29. jaanuar on viimane päev panna ennast soodushinnaga kirja 41. Tartu Maratoni põhipäeva distantsidele ja tagada oma stardikoht vastavalt eelmise aasta tulemusele.
19. veebruaril toimuva 41. Tartu Maratoni 63 km pikkuse põhidistantsi osavõtutasu on kuni 29.01 50 eurot, alates 30.01 aga juba 80 eurot. 31 km distantsi osavõtumaks kuni 29.01 on 30 eurot, alates 30.01 50 eurot.
19. veebruaril toimuvale 63 km distantsile on tänase seisuga minemas 4859 suusatajat, 31 km distantsil on kirjas 1249 suusasõpra. Korraldajad on valmis 8000 osaleja teenindamiseks pikal distantsil ning lühikesele distantsile saab ennast kirja panna kuni 2000 inimest, seega on veel
võimalus ennast maratonile kirja panna!
Võrumaal Lasva vallas Pikakannu kooli sulgemise eest võitlev Ave Tamra algatas internetilehel www.petitsioon.ee allkirjade kogumise järgmisele avaldusele:
Pöördumine Eesti Vabariigi presidendi, Valitsuse, Riigikogu, õiguskantsleri, Eesti Lastekaitse Liidu ja Eesti avalikkuse poole
Alates Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest 1991.a. on rahvastiku vähenemise tõttu suletud või reorganiseeritud kümneid põhi-ja algkoole. Suurem osa neist asusid maapiirkondades.
Ehkki koolide rahastamises osalevad nii riik kui ka kohalikud omavalitsused vastavalt seaduses sätestatule, on kohustusliku põhihariduse andmise ning koolivõrgu ja haridusteenuste mahu üle otsustusõigus eelkõige kohalikel omavalitsustel. Mitte aga kõigis kohalikes omavalitsuses, kohalike omavalitsuste volikogudes ja volikogude
komisjonides ei ole piisavalt pädevust võtta vastu hariduselu puudutavaid otsuseid. Poliitiline lehmakauplemine, lühinägelik majanduslik mõtlemine (pigem selle puudumine), ühiskonna erinevate tahkude omavahelise koosmõju eiramine on juba teinud palju kurja traditsioonilisele maaelule. Kaalutlemata otsused, kus ei pöörata vähimatki tähelepanu keskustest kaugel elavate perede majanduslikele ja sotsiaalsetele muredele, mõjub hävitavalt ja pöördumatult hajaasustusega piirkondade jätkusuutlikule arengule. Loe edasi: Petitsioon: väikekoolide sulgemine rikub laste õigusi
Rosma koolipere ootab külla nii vanemaid kui kõiki teisi huvilisi. Foto: Rosma HaridusseltsRosmal jätkub ka sel poolaastal Vanemate Kool, mille järjekordne koolipäeva toimub kolmapäeval, 25. jaanuaril algusega kl 18.00 – põhiteemaks intuitiivpedagoogika koos äsja tõlgitud filmi vaatamisega põnevast Solviki koolist Rootsis.
Põlva külje all tegutseva Rosma kooli ja lasteaia õpetajad koolitasid ennast aastatel 2007-2009 Rootsis Järnas Solviki waldorfkoolis intuitiivpedagoogika koolitustel. Need koolitused olid omalaadseks kirsiks tordil, mis andsid õpetajatele julgust järgida südant, mitte normatiive, lihvisid pilti inimeseks olemise võimalikkusest ja võimaldasid ka ennast tundma õppida.
Nüüd on Rosma Haridusseltsi inimesed äsja eesti keelde tõlkinud filmi, mis avab Solviki õpetajate põhimõtteid, kuidas kool peaks tegutsema, kuidas lapsed saavad hirmuta koolis käia jne. Vaadates seda filmi võib juhtuda, et mõranevad vaataja ettekujutused koolisüsteemist ja meisse imbuvad kahtlused vabaduse võimalikkusest. Võtke see aeg ja tulge vaatama, kuidas inimesed on teostanud oma tõekspidamised ja kuidas ühiskond võidab inimeste julgetest ettevõtmistest.
Huvilistel on võimalik ka endal liituda Solviki koolis toimuva intuitiivpedagoogika kursusega, mille järgmine kohtumine toimub juba selle nädala teises pooles neljapäevast pühapäevani. Solviki kooli kohta võib lähemalt lugeda siit. Loe edasi: Rosmal saab vaadata filmi intuitiivpedagoogikast
Teisipäeva, 24. jaanuari südaööks oli rahvaloendusel interneti teel loendatud üle poole miljoni inimese ehk 38% Eesti arvestuslikust rahvaarvust. Internetis saab rahvaloendusel osaleda veel vaid 31. jaanuarini.
„E-loenduse lõpuni on jäänud veel vaid kaheksa päeva – kõigil, kes soovivad ennast interneti teel loendada, on nüüd selleks viimane võimalus,“ rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp. „E-loendusel osalemist ei tasu jätta viimastele päevadele, sest täitmiskoormus on siis suur ja ankeetide täitmine võib olla aeglasem.”
