Teisipäeval, 25. oktoobril kell 15 avatakse Viljandi muuseumis näitus “Eestlase raha” ning tehakse kokkuvõtteid Viljandimaa-teemaliste mälestuste kirjutamise võistlusest.
Näitus “Eestlase raha. Araabia dirhemitest Eesti kroonini” on koostatud muuseumi üsna rikkaliku numismaatikakogu põhjal ning tähistab esimese euro-aasta möödumist Eesti Vabariigis.
Näitus annab ülevaate meie kodumaal ligikaudu kaheteistkümne sajandi jooksul kasutatud ja käibel olnud maksevahenditest alustades Araabia dirhemitest ja lõpetades Eesti Vabariigi kroonidega. Üks väike osa on pühendatud ka hõberahadest valmistatud ehetele.
Näitusega kaasneb kataloog, kus antakse lisaks müntide ja rahatähtede loendile ka ajalooline ülevaade koos ajastuomaste hindadega.
Näituse koostas Ain Vislapuu ning kujundas Lüüli Kiik.
Juba kolmandat korda korraldatud memuaarivõistluse eestvedajaks olid Eesti genealoogia seltsi Viljandi osakond ja Viljandi muuseum. Seekord oodati mälestusi tänavatest ja tagahoovidest, oma maja ehitamisest ning Viljandi poodidest. Kirjutisi oodati nii praegusest, nõukogudeaegsest kui ka veel vanemast perioodist.
Võistlusele laekunud kuue töö hulgast tõsteti esile neli memuaari:
I koht: Evald Korts “Kuidas ehitasin oma maja”
II koht: Heino Metsamärt “Kunderi tänav”
III-IV koht: Karl Luht “Kuidas ma oma poe tegin”
III-IV koht: Aita Sak “Mälestusi minu tänavast ja tagahoovidest”
Esikoha pälvinud töö avaldatakse ka Viljandi muuseumi toimetiste lehekülgedel.
Muuseumisse on oodatud kõik konkursist osavõtjad ning huvilised.
Lisainfo: Ain Vislapuu, teadusdirektor, tel 433 3663
muuseum.viljandimaa.ee
Rubriik: Eesti
Otepääl rokitakse noortebändide saatel
29.oktoobril kell 17 korraldab Otepää Avatud Noortekeskus Otepää kultuurikeskuses bändifestivali Oktoober Rock.
Noortebändide festivalil astuvad üles kaheksa noortebändi erinevatest Eestimaa paikadest. Avatud Noortekeskuse juhataja Kadri Orava andmeil astub peaesinejana üles tuntud noortebänd Paidest Nevesis. Ülejäänud bändid, kes on oma kodukohtades ehk kitsamas ringis tuntud, tulevad esinema, et saada juurde lavakogemust, uusi tutvusi ja loomulikult tullakse ennast näitama. Kadri Orav märkis, et riietuda võiksid sellele üritusele tulijad huvilised rockilikult, kõiki oodatakse tuliselt kaasa elama. Õhtujuhid on noortekeskuse noored Greta Maria Kivi ja Helen Hirvesoo.
Festival on kõigile tasuta.
Monika Otrokova
Harju mehed laulavad Pärimusmuusika Aida väikeses saalis
Kaminakontsert toimub reedel, 28. oktoobril kell 19 Viljandis Pärimusmuusika Aida väikeses saalis.
Toomaks kõledasse sügisaega hubasust, jätkab Eesti Pärimusmuusika Keskus oktoobris kaminaõhtute sarja. Pärimusmuusika Aida väikeses saalis rulluvad elava kaminatule paistel lahti kütkestavad lood ja laulud nii sõnas kui muusikas.
Hooaja esimese kaminaõhtu külalisteks on seltskond tõrrehäälseid mehi, kes on koondunud ühisnimetaja Harju Mehed alla. Nad laulavad põhiliselt regilaule Põhja-Eestist ja Lõuna-Eestist, aga ka uuemaid rahvalaule üle kogu Eesti. Nende repertuaaris on valdavalt muidugi meestelaul. Laululaekas, nagu räägitakse, on neil ligi tuhat laulu, võibolla isegi rohkem.
