Harjumaa

Hotelli- ja Turismikõrgkool EHTE vastuvõtt toimub 26. augustini

26. augustini saab Eesti Hotelli-ja Turismikõrgkool EHTE-s kandideerida vabadele õppekohtadele. Õpilasi võetakse vastu kolmele põhisuuna õppekavale – reisikorraldusele, hotellimajandusele ja toitlustusteenuste korraldusele.Ain Hinsberg, EHTE kooli rektori kohusetäitja: “Sel aastal on EHTE rakenduskõrghariduse vastuvõtus osutunud kõige populaarsemateks reisikorralduse ja hotellimajanduse erialad. Hilistele soovijatele leidub aga ka neil õppekavadel veel vabu kohti. Kindlasti ootame täiendavaid sisseastujaid toitlustusteenuste korralduse päevasesse õppesse ja Hospitality Management Diploma inglisekeelsesse hotellimajanduse õppesse.”

Valides Hospitality Management Diploma hotellimajanduse eriala, on lõpetanutel võimalus ühe lisanduva aasta vältel omandada lisaks rakenduskõrghariduse diplomile rahvusvaheline bakalaureusekraad Bachlor of Hospitality Management Soome Haaga-Helia Rakenduskõrgkoolist. Nii on nelja aastaga võimalik saada kahe kõrgkooli diplomid.

Loe edasi: Hotelli- ja Turismikõrgkool EHTE vastuvõtt toimub 26. augustini

Ansambel HELIKRISTALLID Mõtluskontserdite sari valgustab kirikuid

Lähimal nädala jooksul rändab ansambel Helikristallid mööda erinevaid Eesti kirikuid:

16.08.2014 kell 20 Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kirikus
17.08.2014 kell 16 Põltsamaa Niguliste kirikus
20.08.2014 kell 20 Narva Aleksandri kirikus

Mõtluskontserditel kõlavad meditatiivsed improvisatsioonid Eesti rahvakoraalide, regilaulu ja gregooriuse laulu teemadel. Repertuaar on valdavalt vaimulikel või ülendavatel pärimuslikel tekstidel. Lisaks erinevatele rahvapillidele, nagu setu kannel, lauto, lüüra, on kontserdil instrumentideks ka laulvad kristall-helikausid, mille helid mõjutavad meie keha ning teadvuse erinevaid tasandeid ja loovad esitatule erilise õhustiku. Iidsete keelpillide kõla koos kristallkausside toonidega lasevad kuuldavale igavikulised helid, kus on koos nii minevik, olevik kui tulevik.

Kontserdil üheks osaks on ka ligi meetrise läbimõõduga Päikesegongi meditatsioon. Päikesegongi ülemhelid lasevad kuuldavale justkui inglitekoori laulu, mis vibreerib päikese liikumise helide sagedusel. Võib isegi öelda, et kontsert kokku puudutab meie sisemisi maailmu ja toimib isegi teraapiliselt.

Ansambel HELIKRISTALLID koosseisus mängivad:
Tarmo Tabas — laul, raamtrumm, lüüra;
Toivo Sõmer — lauto, väikekannel, lüüra ja
Aivar Täpsi — laulvad kristall-helikausid, Päikesegong.

Ansambel HELIKRISTALLID

Tallinna Kammermuusika Festival tähistab 10. sünnipäeva suurejoonelise galakontserdiga

20. – 31. augustini toimuv Tallinna Kammermuusika Festival tähistab tänavu oma kümnendat sünnipäeva. Juubeli puhul toimub 21. augustil kell 19 Mustpeade majas galakontsert, kus tuleb esitamisele Chopini, Prokofjevi, Verdi, Liszti jt heliloojate suurejooneline looming. 20. ja 21. augustil püstitatakse Vabaduse Väljakule festivali telk, kus toimuvad tasuta kontserdid igal täistunnil vahemikus kella 12-18.

10 aastat järjest on fond esitlenud festivalil suurel hulgal Eesti tipp-soliste ning seoses juubeliga on tänavu publikul võimalus ühel kaunil augustikuu õhtul kohtuda 14 suurepärase muusikuga, nende hulgas Ivari Ilja, Oliver Kuusik, Irina Zahharenkova, Andreas Lend ja paljud teised.
Galakontserdil antakse juba kümnendat korda üle ka Marje ja Kuldar Sinki nimeline PLMF-i preemia „Noor Muusik 2014″, kelle kuulutavad välja pr Mari-Ann ja hr Tunne Kelam.

Tallinna Kammermuusika Festivali külaliste seas astub üles tunnustatud vanamuusikaansambel Ensemble Ausonia Belgiast ja Amael klaveritrio Sloveeniast ning esmakordselt tuleb festivali raames esitamisele ka koorimuusika – rahvusvaheliselt tuntud Tenso Euroopa Kammerkoor kaunistab festivali 24. augustil Niguliste kirikus koos väljapaistva Läti dirigendi Kaspars Putninšiga.

20. ja 21. augustil Vabaduse Väljakule püstitatud festivali telgis astuvad üles erinevad Eestimaa muusikaõppeasutuste õpilased ja koorid. Tasuta kontserdid toimuvad igal täistunnil vahemikus kell 12.00-18.00.
Festivali täpse kava ja esinejate nimekirjaga saab tutvuda siin: http://www.plmf.ee/tallinna-kammermuusika-festival-kava_est

Yyhely Hälvin näitab rahvusraamatukogus oma joonistusi

29. augustini saab rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis näha Eesti Kunstiakadeemia tudengi Yyhely Hälvini näitust „Porilombid”.

Yyhely Hälvin kirjutab oma teise isikunäituse kohta järgmiselt: „Püüan lahti muukida iseennast koos kaugete külakolgaste ilu ning valuga, leides selleks võimaluse tušipotist ja suleotsast”.

Raamimata suuremõõtmelised tušijoonistused haakuvad oma visuaalse kujundikeelega väikesemõõduliste töödega, mis on enamjaolt samas tehnikas.

