Eesti

BALTI PEAMINISTRID SEADSID EESMÄRGIKS AVADA PIIRID KOLME RIIGI VAHEL 15. MAIL

Balti peaministrid Jüri Ratas, Krišjānis Kariņš ja Saulius Skvernelis leppisid täna toimunud videokohtumisel kokku töötada selle nimel, et avada Eesti-Läti ja Läti-Leedu piiri 15. mail.

Valga ja Valka vahel asuv piiritulp. Foto: Urmas Saard / Külauudised

[pullquote]Videokohtumisel arutati ka Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimist mandri-Euroopaga ja Rail Balticu projekti edenemist.[/pullquote]“Tähtis on, et omavahelise piirikontrolli kaotamine toimuks Balti riikide elanike jaoks turvaliselt ja sujuvalt. Selleks peame oma tegevusi hästi koordineerima,“ ütles peaminister Jüri Ratas.

Kava detailides peavad kokku leppima valdkonna eest vastutavad ministeeriumid. Nüüdseks on kõiges kolmes Balti riigis koroonaviirusega seotud olukord oluliselt paranenud ja valitsused arutavad piirangute leevendamist.

Loe edasi: BALTI PEAMINISTRID SEADSID EESMÄRGIKS AVADA PIIRID KOLME RIIGI VAHEL 15. MAIL

KAUBANDUSKESKUSTES LEEVENEVAD ERIOLUKORRA PIIRANGUD

Eriolukorra juht peaminister Jüri Ratas allkirjastas täna korralduse, mille kohaselt võib alates järgmisest nädalast hügieenireeglite järgimisel taas avada kaubanduskeskused.

Port Arturi kaubanduskeskus Pärnus. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Kaubanduskeskustes võib alates 11. maist avada müügi- ja teenindussaalid ning toitlustusasutused juhul, kui seal tagatakse desinfitseerimisvahendite olemasolu ning peetakse kinni 2+2 reeglist, mille järgi tohib üheskoos liikuda kuni kaks inimest ja teistega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad. Reeglid kehtivad ka kaubanduskeskuste üldruumidele ning kõigile teistele teenindussaalidele ja toitlustusasutustele väljaspool kaubanduskeskusi.

Kui seni võisid kaubanduskeskustes lahti olla vaid teatud kaupu ja teenuseid pakkuvad ettevõtted, näiteks toidupoed ja apteegid, siis järgmisest nädalast võib kaubanduskeskustes hügieenireeglite järgimisel avada ka teised kauplused ja teenindusasutused, näiteks lemmikloomapoed, jalatsi- ja kellaparandused ning juuksuri- ja ilusalongid.

Kaubanduskeskustes asuvates toitlustusasutustes, kus seni toimus üksnes toidu kaasamüük, võib alates 11. maist toitu pakkuda ka kohapeal tarbimiseks. Toitlustusasutustes tuleb järgida 2+2 reeglit ja paigutada söögilauad nii, et oleks tagatud laudade vahemaa 2 meetrit ning lauas saab istuda maksimaalselt kaks inimest (v.a pered). Soovitatav on, et toitlustusasutustes oleks korraldatud teenindamine vaid lauas, et vähendada klientide kokkupuuteid erinevate teenindajate ja külastajatega.

Loe edasi: KAUBANDUSKESKUSTES LEEVENEVAD ERIOLUKORRA PIIRANGUD

VALITSUS LEEVENDAB PIIRANGUID HARIDUSE, KULTUURI JA SPORDI VALDKONNAS

Valitsus kiitis tänasel e-istungil heaks otsuse, millega lubatakse eritingimustel kontaktõpe, muuseumite ja näitusasutuste avamine ning tippsportlastel laienevad treenimisvõimalused. Samuti lubatakse taas pidama hakata jumalateenistusi.

Vabariigi Valitsuse hoone, Stenbocki maja. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Valitsus tugines leevenduste üle otsustamisel teadusnõukoja hinnangule COVID-19 nakkuse leviku languse kohta Eestis. Kõiki leevendusi saab rakendada üksnes juhul kui eritingimustega on maandatud haiguse leviku riskid.

TIPPSPORT

Alates tänasest laienevad täiskasvanute koondistele treenimisvõimalused nii sise- kui välitingimustes. Tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu. Täpsustatud nõuded treeningute COVID-19 nakkuse ohutuks läbiviimiseks kehtestab kultuuriministeerium.