Harju Meeste liikmed olid Arhailise Meestelaulu Seltsi asutajaks. Koos on tehtud õpitubasid ja lauluõhtuid sadade meeste ja naistega. Lauldud on paljudel üritustel Eestis ja väljaspoolgi. Siiski eelistavad nad esinemistele lihtsalt koos laulmist – loomulikult ja lihtsalt, nagu eesti mehele kohane.
Koosseis: Lauri Õunapuu, Timo Kalmu, Tiit Saare, Jaan Sarv, Jako Reinaste, Siim Sarv.
Eesti Pärimusmuusika Keskus
Ruusmäe küla sai uue puurkaevu
Haanja vallas Ruusmäe külas valmis 176 meetri sügavune puurkaev, mis tagab veevarustuse kogu külale.
Jaanuarikuu alguses tsentraalse veevarustuseta jäänud Ruusmäe küla sai kevadel ajutise lahendusena veevarustuse põllumajandusettevõtte OÜ Loyde puurkaevust. Oktoobrikuu alguses ühendati uus puurkaev küla tsentraalse veevarustuse süsteemiga.
Puurkaevu ehitustöid teostasid AS Shöttli Keskkonnatehnika ja OÜ BalRock. Ehitustööde kogumaksumus oli 152 484 eurot, sellest 124 899 euroga toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus ja 27 585 eurot oli Haanja valla oma osalus.
Juri Gotmans, vallavanem
Haanja rahvamajas mängitakse flamenkot ja jazzi
5. novembril kell 16 ootab Haanja rahvamaja taas kõiki muusikasõpru.
Seekord on külas Eesti tippmuusikud, kes armastavad flamenkot ja jazzi.
F1 Guitars koosseisu kuuluvad: Indrek Kruusimaa – kitarr, Iljo Toming – kitarr, Mihkel Mälgand – basskitarr, Tanel Ruben – löökpillid.
Pileti hind 5€ ja 3€ (õpilased, õpetajad, pensionärid).
Tulge ja tooge oma sügisesse kuumi tundeid ja lõunamaa päikest!
Muusikaliste kohtumisteni!
Ivi Rausi,
Haanja valla kultuuritöö juht
Neljapäeval toimub Võrumaa õpetajate neljas metoodikapäev
Neljapäeval, 27. oktoobril toimub Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis Võru maakonna õpetajate metoodikapäev, mis on punktiks hea õpetaja kuule. Hea õpetaja kuu eesmärgiks on väärtustada Eesti õpetajate tööd ja öelda õpetajale aitäh. Tänavu julgustab hea õpetaja kuu tooma kooli uusi nutikaid lahendusi, mis teevad õppimise vaheldusrikkamaks.
Võrumaa õpetajate metoodikapäeval saab kuulata 22 ettekannet maakonna 11 kooli ja lasteaia õpetajatelt.
Kertu Künnapuu
Osale vabatahtlikuna teaduse olümpial
Haridus- ja teadusministeerium koostöös Eesti Infotehnoloogia Sihtasutusega korraldavad 15.-24. juulil 2012 Eestis 43. rahvusvahelist füüsikaolümpiaadi (IPhO 2012).
IPhO 2012 edukaks korraldamiseks otsitakse meeskonda vabatahtlikke, kes on huvitatud ja motiveeritud panustama teaduse olümpiale. Võimalus on saada rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil vabatahtlikuna panustamise kogemust, toredat seltskonda ja mõnusat tunnet, et oled midagi vabast tahtest ja heast südamest teaduse ja hariduse nimel korda saatnud.
CVd oodatakse hiljemalt 6. novembriks e-posti aadressil eipho2012@eitsa.ee.
Metsatulekahjusid aitab ennetada koostöö
Eile Tartus toimunud rahvusvahelisel konverentsil “Metsatulekahjude ennetamine ja koostöö” vahetati kogemusi metsatulekahjude ennetamisest Eestis, naaberriikides Lätis ja Soomes ning Austraalias. Eesmärk oli jõuda üheskoos heade lahendusteni, kuidas edaspidi hoida ära ulatuslike metsapõlengute teket.
Eestis hävitab tuli aastas keskmiselt ligi 400 ha metsa (viimase 10 aasta andmete põhjal), seda on enam kui Aegna saare suuruse maa-ala jagu. Ehkki Soomes hävib tules aastas umbes sama palju metsa , tuleb arvestada, et metsa on seal ligi 10 korda rohkem (20,15 milj ha).