Yyhely Hälvin on lõpetanud Põlva Kunstikooli, osalenud grupinäitustel „Tunne oma keha 1” 2014 ja „Part paadis” 2012 ning Iževski Kunstikooli nr 13. korraldatud konkurss-näitusel Udmurtias 2012. Esimene isiknäitus „Tuuleveskitüdrukud” toimus Põlva Keskraamatukogus käesoleva aasta alguses.

Visandades Eestit: Igavene Balti jaam

**Päikese soojus jõuab ka siia. Foto: Theresa Toom**

Stina-Simona Epner

Kuna rongipilet Tallinnast Tartusse on odavam kui bussipilet, siis tuleb mul nüüdsest Balti jaama palju tihedamini külastada. Jah, seda omamoodi idüllilist paika vanalinna müüride ja munakivide küljel, mis ühendab rööpaid pidi Tallinnat väikeste Eesti linnade ja paikadega ning koguni välismaaga.

Kohati tundub, et elu selles ristumispunktis on kirevam kui reklaambänneritest ja inimestest pungil Times Square’il New Yorgis. Kõrvuti longivad väsinud eluheidikud ja kiirustavad edukad ärimehed, kõigil mingi eesmärk kuhugi jõuda või midagi korda saata, loodetavasti.

Jaama alal laiub nüüdsest Selver, jättes hetkel veel siiski ruumi ka Balti jaama turuplatsile. Juba sõit kesklinnast trammiga Kopli poole on eriline, teatud mõttes. Ma alati justkui muuseas tõmban oma pealt lahtise koti enda poole ja kontrollin nelja peatuse ajal viis korda, kas mu telefon ja rahakott ikka on endiselt seal, kus nad olema peavad.

Trammist väljudes tervitavad esimesena tolmused tuvid, meeletu rööbaste vilin mööduva trammi tõttu ja palju vanainimesi. Edasi juba lillemüüjad, hipsterid, alaealised suitsetajad, pirukaputkad, tšebureki lõhn, pillimängijad, mõni päikese käes magama jäänud elunautleja… Kõrvuti seisavad uued kaugele silma torkavad oranžid diiselrongid ning juba tuhmunud toonides vanad rongid. Päike aga paistab selles segasummasuvilas kõigile ühtmoodi ja annab sellelegi paigale oma soojuse.

Loe edasi: Visandades Eestit: Igavene Balti jaam

Üleeuroopaline šokotuur jõuab oktoobris Eestisse

3 kuud, 14 riiki, 10 000 km – 1. augustil 2014, alustas Saksamaal Berliinis oma teekonda Make Chocolate Fair! kampaania šokolafka, mis ristirästi läbi Euroopa seigeldes oktoobri lõpus Eestisse jõuab. Šokotuuri eesmärgiks on teavitada teekonnal kohatud inimesi šokolaaditööstuse varjupoolest nagu kakaotalunike madal sissetulek, lapstööjõu kasutamine ja läbipaistmatud tarneahelad.

“Šokotuuriga näitame šokolaaditööstusele, et meie nõudmisi ei saa enam eirata,” selgitab tuuri koordinaator Sven Selbert Saksamaa MTÜ-st INKOTA. “Üle Euroopa on Make Chocolate Fair! kampaaniaga ühinenud juba üle 40 000 inimese, kes ei soovi näha inimõiguste rikkumisi kakaotootmises. Šokotuuriga loome üleeuroopalise liikumise õiglasema šokolaadi heaks. Eurooplased armastavad šokolaadi ja nüüd on käes aeg šokolaaditööstuse tegudeks ja õiglaseks šokolaadiks,” kinnitab Selbert.

Koostöös kohalike partneritega tutvustatakse šokotuuri vältel avalikel üritustel kakao teekonda puu otsast šokolaaditahvlisse, kirjeldades ka inimõiguste rikkumisi kakaod tootvates riikides. Enamus kakaotalunikke teenib alla 1€/päevas: vaesus, nälg ja orjatöö (sh lapstööjõu) kasutamine on osa nende argipäevast. Šokolaaditööstuse müüginumbrid on aga hinnanguliselt 100 miljardit US dollarit aastas. Viimase kolmekümne aastaga on inflatsiooni arvestades kakaoubade müügihind langenud poole võrra, kui šokolaaditööstuse kasumid on tõusuteel. Lisaks sotsiaalsetele küsimustele mõjutab madal sissetulek oluliselt ka kakaoistanduste jätkusuutlikkust, mis pideva halvenemise jätkudes tähendab tooraine vähenemist ja sellega seotult märkimisväärset šokolaadi hinna tõusu. Seega on kakaotalunikele elamisväärse sissetuleku tagamine nii šokolaadifirmade kui tarbijate huvi.

Baltikumis seikleb šokolafka koos põnevate sündmustega 14.-23.10.2014. Tartusse jõuab šokotuur 20. oktoobril ja Tallinnasse 23. oktoobril, mil leiab aset ka järjekordne õiglase kaubanduse nädal. Kogu tuuri tegevustega saab end kursis hoida kodulehe kaudu, kuhu koguneb jooksvalt infot nii toimunud kui tulevate sündmuste kohta.

Make Chocolate Fair! kampaania eesmärgiks on üle Euroopa koguda 2015. aasta juuniks 100 000 allkirja, mis antakse üle šokolaaditootjate iga-aastasel peaassambleel. Petitsioon nõuab tootjatelt kakaokasvatajatele õiglase tasu maksmist, inimõiguste kaitsmist (sh lapstööjõu kasutamise vastu võitlemist), jätkusuutliku kakaotootmise edendamist ning sõltumatu sertifitseerimis- ja järelevalvesüsteemiga ühinemist.

Kampaaniat veab Eestis MTÜ Mondo, kes edendab õiglast kaubandust Eestis. Kampaaniat rahastab Euroopa Liit.

Täna algab Tallinnas rahvusvaheline orelipidu

31. juuli hilisõhtul algab 28. Tallinna Rahvusvaheline Orelifestival, 1987. aastast alates toimuv Eesti vanim järjepidevalt tegutsev muusikafestival.

