Aasta põllumehe tiitli pälvis Tartumaa teraviljakasvataja Romet Rässa

Aasta põllumehele Romet Rässale annab parima põllumehe tiitli üle president Toomas Hendrik Ilves.
Aasta põllumehele Romet Rässale annab parima põllumehe tiitli üle president Toomas Hendrik Ilves.

Aasta põllumeheks 2015 kuulutati Tartumaa teraviljakasvataja Romet Rässa, Võnnu valla Habemiku talu peremees, kellele tiitli andis üle president Toomas Hendrik Ilves.

Tänu väärikatele põllumeestele kestab elu Eesti külades ja väiksemates kohtades edasi, ütles riigipea. Tema sõnul aitab meie põllumees eelistada tarbijal eestimaist toitu, mis on väärt ja tervislik.

Riigipea tõdes, et praeguses kriisis on kõige keerulisemas olukorras meie piimakarjakasvatus ja seakasvatus ning põllumeeste tulek 101 traktoriga Toompeale oli tõsisest murest kantud abi nõutamine. Ta kordas septembris Riigikogu avaistungil öeldut: parlament ja valitsus peavad vaatama meie põllumajandust Euroopa Liidu üldises kontekstis ning sellest lähtuvalt leidma ka võimalused Eesti põllumeeste toetamiseks.

Aasta põllumees 2015, teraviljakasvataja Romet Rässa on arendanud Võnnu valla Habemiku talu eeskujulikuks põllumajandusettevõtteks, harides üle tuhande hektari, kus kasvatab talinisu ja -rapsi. Ta on tootmise rajanud pere ajaloolisele talukohale, ehitatud on uued tööstushooned ja ümbrus korrastatud. Romet Rässa teeb lähikonna maadel kaeve- ja maaparandustöid. Põldudel tegutseb ta koos poja Siimu firmaga. Põllu- ja maaparandustehnika on kaasaegne, ehitatud on kaks kuivatikompleksi.

Tänavusele aasta põllumehe konkursile, mida korraldavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Maaleht juba 15. korda, esitasid maamajanduslikud organisatsioonid 13 kandidaati üheksast maakonnast.

Hooandja abil trükitud lasteraamat jõudis poelettidele

Raamatu autorid Risto Kask ja Kadri Veersalu.
Raamatu autorid Risto Kask ja Kadri Veersalu.

Novembris jõudis poelettidele lasteraamat “Konnapoiste talvejutud”.

2015. aastal sai kaante vahele uus talveteemaline lasteraamat “Konnapoiste talvejutud”. Raamatu autoriks on Risto Kask ja illustraatoriks Kadri Veersalu.
“Raamat räägib kahe konnapoisi seiklustest talvises metsas,” tutvustas raamatu autor Risto Kask. “Raamatus on kaks lõbusat lugu konnade seiklustest ja sekeldustest ning kohtumistest erinevate metsaloomadega. Loodame, et raamatust saavad paljud rõõmu.”
Raamat on mõeldud eelkõige lastele vanuses 3-7 eluaastat, raamat sobib ette lugemiseks ning ka ise lugemiseks. Kõigil lehekülgedel on värvilised ja meeleolukad pildid.konnapoiste kaanepilt
Raamatu trükkimiseks koguti Hooandja vahendusel 1920 eurot. Kogutud toetuste abil trükiti raamatuid 720 tk.

Ilmus traditsiooniline hõimukalender

MTÜ Fenno-Ugria Asutus on soome-ugri rahvaste tähtpäevi ja rahvakultuuri tutvustavat seinakalendrit andnud välja juba 15 aastat. 2016. aasta hõimukalender on söögi- ja köögiteemaline.

Hõimurahvaste toidukultuur, söömistavad ja kööginipid on tihedalt seotud kohaliku elu-oluga, sissejuurdunud eluviisi ja aastaaegade vahelduva rütmiga. Seda, kuivõrd sugulasrahvaste toidud ja retseptid üksteisega sarnanevad või erinevad, saab kalendri kasutaja ise otsustada. Kalendrist leiab 12 soome-ugri rahva tavalisema roa retseptid ning soovi korral võite neid toite ka oma kodus valmistada. Esindatud on karjalaste, hantide, liivlaste, setode, ungarlaste, komide, ingerlaste, saamide, soomlaste, udmurtide, maride ja eestlaste köök.

Kalendri koostasid Aivar ja Ljudmila Ruukel Soome-Ugri Toidukultuuri seltsist, tähtpäevakalendri Jaak Prozes. Projekti juhtis Kadi Raudalainen, sisu toimetas Ülle Jukk. Kujundanud on Peeter Laurits, keeletoimetaja Epp Väli. Kalender on paralleelselt eesti-, vene- ja inglisekeelne, tekstid tõlkisid Alla Lashmanova ja Adam Cullen.

