Laupäeval toimuvad Hiiu staadionil talgud

Laupäeval, 17.augustil kell 15 toimub Hiiu staadionil seoses jalgpalliväljaku kunstmurukatte vahetuse lõppemisega talgupäev. Talgute raames on kavas staadioni otsa rajada miniväljak, korrastada staadioni ümbrust ning värskendada staadioni kõrval oleva korvpalliväljaku katet. Talgud kestavad orienteeruvalt kaks tundi. Kõik vajalikud tööriistad on olemas koha peal, talgulistele pakutakse pirukat, teed ja kohvi.

Pühapäeval leiab aset Pirita Kloostripäev ja laat

Pühapäeval, 28. juulil, toimub Pirita kloostri varemetes Kloostripäev ja laat. Kogu üritus on tasuta.

Laadarahvas saab kohti sisse seada kl 8.00–10.00
10.00
avatakse traditsiooniline laat.
12.00
avavad päeva Pirita LOV vanem Tiit Terik ja isa Vello. Antakse üle kaunima kodu auhind.
12.30
tuleb mudilastele külla Teoteater etendusega  „LINALAKK JA ROSALIND“, autor Heljo Mänd.
14.30
„TAANIELI MÄNG“,  etendus tartlastelt. “TAANIELI MÄNG” on 13. sajandi Prantsusmaalt pärit liturgiline draama, mis räägib õpetliku, kuid samas verdtarretava loo prohvet Taanielist ja tema ajast. Soolo- ja koorinumbrite, tantsu ja pillimängu (harfid, fiidel, ud, flöödid, löökpillid, tromba marina, poogenpsalter) kõrval oli vaatajate ees ka üks verine lahingustseen.  Osa võtab ligi 40 tegelast, kaaasatud on ka esimese klassi lapsi. Lavastus valmis Tõnu Sepa muusikalisel juhtimisel (temalt ka teksti tõlge ladina keelest) Vaikuse Muusika stuudios, mis tegutseb Jakobi mäe kultuurikojas. Etendus kestab 1 tund 40 min.

Erinevad seltsid pakuvad kohvi ja kooki,  avatud on ka taimede ja vanade raamatute vahetuspunktid. Lisaks pakuvad ka Tallinna naiskodukaitse suppi.

Kloostripäeva info: 5662 7632, Hans Kaldoja
Laada info: kadi@piritavak.ee, 521 6078, 645 7627, Kadi Kallavus

52. Kloostriturniirile oodatakse osalejaid!

kloostriturniiri pilt lehte352. Kloostriturniir leiab aset homme, 27. juulil algusega kell 12.00 Pirita Vaba Aja Keskuse peeglisaalis (aadressil Merivälja tee 3). Mängu juhivad Jaan Loide, Eduard Rihm ja Peeter Kubo. Esitatakse sada küsimust traditsioonilistel mälumänguteemadel sõnas, helis, pildis ja esemetena (geograafia, loodus, sport, teadus, tehnika, ajalugu, kunst, muusika, kirjandus, film & teater).

Võistlema oodatakse kolmeliikmelisi võistkondi. Võib tulla ka üksi või kahekesi, sest kohapeal moodustatud võistkonnad on osutunud tihti edukaks.

Auhinnalaud on rikkalik, toetajateks on nt. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Pirita klooster, Pirita Linnaosa Valitsus, Pirita Top Spa, raamatukauplus Rahva Raamat, kirjastused Koolibri, Menu, Äripäeva Raamatuklubi, Tea ja Ajakirjade Kirjastus. Oma töid annavad auhindadeks ka tuntud Eesti graafikud.

Võitjatele on eriauhinnaks pidulik vastuvõtt Tallinna keskaegses restoranis Olde Hansa.

Täpsem info ka Pirita Vaba Aja Keskuse kodulehel

Botaanikaaias on näitus söödavatest õitest ning päevaliiliatest

Tänasest kuni pühapäevani (26.-28.07) saab Tallinna Botaanikaaias imetleda nii värskelt söödavaid õisi kui ka tutvuda nende kasutusvõimalustega toiduvalmistusel. Eksponeeritakse ka koduaedade ühe lemmiku päevaliilia (Hemerocallis) kultivare.

Botaanikaaed tutvustab näitust ise nii: “Õied on küll rohkem silmailu pakkujad, aga eks nii mõnegi või põske pista, lisada salatile kaunistuseks või supimaitse rikastamiseks. Kõik ikka selleks, et parem, ilusam ja tervislikum saaks. Neid õisi, mida süüa kõlbab, on ootamatult palju. Maitsvaid õisi annavad mitmed populaarsed ilutaimed nagu päevaliiliad, roosid, nelgid, gladioolid, pojengid ning paljud teised tuntud ja vähemtuntud taimed.  Neid võib tarvitada värskelt, kuivatatult, külmutatult, neist valmistatakse marinaade, keediseid, veini jm.Õisi on toidu valmistamiseks kasutatud Euroopas ja Aasias sadu aastaid.”

Näitus valmib koostöös Nõrga taluga Viljandimaalt. Täpsemat infot piletihindade ja külastusaegade kohta leiab Botaanikaaia kodulehelt.

Täna algas Viimsis Rannarahva festival!

Sel nädalavahetusel (26.-28.07) toimub Viimsis traditsiooniline Rannarahva festival, mis keskendub sellel aastal rannarahva puhkamis- ja meelelahutustraditsioonidele. Laupäeval, 27. juulil, toimub ka põhjaranniku suurim kala- ja merekraamilaat koos erinevate võistlusmängude ja töötubadega. Pühapäeval toimub aga Tallinna lahel Paatide karneval.