Orelifestivali avalöögiks on juba traditsiooniliselt „Suur oreliöö” Nigulistes. Päikeseloojangust päikesetõusuni, ehk 31. juulil kell 21.59 algaval orelimaratonil astuvad igal täistunnil seitsmel kontserdil publiku ette Andres Uibo ja Edouard Oganessian (kell 22, peaorel), Guy Bovet (kell 23, Šveits, kooriorel), Piret Aidulo ja Kadri Ploompuu (südaöösel, peaorel), Peter van Dijk (kell 01, Holland, kooriorel), Denis Kasparovitch ja Kristina Vilotševa (kell 02, peaorel), Ines Maidre (kell 03, Eesti/Norra, kooriorel) ning Tiit Kiik ja Pille Metsson (kell 04, peaorel).
Käesoleva aasta teeb eriliseks professor Hugo Lepnurme 100. sünniaastapäev. Seetõttu on festivali fookuses ainulaadne, professor Lepnurme poolt 40 aastat tagasi alustatud plaadisari “Eesti orelid”, mis on tänaseni maailmas ainulaadne ja ulatuslikeim orelimuusika plaadisari oma 33 väljaantud LP-ga. Orelifestivali raames toimuvad mitmed kontserdid täpselt samades kirikutes, täpselt samade kavadega, mis kunagi 70-ndatel plaatidele sai jäädvustatud. „Eesti orelid” 40. sarja kontserdid toimuvad Tallinna, Pärnu, Taagepera, Torma, Kodavere, Kadrina, Rapla, Rõuge, Kullamaa, Põltsamaa, Iisaku ja Valga kirikutes.
Lisaks tähistab tänavune orelifestival maailmamainega ja ühe hinnatuima romantilist tüüpi oreli, Tallinna Toomkiriku Ladegast-Saueri oreli ning Tallinna Jaani kiriku Normann-Terkmanni oreli juubeleid, mille mõlema ehitamisest möödub tänavu 100 aastat.
Festivali kunstiline juht Andres Uibo kinnitab, et põnevat on festivalil väga palju ja enam kui 30 kontserdi hulgast peaksid omale meelepärase leidma nii kohalikud elanikud kui ka festivali külalised, kes juba aastaid sõidavad Tallinna selleks, et osa saada ühest kolmest tähtsamast ja suurimast orelipeost kogu maailmas.
Lauri Aav
Eesti Kontsert

Ühe lossi maagia Padise kloostri varemetes

Kahel pimedal augustiõhtul panevad kolm Eesti suurepärast mustkunstnikku koos külalistega tajud proovile Padise kloostri varemete vahel. Ühe lossi maagia on müstilise õhustiku, elava muusika, peadpööritavate akrobaaditrikkide, tuleinglite ja parimate mustkunstnike Charleka, Meelis Kubo ning Fred-Erik Johansoni kujutlusvõime piirimail reaalsusega mängivate silmamoondustega õhtune etendus Padise kloostri salapäraste müüride vahel.

Juba üle 10 aasta tegutsenud ja auhinnatud mustkunstnik Charlekas on andnud kokku üle 1000 show, mille käigus on ta esinenud nii Eesti esileedile Evelin Ilvesele kui ka Monaco vürst Albertile. Meelis Kubo on mustkunstnik, kes on alates 2006. aastast jahmatanud suuremaid ja väiksemaid vaatajaid nii Eestis kui ka võõrsil, esinenud erinevates telesaadetes ning kirjutanud mustkunstialaseid artikleid. Ja Eesti mustkunsti tipptegijate hulka kuuluva noormehe Fred-Erik Johansoni repertuaarivalik on suurim: leidub klassikalisi ja ajatuid trikke, originaalseid manipulatsioone, suurele lavale sobivaid efekte jne. Lisaks tavaprogrammidele pakub Fred ainsana Eestis etendust, kus laval on vaid mastaapsed illusioonid.

Lisaks silmamoondajatele aitavad maagilise meeleolu loomisele kaasa akrobaate lae alla lennutava Trikivabriku meistrid, erinevate tuletrikkide ja tuletantsudega 2008. aastal alguse saanud ja üle maailma hinnatud Kelfiriuse tuleinglid, kogu etendust saadab parima muusikaga just nendeks õhtuteks kokku kutsutud parimatest parimate muusikutega elava muusika bänd – Mari-Liis Vare – vokaal, “Lendav laud”, Johan Randvere – klahvpillid, Villu Vihermäe – tšello, Marion Aruvee – flööt ja ehk ka mõned üllatuskülalised …

Sündmust toetab Padise vald.

Ühe lossi hääled Facebookis – www.facebook.com/yhelossihaaled

Noorsootöötajad kolisid kesklinna

Parkuur Skoone bastionis Foto: Noorsootöötajad Keset linna Facebooki lehekülg — Parkuur Skoone bastionil Foto: Noorsootöötajad Keset linna Facebooki lehekülg

Tallinna noorsootöötajad tegutsevad sel nädalal tegevusprogrammi “Noorsootöötajad keset linna” raames kesklinna piirkonnas.

Tegevusprogrammi “Noorsootöötajad keset linna” raames toimuvad 21.-25. juulini erinevad üritused Kesklinna linnaosas.
Esmaspäeval toimus spordipäev Skoone bastionil, teisipäeval suur tantsupäev Vabaduse väljakul. Kolmapäeval on kõik oodatud Telliskivi Loomelinnakusse, kus toimumas Rahvusvaheliste võimaluste laat.
Laadal tutvutakse erinevate kultuuridega, toimub meelelahutusprogramm ning infot reisimise, õppimise ja töötamise kohta välismaal jagavad mitmed erinevad organisatsioonid. Neljapäeval on kõik kunstihuvilised oodatud kunstipäevale Tammsaare pargis ning nädal lõppeb taas reedel ekstreemspordiga Skoone bastionil.

“Noorsootöötajad keset linna” on Tallinna Noorsootöö Keskuse korraldatud tegevusprogramm, mille eesmärgiks on pakkuda Tallinna 7-26 aastastele noortele vaba aja sisustamise võimalust noorte kogunemiskohtades, kasutades seejuures erinevaid noorsootöö meetodeid.

