Eesti

INGLISMAAL RAVIL VIIBIV VÄIKE MATTIAS VAJAB ABI

Raske siirdamise läbi teinud pisike Mattias vajab heade inimeste abi ravireisiga seotud kulude katmisel.

Mattias on ühe aasta ja nelja kuu vanune pisipoiss, kellel dignoositi harvaesinev immuunpuudulikkuse vorm ning kellele selle aasta alguses siirdati Inglismaal, Newcastles uued luuüdi tüvirakud. Väga erilise haiguse tõttu on Mattias pidanud Inglismaal viibima juba 10 kuud, ja kuigi lapse ravikulud maksab Eesti Haigekassa, tuleb kõik ravireisiga seotud kulud perel endal tasuda. Lastefondi toetus kogu raviperioodi jooksul on 6000 eurot.

Lapse arsti, dr. Andrew Gennery sõnul on Mattiase lugu justkui õpikust võetud – pisipoiss püsis siirdamiseni heas seisundis, elas siirdamiseelse keemiaravi vapralt üle, talle leiti kiiresti sobiv doonor, siirdamine ise kulges komplikatsioonideta, nii nagu ka esimesed 36 päeva täielikus isolatsioonis.

Tänaseks on siirdamisest möödas enam kui 100 päeva ja seni on kõik liikunud paremuse poole, kinnitab lapsega Inglismaal ravil viibiv Mattiase ema Elina. Ema sõnul on Mattias nüüd lõpuks üle mitme kuu hakanud isukalt sööma, kogub iga päevaga üha enam jõudu ning õpib uusi oskusi.

Just väga erilise immuunpuudulikkuse vormi tõttu kujunes Mattiase haiglasviibimine arvatust palju pikemaks. Nüüd on aga tohtrid seda meelt, et pisipoiss on mõne nädala pärast valmis Inglismaalt tagasi kodusesse Eestisse reisima. Loodame väga, et ka viimastel päevadel Mattiast kimbutav viirushaigus kiiresti taandub. Siirdamisjärgselt on Mattiase immuunsus äärmiselt madal ning arvestades ka koroonaviiruse ülemaailmset levikut, tuleb kojusõiduks leida väga turvaline viis. Hea meel on selle üle, et Lastefondile ja Mattiase perele on transpordi osas lubanud abikäe ulatada üks Eesti ettevõtja.

Enne Inglismaalt lahkumist tuleb aga Mattiase perel tasuda veel viimased sealse eluasemega seotud kulud ning vormistada tagasisõiduks reisikindlustused, kokku ligi 2000 euro ulatuses. Usume ja loodame, et Lastefondi heade annetajate abiga saame needki kulud tasutud ning lapse pere saab keskenduda vaid Mattiase turvalisele kojusõidule ning edasisele paranemisele.

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on Mattiase ravireisi heade annetajate abil toetanud eelmise aasta sügisest, suuresti on perele abiks olnud ka kohalik omavalitsus. Mattiase pere ise on panustanud lapse ravireisiga seotud kuludeks oma kogutud säästud.

Aitäh, et aitate meil aidata!

Väikest Mattiast saab aidata helistades Lastefondi heategevuslikele telefoninumbritele ning teie poolt valitud annetussumma listakse teie sama kuu telefoniarvele. Sobiva summa annetamiseks tuleks helistada vastavale annetusnumbrile:

Loe edasi: INGLISMAAL RAVIL VIIBIV VÄIKE MATTIAS VAJAB ABI

PEAMINISTER JA LINNAPEA AVASID TALLINNA PÄEVA

Tallinna päeva puhul toimus Lühikese jala väravas traditsiooniline all- ja ülalinna kohtumine, kus linnavaht avas värava ning linnapea Mihhail Kõlvart tervitas peaminister Jüri Ratast. Ülevaate linnas öö jooksul toimunust ja olukorrast viirusega võitlemisel andis politseiprefekt Kristian Jaani.

Jüri Ratas Tallinna päeva puhul toimunud traditsioonilisel all- ja ülalinna kohtumisel. Foto: Raul Mee / riigikantselei

Loe edasi: PEAMINISTER JA LINNAPEA AVASID TALLINNA PÄEVA

KUTSE PALJUSID PAIKU HÕLMAVALE SEIKLUSORIENTEERUMISELE

Seiklusorienteerumine toimub 18. maist 30. juunini Eesti Tervislike Omavalitsuste Võrgustiku eestvedamisel tosinas omavalitsuses üle Eesti. Osalejatel on valida 23 orienteerumisraja vahel, kus on enam kui 240 kontrollpunkti.