Loe edasi: VALITSUS LEEVENDAB PIIRANGUID HARIDUSE, KULTUURI JA SPORDI VALDKONNAS

RAHVUSVAHELINE KÄTEPESUPÄEV: KÄTEHÜGIEEN HOIAB ENNAST JA TEISI

Terviseamet tuletab täna tähistataval rahvusvahelise kätehügieeni päeval meelde, et korralikku kätehügieeni järgides hoiame nii enda kui meid ümbritsevate inimeste tervist.

Kätepesu. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko sõnul on koroonaviiruse leviku tõttu kätepesu olulisusele hakatud varasemast oluliselt enam rõhku panema. „Puudutame kätega ju nii enda nägu, silmi kui ka pindu, kust nakkushaigus võib edasi levida teistele,“ ütles Irina Dontšenko, kelle sõnade kohaselt on kätepesu oluline nii sügis-talvisel hingamisteede nakkuste leviku perioodil kui kevad-suvisel grilliperioodil. „Pesemata käte kaudu levivad ka erinevad soolenakkused: näiteks pesemata puu- ja juurviljade söömise või avaliku käimla külastamise tagajärjel võib inimene nakatuda düsenteeriasse ehk shigelloosi.“ Düsenteeria haigustunnused ilmnevad poole päeva või mõne päeva pärast ja mis ulatuvad mõõdukast kõhuvalust kuni kõrge palaviku ja teiste üldnähtudeni. Lisaks levib mustade kätega ka maailmas laialt levinud bakteriaalne toidumürgitus salmonelloos, mille nakkusallikaks võib olla nii nakatunud inimene kui kana, kalkun, veelind, siga, veis, näriline, koer, kass või mõni muu lemmikloom.

Loe edasi: RAHVUSVAHELINE KÄTEPESUPÄEV: KÄTEHÜGIEEN HOIAB ENNAST JA TEISI

RÄÄGI KAASA, MILLE PÕHJAL HINNATA EESTI MEREALA SEISUNDIT

Keskkonnaministeerium ootab kuni 4. juunini kommentaare ja ettepanekuid merestrateegia ajakohastatud seireprogrammile perioodiks 2021-2026.

Pärnu laht. Foto: Urmas Saard / Külauudised

[pullquote]kuidas läheb planktonil, kaladel, hüljestel, lindudel ja merepõhjakooslustel[/pullquote]Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõuniku Eda Andresmaa sõnul on kommenteerimisel olev programm varasema seire- ja andmekogumisprogrammi ajakohastatud versioon. Esimest korda koostati mereala seire ja andmekogumise programm 2014. aastal perioodiks 2015-2020, programmi tuleb uuendada iga kuue aasta tagant.

Mereala seire annab selge pildi, kuivõrd tõhusalt täidavad keskkonnakaitsemeetmed oma eesmärki ning kas mere seisund muutub paremaks. Samuti jälgivad seirajad mere seisundit mõjutavaid survetegureid.

Loe edasi: RÄÄGI KAASA, MILLE PÕHJAL HINNATA EESTI MEREALA SEISUNDIT

KÄESOLEVAL ÕPPEAASTAL JÄÄVAD PÕHIKOOLI JA GÜMNAASIUMI LÕPETAMISEL EKSAMID VABATAHTLIKUKS

Valitsus kinnitas tänasel e-istungil määruse, millega kiitis heaks tänavuse ja järgmise aasta koolide lõpetamise korralduse.

Määrus näeb ette, et üldjuhul 2019/2020. õppeaastal põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamisel seniseid kohustuslikke eksameid ei toimu.

Gümnaasiumi lõpetajatele, kes soovivad jätkata õpinguid kõrgkoolis, luuakse võimalus sooritada riigieksamid eesti keeles või eesti keeles teise keelena ja matemaatikas. Samuti saab sooritada ühe rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamitest.

Riigieksamid tuleb sooritada juhul kui on plaanis edasi õppida erialal, millele pääsemiseks seda nõutakse. Näiteks nii Tartu Ülikoolis kui ka Tallinna Tehnikaülikoolis on riigieksamite tulemused vastuvõtutingimuseks enamikul bakalaureuseõppe ja integreeritud õppe õppekavadel.

Tänavu on gümnaasium võimalik lõpetada ka kooliastmehinnetega, mis on vähemalt „rahuldavad“ või „arvestatud“.

Loe edasi: KÄESOLEVAL ÕPPEAASTAL JÄÄVAD PÕHIKOOLI JA GÜMNAASIUMI LÕPETAMISEL EKSAMID VABATAHTLIKUKS

KRIIS AITAB SUURPEREDEL ROHKEM VÄÄRTUSLIKKU AEGA KOOS VEETA

Tublisid suurperesid iseloomustabki eelkõige ettevõtlikkus ja laste arengusse panustamine, sõnas Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap, kes korraldab 16. aastat järjest Aasta Suurpere konkurssi.