Nii meil kui ka naabermaades on 99 juhul sajast metsatulekahjude põhjuseks inimese tegevus või hooletus. Soomes aitab tule hävitustööd ära hoida inimeste kõrge teadlikkuse ja tõhusa tulekahjudest teatamise süsteemi kõrval ka hästi hooldatud metsade suur osakaal. Põhjanaabrite kogemuse põhjal aitab seega just metsa korralik majandamine tõhusalt kaasa tulekahjude ärahoidmisele.
Konverentsi korraldas SA Erametsakeskus koostöös Päästeametiga. Üritust aitas finantseerida Euroopa Komisjon LIFE+ programmist.
Tallinna Ülikoolis toimub sügisene avatud uste päev
24. oktoobril toimub Tallinna Ülikoolis sügisene avatud uste päev, et aidata abiturientidel enne riigieksamite valimist oma erialavalikus selgusele jõuda.
Lisaks traditsioonilisele erialade laadale toimuvad päeva jooksul erinevad infotunnid ja ekskursioonid ülikooliga tutvumiseks. Huvipakkuvat leiavad avatud uste päevalt ka bakalaureuseõppe tudengid ja täiskasvanud õppijad – toimuvad magistriõppe, VÕTA ja TULE infotunnid.
Huvilistele on avatud erialade laat, kust leiab infot Tallinna Ülikoolis õpetatavate erialade kohta. Ülikooli karjääri- ja nõustamiskeskuse esindajad abistavad huvilisi eriala valikul ja tulevase karjääri planeerimisel. Teavet saab kodumaise Õpilasakadeemia ja välismaal õppimise kohta, kohal on ka Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonna esindajad. Loe edasi: Tallinna Ülikoolis toimub sügisene avatud uste päev
Paku aasta keskkonnateo kandidaate
Keskkonnaministeerium kutsub konkursil Aasta Keskkonnategu 2011 osalema kõiki eraisikuid, asutusi, ettevõtteid ja organisatsioone, kes on panustanud oma tegudega elukeskkonna paremaks muutmisesse.
Konkursi eesmärk on tunnustada viimase 12 kuu tublimaid tegijaid ja innustada nii üksikisikuid kui ka organisatsioone, asutusi ja ettevõtteid võtma eeskuju keskkonnahoiu, keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse alal tunnustuse pälvinud tegudest.
Eriti oodatud on kõik sellised ettepanekud, kus mõne uudse tehnoloogia või lahenduse abil on saanud võimalikuks keskkonna parem hoidmine, loodusressursside mõistlikum ja kokkuhoidlikum kasutamine, saastamise vähendamine.
Osaleda saab kolmes kategoorias:
– Aasta Keskkonnateo auhinnale saavad kandideerida kõik keskkonnakaitse, -teavituse või -teadlikkuse valdkonnas ulatuslikku mõju avaldanud projektid, üritused, kampaaniad.
– Aasta Keskkonnateokese auhinnale saavad kandideerida laste ja koolinoorte keskkonnateadlikkuse suurendamiseks korraldatud projektid.
– Aasta Keskkonnategija auhinnale saavad kandideerida ettevõtted lausa neljas alakategoorias: keskkonnajuhtimise, keskkonnasõbraliku toote või teenuse pakkumise, keskkonnasõbraliku tehnoloogilise protsessi juurutamise ning rahvusvahelise keskkonnaalase koostöö alal.
Eesti raamatu päev täitub Euroopa unistusega
Avasõnad eesti raamatu päevale ütleb Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo. Järgnevad ettekanded. Kirjanik Tiit Aleksejev räägib teemal “Põhi ja lõuna”, euroopluse tähendust siin ja sealpool Soome lahte lahkab ajakirjanik ja kirjanik Imbi Paju, euroopluse tähendusest nooreestlaste tekstides räägib Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadur Mirjam Hinrikus, Tuglase armastuse ja kirjanike elulugude üle mõtiskleb kirjandusloolane Toomas Haug.