Täpsemat infot leiab ka Rannarahva festivali facebooki lehel ja ka Rannarahva muuseumi kodulehelRannarahva festival

Elleri Muusikakooli klassikalise kitarri õpilased rahvusvahelisel kitarrikonkursil edukad

Elleri Muusikakoolil on rõõm teatada, et Tallinna rahvusvaheline kitarrikonkurss oli koolile edukas. Laureaatide hulka jõudsid Elleri Muusikakooli õpilased Priit Peterson (II koht 13-15-aastaste vanuserühmas) ja Saskia Kiting (III koht 16-19-aastaste  vanuserühmas). Lisaks sai Priit Peterson eripreemia kohustusliku teose ettekandmise eest.

Konkursi grand prix´d ja esikohad läksid Soome, Lõuna-Korea, Venemaa ja Poola mängijatele.

Saskia ja Priidu õpetaja Peep Peterson nimetas tulemust suurepäraseks: „Konkursi tase oli korralik, konkureerisime paljude riikidega: Venemaa, Poola, Soome, Läti, Leedu, Korea.“

Konkursi info!

Bluusifestival Ugriblues

ugriblues

Bluusifestival Ugriblues leiab aset 18.-21.juuli Toompeal (Luscher&Matieseni veiniterrassil), Kalamajas (Port Noblessneris) ja Viimsis (rannarestoranis Paat). Ka tänavu saab autentse ja traditsioonilise bluusi kõrval kuulda moodsat ja avangardset kraami. Juba teist aastat toimuva ürituse peaesinejateks on seekord lahetagused legendid Honey B & Kuloniemi ning Tuomari Nurmio.

Veel astuvad üles 1966. aastal Soome esimese bluusibändi Harp asutanud suupillimängija Sonny Boy Magnusson ansambliga Famous Boogiemen, Ismo Haavisto & Andres Roots (Soome/Eesti) tribuudiga Muddy Watersile, Mary Ann & The Tri-Tones (Tallinn), Robbie Hill & The Blue 62’s (UK/USA/Soome), Jari Rättyä & Käärmekeitto (Soome), Olli Ontronen & Mighty Shitty (Soome), Three Leg Dog (Eesti/Austraalia), Cathouse Radio (Tartu) ning Pärnu Bluusiklubi väga noorte meeste duo Fredi & Siim.

Ugribluesi eesmärgiks on pakkuda head muusikat suvises Tallinnas ning tugevdada sidemeid Eesti ja Soome muusikute ning kontserdikorraldajate vahel.

Jookvalt saab infot lugeda Ugribluesi blogist

Alates eilsest tegutseb Pirita rannas Ranna noortekeskus

Ranna noortekeskus on Tallinna Noorsootöö Keskuse korraldatud tegevusprogramm, mille eesmärgiks on pakkuda Tallinna 7-26 aastastele noortele vaba aja sisustamise võimalust noorte kogunemiskohtades, kasutades seejuures erinevaid noorsootöö meetodeid. Alates 15.–26. juulini asub Ranna noortekeskus Pirita rannas. Keskus on juulikuus avatud ilusa ilma korral esmaspäevast reedeni 12.00–16.30, vihmase ilma korral toimuvad aga tegevused noortekeskustes.

Kuna noorte jaoks on suviti kohtumispaigaks linnaruumi väliskeskkond, siis tavapäraselt ongi suvel Tallinna Noorsootöö Keskuse noorsootöötajatel sooviks olla noortele veel lähemal ja tegutseda mitmes Tallinna erinevas piirkonnas. Linnakodanikele pakutakse tegevusi kunstis, spordis ja muudes põnevates ning harivates töötubades. Päevad on täis selliseid tegevusi, mis tavaliselt leiavad aset noortekeskuste siseruumides. Nendeks on näiteks erinevad arendavad mängud, võistlused, noortegruppide esinemised, käelised tegevused, töötoad, näidistreeningud ja loengud harivatel teemadel ning palju muud.

Programmi toetab Harju Maavalitsus ning koostööpartneriteks on Põhja-Tallinna ja Pirita Linnaosa valitsused

Igapäevaselt saab keskuse kavaga tutvuda Ranna noortekeskuse kodulehel

www.rannanoortekeskus.blogspot.com
www.rannanoortekeskus.blogspot.com

Riigikogus ja Toompea lossis toimuvad tasuta ingliskeelsed suvetuurid

PiltAlates 26. juunist kuni 30. augustini on kõik huvilised oodatud osalema parlamendihoonet ning parlamendi tööd tutvustavatel ingliskeelsetel ekskursioonidel Riigikogus ja Toompea lossis. Tasuta ringkäigud Riigikogus toimuvad igal kolmapäeval ja reedel algusega kell 12.00 ning kestavad umbes 40-45 minutit. Tutvustus jaguneb kahte ossa, millest esimene hõlmab parlamendihoone külastust ning ülevaadet Toompea lossikompleksi ajaloost. Teises osas annavad giidid istungitesaalis põhjalikku teavet Riigikogu tööst.

Ekskursioonil osalemiseks saab registreeruda Toompea lossi valvelauas kohapeal kuni grupi (35 inimest) täitumiseni. Kolmapäevastele ja reedestele ekskursioonidele on võimalik eelnevalt registreerida ka e-posti teel ekskursioon@riigikogu.ee, telefonidel (+372) 6 316 345 või (+372) 6 316 357. Parlamendi külastamiseks on vajalik pildiga isikuttõendav dokument.