Kalendri esikaant ilmestab foto Kotomka külast Põhja-Udmurtiast. Tagakaane välisküljel on uurali rahvaste levikukaart ja teemakohane saatesõna.

Kalendri väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital, haridus- ja teadusministeeriumi hõimurahvaste programm ja eraisikud
ühisrahastusplatvormi Hooandja kaudu. Kalender jõuab mõne aja pärast raamatukauplustesse. Samuti saab seda tellida MTÜ Fenno-Ugria Asutusest ja MTÜ Soome-Ugri Toidukultuuri Seltsi kaudu.

Uma Pido kuts naisi nurmõst ja miihi mõtsast
pidolaulõ harjotama

umapidoIV Uma Pido tulõ 28. mail 2016 Põlvan Indsikurmun. Ka seokõrd saava pidolõ laulma tulla’ naasõ ja mehe, kiä parla kongi koorin ei laula’, a tahtva’ Umal Pidol naisi- vai miihikoorilaulõ laulda. Oodami lauluhelüga naisi nurmõst, miihi mõtsast, kõiki nii küläst ku liinast! Kuun opitas selges naisi- ja miihikuurõ laulu’ ja naisi-miihi osa’ ütiskuurõ laulõn. Noodi perrä laulmisõ mõistminõ olõ-i tähtsä; abis (a mitte eeldüses) om egäsugunõ varatsõmp koorilaulukogõmus. Tulla’ võiva’ ka segäkuurõ ja -ansambliidõ naasõ’ ja mehe’!

Edimädse proovi naisilõ omma’ joba 10. ja 11. novvembril, täpsembähe saa kaia’ siist: http://www.umapido.ee/images/failid/nn_mm_v.pdf

Riigikonservid toodab Maag, liha tuleb Rakverelt

Maaeluministeerium kooskõlastas ASiga Maag Konservitööstus esimese lihatarne tingimused riigi tegevusvarusse ostetavate sealihakonservide valmistamiseks. Vajamineva sealiha võib konkursi tulemusel tarnida AS HKScan Estonia.

ASi Maag Konservitööstus korraldatud konkursil osales neli pakkujat, madalama hinna alusel võitis AS HKScan Estonia (tuntud rohkem Rakvere lihakombinaadina). Tarnitava sealiha kogus on vastavalt konservitööstuse töötlemisvõimsusele 25 tonni ning sellest riigi tegevusvarusse ostetavate sealihakonservide tükihinnaks kujuneb koos käibemaksuga eeldatavalt 1,07 eurot.

Enam kui 96 000 konservist koosnev esimene partii valmib ja antakse maaeluministeeriumile üle 16. novembriks. Esialgne konservide tootmisplaan on koostatud kuueks nädalaks. AS Maag Konservitööstus ostab liha sealihakonservide valmistamiseks kord nädalas konkursiga madalama hinna alusel.

Konservid valmistatakse seakatku leviku piiramiseks Euroopa Liidu poolt kehtestatud III tsoonist pärinevate sigade lihast. Konservid valmistatakse täiesti tervete sigade lihast.

Taustaks:

Loe edasi: Riigikonservid toodab Maag, liha tuleb Rakverelt

Tartu ülikooli lastefond tuli juubeli puhul välja õnnitluskaartide sarjaga

kaardi+näidisNovembris saab SA TÜ Kliinikumi Lastefond 15aastaseks. Tähtpäeva puhul anti välja oma maskoti Mõmmiku õnnitluskaartide sari, mille müügitulu läheb sügava ja raske puudega laste toetuseks.

Heategevuslikke õnnitluskaarte kaunistavad vabatahtlik Kadi Steinburgi maalitud pildid Mõmmikust ning need sobivad kinkimiseks erinevate tähtpäevade puhul. Eraldi sari on ka jõulukaartidest.

Kaardi tükihind on 1-2 eurot ning neid saab soetada lastefondi kodulehelt www.lastefond.ee/meened ning Veeriku ja Annelinna kauplustest Jardin Lilled Tartus.

Kogu kaartide müügitulu suunatakse sügava ja raske puudega laste toetuseks, millest saab lähemalt lugeda lastefondi kodulehelt: http://lastefond.ee/lastefondist/kaimasolevad-projektid/kaimasolevad-toetusprojektid/toetame-sugava-ja-raske-puudega-lapsi/.

Lastefondi tegevjuht Sandra Liiv kutsub kõiki häid inimesi üles heategevuslike õnnitluskaartidega oma lähedasi rõõmustama ja seeläbi heategu tegema.

“Need kaardid on suurepärane võimalus Mõmmiku abil kallitele inimestele häid soove edastada ja samas ka raskelt haigete laste ravile kaasa aidata,” ütles Liiv. 

Aedviljatöötlemisega tegelevad Võrumaa ettevõtjad või huvilisi kutsutakse osalema Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli praktilisel aedviljatöötlemise koolitusel

Koolitus toimub Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis 20. novembril 2015. Koolitust viib läbi mitmete tervisliku toidu ja hoidistamise raamatute autor Maire Vesing.

