Rubriik: Harjumaa

Üks vahva ettevõtmine Harjumaa külavanematele

Lugupeetud Harjumaa külavanemad!

MTÜ Vabatahtlik Reservpäästerühm korraldab koostöös Põhja-Eesti Päästekeskusega Harjumaa külavanematele ja aktiivsetele elanikele 28. ja 29.juunil koolituse „Mida saab kogukond teha kodukohas veeõnnetuste vältimiseks?“.

Koolitus toimub 28. juunil Jõelähtme rahvamajas (Jõelähtme küla, Jõelähtme vald) ja 29. juunil Keila kultuurikeskuses (Keskväljak 12, Keila linn).

Koolituse eesmärk on suurendada külavanemate ja elanike teadlikkust veeohutuse valdkonnas, vähendamaks läbi selle veeõnnetuste arvu.

Koolitusel räägime erinevate veekogude eripäradest, veeõnnetuste põhjustest, veekogudel esinevatest ohtudest, ohutust käitumisest, valvega ja valveta supluskohtadest. Päeva teises pooles viime läbi mõtterünnaku teemal „Mida saab kogukond teha veeõnnetuste vältimiseks?“ ning päeva lõpetame praktiliste harjutustega veekogu kaldal.

Koolitusest osavõtt on tasuta (sisaldab toitlustust) ning osalema ootame külavanemaid ja aktiivseid elanikke, kes on valmis veeohutuse teemal kaasa mõtlema ja andma oma panuse kodukoha ohutumaks muutmisel. Koolitajateks on MTÜ Vabatahtliku Reservpäästerühma liikmed.

Osalemissoovist palume teada anda hiljemalt 26.juuni õhtuks aadressil krista.jaamul@rpr.ee või telefonil 52 21 112.

MTÜ Vabatahtlik Reservpäästerühm

www.rpr.ee

www.veeohutus.ee

Vanemuise sopran Pirjo Püvi pälvis eriauhinna
kauneima “Ave Maria” esituse eest

Andrei Savtsenko, Elina Volkmane ja Pirjo Püvi.

Kuuest finaali jõudnud lauljast tunnistas žürii parimaks ja teise preemia vääriliseks kauni tämbriga, täisjõulise dramaatilise baritoni Andrei Savtšenko Valgevenest, kes valiti ka publiku lemmikuks. Kolmanda koha pälvis säravahäälne sopran Elina Volkmane Lätist. Esimese preemia ja Grand Prix’ otsustas žürii jätta seekord välja andmata.

Kauneima Ave Maria esitaja eriauhind kuulus Eesti lauljatarile, kaunihäälsele Vanemuise sopranile Pirjo Püvile.

Finaali jõudsid ka Juri Samoilov (bariton, Ukraina), Tatjana Ganina (sopran, Ukraina), Nicola Proksch (sopran, Austria). Lauljaid saatis Kaunase muusikateatri ja Pärnu linnaorkestri ühendorkester Erki Pehki juhatusel.

Žürii esinaine, Hamburgi muusika- ja teatriakadeemia professor Ingrid Kremling ütles: „Konkurss on saavutanud rahvusvahelise tuntuse, tase on väga-väga kõrge ja otsust langetada ei olnud sugugi lihtne.” 

Vastavalt reglemendile saavad laureaadid võimaluseosaleda PromFesti  järgmise festivali ooperilavastuse koosseisus ja esineda PromFesti kontsertprogrammides.

Võistulaulmisele registreerus kokku 83 lauljat 17st riigist.

Viimsi vabaõhumuuseumis oodatakse
Valgete ööde festivalile

Aasta valgeimal nädalavahetusel näidatakse Viimsis Valgete Ööde Festivali raames häid Eesti filme ning toimuvad kaunid taluõue kontserdid.
Festivali kesksed sündmused leiavad päikeseloojangul aset suurepärase merevaatega Viimsi Vabaõhumuuseumis, kus täna, 17. juunil astuvad taluõue kontserdil üles Liisi Koikson koos bändiga ning legendaarne Tõnis Mägi. Esitusele tulevad mõlema artisti parimad palad nii eraldi kui üheskoos ning laulmata ei jää ka Tõnise poolt aastaid tagasi Liisile kirjutatud hittlaul „Sinu hääl“. Öökino raames näidatakse suurel ekraanil selle aasta Eesti filmide kassahitti „Kormoranid“, millele eelneb filmitutvustus ja kohtumine filmi tegijatega.
Homme, 18. juunil tulevad Viimsi Vabaõhumuuseumis lavale Rein Rannap ja Uku Suviste. Lisaks Reinu võrratule ja romantilisele klaverimuusikale, esitavad nad sel õhtul Ukuga mitmed laulud üheskoos. Sealhulgas tuleb esitusele Rein Rannapi „Eesti Laulu“ konkursiks kirjutatud laul „Jagatud öö“. Samal õhtul näidatakse öökino raames mitmete rahvusvaheliste auhindadega pärjatud draamafilmi „Polli päevikud“, millele eelneb samuti kohtumine filmi tegijatega.