Täpsemalt saab lugeda ka Riigikogu kodulehelt

Baltica 3.-7.juulil Tartus, Iisakus, Sangastes, Kalamajas ja Vabaõhumuuseumis

baltica folkloorifestival3.-7. juulini Eestis toimuvale Baltica folkloorifestivalile on oodata üle 2000 osaleja. Lisaks tantsijatele, lauljatele ja pillimeestele, kes kõikjalt Eestist kokku tulevad, on oodata külalisi Leedust, Venemaalt, Lätist, Itaaliast, Sloveeniast ja Bretoonimaalt.

Baltica on pikkade traditsioonidega pärimuspidu (toimub alates 1987.aastast), mis pakub sisukat programmi ning toob kokku pärimuskultuurikandjaid mitmelt maalt. Kordamööda Eestis, Lätis ja Leedus toimuva festivali eesmärk on väärtustada oma rahva ehedat ajaloolist rahvapärimust ning hoida paikkondlike traditsioonide eripära. Tänavuse festivali tunnuslauseks on “Igal linnul oma laul”. Festival algab 4.juulil Tartus, mille kesklinn täitub mitut sorti pesadega, kus saab osa erinevate maade muusikast, tantsudest, lauludest. Õhtul kell 19 toimub Vanemuise kontserdimajas avapidu: Eesti ja teiste rahvaste tantsud ja laulud.

Edasi liigub festival kahes suunas – Valgamaale ja Virumaale – maapäevad toimuvad 5. juulil Sangastes ja Iisakus. Sangastes on lisaks õhtusele pärimuspeole päev täis heinateoga seotud ettevõtmisi, õpitube ja elu lööb kihama ka samas toimuv laat, kus põhirõhk värskel kohalikul meel, leival ja muul kohalikul toodangul. Iisakus keskendutakse kohaliku pärimuse vaatlemisele mitme eri nurga alt – õpitubades tutvustatakse Iisakumaa pulmalaule ja käsitööd, loengus saab kuulda poluvernikutest ja õhtu lõpetab pärimuspidu ja tants Iisaku laululaval.

Festivali kaks viimast päeva viivad peolised Tallinna, Kalamaja hoovidesse, Kultuurikatla aeda ja Salme kultuurikeskusesse, kus ootab samuti põnev, õppimist ja elamusi täis päevakava. Viimasel päeval, 7. juulil, on Baltica päralt kogu Vabaõhumuuseum, kus eri paikade pärimus lööb õitsele taluhoovides, aga lauludest kihavad ka mets ja merеrand. Festivali lõpetab ühine simman kiigeplatsil, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Suurem osa sündmustest on tasuta, piletiga pääseb avapeole Vanemuise kontserdimajas ja Tallinna peole Salme kultuurikeskuses, Vabaõhumuuseumis kehtib muuseumipilet.

Info ja programm: www.folkloorinoukogu.ee

Baltica 2013 korraldaja on Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu.

Üle-eestiline koolinoorte kunstinäitus tähistab kultuuripärandi aastat

„TRADITSIOONILISED ROOKATUSED” HELERIN LEEMETS (14), JOOSEP BORK (14) Lihula muusika- ja kunstikool, juhendaja Ivi Talzi.
„TRADITSIOONILISED ROOKATUSED” HELERIN LEEMETS (14), JOOSEP BORK (14) Lihula muusika- ja kunstikool, juhendaja Ivi Talzi.

Tallinnas on avatud üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus “Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand”, mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.

Projekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul on näituse eesmärgiks tõsta noorte teadlikkust nende endi vaimsest kultuuripärandist ja arendada seeläbi loomingulist mõtlemist. “Näiteks uurivad ja kujutavad Orissaare gümnaasiumi õpilased oma töös ö-häälikut kui saarlaste vaimset kultuuripärandit, aga Viljandi gümnaasiumi õpilase Elisabeth Toomi töö jutustab sellest, millist rolli on tema pere liikmete elus mänginud mootorrattad,” tõi Lepik näiteid. Näitusega tähistatakse kultuuripärandi aastat ja UNESCO kunstihariduse nädalat.

„LEHMALÜPS NIIDI TALUS” KAAREL NIIT (16), KERTU LEHTSAAR (16) Emmaste põhikool, juhendaja Eila Tõnisson.
„LEHMALÜPS NIIDI TALUS” KAAREL NIIT (16), KERTU LEHTSAAR (16) Emmaste põhikool, juhendaja Eila Tõnisson.

Vaimne kultuuripärand ehk elav kultuuripärand tähendab selliseid teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mida on antud edasi põlvest põlve ning mis on kogukonna jaoks tähtsad ka praegu.

Projekt algas detsembris kunstiõpetajate koolitusega, millele järgnes töö koolides – õpilased uurisid oma kodukandi vaimset kultuuripärandit ning lõid tulemuste põhjal kunstitöö kontseptsiooni ja kavandi. Peeti ettekande päevi ja korraldati näitusi. Üle-eestilisele näitusele valis iga kool ühe töö.

23. juulini saab näitust külastada Tallinnas Eksperimentaalgaleriis (Vabaduse väljaku

tunnelis) ja galeriis Aatrium (Tallinna Ärikeskuse sisehoovis).

 

.

Hiiu Ravikeskuses alustati koduõendusteenuse pakkumisega

Teisi-Ilve Remme, Erki Korp ja Jaanus Vool.

Eile tähistati koduõendusteenuse käivitumise algust SA Hiiu Ravikeskuses, mida pakub AS Medicumi tütarettevõte OÜ Koduõde.

