Rubriik: Harjumaa

Iseteenindaval kirbuturul Viimsis täitub peagi aasta

Viimsis on varsti juba aasta tegutsenud püsiv iseteenindav kirbuturg, kus inimesed ei pea oma kraami ise müüma, vaid kaup müüb ennast ise.

Iseteenindav kirbuturg on koht, kus inimestel avaneb võimalus rentida endale laud ning stange ja müüa seal kokkulepitud ajani oma riideid ja kodutarbeid. Viimsi kirbuka tegevus erineb tavalisest kirbuturust selle poolest, et inimesed ei pea ise kohapeal oma kaupa müüma, vaid kirbuturg müüb inimeste kauba nende eest. Toodetele ei lisandu komisjonitasu. Rendiperioodi lõppedes makstakse inimestele müüdud kauba eest sularahas.

Kaup vahetub iga uue müüjaga seega võib julgelt öelda, et kaup vahetub iga päev. Kirbukas on avatud: E-R 10-18, L 10-15, P suletud.

Lisainfo: Erki Selling, tel 5322 5397, www.kirbukad.ee

Sõjamuuseumi Filmipäevik alustab uut hooaega

Viimsis tegutseva Eesti Sõjamuuseumi dokumentaalfilmide programm „Sõjamuuseumi Filmipäevik” alustab uut hooaega ning kutsub ajaloohuvilisi 5. jaanuaril kell 16.00 Theodor Lutsu filmide õhtule. Filmiprogrammi juhatab sisse ajaloolane Leho Lõhmus.

Vaatajateni jõuavad filmid „Gaas! Gaas! Gaas!” (1931) ning dokumentaalkatked Noorkotkaste suvelaagrist ja riigikaitseõppusest kesk- ja kutsekoolides. Theodor Lutsu linateose „Gaas! Gaas! Gaas!” näol on tegemist uuendusliku õppefilmiga, mille valmimise ajendiks oli tollal maailmas levinud seisukoht tulevikusõjast kui tugeva lennuväe osavõtul peetavast keemilisest sõjast.

Sarnaselt mitmete Euroopa riikidega mõeldi ka Eestis sõjaväe- ja tsiviilgaasikaitse õppuste korraldamisele ning 1931. aastal toimunud gaasikaitsenädalal esinesid rahvale mitmed tunnustatud spetsialistid. Teema aktuaalsust näitab ka aasta hiljem Kaitseliidu Tartu maleva ja Tervishoiu Muuseumi poolt meedikutele korraldatud gaasikaitse kursus, kus sõna said paljud arstid ja eriteadlased.

Elanikele korraldatud infonädalaid enesekaitsest gaasirünnaku korral kajastati nii raadioreportaažide kui ka trükimeedia vahendusel. Näiteks Tallinnas 1939. aasta 30. jaanuaril alanud gaasi- ja õhukaitsenädala ettevõtmiste raames avati külastamiseks varjendid ning Vabaduse väljakul toimus süütepommide demonstratsioon. Loe edasi: Sõjamuuseumi Filmipäevik alustab uut hooaega

Corelli Music lõpetab jõulufestivali hittidega inglihäälsele kontratenorile

Corelli barokkorkester.

Täna õhtul lõpeb kontserdiagentuuri Corelli Music jõulumuusika festival „Kirikupühad Maarjamaal” traditsioonilise särava kirikukontserdiga, mis sel aastal pakub haruldast võimalust kuulata kaunimad kantaate ja aariad kontratenorile koos barokkorkestriga. Festivali lõppkontsert 28. detsembril kell 19 Tallinna Jaani kirikus kannab pealkirja „Jõuluingel“. Solistina astub üles erakordse häälega kontratenor Teppo Johannes Lampela Soomest ja ajastu pillidel musitseeriv Corelli Barokkorkester dirigent Martin Sildose juhatusel esitab ka jõuluteemalist orkestrimuusikat. Kontserdi avab „Kirikupühad Maarjamaal” patroon EELK peapiiskop Andres Põder. Loe edasi: Corelli Music lõpetab jõulufestivali hittidega inglihäälsele kontratenorile

Eesti Sõjamuuseum ootab 6-11-aastaseid lapsi koolivaheaega veetma

Foto: www.esm.ee

3. jaanuaril kell on Eesti Sõjamuuseumis 11.00-12.30 haridusprogramm „Sõjamehed” 6–11-aastastele lastele. Tegemist on Sõjamuuseumi ekspositsiooni tutvustava programmiga, mis räägib Eesti sõjamehest läbi ajaloo. Programmi käigus on väikestel muuseumikülastajatel võimalik erinevaid eksponaate (kiivrid, mütsid, välitelefon jne) ise katsuda ja proovida. Üheskoos uuritakse, esemete materjali, funktsiooni ning räägitakse muuseumi tegevusest ja olulisusest. Programmi juurde kuuluvad töölehed. Töötoa teises pooles saavad osalejad endale valmistada soomuki pildiga magneti. Vajalik eelregistreerimine, osalemistasu 2 eurot.

