„Teeme ära!” talgupäev tuleb taas

Maikuu esimesel laupäeval, 7. mail toimub taas kõikjal üle Eesti „Teeme ära!” talgupäev. Tehakse tööd, räägitakse talgulugusid, süüakse talgusuppi – just nii, nagu iga kogukond ise otsustab.

Tänasest, 12. märtsist saab „Teeme ära!” veebilehel oma talgud kirja panna. Kiirematele on preemiaks suurem tähelepanu.

„Teeme ära!” meeskond kuulutab peagi koos Eesti Rahva Muuseumiga välja ka esimese üle-eestilise talgulugude kogumise veebiretke.
Kõik on oodatud oma lugusid „Teeme ära!” kodulehel jagama!

Otseviidad:
Tänavuse talgupäeva tutvustus http://teemeara.ee/2011
Talgute kirjapanek http://talgud.teemeara.ee
Talgulugude sisestamine http://teemeara.ee/talgulood

Sulailmadega õhenev jää ei kanna!

Talvine kalapüük Võrtsjärvel

Soojemate ilmade saabumisega, mil päevasel ajal valitsevad plusskraadid, muutub paljude veekogude jääkiht õhukeseks ning murdub raskuse all kergesti. Palume inimestel hoiduda jääl käimisest ja lapsevanematel selgitada lastele jääle mineku ohtusid. Õnnetuse ärahoidmiseks ei tohi väiksemaid lapsi veekogude läheduses jätta järelevalveta! Õrnale jääle minek on eluohtlik! Külma vette sattunud inimese uppumise põhjuseks pole vähene ujumisoskus, vaid just külm, mis tegevusvõime halvab. Hädasolijat tabab 4-kraadises vees, mis on Eesti oludes jääaluse vee temperatuur, kiire alajahtumine. Keskealine meesterahvas võib sel puhul teadvuse kaotada umbes 10 minutiga. Kuigi järvedel ja tiikidel võib kevade lähenedes jääkiht veel üsna tugev olla, tuleb arvestada, et voolaval veekogul sulab jää ilmaolude soojenemisel kiiresti. Jää peale kogunev sulavesi lisab koormust ning see muudab veekatte iga tunniga hapramaks. Samuti on jää alati õhem sildade juures, kõrkjate ümbruses ning allika- ja suubumiskohtades. Peale kalameeste pakub veekogudel käimine suuremat huvi ja põnevust lastele, kes ohtusid reaalselt ei taju. Palume lapsevanematel sellele tähelepanu pöörata, selgitada lastele jääle mineku ohtusid ning mitte jätta väikesi lapsi veekogude läheduses järelevalveta.
 
Erki Remmelkoor
Lõuna-Eesti Päästekeskus
ennetustöö büroo juhataja

Foto: Elmo Riig, Sakala

Kapa stuudiumis lahatakse pühapäeval “metsikut” eesti keelt

Pühapäeval, 13. märtsil  jätkub Kohilas Tohisoo mõisas loengusari Kapa stuudium. Kell 15 esineb loenguga  “Metsik eesti keel”  bioloog ja semiootikadoktor Valdur Mikita. Loenguga märgib stuudium lähenevat emakeelepäeva.
 
Valdur Mikita kaitses 2000. aastal Tartu Ülikoolis doktorikraadi semiootikas, uurimisteemaks “Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias”. Lisaks on Mikita uurinud keelt, loovust ja nende kokkupuutepunkte, millest tuleb juttu ka eelolevas loengus.
 
Kapa stuudiumi loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele. Pärast loengut saavad soovijad kohvilauas vabamas meeleolus omavahel ja lektoriga mõtteid vahetada.
 
Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008. aasta kevadel. Loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest. Loengud on olnud reeglina rahvarohked ja auditoorium  uudishimulik. Kapa stuudiumis on enam kui kahe aasta jooksul esinenud, prof Marju Lauristin, akadeemikud Peeter Tulviste, Ene Ergma, Anto Raukas , Tarmo Soomere ja Jaan Ross; demograar, prof Kalev Katus, prof Toivo Maimets, prof Hardo Aasmäe ja, meediaeksperdid Tiit Hennoste ja Raul Rebane, tajude uurija Talis Bachmann, psüühika uurija Andero Uusberg, sotsiaalteadlane Ülo Vooglaid, aga ka õigusteadlane Varro Vooglaid , tuntud bioloog Urmas Laansoo, kirjanikud Karl-Martin Sinijärv ja Jürgen Rooste, bioloog Toomas Trapido, loodusemees Fred Jüssi, transpersonaalse psühholoogia ja valuuta ekspert Alar Tamming ning Eesti Panga asepresident Märten Ross.
 