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu üleskutsel tähistasid raamatukogud eesti raamatu päeva esimest korda 23. oktoobril 2001. Siis oli see mõeldud raamatuaasta (2000 – 2001) traditsioone edasi kandma.
Eesti raamatu päev kuulub 20.-30. oktoobrini toimuvate raamatukogupäevade ürituse sarja.
Narva Kutseõppekeskuses on koolivaheajal meistriklassid
Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) korraldab 26. ja 27. oktoobril seitse erinevat meistriklassi üldhariduskoolide õpilastele, tutvustamaks oma kooli õppimisvõimalusi.
„Usun, et meie spetsialistide poolt läbiviidavad näidistunnid toetavad hästi põhikooli ja gümnaasiumi õpilasi nende edasiste kutsevalikute langetamisel,” ütles Narva Kutseõppekeskuse õppedirektor Riina Veidenbaum. „Meistriklassid on hea võimalus anda õpilastele ülevaade võimalikest elukutsetest ja õppimisvõimalustest meil,” lisas Veidenbaum. Sarnased meistriklasse peetakse nii sügisesel kui kevadisel koolivaheajal.
26. oktoobril toimuvad mootoridiagnostika ja mehhatroonika meistriklass, veel antakse võimalus tutvuda majandusharidusega ning õpitakse tegema videofilme. 27. oktoobril valmistatakse martsipani, vilditakse seepi ning õpitakse tundma elektri seaduspärasusi.
Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1300 õppurit ja töötab 146 inimest.
Narva KÕK-is koolitatakse ehituse, energeetika, finantsvahenduse, infotehnoloogia, kaubanduse, kergetööstuse, mehhaanika, teeninduse ja toitlustuse – kokku 29 erialal.
Võrumaal otsitakse appi tegusaid MTÜsid konverentsikorraldusse
25. novembril toimub järjekordne Võrumaa MTÜ-de konverents. Üks osa konverentsist läheb sel aastal käimasoleva avalike teenuste uuringu tutvustamisele ja tulemuste esitlemisele.
Teine osa on hetkel suhteliselt lahtine.
Hea MTÜ inimene – on Sul ideid? tahad midagi olulist ka teistele rääkida? Tahad näha laval kedagi, keda ise ei julge või ei saa kutsuda? siis tule
korraldustoimkonda! Anna enda osalemissoovist märku! Koosolekud toimuvad enamasti Võrus, Arenguagentuuri kontoris (Jüri 12, I korrus), sissepääs Koidula tänavalt
Oodatud on ka inimesed, kes saavad aidata ainult e-posti teel.
Esimene ajurünnaku koosolek toimub 27. oktoobril, kell 16.00. Vaata lisa www.vaa.ee
Tartus peavad täna keskkonnahariduse jagajad nõu
Täna toimub Tartu Ülikooli raamatukogus (Struve 1) konverentsi „Keskkonnaharidus kujundab mõtteviisi“, mis on suunatud Tartu- ja Jõgevamaa keskkonnahariduse jagajatele, tegevõpetajatele ja koolijuhtidele.
Konverentsi eesmärk on teavitada keskkonnaharidusest huvitunud sihtrühma aktuaalsetest teemadest ning arendada keskkonnahariduslikke võrgustikke, soodustada ja tihendada koostööd formaal- ja mitteformaalhariduses keskkonnaharidusega tegelejate vahel. „Keskkonnaharidus püüab kujundada sellist mõtteviisi, mis aitab hoida ümbritsevat elukeskkonda elamisväärsena. Olulised märksõnad selles töös on keskkonnasäästlikkus- ja teadlikkus, mida tuleb kasvatada maast-madalast,“ ütles keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik.
Konverentsi ettekannetes ja töötubades käsitletakse keskkonnaharidust ja uut õppekava, aktuaalseid keskkonnateemasid, uurimusliku õppe metoodikaid ja häid kogemusi keskkonnahariduses. Täpsem päevakava asub Keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee (bänner Keskkonnahariduse konverentsid).
„Keskkonnaharidus kujundab mõtteviisi“ on konverentside sari, toimumiskohad on veel ka 26. oktoobril Kuressaares (osalejatele Hiiu-, Lääne- ja Saaremaalt), 3. novembril Tallinnas (osalejatele Harju-, Järva- ja Raplamaalt) ja 22. novembril Jõhvis (haridusmessi raames osalejatele Lääne- ja Ida-Virumaalt.).