24. jaanuari kella 00:00 seisuga on e-rahvaloendusel täidetud isikuankeedid 503 560 inimese kohta, mis on 38% Eesti eeldatavast rahvaarvust. Protsentuaalselt on enim loendatud Tartumaal (43%), Harjumaal ja Tallinnas (43%) ning Rapla- (39%) ja Järvamaal (38%).
Loendatud inimeste arvu maakondade kaupa leiab rahvaloenduse veebilehelt www.stat.ee/58604 . Loenduse edenemise statistika uueneb kord tunnis. Arvestama peab, et veebilehel avaldatud tabelis kajastuvad ka topelt loendatud inimesed. Andmed korrastatakse pärast loendust andmetöötlusel ja iga inimene läheb arvesse üks kord. Loe edasi: E-rahvaloendusel on loendatud üle poole miljoni inimese
Rahavaba kauba- ja teenuste turg on kogukondliku vahetamise süsteem, mis võimaldab vahetada oma kaupu ja teenuseid ilma rahata, nagu seda üldiselt mõistetakse.
Erinevalt tavapärasest rahapõhisest turust puudub rahavabal kauba- ja teenuste turul füüsiline valuuta. Kõik tehingud vormistatakse interneti keskkonnas CES http://www.community-exchange.org/, kus on loodud ka Eesti jaoks alamkeskkond, kus tinglikult on kasutusel seto kroon.
Rahavaba kauplemine võimaldab arendada kohalikku majandust ka ilma selleta, et vaja oleks reaalset raha. Süsteem põhineb usaldusel ja vabastab kohaliku majanduse rahaga seotud probleemidest.
Rahavaba kauba- ja teenuste turg (hetkel Eestis olemas üks turg Seto Turg, kus kehtib seto kroon, soovijad saavad ühineda) on huvitav kaubaturg. Sellel turul kasutatav raha on tegelikult tõeline raha, umbes sama mida kasutavad tänapäeva riigid, kuid see raha pole monopoliseeritud kellegi poolt ning see raha mõõdab lihtsalt reaalset kaubavahetust ja pole kellegi poolt manipuleeritav (pean silmas pankasid, valitsust). Samuti ei ole sellel rahal mingit intressimäära sest seda raha on saadaval piiramatult. See raha mõõdab ainult toimuvad kaupade ja teenuste vahetust ning seda raha pole mingit mõtet koguda. Raha kogumine näitab lihtsalt sinu isiklikku ülejäägis kaubavahetuse bilanssi. Seega on kõige mõistlikum, kui hoiad oma rahakoguse nulli lähedase. Sellisel juhul on sinu isiklik kaubavahetus sinu kogukonnaga tasakaalus.
Lisaks sellele, et rahavabal turul muutub raha kogumine mõtetuks pakub see turg ka head informatsiooni jagamist kaupade ja teenuste kohta. Kui sul on vaja näiteks remondimeest või abilist küttepuude varumisel, saad vastava palve panna turule üles. Seega ideaalsel juhul on kirjeldatud turul kõik turu soovid ja pakkumised. Nõudlus ja pakkumine pole ka väga mõjutatud reklaami poolt ning pakkumiste ja soovide lisamine on tasuta. Turuinfot vahendatakse tasuta. Turul võib pakkuda kõike, mis pole seadusega vastuolus.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnusõpru osalema 28. ja 29. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel TALV 2012. Talvisest aialinnuvaatlusest on kujunenud Euroopa kõige populaarsem linnuvaatlusüritus, mis köidab igal aastal sadu tuhandeid inimesi. Kolmandat aastat Eestis korraldatava vaatluse vastu on eelnevatel aastatel olnud suur huvi – mullu edastas oma vaatlused 1134 linnusõpra 948 vaatluskohast, kokku vaadeldi 30 973 lindu 58 liigist. Kõige arvukam oli oodatult rasvatihane, kes esines 95% vaatluskohtades ning moodustas pea veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas taas rohevint, järgnesid põldvarblane, leevike ja koduvarblane.
Aialinnuvaatluse suure edu võtmeks on lihtsus, kuna see ei nõua põhjalikke eelteadmisi lindudest. Piisab sellest, kui ühe tunni jooksul pannakse kirja kõik kohatud linnuliigid ning iga liigi kohta suurim üheaegselt nähtud isendite arv ning saadetakse tulemused koordinaatorile. Osaleda võivad kõik, kes tunnevad huvi koduümbruses tegutsevate lindude vastu. Määramise hõlbustamiseks võib kasutada linnumäärajat ja binoklit.
Kõigi osalejate vahel loositakse veebruari keskel välja linnuvaatlusi ja linnumääramist hõlbustavaid auhindu.
