Tallinn

Hiiu staadionil toimub perespordipäev

Pühapäeval, 15. septembril toimub äsja uue kunstmurukatte saanud Hiiu staadionil perespordipäev “Sportlik pere Nõmmel 2013”. Üritus toimub kell 12.00-17.30, väravad avatakse kell 11. Perespordipäeva lõpetab kell 17 algav Lenna Kuurmaa kontsert. Päeva juhib Hannes Hermaküla.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul kasutavad Hiiu staadionit nii koolid kui ka erinevad spordiklubid. “Seal viivad Nõmme koolid läbi oma kehalise kasvatuse tunde ja korraldavad spordipäevasid, lisaks toimuvad ka jalgpallitrennid. Just seetõttu on hea, et staadion taas kooliaasta alguses kasutusvalmis,” rääkis Korp.

Perespordipäeval selgitatakse välja Nõmme sportlikumad pered. Osalema on oodatud 3-liikmelised võistkonnad, kuhu võivad kuuluda emad, isad, õed, vennad, vanaemad ja vanaisad jne. Parimad võistkonnad selguvad erinevate ülesannete täitmisel, mida viivad läbi Nõmmel tegutsevad spordiklubid.

Lisaks toimuvad sel päeval staadionil Nõmme lasteaedade ja koolide teatejooksud, linnapea karika jalgpalliturniir Nõmme-Lasnamäe, sõpruskohtumises võtavad omavahel mõõtu Nõmme Kalju ja Nõmme Unitedi lapsed ja lapsevanemad jpm.

Tallinna linnavalitsus eraldas juunis Hiiu staadioni jalgpalliväljakule uue kunstmuru soetamiseks ja paigaldamiseks reservfondist 275 000 eurot. Uus kunstmurukate tagab tingimused kvaliteetseks treeninguks. Paigaldatud kunstmuru omab FIFA 2 sertifikaati, mis tähendab, et staadionil on võimalik pidada ka rahvusvahelisi võistlusi.

Täpsem ürituse ajakava!

Täna toimub heategevuslik moeshow “Koertemood 2013”

Teisipäeval, 10. septembril kell 18.30 toimub Tallinnas Solarise Keskuse Aatriumis juba teist aastat heategevuslik moeshow “Koertetemood 2013”. Õhtut juhib Ženja Fokin. Ürituse peaeesmärk on meeleoluka etenduse ajal koguda raha haigete hüljatud koerakutsikate raviks.

Modellideks on 19 Chihuahua Sõprade Liidu chihuahuat ja üks taks! Näha saab Cedrelle moekat toodangut, sülekoerte kandekotte ja kaelarihmasid Ossu Lemmikloomapoelt ning eksklusiivset Bling-Bling kollektsiooni, mis on valminud Chihuahua Sõprade Liidu ja Cedrelle ühistööna.

Toimub isetehtud koerterõivaste konkursi finaal, kus kohtunikeks on Eesti disainerid, moeloojad ja moega seotud koeraomanikud. Esikolmikule on auhinnad välja pannud ajakiri Mood, Katico, Cedrelle, Piret Kartus, Coolcompany, Niilodesign ja Chihuahua Sõprade Liit.

Chihuahua Sõprade Liidu sülekoerte mängutunni koerad näitavad armsaid ja vahvaid trikke. Etenduse jooksul on kõigil võimalik tasuta nõu saada Loomade Kiirabi Kliiniku loomaarstilt.

Pealtvaatajate vahel loosime välja Cedrelle lemmikupesa. Publikul on võimalik kaasa võtta ka oma lemmikloomad, et koos etendust nautida. Ürituse peakorraldajad on Chihuahua Sõprade Liit ja koerterõivaste tootja Cedrelle.

Allikas: Chihuahua Sõprade Liit

Avatud Ühiskonna Foorum: sõnavabadus ja vihakõne

Mall Hellam, Avatud Eesti Fondi juhataja

Avatud Eesti Fond ootab huvilisi sel neljapäeval, 12. septembril juba 18ndat korda arutlema avatud ühiskonna ees seisvate väljakutsete üle. Tänavu võtame vaatluse alla internetis lokkava vihakõne ja küsime, kas vaenamist on võimalik vähendada ka karistusseadustikku muutmata.

Eesti on võrguvabaduselt maailma esiriik. Need, kes siinset vabadust naudivad ja sellest oma tuluallika on teinud, peavad arutelusid vihakõnest tihtipeale nendevastaseks rünnakuks ning põhiseadusliku põhiõiguse, sõnavabaduse ja vaba eneseväljendusõiguse piiramiseks. Samas pole uudiseks, et siinsetes online-väljaannetes avaldatud kommentaarides lokkab valimatu keelekasutus eelkõige tänu anonüümsusele. “Selle mõju ei ole ehk mõõdetav päevade ja nädalatega, ent pikemas perspektiivis on anonüümsus vähendanud avaliku sõna kvaliteeti, peletades meediast üha enam häid arvajaid,” kommenteeris Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam.