Mare Mikoffi näituse Post-aja skulptuurid ”Koit” ja ”Hämarik” Tallinna Linnagaleriis

Post-aja skulptuurid ”Koit” 1978 ja ”Hämarik” 2014 näituse avamine Tallinna Linnagaleriis toimub kolmapäeval, 23. juulil kell 18. Näitus jääb avatuks 17. augustini.

Millest muust ma ikka lähtusin kui eestlaste muinasjutust Koidust ja Hämarikust. Jumala poolt kingitud igavene noorus, kõrgemalt poolt sätitud kohtumised, mis ei olene ei ühest ega teisest. Sellised valgusega seotud müüdid armastusest ja sedasorti tõekspidamised olid vist 19. sajandil, mil Faehlmann oma loo kirja pani (või ka sakslastelt laenas) väga moes. Veendumused sõltuvad ju vajadustest ja allegooria on mõistlik siis, kui puudub tahe midagi seletada, arvan. Ähmase saatusega paarikese loomise idee rahustas ja veenis, et kõik on ette otsustatud.

See ”Hämarik” on mul juba teine*. Aga ka esimest tehes segas mind asjade järjestus – Koit esmane ja helgem, Hämarik pimedam ja kahtlasem. Kuigi tean, et kõik oleks justkui põhjendatud, on see ometi…ütleme…väga naljakas.

* Jutt on Mare Mikoffi Viru keskuse kaguküljele tehtud Hämarikust (2005), millest Epifanio kirjutab: Pronksist figuur kujutab endast naisekuju, mis sümboliseerib Armastust. Kuju autorid on eesti skulptorid August Weizenberg ja Mare Mikoff. Weizenberg lõi enda versiooni Veenusest (või Aphroditest) 19. sajandi keskpaiku, kopeerides antiikskulptorite teoseid Roomas. Tema käe all valmisid kaks marmorfiguuri, millised ta ristis Hämarikuks. Poolteist sajandit hiljem tegi skulptor Mare Mikoff /…/ nende alusel juba iseseisva viiemeetrise pronksfiguuri, mis seisab täna Viru Keskuses.

Energia avastuskeskuses on tänaseks välku näinud 9500 inimest

Põhjalikult renoveeritud ja uue ekspositsiooniga Energia avastuskeskusest sai populaarne kogu perega ajaveetmise koht. Harivat meelelahutust pakkuvat keskust külastas esimese kuu jooksul 9500 inimest.

Energia avastuskeskuse juhataja Kertu Saksa sõnul võtsid külastajad uuenenud keskust hästi vastu: “Nii lastele kui ka täiskasvanutele jätkub siin tegevust mitmeks tunniks ning külastajate tagasiside ekspositsioonile ja väärikalt renoveeritud hoonele on väga positiivne.”

Energia avastuskeskus taasavas uksed 13. juunil üle saja aasta vanuses Tallinna elektrijaama hoones Tallinnas Põhja puiesteel. Ajalooline maja renoveeriti 1930ndate aastate hiilgusesse ja nüüd pakub avastuskeskus selles unikaalses tööstusmälestises harivat meelelahutust lastele ja täiskasvanutele. Loe edasi: Energia avastuskeskuses on tänaseks välku näinud 9500 inimest

Rapla Kirikumuusika Festival esitleb muusikatalente Rootsist Austraaliani

15.-25. juuli valgetel suveõhtutel kõlab üheksal kontserdil Eestimaa suuremates ja väiksemates kirikutes kaunis muusika, mida esitavad väljapaistvad solistid ja ansamblid erinevatest maailma riikidest. Festivali eestvedajaks on viiendat aastat PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) ja peaesinejaks üks maailma tipp-keelpilliorkestritest CAMERATA NORDICA Rootsist, kes maandub Tallinna Lennuväljale 14. juulil kell 20.45.

“Rapla Maarja-Magdaleena kirikus ja maakonna väiksemates Velise, Käru, Järvakandi ja Vahastu kirikutes astuvad üles väga eriilmelised ja armastatud muusikud ning kollektiivid,” rääkis festivali kunstiline juht Pille Lill. “Üle mitme aasta väljub festival Raplamaa piiridest ning publik saab nautida suurepäraseid kontserte ka Haapsalus ja Tallinnas.”

PLMF-i algatusel toimub festivali raames rahvusvaheline koostööprojekt “Euroopa Liidu tõusvad klassikatalendid”, mida toetab Euroopa Liidu Kultuuriprogramm. Projekti eesmärgiks on esitleda professionaalseid muusikuid neljast partnerriigist (Rootsist, Eestist, Suurbritanniast, Itaaliast) ning mitmete vähetuntud heliloojat teoseid laiemale publikule. Kuna 2014. aasta on kuulutatud Euroopa Aju Aastaks (European Year of the Brain), siis on koostööprojekti partnerid otsustanud avalikkust laiemalt teavitada muusika ainulaadsest mõjust inimaju arengule. Teadlased on tõestanud, et muusikainstrumendi õppimine kaasab aktiivselt tegevusse aju erinevaid osi ning on seega üks efektiivsemaid vahendeid nii aju arendamiseks kui ka vigastatud aju ümberõpetamiseks.

“Me loodame, et kolm erinevate kavadega EL projekti kontserti Raplas (18.07), Haapsalus (19.07) ja Tallinnas (20.07) annavad edasi erilist loomingulist atmosfääri, mis tekib vaid siis, kui tuua kokku mitmed erineva taustaga suurepärased muusikud,” ütles EL projektijuht ja PLMF tegevjuht Leelo Lehtla.” Samuti oleme õnnelikud, et EL-i projekti kaudu saame anda oma panuse teavitamaks inimesi muusika võimsusest inimaju arendamisel – seda toetavad uuringud on tähelepanuväärsed.”