Lisaks Viimsi vabaõhumuuseumile näidatakse neil päevil kino ka Rannarahva muuseumis, kus pööningukinos on võimalik vaadata laste- ja perefilmide paremikku, Kirovi ja Kalamehe kinosaalides ajaloolisi must-valgeid filmikaadreid.
Festivali kolmandal päeval, pühapäeval, 19. juunil toimub eksklusiivne kinopäev Keri saarel, kuhu sõidetakse üheskoos juba hommikul väljuva postipaat Helgega. Saarel näitab külastajatele kino Kass Arturi Rändkino. Saare sümbolina tuntud tuletornis toimub romantiline kontsert endise tippkorvpalluri Rauno Pehka esituses. Õhtu lähenedes tuuakse külastajad taas mandrile.

Tammistu mõisas korraldatakse heategevuskontsert

Laupäeval, 18. juunil kell 18.00 toimub Harjumaal Tammistu mõisas suur heategevuskontsert “Suvealgus mõisaga”, mille esimeses osas esineb Andrus „Bonzo“ Albrecht ja teises osas Mari-Leen Kaselaan, kitarril Andres Vago. Kell 17.00 algab ekskursioon mõisahoones, töötab puhvet. Kontsert on tasuta. Kohapeal on võimalus teha annetus Tammistu perekeskuse toetuseks.

Allikas: Lilli Küla Arendamise Selts MTÜ, www.lillikyla.ee

Kolgal korraldatakse augustis Avanemise suvepäevad

Harjumaal Kuusalu vallas Kolgal, täpsemalt Uuri külas Hundituru talus korraldatakse 12.-14. augustini Avanemise suvepäevad, kus saab õppida oma elu muutma ja parandama. Kolme päeva jooksul toimub palju põnevat ja üles astuvad mitmed nimekad oma ala asjatundjad. Loe edasi: Kolgal korraldatakse augustis Avanemise suvepäevad

Indigolapsed annavad suvealguse kontserdi

16. juunil kell 19 annab ansambel Indigolapsed Tallinnas Kirjanike maja musta laega saalis suvealguse kontserdi.

Tom Valsberg, bändi hing ja ihu, ütleb kontserdi tutvustuseks, et Indigolaste nime kandvad rikkad hipid astuvad lavale suve algust tähistama: “Ilusad tüdrukud laulavad ilusaste. Priit mängib kitarrel ainult kuningfraase. Mats teeb kaenlapuuksu. Tom pajatab jutte reisidelt ja narrib Joosepit. Joosep räägib anekdoote Chuck Norrisest.”

Chuck Norris inspireerib Indigolapsi järgmiste sõnadega: “See film mis praegu mängib on: SINU ELU! Kui sulle midagi ei meeldi, siis ära vingu, vaid muuda seda. Kui sa vihkad oma tööd, siis lõpeta see täna. Kui sul pole piisavalt aega, siis vaata vähem telekat. Reisi niipalju kui jaksad! Ekslemine tundmatus kohas aitab sul ennast leida. Kahesaja aasta pärast pole sellel üldse vahet, kas sa olid õnnelik. Aga praegu küll. Elu on lühike. Hakka pihta!”

Tule, kuula muusikat, mis kannab harmoonia, rõõmu ja vabaduse kvaliteeti ja saa julgust ning inspiratsooni hakata elama oma unistuste muinasjuttu, seda asja nimega: SINU ELU. Mitte tingimata sellist, nagu rikastel hipidel. Vaid sellist, mis just sind õnnelikuks teeb ja lenneldes läbi elu kannab.