12. septembril Nordic Hotel Forumis toimuva foorumi peakülaline on Avatud Ühiskonna Fondide Euroopa suuna (OSIFE) juht Jordi Vaquer, kes arutleb olukorra üle koos tuntud kolumnisti Abdul Turay, Eesti Pagulasabi juhataja Kristina Kallase ning ERRi ajakirjaniku Neeme Rauaga.

IT-visionäär ja Avatud Eesti Fondi nõukogu esimees Linnar Viik otsib koos meediaeksperdi Raul Rebasega lahendusi sallivuse suurendamiseks internetis, küsides ka ajalehe Helsingin Sanomat endiselt tegevtoimetajalt Paula Salovaaralt, kuidas suhtuvad vihakõnesse Soome meediaettevõtted ja avalikkus. Loe edasi: Avatud Ühiskonna Foorum: sõnavabadus ja vihakõne

Nõmmel toimub laupäeval “Rohelise aia päev”

Sel laupäeval, 7. septembril toimub kella 13-20 Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse muuseumiosakonna aias (Väikese Illimari 12) “Rohelise aia päev”.

Nõmme Aednike ja ühenduse Loov Nõmme korraldamisel toimuva ürituse eesmärgiks on edendada Nõmme elu ja arengut läbi aiakultuuri. Toimub rohevahetus, ekskursioonid muuseumis ja esinevad lastekirjanikud.

Nõmme Aednike eestvedaja Triinu Aroni sõnul on kirjanike aed Nõmme Aednike jaoks rikkaliku pärandiga kultuuripaik, mis väärib senisest enam tähelepanu. “Näeme tulevikus kirjanike aeda kohana, kus kokku saavad inimesed, keda ühendab huvi aiakultuuri ja kirjanduse vastu. Siin saab korraldada erinevaid linna aiaruumi mõtestavaid üritusi ning regulaarseid kirjandusõhtuid, mis tutvustavad tänapäevast eesti kirjandust nii täiskasvanuile kui lastele,” rääkis Triinu Aron.

Päev algab rohevahetusega, kus saab ära anda üle jäänud taimed ja aiasaadused ning vastu võtta meelepäraseid. “Seega tehke inventuur oma peenardes ja aiasoppides. Mis üle – tooge kaasa! Mis puudu – ehk seekord leiategi!” julgustab Aron.

Lastele püstitatakse aeda lastetelk, kus on raamaturiiul, kuhu saab tuua oma laste äraloetud raamatuid ja lauamänge ning neid teiste laste raamatute ja lauamängude vastu vahetada. Külla on lubanud tulla ka lastekirjanikud Jaanus Vaiksoo ja Ilmar Trull.

Päeva jooksul on võimalik tutvuda ka Underi-Adsoni ja Tuglaste kodumaja kultuurivaraga. Maja saab sel sügisel 80-aastaseks.

Kava on pidevalt täienemas, jooksvat infot leiab koduleheküljelt. Üritust toetab ka Nõmme linnaosa valitsus.

Tallinna lastehaigla toetusfond sai hiigelannetuse

Tallinna Lastehaigla Toetusfond sai Kanadast Inna ja Aadu Randpalult päranduse, mis on ligi 584 000 eurot ning sellega Eesti kõige aegade suurim eraannetus.

Juba oma eluajal toetas lasteta vanapaar Tallinna lastehaigla toetusfondi 83 000 euroga. Randpalud said presidendilt 2009. aastal Punase Risti III järgu teenetemärgid.

“Ükski töö ei kanna vilja kohe – selleks, et midagi suurt korda saata, on vaja järjepidevalt vaeva näha pikki aastaid,” rääkis Tallinna lastehaigla toetusfondi patroon Evelin Ilves. “Tallinna lastehaigla on 20 aasta jooksul ühiskonnale ja annetajatele kinnitanud, kui hindamatu väärtus on toetada neid, kes ise ennast aidata ei saa. Perekond Randpalude pärandus on Eesti heategevuse ajaloo suurim eraisikute annetus. Tallinna lastehaigla toetusfondis oleme kogu aeg olnud veendunud, et me ei tee mitte tööd riigi asemel, vaid riigile lisaks ja koos riigiga. Sest riik, see olemegi meie.”