 
Info: Reet Aro, tel 58188568; Eeva Kumberg, tel 56637037.
 
Allikas: Kohila vallavalitsus

Vastseliinas auhinnatakse eelmise aasta keeletegusid

Emakeelepäeval, 14. märtsil kell 12 algab Vastseliina gümnaasiumis konkursi Keeletegu 2010 pidulik lõpuüritus, võitjate väljakuulutamine ja auhindade kätteandmine. Peaauhinna saaja valis välja haridusministritest koosnev komisjon, rahvaauhinna hääletusel osales üle 1300 inimese. Kohal on ka president Ilves. Hindamiseks esitatud tegusid saab näha http://www.hm.ee/index.php?0512186.

Ürituse kava 2011

 
Lisainfo,
Rein Joamets
Kommunikatsioonibüroo konsultant
Haridus- ja Teadusministeerium
735 0155
508 2580

Liikumine Kodukant kuulutas välja maanoortele suunatud projektivooru “Miks me seda teeme”

„Miks me seda teeme?“ Hea küsimus, mida küsitakse ikka ja jälle. Selles ei ole midagi halba, kui aeg-ajalt antud küsimus päevakorda kerkib ja vajab tähelepanu. Kehvasti on lood  siis, kui vastust enda jaoks välja ei mõtle. Mingi asja mehhaaniliselt tegemine, ilma selle vajalikkusest ja kasust endale aru andmata, on pikas perspektiivis väga kahjulik. Projekt „Miks me seda teeme?“ on ellu kutsutud eesmärgiga kindlustada enda väärtuste ja tõekspidamiste säilimine meie ehk ühiskonna väärtuste heaks tegutsemisel.
Märtsist detsembrini toimub 5 töötuba Eesti 15 – 26 aastastele maa- ja väikelinnade noortele, kellel on tekkinud või tekkis nüüd jälle küsimus, miks ma ikkagi ühiskondlikult aktiivne olen. Kui sina tahad sellel teemal arutleda ja mõttekaaslasi leida, siis täida kärmelt REGISTREERIMISVORM!
Tähtaeg: 19. märts 2011
Esimene töötuba toimub Tartumaal Rõngus 2.aprillil 2011!

 Sellel ettevõtmisel on projektijuht, kuid töötubades osalejad on sama aegselt ka töötubade organiseerijad ja läbiviijad. Kui räägime väärtustest, siis peab neid vastavalt väärtustama õppima – planeerime, tegutseme ja analüüsime nii, et minu, sinu ja meie arvamus loebki.
Tervitan kõiki, kellel uudishimu ja tahtmist teada saada;)

Kaija Kõiv
„Miks me seda teeme?“ projektijuht
53 052 506 / kaija@kodukant.ee

Allikas: Kodukant

Tartus hinnati väiketootjate toidukraami

Tartu Kutsehariduskeskuses toimus taas Eesti parima toiduaine konkursi väikeettevõtete voor. Hindamisele oli saadetud kakskümmend erinevat toodet kümnelt tootjalt — nii piima-, liha- kui pagaritooteid, enamik neist Lõuna-Eestist. Konkurss oli tänavu viimaste aastate osavõturohkeim. Žüriisse kuulusid toidutehnoloogid, toitlustajate ja kaubanduse esindajad. Pea kõik tooted pälvisid kiidusõnu, kuid välja valitud parimad jäävad saladuseks kuni 27. aprillini, mil Tallinnas toimub üleriigiline lõppvõistlus.

Eesti parima toiduaine valimist korraldab Toiduliit, tänavu juba 17. korda.

Info: Silvie Lainela, 648 4978

www.toiduliit.ee

Allikas: tartumaa.ee

Eesti Metsaselts annab välja metsanduse elutööpreemia

Kuni 22. märtsini saab esitada kandidaate elutööpreemiale, millega tänatakse silmapaistvaid ja Eesti metsanduse arengusse enim panustanud metsandustöötajaid.

Metsanduse 2011. aasta elutööpreemia suurus on 3195 eurot (50 000 krooni) ning kandidaatide nimesid saab esitada igaüks. Kandidaadi esitamisel tuleb lisada ka lühike põhjendus elutööpreemia andmiseks ning edastada see e-postiga aadressile metsaselts@metsaselts.ee või postiga Eesti Metsaseltsi kontorisse (Mustamäe tee 50, Tallinn 10621).

Elutööpreemia saaja otsustab Eesti Metsaseltsi volikogu, kuhu kuuluvad kõik metsanduse huvigrupid ning preemia antakse saajale üle 15. aprillil Tartus toimuval Metsanduse visioonikonverentsil.