Loe edasi: Rapla Kirikumuusika Festival esitleb muusikatalente Rootsist Austraaliani

Varbuse muusikamõis ja Nopri talumeierei esitlevad laulupeol Kanepi kama

Põlvamaal Varbuse muusikamõisas tegutsev Mõisamanufaktuur koostöös Nopri talumeiereiga esitleb sel nädalavahetusel Tallinnas peetava laulu- ja tantsupeo raames Eesti toidu väljakul oma värskeimat loomingut – uudistoodet Kanepi kama.

Varbuse muusikamõisa ja Mõisamanufaktuuri eestvedaja dirigent Kalev Lindal ütles, et Eesti koorilaulu hällist Kanepi vallast sündinud idee valmistada just laulupeoks uudistoode Kanepi kama on sümboolse tähendusega. “Laul teeb rinna rõõmsaks, aga tühi kott püsti ei seisa. Hea koostöö tulemusena Nopri talumeiereiga saame laulu- ja tantsurahvale pakkuda Lõuna-Eestis kasvanud kanepiseemnetest valmistatud kama, mis on ainulaadne ja tervislik hapupiimatoode Eesti turul,” rääkis Lindal. “Kanepi kama on terane nokatäis, mis maitseb hästi ja täidab kõhtu. Kanepitoodete arendamiseks ootame laulu- ja tantsurahvalt ka igakülgset tagasisidet.”

Kanepi kama on pakendatud 0,33-liitrisesse plastpudelisse ja maksab kaks eurot. Kanepi Kama jõuab müügile Nopri talumeierei tootevalikus erinevates poodides üle Eesti. Esimest korda jõuab Kanepi kama laiema publiku ette sel nädalavahetusel Tallinna lauluväljakul avatud Eesti toidu väljakul Maitsev Lõuna-Eesti taluturu lettidel.

Põlvamaal Kanepi vallas Postitee ääres Eesti Maanteemuuseumi ja Ihamaru vahel asuv Varbuse muusikamõis alustas OÜ Mõisamanufaktuur ühe esimese tegemisena kanepikasvatusega, et arendada erinevaid kanepitooteid. “Otsustasime sel aastal katsetada kanepikasvatusega, sest kus siis veel, kui mitte Kanepi vallas muusikamõisa aidamaja taga peaks mühama võimas kanepipõld. On tore linnarahvale tutvustada ehtsat kanepikultuuri ning omakandi rahvast innustada uue otsingutele ja koostööle,” selgitas Lindal. Loe edasi: Varbuse muusikamõis ja Nopri talumeierei esitlevad laulupeol Kanepi kama

Laulu- ja tantsupeole annavad täna avalöögi tasuta Pillipeo kontserdid

Täna, 3. juulil saab alguse laulu- ja tantsupeo raames toimuv rahvamuusikute oma pidu – Pillipidu. Huvitavat kuulamist leiavad kõik rahvamuusikaaustajad, sest kuulda saab akordioneid, kandleid, viiuleid, mandoliine ja lõõtspille nii eraldi kui ka koos musitseerimas.
Pillipidu algab täna kell 18 Kadrioru Kunstimuuseumi aias akordionite liigikontserdiga “Akordioni puudutus”, mille repertuaari kuuluvad palad klassikalisest muusikast, eesti rahvamuusikast, Eesti heliloojate ja muusikute originaalrepertuaarist ning teada tuntud popi- ja rokiklassikast.

Peale akordionimängijaid seavad end Kadrioru Kunstimuuseumi aeda sisse viiuldajad, sest kell 20 algab viiulite liigikontsert “Põrguorel taevatrepil II”, mis on mõtteline järg 2009. aasta Pillipeol toimunud kontserdi esimesele osale.

Kell 21 saavad end Kochi Aita sisse seada kõik mandoliinimuusika austajad – algab kontsert “Mandoliinidega ümber maailma”. Kõlab muusikat nii Eestist, Hawailt, Brasiiliast, Ukrainast, Itaaliast kui ka teistest maadest, pakkudes seeläbi läbilõiget maailma muusikast.

Kell 22 lõpetab õhtu Eesti Metodisti kirikus toimuv kannelde liigikontsert “Kannelde öö”, kus lööb kaasa ka armastatud lauljatar Liisi Koikson. Lisaks vürtsitab eksperimentaalkorras kontserti kandle ja oreli kooslus.

Reedel tasub kõigil rahvamuusikasõpradel sammud Lauluväljakule seada, sest kell 20.30 saab alguse rahvamuusikute peo kõrghetk – peakontsert, mis pakub läbilõiget tervest Pillipeost. Lisaks erinevatele pilliliikidele astub üles ka 300-liikmeline koondorkester.

Rahvamuusikute suure peo lõpetab laupäevane lõõtspillide etteaste “Laupäeva õhtul lõõtsaga”, mis algab kell 18 Kochi Aidas ning pakub paralleelselt laulu- ja tantsupeo rongkäiguga valiku lõõtspillimuusikat, et siis edasi ühiselt sammud laulupeole seada.
Kadi Hainas

Homme avatakse Eesti toidu väljak

Reedel, 4. juulil kell 9.30 avatakse Tallinna Lauluväljakul tänavuse laulu- ja tantsupeo “Aja puudutus. Puudutuse aeg” raames loodud Eesti toidu väljaku.

Esmakordselt laulupidude ajaloos teevad väljakul ühise etteaste Eesti toidutootjad ja panevad välja meie köögi parimad ning iseloomukamad toidupalad. Esindatud on nii piirkondlikud toiduvõrgustikud, Eesti peakokad kui ka suuremad ja väiksemad toidutootjad – kokku on väljas poolesaja ettevõtja ning organisatsiooni toidukraam.

Põllumajandusministeerium toob Eesti toidu laulupeole koostöös piirkondlike toiduvõrgustike, Eesti Peakokkade Ühenduse, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Aiandusliidu ja Eesti Toiduainetööstuse Liiduga.

Kristo Mäe

Reedel tähistatakse Tallinnas rulluiskudel jõule

Eelmise aasta jõulukarnevali kostümeeritud osalejad

Juba sellel reedel võib Tallinnas märgata jõuluvanasid, päkapikke ja muid detsembris elutsevaid olendeid. Et suveaega veidi värskust tuua, riietavad Friday Night Skate’i osalejad ennast kostüümidesse ning läbivad üheskoos uisuringi, mis kulgeb sellel nädalal Stroomi suunas.