Registreeru: kristina.madisson@esm.ee või telefonil 55 656 354

Lisainfo: www.esm.ee

Festival “Kirikupühjad Maarjamaal” lõpetab hittidega kontratenorile

Jõulumuusika festival „Kirikupühad Maarjamaal“ lõpeb traditsioonilise kirikukontserdiga, mis sel aastal pakub haruldast võimalust kuulata kaunimaid kantaate ja aariaid kontratenorile koos barokkorkestriga. Festivali lõppkontsert 28. detsembril kell 19 Tallinna Jaani kirikus kannab pealkirja „Jõuluingel“. Solistina astub üles kontratenor Teppo Johannes Lampela Soomest ja ajastu pillidel musitseeriv Corelli Barokkorkester dirigent Martin Sildose juhatusel esitab ka jõuluteemalist orkestrimuusikat. Kontserdi avab „Kirikupühad Maarjamaal“ patroon EELK peapiiskop Andres Põder.

„Pühadeaegne kirikukontsertide tava on Lääne-Euroopa kristlikus kultuuriruumis väga pika traditsiooniga ja on ka Eestis igal aastal aina rohkem populaarsust kogunud,“ lausub agentuuri Corelli Music ja festivali „Kirikupühad Maarjamaal“ kunstiline juht Mail Sildos. „Ükskõik, milline on meie argine side kirikuga, imeilus barokkmuusika puudutab meie hingekeeli ikka, eriti jõuluajal.“ Vastukaaluks tänapäeva jõuluaja poodlemistuhinale tuletab jõulumuusika festival meelde jõuluaja vaimset ja eetilist tähendust. Jõulumuusika festival „Kirikupühad Maarjamaal“ algas 1. detsembril ning on jõulukuu jooksul viinud kaunid kontserdid kirikutesse, mõisatesse ja muusikasalongidesse.

Festivali kavas on aastal 2012 nii ava- kui lõppkontsertidel eriline rõhuasetus kontratenoritel – sel tänapäeval haruldasel hääleliigil, mida silmas pidades on loodud barokiaja kaunimad muusikateosed. Festivali avas 1.-2. detsembril meie tuntuim kontratenor Risto Joost sooloteostega inglise kuningliku õukonna muusikast, lõppkontserdi külaline Soomest, Teppo Johannes Lampela, pakub kuulata kaunimaid aariaid koos barokkorkestriga. Kuulda saab muusikat Händeli tuntud “Messiasest”, Bachi “Jõuluoratooriumist”, aga samuti Pachelbeli Kaanonit ja Charpentier’ põnevat kontserti keelpillidele. Üllatusena kannab kontratenor ette ka Bachi kantaadi BWV 82 “Ich habe genug”, mida tavaliselt esitab bassisolist. Kantaat lõpeb koraaliga, mille instrumentaalseade on teinud ka heliloojana tegutsev dirigent Martin Sildos.

Teppo Johannes Lampela lõpetas esimesena Sibeliuse Akadeemia magistrantuuri kontratenorina. 2005. aastal võitis ta kontratenorina I preemia Rahvusvahelisel Lohja tenorite konkursil Soomes. Viimastel aastatel on Teppo Lampela solistina esinenud Lätis, Hispaanias, USAs, Horvaatias, Rootsis, Eestis, Norras, Inglismaal ja Šotimaal. 2011. aasta suvel laulis ta Olmiro rolli Turus lavastatud Carlo Agostino Badio barokkooperis „d’Alvilda in Abo“ ning 2012. aasta varakevadel Tolomeo rolli Soome Rahvusooperis lavastatud Händeli „Julius Caesaris“.

Lisainfo: www.corelli.ee

Sacred Circle Dance väetantsude õpituba

12. jaanuaril ja 13. jaanuaril toimuvad Väetantsude ehk Pühade Ringtantsude õpitoad, mida juhendab Eduardo Agni!

Väetants on ringtants, mis on algupärane ülemaaline tantsuviis, kus tuleme kokku ja tähistame elu olemust maal – voolamist!

Väetantsud ehk Pühad Ringtantsud on kogu vanadest ringtantsudest, mis sisaldavad müstilist sümbolismi – tantsud eri maadest, nagu Kreeka, Iirimaa, Rumeenia, Iisrael, Boliivia, Inglismaa, Šotimaa, Brasiilia ja teised. Need tantsud kogus 60ndatel aastatel Findhorni ökokülas Šotimaal saksa koreograaf Bernhard Wosien.

Eduardo Agni on Euroopas elav Brasiilia päritolu rahvatantsu õpetaja, muusik ja produtsent. Ta on loonud filmide ja moodsate tantsuetenuste helikujundusi.  Ta on  pühendunud pühade tantsutraditsioonide uurimisele. Näiteks viimasel ajal on ta uurinud India ja Nepaali huvitavaid traditsioone.

Eduardo Agni on ka suurepärane kitarrist ja helilooja, kes on loonud ainulaadse kitarrimängustiili: kuula teost “Red” YouTube’ist: http://www.youtube.com/watch?v=GcibnZ-GALU

 

Osaleda saavad igas vanuses inimesed. Eelnev tantsukogemus pole määrav. Oluline on vaid kohalolek.

Võta kaasa kerged tantsujalatsid ja pane selga mugavad riided.