Varem on Eesti Metsaseltsilt metsanduse elutööpreemia saanud endine metsandusminister Heino Teder (2006), metsateadlane Ivar Etverk (2007), metsateadlane Artur Nilson (2008), metsanduse edendaja Kaupo Ilmet (2009) ja metsateadlane ja praktik Malev Margus (2010).

AEFi koosmeele auhind ootab kandidaate

Avatud Eesti Fond kuulutas välja avaliku konkursi 2011. aasta Koosmeele preemia kandidaatide leidmiseks. Auhinna saajad kuulutatakse välja igal aastal Avatud Eesti Fondi sünnipäevaks 19. aprillil, preemiaga kaasneb rahaline auhind ja Marje Üksise graafiline leht “Avanemine”.

Selle aasta Koosmeele auhind tõstab esile üksikisikuid või ühendusi, kes on aidanud kaasa ühiskonna erinevate gruppide teineteisemõistmisele ja sotsiaalsete valupunktide kajastamisele.  Loe edasi: AEFi koosmeele auhind ootab kandidaate

Avatakse programm Eesti väikesaarte kaitseks

EASi ja Siseministeeriumi koordineerimisel avatakse väikesaarte program, mis on suunatud mandri- ja saarevahelise transpordiühenduse, hoolekande- ja tervishoiuteenuste, toidu, elektri, joogivee ja kütuse, jäätmemajanduse, juurdepääsu alg- ja põhiharidusele ning päästeteenuse ja sideteenuse kättesaadavuse parandamisele.

Toetus on suunatud saareelanike elutingimuste parandamisele nagu näiteks kütusetanklate rajamine ning perearstipunkti sisustamisele.  Väikesaarte programmist on näiteks Kihnu saarele ja Manijale kavandatud 214 000 eurot, kelle kultuuripärand on kantud UNESCO kaitse nimekirja.

Programmi selle  aasta kogumaht on 639 116 eurot ning maksimaalne toetus projekti kohta on 130 000 eurot. Programmi piirkonda järgnevad saared:

Harju maakond: Naissaar (Viimsi vald), Prangli (Viimsi vald), Aegna (Tallinna linn), Väike-Pakri (Paldiski linn)
Lääne maakond: Osmussaar (Noarootsi vald), Vormsi (Vormsi vald)
Pärnu maakond: Kihnu (Kihnu vald), Manilaid (Tõstamaa vald)
Saare maakond: Abruka (Kaarma vald), Kõinastu saar (Orissaare vald), Kesselaid (Muhu vald), Vilsandi (Kihelkonna vald), Ruhnu (Ruhnu vald)
Tartu maakond: Piirissaare (Piirissaare vald)

Jutusta üks lugu viiendast aastaajast

viies aastaaeg

Portaal soomaa.com kuulutab välja viienda aastaaja lugude jutustamise võistluse.

Reegleid, juhtnööre, selgitusi:

1) Osalema on oodatud inimesed, kes soovivad jutustada teistele huvilistele oma põnevaid lugusid Soomaa suurveest.
2) Saada oma lugu emailiga Aivarile ja Elleriinule aadressile info@soomaa.com.
3) Põnevamad lood avaldatakse veebis http://blog.soomaa.com.
4) Huvilised saavad omale lemmiklugude poolt hääletada klikates vastava loo juures Facebooki “Like” nuppu.
5) 1. maiks enim meeldinud loo autor saab suvel tulla sõpradega Soomaa laukasse ujuma ja parvsauna soomaa.com kulul.
6) Lugu võib jutustada oma nime või ka varjunime all. Korraldajad tagavad kõigile soovijatele anonüümsuse.
7) Lool võib olla üks või mitu autorit.
8 ) Sinu lugu võib olla 100 protsenti tõde, aga võib ka sisaldada ilustavaid väljamõeldisi.
9) Lugu võib jutustada mistahes ajal möllanud suurveest, võib olla ka veel juhtumata lugu.
10) See lugu võib olla juhtunud Sinuga, aga võib olla ka kuuldud tuttavalt. Lugu peab olema juhtunud Soomaal.
11) Lugu olgu kurb või lõbus, õnneliku või õnnetu lõpuga.
Otsime sponsoreid, kes soovivad panna välja eriauhindu erilistele lugudele!

Tehnilisi detaile:

– tekst võiks olla 1 ekraanitäis pikk, A4 lehekülge kirjaridasid (võib olla lühem!) Kui Sul on tõesti pikem lugu, siis tee parem mitme looga sari!
– lugu võib illustreerida kuni 5 piltiga (võib saata manusena või panna veebi : Flickr, Picasa , Nagi jms.
– ja/või videoga (need võiks olla veebis üleval Youtubes, Vimeos, Torus vms)
– ja/või muud veebipõhise meediaga, muusika vms. audio, veebikaart (google maps vms), slaidid (slideshare vms)
– NB! võib olla ka ainult tekst!