Osalema on oodatud kõik uisusõbrad, kes soovivad oma reede õhtut tervislikult ning koos lõbusa seltskonnaga veeta. Uisutajad hakkavad vabaduse väljakule kogunema alates 19.30. Liikvele läheb uisurong kell 20. Tagasi alguspunkti jõutakse kell 23. Parimad kostüümid saavad ka autasustatud.

Nagu traditsiooniks saanud, toimuvad karnevalid iga kuu esimesel reedel ja nii kuni septembrini.

Facebooki ürituse leiab siit.

Ajalooline Vabadussõja mälestussammas Ristil saab 90-aastaseks

Pühapäeval, 29. juunil kell 13 tähistatakse Harjumaal Risti kirikaias 90 aasta möödumist Vabadussõjasamba avamisest. Seoses sellega külastab Harju-Ristit ka Eesti Vabariigi siseminister Hanno Pevkur, kes asetab samba juurde mälestuspärja.

Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenud Risti kihelkonna meeste mälestuseks püstitatud sammas on üks neljast, mis elas puutumatuna üle Nõukogude okupatsiooni. Teadaolevalt jäid Eestis terviklikuna püsima veel ka Audru, Pilistvere ja Vormsi sambad. Aastatel 1921-1940 rajati Eestis enam kui 150 Vabadussõjale pühendatud mälestusmärki, millest enamik hävitati Nõukogude okupatsiooni ajal.

Risti Vabadussõja mälestussammas püstitati koguduse initsiatiivil ja annetajate toel ning selle valmistas kohalik kiviraidur Emil Weiss.

Sammas on valmistatud Vasalemma marmorist ja kujutab endast soklile asetatud õhukest baasiga risttahukat. Seda katab kolmnurkse frontooniga kahepoolse kaldega kivikatus, mille peal on ladina rist. Risttahuka esiküljel on tekst “Eesti Wabadussõjas langenud sõdurid/ 1918.-1920.” ja 8 nime. Nende all on süvareljeefis ristatud tammeoksad, mille keskel ladina risti kujutis. Soklil on kiri “Suuremad armastust ep ole ühelgi, kui see/ et tema oma elu jätab oma sõprade eest. Joh.15.13 ” ja teksti all on kujutatud ristatud mõõgad. Samba tagumisel küljel on kiri “Ilmasõjas langenud sõdurid 1914.-1918” ja 30 langenud sõduri nimed. Sammas on ümbritsetud sepisaiaga.

Tänu Siseministeeriumi, Risti koguduse ja Padise Vallavalitsuse ühendatud jõududele teostati läinud kevadel Risti kirikaias elektrivõrgu ümberehitustööd, mille käigus sai teisaldatud ka Vabadussõja mälestussammast inetul kombel varjanud elektripost.

Samuti jõudis mõne nädala eest Ristile konserveerituna tagasi Eesti Vabariigi Sõjaministeeriumi poolt 90 aasta eest samba avamisel kingitud mälestuspärg, mis on ainus teadaolev kogu Eestis. Metallist pärg oli kogu okupatsiooniaja varjul Risti kiriku tornis ning leiti sealt mõne aasta eest torni koristamise käigus.

Annika Laats

Pillipeo kontserdid elustavad vana ja üllatavad uuega

3.-5. juulini toimub laulu- ja tantsupeo raames Tallinnas rahvamuusikute oma pidu – Pillipidu. Lisaks akordionite, viiulite, mandoliinide, kannelde ja lõõtspillide liigikontsertidele saab peonädalal eraldi esinemas kuulda ka mitut Pillipeol osalevat ansamblit ning reedeõhtusel peakontserdil näeb suurt rahvamuusikute koondorkestrit.

Pillipidu algab 3. juulil akordionite liigikontserdiga “Akordioni puudutus”, mis on kummardus kaunile muusikale suure akordioniorkestri esituses. Kontserdil kõlavad klassikaline muusika, eesti rahvamuusika, Eesti heliloojate ja muusikute originaallooming ning pop-rokk hitid.”Akordionite liigikontsert näitab läbilõiget võimalustest, mida saab akordionil mängida,” sõnab akordionite liigijuht Kristel Laas. Akordioniorkester koosneb 39 noorest akordionimängijast, kes on pärit Arukülast, Koselt, Pärnust, Tabasallust, Tallinnast ja Tartust. Kaasa teevad Tiit Kalluste ja Kulno Malva ning saatebänd koosseisus Martti Laas ja Siim Arusaar.

Nii akordionite kui ka kannelde liigikontserdil lööb solistina kaasa armastatud lauljatar Liisi Koikson. Kannelde liigijuhi Pille Karrase sõnul sobib Koikson olustikku ideaalselt, sest on ka varem rahvamuusikat laulnud ning tunneb valdkonda. Loe edasi: Pillipeo kontserdid elustavad vana ja üllatavad uuega

Homme mälestatakse juuniküüditamise ohvreid

Homme, 14. juunil mälestatakse Eestis 1941. aasta juuniküüditamise ohvreid. Tallinnas Lindamäel toimuval tseremoonial asetatakse Linda kuju jalamile mälestuspärjad Vabariigi Presidendi, Riigikogu, Valitsuse, Kaitseväe ja Kaitseliidu, Tallinna linna, diplomaatilise korpuse aga ka kodanikeorganisatsioonide poolt.

Kell 12 algaval mälestustseremoonial peab kõne Riigikogu esimees Eiki Nestor ning palvuse viib läbi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Einar Soone. Sõnavõtuga esineb ka Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Leo Õispuu.

Linda kuju jalamile asetavad pärjad Vabariigi Presidendi käsundusohvitser, Riigikogu esimees Eiki Nestor, peaminister Taavi Rõivas, Kaitseväe peastaabi ülem mereväekapten Igor Schvede ja Kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Ilmar Tamm, Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart, diplomaatilise korpuse vanem Iirimaa suursaadik Peter McIvor, Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Leo Õispuu ja teised.