[pullquote]Laste kasvatamise ja lasterikkuse väärtustamise juures on oluline see, et nii lapsed kui nende vanemad tunneksid, et nende lapsed on Eesti ühiskonda oodatud.[/pullquote]„Meile on see kriis väga positiivselt mõjunud – oleme koguaeg ninapidi koos, teeme koos rohkem asju ja ka vanematena on meis kasvanud motivatsioon panustada rohkem oma lastesse ja kodusse,“ sõnas Aasta Suurpere 2018 tiitli võitnud pereisa Taavi-Aadu Ait, kelle pere on tänaseks kasvanud viielapseliseks. „Tore on näha oma lapsi koos kasvamas ja tegutsemas. Näha, seda kuidas nad oskavad hinnata üksteise tuge ja arvestavad teineteisega. Suurimad raskused on alati seotud ajaga. Kahjuks aega juurde osta ei saa. Mida rohkem teed ning mida rohkem sinu ja su pere ümber toimub, seda kiiremalt aeg läheb. Kahju on, et lapsed kasvavad nii kiiresti ning alati ei jõua piisavalt kõigile tähelepanu pöörata. Teistpidi vaadates on tore avastada, kui suur ja iseseisev mõni neist juba on.“

Aage Õunapi sõnul on sellel aastal konkursile üles seatud juba 36 perekonda, mis on lühikese aja kohta muljetavaldav number. „2018. aastal, kui võitjaks oli perekond Ait Saaremaalt, osales konkursil rekordarv perekondi – 53. Kuid eesmärk ei ole kandidaatide rohkus, vaid et osaleksid väärikad ja erilised perekonnad ning neid saab veel esitada kuni 13. maini.“

Loe edasi: KRIIS AITAB SUURPEREDEL ROHKEM VÄÄRTUSLIKKU AEGA KOOS VEETA

PIIBLIAASTA PIIBLIPÜHA LÄKITUS

Maikuu esimesel pühapäeval tähistatakse koos Ühinenud Piibliseltside, Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute ja kõigi kristlastega piiblipüha, mille puhul Eesti Piibliselts saatis Eestimaa kogudustele läkituse. Täna ja alanud nädalal palvetatakse piiblitöö pärast üle kogu maailma.

Piibli leheküljed. Foto: Urmas Saard / Külauudised

[pullquote]Tänaseks on Piibel tõlgitud 694 keelde, mida räägib 5,7 miljardit inimest.[/pullquote]9. mail tähistame Ühinenud Piibliseltside palvepäeva. Aastal 1946 asutati sel kuupäeval Ühinenud Piibliseltsid. Maailm oli peale Teist maailmasõda varemetes: mitmed riigid olid maailma kaardilt kadunud, paljud inimesed olid sunnitud lahkuma oma kodumaalt, majandus vajas ülesehitamist. Sellises olukorras ühineti, et jagada lootuse sõna maailmale. Oleme täna sarnases olukorras, kus maailm vajab lootust, usku ja armastust.

Piibliseltsid üle kogu maailma teevad täna koostööd, et Jumala Sõna jõuaks iga inimeseni. Tänaseks on Piibel tõlgitud 694 keelde, mida räägib 5,7 miljardit inimest. Piibliseltsid levitasid möödunud aastal üle 400 miljoni Piibli või piibliosa. Viimase viie aasta jooksul on valminud pühakirjatõlked 270 keelde, mida räägib 1,7 miljardit inimest.

Loe edasi: PIIBLIAASTA PIIBLIPÜHA LÄKITUS

MASKITALGUTEL ON VALMISTATUD ÜLE 6000 MASKI

Täna kulmineerus Teeme Ära üle-eestiline maskitalgute algatus „Teeme Eesti viirusest puhtaks!“, mille eesmärk on innustada kõiki eestimaalasi valmistama ja kandma riidemaske. Tänase seisuga toimus kodune maskitegu 281 paigas üle Eesti ning kokku on praeguseks valmistatud 6012 maski.