Mikk Sarve loeng Eesti- ja Saamimaast
Täna kell 18 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kolmiknäituse „„Kiviaja graafika“, „Saami trummid kunstiteostena“, „Tsitaat““ raames Mikk Sarve loeng Eesti- ja Saamimaa kultuuriseostest, mis annab ülevaate nii meile kui ka saamlastele toeks olnud soojadest sidemetest.
Pärast jääaja taandumist olid meie maa esmaasukad saamlastele lähedased. Eesti keelest võib leida saami sõnadega põnevaid seoseid, mis mõnelgi juhul võivad olla sarnasemad kui samad sõnad soome keeles. Sügav lähedusetunne saami rahva ja kultuuriga kajastub näiteks August Gailiti vagabundiromaanis Ekke Moor. Sama on kogenud hiljem paljud saami keele, muusika ja pärimuse uurijad Eestist, samuti kunstnikud ja ajakirjanikud.
Mikk Sarv on koolitaja ning meie ja hõimurahvaste pärimuskultuuri uurija. Ta on tutvustanud hõimurahvaste kultuuripärandit paljudes raadio- ja telesaadetes ning artiklites. Saami põliskultuuri vahendamise esimeseks sammuks oli Tenojõe noorte saamide heliplaadi tutvustamine 1977. aastal Tartu Ülikooli üliõpilaste emakeele ringis. Mitmed laulud sellelt plaadilt nagu näiteks Paulus Utsi ja Lars Vilhelm Suonni laul „Kodumaa“ on Juhan Viidingu tõlkes (Võõra keele võõras sõna…) saanud tuntuks üle kogu Eesti. Sellest ajast alates on ta saami rahva kultuurilisele iseseisvumisele kaasa elanud, neid toetades ja neilt toetust saades.
TriaLogos – festival mõtlevale inimesele!
Ajavahemikul 19.-22. oktoober toimub järjekordne festivalisessioon. Seekord teemal PEREKOND. Kogu heaoluühiskond, eriti aga Eesti, elab eksperimentide ajastul. Kahtluse alla on seatud praktiliselt kõik, mis ühte rahvuskultuuri on ajaloos alal hoidnud. Alates mõtteviisist, religioonist, kunstiloomingust, haridusest, tervishoiust ning lõpetades majanduse ja meelelahutusega – kõigis eluvaldkondades muutub kõik enne, kui muutuste viljad küpsevad ja tunnistust annavad, kas tegemist on hea või halva asjaga. „Hinnake puud tema viljadest!“ ütleb õpetussõna. TriaLogos kutsub hetkeks aega maha võtma ning vaatlema, mis toimub seespidiselt ja ümberringi.
Teema PEREKOND on väga mitmekihiline: on ju mõttekaasluses tihtipeale tugevam side kui füüsilises kooselus. Ka meistrite tsunft sarnaneb perekonnale, kus ametioskust põlvest põlve edasi pärandatatakse. Perekonna all on tänini mõistetud keskkonda, mille kaudu maailm uueks luuakse. Seda nii vaimses kui füüsilises mõttes. Kui see keskkond saab rikutud ja oma funktsiooni ei täida, ei ole inimkonnal tulevikku. „Ja mis sellest!“ ütlevad paljud…
Festivalil esinevad loengutega piiskop Philippe Jourdan (Eesti) , Narva piiskop Laatsarus (Eesti) , ülempreester Pavel Velikanov (Venemaa), isa Ivo Õunpuu (Eesti), isa Mattias Palli (Eesti), Konstantin Sigov, PhD (Ukraina), Nadežda Hramova, (Venemaa), Ljudmilla Gordejeva (Eesti), James ja Joanna Bogle (Suurbritannia), Vladimir Martõnov (Venemaa), Erik Haupt (Ungari), Artur Gorski (Poola)
David Vseviov (Eesti), Tõnu Lehtsaar (Eesti), Maria Blauhut (Eesti)
Festival TriaLogos on ainulaadne nähtus Euroopa kultuurimaastikul. Festival on ellu kutsutud 1998.aastal eesmärgiga luua kultuuriline dialoogifoorum vene ja lääne-euroopa kultuuriruumide vahel.