Lisaks Lindamäel toimuvale korraldavad erinevaid mälestusüritusi ka kodanikeühendused. Kell 16 avatakse Noblessneri Valukojas näitus “Inimõigustest nõukogude ühiskonnas” ning Eesti küüditamislugude kaart, kuhu on võimalik märkida oma perekonna küüditamise koht. Samas kogutakse algatuse Kogu Me Lugu raames inimeste lugusid ja mälestusi küüditamisega seoses. Kell 19.30 ja 21.30 näidatakse Noblessneri Valukojas Eesti mängufilmi “Risttuules”. Lisainfo ja filmile registreerimine Inimõiguste Instituudi kodulehel www.eihr.ee/registreerumine-filmi-risttuules-erilinastusele.

Juuniküüditamise käigus viidi Siberisse üle 10 000 süütu inimese.

Sõjaministeeriumi kingitud pärg jõuab tagasi Risti kirikusse

Vabadussõjasamba pärg. Foto: Marko Paloveer.

Sõjaministeeriumi poolt 90 aasta eest kingitud Vabadussõja pärg jõuab tagasi Risti kirikusse.

Täna jõuab Harjumaal asuvasse Risti kirikusse tagasi haruldane, nüüdseks konserveeritud Vabadussõja pärg, mis on ainus teadaolev omasugune Eestis.

Metallpärja lintidelt võib lugeda, et selle on Risti kihelkonna langenute mälestuseks toonud Eesti Vabariigi Sõjaministeerium. Pärg paigutati Risti kirikaias oleva Vabadussõja mälestussamba juurde tõenäoliselt monumendi avamisel 29. juunil 1924. aastal.

Risti mälestussamba näol on tegemist ühega neljast Vabadussõja mälestusmärgist, mis säilis puutumatuna läbi kogu okupatsiooniaja. Imeliste asjaolude tõttu on tänini alles ka samba juurde kuulunud mälestuspärg . EELK Risti koguduse õpetaja Annika Laatsi sõnul on tõenäoline, et pärgi viidi kirikutorni varjule Nõukogude okupatsiooni saabudes. Millal see täpselt sündis, ei tea praegustest koguduseliikmetest enam keegi. Kummulikeeratuna ja tolmu alla mattununa seisis pärg tornis aastakümneid. Kolm aastat tagasi tõid koguduseliikmed torni koristamise käigus pärja taas päevavalguse kätte ja tegid sellele esmase puhastuse.

Pärjalindil olev tekst “ Risti langenud Wabadussõja kangelastele. Sõjaministeerium ” köitis leidjate tähelepanu ja pani otsima võimalusi selle korrastamiseks. Konserveerimise tegi võimalikuks Kaitseministeeriumi tugi, millele kogudus lisas oma panuse. Pärg konserveeriti Ennistuskojas Kanut.

Pärg oli tsingitud raudplekist ümbrisvannis, mis kinnitus 1,8 meetri pikkuse puidust risti külge. Pärja jämedast traadist ovaalile kinnituvad viiestes puntides sarnase vormiga stantsitud raudplekist vahtralehed, moodustades pärja kahara taustafooni. Lisaks on kase- ja loorberilehtedega oksi ning erinevad lilled: kallad, liiliad, roosid ja “valged” sinililled.

Kirikus hakkab paiknema Risti kiriku eeskoja lõunapoolsel seinal.

Rulluiskudel retropidu teeb Tallinna kesklinnale ringi peale

Eelmisel aasta Friday Night Skate'i stiilipeo teemaks oli tutipidu — Eelmisel aasta Friday Night Skate’i stiilipeo teemaks oli tutipidu

Täna õhtul toimuv rulluisutajatele mõeldud üritus Friday Night Skate viib osalejad tagasi minevikku, sest teemaks on retro. Stiilikad ja karnevalid on üritusega kaasas käinud algusaegadest peale. “Neid on vaja, et skeiti põnevamaks teha. Saab rohkem nalja ja pealtvaatajatele hakkab samuti seltskond silma,” selgitab Rulluisutajate klubi FNS juhatuse liige Tõnis Paalme ning lisab, et inimesed, kes uisuseltskonda teel kohtavad, võiksid kindlasti kaasa elada. “Meid võib pildistada või filmida ning kellel on olemas kergliiklusvahend võib seltskonnaga liituda.”

Uisurong saab alguse Vabaduse väljakult, kuhu hakatakse kogunema alates 19.30. Liikvele lähevad uisutajad 20.00.

Vaata üritust siit: www.facebook.com/events/773041112729670/

Friday Night Skate koondab uisusõpru tänavu juba 15. hooaega. Friday Night Skate’i toetavad Surfhouse, Kingivabrik ning Rulluisukool kelle abiga loositakse kõigi uisusõprade vahel alates juunikuust välja Rollerblade’i Fusion GM rulluisud, T-särgid, koolitused ja palju muud huvitavat.

Rahvusraamatukogus saab tunda laulu- ja tantsupeo ootust

Eesti Rahvusraamatukogu naiskoor kontserdisarja avamisel 23. mail. Foto: Eve Toomra

Rahvusraamatukogus eksponeeritakse laulu- ja tantsupidudega seotud väljaandeid alates 1869. aastast nii trükistena kui ka digitaalselt, unikaalset fotot 2009. aasta laulupeolistest, kõlapaelu ning toimub kontserdisari „Puudutusˮ.

Rahvusraamatukogu amfiteatris kestab septembrini koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega kontserdisari „Puudutusˮ, kus astuvad üles laulupeol osalevad nais-, mees- ja segakoorid. Järgmisel kontserdil, 19. juunil esineb segakoor K.O.O.R. Kava täiendatakse raamatukogu kodulehel.

Fuajeest alguse saav ja 8. korruse muusikasaalis eksponeeritav näitus „Laulu ja tantsuga läbi aegadeˮ tutvustab üldlaulu- ja tantsupidude kirevat ajalugu albumite, käsiraamatute, brošüüride, laulikute, orkestrinootide, tantsude kirjelduste ja jooniste ning heli- ja videosalvestiste kaudu. Näitus jääb avatuks 30. augustini.