Maskitegu Tartu loodusmajas. Foto: Teeme Ära

Maskitalgud jätkuvad ka järgmisel nädalal ning kõik inimesed on oodatud maske valmistama ja kandma. Oma maskitegusid saab talguveebi märkida veel kuni 10. maini.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür ütles, et tänavune maskitalgute üleskutse pälvis hea vastuvõtu ning kodune maskitegu toimus paljudes kohtades üle Eestimaa. „Algatus läks igati korda, sest tõi inimeste tähelepanu maskide tegemise ja kandmise vajalikkusele, ühtlasi võimaldas välja näidata, et paljud eestimaalased on ka eriolukorra tingimustes valmis kodanikena võtma vastutust ning näitama, et me hoolime endast, lähedastest ja kogukonnast,“ lausus Tüür.

Tüüri sõnul on inimesed eriolukorrast väsinud ja muutumas hooletuks ohutusnõuete järgimisel. Just seepärast on oluline teadvustada, et maski kandmine on piirangute leevendamise ajal koos teiste ennetusmeetmetega tõhusaim viis, kuidas saame kaasa aidata viiruse täiendava leviku peatamisele ning tavapärase elukorralduse taastumisele. Maski õige kandmise ja hooldamise soovitused leiab talguveebist.

Loe edasi: MASKITALGUTEL ON VALMISTATUD ÜLE 6000 MASKI

EESTI TOIDUPIIRKONNA TIITLI VÕTAVAD ÜLE HAAPSALU JA LÄÄNEMAA

Alates maikuust võtab Haapsalu ja Läänemaa Vana-Võrumaalt üle Eesti toidupiirkonna tiitli, millega algab Haapsalu ja Läänemaa maitsete aasta.

Maitsete aasta 2020. Fotod: Urmas Saard / Külauudised

[pullquote]meie juures saab privaatselt ja mugavalt nautida esimesi sooje ilmasid[/pullquote]„Läänemaa püüab üllatada oma külalisi aasta vältel erinevate maitseelamustega. Kiideva külaprouade retsepti järgi tehtud kilurullid on saanud presidendi vastuvõttude lahutamatuteks kaaslasteks. Mis on petiemand või voosihaps, seda peab tulema ise Läänemaale uurima,“ ütles Kodukant Läänemaa tegevjuht Kaja Karlson. „Meie juures saate tutvuda nii traditsiooniliste kui ka trendikate maitsetega populaarsetes kohvikutes, üritustel, talutoodetena või retseptidena kaasa,“ lisas Karlson.

Loe edasi: EESTI TOIDUPIIRKONNA TIITLI VÕTAVAD ÜLE HAAPSALU JA LÄÄNEMAA

TEEME ÄRA MASKITEO FACEBOOKI OTSEÜLEKANNE ALGAB KELL 12.00

Laupäeval, 2. mail kulmineerub Teeme Ära talgupäeva meeskonna üleriigiline maskitalgute algatus „Teeme Eesti viirusest puhtaks!“, mis kutsub üles kõiki eestimaalasi valmistama ja kandma riidemaske.

Eriolukorra piirangute leevendamise ajal on see koos teiste ennetusmeetmetega tõhusaim viis, kuidas saame igaüks kaasa aidata koroonaviiruse täiendava leviku peatamisele ning tavapärase elukorralduse taastumisele. Teeme Ära kodulehel on praeguseks kirjas juba suur hulk maskitegusid ja maske, kuid iga soovija saab oma maskiteo kirja panna kuni 10. maini. Homset maskiteo otseülekannet ja muud melu saab jälgida talguveebis ja sotsiaalmeedias alates kl 12.00.

Loe edasi: TEEME ÄRA MASKITEO FACEBOOKI OTSEÜLEKANNE ALGAB KELL 12.00

GRIPPI HAIGESTUMINE ON LANGUSES, AGA HOOAEG POLE VEEL LÕPPENUD

Terviseameti teatel on gripi tõttu hospidaliseeritud inimeste arv kolme viimase gripihooaja madalaim.

Möödunud kuu eelviimasel nädalal ehk perioodil 20.-26. aprillil pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2073 inimest, haigestunutest 18,7 protsenti olid lapsed.

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova sõnul on haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse langustrendis, võrreldes eelnenud nädalaga vähenes haigestumus 40 protsendi võrra. Grippi haigestumus püsis stabiilsena.

Sadikova sõnul pole gripitaolistesse nakkustesse haigestumine jõudnud veel foonnäitajani langeda. „Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu ehk sentinel-seire kaudu registreeritud andmete põhjal võib hinnata grippi haigestumuse intensiivsust madalaks,“ ütles Sadikova.

Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskuse andmetel hospitaliseeriti eelmisel nädalal gripi tõttu kaks inimest.