Kuue nädala jooksul on avatud samaaegselt kõik KOV-i ühisprojektis osalevad rajad, mis on esmakordselt läbitavad nutiorienteerumisena läbi MOBO rakenduse. Kusjuures paljud neist jäävad üles MOBO püsiradadena ka pärast 30. juunit.

Seiklusorienteerumise põhimõte on väga lihtne. Osaleja saab valida endale sobiva raja, tempo, liikumisvahendi, kaaslased ja päeva, millal liikuda soovib. Osa radu on läbitavad jalgrattaga, tõukerattaga, lapsevankriga ning ratastooliga. Ettevõtmisega liitujatele tagatakse rõõm vabas õhus liikumisest ja tore ajaveetmisviis nii kodukohas kui üle Eesti.

Rajad asuvad Lääne-Virumaa, Jõgevamaa, Põlvamaa, Võrumaa ja Põltsamaa valdades: Põlva 9km rada, Põlva linna 4km rada, Rakvere, Sõmeru-Näpi rada, Tamsalu, Tapa, Ulvi, Veltsi, Vinni, Viru-Nigula, Võsu, Väike-Maarja alevik.

Täpsema info ürituse ametlikul kodulehel.

KU päevatoimetaja

VALITSUS LEPPIS KOKKU PÄRAST ERIOLUKORDA KEHTIVAS TÄIENDAVAS LEEVENDUSTE KAVAS

Valitsuse liikmed leppisid tänasel kabinetinõupidamisel kokku täiendavas leevenduste kavas, kuidas eriolukorra ajal kehtestatud piirangutest sammhaaval loobuda. Kõikide leevenduste puhul tuleb arvestada eritingimustega. Sõltuvalt COVID-19 epidemioloogilisest olukorrast võib täna põhimõttelise heakskiidu leidnud kavva tulla muudatusi.

Tänavajalgpall Sindis. Foto: Urmas Saard / Külauudised

„Tänu Eesti inimeste mõistlikule ja vastutustundlikule käitumisele oleme suutnud oma riigis ära hoida COVID-19 leviku musta stsenaariumi ja saavutasime epideemia üle kontrolli. Meie ühiste pingutuste tulemusel saame loobuda suuremast osast piirangutest ning naasta järk-järgult normaalse argielu juurde. Samas tuleb meil teha kõik vajalik selleks, et püsida terved ja hoida ära uus haiguse puhang,“ ütles peaminister Jüri Ratas.

Loe edasi: VALITSUS LEPPIS KOKKU PÄRAST ERIOLUKORDA KEHTIVAS TÄIENDAVAS LEEVENDUSTE KAVAS

EILSE SÜDAÖÖNI VÕIS VALIDA AASTA KALANDUSTEO KONKURSIL RAHVALEMMIKUT

Kalanduse teabekeskus kuulutas aprillis välja aasta kalandusteo konkursi, millega väärtustatakse Eestile olulisi kalandustegusid ja nende tegijaid. Muuhulgas valiti ka rahva lemmik.

Sindi kärestikul. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Hääletus kestis kuni 14. maini.

Esikolmikusse kuuluvad kindlalt ja teisi konkurentsis osalejaid kaugele maha jättes „Võitlus Jägala jõe taastamiseks lõhejõena”, „Sindi paisu eemaldamine” ja „Hiiumaa kalurite päev”.

Loe edasi: EILSE SÜDAÖÖNI VÕIS VALIDA AASTA KALANDUSTEO KONKURSIL RAHVALEMMIKUT

KODUKOKKADE RETSEPTIKONKURSILE OODATAKSE UUSI JA PÕNEVAID KEVADISI PÕHJA-EESTI MAITSEID

Leiuta ja valmista Põhja-Eestis kasvanud või valmistatud toorainest toit, jäädvusta protsess, pane retsept ja lugu kirja ning saada konkursile – osalejaid ootab võimalus näha oma retsepti valmivas kokaraamatus ja võtta osa kokakunsti töötubadest!

Puhtast loodusest värsket söödavat. Fotod: Urmas Saard / Külauudised

Sel kevadel on meil kõigil tulnud palju aega kodus veeta. Toiduvalmistamine on tore võimalus midagi koos perega ette võtta. Võib-olla oleme avastanud metsaradu, kus korjata kevadel ka midagi head ja tervislikku oma toidulauale. Põhja-Eesti kohaliku toidu võrgustiku meeskond kutsub kõiki toiduhuvilisi osalema kodukokkade retseptikonkursil ja avastama põnevaid Põhja-Eesti maitseid.