Päevakava 20.11.2015:
8.00 väljasõit Võrust
10.00 saabumine Olustverre
10.00-16.45 koolitus
18.40 tagasi Võrus

Koolitust põhjalikumalt tutvustava faili “Aedviljatöötlemine” leiab siinse teadaande kõige alumisest osast.

Koolitus maksab 45 eurot õppija kohta. Koolituse hind sisaldab koolitaja tasu, koolitusel kasutatavate toidu- ja maitseainete maksumust, koolitusmaterjale ning kaks kohvipausi. Lõuna maksumus 4-5 eurot õppija kohta.

Koolitusel osalemise soovist palutakse teada anda  e-postile terje@vaa.ee või telefonil 5309 1180 hiljemalt 11. novembriks.
Lisainfo: Terje Moisto, ettevõtluskonsultant, tel: 786 8313, 5309 1180, e-post:terje@vaa.ee

Aedviljatöötlemine

Looduslik kodukujundus ja traditsioonilised materjalid – õppepäev Kurgjal

Loodusliku kodukujunduse ja siseviimistluse on huvilisi oodatakse 29. novembril  C. R. Jakobsoni Talumuuseumi talukultuurikooli õppepäevale. Õppepäeval juhendab Kermo Jürmann ettevõttest Säästvad Ehituslahendused OÜ.

Koolitaja annab ülevaate tehtud töödest ja objektidest, keskendutakse kodu terviklahendustele, sisekujundusele, ruumiplaneeringule ning materjalide valikule.

Praktilises osas õpitakse peenviimistluskrohvide ning savivärvide kasutamist. Katsetatakse erinevate kujundite ja ornamentide modelleerimist seinale.

Koolitus algab kell 10 muuseumi käsitöömajas. Planeeritud on 3 tundi teoreetilist ning 4 tundi praktilist tööd. Osalustasu on 10 €, toitlustus 3 € (vajalik ettetellimine). Eelregistreerimine kuni 26. novembrini e-posti aadressil info@kurgja.ee või telefonidel 445 8171, 5860 0025.

Looduslike viimistlusmaterjalide kasutamine on lihtsam kui sageli arvatakse. Enamiku materjalide paigaldamisega saab iga inimene ise hakkama ning need sobivad nii korterisse kui ka eramusse. Kui remondite vana või kavatsete ehitate uut, siis kaaluge kindlasti ka naturaalsete materjalide kasutamist siseviimistluses. Looduslike viimistlusmaterjalide toonid ja valguspeegeldused pindadelt on pehmed, loomulikud ning mõjuvad hubaselt.

Looduslik viimistlusmaterjal üldjuhul ei kulu ära mõne aastaga, vaid vana­neb väärikalt, muutudes ajas üha kaunimaks. Lisaks loob looduslik viimistlusmaterjalide kasutamine kodus  ühtlase ja tervisliku sisekliima. Üks sisekliima oluline määraja on ruumis kasutatavate materjalide niiskuse puhverdamisvõime. Talvel on siseruumide õhk tihti liiga kuiv ja selle tagajärjeks sagedane hingamisteede haiguste põdemine. Suvel on aga probleem vastupidine: õhuniiskuse tase ruumides on liiga kõrge. Seda saab vältida looduslikke materjale kasutades.

Kohtumiseni Kurgjal!

Margit Kadak

Põlvamaal valmisid uued paadisillad ja paatide veeskamiskohad

Paadisild Mikitamäe vallas.
Paadisild Mikitamäe vallas.

Uued paadisillad ja veeskamiskohad rajati Kanepi, Valgjärve, Mooste, Mikitamäe ja Värska valda ning infotahvlid harrastuskalapüügiks vajaliku infoga paigaldati lisaks eelnimetatutele ka Räpina valda.

Projekt kutsuti ellu, kuna paljudel Põlvamaa veekogudel on “isetekkelised” paatide vettelaskmiskohad, mille kaldad on rikutud ning paatide vettelaskmiseks otsitakse üha uusi asukohti. Samuti on olemasolevad nõukogudeaegsed purded amortiseerunud ning ohtlikud neid kasutavatele inimestele. Lisaks on harrastuskalastajad pidanud probleemiks kalastusreeglite mitteteadliku eiramist ja looduskeskkonna

Mooste järve paadisild.
Mooste järve paadisild.

kahjustamist. Siit ka vajadus jagada vastavat keskkonnainfot kohapeal.

Kanepis Jõksi järve ääres likvideeriti vana ja ohtlik purre ning rajati uus paadisild ujukitel. Paatide veeskamiseks korrastati ligipääs ja rajati paadislipp ning paigaldati infotahvel harrastuskalameestele vajaliku infoga. Sama tehti ka Mooste järve ääres.