“Heategevus on tänuväärne täiendus maksumaksjate panusele ning tänu headele inimestele saame aidata rohkem ja kiiremini,” sõnas sotsiaalminister Taavi Rõivas. “Hiigelpärandus Kanadast näitab ka eestlaste ülemaailmse kogukonna hoolivust, et Eestis läheksid asjad ikka hästi ja isamaa on väliseestlastel endiselt südames. Päranduse jätmine lastele – homsele Eestile – on üllas.” Loe edasi: Tallinna lastehaigla toetusfond sai hiigelannetuse

Zombie kõhust päästetud käbid ehk muljeid Uue Maailma festivalilt

Tekst ja fotod: Liisa Aavik

Festivalilt ei puudunud ka karussellisõit

Festivalil võis kohata palju lapsi, kel nägu kaunistamas uhke näomaaling

Kooke ja küpsetisi oli nii palju, et ei suutnud ära valida

Värske värvi lõhna võis tunda juba hommikul kell 11. Siin-seal kolisesid metalltalad ning kambakesi pandi kokku telke.

Kui mõnes vanalinna kohvikus maksab tükk kooki 4€, siis Uue Maailma festivalil saab sama raha eest neli korda rohkem ja paremat. Õuehoovides päikese käes peesitades proovitud koogid ja pirukad olid imehead ning imekenad. Leidlikud Kelmiküla kassijaama daamid mõtlesid ka oma kookidele välja selliseid põnevaid nimesid nagu näiteks „Lõhetätoveeringuga kass“ ja „Krämpsu kräsupea“. Loe edasi: Zombie kõhust päästetud käbid ehk muljeid Uue Maailma festivalilt

Toimuvad puidu turustamise ja ühismüügi seminarid

SA Erametsakeskus korraldab metsaomanikele mõeldud tasuta seminaride sarja “Puidu turustamine ja ühismüük”.

Seminarid toimuvad 05.09. Rakveres, 06.09. Tallinnas, 12.09. Võrus ja 13.09. Tartus.

Seminaril käsitletavad teemad:

*Puiduturu võimalused ja eripärad Eestis ning lähiümbruses
* Puidu ühismüügi võimaluste tutvustus
* Puidu ühismüügi ja metsa ülestöötamise toimimise näide metsaühistu praktika põhjal
* Lepingulised suhted metsaomaniku ja metsaühistu vahel

Seminari täpsem päevakava ja eelregistreerimine aadressil www.eramets.ee

Seminaride läbiviimist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Täna esitleb Kristel Vilbaste oma allikaraamatut

Krautmani terviseakadeemias nüüd uus õppekava – refleksoloogia

Krautmani massaaži- ja terviseakadeemia on erakool, mis pakub massaaži- ja loodusteraapiatealast kutseõpet ning täienduskoolitust. Kutseõppes on võimalik valida viie eriala vahel: klassikaline massaaž, Idamaade loodusteraapia, aroomiteraapia, eesti pärimusmeditsiin ja refleksoloogia.

Refleksoloogiat saab esmakordselt õppida kutseõppe erialana terviseakadeemias alates sellest sügisest. Nii mahuka ja tervikliku õppekava näol on tegemist esimese omalaadse õppekavaga Eestis. Õppima on oodatud kõik need, kes on huvitatud holistilisest tervisekäsitlusest ja soovivad süüvida ning pühenduda refleksoloogia saladustesse. Eriala sobib ka juba tegutsevatele terapeutidele, kes soovivad oma terapeudi tööriistakasti ühe uue ja väeka teraapiavormiga täiendada. Samuti sobib õppekava neile, kes soovivad õppida midagi uut enese arendamiseks ja maailmapildi laiendamiseks.

Refleksoloogia õppekava juhtiv õppejõud on praktik Elery Tammemägi, kes on pikka aega praktiseerinud nii refleksoloogi kui ka homöopaadina. Lisaks puutuvad õppijad kokku mitmete teiste õppejõududega, sest õppekavas on õppeaineid nii keha kui ka meele üldistest käsitlustest, nii klassikalisest Lääne kui ka iidsetest Idamaade meditsiinidistsipliinidest.

Refkelsoloogia õpe toimub kahel nädalavahetusel kuus kahe aasta jooksul, mil omandatakse põhjalikud teadmised inimese kehast kui meelest, refleksoloogiast ning terapeuditööst. Õppe lõppedes on võimalik sooritada vastav kutseeksam.

Lisainfot õppekava ülesehituse ja erialaainete kohta leiab kodulehelt http://www.terviseakadeemia.ee/et/node/356

Laupäeval toimuvad Hiiu staadionil talgud

Laupäeval, 17.augustil kell 15 toimub Hiiu staadionil seoses jalgpalliväljaku kunstmurukatte vahetuse lõppemisega talgupäev. Talgute raames on kavas staadioni otsa rajada miniväljak, korrastada staadioni ümbrust ning värskendada staadioni kõrval oleva korvpalliväljaku katet. Talgud kestavad orienteeruvalt kaks tundi. Kõik vajalikud tööriistad on olemas koha peal, talgulistele pakutakse pirukat, teed ja kohvi.