Raamatukogu fuajees näeb Endel Grensmanni ja Rainar Kurbeli teostatud unikaalset 4,8 meetri laiust ja 1,5 meetri kõrgust fotot, mis tehti XXV üldlaulupeol 5. juulil 2009. Ligikaudu 10 protsendi eestlaste jäädvustamiseks konstrueeriti kaamerasüsteem, millega saavutati 1,79-gigapiksline resolutsioon ja 216-kraadine vaade, et pea kõik lauluväljakul olevad inimesed oleksid äratuntavad.

Loe edasi: Rahvusraamatukogus saab tunda laulu- ja tantsupeo ootust

Homme loetakse Piibe maantee ääres ette Kalevala

170aastane Kuremaa loss. Foto: Triinu Palmiste

Homme, 7. juunil, toimub II Piibe päev. Ürituse peamiseks eesmärgiks on enne suuremate puhkuste algust tõmmata tähelepanu Piibe maanteele ehk Jägala – Aravete – Tartu maanteele, mis on alternatiivne liikumistee Tallinna ja Lõuna – Eesti vahel. Piibe maantee on tunnete tee, kus igal kilomeetril on midagi teha, tunda või nautida.

II Piibe päeva raames loetakse esmakordselt avalikult ette Soome rahvuseepos “Kalevala”. Päevaga tähistatakse 170 aasta möödumist ajast, millal Soome rahvuseepose koostaja Elias Lönnrot kõndis jala Tallinnast Tartusse. Tema päevikute põhjal on teada, et 7.juunil 1844 viibis ta Koerus.

Lugemispunktid asuvad Anija mõisas, Kõrvemaa Matka – ja suusakeskuses, Jäneda Musta Täku Tallis, Aravete Kangrumäel, Järva-Jaanis, Koeru Kultuurimajas, Lahu kooli juures, Kuremaa lossis, Jõgeva Kultuurikeskuses ja Jää-aja Keskuses. Igas lugemispunktis loetakse ette varem kokkulepitud lõigud. Kokku on lugejaid enam kui 100 inimest. Teiste hulgas on kohalikud omavalitsusjuhid, Jõgeva Jõuluvana, Soome sõprusvalla esindaja, kohalikud kultuuritegelased ja paljud teised.

Igas lugemispunktis rõõmustatakse kaasaelajaid kultuuriprogrammiga. Teatud punktides kestab programm läbi terve päeva. Nii on näiteks Anija mõisas avatud uste päev, Järva-Jaanis suur laat ja Kõrvemaa Matkakeskuses perespordipäev.

Jaan Poska mälestusmärgi ideekonkursi töid näeb Rahvusraamatukogus

Tänasest saab Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis vaadata Jaan Poska mälestusmärgi skulpturaalse lahenduse ideekonkursil võistelnud 47 tööd.

Tallinn kuulutas konkursi Jaan Poska mälestusmärgi skulpturaalse lahenduse leidmiseks välja 24. jaanuaril, riigimehe 148. sünniaastapäeval. Ideekonkursi eesmärk oli saada Jaan Poska mälestuse jäädvustamiseks ja talle pühendatud mälestusmärgi püstitamiseks skulpturaalselt ning arhitektuurselt sobivaim terviklahendus.

5. mail hindas laiapõhjaline žürii I auhinna vääriliseks võistlustöö “Hetk”, mille autoriteks on Pille Noole, Üllar Ambos ja Joannis Lykouras. II auhinna pälvis Villem Tomiste võistlustöö “Gloobus” ning III auhinna võistlustöö “Lepe”, mille autoreiks Riho Kuld, Ilme Kuld ja Ants Raid.

Mälestusmärk riigimehele on kavas avada Kadrioru pargis, Poska tänava ja Luigetiigi vahel asuval poolringikujulisel väljakul 24. jaanuaril 2016, kui väljapaistva Eesti ühiskonna- ja riigitegelase ning esimese eestlasest Tallinna linnavolikogu esimehe (juhataja) Jaan Poska sünnist möödub 150 aastat.

Väljapanek võistlustöödest jääb avatuks 28. juunini.

Laulupeol saab proovida Eesti erinevate piirkondade maitseid

3.-6. juulini saab laulupeo raames Tallinna Lauluväljakule kerkival Eesti toidu väljakul proovida Eesti erinevate piirkondade maitseid, mille toovad kohale piirkondlikud toiduvõrgustikud ja Eesti tippkokad.

“Üha suurem hulk tarbijaid otsib sellist toitu, mis on iseloomulik mõnele konkreetsele piirkonnale ning on seotud sealse looduse ja traditsioonidega,” ütles Kadi Raudsepp, kes veab Põllumajandusministeeriumis Eesti toidu väljaku projekti. “Just neid huvitavaid Eesti maitseid tahame tutvustada ka laulupeolistele.”

Valikut Eesti piirkondlikest maitsetest pakuvad MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti, Ida-Virumaad esindav Viru Toit ning Peipsimaa kööki esindav Maitseelamuse Koda, kes pakuvad näiteks suitsuvutte ja haugikotlette, ulukilihast grillvorste värske salatiga, aga ka maasikaid ja värsket soolakurki.

Oma road valmistab piirkondlikest retseptidest inspireerituna ka Eesti Peakokkade Ühenduse esindus, kelle menüüst leiab näiteks suitsuahvenat, mulgiputru suitsulihaga, lesta röstköögiviljadega ja suitsutatud lammast karulaugu orsottoga.

Põllumajandusministeerium toob Eesti toidu laulupeole koostöös piirkondlike toiduvõrgustike, Eesti Peakokkade Ühenduse, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eesti Toiduainetööstuse Liiduga.

Eesti toidu väljak jääb Mere väravatest lauluväljakule sisenedes paremat kätt.

Võta üritusest osa ka Facebookis: https://www.facebook.com/events/233866543474788/