Valgjärvel pikendati olemasolevat paadisilda, et mootorpaatidega oleks ohutum randuda ning rajati slipp ja infostend. Värska vallas Lobotkas ja Mikitamäe vallas Rõsnas rajati betoonalusega paatide veeskamiskohad ning paigaldati vajalikud infostendid.

Tööde kogumaksumuseks kujunes ligikaudu 41 000 eurot, millest SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kattis 90%.

Hegri Narusk

SA Põlvamaa Arenduskeskus

Piimatoodang maailmas on tõusuteel

Prognooside kohaselt suureneb aastaks 2024 piimatoodang maailmas kokku 175 mln tonni (23%) võrra võrreldes aastatega 2012-2014. Enamus piimatoodangu kasvust (75%) tuleneb arengumaadest, eelkõige Aasiast, selgub OECD ja FAO raportist “Põllumajandussaaduste turu- ja hinnaprognoosid 2015-2024”.

Maablogis teeb piimaturu prognoosidest ülevaate põllumajandusturu korraldamise osakonna loomakasvatussaaduste büroo peaspetsialist Ahto Tilk.

Loe lähemalt: https://maablogi.wordpress.com/2015/11/04/piimatoodang-maailmas-tousuteel/

Karin Volmer

Tähistame ooperilaulja sünnipäeva

Ooperilaulja Urve Tauts. Foto: ERR
Ooperilaulja Urve Tauts. Foto: ERR

Sellel nädalal täitus legendaarsel ooperidiival Urve Tautsil 80. eluaasta.

Lugusid kirevast lavakarjäärist Estonia teatris räägib laulja juba selle reede (6. november) õhtul Tallinna Rahvaülikoolis. Kohtumisõhtul saame üheskoos tähistada Urve Tautsi 80. juubelit, kuulata head muusikat nii salvestustena kui ka Tautsi õpilaste elavas ettekandes.

Registreerumine: http://kultuur.ee/kursus/3d-kultuur-mojutajad/

Helena Tamm

Tallinna Rahvaülikooli koolitusjuht

Rändnäitus „Pärand elab!“ jõudis Märjamaale

Lõõtsanaiste tervitus.
Lõõtsanaiste tervitus.

Märjamaale jõudis Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut puudutav näitus. Rändnäitus kutsub märkama ja väärtustama põlvest põlve edasi antud teadmisi, oskusi ja tavasid, mis on meile ja kaaskodanikele olulised ja omased.  Elavale pärandile juhitakse tähelepanu säilinud traditsioonide järgi.

Teame kuidas  võrulased hindavad oma keelt, kihnlased körti, hiidlased kiiktooli,  Lääne-Virulased regilaulu, muhulased oma saare murret…

Liivi Miil õpetab seentega lõnga värvima.
Liivi Miil õpetab seentega lõnga värvima.

Vaimset kultuuripärandit tuleb mõista laiemalt. Liivi Miil Sillaotsa muuseumist tutvustas näituse avamisel villase lõnga värvimist, eriti seentega. Näiteid tõi ta paljude taimedega värvimise võimalustest. Sekka kõlasid Märjamaa lõõtsanaiste lood. Maiu Linnamägi ja pillinaiste trio esitasid regilaulu.

Kultuuripärand ei ole ainult käsitöö, tants, pillimäng, vaid ka igapäevane tegevus, olgu selleks kalapüük, moosi keetmine, õlle tegemine, saunas käimine või liha suitsutamine…

Lapsi ootavad näitusel töölehed ja värvi ise pildid.

Elavad  traditsioonid teevad pered tugevaks, panevad hindama möödunut, jälgima tehtud. Hoidkem oma kultuuripärandit, siis ta elab. Aarded, mis oleme oma vanematelt pärinud, tuleb pärandada ka järeltulevatele põlvedele.

Polegi muud, kui seada sammud näitusele. Lapsevanematel ja koolidel oma õpetajaskonnaga on palju teha selleks, et saaksime öelda: pärand elab.

Jaan Viska

KÜSK kutsub Kogemuspäevale

KÜSKi Kogemuspäev on üritus, kuhu kutsume osalema kõiki vabaühendusi, avalikus sektoris töötajaid, ettevõtjaid, erinevaid KÜSKi partnereid ja muidu aktiivseid kodanikke ning huvilisi, et jagada üksteisega kogemusi sektoritevahelise koostöö teemadel, õppida teiste õppetundidest ja saada targemaks, et edaspidi ise veelgi paremini teha.

Kogemuspäev toimub juba kolmandat korda ning on sel aastal eriline, kuna märgib ühtlasi 2011. aastast alates KÜSKi kätes olnud Šveitsi Vabaühenduste Fondi toetusprogrammi lõppemist.

11. novembril vaatamegi üheskoos tagasi nende aastate jooksul vabaühenduste ja avaliku võimu partnerite vahel algatatud koostööle avalike teenuste osutamisel ning jagame ka muid koostöötarkusi teiste maade ja merede tagant.