Pühapäeval leiab aset Pirita Kloostripäev ja laat

Pühapäeval, 28. juulil, toimub Pirita kloostri varemetes Kloostripäev ja laat. Kogu üritus on tasuta.

Laadarahvas saab kohti sisse seada kl 8.00–10.00
10.00 avatakse traditsiooniline laat.
12.00 avavad päeva Pirita LOV vanem Tiit Terik ja isa Vello. Antakse üle kaunima kodu auhind.
12.30 tuleb mudilastele külla Teoteater etendusega „LINALAKK JA ROSALIND“, autor Heljo Mänd.
14.30 „TAANIELI MÄNG“, etendus tartlastelt. “TAANIELI MÄNG” on 13. sajandi Prantsusmaalt pärit liturgiline draama, mis räägib õpetliku, kuid samas verdtarretava loo prohvet Taanielist ja tema ajast. Soolo- ja koorinumbrite, tantsu ja pillimängu (harfid, fiidel, ud, flöödid, löökpillid, tromba marina, poogenpsalter) kõrval oli vaatajate ees ka üks verine lahingustseen. Osa võtab ligi 40 tegelast, kaaasatud on ka esimese klassi lapsi. Lavastus valmis Tõnu Sepa muusikalisel juhtimisel (temalt ka teksti tõlge ladina keelest) Vaikuse Muusika stuudios, mis tegutseb Jakobi mäe kultuurikojas. Etendus kestab 1 tund 40 min.

Erinevad seltsid pakuvad kohvi ja kooki, avatud on ka taimede ja vanade raamatute vahetuspunktid. Lisaks pakuvad ka Tallinna naiskodukaitse suppi.

Kloostripäeva info: 5662 7632, Hans Kaldoja
Laada info: kadi@piritavak.ee, 521 6078, 645 7627, Kadi Kallavus

52. Kloostriturniirile oodatakse osalejaid!

52. Kloostriturniir leiab aset homme, 27. juulil algusega kell 12.00 Pirita Vaba Aja Keskuse peeglisaalis (aadressil Merivälja tee 3). Mängu juhivad Jaan Loide, Eduard Rihm ja Peeter Kubo. Esitatakse sada küsimust traditsioonilistel mälumänguteemadel sõnas, helis, pildis ja esemetena (geograafia, loodus, sport, teadus, tehnika, ajalugu, kunst, muusika, kirjandus, film & teater).

Võistlema oodatakse kolmeliikmelisi võistkondi. Võib tulla ka üksi või kahekesi, sest kohapeal moodustatud võistkonnad on osutunud tihti edukaks.

Auhinnalaud on rikkalik, toetajateks on nt. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Pirita klooster, Pirita Linnaosa Valitsus, Pirita Top Spa, raamatukauplus Rahva Raamat, kirjastused Koolibri, Menu, Äripäeva Raamatuklubi, Tea ja Ajakirjade Kirjastus. Oma töid annavad auhindadeks ka tuntud Eesti graafikud.

Võitjatele on eriauhinnaks pidulik vastuvõtt Tallinna keskaegses restoranis Olde Hansa.

Täpsem info ka Pirita Vaba Aja Keskuse kodulehel

Botaanikaaias on näitus söödavatest õitest ning päevaliiliatest

Tänasest kuni pühapäevani (26.-28.07) saab Tallinna Botaanikaaias imetleda nii värskelt söödavaid õisi kui ka tutvuda nende kasutusvõimalustega toiduvalmistusel. Eksponeeritakse ka koduaedade ühe lemmiku päevaliilia (Hemerocallis) kultivare.

Botaanikaaed tutvustab näitust ise nii: “Õied on küll rohkem silmailu pakkujad, aga eks nii mõnegi või põske pista, lisada salatile kaunistuseks või supimaitse rikastamiseks. Kõik ikka selleks, et parem, ilusam ja tervislikum saaks. Neid õisi, mida süüa kõlbab, on ootamatult palju. Maitsvaid õisi annavad mitmed populaarsed ilutaimed nagu päevaliiliad, roosid, nelgid, gladioolid, pojengid ning paljud teised tuntud ja vähemtuntud taimed. Neid võib tarvitada värskelt, kuivatatult, külmutatult, neist valmistatakse marinaade, keediseid, veini jm.Õisi on toidu valmistamiseks kasutatud Euroopas ja Aasias sadu aastaid.”