Loe edasi: KODUKOKKADE RETSEPTIKONKURSILE OODATAKSE UUSI JA PÕNEVAID KEVADISI PÕHJA-EESTI MAITSEID

SÄNNA NOORTE FILMISTUUDIO OTSIB 12- KUNI 15-AASTASEID OSATÄITJAID LOODAVASSE LÜHIMÄNGUFILMI!

Sänna noorte filmistuudio hakkab juunikuus filmima seikluslikku lühimängufilmi, kus lõbus kamp kõige tormilisema puberteediajaga noori otsib Sänna mõisas ja selle ümbruses aaret.

Illustreeriv pilt. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Selle käigus tuleb neil tegutseda salaja, panna proovile oma mõtlemise kiirus ja vahepeal ka põgeneda ja peituda. Samuti muutuvad pingeliseks omavahelised suhted kambas. Tegemist on originaalse filmilooga, mille on välja mõelnud ja kirja pannud Sänna noorte filmistuudio õpilased Eva Kübara juhendamisel.

Loe edasi: SÄNNA NOORTE FILMISTUUDIO OTSIB 12- KUNI 15-AASTASEID OSATÄITJAID LOODAVASSE LÜHIMÄNGUFILMI!

NÄDALAVAHETUSEL LEIAB ASET VIRTUAALNE RATTASÕIT

Mulgi vallas tegutsev Karksisport teatab, et aeg on ratas tolmust puhtaks pühkida, kett õlitada ja pidurid üle kontrollida. Laupäeval ja pühapäeval, 16.-17. mail toimub virtuaalne rattasõit, mis annab hea võimaluse oma vormi testida või niisama omas tempos distants läbida.

Virtuaalne rattasõit. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Loosiauhinnad tulevad Havaii Expressilt ja distantside kiirematel on võimalus enda valdusesse saada karikas, mis võib jääda haruldaseks ja meenutama seda sõitu. Kõige suurema osalejate arvuga klubi, asutus, kool võidab endale karika, mis kaunistab igat auhinnariiulit.

Sõidus osalemiseks tuleb registreeruda sport.karksi.ee ja leida sõiduks sobiv koht ning läbida teekond kõiki liiklus- ja eriolukorra reegleid järgides. Pole oluline, kus sõit sooritatakse, sest pedaalida võib kõikjal – Viljandimaal või mujal Eestimaal või koguni väljapool riigi piire. Põhidistants on 50 km, rahvasõit 15 km, noortesõit 4 km ja lastesõit 1km. Virtuaalne rattasõit 2020 pakub sportlastele võimalust pingutada, aga tavaharrastajatele võimalust soovi korral distants rahulikumal moel läbida.

Loe edasi: NÄDALAVAHETUSEL LEIAB ASET VIRTUAALNE RATTASÕIT

KAMPAANIA „PÜSIME TERVED!” KUTSUB JÄTKAMA KOROONAVIIRUSE LEVIKUT PIIRAVAT KÄITUMIST

Valitsuse kommunikatsioonibüroo käivitas sotsiaalkampaania „Püsime terved!“, millega kutsutakse Eesti inimesi jätkama koroonaviirust tõrjuvat käitumist ka pärast eriolukorra piirangute leevenemist. Seejuures on abiks veebileht kkk.kriis.ee, kust leiab vastused enam kui 700-le viirusega seotud elulisele küsimusele.

Valitsuskommunikatsiooni direktor Urmas Seaveri sõnul on teavituskampaania üldsõnumiks tervena püsimine. „Kuigi viiruse levik on viimastel nädalatel vähenenud, pole see ühiskonnast kadunud. Me peame õppima sellega koos elama,” ütles Seaver. „Uusi puhanguid aitab ennetada see, kui ka järgnevatel kuuudel hoiab igaüks lähikontaktide arvu minimaalsena, peseb käsi ja püsib haigena kodus ning täiendava kaitse vajadusel katab avalikus kinnises ruumis nina ja suu,“ lisas ta.

Loe edasi: KAMPAANIA „PÜSIME TERVED!” KUTSUB JÄTKAMA KOROONAVIIRUSE LEVIKUT PIIRAVAT KÄITUMIST

SEIREUURING NÄITAB KOROONAVIIRUSE MADALAT LEVIMUST

Eriolukorra valitsuskomisjonile täna tutvustatud Tartu Ülikooli koroonaviiruse levimust jälgiva seireuuringu teise nädala tulemused kinnitavad jätkuvalt, et viiruse levimus Eestis on madal.

[pullquote]Teadlaste töö on äärmiselt oluline, et oleksime viirusepuhangu teiseks laineks võimalikult varakult valmis[/pullquote]Kahe nädala jooksul on uuringus kokku juhuvalimi alusel intervjueeritud 6024 ja testitud 4728 täisealist elanikku. Testimisel on tuvastatud kokku 12 koroonaviiruse suhtes positiivset, kellest seitsmel oli viirus enne uuringu läbiviimist diagnoositud, neist kuus olid uuringu läbiviimise ajaks tervenenud.