Head lugude jutustamist!

Algas loominguvõistlus “Õnnetus hüüab tulles”

Algas tänavuaastane päästeala loomingukonkurss “Õnnetus hüüab tulles!”, kuhu oodatakse karikatuure- koomikseid ja animatsioone. Konkurss toimub kahes vanuserühmas, alates 16 eluaastast saab esitada karikatuure teemal: “Õnnetus hüüab tulles!” ning alates 6 eluaastast saab esitada õpetlikke koomikseid ja animatsioone teemal: “Mina – õnnetuste ennetaja”.

Konkursi patroon on Heinz Valk, kelle arvates võimaldab karikatuur elu valupunkte rõhutada kujutades olukorda võimendatult. “Inimeste elus käivad traagika ja huumor sageli käsikäes ning ka selline tõsine asi, nagu õnnetuste ennetamine saab käia läbi absurdi ja koomika”, arvab vanameister.

Parimad tööd kuulutatakse välja 27. mail Tartus uues Ahhaa keskuses. Võitjatele jagatakse hinnalisi auhindu.

Võistlustöid oodatakse hiljemalt 6.maiks 2011 e-posti aadressil rescue@rescue.ee või tuua Päästeametisse aadressil Tallinn, Raua 2, võib ka viia lähimasse päästekomandosse. Täpsem info ja reeglid: www.rescue.ee.

Lisainformatsioon kodulehel http://www.rescue.ee/35777 ja
Indrek Ints
Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja
indrek.ints@rescue.ee
tel 5269800

21. märtsini saab taotleda metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetust

Metsaomanikud saavad kuni 21. märtsini esitada toetuse taotluse metsaregistrisse kantud inventeerimisandmete ja nende alusel koostatud metsamajandamiskava eest. Taotlusvooru eelarveks on üle 287 600 euro.

Metsa inventeerimise toetust makstakse kuni 100 protsenti metsa inventeerimise kuludest, kuid mitte rohkem kui 13 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta. Metsa inventeerimise toetus koos metsamajandamiskava koostamisega on kuni 100 protsenti tehtud kuludest, kuid mitte rohkem kui 16 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta.

Toetust makstakse üks kord kümne aasta jooksul inventeeritava metsamaa kohta. Taotlusi saavad esitada erametsaomanikud ning neid esindavad metsaühistud.

Eelmisel aastal esitati Erametsakeskusele kokku ligi 1700 taotlust metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava toetuse saamiseks. Toetust taotleti 65 353 hektarile kogusummas 813 053 eurot. Loe edasi: 21. märtsini saab taotleda metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetust

Maahingega perenaiste retsepte oodatakse kokaraamatusse

Tegemisel on kokaraamat, kuhu oleksid kokku kogutud retseptid, mille järgi Eesti kodudes on süüa tehtud minevikus ja tehakse ka nüüd. See oleks omamoodi Eesti kulinaarse rahvapärandi kogu, mis sisaldaks mitte profikokkade või toidutoimetajate fantaasiad, vaid retsepte, mis tegelikus elus on kasutusel.

Retseptide ja toitude autoriteks otsime eelkõige maanaisi, kes oskavad meie kodusest toorainest teha maitsvaid ja leidlikke roogasid, millele ei kulu liiga palju aega ega raha. Kui ütlen maanaine, siis mõtlen pigem eluhoiakut kui elukohta, nii et ka linna kolinud maahingega perenaised ja –mehed on teretulnud. Otsime oma pere retsepte, nii argiseid kui ka pidulikke. Otsime retsepte, mis on emade ja vanaemade poolt vihikusse kirja pandud ja mida ka nende tütred teha oskavad.

Oma koht on meie raamatus nii vanaema vahvliretseptil kui ka noore perenaise moodsamatel roogadel, nipikal õunamoosil, vana-aja soolakalal, hoidistel, vormiroogadel, ühesõnaga kõigel, mis on maitsev ja veidike isemoodi tehtud. Usume, et kunagine piirkondlik omapära on siiani säilinud ja tahame seda ka oma raamatus kajastada.

Pöördun Teie poole, et paluda abi osavate kodukokkade-maanaiste või -meeste leidmiseks. Usun, et need, kes toovad messile Olustvere hoidistemessile oma hoidiseid, võiksid olla osavad ja leidlikud ka muude toitude tegemisel ning ehk nõustuksid nad oma retsepte ka meie raamatus avaldama. Toimetaja abiga paneks need retseptid kirja ja kodukokale sobival ajal läheks kohale fotograaf, kes teeks valmisroogadest ka pildid.