Näitus valmib koostöös Nõrga taluga Viljandimaalt. Täpsemat infot piletihindade ja külastusaegade kohta leiab Botaanikaaia kodulehelt.

Täna algas Viimsis Rannarahva festival!

Sel nädalavahetusel (26.-28.07) toimub Viimsis traditsiooniline Rannarahva festival, mis keskendub sellel aastal rannarahva puhkamis- ja meelelahutustraditsioonidele. Laupäeval, 27. juulil, toimub ka põhjaranniku suurim kala- ja merekraamilaat koos erinevate võistlusmängude ja töötubadega. Pühapäeval toimub aga Tallinna lahel Paatide karneval.

Täpsemat infot leiab ka Rannarahva festivali facebooki lehel ja ka Rannarahva muuseumi kodulehel

Elleri Muusikakooli klassikalise kitarri õpilased rahvusvahelisel kitarrikonkursil edukad

Elleri Muusikakoolil on rõõm teatada, et Tallinna rahvusvaheline kitarrikonkurss oli koolile edukas. Laureaatide hulka jõudsid Elleri Muusikakooli õpilased Priit Peterson (II koht 13-15-aastaste vanuserühmas) ja Saskia Kiting (III koht 16-19-aastaste vanuserühmas). Lisaks sai Priit Peterson eripreemia kohustusliku teose ettekandmise eest.

Konkursi grand prix´d ja esikohad läksid Soome, Lõuna-Korea, Venemaa ja Poola mängijatele.

Saskia ja Priidu õpetaja Peep Peterson nimetas tulemust suurepäraseks: „Konkursi tase oli korralik, konkureerisime paljude riikidega: Venemaa, Poola, Soome, Läti, Leedu, Korea.“

Konkursi info!

Bluusifestival Ugriblues

Bluusifestival Ugriblues leiab aset 18.-21.juuli Toompeal (Luscher&Matieseni veiniterrassil), Kalamajas (Port Noblessneris) ja Viimsis (rannarestoranis Paat). Ka tänavu saab autentse ja traditsioonilise bluusi kõrval kuulda moodsat ja avangardset kraami. Juba teist aastat toimuva ürituse peaesinejateks on seekord lahetagused legendid Honey B & Kuloniemi ning Tuomari Nurmio.

Veel astuvad üles 1966. aastal Soome esimese bluusibändi Harp asutanud suupillimängija Sonny Boy Magnusson ansambliga Famous Boogiemen, Ismo Haavisto & Andres Roots (Soome/Eesti) tribuudiga Muddy Watersile, Mary Ann & The Tri-Tones (Tallinn), Robbie Hill & The Blue 62’s (UK/USA/Soome), Jari Rättyä & Käärmekeitto (Soome), Olli Ontronen & Mighty Shitty (Soome), Three Leg Dog (Eesti/Austraalia), Cathouse Radio (Tartu) ning Pärnu Bluusiklubi väga noorte meeste duo Fredi & Siim.

Ugribluesi eesmärgiks on pakkuda head muusikat suvises Tallinnas ning tugevdada sidemeid Eesti ja Soome muusikute ning kontserdikorraldajate vahel.

Jookvalt saab infot lugeda Ugribluesi blogist

Alates eilsest tegutseb Pirita rannas Ranna noortekeskus

Ranna noortekeskus on Tallinna Noorsootöö Keskuse korraldatud tegevusprogramm, mille eesmärgiks on pakkuda Tallinna 7-26 aastastele noortele vaba aja sisustamise võimalust noorte kogunemiskohtades, kasutades seejuures erinevaid noorsootöö meetodeid. Alates 15.–26. juulini asub Ranna noortekeskus Pirita rannas. Keskus on juulikuus avatud ilusa ilma korral esmaspäevast reedeni 12.00–16.30, vihmase ilma korral toimuvad aga tegevused noortekeskustes.

Kuna noorte jaoks on suviti kohtumispaigaks linnaruumi väliskeskkond, siis tavapäraselt ongi suvel Tallinna Noorsootöö Keskuse noorsootöötajatel sooviks olla noortele veel lähemal ja tegutseda mitmes Tallinna erinevas piirkonnas. Linnakodanikele pakutakse tegevusi kunstis, spordis ja muudes põnevates ning harivates töötubades. Päevad on täis selliseid tegevusi, mis tavaliselt leiavad aset noortekeskuste siseruumides. Nendeks on näiteks erinevad arendavad mängud, võistlused, noortegruppide esinemised, käelised tegevused, töötoad, näidistreeningud ja loengud harivatel teemadel ning palju muud.