12. jaanuaril, laupäeval, kell 12-15 • Taiji Klubis Tallinnas, Pärnu mnt. 102, sissepääs E, II korrus

Osalustasu:
15 eurot – registreerudes ja tasudes kuni 5. jaanuarini
20 eurot – 5.–12. jaanuar ja kohapeal

13. jaanuaril, pühapäeval, kell 12-15 • Sänna Kultuurimõisas, Võrumaal, Rõuge vallas

Osalustasu:
10 eurot – registreerudes ja tasudes ülekandega kuni 6. jaanuarini
15 eurot – 6.–13. jaanuar ja kohapeal

Registreerumine: Taisto Uuslail, tel 528 7044, e-post  info.helisen@gmail.com

Osalustasu kanda a/a: Taisto Uuslail, 221010034641 (Swedbank)

Lisainfo:

http://www.youtube.com/watch?v=F0HDKA3IaKs

http://www.eduardoagni.com.br/release/index2.asp
Õpituba korraldab: Helisen Stuudio / www.helisen.eu

 

Tallinn läheb üle tasuta ühistranspordile ja e-piletisüsteemile

Alates 1. jaanuarist 2013 lõpeb ühistranspordis uudse piletisüsteemi rakendumise tõttu paberkandjal sõidutalongide, tunnipiletite ja sõidukaartide kasutamine.

Uue aasta alguses monteeritakse ühissõidukitest maha nii mehaanilised kui ka elektroonilised piletimärgistid. Paralleelselt e-pileti süsteemiga jääb uuel aastal esialgu toimima ka ID-pileti süsteem.

Paberkandjal 30 päeva ja 30 päeva sooduskaartide müük lõppes aga juba 1. detsembrist. Seni paberkandjal 30 päeva kaarti kasutanud saavad soetada kas ID-kaardi põhise piletitoote või hakata kasutama uudset Ühiskaardi-põhist e-piletisüsteemi.

Ülejäänud paberpiletitooteid – üksikpileteid, 1-, 3- ja 5-päevapileteid ja talongiraamatuid – müüakse kuni käesoleva aasta lõpuni, kõik paberil talongid kehtivad kuni 31. detsembrini 2012.

Järgmisest aastast saavad kõik rahvastikuregistris Tallinna elanikuna arvel olevad inimesed ühistransporti tasuta kasutada. „See on paljudele reaalselt Tallinnas elavatele, kuid rahvastikuregistris mingil põhjusel ikkagi mujal asuva elukohaga arvel olevatele inimestele kindlasti veel üks täiendav põhjus, miks oma tegelik elukoht ametlikult registreerida ehk oma elukohaandmed tegelikkusega vastavusse viia,“ ütles abilinnapea Taavi Aas.

Tasuta sõidu õiguse tõendamiseks tuleb ühistransporti kasutavatel tallinlastel soetada endale isikustatud Ühiskaart ning sellega iga sõit ühissõidukisse sisenemisel valideerida ehk registreerida. Isikustatud Ühiskaart kehtib ainult koos isikut tõendava dokumendiga.

Tasuta sõidu õiguse saavad sõltumata elukohast ka kõik kuni 19-aastased õpilased (kaasa arvatud), kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Eesti Vabariik. Jätkuvalt saavad elukohast sõltumata Tallinna ühistranspordis tasuta sõita ka kõik seni tasuta sõidu õigust omanud sõitjategrupid, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Eesti Vabariik.

Ühiskaarti on võimalik kasutada lisaks Tallinna ühtse piletisüsteemi ühistranspordile ka Harju maakonna ühistranspordiliinidel.

 

Lisainfo:
http://www.tallinn.ee/pilet

Esita kaunis jõuluehteis hoone või aed konkursile

Saue linna pressiteade:

Hea sauelane!

Kui märkad kaunist jõuluehteis aeda või hoonet, anna sellest hiljemalt 10. jaanuariks 2013 teada Saue linnavalitsuse telefoninumbril 6790185 või e-posti aadressil inger@saue.ee.

See annab võimaluse tunnustada ka jõuluilu loojad 2013. aasta kauni kodu konkursi lõpupeol.

Rahulikku jõuluaega kõigile!

Inger Urva
Keskkonna ja halduse peaspetsialist

Pilleriin Jürisoo ehtenäitus “Seos” avatakse täna

Mõned seosed siin maailmas on täiesti loogilised ja arusaadavad, teised tekivad ja jäävad meelde justkui seletamatutel põhjustel. Üllatavad pildid, mis mällu salvestuvad ning taaskord esile kerkivad tuttavat motiivi nähes või lõhna tundes. Elektritraaditäis linde Dallases ja kuivanud viljapead ühe Jaapani kodu aknal. Tagasi ema kodus on kuivanud viljapead laual vaasis ja üksik tuvi istub laternapostil. Kõik on olemas siinsamas, lihtsalt tunne on teine.
Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud ehtekunstnik Pilleriin Jürisoo avab täna oma uue näituse A-Galerii seifis.
Näitus jääb avatuks 14.jaanuarini.
Lisainfo Facebookis.

Rae vald tõstab lasteaednike palkasid ja ehitab juurde 420 lasteaiakohta

Rae vallavolikogu võttis vastu 18.detsembri istungil valla 2013. aasta eelarve, mis on vallavanem Mart Võrklaeva sõnul suunatud haridusvaldkonda nii investeeringute kui tegevuskulude osas.

„Hea on see, et 2013. aastal ootab Rae valla koolide ja lasteaedade õppe- ja kasvatusala töötajaid ees palga tõus. Kui riiklikult rahastatavate koolide pedagoogide palga alammääraks saab 715 eurot, tagame ka valla lasteaedade pedagoogidele sama palgataseme“, kõneles Võrklaev.