Allikas: Indigolapsed

Homme tähistatakse juuniküüditamise aastapäeva

Homme möödub 70 aastat juuniküüditamisest.

Tallinnas Vabaduse väljakule tuuakse 1941. aasta küüditamisel kasutatud raudtee loomavagun ja veoauto GAZ AAA.

Väljapanekuga mälestatakse rohkem kui kümmet tuhandet inimest, kes saadeti punaterrori poolt vägisi Siberisse. Kitsarööpmelise raudtee loomavagun pärineb Pärnumaalt Lavassaare raudteemuuseumist. Tegemist on tolle ajastu iseloomuliku vaguniga, millesarnaseid kasutati küüditatud inimeste transpordiks suurematesse sõlmjaamadesse, kus nad laiarööpmelise raudtee loomavagunitesse tõsteti ja edasi Siberisse saadeti.

1938. aastal Nõukogude Venemaal Gorki nimelises autotehases toodetud veoauto GAZ AAA , millesarnastega veeti raudteejaamadesse küüditatavad,  andis väljapanekul kasutamiseks vanatehnika koguja ja restaureerija Raivo Raju.

Lisaks eksponaatidele on 14. juunil Vabaduse väljakul üles seatud eesti-, inglise-, vene- ja saksakeelsed põhjalikud infotahvlid, millel on toodud fotod ja kirjeldused 70 aastat tagasi toimunud sündmustest.

Juuniküüditamise mälestusüritused Tartu linnas toimuvad homme, 14. juunil  algusega kell 10 endise sadamaraudtee asukohas Turu tänava pargis, kell 12  Pauluse kirikus ja kell 13 Pepleri tänaval „Rukkilille“ mäletusmärgi juures. Tartus korraldab juuniküüditamise tähistamist Tartu Memento.

Paides süüdatakse  “Murtud rukkilille” mälestuskivi juures kell 12 720 mälestusküünalt mälestamaks kõiki võõrvõimude repressioonide ohvreid.

1941. aasta 14. juunil küüditati Eestist vägivaldselt Siberisse üle kümne tuhande inimese, kellest paljud surid juba esimestel asumisaastatel vangilaagrites ebainimlikult raske töö, nälja või haiguste tõttu. Eesti on mõistnud hukka kõigi inimsuse suhtes vaenulike režiimide kuriteod.

Jutuvestmissari – parimad jutuvestjad maa ja mere tagant jätkub täna

Märtsikuus Tallinn 2011 raames alanud jutuvestmissari, mis toob külalisjutustajaid maade ja merede tagant, jõuab täna neljanda jutuõhtuni. Neljas jutuõhtu “Tuhande ja ühe öö lood” toimub täna algusega kell 18 Tallinnas Katariina kirikus. Külaliseks on Nacer Khemir Prantsusmaalt. eesti keelde vahendab teda  Tõnu Õnnepalu. Õhtu kestab kaks ja pool tundi.
 
Nacer Khemir on on jutuvestja, kunstnik, kirjanik ja filmirežissöör. Sündinud Korba linnas Tuneesias, elab ta nüüd aastaid Prantsusmaal Pariisis. Araabia lood on aga ikkagi jäänud läbivaks tema loomingus ning ta on ise öelnud – “olen nende lugude laps”. Aastaid rääkis ta “Tuhande ja ühe öö” lugusid Pariisis Théâtre National de Chaillot’s. Tema skulptuure ja maale on välja pandud Pompidou keskuses.
Tema muinasjutulised ja kaunid “Kõrbe Triloogia” filmid on saanud auhindu rahvusvahelistel festivalidel. 
Nacer Khemir: “On selline tuareegide ütelus: “On maid, kus on külluses vett ja need on head kehale ja on maid, mis on täis liiva ja need on head hingele.” Kõrb on üks väheseid kohti, kus saab kohtuda lõpmatult väike – üks liivakübe – sellega, mis on lõpmatult suur – miljonite tonnide liivaga. See on koht, kus inimene võib tõepoolest tajuda universumi olemust.Kõrb teeb elavaks ka araabia keele, mis kannab endiselt endas mälestusi oma juurtest. Igas araabia keele sõnas on veidi voolavat liiva. See on üks peamisi araabia armastusluule allikaid. Ka minu lugudes on kõrb üks tegelaskuju iseenesest.”