Kui oskate juhatada selliseid osavaid naisi või mehi, kes tahaksid selles raamatus oma roogadega osaleda, andke palun teada, võtame ühendust.

Heidi Vihma, toimetaja, tel 5115 018, heidi.vihma@gmail.com

Elav ajalooõpe tutvustab Eesti viikingiaega

Kalevite Kange Rahva viikingid võitlemas. Foto: Raivo Ird, tartupostimees.ee

Kas teadsite, et 11. sajandi lõpu ja 12. sajandi alguse aardeleiud on meil rikkalikumad kui naabermaades? Kas teadsite, et Varbola linnust pole kunagi vallutatud? Kas te teate, kuidas käis riides ja elas 11. ja 12. sajandi Eesti inimene? Kas teate, millega kaubeldes rikastusid Rõuge kandi hakkajad mehed 9. sajandil? Milliseid lugusid laulsid meie esivanematest meie naaberrahvad?

MTÜ Kalevite Kange Rahvas (www.kkr.muinasmaa.ee ) pakub koolidele Eesti viikingiaega tutvustavat elavat ajalooõpet. Õppe läbiviijad tulevad kohale muinasaegsetes rõivastes, kaasas ka relvad, turvised ja muud muistsed tarvikud. Põneval ja kaasaval moel viiakse osalejad rändama aega, millest eestlane vähe teab, kuid millest räägivad väekat keelt aardeleiud meie mullapõues ja meie naaberrahvaste lugulaulud. 2010 aastal sai MTÜ Kalevite Kange Rahva pakutavast elavast ajalooõppest osa 52 kooli.

Milleks elav ajalooõpe?

On tõsisasi, et keskmine eestlane teab väga vähe oma maa ja rahva ristimiseelsest ajaloost, ka praegustes kooliõpikutes käsitletakse seda perioodi  möödaminnes ja hägusalt nagu midagi vähetähtsast, väheolulist. Põhjuseks võib siinkohal tuua asjaolu, et meie teadlaste värsked ajalooteadmised ei jõua ühiskonnani nii kiiresti, kui see arenenud kultuuririikides mujal Euroopas toimub. Loe edasi: Elav ajalooõpe tutvustab Eesti viikingiaega

Eesti Metsaselts annab välja metsanduse elutööpreemia

Kuni 22. märtsini saab esitada kandidaate elutööpreemiale, millega tänatakse silmapaistvaid ja Eesti metsanduse arengusse enim panustanud metsandustöötajaid. Metsanduse 2011. aasta elutööpreemia suurus on 3195 eurot (50 000 krooni) ning kandidaatide nimesid saab esitada igaüks. Kandidaadi esitamisel tuleb lisada ka lühike põhjendus elutööpreemia andmiseks ning edastada see e-postiga aadressile metsaselts@metsaselts.ee
või postiga Eesti Metsaseltsi kontorisse (Mustamäe tee 50, Tallinn 10621). Preemia antakse saajale üle 15. aprillil Tartus toimuval Metsanduse visioonikonverentsil.
Varem on Eesti Metsaseltsilt metsanduse elutööpreemia saanud endine metsandusminister Heino Teder (2006), metsateadlane Ivar Etverk (2007),
metsateadlane Artur Nilson (2008), metsanduse edendaja Kaupo Ilmet (2009) ja metsateadlane ja praktik Malev Margus (2010).

Naistepäeva puhul

“Euroopa Parlamendis on liiga vähe naisi – 35% – sellest ei piisa. Liikmesriigid peaksid seetõttu võtma vastu vastavad otsused ning õigusliku raamistiku, mis suurendaks naiste osakaalu Euroopa Parlamendis,” ütles europarlamendi president Jerzy Buzek täna rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva tähistamise tseremoonial.

Eestis valiti värskelt Riigikogu 101 liikme hulka 20 naist, mis teeb peaaegu 20%.

Head naistepäeva!

Alustas teatriblogi Teater 3000

Oma tegevust alustas teatriblogi Teater 3000 – esimene teatriarvustuste ajaveeb Eestis – mis koondab erinevate kutseliste teatriuurijate arvamusi. Blogi algatajaks on Teatriuurijate Ühendus ning see asub aadressil http://teater3000.wordpress.com.