Vallavanema sõnul on 2013. aasta investeeringute mahuks eelarves ette nähtud 11,0 miljonit eurot. Investeeringuteks kavandatud summast suunatakse haridusse ligi 7,9 miljonit eurot, millest laenuraha on 4,5 miljonit eurot. Sellega leevendame oluliselt meie valla noorte perede suurimat probleemi, milleks on lasteaiakohtade puudus.

Käesoleval hetkel laiendatava Peetri Lasteaed- Põhikooli lasteaia osa kasvab 2013.aasta sügiseks 240 lasteaiakoha võrra ja kooli osa saab lisaruumid üheksale klassile. Lasteaiakohtade suure puuduse kiiremaks likvideerimiseks plaanib vallavalitsus alustada tuleval aastal veel ühe ligikaudu 180- kohalise lasteaia ehitusega Peetrisse. Täiendavad ehitused toovad Peetri piirkonda kokku 2014.aastaks ligikaudu 420 uut lasteaiakohta.

Tuleval aastal saab alguse samuti Jüri Gümnaasiumi laiendus. Haridusvaldkonnast teisele kohale jäävad Võrklaeva sõnul 2013. aasta eelarves investeeringud teedeehitusse, milleks on planeeritud kulutada 2,3 miljonit eurot.

2013.a. eelarve tegevuskulude ja investeeringukulude kogusumma on 25,5 miljonit eurot, tulude summa on 17,8 miljonit eurot. Vahe kaetakse olemasolevate jääkide ja laenuga.

Eesti Ajaloomuuseum esitleb uusi raamatuid

Aasta lõpp on Eesti Ajaloomuuseumis raamaturohke. 20. detsembril kell 16 esitletakse Suurgildi hoones (Pikk 17) kahte uut väljaannet: Anne Ruussaare koostatud albumit „ Johannes Lorupi klaasivabrik. Masstoodangust disainipärliteni” ja Mati Mandeli monograafiat „ Pitka ja pitkapoisid – legendid või tõelisus?”

Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraatori Anne Ruussaare poolt koostatud rohkeid illustratsioone sisaldav raamat tutvustab eesti kuulsaima klaasitöösturi Johannes Lorupi klaasivabriku ajalugu ja toodangut. Tekstid on eesti ja inglise keeles, mis võimaldab siinse klaasitootmise ja -disaini lugu tutvustada ka väljaspool Eestit. Raamatu kujundaja on Madis Kivi, toimetaja Pekka Erelt ja fotode autor Erik Riikoja.

Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraatori, ajaloodoktor Mati Mandeli mahukas monograafia „Pitka ja pitkapoisid – legendid või tõelisus?“ jutustab admiral Johan Pitka katsest taastada okupatsioonide vahetumisel 1944. aasta sügisel analoogiliselt 1918.–1920. aastaga iseseisev Eesti Vabariik. Raamatu toimetaja on Toomas Hiio. Kujundas Aime Andresson.

Aasta Betoonehitis 2012 konkursil osaleb 16 ehitist

Tartu Kutsehariduskeskuse autoerialade õppetöökoda.

Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu korraldatavale konkursile „Aasta betoonehitis 2012” esitati 16 nominenti.

„Meie tänavuse võistluse nominentide hulgas on tõeliselt tähelepanuväärseid betoonehitisi, mis väga erineval moel toovad esile betooni kui hästi vormitava ja vastupidava ehitusmaterjali võimalusi,” sõnas Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Vaido Leosk. „Väga hea meel on sellest, et valminud ehitisi on esitatud kõige erinevamaist Eesti paigust,” täiendas Leosk.

Narva.

2012. aasta Betoonehitise tiitlile kandideerivad: 1. Betoonskulptuurid Järvamaa Kutsehariduskeskuse Paide ja Särevere õppekohtade ees – Tallinna 46, Paide & Tehnikumi 1, Särevere, Türi vald, Järvamaa; 2. Eesti Energia Õlitööstus AS administratiivhoone – Auvere, Vaivara vald, Ida-Virumaa; 3. Eramu Haaberstis –  Jõeoti tn., Haabersti, Tallinn; 4. Kukemõisa külalistemaja – Seliküla, Järva-Jaani vald, Järvamaa; 5. Lilleküla jalakäijate tunnel – Lilleküla, Tallinn; 6. Loodus Invest AS tootmis- ja laohoone – Viljandi mnt 18a, Tallinn; 7. Muuga sadama idaosa viadukt – Maardu, Jõelähtme vald, Harjumaa; 8. Paarismaja – Kastani 173, Tartu; 9. Pauluse kiriku krüpt ja kolumbaarium – Riia 27, Tartu; 10. Rimi Laagri kaubanduskeskus – Pärnu mnt 556a, Saue vald, Laagri, Harjumaa; 11. Saajos AS tootmishoone – Paldiski mnt 31, Keila, Harjumaa; 12. Tallinna Lennusadama vesilennukite angaaride rekonstrueerimine Eesti Meremuuseumi ekspositsioonihooneks – Vesilennuki 6, Tallinn; 13. Tallinna Teletorni rekonstrueerimine – Kloostrimetsa tee 58 A, Tallinn; 14. Tartu Kutsehariduskeskuse autoerialade õppetöökoda – Põllu 11, Tartu; 15. Tartu Ülikooli Narva Kolledži hoone – Raekoja plats 2, Narva; 16. Ülemiste liiklussõlme sademevete eelvoolu rajamine – Tallinn. Loe edasi: Aasta Betoonehitis 2012 konkursil osaleb 16 ehitist