Programmi toetab Harju Maavalitsus ning koostööpartneriteks on Põhja-Tallinna ja Pirita Linnaosa valitsused

Igapäevaselt saab keskuse kavaga tutvuda Ranna noortekeskuse kodulehel

Riigikogus ja Toompea lossis toimuvad tasuta ingliskeelsed suvetuurid

Alates 26. juunist kuni 30. augustini on kõik huvilised oodatud osalema parlamendihoonet ning parlamendi tööd tutvustavatel ingliskeelsetel ekskursioonidel Riigikogus ja Toompea lossis. Tasuta ringkäigud Riigikogus toimuvad igal kolmapäeval ja reedel algusega kell 12.00 ning kestavad umbes 40-45 minutit. Tutvustus jaguneb kahte ossa, millest esimene hõlmab parlamendihoone külastust ning ülevaadet Toompea lossikompleksi ajaloost. Teises osas annavad giidid istungitesaalis põhjalikku teavet Riigikogu tööst.

Ekskursioonil osalemiseks saab registreeruda Toompea lossi valvelauas kohapeal kuni grupi (35 inimest) täitumiseni. Kolmapäevastele ja reedestele ekskursioonidele on võimalik eelnevalt registreerida ka e-posti teel ekskursioon@riigikogu.ee, telefonidel (+372) 6 316 345 või (+372) 6 316 357. Parlamendi külastamiseks on vajalik pildiga isikuttõendav dokument.

Täpsemalt saab lugeda ka Riigikogu kodulehelt

Baltica 3.-7.juulil Tartus, Iisakus, Sangastes, Kalamajas ja Vabaõhumuuseumis

3.-7. juulini Eestis toimuvale Baltica folkloorifestivalile on oodata üle 2000 osaleja. Lisaks tantsijatele, lauljatele ja pillimeestele, kes kõikjalt Eestist kokku tulevad, on oodata külalisi Leedust, Venemaalt, Lätist, Itaaliast, Sloveeniast ja Bretoonimaalt.

Baltica on pikkade traditsioonidega pärimuspidu (toimub alates 1987.aastast), mis pakub sisukat programmi ning toob kokku pärimuskultuurikandjaid mitmelt maalt. Kordamööda Eestis, Lätis ja Leedus toimuva festivali eesmärk on väärtustada oma rahva ehedat ajaloolist rahvapärimust ning hoida paikkondlike traditsioonide eripära. Tänavuse festivali tunnuslauseks on “Igal linnul oma laul”. Festival algab 4.juulil Tartus, mille kesklinn täitub mitut sorti pesadega, kus saab osa erinevate maade muusikast, tantsudest, lauludest. Õhtul kell 19 toimub Vanemuise kontserdimajas avapidu: Eesti ja teiste rahvaste tantsud ja laulud.

Edasi liigub festival kahes suunas – Valgamaale ja Virumaale – maapäevad toimuvad 5. juulil Sangastes ja Iisakus. Sangastes on lisaks õhtusele pärimuspeole päev täis heinateoga seotud ettevõtmisi, õpitube ja elu lööb kihama ka samas toimuv laat, kus põhirõhk värskel kohalikul meel, leival ja muul kohalikul toodangul. Iisakus keskendutakse kohaliku pärimuse vaatlemisele mitme eri nurga alt – õpitubades tutvustatakse Iisakumaa pulmalaule ja käsitööd, loengus saab kuulda poluvernikutest ja õhtu lõpetab pärimuspidu ja tants Iisaku laululaval.

Festivali kaks viimast päeva viivad peolised Tallinna, Kalamaja hoovidesse, Kultuurikatla aeda ja Salme kultuurikeskusesse, kus ootab samuti põnev, õppimist ja elamusi täis päevakava. Viimasel päeval, 7. juulil, on Baltica päralt kogu Vabaõhumuuseum, kus eri paikade pärimus lööb õitsele taluhoovides, aga lauludest kihavad ka mets ja merеrand. Festivali lõpetab ühine simman kiigeplatsil, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Suurem osa sündmustest on tasuta, piletiga pääseb avapeole Vanemuise kontserdimajas ja Tallinna peole Salme kultuurikeskuses, Vabaõhumuuseumis kehtib muuseumipilet.

Info ja programm: www.folkloorinoukogu.ee

Baltica 2013 korraldaja on Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu.

Üle-eestiline koolinoorte kunstinäitus tähistab kultuuripärandi aastat

„TRADITSIOONILISED ROOKATUSED” HELERIN LEEMETS (14), JOOSEP BORK (14) Lihula muusika- ja kunstikool, juhendaja Ivi Talzi.

Tallinnas on avatud üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus “Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand”, mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.

Projekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul on näituse eesmärgiks tõsta noorte teadlikkust nende endi vaimsest kultuuripärandist ja arendada seeläbi loomingulist mõtlemist. “Näiteks uurivad ja kujutavad Orissaare gümnaasiumi õpilased oma töös ö-häälikut kui saarlaste vaimset kultuuripärandit, aga Viljandi gümnaasiumi õpilase Elisabeth Toomi töö jutustab sellest, millist rolli on tema pere liikmete elus mänginud mootorrattad,” tõi Lepik näiteid. Näitusega tähistatakse kultuuripärandi aastat ja UNESCO kunstihariduse nädalat.

„LEHMALÜPS NIIDI TALUS” KAAREL NIIT (16), KERTU LEHTSAAR (16) Emmaste põhikool, juhendaja Eila Tõnisson.

Vaimne kultuuripärand ehk elav kultuuripärand tähendab selliseid teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mida on antud edasi põlvest põlve ning mis on kogukonna jaoks tähtsad ka praegu.

Projekt algas detsembris kunstiõpetajate koolitusega, millele järgnes töö koolides – õpilased uurisid oma kodukandi vaimset kultuuripärandit ning lõid tulemuste põhjal kunstitöö kontseptsiooni ja kavandi. Peeti ettekande päevi ja korraldati näitusi. Üle-eestilisele näitusele valis iga kool ühe töö.

23. juulini saab näitust külastada Tallinnas Eksperimentaalgaleriis (Vabaduse väljaku

tunnelis) ja galeriis Aatrium (Tallinna Ärikeskuse sisehoovis).

Hiiu Ravikeskuses alustati koduõendusteenuse pakkumisega

Eile tähistati koduõendusteenuse käivitumise algust SA Hiiu Ravikeskuses, mida pakub AS Medicumi tütarettevõte OÜ Koduõde.

OÜ Koduõde juht Teisi-Ilve Remmeli sõnul pakutakse teenust ravikeskuse klientidele, kuid eesmärgiks on lähiajal avada terviseõe iseseisev vastuvõtt ja pakkuda tervishoiuteenust kõikidele nõmmelastele.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul on mõlemad teenused linnaosale tähtsad, sest ravijärjekorrad on pikad ja kiirest ligipääsust esmatasandi tervishoiuspetsialistidele – koduõdedele ja terviseõdedele – on suur puudus. “Seda tüüpi ettevõtlus on Nõmmele vajalik ja teretulnud, sest aitab edendada tervise- ja hooldusabi kvaliteeti tervikuna ja parandada nõmmelaste ligipääsu tervishoiuteenustele,” lisas linnaosavanem.

Koduõendustegevus toimub tihedas koostöös patsiendi perearstiga ja teenuse osutamise aluseks on pere- või eriarsti saatekiri. Terviseõe iseseisvale vastuvõtule saatekirja vaja ei ole. “Eakas nõmmelane ei peaks ootama pikkades ravijärjekordades, vaid esmase, terviseõe arvamuse, saab edaspidi siitsamast – Hiiu ravikeskusest. Vajadusel konsulteerib terviseõde perearstiga, kes võib määrata täiendavaid uuringuid või pikendada kroonilist haigust põdeva patsiendi retsepti. Täiendava näidustuse puhul suunab perearst inimese konsultatsiooniks Medicumi eriarsti juurde,” rääkis AS Medicumi juhatuse esimees Jaanus Vool.

SA Hiiu Ravikeskus asub aadressil Laste 1 endises lastehaigla hoonetekompleksis, mis veidi enam kui aasta tagasi eurotoetuste abil renoveeriti.

Lehti Kostabi juubeli tähistamine flamenco-ja mustlastantsuga

Kontsert „Sa näed minu südame taha” toimub Kumu auditooriumis täna, 16.juunil kell 17.

Lehti Kostabi on nimi, mis on tuntud Eesti flamenco- ja mustlastantsu ringkonnas. Tänu Lehtile on mustlas-ja flamencotants ning mustlaslaul jõudnud paljude eestimaalaste südametesse.

Mustlasi sageli peljatakse, vahel on raske seda rahvust mõista. Samas mustlaskultuur lummab paljusid. Mustlasmuusika ja –tants toob aga eestlastest, välja tule, mis meie sees peidus on. Lehti Kostabi on loonud palju mustlas- ja flamecotantse. Iganädalaselt õpetab Lehti flamenco- ja mustlastantsu Tallinnas Kodulinna Majas, kus koguneb tema juhendatav tantsurühm Airoso. Lisaks õpetab Lehti Peeteli kiriku juures sealseid raskustesse sattunud lapsi. Lehti tantsutunnid ja hooajalised kursused teevad eriliseks seal valitsev hingus – ehedus, mustlaslik kirg, muusika ja tantsu läbitunnetamine. Lehti ei anna edasi vaid tantsu koreograafiat, vaid ta õpetab seda muusikat ja tantsu mõistma, annab aimu ka mustlaskeelest ja -hingest.