Festivali ülesandeks on oluliste ühiskondlike probleemide tõstatamine ning võimaluste otsimine kultuurilise rikkuse alalhoidmiseks, mida kätkeb endas rahvuskultuuride iseseisvuse ja jätkusuutlikkuse tagamine kiiresti globaliseeruvas maailmas.
Valmis kodanikeühenduste andmebaas
Kodanikeühiskonnad koondusid uude virtuaalsesse andmebaasi, kust leiab kogu vabaühendusi puudatava info, alustades ühenduste arvust ja lõpetades statistikaga. Portaal kannab üldnime „Kodanikeühiskonna portree“ (KYPO). Selle eesmärk on suurendada kodanikuühiskonnaalast teadlikkust ja kinnistada võrdse kaasamise praktikat nii riigi kui maakonna tasandil. KYPO andmestiku alus on riigi statistikas leiduv ühenduste tegevusalade klassifikaator.
Teadmised on kaasajal üks võimu allikaid ja igal kodanikul on õigus olla teadlik tema eesmärke ja huvisid puudutavatest riiklikest või kohalikest algatustest. Riik algab teadlikest kodanikest ehk meist,“ ütles projekti eestvedaja Aare Kasemets.
Veebilehel www.kypo.ee on andmed jagatud kolmeks silmale hästi eraldatud osaks. Esimene – Portree – annab üldise ülevaate kodanikeühiskonna aktuaalsest infost, näiteks mitu organisatsiooni tegutseb mingis valdkonnas, milliseid teenuseid pakutakse, millised töökohad on vabad ja kes tegeleb eestkostega.
Teine osa – Kodanikeühiskond – on kaasamise planeerimise, rahastamisotsuste jms teabesüsteem, kust leiab vabaühenduste tegevusalad, asukohad, liikmete arvu ja projektid.
Kolmas osa – Kodar – koondab kodanikeühiskonna arengukava (KODAR) 2011-2014 indikaatoreid ja statistilisis muutujaid alates 2010. aastast.
KYPO andmebaas on kavas kujundada avatud platvormina, mida on võimalik lihtsalt riigiasutuste ja ühenduste koostöös edasi arendada. Veebileht pole veel lõplikult valmis ja ootab 20. novembrini igasuguseid sisulisi ja vormilisi ettepanekuid ja arvamusi.
Portaali täienemine on mõeldud kahepoolsena, kuigi suurem vastutus jääb ühenduste kohta andmeid koguvale riigile. „Aga eeldame, et enda andmete lisamisest on huvitatud vähemalt need ühendused, kes tahavad kaasa rääkida nii kohaliku kui riigi taseme otsustusprotsessides,“ sõnas Kasemets.
Riiki võiks motiveerida kokkulepe, kus kõik riigieelarvega seotud kodanikeühenduste rahastajad hakkavad näiteks alates aastast 2014 projekte menetlema KYPO-sse sisestatud teabe ning taotluste alusel. Sel juhul täidaks KYPO sarnast riigi andmebaasi rolli nagu Eesti teaduselus täidab Eesti Teaduse Infosüsteem, mille alusel toimub teadusprojektide rahastuse taotlemine, kandideerimine ametikohtadele, kõrgkoolide teadustegevuse hindamine jpm.
KYPO projekti rahastas Kodanikeühiskonna Sihtkapital (KÜSK).
Kas rahvaraamatukogu on Eesti asi 2011?
Eesti Päevalehe veergudel Rein Siku poolt algatatud Eesti asja otsimine võtab üha enam hoogu. Internetihääletusel on antud ligi 2000 häält, peale selle tehtud ligi 150 ettepanekut asjade kohta. Eesti Päevalehe artikleid Eesti asja 2011 teemal on veebis loetud üle 7000 korra. Facebooki fännikülge „Eesti asi 2011” on külastatud ligi 23 000 korda, peale Eesti on seal fänne ka Soomest, Ameerikast, Iirimaalt, Suurbritanniast, Norrast, Itaaliast ja Austraaliast.