Piparkoogimaanial rullub lahti 300 kilo ainulaadset tainast

Tallinn on jälle olümpialinn! Esmakordselt maailmas toimuv PiparkoogiOlümpia leiab aset Tallinnas Disaini- ja Arhitektuurigaleriis. 300 kilost taignast rullub lahti ainulaadne ja lõhnav piparkoogivaatemäng, kus võtavad mõõtu ja püstitavad uusi loovusrekordeid 100 tipptegijat nii Eestist, kui mujalt maailmast. 

Seekordsel näitusel osalevad ka keskaegse piparkoogi meistrid Soomest Turust ja Poolast Torunist, kes panevad välja puuvormidega valmistatud reljeefsed piparkoogid. Ära maga maha seda erakordset jõulusündmust, kus on ühendanud oma jõud suur hulk kunstnikke, arhitekte, disainereid ja muid loovaid inimesi, et pakkuda sulle unustamatut, lõhnavat ja inspireerivat jõuluelamust. PiparkoogiOlümpiale on loonud originaalmuusika Janek Murd.

Näitusele on oodatud kõik suured ja väikesed kunsti-, piparkoogi-, ajaloo- ja spordifännid. 

Avatud 18.12.12 – 8.01.2013 iga päev: 11.00-18.00

Suletud 25.12.12 ja 1.01.2013 Loe edasi: Piparkoogimaanial rullub lahti 300 kilo ainulaadset tainast

Jõulukontserdid Nõmmel

Nõmme Rahu kirik. Allikas: www.nommerahu.ee

Detsembri lõpus toimub Nõmme linnaosas mitmeid jõulukontserte. Pühapäeval, 16. detsembril kl 16 on Nõmme Rahu kirikus (Võsu 5) advendikontsert, kus esinevad Nõmme kultuurikeskuse koorid, ansamblid ja solistid. Juhendajad Maret Alango, Kristel Marand, Elviira Maasalu, Helene Roolaid, Inna Kopli, Ene Uibo, Anu Liho ja Jüri Rent. Kontsert on tasuta.

Teisipäeval, 18. detsembril kell 18 esineb Nõmme Lunastaja kirikus (Õie 10) lastekoor Ellerhein. Kontsert on tasuta.

Reedel, 21. detsembril algab kl 20 Nõmme kultuurikeskuses (Turu plats 2) kammerkoori Noored Eesti Hääled kontsert “Pimedusest valgusesse”. Kavas C. Kreek, M. Kõrvits, S. Pehk, R.-E. Maimets jt. Dirigendid Maret Alango, Martin Sildos ja Tanel Nurk. Pilet 3 eurot.

Tallinnas toimuv jõululaat pakub noortele põnevust

15. detsembril toimub Solaris Keskuses kell 13.00-19.00 jõululaat „ARTsõidud“. Männiku noortekeskuse vabatahtlike korraldatava jõululaada eesmärk on eelkõige pakkuda noortele käsitöömeistritele võimalust müüa oma valmistatud esemeid. Laadale lisaväärtust pakuvad mitmed tegevused.

Kasulikke müügi- ja turundusnippe jagavad oma ala spetsialistid, professionaalsete kunstnike ja noorte juhendamisel saab õppida siidimaalimist ning pastelltehnikas joonistamist ning ühtlasi tuleb lühike esitlus sellest, kuidas võiks kanda ja drapeerida siidisalle ja siidirätikuid nii, et need kaunistaks ja lisandaks noorte moegarderoobi. Külla tuleb ka jõuluvana ning toimub „iga loos võidab“ jõululoosimine. „ARTsõidud“ on projekt, mille eesmärk on mitmekesistada noorte kunstitegevust, motiveerida edaspidiseks meeskonnatööks, võimaldada noorte huvitegevuse üleminekut algtasemelt kesktasemele ja edendada nende professionaalset arengut. Kogu projekti tegevus toimus Männiku noortekeskuses neli kuud väldanud projekti lõpetab jõululaat.

Loe edasi: Tallinnas toimuv jõululaat pakub noortele põnevust

CORELLI MUSIC – jõulumuusika festivalil kuuleb inglihäälseid kontratenoreid

Agentuur Corelli Music lõpetab juba kolmanda aasta jõulumuusika festivaliga „Kirikupühad Maarjamaal“. 1.–29. detsembril ehk 1. advendist pea aasta lõpuni kõlavad kaunid kontserdid kirikutes, mõisates ja muusikasalongides. Vastukaaluks tänapäeva jõuluaja poodlemistuhinale tuletab Corelli Music oma jõulumuusika festivaliga meelde jõuluaja vaimset ja eetilist tähendust.
Tänavuse festivali kavas on eriline rõhuasetus kontratenoritel, barokiaja kõige kaunimad muusikateosed on loodud just seda tänapäeval haruldast hääleliiki silmas pidades.
Põnevad sündmused ootavad ees müstilistest arvudest koosneval kuupäeval 12.12.12 Toompea muusikasalongis ning 15. detsembril Vihula mõisas. Barokkansambel Corelli Consort on oma kontserdile „Müstilised jõulud“ vaatamata maailmalõpu ennustustele abiks kutsunud muusikute järelkasvu, Eesti kõige pisemad klavessiinikunstnikud ehk päkapikk-virtuoosid Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikakoolist (õpetaja Ene Nael). Kavas on Telemanni, Corelli, Bachi jt barokkheliloojate muusika ning samuti meeleolukad lastepalad.
Loe edasi: CORELLI MUSIC – jõulumuusika festivalil kuuleb inglihäälseid kontratenoreid

