Kartulipaneku aeg

Lõuna-Eestis on kõikjal toomingad täisõites. Kohe-kohe on koorumas ka kuldnokkade pojad, mis on vanarahva tarkuse järgi õige kartulipaneku aeg.
Paraku ennustab EMHI mai lõpuks-juuni alguseks külmalainet, seega peaksid madalamate alade põllupidajad olema ettevaatlikumad.
Kõikjal üle Eesti on kukkumas kägu, tagasi on suitsu- ja räästapääsukesed. Laulmist alustasid rohelised konnad.
Musträstastel on pesas pisikesed pojad.

Peipsi järve tuba taasavatud

Peipsi Koostöö Keskuse annab teada, et alates 10. maist on kõigil huvilistel taas võimalik külastada näitust “Peipsi järve elu tuba”. Uus näituseruum asub vahetult Peipsi järve ääres, Jõgevamaal Kasepääl. Üheskoos näitusega on Peipsi Infopunkti ja Kasepää valla koostöös avatud turismiinfopunkt.

“Peipsi järve elu tuba” on püsinäitus, mis jagab Peipsi järve looduslike tingimustega seotud teavet ja annab ülevaate Peipsi-äärsest elu-olust. Näitus tutvustab Peipsi järves elavat 34 kalaliiki, millest on tehtud mulaažid. Peipsi järve kujutab ja iseloomustab ligi 4 m pikkune ja 1,4 m laiune kolmemõõtmeline makett, millelt leiab suuremad Peipsi-äärsed asulad, majutuskohad, muuseumid, vaatetornid ja palju muud põnevat.
Maketti ja kalamulaaže täiendavad saatetekstid eesti, vene ja inglise keeles. Näituselt saab teadmisi ka näiteks järve toiduahelast, kala arengust, vee-elustikust jne.

Näitus ja turismiinfopunkt on suveperioodil avatud T-L kl 11-15 aadressil Sõpruse 84, Kasepää, Jõgevamaa.
Lisainfo: info@peipsi.ee, tel: 602 0105
Kõikidel külastajatel on võimalik kasutada tasuta ka WiFi leviala.

Algab linnuõppekuu

Maist juuni alguseni toimuvad Eesti Ornitoloogiaühingu liikmete, sõprade ja partnerite abil linnulauluõppe hommikud ja õhtud üle Eesti linnades ja ka väljaspool. Kohtade valik ulatub Kallastest saarteni, võimalik on osaleda ka võrokeelsel retkel või lausa linnuööpäeval. Ornitoloogide ja asjatundjate juhendamisel on igaühel võimalik oma teadmisi täiendada ja silmaringi avardada. Kõik õpperetked on tasuta. Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Linnuõppe toimumiskohad leiad EOÜ kodulehelt www.eoy.ee.

PRIA kutsub pindalatoetusi taotlema

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) alustas 2. mail pindalatoetuste taotluste vastuvõttu. Esimese nädalaga jõudsis dokumendid esitada 1985 põllumeest, ligi 14 000 on need veel laekumata.

Taotluste vastuvõtt kestab 23. maini. Pärast seda saab neid hilinenult tuua veel 15. juunini, aga siis väheneb toetus 1 protsendi iga hilinetud tööpäeva kohta. Tänavu võib taotleda kokku 12 liiki toetusi maaharimiseks ja põllukultuuride kasvatamiseks, ohustatud tõugu loomade pidamiseks ning loomade karjatamiseks.

Taotlusi võib esitada nii elektrooniliselt e-PRIAs kui ka paberil maakondlikes teenindusbüroodes ja posti teel. Mullusega võrreldes on dokumentide laekumine aeglasem – esimese nädalaga laekus taotlusi 350 võrra vähem. Kõige arvukamalt on taotlusi laekunud Võrumaal ja Tartumaal. 220 taotlust esitati e-PRIA vahendusel.

PRIA soovitabki eelistada taotluse esitamiseks e-PRIAt, mis töötab ööpäev ringi. Vältimaks järjekorras ootamist, saavad kliendid broneerida aja taotluse esitamiseks büroos (kodulehe www.pria.ee<http://www.pria.ee> vahendusel või helistades infotelefonil 737 7679). PRIA maakondlikud teenindusbürood on erandkorras avatud ka laupäeval, 14. mail kella 8.30-15.