Loe edasi: GRIPPI HAIGESTUMINE ON LANGUSES, AGA HOOAEG POLE VEEL LÕPPENUD

POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED VAJAVAD TAASTAMIST JA HOOLDUST

Keskkonnaameti teatel saab liigirikaste poollooduslike koosluste säilimisele kaasa aidata iga maaomanik, kelle kinnistul see asub. Riik toetab kaitsealadel paiknevate poollooduslike koosluste taastamis- ja hooldustöid.

[pullquote]et liigirikkust säilitada või tõsta, tuleb alasid pidevalt hooldada – niita ja karjatada[/pullquote]Poollooduslikud kooslused, rahvakeeli ka pärandkooslused, on looduslikud rohumaad, kus mitmekesine elustik on kujunenud pikaajalise karjatamise ja niitmise tulemusena. Eestis peamiselt levinud kooslused on puisniidud, loopealsed, ranna-, lammi-, aru- ja soostunud niidud, puiskarjamaad.

Eestile omase elustiku ja maastiku säilitamiseks tuleb poollooduslikke kooslusi taastada ja hooldada. Taastamistegevustena toetab riik võsaraiet, pilliroo eemaldamist, puude liituvuse vähendamist ning karjaaedade rajamist. Taastamistoetust saab maaomanik või rentnik taotleda Keskkonnaametilt 22. maini 2020, esitades selleks taotluse.

Loe edasi: POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED VAJAVAD TAASTAMIST JA HOOLDUST

TÄNA ALGAS 38. TARTU MAASTIKUMARATONI VIRTUAALJOOKS

Reedel startis 17. maini kestev Tartu Maastikumaraton, traditsiooniliselt Baltikumi suurim murdmaajooks, mis tänavu toimub kujunenud olukorrast tingituna virtuaaljooksuna. Samuti said hoo sisse põhidistantsidega paralleelselt käivad lastejooksud.

2019. aasta Tartu Maastikumaraton. Foto: Adam Illingworth

[pullquote]Samal perioodil saavad ka Tartu Maastikumaratoni väiksemad osalejad end proovile panna virtuaaljooksul.[/pullquote]Virtuaalsel maastikumaratonil on valikus Tartu Maastikumaratoni neli traditsioonilist distantsi: 42, 24, 10 ja 5 km. Koht, kus valitud pikkusega jooksu- või kõnniring teha, jääb iga osaleja enda otsustada. Selleks sobivad nii Tartu Maastikumaratoni tähistatud rajad Otepää ja Elva vahel, aga ka muud osalejale endale kõige mugavamad metsa- ja linnatrassid tema kodupaigas.

Valitud distants tuleb läbida kahe nädala jooksul vahemikus 1.–17. mai ning saata oma jooksulogi korraldajatele. Detailse info logi saatmise kohta leiab SIIT.

Loe edasi: TÄNA ALGAS 38. TARTU MAASTIKUMARATONI VIRTUAALJOOKS

LOODUS- JA KESKKONNAHARIDUSKESKUSTELE ELLUJÄÄMISE TOETUSED

Valitsus otsustas jagada loodus- ja keskkonnahariduskeskustele 150 000 eurot, sest seoses koroonaviiruse leviku ja eriolukorraga ei ole olnud keskustel võimalik õppeprogramme läbi viia.

Pernova hariduskeskus Pärnus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 8000 eurot.[/pullquote]Koroonaviirusest tekkinud eriolukorra tõttu on loodus- ja keskkonnahariduskeskused pidanud oma tegevusi ümber korraldama, mis sisuliselt on tähendanud uste sulgemist. Keskkonnaminister Rene Kokk peab oluliseks, Eestis vajalikku mitteformaalset keskkonnaharidust pakkuvad keskused jätkaks oma tegevust vähemalt sama kvaliteediga ka pärast eriolukorra lõppu. „Eriolukord on veenvalt näidanud, et inimeste huvi looduses viibimise vastu on hüppeliselt kasvanud. Kui on võimalus piiranguid leevendada ja lõpuks sootuks kaotada, siis võib eeldada, et suureneb tung ka keskkonnaõppeprogrammides osalemiseks,“ lisas Kokk.

Loe edasi: LOODUS- JA KESKKONNAHARIDUSKESKUSTELE ELLUJÄÄMISE TOETUSED

ÕPETLIK LUGU LINNURIIGIST

Meditsiinidoktor Jaak Uibu ütleb, et teda ajendas kirjutama Külauudistest loetud Ivan Makarovi kanalugu.