ERSO plakatikonkursi ”Hans ja Grete” võitis Kadleen Leenurm Hiiumaalt

Kadleen Leenurme võidutöö.

Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri plakatikonkursile ”Hans ja Grete” laekus 989 kunstitööd. Oma plakatikavandi saatsid ligi saja kooli lapsed kõikjalt üle Eesti. Žüriisse kuulusid ERSO muusikud, ooperikontserdi ”Hans ja Grete” dirigent Anu Tali, solistid Annely Peebo ja Kädy Plaas ning Eesti Kontserdi kujundaja Everi Vähi. Pärast mitut konkursivooru valiti võidutööks Emmaste Põhikooli V klassi õpilase Kadleen Leenurme plakatikavand, mille põhjal kujundatakse ERSO ooperikontserdi ”Hans ja Grete” plakat, bänner ja kavakaaned. Kadleen Leenurme  juhendaja on õpetaja Eila Tõnisson. Žürii arvates on tegemist väga emotsionaalse ja atraktiivse kunstitööga. Vastukaaluks klassikalisele lähenemisele ”Hansu ja Grete” muinasjutule on tegemist modernse ja just tänapäevast kontserdipublikut kõnetava plakatikavandiga. Auhinnaks on 30 kontserdipiletit Estonia kontserdisaalis 18. jaanuaril 2013 toimuvale ooperikontserdile. Oodatud on Kadleen Leenurm, tema juhendaja ja klassikaaslased ning teised muusika- ja kunstisõbrad Emmaste Põhikoolist. Loe edasi: ERSO plakatikonkursi ”Hans ja Grete” võitis Kadleen Leenurm Hiiumaalt

Pühapäev on kauni rahvarõiva päev

Pühapäeval, 9. detsembril kell 11.30 esitletakse Eesti erinevate paikade vastvalminud rahvarõivakostüüme Eesti Vabaõhumuuseumi Kuie koolimajas, mil järjekordne lend lõpetab Rahvakultuuri Keskuse Rahvarõivaste valmistajate kooli.

Rahvarõivaste valmistajate kooli vormis toimuva täienduskoolituse eesmärk on välja õpetada oma paikkonna rahvarõivaid, ajalugu ja kultuuri tundvaid inimesi. Oluline on kursuslaste töö Eesti Rahva Muuseumis originaalesemete ja arhiividega. Lisaks sellele, et tuginedes autentsetele muuseumiesemetele
õpitakse valmistama endale rahvarõiva komplekti koos lisanditega, nõustavad lõpetanud ka kodukoha tantsu- ja koorikollektiive rahvarõivaste valikul ja kandmisel.

Rahvarõivad ja rahvarõivaelemendid on tunnustatud – üha enam on eestlastes huvi nende valmistamise oskuste ja kandmise vastu. Etnograaf Igor Tõnurist on öelnud: “Meie rahvarõivas on elus olnud sihipärase pikaajalise propaganda tulemusena. Meie jaoks on see identiteedi märk”.

Rahvarõivaste valmistajate kool on tegutsenud Rahvakultuuri Keskuse juures 25 aastat ja õpetust on saanud üle 200 inimese kõikjalt Eestist –põhiliselt käsitööõpetajad ja käsitööringide juhid, aga ka tantsurühmade juhid ning teised huvilised. Kooli lõpetanutel on edaspidi võimalus taotleda
rahvarõivameistri kutsetunnistust.

Rahvarõivaid õpetavad valmistama asjatundjad – Reet Piiri, Igor Tõnurist, Silja Nõu, Silvi Allimann, Virve Valtmann-Valdson, Piia Rand, Maire Kuningas ja Virve Pikk.

Tallinna seiklusmängu “Vana Toomase mõistatus” võitis Häädemeeste keskkool

Finaaletapi autasustamistseremoonia. Fotod: Rene Suurkaev

Põhikoolide 7. – 9. klassidele suunatud Tallinna tutvustava seiklusmängu “Vana Toomase mõistatus” võitis Häädemeeste keskkooli võistkond “Isased”. Internetis ligi 100 000 vaatamisega sensatsiooniks kujunenud video “Tallinn Style” autorid Tartu Lähte Ühisgümnaasiumist said linnapea eripreemia.

Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakonna korraldatud pealinna tutvustava mängu parimad selgusid neljapäeval Tallinnas toimunud 12 võistkonna mõõduvõtmisel. Seiklusmängu võidu ja auhinna reisi Tallinna kogu klassile pälvis võistkond Isased Häädemeeste Keskkoolist Pärnumaalt, teise koha sai võistkond Zum Zum Mesimumm Surju Põhikoolist Pärnumaalt ning kolmanda võistkond Kaks ja Pool Brünetti Rakvere Reaalgümnaasiumist Lääne-Virumaalt. “Tallinn Style” video autoritele otsustas linnapea eripreemiana välja anda päeva Tallinn Cardiga Tallinnas kogu klassile.