Jutuvestmissari algas märtsis ja kestab kuni novembrini. Selle aja jooksul võõrustab kultuuripealinn  paljude külaliste hulgas sel aastal ka maailma jutufestivalide lemmikuid.  Seni on lugusid rääkinud  Jack Lynch Iirimaa, Jan Blake  Suurbritanniast, sarja alustas indiaani jutuvestja Dovie Thomason.

Tule osa saama öisest muusikalisest ajalooretkest!

18.-19. juunil toimub Kuusalu vallas, Viinistu rannakülas järjekordne
kihelkonnamäng. Lühikese suveöö jooksul kõnnime regilaulu saatel mööda külatänavaid,
metsaradasid ja mereranda. Kuuleme jutte ja lugusid Viinistult ja kaugemalt. Mängu veavad ajaloolane Ott Sandrak ja muusik Jaak Johanson. Kaasa löövad Lahemaa Rahwamuusikud ning Viinistu inimesed. Mäng algab kell 22 Viinistu rahvamaja juures Sunimäel ning kestab koiduni.
Osalemiseks vajalik eelregistreerimine kuni 14. juunini aadressil
melikakindel@hotmail.com või tel 5147581. Osavõtutasu 2.50 eurot ühele inimesele.
Mängu viib läbi: Veljo Tormise Kultuuriselts
Toetavad: Kuusalu Vallavalitsus, Eesti Kultuurkapital
Melika Kindel,
projektijuht

Ära maga maha metsalillematka!

Mitu RMK looduskeskust ühineb tänavu Põhjamaades üha populaarsemaks saava iga-aastase üritusega: juuni teisel või kolmandal nädalavahetusel korraldatakse avalikkusele tasuta loodusretki metsa- ja niidutaimede tundmaõppimiseks.

Traditsioon sai alguse 1988. aastal Taanis. Rootsi, Norra ja Fääri saared ühinesid korraldajatega 2002, Soome 2003 ja Island 2004. Neil retkedel pööratakse tähelepanu just kohapeal kasvavatele tavalistele taimedele, mis varasuvel õitsevad.

Vanad eestlased uskusid, et kuni jaanipäevani on taimeriigi päralt imevägi. Seda aega teadis maarahvas ka piimaaja nime all, sest sel ajal andsid lehmad aasta suurima piimasaagi. Jaanipäeva-eelsel ajal kogutud ravimtaimedel, vihalehtedel ja heinal usuti suur vägi sees olevat.

RMK Tallinna piirkond korraldab 11. juunil algusega kell 11 metsalillematka kolmes kohas: Tädu loodusõpperajal Viimsi poolsaarel, Tabasalu loodusõpperajal, Keila-Joa pargi loodusrajal.

Matka kestab umbes kolm tundi. Riietus ja jalanõud peaksid olema sobilikud maastikul liikumiseks.
Vajalik eelregistreerimine. Tel 5340 7513, 676 7842.

Patika küla kavandab augustis külapäeva

13. augustil algusega kl 10 toimub Patika küla esmamainimise 770. aastapäevale pühendatud külapäev – laat toimub Kure talu koplis, paigas, kus juba üle viie aasta on peetud küla jaanitulesid ja muid ühiseid sündmusi.

Külapäevale on oodatud kõik praegused ja endised külaelanikud, nende sõbrad ja kõik teised toredad inimesed müüma, ostma ja nautima kultuuriprogrammi. Hetkel on kultuuriprogrammi kindlad esinejad: Patika küla koor, ansamblid VAEV ja BREYMES. Loodetavasti lisandub kultuuribprogrammi veel esinejaid.

Laadale on oodatud müüma kõik müüjad, kes pakuvad omavalmistatud tooteid: kohalik toit, käsitöö, keraamika, metallehistöö, sepised ja muu. Ka taaskasutus võiks olla üks märksõna. Täpsem info: margus.vain@gmail.com