OÜ Koduõde juht Teisi-Ilve Remmeli sõnul pakutakse teenust ravikeskuse klientidele, kuid eesmärgiks on lähiajal avada terviseõe iseseisev vastuvõtt ja pakkuda tervishoiuteenust kõikidele nõmmelastele.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul on mõlemad teenused linnaosale tähtsad, sest ravijärjekorrad on pikad ja kiirest ligipääsust esmatasandi tervishoiuspetsialistidele – koduõdedele ja terviseõdedele – on suur puudus. “Seda tüüpi ettevõtlus on Nõmmele vajalik ja teretulnud, sest aitab edendada tervise- ja hooldusabi kvaliteeti tervikuna ja parandada nõmmelaste ligipääsu tervishoiuteenustele,” lisas linnaosavanem.

Koduõendustegevus toimub tihedas koostöös patsiendi perearstiga ja teenuse osutamise aluseks on pere- või eriarsti saatekiri. Terviseõe iseseisvale vastuvõtule saatekirja vaja ei ole. “Eakas nõmmelane ei peaks ootama pikkades ravijärjekordades, vaid esmase, terviseõe arvamuse, saab edaspidi siitsamast – Hiiu ravikeskusest. Vajadusel konsulteerib terviseõde perearstiga, kes võib määrata täiendavaid uuringuid või pikendada kroonilist haigust põdeva patsiendi retsepti. Täiendava näidustuse puhul suunab perearst inimese konsultatsiooniks Medicumi eriarsti juurde,” rääkis AS Medicumi juhatuse esimees Jaanus Vool.

SA Hiiu Ravikeskus asub aadressil Laste 1 endises lastehaigla hoonetekompleksis, mis veidi enam kui aasta tagasi eurotoetuste abil renoveeriti.

Lehti Kostabi juubeli tähistamine flamenco-ja mustlastantsuga

Lehti Kostabi.
Lehti Kostabi.

Kontsert „Sa näed minu südame taha” toimub Kumu auditooriumis täna, 16.juunil kell 17.

Lehti Kostabi on nimi, mis on tuntud Eesti flamenco- ja mustlastantsu ringkonnas. Tänu Lehtile on mustlas-ja flamencotants ning mustlaslaul jõudnud paljude eestimaalaste südametesse.

Mustlasi sageli peljatakse, vahel on raske seda rahvust mõista. Samas mustlaskultuur lummab paljusid. Mustlasmuusika ja –tants toob aga eestlastest, välja tule, mis meie sees peidus on. Lehti Kostabi on loonud palju mustlas- ja flamecotantse. Iganädalaselt õpetab Lehti flamenco- ja mustlastantsu Tallinnas Kodulinna Majas, kus koguneb tema juhendatav tantsurühm Airoso. Lisaks õpetab Lehti Peeteli kiriku juures sealseid raskustesse sattunud lapsi. Lehti tantsutunnid ja hooajalised kursused teevad eriliseks seal valitsev hingus – ehedus, mustlaslik kirg, muusika ja tantsu läbitunnetamine. Lehti ei anna edasi vaid tantsu koreograafiat, vaid ta õpetab seda muusikat ja tantsu mõistma, annab aimu ka mustlaskeelest ja -hingest.

Lehti Kostabi 60.juubelikontserdil esinevad tema sõbrad ja õpilased nii Eestist kui Soomest.

Läänemeremaade kultuuripärandi foorum kutsub

Tallinnas 18.-20. septembril 2013 toimuv rahvusvaheline foorum on pühendatud muutuvale mere- ja rannikukultuurile

Läänemeremaade kultuuripärandi foorumid on eelnevalt toimunud Riias, Vilniuses, Helsingis ja Gdanskis.

Sel aastal Tallinnas toimuval foorumil käsitletakse mere- ja rannikukultuuri ajaloolisi ja tänaseid arengusuundi ning pärandi säilimise probleeme ja võimalusi, riikide poliitikat ning praktikat nende küsimuste lahendamisel. Kuidas kaitsta veealust kultuuripärandit? Titanic 100? Heeringas ja ühine kultuuripärand? Mudavannid ja rannikukultuur? Kõigile neile teemadele ja küsimustele otsivad foorumi avapäeval vastust oma ala eksperdid Prantsusmaalt, Ameerika Ühendriikidest, Šveitsist, Norrast, Hispaaniast ja Eestist.

 Foorumi teisel päeval toimuvad sessioonid neljas teemaplokis: mere-ja rannikukultuur ja rekreatsiooniturism; traditsiooniline rannikukultuur ja pärandmaastik; pärand muuseumisse või säilitamiseks in situ; mereäärsed alad linnapildis. 

Lisaks põnevatele ettekannetele ja aruteludele pakub V Läänemeremaade kultuuripärandi foorum kõigile osavõtjatele ka ekskursioone nii maal kui merel. Mereäärseid lugusid pajatatakse Tallinnas jalutuskäikudel Kultuurikilomeetril, Vabaõhumuuseumis ning väljasõidul Läänemaale. Kajakimatkal Tallinna lahel on huvilistel võimalik tutvuda linna rohkete sadamatega ja nautida merelt avanevat panoraami linnale.

Info ja registreerimine: www.tallinnforum.eu

Neli Rakvere teatri pliiti ootavad Telliskivi loomelinnakusse sööki vaaritama

964638_10152894174975114_50474377_oSuvelavastus köök/keittiö lõpetas proovid Rakvere teatri koduses saalis ja kolis Võsu rannaklubisse.