Pindala- ja keskkonnatoetusi makstakse selleks, et hüvitada põllumajandusmaa hooldamise kulutusi, keskkonnasäästliku tootmise eripärast tekkivaid lisakulusid ning tavatootmisega võrreldes saamata jäävat tulu. Pindalatoetuste saajad on igal aastal arvukaim PRIA toetuste sihtgrupp. Tänavuste pindalatoetuste eelarve on 159 miljonit eurot. Toetuste abil haritakse ja hoitakse Eestis heas põllumajanduslikus korras üle 860 000 hektari maad.

Lisainfo toetuste kohta ja taotlusvormid: www.pria.ee. Info telefonil 737 7679.

Küsitlus: kuidas ajada paremini ugrimugri asja?

Ajakirjanik Rein Sikk kutsub kõiki Facebooki kasutajaid üles vastama küsimustele:

Kuidas paremini ajada ugrimugri asja?

Mis on peaülesanded soome-ugri liikumise edendamisel, hõimurahvaste tutvustamisel, toetamisel, 25 miljoni soomeugrilase liitmisel?

Küsimusele saab vastata aadressil http://www.facebook.com/home.php#!/home.php?sk=question&id=1693754310465

Palun vastake ise ja edastage küsitluse link ka sõpradele! Mida rohkem vastajaid, seda usaldusväärsem tulemus.

Tere tulemast regilaulutuppa!

Täna, 9. mail kella 18-20 tuleb kokku hooaja viimane regilaulutuba Tartu Linnakodaniku muuseumis (Jaani 16). Sissepääs on prii!
Seekordne lehekuu laulutuba on kevadisel nigulapäeval. See on unustusse vajunud püha, mida peeti püha Nikolause auks peamiselt Setumaal ja Võrumaa idaosas ning tähistati tihti kirmase ehk külapeoga. Laulust laksuva peo peame maha meiegi! Et tegemist on ühtlasi hooaja viimase regilaulutoaga, siis laulame juba varakult läbi suve-, kiige- ja jaanilaulud, et siis suurele suvele väärika laulupagasiga vastu minna. Tule kohale ja laulame koos suve lähemale!
Rahvakultuurilembene sõpruskond Sinimaniseele

Kuuendat korda selgitatakse Eestimaa parimat koolisööklat

Tervise Arengu Instituut kuulutab kuuendat korda välja üleriikliku võistluse parima koolisöökla leidmiseks. Konkursil võivad osaleda kõik üldhariduskoolide koolisööklad ja toitlustajad.

Tervise Arengu Instituut kuulutab kuuendat korda välja üleriikliku võistluse parima koolisöökla leidmiseks. Konkursil võivad osaleda kõik üldhariduskoolide koolisööklad ja toitlustajad.

Osalemiseks tuleb 19. septembriks täita registreerimisankeet, teha koolisööklast fotod ning esitada ühe koolinädala lõunamenüü koos tehnoloogiliste kaartidega. Nende põhjal valib professionaalsetest toiduasjatundjatest koosnev žürii välja kuus parimat koolisööklat. Finaalis, mis peetakse 4. novembril Tallinna Toidumessil, tuleb edasipääsenud koolidel etteantud ajaga valmistada koolipäeva näidislõuna ning üks lisaroog. 

Allikas: jarva.ee

Kolm kaunist avastamata aaret on rahvusvahelise žürii hinnangul Vihula valla mõisad

Vihula mõis.

Eelmisel nädalal tehti Tallinnas Rotermanni kvartalis toimuval avalikul finaalüritusel kokkuvõtteid konkursist „Eestimaa avastamata aarded – turism ja taastatud ajaloolised paigad“. Rahvusvahelise žürii hinnangul on avastamata aareteks tänavu kolm kaunist Vihula valla mõisa (Palmse, Sagadi ja Vihula).
EAS-i turismiarenduskeskuse korraldatud „Eesti avastamata aarete“ konkursi finaali pääsesid taastatud ajalooliste turismisihtkohtadena Hiiumaa tuletornid (Kõpu, Ristna ja Tahkuna), kolm kaunist Vihula valla mõisa (Palmse, Sagadi ja Vihula) ning Olustvere mõis.
Just need kolm sihtkohta said turismi- ja kultuuriväärtuste ekspertidest koosnevalt žüriilt pärast kõigi sihtkohtade külastamist kõrgeimad hinnangud testitavatele toodetele ja teenustele.