Sel nädalal hääletusel:
Uued tulijad
1. Rahvaraamatukogu
2. Teatetants
3. Punklaulupidu
Vanad olijad
4. Lodi – 1,9% hääli eelmises voorus
5. Vana Tallinn – 2,5%
6. Laul „Mis maa see on” – 3,7%
7. Kodusküpsetatud leib – 4%
8. Künnivõistlus – 4,8%
9. Suitsusaun – 9,7%
10. Looduskaamerad – 68%
Eesti asjade pakkumiseks ja hääletamiseks: www.epl.ee/eestiasi
Pakkumiseks ka: e-kiri: rein.sikk@epl.ee, tavakiri: Tallinna 15, 44306 Rakvere, telefon: 322 3487.
Hiite pildivõistluse tähtaeg lähedal
Porikuu lõpuni on võimalik saata Maavalla hiite kuvavõistlusele hiite ja teiste looduslike pühapaikade ülesvõtteid.
Lisaks peaauhinnale ootab väljajagamist hulk eriauhindu rühmades: puu, kivi, veekogu, kaitstavad liigid, annid, hiietavad ning hiie valu.
Noorte (kuni 16-aastaste) peaauhinna paneb välja Haridus- ja Teadusministeerium. Muinsuskaitseamet autasustab tänavu parimat pilti, millel õpilane või üliõpilane on jäädvustanud kultuurimälestisena kaitstava (muinsuskaitsealuse) loodusliku pühapaiga. Võro Instituut paneb taas välja auhinna parimale Vana-Võromaa pühapaiga pildile.
Pildivõistluse hindamiskogusse kuuluvad looduspiltnik Arne Ader, taidur Epp Margna, Maalehe ajakirjanik Sulev Oll ning Tartu kõrgema kunstikooli fotograafia õppejõud Toomas Kalve.
Võitjaid autasustatakse 19.11. Tartus Eesti kirjandusmuuseumis toimuval Hiie väe tunnustamissündmusel.
Tutvu võistluse tingimustega, vaata seni saadetud ülesvõtteid ning lae üles enda tehtud kuvad ajaloolistest looduslikest pühapaikadest http://www2.maavald.ee/pildid/.
Tee ise ebaküdooniamahla
Tallinlastele head maatoitu kojukandev Varaait soovitab rõõmsa meele hoidmiseks juua head värsket ebaküdooniamahla. Mahla valmistamine on lihtne. Vaja on 1 kg seemnetest puhastatud ebaküdoonia lõike ja 200 g suhkrut. Ebaküdooniad lõigatakse lõikudeks ning puhastatakse seemnetest. Seejärel tuleb seegada suhkruga ning asetada mahlaaurutisse. Kuumutatakse 45-60 minutit, lugedes aega vee keemaminekust mahlaaurutis. Kuum mahl valatakse eelkuumutatud purkidesse-pudelitesse ja sulgetakse kohe õhukindlalt. Järelejäänud ebaküdoonialõigud võib ajada läbi hakkmasina ja segada õuna- või kõrvitsapüreega, kasutades seda salatina.
Simunapäeva-pärimuspäevad ERMis
Koolivaheajal iga päev 24.-28. oktoobril kell 10-12 kutsub Tartumaa rahvakultuuri selts rahvakultuurihuvilisi lapsi vanuses 7-12 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajja (Kuperjanovi 9, Tartu) koolivaheaja pärimuspäevadele. Linnalaagri teemaks on seekord simunapäev, mida on peetud hingedeaja lõpuks ja talve alguseks. Tehakse üheskoos rahvalikku käsitööd, õpitakse mängima väikekannelt, flööti, laulma rahvalaule ja -mänge ning osalema ERMi näituseprogrammis. Osavõtutasu on 2,5 eurot päev või 10 eurot nädal.
Pärimuspäevad saavad teoks Eesti Rahva Muuseumi ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi koostöös. Pärimuspäevi toetab TARTU linn.
Osavõtust teatamine: Liina Vainumetsa, tel 58115252, e-post laagrisse@gmail.com
Eesti Energia e-teenindus muudeti mobiilisõbralikumaks
Eesti Energia avas eile mobiiltelefonidele sobivaks kohandatud e-teeninduse. Lisaks elektriarvesti näitude teatamisele saab e-teeninduses mobiiliga vaadata arvete seisu, leida infot Eesti Energia klienditeeninduste kohta ja lugeda värskemaid ettevõtte uudiseid.