Loe edasi: KÜSK kutsub Kogemuspäevale

Noorsootöö nädalal pööratakse tähelepanu
sallivusele ja sõbralikkusele

2.-8. novembrini tähistatakse viiendat korda üle-eestilist noorsootöö nädalat, mis sel aastal kannab peakirja “Kõik erinevad. Mõned võrdsed?” , millega soovitakse pöörata tähelepanu noorte ja kogukondade rollile sõbraliku ja salliva ühiskonna kujundamisel. Nädala jooksul toimub üle kogu Eesti mitmeid tolerantsuse, vihakõne ja äärmusluse teemadele keskenduvaid sündmusi.

Noorsootöö nädalat korraldava Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmeri sõnul on noortega tegelevad organisatsioonid igal aastal kontseptsiooni väljatöötamisse aktiivselt panustanud. “Sel aastal leiti teema üksmeelselt viimastel kuudel Eestisse emigreeruvate pagulaste temaatika tõttu, mis on tekitanud palju sallimatust kogu ühiskonnas. Noorsootöö nädala teema keskendub noortevaldkonna peamistele väärtustele, milleks on tolerantsus, võrdsus ning avatus,” toob Schlümmer välja. “Noorsootöö kaudu omandavad noored ka väärtushinnangud, mis aitavad luua Eestis sõbralikku keskkonda ka teiste rahvaste jaoks.”

Loe edasi: Noorsootöö nädalal pööratakse tähelepanu sallivusele ja sõbralikkusele

Lastekaitse Liit tähistab traditsiooniliselt lapse õiguste kuud

Eesti ühines ÜRO Lapse õiguste konventsiooniga 1991. aastal, võttes endale kohustuse tagada igale lapsele turvaline elukeskkond. Sellega seoses tähistab MTÜ Lastekaitse Liit traditsiooniliselt novembrit kui LAPSE ÕIGUSTE KUUD, pöörates sel korral erilist tähelepanu lapse kaitsele vägivalla eest ning lapse osalusõigusele perekonnaelus.

1. jaanuaril 2016 rakendub uus lastekaitseseadus, mis muuhulgas keelustab lapse füüsilise karistamise, mistõttu on käesoleval aastal tähelepanu all lapse õiguste konventsiooni artikkel 19 (lapse õigus kaitsele füüsilise ja vaimse vägivalla eest). Lapse kehaline karistamine on ebainimlik ja alandav, rikkudes lapse füüsilist puutumatust. Lapseeas füüsilise või vaimse väärkohtlemise või hooletussejätmise ohvriks sattumine tõstab oluliselt seaduserikkumiste tõenäosust noorukieas kui ka täiskasvanueas. Seega 20. novembri konverentsil “Ära löö last – ka sõnadega!” arutletakse, miks on uus seadus vajalik ja mis tegelikult uue seadusega muutub.

Novembri kui lapse õiguste kuu raames toimuvad MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel järgmised üritused:

Loe edasi: Lastekaitse Liit tähistab traditsiooniliselt lapse õiguste kuud

Projekt “Hea tervise eest!” kutsub õhinapõhiseid tervisealgatusi koonduma

MTÜ Terve Maailm algatusel ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel on alates sellest sügisest ellu kutsutud projekt “Hea tervise eest!”, mille eesmärgiks on kaardistada ja koondada kodanikualgatusel baseeruvad tervise edendamisega tegelevad organisatsioonid ja üksikisikud ning luua ühine tegevusplaan, et Eesti inimeste paremale tervisekäitumisele veelgi enam kaasa aidata.

Projekti “Hea tervise eest” eesmärgiks on võimestada inimesi just rohujuure tasandilt veelgi enam oma tervise eest vastutust võtma ja oma tervisekäitumise osas muudatusi tegema.

Eesti erinevates piirkondades on mitmeid organisatsioone ja ettevõtmisi, mis oma tegevusega panustavad Eesti inimese parema tervise heaks – on kohalikke tervisespordi üritusi, erinevaid nõustamisi, grupiteraapiaid, pensionäride kogunemisi, külasündmusi jne. Paraku pole koostöö erinevate piirkondade, erinevate organisatsioonide ja erinevate tasandite vahel kuigi tugev.

Loe edasi: Projekt “Hea tervise eest!” kutsub õhinapõhiseid tervisealgatusi koonduma

Kruuse: põllumehe turujõudu suurendab ühistegevus

Piimafoorum“Eesti piimandussektori väljapääs tänasest kriisiolukorrast sõltub eelkõige piimatootjate valmisolekust koostööd teha ja sellega oma turujõudu suurendada,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse täna Tartus toimunud Piimafoorumil, “Piimasektori tänast kriisi ei saa pikemas perspektiivis lahendada rahasüstidega. Keskne küsimus seisneb selles, kuidas esmatootja suudab turuahelast õiglasema osa saada. Ühistegevus on hädavajalik, et põllumees, olgu ta piimatootja või teraviljakasvataja, saaks turult õiglasema hinna. Praeguses piimasektori kriisis on selgelt paremas olukorras need riigid, kus tootjad tegutsevad ühistutena.”