Allikas: puhkaeestis.ee

Soome kunstniku Jani Rättyä puitreljeefi näitus Tartus

9.-25. maini on võimalik külastada Ülikooli 1 asuvas Turu linna infopunktis noore Soome kunstniku Jani Rättyä puuskulptuurinäitust „Nostalgia“. Rättyä teos on omapärane puitreljeef, milleks on kasutatud vana värvitud puitu. Rättyä väljendus on mitmekülgne ning vaheldub kujutavast kunstist abstraktseni ja minimaalsest ekspressiivseni. Rättyä on keskendunud taaskasutatud materjalidest loodud teostele, millest üht on võimalus nüüd näha infopunkti ruumides. Infopunkt ootab huvilisi E-K kella 10-16.
Allikas: www.tartu.ee/turku

Siimusti lastekodu Metsatareke sai talgupäeval kingitusi

Lastekodu Metsatareke sõber Rymas Herman alustamas kasvuhoone paigaldamist. Tagaplaanil Europe Jõgeva Teabekeskuse telk. Foto: Marika Tekkel

Siimusti lastekodu  Metsatareke võis eilsel talgupäeval mitmekordset rõõmu tunda, sest koristustöödele appi tulnud talgulised tõid kaasa  ka kingitusi. Eesti reumaliit ja noorte reumaliit olid lastele  muretsenud hügieenitarbeid ja puhastusvahendeid. Kunagistest Jõgeva noortest koosnev sõpruskond üllatas aga kasvuhoonega. „Sageli oleme ise abi ja toetust vajanud, seda on meile ka lahkesti antud. Teeme Ära talgupäeval pidasime sobivaks ise head teha ja töötamispaigaks valisime Metsatarekese lastekodu Jõgevamaal. Kingitusi aitasid omakorda hankida erinevad ettevõtted, kes ühtlasi panid õla alla meie talgutel osalemisele,”  ütles reumaliidu tegevjuht  Marek Jaakson.

Sõpruskond Tallinnast, eesotsas Jõgevalt võrsunud ettevõtja Rymas Hermaniga, kinkis aga lastekodule kasvuhoone, mis konstruktsioonidest ka kohapeal kokku pandi. „Oleme Metsatarekest varemgi abistanud. Nüüd otsustasime siia tuua kasvuhoone, kus poisid ja tüdrukud saavad aiatööd harjutada ja vajalikku köögivilja kasvatada,“ ütles Herman. Europe Direct Jõgeva teabekeskuse töötaja Vahur Kukk oli Metsatarekese talgutel nii töötamas kui ka Euroopa Liitu tutvustavaid trükiseid ja tervislikke suupisteid jagamas. Ühtlasi esindas Kukk ka Metsatarekese koostööpartnerit, hiljuti kümnendat aastapäeva tähistanud Jõgeva Lions-klubi. Jõgeva padjaklubi naised korraldasid aga linnas käsitöötalgud, kus nad Metsatarekese kasvandikele villaseid sokke kudusid.

Südantsoojendav tänu kõigile, kes talgutele appi tulid. Koos kaugemate seltskondadega töötasid usinasti ka meie lapsed ja noored, kasvatajad ja erinevate valdkondade spetsialistid. Kokku tuli ligi poolsada talgulist. Koristati majaümbrust ja metsaalust, varuti talveks küttepuid.

Jaan Lukas

Kaitseväe orkester ja ajateenijate ansambel annavad emadepäeval kolm kontserti

Kaitseväe orkester.

Kaitseväe orkester annab täna, pühapäeval kaks emadepäeva kontserti, ühe Kanepis ja teise Vastse-Kuustes. Ajateenijate ansambel Laul jätta! esineb emadepäeval Moostes.

„Kevadtorm suunab meid igal aastal emadepäeval Eesti kenadesse küladesse, kus anname kontserte. Emadepäevade kontserdid on ilus traditsioon,“ ütles kaitseväe orkestri ülem kolonelleitnant Peeter Saan. „Sajad Lõuna-Eesti noored mehed on homsel emadepäeval õppusel kaevikutes või rünnakul ega ei pääse emadele lilli viima. Kaitseväe orkester annab kontsertidega edasi musikaalse emadepäeva tervituse kogu kaitseväelt.“

Kaitseväe orkester esitab kontsertidel meeleolumuusikat. Repertuaar on rõõmus ja kevadine, mis hõlmab poppi, svingi, palasid muusikalidest ja operettidest, aga kindlasti ka sõjalist marssi. Orkestri ajateenijate ansambel esitab muusikat rahvusliku rokigigandi Ruja repertuaarist kuni regilaulu ja Valgre lauludeni välja.