Allikas: Margus Vain

Rannarahva muuseumis on avatud fotonäitus

Viimsis Rannarahva muuseumis on avatud fotonäitus ”Norra. Rannarahva lood”. MTÜ Norra Sõbrad korraldas eelmisel aastal fotokonkursi, kuhu laekus populaarsest reisisihist Norrast kokku 619 fotot – parimad neist on koondatud näituseks.
Konkurss toimus kahes kategoorias – noored (kuni 18) ja täiskasvanud (üle 18). Heade fotode saamiseks innustas peaauhind: laevareis kahele Kirkenesist Bergenisse. Parima noore auhind oli Tensi Reiside kinkekaart Norrasse sõiduks.
Täiskasvanute kategoorias osutus võitjaks Ingrid Maasik fotoga ”Rannalaste mängud” ja noorte kategoorias Karilin Tõnisoja fotoga ”Õõvastav vaikus”.
Žüriisse kuulusid fotograafid ja disainerid Aivar Pihelgas, Andres Toodo, Tiit Lepp, Marika Piip ning Norra Saatkond. Lisaks võitjatele tunnustas žürii järgmiste autorite töid: Ivar Neio, Alo Peerna, Tõnis Tuuga, Toomas Jüriado, Valmar Valdmann, Maldon Ots, Kati Rüütelmaa; noortest Els Kaev, Krister Kasemaa, Taivo Karu.
Näitus on avatud 31. juulini Rannarahva Muuseumis (Nurme tee 3, Pringi küla, Viimsi vald).
Kõiki konkursile saadetud töid saab vaadata: www.norrasobrad.ee/pildid

Täna kolib kultuur mere äärde

foto: mereblog.com

Kultuuripealinn avab linna merele ja kolib kultuuri mere äärde. Täna, 5. juunil sõidab Vabaduse väljakult mööda Pärnu maanteed ja Mere puiesteed linnahalli juurde Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 suurejooneline rattaparaad, et avada linnas rattaliiklust innustavate pidustustega mereäärne kultuurikilomeeter. Tegemist ei ole rattaralli ega spordiüritusega, ratastel ja jalgsi liikumisel läbi südalinna mere äärde on eesmärk anda ratturitele võimalus näidata, et ka nemad on tähtis osa linnaliiklusest.

Täna avab Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 merel kohviku ja kaldal linnainstallatsioonid.

Koguperepeol „Kultuur kolib mere äärde“ avaneb kultuurikilomeetril Vana-Kalasadamas vees hõljuv Ökosaare buss-kohvik, kaldal saab kruttida luuleautomaati ning uudistada linnainstallatsioone, teiste seas maailma suurimat tuulekella.

Vana-Kalasadamas 5. juunil uksed avav Ökosaar on kui teistmoodi mõtteid genereeriv hiigelparv, kus hea sõpradega kohtuda, keha kinnitada või aega veeta – seal asuvad piljardilaud ja klaver, einestada saab bussi teisel korrusel ja värske õhu käes. Pühapäevasel koguperepeol avaneb ka mitu põnevat, kogu suveks avatuks jäävat installatsiooni. Üks neist, Vana-Kalasadama kaldapealsele paigaldatav luuleautomaat on osa Tallinn 2011 ja MTÜ Kirbutsirkus suveprojektist „Murepunktide kett“. Mereäärne luuleautomaat loeb soovi korral luulet kolmes keeles – eesti, inglise ja vene keeles.

Täna mere ääres algav kultuurisuvi pakub üllatusi, ootamatuid kohtumisi, rõõmsaid hetki ja vana taasavastamist mitmeks eelseisvaks kuuks.

Allikas: tallinn2011.ee/kultuurikilomeeter

Eesti Rahva Muuseumi omakultuuride osakond sai Nordenilt toetust

Omakultuuride osakonna taotlus projekti „Development of knowledge exchange and transfer of know-how of museum reform and innovation between Nordic and Baltic countries: structural changes, economic incentives and new solutions in communication services“ läbiviimiseks sai Põhjamaade Ministrite Nõukogult (Norden) toetusraha 10 tuhat eurot.

Eesti Rahva Muuseumi töötajad ja maakonnamuuseumite esindajad Iisaku Muuseumist, Valga Muuseumist, Mõniste Muuseumist, Mahtra Talurahvamuuseumist ja Hiiumaa Muuseumist saavad projekti käigus omandada kogemusi muuseumireformi ja innovatsiooni valdkonnas nii Islandil, Taanis kui ka Norras.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum

Tulemas Tallinna VI kitarrifestival

Celso Machado.