Ettevõtlusameti turismiosakonna juhataja Evelin Tsirgi sõnul olid kõik finaali jõudnud võistkonnad tegelikult võitu väärt. “Paljud osalejad polnud Tallinnas varem käinud, ometi ei valmistanud vanalinnas orienteerumine neile mingit raskust,” ütles Tsirk. Tema sõnul oli eriti tore, et võit läks pealinnast kaugele Häädemeeste võistkonnale, kes olid tublid kõigis etappides. “Julge pealehakkamine on rohkem kui pool võitu, seda tõestasid mitte ainult auhinnasaajad, vaid ka näiteks Narvast, Põlvast või Emmastest Tallinna võistlema jõudnud võistkonnad,” ütles Tsirk.

Loe edasi: Tallinna seiklusmängu “Vana Toomase mõistatus” võitis Häädemeeste keskkool

Jõulukuu raamatunädal toimub Rahvusraamatukogus 4.-8. detsembrini

Traditsioonilisel jõulukuu raamatunädalal pakub raamatuid üle 60 kirjastuse. Toimuvad raamatuesitlused, näituse „Eesti kirjandus kinolinal“ tutvustused ja ekskursioon e-raamatute trükikotta ehk digiteerimiskeskusse. Saab tellida vana armsat jõulukaarti e-postkasti ja raamatuid, mis ammu läbi müüdud. Paabeli raamatukogus arutletakse kirjanduse tulipunktide üle ja kõneldakse kirjanduse osast elus. Raamatumüük on avatud 4. detsembril 12-20, 5.-7. detsembril 10-20, 8. detsembril 11-18. Osavõtt raamatunädala üritustest on tasuta.

4. detsember
13.00 näituse „Eesti kirjandus kinolinal“ tutvustus harulduste kogu näitusesaalis.Vajalik eelregistreerimine tel. 630 7524, info@nlib.ee.

5.-7. detsember
11.00-17.00 Rahvusraamatukogu soovitab teistmoodi kingiideid jõuluks: hõrgutavate retseptidega e-kokaraamat, kaunite piltidega
e-lasteraamat, vana armas jõulutervitustega e-postkaart (ilmunud enne 1940). Digitaalkoopiate tellimine Rahvusraamatukogu varamust.

Loe edasi: Jõulukuu raamatunädal toimub Rahvusraamatukogus 4.-8. detsembrini

Avatakse uued poed Telliskivi Loomelinnakus

Teisipäeval, 4. detsembril teevad Telliskivi Loomelinnakus oma uksed lahti seitse uut poodi. Ligi 500 m2 värskelt renoveeritud kaubanduspinda kohe Telliskivi tänava ääres saavad uueks koduks sisustussalongile Homeart, ökopoele Parim Pood ning neljale erinevale disaini, riiete ja moebutiigile: Les Petites, Moegurmaan, KEEP ja Minu Väike Maailm. Lisaks saab uutes ruumides olema Eesti esimene püsiv pind Pop-Up poodidele.

Telliskivi Loomelinnaku juhatuse liige Raiko Uri ütleb: „Uutele kaubanduspindadele on teadlikult koondatud sellised väikepoed, millest iga päev kaubanduskeskustes käies puudust tunneme. Ning kõik nad kannavad samu väärtusi, mida ka Loomelinnakut arendades oleme oluliseks pidanud: nupukas taaskasutus, isikupära, originaalsus, loovus, väiketootmine.“ Põnevaimaks osaks uuel kaupluste korrusel saab eraldi ruum Pop-Up poodidele, kus sisu pidevalt muutuma hakkab. Mujal üha enam populaarsust saavutav kaubandusformaat sobib ühtmoodi hästi nii hooajakaupade müügiks, alustavatele disaineritele ja moeloojatele oma poega katsetamiseks kui ka näiteks suuremate sooduskampaaniate läbiviimiseks.

„Võimalik, et mõni pood kestab tulevikus vaid päeva või paar, mõni paar kuud. Kindlasti loodame aasta jooksul majutada enda juures vähemasti kümmet väga erinevat ettevõtmist,“ selgitab Raiko Uri seda, et tegelikult ei tea täna veel Loomelinnak isegi, mida huvitavat saab seal näha juba näiteks paari kuu pärast. Poodidega samale korrusele tuleb ka kohvik, mis avatakse uuel aastal. Alates 4. detsembrist on poed avatud teisipäevast laupäevani kell 11.00 –19.00. Detsembris on poed avatud ka pühapäeviti kell 11.00 – 17.00.
Kaubanduspindade korruse on projekteerinud KUUArhitektid.

Viikingitekülas tulekul kogukondade teemaline infopäev

Foto: viikingitekyla.ee
5. detsembril kell 10:30-15:30 toimub Harjumaal, Viikingite külas avalik infopäev kogukonna teemal “Mis on kogukond ja kuidas muuta oma küla või ühenduse tegevus kogukondlikumaks?”.