Allikas: uuseesti.ee

Tartu Jooksumaratoni kaksikvõit rändas Etioopiasse

Jooksumaratoni võitjad. Foto: Tarmo Haud

Täna peeti Lõuna-Eestis SEB 29. Tartu Jooksumaraton. 23 km võistlusdistantsil olid klass omaette etioopia võistlejad, kes hõivasid poodiumi kaks kõrgemat kohta. Rajarekordiga (1:11:38) võttis võidu Raji Assefa Worku ning teiseks tuli Abera Chane Lema (1:12:01). Parima eestlasena oli kolmas Keio Kits (1:16:34). Teise koha võtnud Abera Chane Lema tunnistas, et Eestis ollakse esmakordselt ning siia tuldi võitma. “Personaalselt eelistan võistelda staadionil 10 km või 5 km distantsidel,” lisas Lema. Täna see tema hoogu aga ei pidurdanud. Keio Kits tunnistas, et kindlasti on hea Eestis näha ka seda kuidas maailm jookseb ning tugev konkurents on tervitatav. Paraku ei olnud eestlastest neile täna vastast. Naistest ületas finišjoone esimesena samuti Etioopiast pärit Etaferu Wodaj Temesgen (1:26:57), kes üldarvestuses võttis 22 koha. Talle järgnesid Annika Rihma ja Liina Luik. Kaksikvõidu saanud etioopia jooksjad asusid võistlejaterivi juhtima kohe algusest peale ning kasvatasid pidevalt oma edumaad. Nad noppisid vahefinišite võidud ning raja viimases osas panid ka omavahel jõuvahekorrad paika. Kokku registreerus tänasele päikesepaistes toimunud SEB 29. Tartu Jooksumaratonile 3760 spordisõpra, kellest enam kui kaks tuhat pani ennast kirja 23 km jooksule.
Uko Urb

Homme algab looduskaitsekuu: Loodus on lähedal

Tänavune looduskaitsekuu algab 9. mail ja selle moto on “Loodus on lähedal”. Kas teate, et Eestis on ametlikult teada ligi 24 000 liiki taimi ja loomi, kuid kokku arvatakse neid olevat hoopis 40 000? Kui paljusid neist teame-tunneme?

Looduskaitsekuul on kavas rohkelt ettevõtmisi, mis aitavad meil Eestimaa liigirikkust paremini tundma õppida ja õpetavad austama oma naabreid. 21. mail kutsub Keskkonnaamet rahvast kõikides maakondades matkama. Kasutagem juhust, bussid on organiseeritud, osavõtt on tasuta, matku juhendavad Keskkonnaameti töötajad. Loodus on lähedal.

Esmaspäeval, 9. mail kell 13 toimub Eesti Vabaõhumuuseumi kiigeplatsil looduskaitsekuu avamisüritus. Keskkonnaminister Keit Pentus annab üle Eesti looduskaitse märgid ja Eerik Kumari looduskaitsepreemia koos looduskaitse kuldmärgiga. Huvilised saavad kaasa teha tutvumisretke Eesti Vabaõhumuuseumiga.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Homme tähistavad noored üle kogu Eesti Euroopa päeva

Homme, 9. mail korraldab Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus üle Eesti kõigis maakondades ühise noorte Euroopa päeva.

Homme kell 15 läheb suureks koos tegemiseks. Kõikjal üle Eesti. Ühel ajal. Kõigis maakondades on valitud üks noortekeskus, mis viib läbi kogu päeva kestel Euroopa Liidu teemalised töötoad, viktoriinid, minimessid ja esinemised, flashmobid jpm põnevat. Kõik see toimub sünkroonselt ja on kajastatud kõikides keskustes suurtel ekraanidel.

Õhtul kell 20 alustab Keila noortekeskuses kontserdiga Ott Lepland ning juba kell 21 jätkab
Karksi-Nuia kultuurikeskuses Tanel Padar & THE SUN. Ka need kontserdid jõuavad realajas interneti-TV kaudu kõikidesse maakondlikesse keskustesse.

Kogu päeva kestel tehakse kõigisse korralduspaikadesse internetiotselülitusi, mis kuvatakse ühiseks peoks internetilehel: www.eank.eu/euroopapäev2011 ja nii valmibki meie Eesti noorte Euroopa päev.
Kogu päeva juhib üle-eestiliselt päeva juht Lenna Kuurma, kes asub Karksi valla kultuurikeskuses.

Ole kohal või jälgi tegevusi realajas läbi interneti aadressil: www.eank.eu/euroopapäev2011

Ettevõtmist toetab Euroopa Komisjoni Eesti esindus ja Eesti Riigikantselei.Ettevõtmine on kõigile osalejatele üle Eesti tasuta.