Ühistegevuse edendamiseks on riik loonud Eesti maaelu arengukavasse 2014-2020 mitmeid meetmeid. “Eesti piimasektori tulevik on meie endi kätes. Kas sektor suudab võtta initsiatiivi ja ühiselt tegutsedes oma tulevikku kujundada?”

Minister rääkis, et põllumajandusega seotud riskid tuleb üle vaadata ja valmistuda ka võimalikeks tulevasteks kriisideks. “Rusikareegel on, et kriiside üleelamiseks on vaja koguda tagavarasid. Uues maaelu arengukavas on olemas võimalused rakendada riskijuhtimisinstrumente nagu kindlustamine ja kriisifondid. See eeldab, et lisaks riigile on valmis panustama ka põllumajandussektor.”

Ebasoodsate ilmastikutingimuste, looma- ja taimehaiguste, kahjurite leviku ja keskkonnajuhtumitega seotud kriisifond võimaldaks aidata põllumajandustootjaid, kui nende sissetulek väheneb üle 30%, kompenseerides kuni 70% saamata jäänud tulust. Ühisfond eeldaks ka tootjate poolseid sissemakseid.

Tänavu aasta lõpuks makstakse piimatootjatele ja seakasvatajatele välja Euroopa Liidu erakorraline abi ja täiendav siseriiklik toetus Eesti riigieelarvest, kokku 10,56 miljonit eurot.

Legendaarne Veet Mano tuleb taas ihu-ja hingehädasid ravitsema

Veet-Mano3Novembris on paljusid juba aidanud tervendaja Veet Mano taas Eestis, tema tervendavad seminarid ja individuaalseansid toimuvad viies linnas: Tallinnas, Pärnus, Viljandis, Põltsamaal ja esmakordselt ka Võrus.
Veet Mano (fotol) on juba üle 10 aasta aidanud inimesi, kes vaevlevad selja- ja kaelavalude käes. Ta on välja töötanud ainulaadsed ja väga efektiivsed tehnikad ala- ja ülaselja ning kaelavalude raviks. Paljud inimesed on tänu nendele tehnikatele pääsenud operatsioonidest ning vabanenud migreenist, mis on tihtipeale tingitud kaelaprobleemidest. See on hea võimalus inimestel, kes soovivad vabaneda selja- või kaelavaludest, täiendada ennast professionaalselt või õppida neid tehnikaid, et aidata oma lähedasi või sõpru.
Veet Mano tervendaval seminaril tegeletakse nii vaimse kui ka füüsilise tervisega. Õpitakse tehnikaid, et taastada tasakaalu kehas, mõistuses ja emotsioonides. Võimalik on võtta ka individuaalseansse.
Grupis “Kaela ja seljavaludest vabaks” saab kaasa lüüa 2. novembril Tallinnas kella 18-21 aadressil Pargi 35 ning 6. novembril samuti kella 18-21 Põltsamaa Ühisgümnaasiumis. Energiseminarid on 3. novembril Tallinnas Pargi 35, 4. novembril kella 19-22 Pärnu Kaunite Kunstide majas ning 5. novembril kella 18-21 Viljandis Peetrimõisa Villas. Esmakordselt teeb legendaarne ravitseja terviseseminari ka Võru Päevakeskuses aadressil Lembitu 2 ning see toimub 7. novembril kella 14-17.
Lisainfot leiab kodulehelt: http://veetmano.eu/

Kontserttuur “Upa-upa ubinakõnõ” kutsub võru salakeelt avastama

Järgmisel nädalal, 3.-8. novembril toimuvad Eestimaa erinevates kohtades muusikute Mari Kalkuni, Ramo Tederi alias Pastaca ja Tuulikki Bartosiki uue plaadi “Upa-upa ubinakõnõ” esitluskontserdid, tuues kuulajateni mängulise ja piireületava muusika.

“Upa-upa ubinakõnõ” on laulja ja laulukirjutaja Mari Kalkuni, akordionimängija ja lugudekirjutaja Tuulikki Bartosiki, multiinstrumentalist Pastaca (Ramo Tederi) ning “Kõnõtraadi” autori Jan Rahmani koostöös sündinud võrukeelne uuslooming, mis on mõeldud lastele ja avatud meelega täiskasvanutele.

Plaadi teeb eriliseks tavapäratute muusikariistade kasutamine – instrumentide ülesannet täidavad näiteks mullikile, kilekott, videoteip ja tööriistakast, mis innustavad kuulajat tajuma muusikat kõikjal enda ümber. “Leidlikud, rahvalauludega läbipõimunud seaded, naljakad lugulood ja müstilised kõlamaailmad näitavad teed võrokeste “salakeele” juurde,” kutsub Mari Kalkun kõiki erilisest kontsertsarjast osa saama.