13.–19. juunini on oodata Eestisse tippkitarriste Brasiiliast, Hispaaniast, Ungarist ja Prantsusmaalt. Kontserdid toimuvad Mustpeade majas, Kumu Auditooriumis, Pärnu Raekojas ja Kuressaare Kultuurikeskuses. 14 .-17. juunini on Lauluväljaku klaassaalis võimalik kuulata Eesti kitarriste, kitarriorkestreid ja ansambleid. Kõlab palju uudisteoseid ja aegumatut kitarriklassikat. Lisaks kontsertitele toimuvad meistriklassid ja seminarid. 

Brasiilia muusika üks eredamaid andeid, kitarrilegend, laulja, löökpillimängija, helilooja ja improvisaator Celso Machado esineb17. juunil KUMU Auditooriumis, 18. juunil Pärnu raekojas ja 19. juunil Kuressaares. See on suursündmus kõigile muusikasõpradele.

Igaühel Oma Festival

6.-11. juuni toimub Tallinnas OMA Festival, mille eesmärk on toetada salliva ja kaasava ühiskonna arengut ning tõsta inimeste teadlikkust seksuaalvähemustega seotud teemadel. Programm sisaldab filmilinastusi, näitusi, töötubasid, vestlusringe ja kontserte. Oma Maailma Avardamise Festival lõppeb tasuta kultuuripäeva ja vabaõhukontserdiga Rotermanni kvartalis.

Avatud Eesti Fond

Laupäeval mõõdetakse admiral Pitka auks kilomeetreid

Kaitseliidu Järva malev korraldab sel laupäeval, 4. juunil taas rattaretke Järvamaalt pärit admiral Johan Pitka mälestuseks.

Järva maleva staabiülema kapten Vello Popsi sõnul soovib malev pöörata rattaretkega tähelepanu Eesti ajaloo ühele kesksemale sõjamehele ning tema mälestusele. „Kuna igal aastal istutame admirali viimset puhkepaika tähistava mälestusmärgi juurde ka kõigi Järvamaa inimeste nimel tammepuu, siis loodan et võime kunagi öelda, et järvamaalased on admirali auks lausa pargi kohale viinud,” lausus ta.

Rattaretke start antakse 4. juuni varahommikul kell 7 ühel ajal nii Paide vana rahvamaja kui ka Järva maleva staabi juurest Türilt. Edasi liigutakse Väätsa kodanikumaja juurde, kus retkelised ühinevad ning jätkavad kokku 50 kilomeetri pikkusel matkal mööda kruusa- ning metsateid Harjumaale Alansi külla.

Ajaloolane Valdo Praust tutvustab teele jäävaid ajaloolisi paiku ning  endiste aegade teedevõrku. Sihtpunkti plaanitakse jõuda kella 13 paiku. Ratturite järel sõidab ka toetusteenistus, kes korjab vajaduse korral väsinud üles ning aitab, kui tarvis, ka sõiduriista parandada.  Kokku tuleb retkelistel läbida sadakond kilomeetrit.

Admiral Pitka mälestuseks korraldab Kaitseliidu Järva malev igal aastal ka 20kilomeetrise rahvamatka Jalgsemalt Peetrisse.

Lähem info: kapten Vello Pops, tel 5342 7256.

Kolmandad Lotmani päevad võtavad vaatluse alla linnasemiootika

Tallinna Ülikooli korraldusel toimuvad 3.–5. juunil arvult kolmandad Lotmani päevad, kus sedakorda avatakse lotmanlikku linnasemiootikat ajaloolis-kultuurilisest vaatepunktist ning ühtlasi tähistatakse teemavalikuga Tallinna valimist tänavuseks Euroopa kultuuripealinnaks.

Konverentsi eesmärgiks on paigutada lotmanlik linnasemiootika oma ajastu kontekstis võrdlevasse rahvusvahelisse perspektiivi, aga samuti vaagida võimalusi seda tänastes oludes rakendada ja arendada. Linnasemiootika puudutab ja seob erinevaid teadusvaldkondi, sh linnauuringuid, kirjandus- ja kultuuriteooriat, ajalugu, rahvaluulet ja sotsioloogiat.