Lisainfo: Indrek Palu, tel 5347 4996

Talgupäeval osales 24 031 eestimaalast

Tänane talgupäev Keilas. Foto: Valdur Vacht

Teeme Ära talgupäev on enamikus talgupaikades edukalt lõppenud – veidi tuuline, aga valdavalt päikseline talgupäev kulges mõnusas meeleolus ja ühiselt sai ära tehtud palju vajalikke töid. Talgupäeva raames toimus kokku 969 talgut, neist linnades 194. Praegustel andmetel osales talgutel 24 031 eestimaalast. Talgupäeva korraldusmeeskond tänab kõiki aktiivseid inimesi ja kogukondi, kes otsustasid talgupäeval kaasa lüüa.

Tänavuse talgupäeva aktiivseimaks maakonnaks osutus Harjumaa koos Tallinnaga, kus osales kokku 5942 inimest. Pärnumaal osales 2195 inimest, Saaremaal 1793, Ida-Virumaal 1724, Läänemaal 1674, Lääne-Virumaal 1632, Tartumaal 1499, Viljandimaal 1412, Raplamaal 1227, Jõgevamaal 1185, Järvamaal 1010, Võrumaa 936, Valgamaal 866, Põlvamaal 530, Hiiumaal 388. Kolm talgut toimus ka väljaspool Eesti piire: Ahvenamaal, Petserimaal ja Hispaanias Valencias.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et täna on olnud kõikjal suurepärane talgupäev täis töid ja tegemisi. „Kodust tuli välja ligi kaks korda rohkem inimesi kui end eelnevalt kirja pani. Hea meel on tõdeda, et eestimaalastel on talgupisik veres ja koos ollakse valmis kodukoha ning kogukonna heaks panustama üha enam. Olen kindel, et igaüks leidis talgutelt midagi sellist, mis annab jõudu edasiseks,“ lausus Tüür. „Talgumeeskonna poolt soovime tänada kõiki häid ja aktiivseid inimesi üle Eesti!“ Loe edasi: Talgupäeval osales 24 031 eestimaalast

Talgupäev sujub kõikjal üle Eesti tõrgeteta

Talgupäeva algus Keilas: tööhoos on Miikaeli koguduse esimees Margus Välja. Foto: Valdur Vacht
Teeme Ära talgupäev algas suure hooga ja on sujunud tõrgeteta. Päikseline kevadpäev tõi talgutele oluliselt rohkem rahvast kui eelnevalt oli end kirja pannud, lõunase seisuga lööb tänavusel talgupäeval ligi tuhandes talgukohas kaasa vähemalt 20 000 inimest üle Eesti. Esimesed talgulised on juba ka töö lõpetanud ja asunud lõunatama ning ühiselt aega veetma.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et Tartusse talgupäeva staapi laekunud esimese tagasiside kohaselt on rahvast kõikjal palju kaasa löömas ja inimesed väga heas meeleolus. „Praeguseks on meil staabist läbi helistatud ligi pool talgutest ja juba selle järgi võib öelda, et talgulisi on sel aastal kogunenud üle Eesti vähemalt paarkümmend tuhat,“ lausus Tüür. „Tööd on juba hoolega tehtud ja paljudel ka talgulõuna söödud. Tänavuse talgupäeva lõunamenüüs tundub olevat lemmikuks hernesupp ja rabarberikook.“

Esimesed talgud on juba lõppenud ja vajalikud tööd tehtud. Ühena esimestest said näiteks riita laotud puud Põlvamaal Rosma kooli puuladumistalgutel, Siimusti rahvas suundus just tööde juurest mõttetalgutele, Kullametsa rahvas on koos Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvesega hulga puid maha istutanud, Hiiumaal Kõpul siirdusid talgulised äsja talgusuppi sööma. Valgamaal Nõunis on samuti töö tehtud ja õhtul tulemas talgudisko, kuhu talgulised pääsevad tasuta, kui näitavad ette rakkus pihud. Paljudes kohtades on saun sooja pandud ja koduõlu valmis tehtud, kõlab lõõts ja laste naer, pärast talguid tuleb ühine pidu. Loe edasi: Talgupäev sujub kõikjal üle Eesti tõrgeteta

Tuhanded eestimaalased osalevad täna ühisel talgupäeval

Täna toimub Teeme Ära talgupäev, mille raames korraldatakse üle Eesti kokku 968 talgut. Varahommikuse seisuga võtab talgupäevast osa 13 564 registreerunud talgulist. Täna tuleb ilus päikseline kevadpäev ja talgupäeva korraldusmeeskond kutsub üles kõiki inimesi kodust välja tulema, et kodukandi või kogukonna heaks midagi ühiselt ära teha.