Illustreerival pildil võib kujutleda arutlevalt piiluvat musträstast enne kaklejate peale sööstmist. Foto: Joosep Ailiste

Saadan õpetliku loo, mida oma aknast nägin. Aknast välja vaadates nägin, kuidas kaks pasknääri omvahel kaklesid. Kuigi need linnud pole minu lemmikud, tundsin neile kaasa, sest heitlus näis olevat armutu. Äkki pikeeris kaklejate vahele musträstas ja kaklus lõppes. Musträstas riskis paljuga, sest kahe vastu ta ju ei saa. Miks ta sedasi toimis, on mulle mõistetamatu, aga igatahes eeskujuks küll. Ajendas seda kirjutama Ivan Makarov oma kanalooga Külauudistes.

Tervitab Jaak Uibu

NÄDALAVAHETUSEL SAAB KÄED KÜLGE PANNA KORISTUSTALGUTELE JA PEIPSIMAA PRÜGIST PUHTAKS TEHA

Peipsi Koostöö Keskus, Peipsimaa Turism, Tartu loodusmaja kutsuvad kõiki 1.-3. mail andma oma panus, et Peipsimaa oleks puhas. Sel erilisel kevadel suuri ühiskoristusi ei tehta, küll aga saame üksi või pereliikmega oma küla, teeäärt või rannaala koristada. Kindad kätte, prügikott kaasa ja välja jalutama!

[pullquote]Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 eesmärk on edendada piiriülest koostööd[/pullquote]Oleme uhked oma metsade, järvede ja põldude üle, mis esmapilgul näevad puhtad ja rikkumatud. Veidi madalamale kummardudes võib aga märgata siin ja seal loodust inimtekkelise prügiga kohanemas – olgu see siis vana autorehv või plekkpurk, randa jäetud kalavõrgud või suitsukonid. Kampaania „Puhas Peipsimaa“ kutsub üles hoolima sellest, et meil kõigil oleks üks ilus ja puhas Peipsimaa.

Osalemine on lihtne. Selleks tuleb võtta kodust kaasa prügikott ja kindad. Minna jalutama oma lemmik matkarajale, metsa, järve äärde või kodukoha teedele/tänavatele. Koristustalgutest osavõtjaid oodatakse prügikorjamise pilte jagama postitustena Instagrami #puhaspeipsimaa või Puhas Peipsimaa FB ürituse alla. Kõigi talguliste ja piltide postitajate vahel loositakse välja kaks Peipsimaa toodetega korvi ja Tartu loodusmaja perepääse.

Loe edasi: NÄDALAVAHETUSEL SAAB KÄED KÜLGE PANNA KORISTUSTALGUTELE JA PEIPSIMAA PRÜGIST PUHTAKS TEHA

SAARTE JA SUURE MAA VAHELISED LIIKUMISPIIRANGUD LEEVENEVAD

Eriolukorra juht Jüri Ratas allkirjastas täna korralduse, millega leevendatakse liikumispiiranguid saarte ja mandri vahel.

Alates 4. maist saavad Saaremaa, Muhumaa, Hiiumaa, Vormsi, Kihnu, Ruhnu ja Manija saarte ning mandri vahel vabalt liikuda inimesed, kellel on saarel rahvastikuregistri järgi alaline elukoht või sinna registreeritud lisa-aadress või püsiv viibimisaadress. Nendega koos võivad liikuda ka lähemad pereliikmed. Lähima pereliikme all mõeldakse abikaasat, elukaaslast, vendi-õdesid, lapsi, vanemaid ja vanavanemaid.

Loe edasi: SAARTE JA SUURE MAA VAHELISED LIIKUMISPIIRANGUD LEEVENEVAD

AASTA ÕPETAJA KONKURSILE ESITATI ÜLE KAHE TUHANDE KANDIDAADI

Kuni 26. aprillini said kõik soovijaid esitada õpetajaid ja haridustöötajaid aasta õpetaja 2020 konkursile. Kolmeteistkümnes kategoorias esitati kokku 2051 kandidaati, mis on kolmandiku võrra rohkem kui möödunud aastal.

Kõige enam esitati tunnustamiseks kandidaate Tallinna linnas – kokku 876. Esitamiste järgi oli teine suurim piirkond Tartu linn 187 kandidaadiga. Järgnesid Harjumaa 156 kandidaadiga, Lääne-Virumaa 109 kandidaadiga ja Pärnumaa 106 kandidaadiga. Võrreldes eelmise aastaga kasvas kandidaatide hulk kõige rohkem aasta õppejõu, aasta kutseõpetaja ja aasta klassijuhataja kategooriates.