Raändteatrile omaselt hakkas lavastust tutvustav Rakvere teatri suveköök samuti reisima. Alates kolmapäevast saab väliköögi võimalusi kasutada Tallinnas Telliskivi loomelinnakus, kuhu köök jääb üles 18. juunini. Külastajatele on kasutamiseks neli pliiti ning külmik, koha peal peaks leiduma ka paar panni ja potti. Rakvere teatri loomingulise köögi liikmeid näeb rändköögis toimetamas ja süüa pakkumas laupäeval, 15. juunil. Muul ajal on köök vabakasutuses.

Virumaal tegutseb köögitoimkond 11. juunil Käsmu Kaunitel Kontserditel.

Leia end Rakvere teatri köögist ning tule ja tee süüa!

Läänemeremaade kultuuripärandi foorum kutsub!

image002Tallinnas 18.-20. septembril toimuv rahvusvaheline foorum on pühendatud muutuvale mere- ja rannikukultuurile.

Läänemeremaade kultuuripärandi foorumid on varem toimunud Riias, Vilniuses, Helsingis ja Gdanskis. Sel aastal Tallinnas toimuval foorumil käsitletakse mere- ja rannikukultuuri ajaloolisi ja praeguseid arengusuundi ning pärandi säilimise probleeme ja võimalusi, riikide poliitikat ning praktikat nende küsimuste lahendamisel. Kuidas kaitsta veealust kultuuripärandit? Titanic 100? Heeringas ja ühine kultuuripärand? Mudavannid ja rannikukultuur? Kõigile neile teemadele ja küsimustele otsivad foorumi avapäeval vastust oma ala eksperdid Prantsusmaalt, Ameerika Ühendriikidest, Šveitsist, Norrast, Hispaaniast ja Eestist.

Foorumi teisel päeval toimuvad sessioonid neljas teemaplokis: mere-ja rannikukultuur ja rekreatsiooniturism; traditsiooniline rannikukultuur ja pärandmaastik; pärand muuseumisse või säilitamiseks in situ; mereäärsed alad linnapildis.

Lisaks põnevatele ettekannetele ja aruteludele pakub V Läänemeremaade kultuuripärandi foorum kõigile osavõtjatele ka ekskursioone nii maal kui ka merel. Mereäärseid lugusid pajatatakse Tallinnas jalutuskäikudel Kultuurikilomeetril, Vabaõhumuuseumis ning väljasõidul Läänemaale. Kajakimatkal Tallinna lahel on huvilistel võimalik tutvuda linna rohkete sadamatega ja nautida merelt avanevat panoraami linnale.

Info ja registreerimine: www.tallinnforum.eu

Rakvere teatri köögituur Tallinnas, Käsmus ja Võsul

Rahvusvaheline suvelavastus “köök/keittiö” lõpetas proovid Rakvere teatri koduses saalis ja kolis Võsu rannaklubisse, et valmistuda 21. juunil toimuvaks esietenduseks.

Suvehooaja täisväärtusliku alguse puhul peeti Rakvere teatri suveköögis koostöös Ööjooksuga maha ka vägev pidu, mida külastas rohkem kui 1000 inimest.

Lisaks köögitrupi kolimisele etenduspaika saatsime reisima ka peol ristsed saanud lavastust tutvustava suveköögi. Väliköögi võimalusi saab kasutada Tallinnas Telliskivi loomelinnakus, kuhu köök jääb üles 18. juunini ja Käsmus, kus saab kööki põigata 11-13 juuni. Külastajatele on kasutamiseks pliidid ning külmik, nõud tuleb üldjuhul endal kaasa võtta. Rakvere teatri loomingulise köögi liikmeid näeb rändköögis toimetamas ja süüa pakkumas laupäeval 15. juunil Telliskivi kirbuturul ja 11. juuni Käsmu Kaunitel Kontserditel. Muul ajal on köök vabakasutuses.  Loe edasi: Rakvere teatri köögituur Tallinnas, Käsmus ja Võsul

Tallinnas toimub terviseedenduse konverents

Täna toimub Tallinnas iga-aastane tervisedenduse konverents, mille teemaks tänavu on tõenduspõhisus ning tervisealase info usaldusväärsus.

Ühtlasi tähistatakse konverentsiga tervisedenduse kahekümnendat tegevusaastat Eestis. Sel aastal möödub 20 aastat Sotsiaalministeeriumisse rahvatervise osakonna moodustamisest ning 10 aastat Tervise Arengu Instituudi loomisest kolme asutuse – Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi, Eesti Tervisekasvatuse Keskuse ning Rahvatervise- ja Sotsiaalkoolituse Keskuse, ühendamisel. Kahekümne aastaga on tervise edendamise valdkond Eestis oluliselt arenenud ja laienenud ning üha olulisem on tugineda teaduslike uurimuste andmetele ja oskus saadavat informatsiooni kriitiliselt hinnata.

Seetõttu keskenduvadki tänavuse tervisedenduse konverentsi „Toetades teadlikke valikuid“ ettekanded võimalustele kuidas erinevate erialade esindajad saavad inimesi kaasata ja aidata neil langetada oma tervise osas teadlikke otsuseid, tuginedes usaldusväärsetele, teaduslikel uurimustel põhinevatele allikatele. Näitame toitumise, sõltuvuste ennetamise ja vaimse tervise näidetel, kuidas eristada usaldusväärset infot mitteusaldusväärsest.