41. Tartu Maratonini on jäänud veidi vähem kui kuu ning esimesed üritused on juba peetud. 21. ja 22. jaanuaril toimusid Maailmakarika etapivõistlused Otepääl, kus omavahel võtsid mõõtu erinevate riikide tipud. Samal ajal toimusid ka mitmed rahvale mõeldud vahvad suusaüritused 41. Tartu Maratoni programmi raames.
Laupäeval, 21. jaanuaril võttis paarsada suusasõpra osa meeleolukast ühistreeningust. Raja olukord oli hea ning osalejad tundsid rõõmu koostegemisest.
22. jaanuari hommikul oli lastel aeg lumest rõõmu tunda. Koos 38 teise riigiga tähistas Klubi Tartu Maraton ülemaailmset lumepäeva „FIS World Snow Day” Tartu Maratoni Otepää lastesõitudega. Tehvandi Spordikeskuses lustis rajal 93 tublit väikest suusatajat, keda juhendasid Tartu Suusahullude innukad treenerid. „World Snow Day” üritusel said kõik lapsed numbrimärgi numbriga1, sest iga laps on võitja!
Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) korraldatava ürituse eesmärk on edendada suusasporti ja anda lastele võimalus avastada lume võlu. Lisaks pöörab FIS tähelepanu noorte harimisele turvalisuse, keskkonna- ja tervise teemadel. Peagi on käes ka teised Tartu Maratoni suusaüritused: 12. veebruaril sõidetakse Avatud Raja sõit, Tervis Plussi 11. Naistesõit ja Tartu Maratoni ajaloo esimene Tartu Teatemaraton. Juba 19.veebruaril sõidetakse 41. Tartu Maraton, millele päev enne eelnevad meeleolukad lastesõidud.
Greete Kempel
Kuressaare kultuurikeskuses toimunud Kuressaare linna pidulikul vastuvõtul tunnustati tublisid inimesi ja ettevõtteid, kelle tegemised läinud aastal ühel või teisel moel linna arengus silma jäid, ning ettevõtmisi, mida on põhjust oluliseks ja märkimisväärseks pidada.
Tiitli Aasta Tegu 2011 pälvisid Asta ja Harry Leo Kingissepp, kes toetasid 20 000 euroga Kuressaare Linnateatrit, Kuressaare haiglat ja Kudjape kalmistut.
See perekond peab Kuressaare linna oma hingele väga kalliks. Armsast sünnilinnast elatakse küll väga kaugel, kuid oma mõtetes ja tegudes soovib perekond ikka ja jälle Kuressaarele toeks olla. Auhinna võttis vasta Kanadas elava perekonna esindaja Kuressaares Eha Sepp.
Tiitli Aasta Tegija 2011 sai Kuressaare seltsi- ja muusikaelu edendamise ning Saaremaa noorte muusikute motiveerimise eest Sadhu Jam ja Toomas Leis.
Sadhu on hubane kohtumispaik, mis on aidanud ühendada erinevaid elustiile ja maailmavaateid. Pilgeni täis maja, positiivsed emotsioonid ja ohtralt muusikat. Publikule kitsaks jäänud keskkonnast suunduti sügisel Kuressaare kuursaali, et anda sellele majale taas sisu ja eluvaim. Läbi aasta on pakutud uusi ja huvitavaid võimalusi noortele muusikutele ning paljudele kuulajatele.
Linnavalitsus tunnustas tiitliga Pikaajaline Töötaja pikaajalise, silmapaistva ja kohusetundliku töö eest Kuressaare linnavalitsuses keskkonnaprojektide läbiviimisel ning keskkonnakorralduse kureerimisel keskkonnaspetsialist Karli Valti ning töö eest Kuressaare linnavalitsuses omandi- ja maareformi toimingute läbiviimisel ning maaregistri pidamisel vanemmaakorraldajat Piret Laidi.
Aasta Kojamees 2011 on Helju Rattas.
Selle tiitli saamiseks ja silma paistmiseks ei olnud tarvis midagi erilisemat korda saata, vaid numbrid ja tööandja kiidusõnad räägivad iseenda eest – tema tööpanus majahoidjana on poole vanem kui Kuressaare linnas ellu kutsutud konkurss parima kojamehe leidmiseks. Ta on tõestanud oma poolehoidu majahoidjatööle 20-aastase tegutsemisega kahes erinevas ettevõttes. Neist viimases, OÜ-s Kuressaare Elamute Hooldus, 12-aastase tööpanusega, koristades ja hooldades nelja suure kortermaja hooviala Ida-Niidus ning Tallinna tänava ääres.