Sel aastal määratakse esmakordselt riiklik haridustöötaja elutööpreemia senise ühe asemel kuni kolmele inimesele ning riiklik hariduspreemia ka huvialaõpetajale. Haridustöötaja elutööpreemia kategoorias laekus 65 kandidaati ning huvialaõpetaja kategoorias 160 kandidaati.

Esimese astme komisjonid esitavad finalistid riiklikule hariduspreemiate komisjonile, mis selgitab välja kõikide kategooriate laureaadid.

Auhinnad antakse üle aasta õpetaja galal “Eestimaa õpib ja tänab”, mis toimub 3. oktoobril Alexela Kontserdimajas ning kantakse otse üle Eesti Televisioonis. Sündmuse korraldajad on Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Haridustöötajate Liit.

KU päevatoimetaja

KRIISIST VÄLJUMISSTRATEEGIA

Valitsus kiitis eilsel istungil heaks Riigikogu ja teiste partnerite ettepanekutega täiendatud COVID-19 kriisist väljumise strateegia. Jüri Ratas allkirjastas korralduse, millega tühistab alates 2. maist kehtinud viibimiskeelu välijõusaalides.

Eriolukorras suletud Sindi skatepark. Foto: Urmas Saard

Eriolukorra juht peaminister Jüri Ratas tõi esile, et väljumisstrateegia eesmärk on anda Eestile kriisist väljumiseks terviklik käsitlus ning määrata teaduspõhiselt piirangute leevendamise alused ja etapid. “Oleme viiruse kontrolli alla saamiseks pidanud koos pingutama ning suutnud seni raskemad hetked ületada. Nüüd saame hakata sammhaaval igapäevaelu juurde tagasi pöörduma, leevendades viiruse mõjusid ühiskonnale ning toetades meie inimeste ja oma ettevõtete toimetulekut, et tulla kriisist välja tugevamana ja ühtehoidvamana,” lausus peaminister.

Loe edasi: KRIISIST VÄLJUMISSTRATEEGIA

VILJANDI FOLGI KORRALDAJAD SIISKI LOODAVAD…

Avalikke üritusi mais-juunis ei toimu, kuid Viljandi pärimusmuusika festivali korraldajad ei ole veel päriselt lootust kaotanud.

**Viljandi pärimusmuusika festival. Foto: Urmas Saard**

[pullquote]Soovime keskenduda eesti esinejatele. Mõtleme ka teistsugustele, sh virtuaalsetele võimalustele.[/pullquote]Valitsuse liikmed arutasid tänasel kabinetinõupidamisel rahvarikaste ürituste korraldamise võimalikkust kevad-suvisel hooajal ning kiitsid heaks otsuse, mille järgi avalikke üritusi Eestis mais ja juunis ei toimu.

Samuti kinnitati kabinetinõupidamisel otsus, et kuni 31. augustini ei toimu Eestis ka suurüritusi.

Loe edasi: VILJANDI FOLGI KORRALDAJAD SIISKI LOODAVAD…

VIIRUSPUHANGU TÕTTU EDASI LÜKATUD MESSID JÄÄVAD TÄNAVU TOIMUMATA

Eesti Näituste AS annab teada, et vahetult enne eriolukorra kehtestamist Terviseametiga kooskõlastatult suve algusesse edasi lükatud messid „Eesti ehitab “ ja „Interjöör ja aiandus“ , samuti ka mess „Ilu Sõnum Kevad“ sel aastal ei toimu.

Epidemioloogiline olukord Eestis näitab küll stabiliseerumise märke, kuid lähtuvalt Vabariigi Valituse poolt esitatud eriolukorrast väljumise kavast, on Eestis veel pikk tee minna, enne kui on võimalik korraldada avalikke suurüritusi. Täna on jätkuvalt meie kõigi prioriteet inimeste tervis ja ohutus ning seetõttu ei ole võimalik korraldada kevadisele messiperioodile kavandatud messe.

Kahtlemata omab messide ärajäämine suurt majanduslikku mõju nii eksponentidele, messikorraldajale, stendiehitusfirmadele, turundusfirmadele, reklaamibüroodele kui pajudele teistele ettevõtetele, kes otseselt või kaudselt on seotud messide ettevalmistuse ja toimumisega ning kes üldjuhul ei kvalifitseeru ka tänastele riiklikele kriisiabi erimeetmetele.