Tervisekirjaoskuse mõjust tervisele teeb ettekande professor Jürgen Pelikan Saksamaalt Ludwig Boltzmanni Instituudist. Ettekannetega esinevad lisaks Tervise Arengu Instituudi juhid, Haigekassa ning mitme ministeeriumi esindajad, samuti perearstid, teadlased ja psühholoogid.

Konverentsi korraldajad on Tervise Arengu Instituut, Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeerium, Maailma Terviseorganisatsioon ja Eesti Tervisedenduse Ühing.

Konverents peetakse Tallinna Ülikooli Astra õppehoones (Narva mnt 29) ning see kestab kella 10.30–17.00. Täpse päevakava ja ülevaate esinejatest leiab Terviseinfo veebilehel.

Tallinna Laste Turvakeskuse lapsed lõpetavad aasta preemiapeoga

Tallinna Laste Turvakeskuses saab igal aastal abi mitusada elu hammasrataste vahele jäänud last.
Nende heaoluks toimub heategevuslik ettevõtmine 10. juunil algusega kell 12.00 Tallinnas, Noblessneri kvartalis

Tallinna Laste Turvakeskus on laste hoolekandeasutus, kus pakutakse abi, kaitset ning tuge hoolitsuseta või ohtu sattunud lastele ja ka pereliikmetele, kuni nende elu edasise korraldamiseni. „Turvakeskus on ajutine kodu abivajavale lapsele,“ selgitab keskuse juht Priit Siig pressiteates.
„Meie jaoks on tähtis nii laste kui nende perede toetamine ja nõustamine, sotsiaalse toimetulekuvõime taastamine.“
Igal aastal saab Nõmme tee ja Lilleküla keskusest kokku abi ligi kakssada 3-17 aastast vanemliku hoolitsuseta või muul moel abi vajavat last. „Iga laps on väärtuslik, tema mure ei oota, ta vajab abi kohe!“ on Siig veendunud ning lisab: “Selleks, et abivajajat märgata ja aidata, ei pea olema lastekaitsetöötaja või erialaspetsialist.”

Tallinna Laste Turvakeskuse asukatele pühendatud preemiapeo teoks saamises löövad kaasa Cafe Noblessner, Sailinvest, Bagjump Activity Center, Olde Hansa, Couleur Caramel, Dermoshop, Viljade Maailm ja
Jumestusjutud.

Tallinna Laste Turvakeskuse pidu toimub Noblessneri kvartalis (Tööstuse 48), mere ääres
Esmaspäeval, 10. juunil algusega kl 12.00
Heasoovlikud huvilised on teretulnud.
Palume turvakeskuse lastest nende privaatsuse hoidmiseks mitte pilte avaldada.

Sotsiaalminister tunnustas Heategija 2013 laureaate

Esmaspäeval, 03. juunil kell 15:00 andsid Rotermanni Prooviveskis (US Art kunstigalerii, Roseni 8) sotsiaalminister Taavi Rõivas, Heategevusfondi Dharma juhatuse liige Malle Eenmaa ja MTÜ Lastekaitse Liit president Loone 510bff7c4f23a783ea14805b4305d92eOts üle klaasist tänumeened Heategija 2013 laureaatidele.

Heategija 2013 algatuse kutsusid ellu Heategevusfond Dharma ja MTÜ Lastekaitse Liit. Aprilli lõpust mai alguseni sai üle Eesti teavitada neist inimestest, kes panustavad igapäevaselt laste heaolusse – nii neist, kes täidavad oma tööülesandeid erilise innu ja südamlikkusega kui ka neist, kes teevad häid tegusid oma vabast ajast muude tegevuste kõrvalt. Kahe nädala jooksul laekus 46 laureaati, kellest Heategevusfond Dharma, MTÜ Lastekaitse Liit ja Sotsiaalministeerium valisid välja kümme silmapaistvamat.

Sotsiaalminister Taavi Rõivas ütles tänumeeneid üle andes, et tal on väga hea meel nähes nii palju heategijaid. „Tänu nendele inimestele oleme me ühiskonnana tugevamad,“ rõhutas Rõivas.

Heategevusfond Dharma asutaja Urmas Sõõrumaa rääkkis tunnustuse vajalikkusest: “Majanduskriisis on kõige rohkem kannatanud lapsed ja sellepärast oleme oma heategevusfondis võtnud südameasjaks nende abistamise. Teeme seda koostöös inimestega, kes üle kogu Eesti märkavad ja aitavad lapsi, kuid keda kahjuks selle eest veel piisavalt ei tunnustata.”

Ka Lastekaitse Liidu president Loone Otsa sõnul on inimestes palju headust, mida teada ja märgata – on ju panus laste heaks panus tugevasse ja turvalisse tulevikku. “See on igaühele võimalus ja meie kõigi vaba valik, mida aga saab ja tuleb järjepidevalt ühiskonnas väärtusena kasvatada,” ütles Loone Ots.

Heategija 2013 laureaadid:

Inge Ojala-Pihlaja

Antti Lääts

Desiree Reva

Svetlana Podtsepajeva

Gert Tiivas

Merle Paat

Iivi Kallaste

Helga Kamõšnikova

Mare Kangur

Jane Snaith

 

Tänumeened kujundasid Laura Tärn ja Marko Pikkat.

Erametsakeskus kutsub jahiseaduse, metsaseaduse ja ulukihajustuste koolituspäevadele

Erametsakeskus kutsub kõiki huvilisi 13. ja 14. juunil toimuvatele koolitustele Tallinnas ja Tartus. Teemad: metsaseadus, jahiseadus ja selle praktiline rakendamine ning ulukikahjustuste ennetamise võimalused. Palume edastada kutse kõigile võimalikele huvilistele.

