ja SA Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill koostöös ning Avatud Eesti Fondi toel asutatud heategevuslik organisatsioon tegutseb nüüdsest erinevate kohapealsete MTÜ-de juhtimisel juba seitsmes erinevas Eesti linnas. Tööd alustati esmalt Tallinnas ja Tartus.
Asutamislepetele kirjutavad täna erinevates linnades alla Toidupanga tegevust koordineerivate organisatsioonide esindajad. Kohapealsete toidupankade tegevust koordineerivad Narvas Narva Päästearmee, Pärnus Pärnu Diakooniakeskus, Tartus MTÜ Iseseisev Elu, Rakveres Rakvere Diakooniakeskus, Jõhvis Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda, Viljandis Viljandimaa Lasterikaste Perede Ühing ning Tallinnas SA Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill.
Toidupank on mittetulunduslik organisatsioon, mis loodud selleks, et aidata hädasolijaid kõige elementaarsema ja hädavajalikumaga – toiduga. Toidupank organiseerib igal nädalal kaupluste, tootjate, hulgiladude ja eraisikute poolt annetatud toiduainete kokku kogumise. Vabatahtlike abiga komplekteeritakse toidupakid ning edastatakse need puudust kannatavatele peredele.
Toidupanga mündikampaania on ellu kutsutud Toidupanga laienemise toetuseks Eesti Pangaliidu, kodanikuliikumise Teeme Ära, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, AS G4S Eesti ja Eesti Kaupmeeste Liidu poolt ning kutsub üles eraisikuid ja ettevõtteid annetama kroonimünte Toidupanga kogumiskastidesse üle Eesti kuni järgmise aasta jaanuari lõpuni.
Allikas: Toidupank
Alates kadripäevast, 25. novembrist tervitab Tallinna poolt Jõhvi sisse sõitjaid Statoili bensiinijaama ja surnuaia vahele jääval haljasalal Alutaguse hirve pronksist kuju.
„Terve maailm koosneb sümbolitest ja hirv kui intelligentsuse ja elegantsuse sümbol sobib
hästi Jõhvit iseloomustama,“ ütles kuju looja, Jõhvist pärit skulptor Aivar Simson.
Arhitekt Andres Toome sõnul kannab Jõhvi vapilooma kujutav skulptuur linna identiteeti:
„See on linna isikupära väljendamine kunsti kaudu. Inimesed, kes annetasid selle kuju heaks,
näitasid, et nad usaldavad Jõhvit ja toetavad tema sellist nägu ja arengut.“
Alutaguse hirve skulptuur on kahe ja poole meetri kõrgune, kaalub umbes 400 kilogrammi ning maksab üle poole miljoni krooni. Pool vajaminevast summast saadi annetustena, ülejäänu tuleb valla eelarvest.
„Eks hirv on Jõhvi vapiloom ja seepärast sobib ta ka hästi linnasõitjaid tervitama,” arvas Kalev Prits ja lisas, et hirv on külluse loom, kelles on nooruse jõud, ja seetõttu võivad inimesed, kes viimasest puudust tunnevad, kuju katsudes seda enesele ammutada.
Kuju avamise tseremoonial esitatab Kirderanniku segakoor hirvega seotud regilaulu, mille tekst pärineb Kalev Pritsu, Lembit Pritsu ja Jaak Eelmetsa sulest. Kalev Prits tõdes, et kui vanametallist tehtud siiliskulptuuri avamisel oli lihtne saatesõnu leida, sest siil on ju literatuurne kangelane, siis hirvest kirjutamine valmistas parajat peamurdmist.
Kuju pidulik avamine toimub 25. novembril kell 14.
Täpsem info: Jõhvi vallakunstnik Kalev Prits, tel 5390 2457.
Jõhvi kontserdimaja, USA Eesti saatkond ja EV Kultuuriministeerium kutsub kõiki dokumentaalfilmiõhtule. Jõhvi kontserdimaja kinos “Amadeus” toimuva tasuta väärtfilmiõhtu kavas on seekord film “By the People: The Election of Barack Obama”, mis lahkab maailma ühe suurima kampaania – Ühendriikide presidendivalimiste läbiviimist. Vaataja näeb teekonda, mille läbi Ameerika sai endale esimese afroameeriklasest riigipea.
Filmi näidatakse Kodanikupäeva ürituste raames. Enne filmi esineb sõnavõtuga USA saatkonna pressi- ja kultuuriatašee Hr. James Land.
Tasuta kinoseanss toimub kolmapäeval, 23. novembril kell 19 kinos “Amadeus”.
Film on inglise keeles ja ingliskeelsete subtiitritega!
Neljapäeval, 11. novembril kell 15 avatakse Jõhvis pidulikult lasteaed Pillerkaar. Lasteias on kohti 120 lapsele.
Tähelepanuväärse arhitektuurilahendusega nurkadeta lasteaiahoones on igal rühmal eraldi sissepääs ja mänguala. Rühmaruumid on avarad, peale garderoobi on neis suur mängu- ja õppimistuba ning ruumikas magamistuba.
Üldpinda on uues 120kohalises lasteaias 2000 ruutmeetrit, seda on isegi rohkem, kui normid ühe lapse kohta nõuavad. Maja saab soojaks põrandakütte abil, mis teeb rühmaruumis kõndimise mõnusaks.