Tänavuse talgupäeva aktiivseimaks maakonnaks on Harjumaa koos Tallinnaga, kuhu plaanitud 203 talgule on end kirja pannud ligi 3200 inimest. Pärnumaal on registreerunud 1500 talgulist. Ligi 1000 inimest osaleb talgutel Saaremaal, Läänemaal, Lääne-Virumaal ja Viljandimaal, ligi 800 inimest on end talgutele kirja pannud Tartumaal, Raplamaa, Jõgevamaal ja Ida-Virumaal. Kolm talgut toimub ka väljaspool Eesti piire: Ahvenamaal, Petserimaal ja Hispaanias Valencias.

Esimesed talgulised alustavad tööd kell 9, enamik talguid algab kell 10 või kell 11, mõned talgud peetakse pärastlõunal või õhtupoolikul. Talgutel osaleb ka mitmeid ühiskonnategelasi, teiste seas vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, Riigikogu esimees Ene Ergma, USA suursaadik Eestis koos abikaasaga jt. Loe edasi: Tuhanded eestimaalased osalevad täna ühisel talgupäeval

Täna tähistatakse Euroopa päeva

Täna kell 11-19 tähistatakse Tallinnas viiendat korda Euroopa päeva üritusega «Päevaga läbi Euroopa!», mis õpetab, kuidas hoida tervena ennast ja keskkonda. Kogupereüritus pakub võimalust õppida tundma Euroopa Liitu, külastada saab liikmesriikide saatkondi ja Euroopa Liidu maja. Vastuvõtjad korraldavad võistlusi ja mänge, filmivaatamisi, näitusi, kohtumisi riigiga seotud inimestega, esinemisi ja huvitavaid tegevusi lastele. Mitmes saatkonnas on võimalik tutvust teha rahvusköögiga – pakutakse riigile omaseid toite ja jooke.

Ettevõtmise keskus asub Tallinnas Vabaduse väljakul, kuhu kogunevad väljapanekutega ka need saatkonnad ja kultuuriesindused, kes sel päeval oma majas külastajaid vastu võtta ei saa. Avatud on Euroopa kohvik, mille menüüs 27 Euroopa Liidu liikmesriigi retseptide alusel valmistatud koogid ja tordid. Hubases jazzihõngulises kohvikutelgis kooke ja kohvi nautides aitab iga osaleja kaasa Eesti asenduskodude laste toetamisele. Nimelt läheb kogu müügitulu otse annetuskasti, et toetada asenduskodude laste elluastumist.

Loodust hoidma õpetavas telgis pakutakse  põnevat tegevust igas vanuses lastele. Lastetelgi ühe osa moodustab Ahhaa teaduskeskus, kes korraldab töötubasid ning teadusetenduse.

Tervisetelk «Käi jala!» aitab soovijatel mõõta ära sammud, mis kuluvad päevaga läbi Euroopa käimiseks. Kogu hooaja vältel korraldab «Käi jala!» meeskond veel mitmeid põnevaid käimisüritusi nii Tallinnas kui ka mujal Eestis. Samuti on tervisetelgis võimalik lasta kontrollida oma tervist – mõõta vererõhku, veresuhkrut, keha rasvasisaldust jms – ning kuulata spetsialistide nõuandeid tervislikuks ja keskkonnasõbralikuks eluks.

Põhuteater sai leivaahju

Võrumaal asuv Loomuliku eluviisi keskus tegi koostöös NO99 teatri ja Säästva Ehituslahendustega vastavatud Põhuteatris valmis  leiva-pizzaahju, mida hakkab kasutama teatri kohvik. Ahi ehitati  savi-liiva segust paari päevaga ja see võimaldab küpsetada mahlakat leiba ja on  kasutatav ka pizza või koogi valmistamise ahjuna. Lisaks mõjub leivaahi oma ümara kupliga otsekui kuntsiteos keset kodu.

Homme avatakse Elvas matkahooaeg

Laupäeval  kell 10.45 avatakse Elvas matkahooaeg koos Tõnis Mägi ja Kärt Johansoniga. Kaastegevad ColdPopCorn ja RN tantsustuudio.