Tulemuste põhjal saab järeldada, et laialdast nakkust ühiskonnas ei esine, koroonaviiruse levimus on nädalate lõikes stabiilne. Järkjärguline piirangute leevendamine on teadlaste hinnangul põhjendatud.

Loe edasi: SEIREUURING NÄITAB KOROONAVIIRUSE MADALAT LEVIMUST

TIIT MARAN PÄLVIS EERIK KUMARI LOODUSKAITSEPREEMIA

Traditsiooniliselt kuulutab Keskkonnaministeerium looduskaitsekuul välja Kumari looduskaitsepreemia võitja ja Eesti looduskaitsemärgi laureaadid. Eerik Kumari nimelise preemia saab käesoleval aastal Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran, kes on varsti pea 30 aastat koordineerinud väljasuremisohus oleva Euroopa naaritsa edukat taasasustamise programmi ning on kujunenud looduskaitse arvamusliidriks.

Tiit Maran. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Tallinna loomaaia direktor Tiit Marani juhtimisel on 1992. aastal alguse saanud Euroopa naaritsa taasasustamise programm jõudnud selleni, et Hiiumaast on saanud nende väikekiskjate kodusaar.

Loe edasi: TIIT MARAN PÄLVIS EERIK KUMARI LOODUSKAITSEPREEMIA

MASKITALGUTEL VALMISTATI 7336 MASKI

Eile lõppenud Teeme Ära üle-eestilise maskitalgute algatuse „Teeme Eesti viirusest puhtaks!“ raames toimus kodune maskitegu 351 paigas ning kokku valmistati 7336 riidemaski.

Kõige rohkem maske õmmeldi Harjumaal, Tartumaal ja Pärnumaal. Lisaks toimus maskitegu mitmes paigas väljaspool Eestit: Saksamaal, Prantsusmaal ja Luksemburgis. Täna, mil üle Eesti avatakse taas suured kaubanduskeskused, on meil kõigil põhjust uuesti meelde tuletada ohutusnõudeid ja kanda ka maski.

Loe edasi: MASKITALGUTEL VALMISTATI 7336 MASKI

VIIMAST NÄDALAT SAAB ESITADA TAOTLUSI MESILASPEREDE PIDAMISE TOETUSEKS

Mesilaspere toetus aitab suurendada bioloogilist mitmekesisust ja põllumajanduskultuuride saagikust ning aitab kaasa põllumajandusloomade registris mesilasperede registreerimisele. Samuti aitab toetus osaliselt hüvitada mesilaste pidamisega seotud kulusid.

Kaljo Kaasiku mesipuud Kergus. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Toetust makstakse riigieelarves ettenähtud vahenditest. Käesoleva aasta eelarve suuruseks on 800 000 eurot. Ühe mesilaspere kohta makstava toetuse suurus sõltub sellest, kui paljudele mesilasperedele tänavu toetust taotletakse. Ühikumäära kehtestab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni amet (PRIA) hiljemalt 1. detsembriks ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks.

Tanel Trell, PRIA otsetoetuste osakonna juhataja: „Eelmine aasta näitas, et mesinike huvi toetuse vastu on suur. Loodame, et käesoleval aastal on tänu toetusele juurde tulnud ka uusi mesinikke. Soovitame taotlejatel mitte jätta mesilasperede arvu teavitamist ja taotluse esitamist viimasele hetkele, sest siis on vajadusel võimalik veel enne taotlusvooru lõppu abi saamiseks pöörduda PRIA poole.“

Loe edasi: VIIMAST NÄDALAT SAAB ESITADA TAOTLUSI MESILASPEREDE PIDAMISE TOETUSEKS

KASUTUSETA SEISNUD TORUSTIKUD TULEB ENNE JOOGIVEE TARBIMIST ÜLE LOPUTADA

Terviseamet soovitab eriolukorra tõttu kasutuseta seisnud hoonetes enne veetarbimise taasalustamist üle kontrollida veevarustussüsteemide töökord ja läbi loputada vähese kasutuskoormusega torustikud.