Lotmani päevade üheks peakõnelejaks on maailma üks mõjukamaid kaasaegseid linnasemiootikuid – New Yorgi Riigiülikooli professor Mark Gottdiener, kes tunneb muuhulgas suurt huvi nii Lotmani semiootika kui ka Eesti linnauuringute vastu. Konverentsi teiseks peaesinejaks on Leedu päritolu
kirjandusteadlane Tomas Venclova, kes õppis aastatel 1966–1971 Juri Lotmani käe all Tartu Ülikoolis. Venclova on tuntud luuletaja, luule tõlkija ning esseistina, sh Vilniust puudutavate kirjutistega. 1977. aastal sunniti Venclova Nõukogude Liidu vastase dissidendina emigreeruma, alguses Prantsusmaale ning seejärel Ameerika Ühendriikidesse. Tänaseks on Tomas Venclovast saanud Yale’i Ülikooli professor.

Lisaks peakõnelejatele astuvad ettekannetega kolme päeva jooksul üles ka teised asjatundlikud esinejaid nii ida kui lääne poolt, samuti Eestist endast. Kõige enam on külalisi Venemaalt, mitmeid ka Horvaatiast, Itaaliast, Leedust, Lätist, Poolast, Soomest, Ukrainast ja USAst. Kõige eksootilisem
külaline on Lõuna-Koreast – Sungdo Kim, urbanistikaprofessor Seoulist. Konverentsi sisulist osa toetab TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi rahvusvahelise magistriprogrammi „Võrdlev kirjandusteadus ja kultuurisemiootika“ õpetlased eesotsas prof Mihhail Lotmani, prof Rein Raua ning lektor Piret Peikeriga.

Lotmani päevad on tasuta ning ettekanded avatud kõikidele huvilistele, eelregistreerumine pole vajalik. Konverentsi töökeelteks on vene ja inglise keel. Täpne kava (vene- ja ingliskeelne) on kättesaadav Tallinna Ülikooli kodulehelt: http://www.tlu.ee/?LangID=1&action=ShowEvents&NewsID=3834&Latest=yes

Lisainfo: Piret Peiker, TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi võrdleva kirjandusteaduse lektor, telefon: 5809 5834.

Kultuurikilomeetril tuleb teine maastikumäng

Maastikumängu sari jätkub sel pühapäeval ,,Kultuur kolib mere äärde” pidustuste raames. 5. juunil vahemikus kella 13-18 saab taas osaleda Kalamaja ja Pelgulinna asumites toimuval linnaruumi avastusretkel. Mängulehti ja juhiseid jagatakse kultuurikilomeetri erinevates punktides, Tallinn2011 infotelgis, ökosaarel jm üllatuskohtades.

Maastikumäng toimub Tallinna Kultuuriaasta raames koostöös SA Tallinn 2011. Korraldab Linnalabor.

Tallinna Ülikooli ajaloo instituuti asub juhtima Erki Russow

Tallinna Ülikooli ajaloo instituudi nõukogu valis 30. mail instituudile direktorit. Kandidaate oli kaks – praegune direktor Magnus Ilmjärv ning arheoloogia osakonna juhataja Erki Russow. Valituks osutus Erki Russow.

Erki Russow on lõpetanud Tartu Ülikooli arheoloogia erialal (1997) ning Tartu Ülikoolis kaitsnud ka magistri- ja doktorikraadi. Erki Russowi
teadustöö uurimissuundadeks on Euroopa ajaloolise aja arheoloogia, linnaarheoloogia ning kesk- ja uusaegne esemeline kultuur. Ta on osalenud või juhatanud mitmeid arheoloogilisi kaevamisi Saksamaal (Lübeck, Dresden) ning järeldoktorina töötanud Londonis Society of Antiquaries of London kutsel Suurbritannia linnaarheoloogiaga tutvumiseks. Ta on osalenud kolmes sihtfinantseeritavas teadusteemas, praegu on ta ühe Eesti Teadusfondi grandi hoidja. Russow on kutsutud 2012. aastal Briti Akadeemia stipendiaadina külalisteadlaseks University College of Londoni arheoloogia instituuti.

Erki Russow asub Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi direktori ametisse alates augusti keskpaigast, tema eelseisev ametiaeg kestab viis aastat.