Aasta Korrakaitsja 2011 – Lääne politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Ahto Aulik.Vaatamata oma noorusele, on ta töötanud end lühikese ajaga politsei esiritta Kuressaare linnas. Parima korrakaitsja tiitli andmisel said paljuski määravaks tema kui politseitöötaja ametialased oskused, lisaks sellele kaasasündinud õiglustunne ja abivalmidus. Temale Aasta Korrakaitsja tiitli andmist on toetanud ka Rootsi tänava naabrivalvesektor, kellel on temaga väga hea koostöö. Majandusauhinnad 2011:
Kuressaare linnavalitsuse ning linnavalitsuse hallatavate asutuste järel oli avaliku sektori üksusena suurim üksikisiku tulumaksu maksja Kuressaare Haigla SA. Erakapitalil põhinev suurim üksikisiku tulumaksu maksja 2011. aastal oli Saaremaa Tarbijate Ühistu, samuti OÜ Merinvest. Suurim üksikisiku tulumaksu maksja töötaja kohta oli Skype Technologies OÜ. Suurima üksikisiku tulumaksu kasvuga ettevõte oli Saare Dolomiit-Väokivi OÜ, samuti Arco Ehitus OÜ. Enim töökohti loonud ettevõte oli Trelleborg Industrial Products Estonia OÜ. Ehitus- ja arhitektuuriauhinnad 2011
Möödunud aastal anti Kuressaare parima ehitise tiitel välja kahe aasta peale – 2009–2010. Seda põhjusel, et keerukates majandusoludes kerkis uusi hooneid varasemast vähem. Tänavu tõdeti taas uute ehitiste liigset vähesust, et oleks tekkinud parimate ehitiste vaheline konkurents ja valikuvõimalus. Seepärast on järgmisel aastal plaanis välja kuulutada Kuressaare parim ehitis 2011–2012.
Konkursil ”Värv Kuressaare majal” kerkisid teiste hulgas esile kaks hoonet, mida kumbagi premeeritakse 325 euroga: Kitsas 8 elamu – väga hea näide Kuressaare vanalinnas järjepideva korrektse tööga korras hoitud puithoonete kompleksist. Pihtla tee 47 kortermaja – korrektselt ja terviklikult teostatud fassaadi uuendustööd. Oma tonaalsusega sulandub hoone hästi olemasolevasse keskkonda, mõjub esinduslikult ja väärikalt. Kaunite Kunstide stipendiumi rahvatantsukunsti edendamise eest pälvis Kuressaare gümnaasiumi algklasside õpetaja ja rahvatantsuringide juhendaja Merle Tustit. Armastust rahvakultuuri vastu ja selle edasiandmist lastele juba algklassidest peale võib pidada tema kuldaväärt teeneks, mida ta oma tagasihoidlikul moel on järjepidevalt edendanud. Aasta Tegu Kultuuris tunnustuse pälvisid 15. Kuressaare merepäevad ja 2. Saaremaa merenädal. Tegijaiks meeskond koosseisus Reet Truuväärt, Villu Veski, Mati Talvistu, Maris Rebel, Heli Jalakas, Jüri Aljas, Andrus Unger, Rein Sepp, Lii Pihl, Nele Teiv, Krista Riik, Lindia Lallo, Edgar Haavik, Eha Talvistu, Andrus Aumees, Oskar Jõgi, Margus Hiet ja Kuressaare noored vabatahtlikud.
Homme, 23. jaanuaril kell 18 algab Kadrioru pargis värvika karnevaliga hiina uusaasta tähistamine.
Vesidraakoni aasta vastuvõtmine algab Luigetiigi ääres, kus avatakse Tiiu Kirsipuu teostatud draakonit kujutav kahe meetri kõrgune jääskulptuur. Draakonit tervitatakse traditsioonilise hiina rituaaltantsu ning tuletsirkuse-etendusega. Etteasteid saadab trummiansambel rahvuslikel instrumentidel.
Draakonitantsu esitavad kohalikud võitluskunstide harrastajaid kasutavad oma etteasteks 12-meetrist draakonit, mille Tallinn sai eelmisel aastal kingituseks Pekingilt. Tantsuproove juhendas draakonitantsu instruktor Helsingist.
Peale jääskulptuuri avamist liigutakse draakoni juhtimisel Pillapalu platsile, kus rahvapidu jätkub Pekingi kultuurimeistrite esinemisega. Näha saab trummitantse, hiina rituaaltantse, mustkunsti ja kungfu etteasteid. Taevasse tõuseb ilutulestik, mis ühendab endas idamaise pürotehnika kaunimaid näiteid, muusikat ning videoinstallatsiooni. Kõigil uusaastapidustustel osalejatel on võimalus nautida söögitelkides hiinapäraseid roogi ja jooke.
Kuna Kadrioru kitsastel tänavatel napib parkimiskohti paneb Kultuuriväärtuste amet huvilistele südamele, et võimalusel kasutataks kohalejõudmiseks ühistransporti. Selle hõlbustamiseks pikendab Tallinna transpordiamet 23. jaanuaril trammiliini nr 3 tööaega kella 22-ni.
Autodega tulijatel palutakse oma sõiduk jätta Pirita tee linnast väljuvale suunale, Valge tänava KuMu parklasse või Kadrioru staadioni parkimisplatsile.