Ka plaadi ümbrise kujundus on tähelepanuväärne – selle looja on soome kunstnik Piia Lehti, kelle loodust, loomi ja inimesi kujutavad tööd harmoneeruvad suurepäraselt plaadil kõlava muusikaga.

Uue plaadi “Upa-upa ubinakõnõ” esitluskontserdid kuuluvad 2.-8. novembril toimuva võru keele nädala ürituste sarja, mille eesmärk on julgustada kõiki uusi ja vanu sõpru võru keelt kasutama ja seda au sees hoidma. “Võru keeles on palju seletamatut soojust, peidetud huumorit ning mängulisust,” tõdeb Mari Kalkun. Akordionimängija Tuulikki Bartosik, kes sai võru keele mõistma tänu oma vanavanematele, rõhutab, et ta on lapsest saadik võru keelt ja kultuuri au sees hoidnud.

Loe edasi: Kontserttuur “Upa-upa ubinakõnõ” kutsub võru salakeelt avastama

Geenirikke tõttu jäävhammasteta tüdruk saab lastefondi toel implantaadid

SA TÜ Kliinikumi Lastefond toetab geneetilise hambaanomaaliaga 17-aastase Estelle kulukat ravi, aidates tasuda puuduva 12 jäävhamba asemele paigaldatavate implantaatide eest.

Estellel on diagnoositud haruldane geeniviga nimega oligodontia, mille puhul puuduvad inimesel enam kui kuue jäävhamba alged, Estelle puhul kaheteistkümne. Esteetilisuse aspekti kõrval on tütarlapse hambumuse probleem pigem funktsionaalne, sest olemasolevatel hammastel lasub ülekoormus.

Estelle ema sõnul põhjustab valest hambumusest tingitud koormus tütrele ka lõualuu valulikkust.

“Kuna Estelle ei saa valehambumuse tõttu kasutada toidu peenestamiseks purihambaid, millel on toidu mälumisel tegelikult kõige suurem tähtsus, tuleb tal seda teha teiste hammastega. See aga annab lõualuule vale koormuse ning ta on sunnitud valulikkuse tõttu tihtipeale söömise katkestama,” selgitab ta.

Tütarlaps on alates 2010. aastast saanud ortodontilist ravi, mis on küll vähendanud lõualuu valulikkust, kuid kogu probleemi lahendamiseks tuleb tal kaheksa piimahammast asendada implantaatidega. Sealjuures tuleb enne lahendada luu kasvatamise meetodil kaasasündinud luudefekt lõualuul, et implantaatide paigaldamine võimalik oleks.

Estelle raviarstid dr Alon Rass ja dr Kristiina Viltsin toonitavad, et kui sellise haigusega laps ei saa vajalikku ravi, jääb tema näo alumine kolmandik normaalselt väljaarenemata, see süvendab funktsionaalset probleemi.

Loe edasi: Geenirikke tõttu jäävhammasteta tüdruk saab lastefondi toel implantaadid

Seksuaaltervise kliinik pakub nüüdsest seksuaaltervisealast ja psühholoogilist nõustamise teenust ka Skype’i teel

ESTL-logoSkype’i kaudu toimuv e-nõustamise teenus pakub seksuaaltervise vallas nii meditsiinilist kui ka psühholoogilist abi.
E-nõustamise teenust saab tellida naiste- ja meestearstilt ning psühholoogilt eesti ja ka vene keeles.

E-nõustamisteenust pakuvad:

  • Meestearst -Paul Korrovits
  • Naistearst – Kai Haldre
  • Naistearst – Kai Part
  • Psühholoog -Natalja Krassilnikova
  • Naistearst – Ilona Larina
  • Psühholoog -Kaia Kastepõld-Tõrs

E-nõustamisteenus on mõeldud eelkõige täiskasvanutele, nii naistele kui ka meestele, kellel on küsimus seksuaaltervise- või psühholoogia teemal. Kui inimesel on kindel sümptom, siis on mõistlik pöörduda arsti poole füüsiliselt kohale minnes, aga on palju teemasid, kui arsti juurde ei ole vaja, ei saa või ei taha otseselt kohale minna. Sellistel puhkudel sobib Skype’i teel e-nõustamisteenus. Skype’i teel saab nõu ja abi ka delikaatsetel teemadel nagu seksuaalsus, viljakus, soovimatu raseduse vältimine, eneseregulatsiooni küsimused jt ning seda saab soovi korral anonüümselt.