Teater 3000 autoriteks on ühenduse liikmed, nende seas näiteks Madli Pesti, Maris Balbat, Hedi-Liis Toome, Ott Karulin, Anneli Saro jt. Blogi eesmärgiks on lisaks eesti teatri mõtestamisele katsetada blogiarvustuse kui žanri võimalusi – sellest ka nimi Teater 3000, sest just 3000 tähemärki on pikkus, millest palju pikemaid tekste on veebis raske lugeda.

Esialgu keskendutakse arvustustele, kuid lähiajal on plaanis alustada ka mitme uue rubriigiga nagu teatrimõiste või mälukild. Kuna Teatriuurijate Ühendusse kuuluvad nii tunnustatud ja kogenud teatriloolased kui need, kes teevad alles oma esimesi uurijasamme, on lootust, et Teater 3000 areneb põlvkondade üleseks teatri analüüsijaks.

Hedi-Liis Toome

Otsitakse tänavust Läänemere aasta põllumajandustootjat

Maailma Looduse Fond, Swedbank, Eestimaa Looduse Fond (ELF) ning paljud teised keskkonna- ja põllumajandusorganisatsioonid avasid ühiselt „Läänemere aasta põllumajandustootja 2011″ konkursi.

Konkursi eesmärgiks on tuua välja Läänemeresõbralikke põllumajanduspraktikaid ning tunnustada neid põldureid, kes aktiivselt vähendavad väetisainete keskkonda sattumist. Rahvusvahelise konkursi võitjale on määratud auhinnaks 10 000 eurot, Eesti rahvusliku vooru võitjale 1000 eurot.

ELFi eutrofeerumisekspert Kristjan Piirimäe: „Põllumajanduse keskkonnamõju on väga suur, sealhulgas on see suurim veekogude reostuse allikas. Seetõttu otsitakse põllumehi, kes pakuksid uudseid lahendusi olukorra lahendamiseks.”

Konkurss kuulutati välja ELFi rahvusvahelisel seminaril “Demonstration of environmentally friendly farming” täna, 3. märtsil Tartu Ülikooli raamatukogu saalis. Seminari põhiteemadeks on keskkonnahoidlik põllumajandus ning Ühise Põllumajanduspoliitika (ÜPP) järgmise perioodi muudatused. Konkursi kuulutas välja Lennart Gladh ELFi partnerorganisatsioonist Rootsi WWF, kes rääkis ka Ühise Põllumajanduspoliitika keskkonnahoidlikumaks muutmisest.

ELF võtab vastu konkursitaotlusi nii üksikutelt tootjatelt kui ka tootjate liitude või muude huvitatud organisatsioonide esitatud kandidaate. Siinse eelvooru võitja pääseb rahvusvahelisse lõppvooru, konkureerima teiste Läänemeremaade võitjatega. Kandidaatide esitamise tähtaeg Eestis on 31. mai.

Lähem info:
http://www.elfond.ee/et/uudised/27-mereuudis/1134-otsime-2011-aasta-laeaenemere-aasta-pollumajandustootjat

Sindis käivitub vanemaealiste tööturule toomise koolitus

Elukestva õppe arendamise sihtasutuse Innove projekt “Vanemaealiste tööturule toomine sotsiaalse suutlikkuse ja konkurentsivõime suurendamise kaudu” käivitub Sindi linnas, mille raames avatakse märtsi kuu lõpus selle projekti kaudu
esimene Pärnumaa tööklubi. Sindi elanikele mõeldud projekti sihtgrupiks on vanemaealised (vanuses 50 kuni 74 ) nii pikaajalised, kui lühiaegsed töötud. Avatava tööklubi raames läbivad kõik projektis osalejad toimetuleku-, enesearengu- ja tööotsingukoolituse koos praktiliste õppustega. Projektis osalejad omandavad oskusi, kogemusi ja infot, mis aitab ühiskonnas efektiivselt tegutseda. Igale tööklubi liikmele saab osutada individuaalset psühholoogilist, juriidilist ja karjäärinõustamist ning valmib osaleja individuaalne koolitus- ja töökarjäärikava. Vastavalt individuaalsetele vajadustele läbivad sihtrühma
liikmed arvuti- ja erialakoolituse. Igale sihtrühma liikmele pakutakse kuue kuu jooksul tugiisiku/mentori abi. Mentor on abiks töö otsimisel ja kohanemisel uue töökohaga. Iga tööklubi liige täidab tööotsija päevikut, mis kaardistab tema tegevusi projektis osalemisel, võimaldab välja tuua spetsiifilised probleemid ja takistused töö otsimisel. Päeviku pidamine on oluline tagasiside seisukohalt ja aitab töötul analüüsida ja hinnata oma tegevuste efektiivsust töö otsimisel. Ka on päevik väärtuslik lähtematerjal nõustajale ja tugiisikule/mentorile sihtrühma liikme nõustamisel ja suunamisel. Tööklubi eesmärgiks on tõsta iga klubis osaleja enesehinnangut, suurendada nende aktiivsust ja parandada võimalusi tööturul. Tööklubid toimuvad kolme kuu jooksul üks kord nädalas 4 tundi, kokku 48 tundi.