Elva huviala- ja kultuurikeskuses Sinilind on võimalik jaanuari ja veebruarikuu vältel vaadata graafikakunstnik Reti Saksa näitust ”Mustvalgel”.
Näitusele on välja pandud mõned abstraktsed graafilised lehed, mis valmisid viimasele temaatilisele aastanäitusele Tallinna Kunstihoones ning valik väikegraafikat. Väljapaneku pildid on tehtud enamjaolt kuivnõeltehnikas. Kindlas mõõdus väikegraafika pildid, mis ka praegusel näitusel näha on, rändavad maailmas mööda rahvusvahelisi graafikanäitusi, mõned neist on koju toonud ka preemiaid.
Reti Saksa mustvalgel pildid on näha nii päeva- kui ka tulevalgel, esmaspäevast reedeni kella 9 – 17, Elva HKK Sinilind, Kesk 30.
Merike Järv
Neljapäeval, 2. veebruaril kell 19 esinebVõru kultuurimajas Kannel Valgevene duo GURZUF: akordionist Egor Zabelov ja trummar Artem Zalesskiy.
Gurzuf on Valgevene duo, kes sünteesib oskuslikult nii progerokki, minimalismi kui traditsoonilisemat akordionimuusikat, uuendades ja laiendades seeläbi akordioni võimalusi muusikainstrumendina. Lisaks trummidele ja akordionile kasutavad nad elektroonilisi effekte ja sämpleid, samuti on kontserdil olulisel kohal visuaalid. Slaaviliku temperamendi ja energiaga mängitud kontserdid garanteerivad võimsa elamuse ja panevad publiku unustama, et tegu on vaid kaheliikmelise bändiga. Nende esinemine on muusikalise intensiivsuse poolest nagu üks korralik /rollercoaster/`i seanss, kus kinnisilmi kogetakse nii meloodilist ilu, rütmilist ekstaasi kui musitseerimise intensiivset ja ekspressiivset valu. Kõik see tuuakse publikuni unustamata hetkekski rock’n’rolli ehedat iseloomu.
Duo tekkis 2005. aastal, kui Egor Zabelov ja Artem Zalessky omavahel Minskis kohtusid. Akordioni eksperimentaalse kasutusviisi poolest võiks Egori võrrelda soomlaste kuulsuse Kimmo Pohjoneniga, suurim erinevus on aga see, et Gurzuf ei kasuta elektroonilisi rütme, vaid ainult laivtrumme.
Vaata ja kuula Gurzufi: http://www.youtube.com/watch?v=b7XZUpNbEwY&feature=related
Olete oodatud!
Kätlin Hoop
Täna ja homme peetakse Tehvandi Spordikeskuses Otepää Maailmakarika etapp, mis toob Eestisse parimad suusatajad. Starti asuvad nii MK-sarja viis parimat naiste ja meeste arvestuses kui ka hulgaliselt teisi nimekaid ja tugevaid sportlasi kokku 22 riigist.
Võistluskomitee esimehe Vahur Leemetsa sõnul on tänavune sündmus väga esindusliku koosseisuga. „Eestisse tulevad pea kõik maailma tugevamad suusatajad nii naiste kui meeste arvestuses. Suure huvi põhjuseks võib välja tuua nii tiitlivõistlusteta aasta, kus keskendutakse peamiselt MK-sarjale kui ka Otepää etapi populaarsuse sportlaste endi hulgas,“ räägib Leemets. Tema sõnul on tänavune mõõduvõtt kõigile talispordisõpradele suurepäraseks võimaluseks näha rahvusvahelist suusaeliiti meie enda koduõues.
Tänavu leidsid oma koha MK-etapi programmis ka rahvasportlased ning pühapäeval toimub esmakordselt EMT Harrastajate Meistriklass, kus Tehvandi Spordikeskuse radadel mõõdavad suuskadel kilomeetreid tuntud inimesed erinevatelt elualadelt.
“Rahvusvahelist teleülekannet sellest küll ei tule, kuid kõigile pealtvaatajatele on EMT Harrastajate Meistriklass kahtlemata põnev vaheldus. Suusarajal saavad kokku nii sõudjad, poliitikud, näitlejad kui ka teiste valdkondade esindajad,” kirjeldab Otepää MK korralduskomitee esimees Jaak Mae. Mõõduvõtt toimub eraldistardist ning sarnaselt tippspordivõistlustele selgitatakse siingi välja esikolmik ning toimub autasustamine. Loe edasi: Suusapublik ja maailma tipud vallutavad talvepealinna
Evelin Ilves ja seto sõsarad (vasakult) Triin, Kadri ja Kerti Vissel Rosma kooli köögiuksel, keskel Triinu tütar Päikeriin. Foto: Hele-Mai AlamaaEvelin Ilves külastas reedel Põlva valla Rosma külas waldorfkooli õppeplaani järgi tegutsevat Johannese kooli ja lasteaeda.