Koolitus on tasuta ja toimub Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel.

Koolituspäevade kava:

Tallinn 13.06, KUMU auditoorium

15:00-15:45 Uus metsaseadus ja metsa majandamise eeskiri / Marku Lamp
15:45-16:45 Uus jahiseadus / Andres Talijärv
16:45-17:15 Kohvipaus
17:15-18:15 Ulukikahjustused metsas ja nende ennetamise võimalused / esineja selgitamisel
18:15-19:00 Jahiseaduse praktiline rakendamine / Taavi Ehrpais

Tartu 14.06, Atlantise konverentsiruum

13:00-13:45 Uus metsaseadus ja metsa majandamise eeskiri / Marku Lamp
13:45-14:45 Uus jahiseadus / Andres Talijärv
14:45-15:15 Kohvipaus
15:15-16:15 Ulukikahjustused metsas ja nende ennetamise võimalused / Jüri Tõnisson
16:15-17:00 Jahiseaduse praktiline rakendamine / Olavi Udam

Lisainfo: Kaiko Kell, kaiko.kell@eramets.ee või Priit Jõeäär, priit.joeaar@eramets.ee, tel 683 60 67.

Noored ehte- ja sepakunstitudengid eksponeerivad oma töid

Ruta Petronyte Ruta Petronyte  Objekt “Patt” (puit, nailonsokid)  2012. Foto: Triin Kukk
Ruta Petronyte Ruta Petronyte Objekt “Patt” (puit, nailonsokid) 2012. Foto: Triin Kukk

“Alla 50 000 ei tee ma midagi!”

2.juunil avavad Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala tudengid Tallinna Ülikooli Astra maja aatriumis näituse ‘’Alla 50 000 ei tee ma midagi!’’. Näitusel on esitatud Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala tudengite läbilõige õpingute jooksul tehtud töödest. Noored ehtekunstnikud mõtisklevad selle üle, mis läbi ja mis hetkel muutuvad nende teosed väärtuslikuks. Oma loomingus on nad kalliks pidanud ka igapäevaseid materjale. Looma on neid tõuganud usk oma ideede jõusse. Hind selgub hiljem.Eksponeeritud on kontseptuaalne ehe ja sepis. Tööd varieeruvad nii oma suuruses kui ka materjalis – puidust metallini, plastikust luuni.

Skulpturaalsete kompositsioonidega astuvad üles Siim Kuusemäe, Liis Tamm ja Hanna Laur, oma ehteid näitavad Kairin Koovit, Ruta Petronyte, Anneli Oppar, Triin Pukk, Maria Kadarpik, Darja Popolitova.

Ehte- ja sepakunsti eriala tudengite lõpunäitus on avatud: 6.- 19.juunini kell 10 – 18 Tallinna Ülikooli Astra maja aatriumis, Narva mnt 2.

Helen Kristi Loo Kaelaehe “Kroon nr.1” (kahemehesae saeleht, hõbe 999) 2012. Foto: Triin Kukk
Helen Kristi Loo Kaelaehe “Kroon nr.1” (kahemehesae saeleht, hõbe 999) 2012. Foto: Triin Kukk

TÄHELEPANU! SIHITAKSE!
Suvehaku Tallinnas on palju värsket ehet ja sepist: 22.mail avavad Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala tudengid Teatris NO99 ehtenäituse “SIHT THIS”. Kas nad saavad pihta sellele, mida sihtisid?
Juba ammustest aegadest on teada, et eesmärgi kinnipüüdmiseks on parimad vahendid kujutlusvõime ja motivatsioon. Veel peetakse kasulikuks töötada välja tugev kontseptsioon, mis tegevat sihtimise kergemaks. Just neid põhimõtteid on järginud EKA ehte- ja sepakunsti eriala II kursuse tudengid Elis Ilves, Getter Ziugand, Helen Kristi Loo, Triin Kukk, Hannes Tõnuri ja Miikael Danieljants. Noored sihtisid ja tulistasid, igaüks hoolikalt valitud eesmärgi suunas. Kes millele pihta sai, näeb kohapeal.

Ehtenäitus “SIHT THIS” on avatud 27.– 31.maini kell 12–16 ja 3.– 7. juunini kell 12–18 Teatris NO99, Sakala 3, Tallinn.

Lisainfo: facebook.com/events/507014512693579

Miikael Danieljants  Pross “Vaikuses” (portselan, mäekristall, hõbe 925)  2012. Foto: Triin Kukk
Miikael Danieljants Pross “Vaikuses” (portselan, mäekristall, hõbe 925) 2012. Foto: Triin Kukk

 

Vabaõhumuuseumis algavad Leigarite rahvatantsuhommikud

Alates laupäevast, 25. maist esitab rahvakunstiselts Leigarid igal laupäeval ja pühapäeval vabaõhumuuseumis Rocca al Mares ehedat eesti rahvatantsu ja -laulu.

Leigarite esinemine koosneb tantsudest, lauludest ja elavas esituses pillilugudest. Alati on kavas tantse ja mänge, mida saab kaasa teha ka publik. Sel aastal, mis on Eestis nimetatud kultuuripärandi aastaks, saab neil eheda rahvatantsu ja -lauluga täidetud hommikutel olema eriline tähendus.

Leigarid on endale eesmärgiks seadnud hoida elus eestlaste vanu traditsioone, tantsides ja lauldes neid lugusid, mis meie vana- ja vanavanavanematele armsad olid. Omaaegsed seltskonnatantsud, kalendri- ja muude tavadega seotud laulud ning mängud jõuavad publiku ette peaaegu samal kujul, nagu folkloristid need kunagi kirja panid.