Boilerites seisnud vesi on soovitav välja lasta, boiler tuleb vajadusel puhastada, värsket vett tuleb kuumutada vähemalt 60 kraadini. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albrechti sõnul mõjutab vähene veetarbimine torustikes oleva vee kvaliteeti, sest oma iseloomult ei ole joogivesi steriiline. „Nendes hoonetes, mis on täielikult suletud või mille veetarbimine on kaugtöö rakendamise tõttu märkimisväärselt vähenenud, on vesi jäänud torustikku seisma. Joogivees esineb aga teatud hulk mikroorganisme, mis võivad seisvas vees soodsatel tingimistel kasvama hakata,“ ütles Albrecht, kelle sõnade kohaselt võib selle tulemusena veekvaliteet halveneda ning mõjuda ka inimeste tervisele. „Näiteks võib toidukäitlemisega tegeleva ettevõtte puhul ebakvaliteetne vesi soodustada toidukvaliteedi langust.“

Kui eriolukorra väljakuulutamise või tegevuse lõpetamise algusest alates ei ole hoones või hoone osas joogivett tarbitud või selle tarbimine on oluliselt vähenenud, peab enne joogivee kasutamise alustamist kasutuseta seisnud torustikud läbi loputama. „Hoonetes või hoonete osades, kus vett pole mõnda aega tarbitud, palume täielikult avada kõik kasutuseta olnud kraanid ning lasta veel voolata seni, kuni vesi saavutab veevõrgu temperatuuri ega muutu enam,“ ütles Albrecht.

Loe edasi: KASUTUSETA SEISNUD TORUSTIKUD TULEB ENNE JOOGIVEE TARBIMIST ÜLE LOPUTADA

OTEPÄÄ AASTA EMAKS KUULUTATI PIIA KÜNNAPUU

Otepää valla aasta ema tunnustamine toimus sellel aastal eriolukorrast lähtuvalt video vahendusel. Valla aasta emaks sai Sangaste perearstikeskuse pereõde Piia Künnapuu.

Otepää aasta ema Piia Künnapuu. Foto: Monika Otrokova

Aasta ema konkursi kuulutas välja Otepää Naisselts koostöös Otepää vallavalitsusega. Konkursile laekus üks kandidaat.

Kolme lapse ema Piia Künnapuu on hoolitsev ja armastav ema mitte ainult oma lastele, vaid ka enda abikaasa venna lastele, kuna laste isa hukkus õnnetuses. Laste kodune olukord oli raske ja kaks venda võeti noores eas enda hoole alla. Oma lapsi on ta kasvatanud hoole ja armastusega, pidades silmas väärtushinnanguid ja laste tulevikku. Piia on ka uhke vanaema, kes veedab igal võimalusel aega oma lapselapse Kristoniga. Piia on ametilt pereõde, kes hoolitseb igapäevaselt sadade perekondade eest.

Aasta ema ütles, et tiitli saamine tuli talle üllatusena. „Algul mõtlesin, et minuga tehakse nalja, aga siis paistis, et on tõsi taga. Tänan kõiki neid, kes mind kandidaadiks üles andsid,“ sõnas Piia Künnapuu. „Teistele emadele tahan südamele panna – olge kannatlikumad, ärge jookse esimese suure tüli peale minema. Tundke rõõmu väikestest asjadest, kuna neist saavad kokku suured asjad, mis jäävad meelde. Hoidke üksteist, ärge tormake, midagi ei juhtu, kui teete selle kiire asja ka homme.“

Loe edasi: OTEPÄÄ AASTA EMAKS KUULUTATI PIIA KÜNNAPUU

LOODUSKUU ALGAB EMADEPÄEVAL

Pühapäeval algava tänavuse looduskaitsekuu tunnuslauseks on Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet valinud „Hoia, mida armastad!“. Sama egiidi all kulgeb terve looduskaitse juubeliaasta: möödub ju tänavu 110 aastat Eesti esimese looduskaitseala loomisest Vaika saartel.

Illustreeriv pilt energiasambast, mis tuletab meelde, et inimene kiiresti muutuval ajal ei eemalduks loodusest ja võtaks aega tunnetada ümbritsevat loodust. Hoia, mida armastad! Foto: Urmas Saard / Külauudised

„Looduskaitse juubeliaasta on pühendatud elurikkusele ja seega võime peagi algava looduskaitsekuu motot ka laiendada, öeldes – märka ja tunne, mida armastad,“ sõnas keskkonnaminister Rene Kokk. „Eestimaad asustab peale inimese vähemalt 40 000 elusolendit – looma, taime ja seent. Looduskaitsekuul anname juhiseid, kuidas elurikkust märgata ja paremini hoida. Eesmärk on ikka üks – tuua inimesi loodusele lähemale, aidata mõista ja lahti seletada seoseid meie keskkonnas ning vältida loodusest võõrandumist.“

Loe edasi: LOODUSKUU ALGAB EMADEPÄEVAL

TAAS ALUSTATAKSE EESTIS KARUPUTKE TÕRJEGA

Eestis karuputke tõrjet korraldava Keskkonnaameti teatel tellib riik sellel aastal hiid- ja sosnovski karuputke tõrjet 2083 hektaril. Järjest rohkem saab tõrjeviisina kasutada taimede välja kaevamist.