Sündmus on mõeldud vabaühenduste ja külakogukondade liikmetele ja eestvedajatele ning on tasuta. Infopäeva raames tutvustame teoorias ja praktikas kogukondlikku liikumist Eestis ja rahvusvaheliselt; kogukonna neli tahku (kultuuriline, sotsiaalne, ökoloogiline ja majanduslik) ja Gaia Haridusprogrammi kui kogukondliku eluviisi õppesüsteemi.

Juhendajad: Toomas Trapido, Aale-Triinu Sonn ja Ave Oit. Ajakava ja registreerumise info:
http://lilleoru.ee/?module=news&id=5493&set_design=2

Eelinfona ka, et jaanuaris toimub sama infopäev uuesti, siis tõenäoliselt nädalavahetusel ja elustiilikeskus Harmoonikumis Viimsi vallas.

Allikas: MTÜ Lilleoru, www.lilleoru.ee

Pühapäeval jagatakse Lokulaudu

Pühapäeval annab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) üle traditsioonilised auhinnad, Lokulauad, aastase tegevuse eest rahvatantsu ja -muusika maastikul. Lokulaudade üleandmine toimub pühapäeval, 2. detsembril kell 15 Salme Kultuurikeskuses Tallinnas. Tänukontsert on tasuta ning kõik on teretulnud!

Pühapäevasel tänukontserdil tänab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts sel aastal enim silma paistnud tegijaid ja annab üle kuus seltsi aastaauhinda – Lokulauad. „Me täname sel korral neid inimesi, kes on aasta jooksul enim inimesi tantsu juurde toonud ja hoidnud ning tantsurõõmu pakkunud,“ ütles ERRSi juhatuse esimees Kalev Järvela.

Lokulauad pälvivad III Soome-Eesti tantsupeo soomepoolne pealavastaja Petri Kauppinen ning sellele peole enim tantsijaid viinud noor tantsuõpetaja Kristiina Kapper.

Pelgulinna Gümnaasium on aidanud alates 2005. aastast ERRSil korraldada koolinoorte rahvatantsufestivale, kus osaleb pool tuhat noort tantsuhimulist üle Eesti. ERRS tänab kooli senise tõhusa koostöö eest. Tunnustus antakse üle ka Väike-Maarja gümnaasiumi tantsuõpetaja Egne Liivalaiule, kelle õpilasi oli enim VII üle-eestilisel koolinoorte rahvatantsufestivalil Pärnus. Väike-Maarja kool on ise järgmise aasta noorte rahvatantsufestivali üks korraldajaid. Loe edasi: Pühapäeval jagatakse Lokulaudu

Pelgulinna kooli mahetoiduvõistluse võitsid
kapsa-hakklihavorm ja kohupiimakook

Fotod: Tatjana Lind.

Tallinnas Pelgulinna gümnaasiumis toimus mahetoidu päev, mille raames valmistasid õpilased omatehtud retseptide järgi mahedast toorainest koolitoitu.

10. detsembril toimub samalaadne mahetoidu päev Saku vallas Kurtna Koolis, kus toitu valmistavad 2. ja 4. klass, samuti on kaasatud õpetajad ja lastevanemad. Söögitegemist juhatab Ööbiku gastronoomiatalu peremees Ants Uustalu koos kondiiter Kertu Lukasega.

“Ma arvan, et need lapsed, kes võistlusel osalesid ja mahetoorainest süüa valmistasid, said olulise kogemuse võrra rikkamaks,” ütles lapsi juhendanud ja žüriisse kuulunud Eesti Kulinaaria Instituudi liige, Laulasmaa SPA peakokk Angelica Udeküll. “Oli näha, et lastele on maheteema uus info ja kindlasti aitas taoline võistluse vormis kokkamine neis tekitada huvi ka mahetoidu vastu. Noored olid tõesti väga tublid! Mind isegi hämmastas, kui hästi köögis hakkama saadi ja kui maitsvad road lõpuks hindamiseks
serveeriti. Eriti selles valguses, et levinud arvamuse kohaselt ei valmistata paljudes kodudes enam süüa, nii nagu see oli kombeks veel paarkümmend aastat tagasi ja et lapsed toituvad sageli poolfabrikaatidest, kiirtoidust, krõpsudest jmt. Tegelikult ei ole asi üldse nii nukker: lapsed oskavad süüa teha küll, ka mahetoorainest, mis pakkus aeg-ajalt üllatusi, sest vahel reageerivad mahetoorained mõneti erinevalt tavapärastest toorainetest. Aga see oli ka ürituse eesmärk, et lapsed saaksid proovida
mahetoorainest toitu valmistada ning tunnetada maitseid.”

Parimaks põhiroaks sai nii žürii kui ka toitu valmistanud õpilaste poolt kapsa-hakkliha vorm riisiga, parimaks magustoiduks kohupiimakook (korvike), mis oli kaunistatud uhke endavalmistatud küpsise ja astelpajumarjadega.

Võistlesid 8.-9. klassi võistkonnad. Igasse võistkonda kuulus neli õpilast, kes olid ise retseptid ette valmistanud. Kokku osales mahetoidu valmistamise võistlusel 20 last. Žüriis oli viis õpilast kooli õpilasesindusest ja viis täiskasvanut. Osalejatele tutvustati ka mahepõllumajandust ja mahetoidu temaatikat.

Loe lähemalt mahepõllumajanduse kohta www.maheklubi.ee