Eesti suurima erialamessi, ehitusmessi „Eesti ehitab“ projektijuht Epp Sultsmanni sõnul vaadatakse tulevikku siiski optimistlikult, sest juba eelmine majanduskriis näitas kohapealsete messide olulist rolli kriisist väljumisel. „Messil osalemine on tõhusaks abivahendiks, aitamaks kiiremini jalule saada just väikse- ja keskmise suurusega ettevōtetel ning tulla paremini toime turupositsioonide taastamise ja ümberjaotumisega. Eesti Näituste AS on oma messide kaudu valmis seda abi pakkuma ka käesolevast majanduskriisist väljumisel“, sõnas Sultsmann.

KU päevatoimetaja

MAILIS REPS: KOOLIDES JÄTKUB DISTANTSÕPE

Seoses lõppenud kevadise koolivaheajaga ja esmaspäevast algava õppetööga tegi Haridus- ja teadusminister Mailis Reps pöördumise õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate poole.

[pullquote]Kahtlemata on õpetajad olnud eriolukorra ajal erakordselt tublid[/pullquote]Minister kordas varem öeldut, et kui pärast 15. maid osutub kontaktõpe osaliselt võimalikuks, ei tähenda see kindlasti korraga kõigi laste koolidesse minekut. Enamike õpilaste jaoks lõpeb õppeaasta distantsõppel. „Silmast-silma kohtumisi õpetajatega tuleb võimaldada eelkõige neile, kel seda kõige enam vaja: abiturientidele, põhikoolilõpetajatele ning lisatuge vajavatele õpilastele.”

Loe edasi: MAILIS REPS: KOOLIDES JÄTKUB DISTANTSÕPE

MIKS PEAKS KA SUVEKODUS KINDLASTI VINGUANDUR OLEMA?

G4Si tellitud uuringu andmetel on vinguandur olemas vaid 27% suvilates ning 29% neis suvilates, kus on tahkel küttel põhinevaid küttekoldeid või gaasiseadmeid.

Vinguandur ja kasutusjuhend luubiga uurimiseks. Foto: Urmas Saard

41% neist, kel suvilas vinguandurit veel pole, ei kavatse seda ka lähiajal paigaldada. „Seda, miks suvilasse andurite paigaldamine plaanis ei ole, põhjendatakse ennekõike asjaoluga, et seal ei köeta, ei käida kütteperioodil või viibitakse väga lühikest aega,“ ütles G4S Eesti valvedivisjoni direktor Villu Õun.

Tegelikult on ülioluline paigaldada vinguandur suvilasse ka siis kui seal käiakse mõned korrad aastas. “Kui seal ööbitakse ja pliidi või ahju alla tuld tehakse, siis tuleb öömajalisi kaitsta. Vingugaas ei anna esimesel eksimusel andeks, vaid tapab alati, kui ta tuppa lahti lasta,” põhjendas Õun vinguanduri vajalikkust.

Suvekodudes võib kasutada kõige tavalisemat autonoomset vinguandurit või tellida turvaettevõttelt suitsu- ja vinguandur, mis tuvastab nii suitsu kui vingu ja teatab tuleohust ka turvafirmat, kes saab vajadusel abi teele saata. G4Sil on üle Eesti 70 patrulli, lisaks tehakse koostööd vabatahtlike päästjatega.

Loe edasi: MIKS PEAKS KA SUVEKODUS KINDLASTI VINGUANDUR OLEMA?

MAAELUMUUSEUMID PALUB JÄÄDVUSTADA KOROONAVIIRUSE MÕJU MAAELULE

Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid kogub lugusid, päevikumõtteid, videoid, fonosalvestusi ja fotosid sellest, kuidas Covid-19 ülemaailmne pandeemia mõjutab Eesti maainimeste ning maapiirkondadega seotud linlaste elu ja tegevust.

Kevadtööd koduaia kasvuhoones. Foto: Urmas Saard

Sihtasutus ootab inimeste mõtteid ja tegevuskirjeldusi viirusaegsetest probleemidest, ümberkorraldustest ja tuleviku plaanidest. Oma kaastöö võib koostada kõige rohkem puudutaval teemal. Eesti Maaelumuuseumid koostas näidiseks ka küsimuste paketid, millele saab oma loos toetuda. Abistavateks küsimusteks on näiteks: pandeemia eelse tegevuse kirjeldus; millal hakkati mõtlema, et Hiinas alanud viirus võib mõjutada ka Eesti elu; milliseid ümberkorraldusi on olnud vaja teha seoses eriolukorraga; milliseid võrdlusi leiab praegusele olukorrale oma majandustegevuse erinevatest aegadest jne.

Loe edasi: MAAELUMUUSEUMID PALUB JÄÄDVUSTADA KOROONAVIIRUSE MÕJU MAAELULE