Evelin Ilvese sõnul on Rosma kooli tugevuseks õpetajate ja lapsevanemate koostöö – soov ja oskus pakkuda lastele harmoonilist kasvukeskkonda, nn mahepedagoogikat ausse tõstes.
„Head aurat oli lausa ukse lävel tunda – nii rõõmsate, avatud ja tervete laste üle rõõmustaks viiruskuudel iga lasteasutus,“ nentis Evelin Ilves. „Kogesime uskumatuna tunduvat – kuidas stressivaba õpikeskkond ja tervislik, vaid kohalikust ning enamjaolt mahedast toorainest tehtud toit annab kokku energilise ja õnneliku koolipere. Ma ei imesta, et pered kaugemaltki on just selle kooli pärast Põlvamaale kolinud,“ lisas ta.
Johannese kool on 1989. aastal kodanikualgatusena rajatud üldhariduskool, kus tänavu õpib 45 õpilast 11 Lõuna-Eesti omavalitsusest. Lasteaed asutati 1992. aastal ning seal õpib hetkel 28 last.
Kooli toitlustab Kolme Sõsara Hõrgutised, kes on kohaliku toidukultuuri edendajad.
SA Erametsakeskus vahendab metsandussektori töötajatele Euroopa Liidu Elukestva õppe tegevusprogrammist rahastatavat õpirändeprojekti. Märtsis 2012 saadetakse Prantsusmaale kolmenädalasele tööpraktikale neli inimest metsaühistute ja erametsaomanikega töötavate inimeste seast ja kaks inimest SA-st Erametsakeskus. Projekti partneriks Prantsusmaal on kool La Maison Familiale Rurale „Les Forges“ Ecole des Metiers de la Nature.
Konkursile laekus metsanduse kategoorias neli avaldust neljale kohale ja administratsiooni kategoorias viis avaldust. Hindamiskomisjoni kuulusid Mart Kelk (Eesti Metsaseltsi tegevjuht), Ants Varblane (Eesti Erametsaliidu tegevjuht) ja Maris Tõnuri (SA Erametsakeskus Euroopa Liidu üksuse juht).
Märtsis lähevad tööpraktikale Raigo Rõõmussar (Sakala Metsaühistu), Meelis Matkamäe (Rakvere Metsaühistu), Peep Pihlak (Metsahuviliste Selts) ja Ray Raiesmaa (Keskkonnaministeerium). SA-st Erametsakeskus lähevad praktikale Kaiko Kell ja Piia Kiivramees.
Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun ütles projekti kohta: „ProForest projekt on hea võimalus teha samalaadset tööd teises asutuses välismaal, viies kaasa teadmisi Eestist ja tuues Prantsusmaa kogemusi Eestisse. Sealne töö saab olema inglise keeles, kuid arvestades sihtkoha eripära ja praktikantide soovi õppida keeli, võib loota, et edaspidi on Eesti metsandussektoris rohkem ka romaani keeli valdavaid töötajaid.“ Praktikandi kohustused on tööpraktika täiemahuline sooritamine ja aruandlus SA-le Erametsakeskus vastavalt praktikalepingus kokkulepitud tingimustele.
Lisainfo: Pille Aasamets, SA Erametsakeskus projektispetsialist, tel 683 6066, e-post pille.aasamets@eramets.ee
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESTA) kuulutab välja konkursi parimate sotsiaalvaldkonna töötajate tunnustamiseks.
Antakse välja tiitlid
– aasta sotsiaalhooldaja 2011
– aasta sotsiaaltöötaja 2011
– aasta hoolekandeasutuse juht 2011
– elutöö tegija sotsiaalvaldkonnas.
Tiitlisaajate kandidaatide esitamiseks palume tutvuda kandidaatidele esitatavate nõuetega ja täita kandidaadi esitamise vorm (vt lisatud faile).
Tunnustatakse ka:
– ajakirjanikku, kes on paistnud silma sotsiaalteemade analüütilisel kajastamisel 2011. aastal
– ESTA liiget, kes on paistnud silma aktiivsel osalemisel ESTA tegevustes 2011. aastal
Ajakirjaniku ja ESTA liikme tunnustamiseks palume esitada vabas vormis taotlus, mis sisaldab põhjendust, mille eest peaks kandidaat tunnustuse saama.
Taotlused saata hiljemalt 17. veebruariks 2012 e-posti aadressil eswa@eswa.ee või postiaadressil ESTA, Kaupmehe 4, Tallinn 10114. Hiljem laekunud taotlusi vastu ei võeta.
Tunnustamine toimub rahvusvahelise sotsiaaltöö päeva tähistamise üritusel 20. märtsil 2012 Jõhvi kontserdimajas. Registreerimise info saadame paari nädala jooksul.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) korraldab kuni 2. märtsini lasteaia- ja koolilastele looduskeskustes üle Eesti tasuta loodusõppeprogramme talvisesse metsa. Lastel on võimalik valida 18 RMK looduskeskuses toimuva enam kui 50 erineva loodusõppeprogrammi vahel.