E-nõustamise teenus on lahenduseks ka neile inimestele, kellel on ajutine või püsiv liikumispuue või kes asuvad välismaal, aga soovivad nõustamist oma emakeeles. E-nõustamisteenust pakuvad oma ala spetsialistid, kelle teenus ei pruugi üle Eesti hästi kättesaadav olla. Näiteks meeste viljakuse ja lastesaamise teemadega tegelejad ei ole Eestis ühtlaselt jaotatud, aga Skype’i teel saavad kõik professionaalsele nõustamisele ligi. Nõustamise teenus toimib kas videoga, ainult häälega või ainult kirjutades.

Loe edasi: Seksuaaltervise kliinik pakub nüüdsest seksuaaltervisealast ja psühholoogilist nõustamise teenust ka Skype’i teel

Kuulutati välja aasta lind 2017 ideede konkurss

Eesti ornitoloogiaühing kuulutas välja aasta lind 2017 ideede konkursi.

Aasta 2007 lind oli luik Foto Urmas Saard

Ettepanek peab sisaldama aasta linnuks pakutava liigi või liigirühma nime, põhjendust, tegevusplaani ning võimalike teostajate nimesid. Teostajad peavad olema enda esitamisega nõus, võimelised kavandatut ise ellu viima ning vajadusel koos Eesti ornitoloogiaühinguga (EOÜ) rahataotlust koostama.

Ideed palutakse saata 27. novembriks 2015. a. e-postiga aadressil riho.kinks@eoy.ee. Aasta linnuvalib esitatud ideede seast EOÜ nõukogu, avalikult tehakse otsus teatavaks 2016. a. suvel. Eesti ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast. Varasemate aasta lindude kohta vaata veebilehelt www.eoy.ee/aastalind.

Lisateave: Riho Kinks, tel 742 2195.

Aasta 2007 lind oli luik. Foto: Urmas Saard →

Kunstirestoran Art Priori kutsub jääkarusid toetavale õhtusöögile

jaakarule uus koduJuba pikemat aega on murepunktiks olnud teadmine, et Tallinna Loomaaia jääkarudel on oma ruumides kitsas ja et need inimesed, kes põhjameredele ei pääse, saaksid ka edaspidi neid ilusaid loomi näha, on valgekarvalistele hiidmõmmikutele uut kodu vaja. Seepärast korraldavad jääkarude abistamise initsiaatorid koos kunstirestoraniga Art Priori 18. novembril õhtusöögi jääkarude toetuseks, et antud probleemi tõsidust taas päevavalgele tuua.

Üritus on tutvustava iseloomuga

Projekti eestvedaja Veronika Padar ütleb, et õhtusöögil tahetakse Eestimaa inimestele tutvustada võimalusi uue polaariumi rajamise toetamiseks, panna neid kaasa mõtlema, eelkõige aga tahetakse ühiskonda loomaaia jääkarude probleemist laiemalt teavitada. Tuntud skulptor Tauno Kangro valmistab ürituseks jaoks ka jääkaruskulptuuri, mis müüakse maha enampakkumisel, raha läheb mõistagi polaariumi rajamise tarvis. Õhtul esineb ja tundud  meteoroloog, polaaruurija ja teadusfotograaf Timo Palo.

Jääkarude uue kodu makett.
Jääkarude uue kodu makett.

Ootame kokkutulnutelt projekti edukaks realiseerimiseks häid ideid ja nõuandeid.

Projekt “Jääkaru uus kodu” sai alguse septembris 2012. aastal eraisikute initsiatiivil ning läbi viidi mitmeid üritusi, meediakajastusi ja kampaaniaid. Annetusrahadega õnnestus koostada eelprojekt, kus abiks olid Innopolise arhitektid. Tänaseks päevaks on projekti algatajatel valminud polaariumist ka makett, mida tutvustati ka sellel suvel Kaubandustööstuskoja üritusel. Korduvalt on pöördutud abi saamiseks ka Euroopa Liidu fondide poole, kuid paraku ei ole leitud seda õiget meedet, mis vastaks antud projekti kriteeriumitele.

Loe edasi: Kunstirestoran Art Priori kutsub jääkarusid toetavale õhtusöögile

Moostes avati tervisekeskus

IMG_7900Teisipäeva pärastlõunal avati Mooste mõisa meierei majas pidulikult Mooste tervisekeskus, mis on abiks valla ja selle ümbruskonna elanike tervishoiu ja sotsiaalse abi teenuste osutamisele.

Mooste vallavanem Ülo Needo tänas avakõnes kõiki, kes maja valmimisele kaasa on aidanud ning tutvustas kohaletulnud rahvale tervisekeskuses tööle asuvaid inimesi.

Hoonesse on rajatud perearstikeskus, apteek, hambaravi ning taastusravikeskus koos mullivanni, soolakambri ja aurusaunaga. Taastusravile tulejatel on võimalus ka kohapeal ööbida. Vabadel aegadel saavad taastusravikeskuse teenuseid kasutada ka tavakülastajad.

Üle 600 000 euro maksma läinud tervisekeskuse rajamist toetas Euroopa Liit 430 582 euroga EASi kaudu.

Henari Kamenik