Lehti Kostabi 60.juubelikontserdil esinevad tema sõbrad ja õpilased nii Eestist kui Soomest.

Läänemeremaade kultuuripärandi foorum kutsub

Tallinnas 18.-20. septembril 2013 toimuv rahvusvaheline foorum on pühendatud muutuvale mere- ja rannikukultuurile

Läänemeremaade kultuuripärandi foorumid on eelnevalt toimunud Riias, Vilniuses, Helsingis ja Gdanskis.

Sel aastal Tallinnas toimuval foorumil käsitletakse mere- ja rannikukultuuri ajaloolisi ja tänaseid arengusuundi ning pärandi säilimise probleeme ja võimalusi, riikide poliitikat ning praktikat nende küsimuste lahendamisel. Kuidas kaitsta veealust kultuuripärandit? Titanic 100? Heeringas ja ühine kultuuripärand? Mudavannid ja rannikukultuur? Kõigile neile teemadele ja küsimustele otsivad foorumi avapäeval vastust oma ala eksperdid Prantsusmaalt, Ameerika Ühendriikidest, Šveitsist, Norrast, Hispaaniast ja Eestist.

Foorumi teisel päeval toimuvad sessioonid neljas teemaplokis: mere-ja rannikukultuur ja rekreatsiooniturism; traditsiooniline rannikukultuur ja pärandmaastik; pärand muuseumisse või säilitamiseks in situ; mereäärsed alad linnapildis.

Lisaks põnevatele ettekannetele ja aruteludele pakub V Läänemeremaade kultuuripärandi foorum kõigile osavõtjatele ka ekskursioone nii maal kui merel. Mereäärseid lugusid pajatatakse Tallinnas jalutuskäikudel Kultuurikilomeetril, Vabaõhumuuseumis ning väljasõidul Läänemaale. Kajakimatkal Tallinna lahel on huvilistel võimalik tutvuda linna rohkete sadamatega ja nautida merelt avanevat panoraami linnale.

Info ja registreerimine: www.tallinnforum.eu

Neli Rakvere teatri pliiti ootavad Telliskivi loomelinnakusse sööki vaaritama

Suvelavastus köök/keittiö lõpetas proovid Rakvere teatri koduses saalis ja kolis Võsu rannaklubisse.

Raändteatrile omaselt hakkas lavastust tutvustav Rakvere teatri suveköök samuti reisima. Alates kolmapäevast saab väliköögi võimalusi kasutada Tallinnas Telliskivi loomelinnakus, kuhu köök jääb üles 18. juunini. Külastajatele on kasutamiseks neli pliiti ning külmik, koha peal peaks leiduma ka paar panni ja potti. Rakvere teatri loomingulise köögi liikmeid näeb rändköögis toimetamas ja süüa pakkumas laupäeval, 15. juunil. Muul ajal on köök vabakasutuses.

Virumaal tegutseb köögitoimkond 11. juunil Käsmu Kaunitel Kontserditel.

Leia end Rakvere teatri köögist ning tule ja tee süüa!

Läänemeremaade kultuuripärandi foorum kutsub!

Tallinnas 18.-20. septembril toimuv rahvusvaheline foorum on pühendatud muutuvale mere- ja rannikukultuurile.

Läänemeremaade kultuuripärandi foorumid on varem toimunud Riias, Vilniuses, Helsingis ja Gdanskis. Sel aastal Tallinnas toimuval foorumil käsitletakse mere- ja rannikukultuuri ajaloolisi ja praeguseid arengusuundi ning pärandi säilimise probleeme ja võimalusi, riikide poliitikat ning praktikat nende küsimuste lahendamisel. Kuidas kaitsta veealust kultuuripärandit? Titanic 100? Heeringas ja ühine kultuuripärand? Mudavannid ja rannikukultuur? Kõigile neile teemadele ja küsimustele otsivad foorumi avapäeval vastust oma ala eksperdid Prantsusmaalt, Ameerika Ühendriikidest, Šveitsist, Norrast, Hispaaniast ja Eestist.

Lisaks põnevatele ettekannetele ja aruteludele pakub V Läänemeremaade kultuuripärandi foorum kõigile osavõtjatele ka ekskursioone nii maal kui ka merel. Mereäärseid lugusid pajatatakse Tallinnas jalutuskäikudel Kultuurikilomeetril, Vabaõhumuuseumis ning väljasõidul Läänemaale. Kajakimatkal Tallinna lahel on huvilistel võimalik tutvuda linna rohkete sadamatega ja nautida merelt avanevat panoraami linnale.

Info ja registreerimine: www.tallinnforum.eu