Oma osalussoovist saad teatada hiljemalt 15.märtsiks 2011 Sindi linna sotsiaalnõunikule Viktooria Hrabrovale aadressil
viktooria.hrabrova@sindi.ee või tel 4451884.

Märtsis hinnatakse teenindajate tööd

Märts on traditsiooniliselt hea teeninduse kuu, mille raames peetakse Tartus taas teeninduseteemalist konverentsi, selgitatakse välja parimad teenindajad ja käib kampaania „Kiida teenindajat!”.

„Sel kuul toimuv kaasab klienditeeninduse kõik osapooled – kliendi, teenindaja ja ettevõtte. Teeninduse kvaliteedi tõstmine on sihipärane ja pidev tegevus, millesse peavad panustama kõik osapooled. Oma toetusega nii selle kuu üritustele kui muudele sarnastele ettevõtmistele soovib Tartu linn aidata kaasa teeninduskultuuri paranemisele ja teenindaja ameti väärtustamisele,“ ütles abilinnapea Karin Jaanson.

Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakond ja Heateeninduse.ee korraldavad 9. märtsil Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsikeskuses Tartu hea teeninduse päeva. Konverentsi peateemana on kõne all, kuidas teenindaja saavutab sellise teenindustaseme, mis paneb kliente teda soovitama ka oma sõpradele.

Kampaania „Kiida teenindajat!“ käigus saab igaüks anda oma hinnanguid neid teenindavatele inimestele ja firmadele. Kampaania lõpeb parimate tunnustamisega – kuu lõpus saavad kõige rohkem kiitust pälvinud teeninduskohad tunnistuse ja uksekleebise „Kliendid kiidavad 2011“ .

Konkurss „Tartu parim teenindaja 2011“ toimub 7.-18. märtsini ning sellest saavad osa võtta Tartu linna ja maakonna teenindajad. Konkurss koosneb kuuest teenindusülesandest, mis on lahendamiseks Heateenindus.ee veebis. Esimest ülesannet saab lahendada juba täna, 7. märtsil.

Parima teenindaja konkursi esimese kolme koha võitjale on Tartu linn pannud välja rahalised auhinnad: I koht – 300 eurot, II koht – 200 eurot ja III koht – 100 eurot.

Tartu kolm parimat teenindajat pääsevad Eesti parima teenindaja konkursi finaali, mis toimub Tallinnas 31. märtsil.

Vaata lisa www.heateeindus.ee

Anne Noortekeskus ja Noorteraadio esitlevad: Koguperesündmus NAISED & VASTLAD

Teisipäeval, 8. märtsil kell 14.00 on taas aeg kelk kaenlasse ja naine käevangu võtta ning tulla Tartu Kassitoome orgu vastla- ja naistepäeva tähistama.

Toimub suur “Pimp my kelk” võistlus, kuhu ootame kõikvõimalikke isevalmistatud või tuunitud lumeliikureid – olgu see siis uues kuues salvokelk või lumel libisev kosmoselaev. Parimatele auhinnad!

Lisaks toimub moodne kahevõistlus, selgitame välja pikima vastlaliu ning õpime paberlilli valmistama.

Muidugi ei puudu vastlapäevale omased hernesupp ja vahukoorekuklid ning neidudele ja naistele vahvad üllatused. Tuju ja meeleolu hoiab üleval Mr Big ja Noorteraadio.

Mõnusat perepäeva toetab Tartu linn.

Algab konkurss kirjandusauhinnale “Esimene samm”

Kirjandusauhinnale “Esimene samm” oodatakse kandideerima kõiki autoreid oma ilukirjanduslike debüüttekstidega, mis on trükiajakirjanduses avaldamist leidnud 2010. aasta jooksul.

Preemiale saavad kandidatuuri esitada autorid ise ja/või vastavate meediaväljaannete toimetajad. Kandideerimiseks või kandidaatide esitamiseks tuleb esitada vabas vormis avaldus koos autori kontaktandmetega ja paberkandjal koopia avaldatud tekstist koos ilmumisandmetega.