[pullquote]Ainult kaevamisega tõrjutakse sel aastal taimi vähemalt 890 hektaril.[/pullquote]Sosnovski karuputk ja hiid-karuputk on ohtlikud nii inimese tervisele kui ka meie kodumaisele loodusele, mistõttu neid tuleb tõrjuda. Riigi tellitud karuputketõrje kestab maist augustini, vajadusel septembrini. Esimene tõrjetööde ring peab olema lõpetatud 20. juuniks. Tõrjumistöid tehakse kõikjal, sõltumata maa omandist või sihtotstarbest.

Erinevalt teistest Euroopa riikidest on Eesti teinud üleriigilist karuputke võõrliikide tõrjet üle kümne aasta. Tänu sellele on karuputke võõrliikide tihe levik aasta-aastalt kõikjal Eestis oluliselt vähenenud, mistõttu on neid järjest enam võimalik tõrjuda vaid välja kaevates. Ainult kaevamisega tõrjutakse sel aastal taimi vähemalt 890 hektaril. Kaevamine on enamasti määratud mahe- ja õuealadele, mesilate lähedusse ja väikestesse ning väga hõredatesse putkekolooniatesse. Veekaitsevööndis on karuputkede labidaga tõrjumine kohustuslik.

Loe edasi: TAAS ALUSTATAKSE EESTIS KARUPUTKE TÕRJEGA

VEEBIARHIIV KOGUB TEAVET KOROONAVIIRUST KAJASTAVATE VEEBILEHTEDE KOHTA

Rahvusraamatukogu ootab infot koroonaviirust kajastavate veebilehtede kohta, et jäädvustada need tuleviku tarbeks Eesti veebilehekülgede arhiivi.

Sindi noored tegid pea nelja minuti pikkuse video, milles tutvustavad koroonaviirusest põhjustatud haigust. Video kuvatõmmisel näeb Sindi gümnaasiumi õpilast Kristiina Anufrievat (režissöör) ja sama kooli vilistlast Chätlyn Partsi (produtsent). Kaamera-montaaži tegi õpilane Kaur Kasemaa.

[pullquote]Veebiarhiiv on hea info tulevastele põlvedele[/pullquote]Oodatud on soovitused veebilehtede, sotsiaalmeediagruppide, portaalide, blogide ja näiteks YouTube’i videote kohta, mis kajastavad Eesti elu COVID-19 pandeemia ajal. Veebilehel kajastatu peab puudutama Eestit ja eestimaalasi pandeemia kontekstis, olgu see eesti või mõnes muus keeles. Talletamise tingimus on materjali vaba kättesaadavus ehk et sisuni jõudmiseks ei pea kindlasse keskkonda sisse logima (näiteks nagu on seda vaja mõne sotsiaalmeediavõrgustiku puhul).

Talletamist väärivate teemade hulka kuuluvad muuhulgas: koroonaviiruse päritolu; teave viiruse leviku kohta; piirkondlikud või kohalikud viirusepuhangu piiramise meetmed; meditsiinilised/teaduslikud aspektid; muutused eluolus ja inimeste omavahelises suhtlemises (sh kultuuritarbimises, spordielus jms); muutused majandustegevuses; poliitilised aspektid; vabatahtlikud aktsioonid jne.

Loe edasi: VEEBIARHIIV KOGUB TEAVET KOROONAVIIRUST KAJASTAVATE VEEBILEHTEDE KOHTA

MAIKUU TEINE PÜHAPÄEV ON EMADEPÄEV

Emadepäeval heisatakse kõikjal lipud, et ka nõndaviisi austada ja väärtustada emade rolli meie elus. Emadepäev on kõikide emade ja perede ühine tähtpäev.

Lipp Sindi raamatukogu juures. Foto: Urmas Saard

Ajaloost on teada, et Eestis tähistati emadepäeva esimest korda 1922. aasta jaanikuul Elva lähedal asuvas Uderna koolimajas. Emadepäeva algatajad olid Udernast pärit Helmi Mäelo ja Järvamaalt pärit kümne lapse ema Helmi Johanna Põld. 1923. aastal tähistati emadepäeva mitmel pool Eesti naisorganisatsioonides, sealt edasi juba üleriigiliselt. Hommikul seitsmest heisati sinimustvalged lipud kirikukellade helina saatel ja orkestrid mängisid “Ema süda”.