Eesti Energia e-teenindusest on sel aastal saanud eelistatuim suhtluskanal ettevõtte klientide seas. „Meie e-teeninduse viimaste kuude statistika on muljetavaldav. Ainuüksi septembri lõpus alanud näiduperioodil võtsime Eesti Energia e-teeninduses klientidelt mõne päevaga vastu 170 000 elektriarvesti näitu. Usume, et uuendused nagu mobiilidele kohandatud veeb, kliendi personaalne energiaprofiil, energiasäästu soovitused ning lähiajal lisanduv lepingute sõlmimine tõstavad e-teeninduse populaarsus veelgi,“ kinnitas Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink.
Mobiiliga saab Eesti Energia e-teeninduses teatada kuni kolme tarbimiskoha näidud. Pärast elektriarvesti näitude sisestamist, annab e-teenindus ka kohe tagasisidet selle kohta, kas teatatud näit on korrektne.
Et mobiiliga e-teenindust kasutada, tuleb mobiilitelefoni veebilehitsejaga minna aadressile m.energia.ee või www.energia.ee. Aadressi www.energia.ee puhul tunneb e-teenindus ise ära, et klient soovib sisse logida mobiiliga ja kuvab talle mobiilidele kohandatud versiooni.
Mobiiltelefonide jaoks kohandatud e-teenindusse saab sisse logida isikukoodi ja elektriarve viitenumbrit või mobiil-id kasutades.
Palupõhjal korraldatakse peredele loodus- ja talgulaager
Head talgusõbrad!
Pereinimestest loodusesõbrad, kes talgutunked selleks aastaks varna riputanud, on ilmselt toimetanud liialt rutakalt, sest 28. – 30. oktoobrini toimub Palupõhja looduskoolis loodus- ja talgulaager peredele.
Sügisese koolivaheaja lõpupäevad on just paras aeg panna looduskool talvevalmis. Juba jahekarges sügises jätkub toimetamist kõigile – tegemist ootavad viimased heakorratööd looduskooli lähiümbruses, abikäsi on vaja küttepuude vedamisel ja võsas ragistamisel, sekka leidub ehk mõni tubasemgi töö. Värskes õhus toimetamise kõrvalt jagub aega ka kõikvõimalikele ühistele ettevõtmistele – lisaks loodusretkele saame osa saunamõnudest, lauamängudest, kangakudumisest – nii kuidas igaühel soovi ja jaksu.
Lähemalt saab lugeda ja ennast kirja panna: http://talgud.ee/talgud/2011/palupohja-4
Siim Kuresoo,
ELFi talgukorraldaja
Kolmapäeval kõlab Sänna Kultuurimõisas hõimurahvaste muusika
Hõimupäevade raames on kolmapäeval, 19. oktoobril kell 19 Võrumaal Sänna Kultuurimõisas suurepärane võimalus osaleda Mordva folklooriansambli Kelu kontserdil. Repertuaaris on traditsiooniline ersa ja mokša rahvamuusika, tantsud ja kombetalitused. Kontserdi ülesehitus on õpitoa vormis: tantsudes ja lauludes saab kaasa lüüa.
Folklooriansambel Kelu (Kask) tegutseb Mordva Riikliku Ülikooli juures. Tuntud ansambel on käinud esinemas Moskvas, Soomes, Ungaris, Saksamaal ja Šveitsis. Nädalavahetusel esines Kelu Põlvamaal. Täna antakse kontsert Orava kultuurimajas.
Võta kaasa head-paremat ühisele teelauale.
Sänna Kultuurimõis
Praktiline koolitus väiketootjatele ootab huvilisi
Võrumaa Arenguagentuur korraldab koostöös MTÜga kaks head ja praktilist koolitust väiketootjatele:
1) Koolitus kodukosmeetika valmistajatele (eelkõige keskendume käsitööseepide valmistamisele).
2) Koduköökide teavitamise/tunnustamise koolitus väiketootjatele.
Juba praeguseks on huvilisi ka väljastpoolt Võrumaad, aga eelistame siiski ennekõike oma maakonna tegijaid.
Ene Kerge
Võrumaa Arenguagentuur