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse ja Elva Matkakeskuse poolt korraldatud ratta- ja jalgsimatkad, nagu seiklusmatk, energiamatk, kultuuripärandimatk ja teised loodusteemalised matkad, saavad alguse Elva matkakeskuse juurest (Pargi 2) kell 12.00. Kaugematele matkaradadele viiakse huvilisi bussidega.

Kell 12-16 on võimalik matkakeskuse avatud ateljees osaleda taimeseade, taaskasutuse, fimo ja trühvlite valmistamise töötubades.
Lisaks annab päeva jooksul OÜ MATKaSPORT nõuandeid, kuidas erinevateks matkadeks seljakotti pakkida ning kell 16 jagab matkamuljeid tuntud matkajuht Levo Tohva. Kehakosutust pakub Waide Motell.

Kõigil osalejatel on soovitav selga panna ilmastikukindel riietus ja igaks juhuks kaasa võtta vihmakeep.

Homme tuleb päikseline talgupäev

Talgu-Eesti kaart. Illustratsioon: www.teemeara.ee

Homme, 7. mail peetaval Teeme Ära talgupäeval on üle Eesti toimumas täna keskpäevase seisuga 956 talgut, kuhu on end osalejana kirja pannud üle 12 400 talgulise. Kõik olulisemad ettevalmistused talgupäevaks on tehtud, isegi hea kevadilm taevataadilt välja kaubeldud! Inimesed, kes veel viimasel hetkel otsustavad talgutel osalemise, leiavad kodulehelt www.teemeara.ee endale kindlasti sobivad talgud – kõik on oodatud osalema koos pere, sõprade ja töökaaslastega.

 

EMHI andmetel tuleb homme kaunis kevadilm – vähese ja vahelduva pilvisusega, puhub nõrk lääne- ja loodetuul 1-7 m/s ja sooja tuleb 12-16°C, rannikul kohati 9-11°C. Kagu-Eestis võib ka vähest vihma sadada.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et kõik olulised ettevalmistused homse talgupäeva õnnestumiseks on tehtud. „Homme tõotab tulla tõesti mõnus päikseline talgupäev. Kutsume kodust välja tulema kõiki, ka neid, kes pole jõudnud ennast talgutele veel kirja panna,“ lausus Tüür. „Eks igaüks leiab nende ligi tuhande talgupaiga seast just selle õige. Ja kindlasti leiab iga inimene talgupäevast ka enda jaoks midagi – olgu siis uue põneva paiga, toreda töö või hea seltskonna, kellega kevadine päev veeta. Soovitame valida sobiva riietuse ning soovime kõigile rõõmsat ja tegusat talgupäeva!“

Tuhanded talgulised üle Eesti asuvad homme oma kodukanti korrastama või lähevad appi mõnda kaugemasse talgupaika. Kõige rohkem on homseks kavandatud külatalguid, samuti heakorra, mälestiste ja looduskaitse talguid, plaanitakse ka mõttetalguid. Sel aastal on aktiivselt liitunud korteriühistud, lasteaiad jt.

Teadaolevalt osaleb talgutel ka mitmeid ühiskonnategelasi. Näiteks plaanib Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves istutada homme puid nii Teeme Ära talgute raames Kullametsa külas kui ka metsanädala raames Haapsalus. Riigikogu esimees Ene Ergma on lubanud osa võtta talgutest Tartus Raadil, kus osalevad ka Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru ja Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Jüri-Ott Salm, EMSLi juhataja Urmo Kübar lööb kaasa Hiiumaal Sõru rannas, Narva linnavolikogu liikmed korrastavad Narva bastione jne. Loe edasi: Homme tuleb päikseline talgupäev

Homme toimuvad teiste talgute seas ka tantsutalgud

TARVANPÄÄ TEEB TANTSUTALGUD

 Rahvatantsuansambel Tarvanpää ühendab üle-eestilise talgupäeva oma 65. juubeli tähistamisega, korraldades päev läbi kestvad tantsutalgud.

 Tarvanpää tantsutalgud Eesti rahvuskultuuri hüvanguks ehk Tarvanpää Tantsu Pidu  toimub 7. mail Rakvere Teatris. Talgud on tegelikult kestnud läbi kuuekümne viie aasta vähemasti kolmel päeval nädalas, rahvatantsu ja rahvamuusikat edendades, Eesti asja ajades nii, et Rakvere linnas ja lähiümbruses on raske leida peret, kes poleks mingil kombel seotud Tarvanpääga.