Põhirõhk talvekampaanial on talvise looduse tutvustamisel. “Klassi- või lasteaiakaaslastega metsa minna ning oma silmaga lindude-loomade toitumis- ja tegutsemisjälgi näha pakub lastele alati rohkem avastamisrõõmu kui pelgalt klassiruumis õpitu või raamatust nähtu,” märkis RMK loodushariduse peaspetsialisti Helen Luks ning lisas, et maha sadanud lumi loob selleks head võimalused. Kindlasti tuleb metsaretkele selga panna ilmastikukindlad riided ja jalanõud.
Mullu tegid RMK looduskeskused 1500 programmi, millel osales ligi 30 000 osavõtjat.
22. jaanuaril tähistatakse üleilmset lumepäeva “World Snow Day”, mis on Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) poolt algatatud projekt tähistamaks talve
ja lume olemasolu. Eestis saab lumepäevast osa võtta 13 maakonnas kokku 32 erineval terviserajal.
SA Eesti Terviserajad koostöös Eesti Suusaliiduga korraldavad sellel päeval hulgaliselt väikeseid lumepäevi üle Eesti. „Meie eesmärk on meelitada
loodusesse kõiki tervisesõpru ja pakkuda neile meeldejääv päev lumes ja lumega terviseradadel üle Eesti,“ sõnas Eesti Terviseradade juht Jaak
Teppan.
Rahvusvahelise lumepäeva motoks (Explore, Enjoy, Experience) on avastada midagi uut, nautida lume võlusid ja ammutada lumest indu. Lumepäeva tähistatakse kõikidel kontinentidel, kokku 39 riigis ja 225 paigas.
Erinevate terviseradade lumepäeva kava varieerub – saab kelgutada ja liugu lasta, aga ka suuskadel liigelda ning fotosid jahtida.
Nimeki lumepäeva tähistavate terviseradadest:
Harjumaa – Aegviidu, Keila, Kolgaküla, Kõrvemaa, Tallinnas Järve ja Pirita terviserajad;
Tartumaa – Lähte terviserada, Tartumaa Tervisespordikeskus Elvas ja Tähtvere Spordipark Tartus;
Valgamaa – Karula-Lüllemäe, Tõrva ja Kääriku ning Tehvandi terviserajad;
Viljandimaa – Viljandi ja Karksi-Nuia terviserajad;
Võrumaa – Vastseliina, Haanja, Kubija ja Metsavenna talu terviserajad.
Infot konkreetsete terviseradade lumepäeva kohta saab Eesti Terviserajad koduleheküljel (http://www.terviserajad.ee/lumi/), terviseradadel kohapeal ning www.world-snow-day.com ja Eesti Terviserajad Facebooki lehekülje kaudu, kus on avatud ka lumepäeva auhinnamäng.
Kümme aastat tagasi, 15. jaanuaril 2002. aastal loodud Järvamaa Infoportaalist jarva.ee on kujunenud täna välja maakonna oluline infoallikas. See on keskkond, mis toimib tänu mitmekülgsele koostööle ning aitab vahendada järvamaalaste õnnestumisi, häid ideid ja arendavaid koostegemise võimalusi nii tekstis, pildis kui videos.
Maakonna infoportaali toimetaja Anu Ansbergi sõnul on läbi aegade Järvamaa infoportaali jaoks olnud oluline pakkuda aktuaalset ja asjakohast Järvamaad puudutavat informatsiooni. Portaali eesmärk on tugevdada maakonna identiteeti ja olla avatud teabekanal maakonda puudutava info pakkumiseks kõikidele huvilistele.
Eile õhtupoolikul ootas Järvamaa infoportaal kõiki koostööpartnereid ja portaali kaastegijaid Järvamaa turismiinfokeskuses toimunud tänuüritusele.
Alates laupäevast, 21.jaanuarist viib buss spordihuvilisi Haanjasse suusatama.
Buss väljub laupäeviti kell 10 Rõuge korrusmajade parklast ja 10.05 Rõuge koolimaja juurest. Haanjasse sõidetakse Rebase teed mööda. Suusabussi pilet maksab 1 euro (edasi-tagasi). Kohapeal ollakse 2 tundi. Ootame aktiivset suusabussi kasutamist! Buss käib seni kui huvilisi on.
Eelmise aasta lõpus valmis eestikeelne käsiraamat vabatarkvaralisele 3D programmile Blender. Motivatsioon juhendmaterjali tõlkimiseks tekkis riigikutsekooli Tartu Kunstikooli 3D-modelleerijate õppekava koostamisel, kui Blender oma võimaluste ning hinna poolest kursuse baasplatvormiks valiti. Eestikeelsete materjalide puudumisel otsustati need luua. Blender on laiade võimalustega tasuta graafikaprogramm, mis võimaldab modelleerimist, virtuaalset voolimist, valmis arvutatud piltide keerukat järeltöötlust ning pakub ühtlasi ulatuslikke animatsioonivahendeid. Sedavõrd laia funktsionaalsusega programm on unikaalne kombinatsioon, mis võimaldab luua filme, arvutimänge ja 3D-printerite vahendusel ka
ruumilisi objekte.