Igal suvel muuseumi külastajate seas populaarseks kujunenud tantsuhommikud on kestnud katkematu traditsioonina juba üle 40 aasta. Ehe rahvatants ja -laul on toonud kohale nii Eestiga tutvuma tulnud turiste kui ka traditsioonidest või lihtsalt meeldivast ajaviitest huvitatud kaasmaalasi.

Leigarid esinevad vabaõhumuuseumis Rocca al Mares alates 25. maist kuni 1. septembrini igal laupäeval ja pühapäeval kell 11.00. Esinemiskoht on Sassi-Jaani talu õu muuseumi peavärava lähedal. Kontsert on tasuta, vaatama pääseb muuseumi sissepääsupiletiga.

Kuidas üks Leigarite tantsu- ja lauluhommik välja näeb, saab näha siin.

Erki Pütsep tegi Tallinna Rattamaratonil võimsa soolosõidu

Liidrid rajal. Foto: Jarek Jõepera.

Samsung Estonian Cup rattamaratonide sarja teise etapi võitis ülekaalukalt Erki Pütsep, kes edestas mullust üldvõitjat Caspar Austat ja käesoleva aasta punktiarvestuse liidrit Alges Maasikmetsa nelja minutiga. Kokku osales 16. Tallinna Rattamaratonil 1503 ratturit.

Ligi 30-kraadises kuumuses peetud Tallinna Rattamaratoni 59 kilomeetrisele põhidistantsile startis 1062 ratturit. Kõrvemaale omaselt oli rada vaheldusrikas ning tänu eelmisel päeval sadanud vihmale, oli ka tolmu vähem, mis tegi raja väga kiireks.

Premium7 vahefinišis Pukimäe tõusul, maratoniraja 17-ndal kilomeetril, noppis aktiivsuspunktid sarja möödunud aasta võitja Caspar Austa, Alges Maasikmetsa ja Erki Pütsepa ees. Sellele järgnenud kiiretel kruusasirgetel ja metsateedel näitas oma võimu Alpha Baltic-Unitymarathons maanteeproff Erki Pütsep, kes kodustel maastikurattavõistlustel kaitseb Fixus Sport võistkonna värve. Pütsep alustas raja laugel osal 40-kilomeetri pikkust soolsõitu ning vahe jälitajatega kasvas kiirelt mitmele minutile. Seda, et “Püta” kiirus oli täna teisest klassist, näitas ka raja 46-ndal kilomeetril Venemäel asunud Hansgrohe kiirenduslõik, kus liidrina üksi pedaalinud Pütsep tegi selgelt päeva parima aja.

Pärast finišit tunnistas võitja, et on vigastuse järgselt saanud vähem treenida kui tavaliselt. “Viimase nädala jooksul olen aga teinud 1000 km mahutreeningut,” kommenteeris Erki Pütsep. “Enne otsustavat äraminekut tegin juhtgrupis paar kiiremat lõiku, et näha kuidas konkurendid reageerivad – tundus, et on põhjust proovida eest ära sõita ja nii see edumaa kasvas,” sõnas ta.  Loe edasi: Erki Pütsep tegi Tallinna Rattamaratonil võimsa soolosõidu

Tallinna rattamaraton toimub 30 kraadises leitsakus

Tallinna rattamaratoni start. Foto: Tanel Meos
Tallinna rattamaratoni start. Foto: Tanel Meos

Samsung Estonian Cup rattamaratonide sarja teisele etapile – 16. Tallinna rattamaratonile on registreerunud 1702 ratturit. Kõrvemaa Matka- ja Spordikeskusesse on seega eeloleval pühapäeval, koos Balbiino lastesõitude osalejatega, oodata rohkem kui 2000 suurt ja väikest ratturit.

Kollases liidrisärgis stardib 59-kilomeetri pikkuse põhivõistluse rajale Samsung Estonian Cup avaetapi võitja Alges Maasikmets ehk Massa. Erinevalt teistest Samsungi-sarja rattamaratonidest, lähetatakse Tallinna rattamaratonil võistlejad rajale viitstartidega. Esimeses stardigrupis numbrid 1-300, seejärel minutilise vahega järgmised 200 jne.
Tallinna rattamaratoni korraldaja Jüri Voodla juhib sõitjate tähelepanu sellele, et 4-5 kilomeetril ootab rattureid uus rajalõik. “Seal asub järsu lõpuosaga tehniline tõus, millest ülessõitmine nõuab ratturilt õigeaegseid käiguvahetusi ning ka sellele järgneval laskumisel tuleks olla tähelepanelik,” märgib Voodla.
Premium7 vahefiniši punktid jagatakse neljale kiireimale 17-ndal kilomeetril asuval Pukimäe tõusul, mis märgib ühtlasi esimese raskema rajaosa lõppu. Jäneda suunas kulgev maratoniraja teine kolmandik on kiire ja viib sõitjad suhteliselt laugetele metsa- ja kruusateedele. Raskem rajaosa distantsi viimasel kolmandikul algab Hansgrohe kiirenduslõiguga, mis sisaldab kahte küllalt rasket tõusu ning lõpeb vahetult enne kolmandat joogipunkti Venemäel. Sealt jääb veel finišini 13 kilomeetrit, mis on traditsiooniliselt mitmekesine ja tõusuderohke rajaosa. Loe edasi: Tallinna rattamaraton toimub 30 kraadises leitsakus