Alates aastast 1928 hakati emadepäeva tähistama maikuu teisel pühapäeval, kuid Nõukogude režiim püüdis emadepäevast vaikida. Uuesti asuti Eestis emadepäeva avalikult tähistama 1988. aastal.

Lipud heisatakse päikesetõusul või hiljemalt hommikul kaheksaks ja langetatakse päikeseloojangul, siiski mitte hiljem kui kell 22.

KU päevatoimetaja

EESTI LEEVENDAB PIIRANGUID LÄTI, LEEDU JA SOOME PIIRIÜLETUSEL

Vabariigi Valitsus otsustas, et järgmise nädala teisel poolel leevenevad Eesti ja Soome vahelise piiriületuse piirangud ning taastub Eesti, Läti ja Leedu elanike ja neis riikides seaduslikult viibijate vaba liikumine.

Helsingi Läänesadamas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Eriolukorra juhi, peaminister Jüri Ratase korraldusega leeveneb alates 14. maist piirang, mille kohaselt pidid Soomest Eestisse saabuvad inimesed jääma piiriületuse järel 14 päevaks isolatsiooni. Kui seni võisid Eestis elavad, kuid Soomes tööl käivad inimesed ilma selle nõudeta Eestisse saabuda kuni üks kord nädalas, siis järgmisest neljapäevast saavad nad Eesti ja Soome vahel liikuda ka tihedamini.

Loe edasi: EESTI LEEVENDAB PIIRANGUID LÄTI, LEEDU JA SOOME PIIRIÜLETUSEL

OTEPÄÄ KESKLINNA HALJASTUSELE ANTAKSE UUS ILME

Seoses Otepää linnasüdame uuenduskuuriga on mõnevõrra muutunud ka haljastus. Keskväljakul on tavapäraste lilletornide asemel koha leidnud istepinkide vahel asetsevad lillekastid.

Võõrasemad Otepää kesklinna haljastuses. Foto; Monika Otrokova — Võõrasemad Otepää kesklinna haljastuses. Foto: Monika Otrokova

Lisaks keskväljakule istutatakse linnas lilli Otepää Kultuurimaja, Turismiinfokeskuse, Lipuväljaku piirkonda, tänavapostide juurde amplitesse ning ristteedele. Vallavalitsuse hoone ette tulevad lillepüramiidid. Ka ehitusjärgus purskkaevu juurde on planeeritud haljastus.

„Õiteilu saab imetleda kogu suve,“ lisas Otepää vallavanem Jaanus Barkala. „Vallamaja esise platsi ehituse käigus hävinud mandžuuria pähklipuude asemele istutatakse roosade õitega jaapani kirsid.“

Otepäälasi rõõmustavad kuni sügiseni ligi 20 erinevat lillesorti, lisaks võõrasemadele ja petuuniatele võib kohata ka selliseid põnevate nimedega taimi, nagu neegrihirss, kalevikepp ja miisusaba. Istutustöid teostab Kanepi Aiand OÜ, taimi istutatakse kevadest kuni sügiseni kolm korda.

KU päevatoimetaja

VALITSUS KIITIS HEAKS TÄIENDAVAD LEEVENDUSED SPORDI JA MEELELAHUTUSE VALDKONNAS

Valitsus kiitis eile, 8. mai e-istungil heaks korralduse, millega laiendas võistkondlike sportmängude meistriliigade meeskondade treenimisvõimalusi ning lubas vabas õhus korraldada avalikke üritusi, mida saab külastada autoga.

Sindis, Kodu Kuubis Arenal. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Korraldusega on nüüdsest võistkondlike sportmängude meistriliigade meeskondadel lubatud treenida õues. Võistkondade suuruse arvestamisel lähtutakse spordiala rahvusvahelisest võistlusmäärustikust.

Seni olid 5. maist alates lubatud Eesti täiskasvanute koondise kandidaatide treeningud õues. Seletuskiri toob välja, et arvestades võistkondlike spordialade spetsiifikat ning rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud võistlusmäärustikku, on mõistlik teha erisus ka võistkondlike sportmängude võistkondade treeningutele välitingimustes.

Näiteks jalgpallis on rahvusvaheliste reeglite järgi väljakul korraga 11 mängijat, neile lisanduvad võistkonna varumängijad, treenerid ja abipersonal. Selleks et meeskonnal oleks võimalik ühtse tervikuna vabas õhus treenida ning areneda, on vaja luua erisus võistkonnaaladele, kuna kehtiva valitsuse korralduse järgi on ühiselt treeniva rühma maksimaalseks liikmete arvuks määratud kümme.

