Mooska talu suitsuliha pälvis Võrumaa turismiettevõtete põnevaima ja maitsvaima roa tiitli

Mooska talu perenaisel Eda Veerojal on hea meel teatada, et Mooska suitsusaunas suitsutatud liha tunnustati Võrumaa turismiettevõtjate poolt aastal 2011 põnevama ja maitsvama toiduna turismiettevõtetes. Samal ajal, kui ta käis auhinda vastu võtmas suitsutas abikaasa Urmas kodus liha. “Üleeilne suitsutamise öö oli taas üks nendest öödest, mille pärast liha suitsutamine nii eriline on: öine kargus ja vaikus; kõrge tähine taevas; soe ja mõnusa mekiga suits; tänulikkus võimaluse eest kanda edasi traditisooni, elada lihtsat ja õnnelikku elu.”

Valminud on uus lihalaar ja soovijad saavad taas oma osa sellest. Andke teada kellele mida. Lambaliha sel sügisel enam ei saa. Sealihast tegime sel korral 2 pikka, ribikattega karreed mõeldes tulevatele jõuludele ja jõululaudadele. Muidu valik ikka sama: ede- ja tagatükid, kaelakarbonaad, lappetükid.

Eda Veeroja
+372 503 2341
www.mooska.eu

Mooska talu sai loa suitsusaunas sinki valmistada

Tänu Võrumaal Haanja vallas elavale Mooska talu perenaisele Eda Veerojale saab traditsioonilise toidu huviline suitsusaunas suitsetatud liha nüüd osta ka nende käest, kes seda ise ei valmista.

Veel tänavu kevadel oli Võrumaa turismitalude pidajatele suureks mureks, et aastasadu tuntud ja kasutatud meetodil suitsusaunas suitsetatud liha ei tohtinud valmistaja teistele müüjatele ja turismitaludele edasi müüa. Põhjenduseks tõid veterinaarametnikud selle, et suitsusaunas ei tohi süüa teha, seal pole kraanikausse, seinu ei saa pesta jms. Nüüd on aga Uma Lehe teatel luba käes – liha võib suitsetada sellises saunas, kus inimesed ennast ei pese. Eda Veeroja on esimene ettevõtja Eestis, kes sellise loa sai. Seadus lubas taolist toiduvalmistamisviisi ka varem, aga keegi polnud selleks luba taotlenud.

Vajalikke pabereid täita polnud lihtne, Mooska talu perenaisel kulus neid täites kuu aega. Esitatud paberid jäid aga veterinaar- ja toiduametis ikkagi seisma, sest Veeroja sõnul ei ei julgenud ametnikud otsustada. Appi tuli juhus: põllumajandusministri Võrumaa visiidi eel tehti pealinnas otsus ära. Enne veel, kui Veeroja suitsuliha ametlikult teistele müüjatele edasi müüa tohib, peab ta talusse euronõuetele vastava külmköögi ehitama. Otse lõpptarbijale saab kodus valmistatud tooteid müüa aga lihtsamalt, sellega muret pole.

Allikas: Maaleht.ee, Aive Sarjas

Sannaliha edimäne võit

Eda Veeroja koos Evelin Ilvesega. Foto: Uma Leht

Mooska talu perenaine Eda Veeroja sai esimese võidu eurobürokraatia üle – oma saunas suitsutatud liha võib edasi müüa.

Sannan suidsutõdut lihha või edesi müvvä – suidsulihasõbrast Mooska talo pernaanõ Veeroja Eda sai edimädse võidu eurobürokraatia üle.

Lihasuidsutamisõ oppuisi kõrraldaja, kodokandin tettü söögi avvustaja ja turismitalo pidäjä Veeroja Eda tapõl’ keväjä veterinaar- ja toiduammõtiga, miä es lupa sannan suidsutõdut lihha edesi müvvä ja mõnõl tõsõl turismitalol küläliisile lavva pääle pandmisõs osta.

Et põhjõndus tundu Veeroja Edalõ ull’ – savvusannan tohe-i süvvä tetä, selle et sääl olõ-i kraanikaussõ, saa-i sainu mõskõ jne –, sis võidõl’ tä edesi. Tsiht oll’ saia luba liha savvutamisõs eräle sannan, kon inemise hinnäst mõsõ-i. Tuu luba om no käen.

«Hügieenisäädüs lupa sändsit kokkolepmiisi,» selet’ Veeroja Eda. «Ku ammõtnigu jääse rahulõ tuuga, kuis lihaga inne ja päält suidsutamist ümbre käütäs, sis passis savvusann liha kuumtüütlemise ruumis.»

Veeroja Eda om edimäne Eesti ettevõtja, kiä sändse lua sai. «Ei olõ olnu sändsit ettevõttit, kes noid tahtnu,» kõnõl’ tä. «A ku ma kai noilõ paprilõ otsa, sis ma sai arvo, mille – noid paprit niimuudu täütä, et veterinaar- ja toiduammõt rahulõ jääs, ei olõ lihtsä. Mul oll’ suvõl aigu, võtsõ kätte ja tei är.»

Paprõ saiva kõrda, a asi jäi iks saisma. «Ammõtnigu es julgu vai es mõista otsusta ja es taha kah väega,» ütel’ Veeroja Eda. «A sis tull’ appi trehvämine. Põllumajandusministri Võromaalõ tulõmisõ survõ all teivä Talina ammõtnigu otsussõ är: sannan savvutamist nä tunnistasõ, ku tuus om ehitet eräle sann. Tuu om pretsedent, mille perrä tõsõ saava kah naada umma asja ajama.»

A ütegi muu kotussõ päält ammõtnigu perrä ei anna: liha külmtüütlemine piät vastama Euruupa lihahügieeni nõudmiisilõ. «Piät olõma rossõvaba pinna, kimmä temperatuuriga ruumi, eski rõivakapp: ku ammõtnik tulõ ruumi kontrolma, piät tä saama sääl sälgä panda sanitaarrõiva,» selet’ Eda. Loe edasi: Sannaliha edimäne võit