Maiki Voore

Täna sõidab Tallinnas noorte laulu- ja tantsupeo tramm

Täna kutsuvad XI noorte laulu- ja tantsupeo “Maa ja ilm” loojad kõiki sõpru ja huvilisi maa ja ilma peo motiividega kaunistatud trammi nr 4, mis sõidab liinil Tondi-Ülemiste.
Üllatustetramm alustab Ülemiste peatusest kell 11.50 ja lõpetab sealsamas kell 14.15. Trammireisijaid tervitavad suvise noortepeo loojad ja peolised laulu, tantsu ja pillimängu ning mitmete rõõmsate tervitustega meie sõpradelt ja toetajatelt.
“”Maa ja ilm” on koondanud enda kõrvale palju vahvaid toetajaid ja koostööpartnereid, kellega koostöös sündis mõte teha lastekaitsepäeval midagi lõbusat ja meeldejäävat, et kutsuda kõiki selle suve suurpeole”, ütles programmijuht Raul Talmar. “Meie soov on, et kõik reisijad, kes sel päeval meie trammi satuvad saaksid lisaks trammisõidule oma teele kaasa ka hea tuju ja võibolla, et midagi näppugi!” lisas Talmar. Trammiga sõidavad XI noorte peo kunstilised juhid ja peolised.

XI noorte laulu- ja tantsupidu “Maa ja ilm” toimub 1.-3. juulini Tallinna lauluväljakul. Laulupeo kunstiline juht on Veronika Portsmuth, tantsupeo kunstiline juht on Märt Agu ning XI noorte laulu- ja tantsupeo programmijuht on Raul Talmar. Laulu- ja tantsupidu algavad 1. juuli õhtul ühise avamisega, mis sujuvalt jätkub tantsupeo esimese etendusega. 2. juuli õhtul annavad tantsijad oma teise etenduse ning 3. juulil toimub laulupidu, mis lõpeb laulu- ja tantsupeo ühise lõpetamisega. Nii laulu- kui ka tantsupidu toimuvad lauluväljakul. Tänavune laulu- ja tantsupidu on Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi üks selle suve suursündmusi.

 

Harmoonikum korraldab Viimsis ilupäevad

Viimsis toimuvad 4.-5. juunil 2011 Harmoonikumi Ilupäevad, mis on suunatud naistele, kes on otsustanud jääda igavesti nooreks ning soovivad säilitada suurepärast väljanägemist ja head tervist igas eas.

Ilupäevade loengutes ja õpitubades jagatakse kahe päeva jooksul praktilisi teadmisi-oskusi, kuidas hoolitseda oma ilu ja tervise eest loomulikul-looduslikul moel, nii seespidiselt kui välispidiselt. Omaette lisaväärtuseks on Ilupäevadel serveeritav tervistav toit, mida osalejatel on meeldiv võimalus nautida nii kohvipausidel kui lõunalauas. Loe edasi: Harmoonikum korraldab Viimsis ilupäevad

Autasustati Euroopa parimaid muuseume

Gallo Romani Muuseum Tongerenis.

Euroopa muuseumide kohtunikekogu valis välja Euroopa selle aasta parimad muuseumid. Sel aastal osales Euroopa parimate muuseumite valimise töös esmaskordselt ka Eesti. EMYA kohtunikekogus osales Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme.

Sel aastal 34. korda välja antud Euroopa muuseumi aastaauhind aasta parimale muuseumile on kõige prestiizikam muuseumide auhind Euroopas. Sel aastal läks peaauhind Belgiasse Gallo-Roman muuseumile Tongerenis.

2012. aastaks on Euroopa muuseumi aastaauhinnale kandideerimiseks esitanud dokumendid kaks muuseumi Eestist – Eesti nuku- ja noorsooteatri muuseum NUKU ja Tallinna Linnamuuseumi muuseum Miia-Milla-Manda.

2008. aastal pälvis Euroopa muuseumi aastaauhinna aasta parima muuseumi tiitli Kumu kunstimuuseum.

Lummavalt mitmekülgne vene šansoon kõlab Tallinna lauluväljakul

4. juunil oodatakse Tallinna Lauluväljakul huvilisi suurele suvepeole ”Maailma köögid”, kus lisaks erinevate Tallinna rahvusrestoranide poolt pakutavale saab kuulata-vaadata ka eri maade folkloorikollektiivide ja muusikute non-stop esinemist. Peo lõpetab pidulikult Vene šansooni festival Eestis.
Vene šansoon on õige mitmekülgne, selles kajastuvad nii hulkurilaulud, linnaromanss, sõdurilaulud, kui ka vanglalüürika. Vene šansoon on ammune nähtus, 1930ndatel aastatel eksisteeris see Venemaal põrandaaluselt, emigratsioon lisas vene šansoonile iselaadi hingestatuse ja igatsuse.