Loe edasi: VALITSUS KIITIS HEAKS TÄIENDAVAD LEEVENDUSED SPORDI JA MEELELAHUTUSE VALDKONNAS

EUROOPA PÄEV ON LIPUPÄEV

Laupäeval tähistatava Euroopa päeva puhul heiskavad riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eestis lipud. Eesti lippu võivad heisata kõik teisedki.

Eesti ja Euroopa Liidu lipud Pärnu südalinnas. Foto: Urmas Saard

Riigikantselei tuletab oma kodulehel meelde, et 9. mail 1950. a pidas toonane Prantsuse välisminister Robert Schuman kuulsa kõne, milles tõi esile Euroopa lõimumise kui tee, mis tagab sõjajärgsele Euroopale rahu ning õitsengu.

Schuman nägi ette institutsiooni loomist, mis ühendaks ning juhiks söe- ja terasetootmist Euroopas. Vähem kui aasta pärast kirjutatigi alla sellise organisatsiooni asutamise lepingule ning algas Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimumine. Schumani ettepanekut peetakse praeguse Euroopa Liidu alguseks. Euroopa Liidu edasist poliitikat kavandades on Tunne Kelami hinnangul põhjust alati meeles pidada Euroopa ühinemise isa Robert Schumani lausutud juhtmõtet: „Demokraatia on kristlik või seda ei ole üldse.” (Maailma Vaade 13, 2011: „Imalikustunud Euroopa ja maailma kristlased 2011).

Loe edasi: EUROOPA PÄEV ON LIPUPÄEV

SAARTE JA MANDRIVAHELINE LIIKUMISPIIRANG LÕPEB

Eriolukorra juht peaminister Jüri Ratas allkirjastas korralduse, millega tühistas alates homsest seni saarte ja mandri vahel liikumiseks kehtinud nõude rahvastikuregistrisse tehtud elukoha sissekande järele.

Kihnu Virve Munalaiu sadamas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Alates 4. maist kehtinud korra järgi said Saaremaa, Muhumaa, Hiiumaa, Vormsi, Kihnu, Ruhnu ja Manija saarte ning mandri vahel liikuda inimesed, kellel on saarel rahvastikuregistri järgi alaline elukoht või sinna registreeritud lisa-aadress või püsiv viibimisaadress. Samuti said liikuda nende lähemad pereliikmed.

Homsest alates liikumisvabaduse piirang kaob ning saarte ja mandri, samuti saarte endi vahel saavad kõik inimesed vabalt liikuda elukohast sõltumata. Kuna saarte ja mandri vahelisest liikumisest põhjustatud koroonaviiruse leviku risk on oluliselt vähenenud, on proportsionaalne liikumispiirang tühistada.

Kehtima jääb üldine 2+2 reegel: avalikus ruumis tohib koos liikuda kuni kaks inimest ja teistest tuleb hoida 2 meetrit vahet.

Saarte ja mandri vaheline liikumine avati samm-sammult, et hoida ära uue viirusepuhangu tekkimine. COVID-19 viirusepuhangu halvenedes võib valitsus otsust muuta.

KU päevatoimetaja

KOROONAVIIRUST PIIRAVAD MEETMED MÕJUTAVAD TEISTEGI NAKKUSTE LEVIKUT

Terviseameti kinnitusel on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga olnud tänavu enamiku nakkushaiguste levik väiksem, suurenenud on aga haigestumine muuhulgas nii läkaköhasse kui puukborrellioosi.

[pullquote]Läkaköhasse haigestumine on suurenenud[/pullquote]Soolenakkustesse haigestumise kogusumma on praeguste andmete kohaselt vähenenud ligi kolmandiku võrra: kui 2019. aastal oli samal perioodil Eestis registreeritud 771 juhtu, siis selle aasta võrreldaval perioodil oli kokku 534 registreeritut. Soolenakkuste alla liigituvad nii kampülobakterenteriit, shigelloos ehk düsenteeria, rotaviirusnakkus kui norwalk-viirusnakkus. Väikest haigestumise tõusu saab täheldada salmonelloosi, lambliaasi ja amöbiaasi puhul.

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko sõnul mõjutavad soolenakkuste ja teiste nakkushaiguste levikut nii inimeste vaktsineeritus, hügieeniharjumused kui omavahelise läbikäimise tihedus. „Inimeste arusaam kätepesu vajalikkusest on hüppeliselt tõusnud, loodetavasti jääb see harjumus meie tavapäraseks kombeks ka pärast COVID-19 leviku vaibumist,“ ütles Dontšenko.

Loe edasi: KOROONAVIIRUST PIIRAVAD MEETMED MÕJUTAVAD TEISTEGI NAKKUSTE LEVIKUT