Sisekujunduses domineerivad heledad rohekad toonid. Rühmaruumide mööbel on heledast puidust ja õppimislauad reguleeritavate jalgadega, samuti on seal spetsiaalne riiul joonistuste kuivatamiseks. Vanemate rühmade lastele pakub tegevust legolaud.
Igas rühmaruumis on ka kööginurk, kus jagatakse lasteaia köögist toodud toitu ja pestakse kasutatud nõud nõudepesumasinaga.
Koridorides saab õppida liiklusreegleid, sest sinna on kujundatud tänav ülekäiguraja ja kõnniteedega. Muusika- ja meediaklassis on interaktiivne tahvel, millele saab õppetöö käigus arvutist olulisi asju projitseerida. Tööõpetuse klassis asub väike puutööpink ja samas ruumis on ka head võimalused joonistamiseks. Lasteaia saal täidab nii aula kui ka
spordisaali ülesannet.
Igal rühmal on oma liivakastiga õueala, mis on kaetud pehmete plaatidega. Õuel on väike jalgpalli- ja korvpalliväljak ning kaevud, millest saab sooja ilmaga vett välja pumbata. On veel liumäed, kiikede ala, takistusrajad ja rippsild. Hoov haljastatakse Jaapani aia stiilis. Lasteaia taga on tulevaste vajaduste tarbeks ruumi teiselegi lasteaiale ja kui vaja, saab selle õue olemasolevaga ühendada.
Hoone projekteeris arhitektuuribüroo Luhse ja Tuhal, kelle kavandatud on ka Jõhvi kontserdimaja ning praegu ehitusel olev kohtumaja ja Kersti Võlu koolituskeskus. Lasteaia ehitas Fund Ehitus.
Lasteaia ehituseks kulutati valla eelarvest üle viie miljoni krooni, ülejäänud 32,5 miljonit on Euroopa Liidu regionaalarengu fondi toetus EASi vahendusel.
Uue lasteaia avamine lahendas Jõhvis lasetaiakohtade puuduse probleemi.
30. oktoobril kell 12 avab Jõhvis uksed esimene erakunstigalerii – Arvo Aun Art Gallery. Galerii asub Uus tänav 2. Galerist ootab kõiki läbi astuma.
Homsest kuni 2. novembrini toimub Jõhvi Kontserdimajas üle-eestiline haridusfestival, mille keskseks teemaks on koostöö õpetaja, õpilase ja koolivälise organisatsiooni vahel. Festivalile on oodatud osalema kõik haridustöötajad, õpilased, ettevõtjad, lapsevanemad ning pered.
Järjekorras juba teine haridusfestival annab põhjaliku ülevaate võimalustest ja praktikatest, kuidas arendada ettevõtlikkust ja keskkonnateadlikkust igapäevases õppetöös ning millised on senised kogemused nii Eestis kui mujal maailmas.
Festivali konverentsidel, töötubades, messil ja Ahhaa keskuses on võimalik tutvuda heade näidete ja asjalike juhenditega – kuidas elavdada ja arendada õppetegevust koostöös kooliväliste organisatsioonidega.
Haridusfestivali korraldavad Ida-Viru Ettevõtluskeskus, TÜ Narva Kolledž, Keskkonnaamet. Partner on Entrum.
Jõhvis alustas täna tööd uus lasteaed Pillerkaar. Lasteaias on kuus rühma ja 120 kohta. Lasteaia pidulik avamine toimub 11. novembril.
Alliaks: johvi.ee
Igal aastal 1. oktoobril tähistatakse ülemaailmselt rahvusvahelist muusikapäeva. Traditsioon algatati 1975. aastal rahvusvahelise muusikanõukogu tollase presidendi, legendaarse viiuldaja Yehudi Menuhini eestvõtmisel. Eestis toimuvad sel puhul mitmed kontsertid ja Eesti televisoon kannab üle muusikapreemiate kätteandmise tseremoonia.
Teist aastat annavad Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital sel päeval üle muusikapreemiad. Eesti Muusikanõukogu, mis katusena ühendab meil tegutsevaid muusikainstitutsioone, pärjab kaheksandat aastat järjest muusikapreemiatega eesti muusikuid. Sel aastal antakse välja ka kolm preemiat meie silmapaistvatele muusikutele kogu senise muusikalise tegevuse eest. Eesti Kultuurkapitali helikunsti Sihtkapital annab üle üheksa preemiat lõppenud hooajal enim silmapaistnud muusikategelastele. Esinevad praegused ja tulevased tähed, muusikakeskkooli sümfooniaorkestrit juhatab Eri Klas. Õhtut juhivad Blacky ja Aarne Saluveer. Otseülekanne ETVs algab kell 19.
Rahvusooper Estonia korraldamisel toimub ooperigala “Generatsioon XXXL”. Täna Pärnu kontserdimajas ja 2. oktoobril Estonia kontserdisaalis kell 19.
Ettekandele tulevad katkendid Mozarti, Bizet’, Puccini, Verdi, Händeli, Mascagni jt ooperitest. Õhtut juhib Chalice, kes kuulajate rõõmuks ka ise Verdi “La traviatast” pärit Alfredo aariaga üles astub. Dirigent Carlos Spierer (Saksamaa).
Eesti Kontsert tähistab rahvusvahelist muusikapäeva Wolfgang Amadeus Mozarti laulumänguga “Bastien ja Bastienne. Täna, 1. oktoobril kell 16 Estonia kontserdisaalis ja 2. oktoobril kell 17 Jõhvi kontserdimajas.