 Talgutööd 7. mail: kell 10 osaliste proovid; kell 12  peaproov; kell 14 talgusupp; kell 16 võetakse vastu õnnitlusi; kell 17 toimub pildistamine Rahvaaias; kell 18 algab juubelikontsert teatri suures saalis (piletitega) ja kell 20 talgusimman Rahvamajas.

 Talgutele tuleb kaasa võtta isamaaalised aated, rahvarõivad, hää tuju ning nobe tantsujalg. Osalistel pole loomulikult midagi ka kiidusõnade ja õnnitluste vastu.  Tantsijaid on talgutel kokku 160: noorim on sündinud 2007. aastal ja vanim 1942. Tarvanpää kunstiline juht Maie Orav tähistab selle peoga aga oma 70. juubelit.

 Pealtvaatajad saavad hingekosutuseks kogeda ilusat Eesti asja ja tasemel rahvatantsu. Teistelt talgutelt tantsutalgu kontserdile tulijad saavad kena ja emotsionaalse talgupäeva lõpetuse.

 Rahvatantsuansambel Tarvanpää loodi 1946. aastal ETKVL KIT-i Rakvere klubis, esimene tantsuõpetaja oli Leonide Viires. Aastatel 1959-1968 oli nais- ja segarühma tantsuõpetajaks Ellen Urbus. Aastal 1968 alustas tantsuõpetajana tööd Maie Orav, kes on tänaseni tantsuansambli kunstiline juht. 1969. aastal omistati kollektiivile rahvatantsuansambli nimetus, pärisnimeks sai muinaseestlaste linnuse Tarvanpää nimi.

 Tarvanpää on ellu kutsunud Eesti jaoks olulisi pidusid. Nii möödub tänavu 25 aastat Eesti esimesest rahvusvahelisest folkloorifestivalist “Viru Säru”. Viimaste aastate suursündmused on olnud aga Meeste Tantsupeod, mis on mõlemal korral tunnustatud Eestis aastasündmusteks rahvuskultuuri vallas. 

Pilliõpilased kogunevad Viljandisse võistu mängima

Võistumängimine 2010

Täna saab Viljandi Pärimusmuusika Aidas näha-kuulda, mida  toob pärimusmuusika tulevik:  aset leiab kolmas üleriigiline
pilliõpilaste võistumängimine, kus astub hindajate ette ligi 80 poissi ning tüdrukut.

Esindatud on kõik maakonnad: 22 muusika- ja huvikooli ning nelja eraõpetaja kasvandikud. Osalejad peavad võistluse käigus esitama kaks eriilmelist vabalt valitud eesti pärimusmuusika pillilugu, millest üks pärineb esitaja kodukandist.

Pillidest on esindatud kannel, lõõtsalised, viiul, torupill, hiiu kannel, sarv, viled, parmupill ning näppepillid. Teiste instrumentide
mängijad osalevad avatud pilligrupis.

Võisteldakse kahes vanusegrupis. Nooremasse gruppi kuuluvad 1-3 aastat pilli mänginud või pärimusmuusika õppekava I tasemel õppivad muusikakooli õpilased. Teises grupis tulevad hindajate ette neli ja rohkem aastat pilli mänginud noored või pärimusmuusika õppekava II ja III taseme muusikakooli õpilased. Parimatest parimad saavad võimaluse esineda Viljandi pärimusmuusika festivalil.

Žüriisse kuuluvad Neeme Punder, Elo Kalda, Tarmo Noormaa, Sofia Joons, Maarja Nuut ja Ando Kiviberg. Vaatama-kuulama on oodatud kõik muusikahuvilised

Neli ja poolt tuhat õpilast istutab täna metsa

Tänasele riigimetsa istutuspäevale on registreerunud koos õpetajatega 4500 istutajat enam kui sajast koolist. Kasvama pannakse üle 200 000 taime 70 hektaril, istutuskohti on igas maakonnas. Istikutest kolmveerand on kuused ja ülejäänud männid. Riigimetsa metsauuendamise juhendi järgi pannakse ühele hektarile kasvama 3500 männi- või 2000 kuusetaime. Töid juhendab 300 RMK poolset tööjuhti.

6.-12. klasside õpilased istutavad puid kokku 46 raielangil üle Eesti. Päev lõpeb ühissildi paigaldamisega, kus on kirjas koolide nimed, kes uue metsa kasvama panid. See võimaldab koolidel oma istutatud metsa hilisema loodusõppe raames uuesti vaatama tulla.

2011. aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks metsa-aastaks.