Vajalikud materjalid saata postiga või tuua Eesti Kirjanduse Seltsi (Tartu Kirjanduse Maja, Vanemuise 19, Tartu, 51014) märgusõna: “Konkurss Esimene samm” all. Tööde esitamise tähtaeg on 31. märts 2011. Preemia suurus on 333 eurot ja see makstakse välja stipendiumina Tartu Kultuurkapitali kirjandusfestival Prima Vista fondist.

Otsuse auhinna määramise kohta teeb 5-liikmeline ekspertžürii, kelle koosseisu kuuluvad tänavu TÜ eesti kirjanduse doktorant Krista Ojasaar, kirjanik Hannes Varblane, Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees, kirjanik ja literaat Berk Vaher, Eesti Kirjanduse Seltsi teadussekretär ja TÜ eesti kirjanduse lektor Marja Unt ning Esimene samm 2010. aasta laureaat Margit Sirenzky (Marit Sirgmets).

Preemia antakse võitjale pidulikult üle Tartus rahvusvahelise kirjandusfestivali Prima Vista raames. Kirjandusfestival Prima Vista toimub 5.-8.05. 2011 Tartus ja Tallinnas.

Saastekvoodi müügituluga renoveeritakse haridus- ja sotsiaalvaldkonna hooneid

Valitsus kiitis heaks riigi kasutamata saastekvoodi müügi Jaapani konglomeraadile Sumitomo Mitsui Banking Corporation kogumahus 0,5 miljonit AAU’d. Müügist saadav tulu suunatakse kohalike omavalitsuste hooneid energiasäästlikumaks muutvatesse investeeringutesse. Tartus määrati toetus kokku 18ne hoone renoveerimiseks.

Tegemist on neljanda peamiselt kohalike omavalitsuste hoonetele suunatud paketiga. Objektide valikul eelistati hooneid, kus CO2 heitkoguse kokkuhoid ja kasusaajate arv on investeeritava miljoni krooni kohta suurim. Selliselt tagatakse maksimaalne tulemus CO2 kokkuhoius ja võimalikult paljusid inimesi mõjutav avaliku teenuse kvaliteedi tõusus.

Kokku rahastatakse 18 Tartu linnale kuuluva hoone renoveerimist.

Lähemalt loe Tartu linna koduleheküljelt.

Vahasse valatud kannatus

Anatoomilises vahakabinetis Panoptikon ühinevad meisterlik käsitöökunst ja meditsiin. Näitus avati tervishoiumuuseumis 1. märtsil.

Unikaalsele õppevahendite kogule, pandi alus 1856.aastal Saksamaal Dresdeni Ülikooli arstiteaduskonnas. Skulptorid Rudolf Pohl ja Emil Kotschi hakkasid tegema vahakujusid inimkeha osadest ja neid tabanud haigustest. On teada, et esimesed kujud lõi skulptor Emil Kotschi, silmapaistvamaks kujunes aga siiski Rudolf Pohl, kes modelleeris suurema osa kollektsioonist.

Vanad dokumendid näitavad, et vahakujude loomisel olid abiks väga kuulsad teadlased : Nobeli preemia laureaadid Robert Koch ja Paul Ehrlich, aga ka Albert Neisser, Friedrich von Esmarch ja Karl Ernst von Baer Tartu Ülikoolist, samuti ka grupp kuulsaid impressioniste nagu Edgar Dègas, Auguste Rodin ja Medardo Rosso.

Avalikkuse huvi näituse vastu oli nii suur, et sajandivahetusel viidi Panoptikon hobuvankritel ringsõidule mitmetesse Euroopa linnadesse. Vahakabinetti näidati pealkirja all “Inimene – tutvu iseendaga”. Naistel oli lubatud näitust külastada vaid reedeti kella 15-18.

Teise Maailmasõja käigus läks näitus kaduma ja leiti üles kahe Soome kunstniku Wäino Hämari ja Esa Karttuneni poolt 1981.aastal ühest Kesk-Euroopa riigi tolmusest keldrist, kus see oli vedelenud üle 40 aasta. Peale restaureerimist on vahakabinet olnud vaatamiseks väljas Soome, Rootsi, Norra, Taani, Inglismaa ja Saksamaa suurtes linnades. Eestis võis sellega esimest korda tutvuda 2007. aastal.

Eri maade spetsialistid on 164 kujust koosnevat vahakabinetti nimetanud suurepäraseks haridus- ja tervisekasvatusnäituseks ning ka veretuks lahkamiseks. Iseäranis huvipakkuvad on erinevate haigustunnustega vahamulaažid.

Tervishoiumuuseumi poolt on täiendatud näitust muuseumi fotokogus leidunud fotodega patoloogiatest, haiguskirjeldustega.

Näitust on võimalik vaadata kuni 30. juunini.

Allikas: Eesti Tervishoiumuuseum