Jaagup Irve on üks juhendi tehnilistest toimetajatest. Vaba tarkvara vaimus on programmi käsiraamatu tõlge kõigile vabalt internetis loetav. Projekti keerukus seisnes peamiselt valdkonna uudsuses ning seetõttu ka sõnavara puudumises. Käsiraamatu tõlkimiseks tuli leida vaste enam kui 400 ingliskeelsele terminile ning seetõttu kaasati tõlkimisse peamiselt valdkonnaga tegelevad eksperdid.
Tõlgitud käsiraamatu leiab aadressilt: http://wiki.blender.org/index.php/Doc:ET/2.6/Manual
Kodumaine Blenderi kogukonna foorum: http://blender.org.ee/
Blenderi tasuta allalaadimiseks külastage: http://www.blender.org/
Raul Kübarsepp, Blender.org.ee
Üha enam tekib vanematel küsimusi lapse tasakaaluka arengu ja kasvamise kohta. Aeg on küps, et otsida ühiselt vastuseid ja kuulata kogenumaid! Terve Pere Kool otsib ja jagab innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks.
Esimeses loengusarjas „Eelkooliealine laps” saab kuulata, kaasa mõelda ning arutleda järgmistel teemadel:
– kuidas lapsed mängivad ja õpivad? millised mänguasjad toetavad lapse arengut?
– kas teler ja arvuti on lapse arengu toetajad või pärssijad?
– millal on laps valmis lasteaiaks?
– mis on tervislik pedagoogika?
– millised on lapse arengu põhitõed?
Loengud toimuvad Võrus Lembitu tn 2 II korrusel (Võru Loovuskooli ruumides) laupäeviti kella 11-14.
21. jaanuaril on teema ”Suhted ja suhtlemine”: Lapse ja vanema suhted: piirid, kiitmine ja karistamine. Laste omavahelised suhted, kaaslastega arvestamine. Lasteaiaküpsus.
11. veebruaril ”Rütm – kindlustunne või rutiin”: Päevarütm, nädalarütm, aastarütm, kuidas see toetab lapse arengut. Mäng. Eakohased mänguasjad. Last arendavad lelud.
25. veebruaril ”Kasvamine”: Lapse areng enne kooli. Vanema ja lapse kooskasvamine. Jäljendamine/eeskuju. Õppimine eelkoolieas. Televisioon ja arvuti.
Terve Pere Kooli loengusarja juhib 20-aastase kogemusega lasteaiapedagoog, kolme lapse ema ja vanaema Heli Kudu.
Osalema on oodatud väikelaste emad-isad, vanaemad-vanaisad, lasteaiaõpetajad ning kõik teised huvilised.Loengu tasu on annetuslik (2-5 EUR). Lastel on võimalus iseseisvalt või koos hoidjaga mängida mängutoas.
Lisainfo:
Pille Sõrmus / e-post pille.sormus@gmail.com, tel 566 95364
Mari Peetsalu / e-post mari@maailmad.ee, tel 510 1819
Rõõmsa kohtumiseni!
Heli, Pille ja Mari
Rakvere Kultuurikeskus ja Eesti Ööjooksu korraldaja MTÜ Rakvere Maraton kuulutavad välja laulukonkursi „Ööjooksu laul 2012“, et leida tunnuslugu Lääne-Virumaa suurimale spordiüritusele ”Eesti Ööjooks”.
Kuni 14. veebruarini vältav laulukonkurss on avalik ja sellel võivad osaleda kõik noortebändid ja bändid üle Eesti.
”Ööjooksu laulu abil soovime tutvustada ja reklaamida Ööjooksu Eestis ning läbi kaasakiskuva ja lööva muusika või sõnade süstida indu ja powerit kuulajatesse,” räägib Ööjooksu vedur Marko Torm, kelle ütlusel peab lugu sisaldama sõnu või sõnaühendeid nagu Ööjooks, Rakvere, Eesti.
Maksimaalselt kolmeminutilisi vabas vormis ja žanris lugusid (mp3´na, youtube.com klipina või muul moel) võib kandideerimiseks esitada hiljemalt 14. veebruariks kella 17ks e-posti aadressil keio.soomelt@rakvere.ee. Lisatud peavad olema laulu nimi ja sõnad, bändi nimi, loo autor ja kontaktandmed (nimi, vanus, telefon, e-mail, linn).
5 kilomeetri distants.
Lugusid hindab žürii, kuhu kuuluvad Rakvere kultuurikeskuse juhataja ja mitme koori dirigent Keio Soomelt, muusikapedagoog ja Rakvere linnaorkestri liige Peep Pihlak, Green Christmas rock festivali peakorraldaja Märt Truman ja Eesti Ööjooksu meeskonna juht Marko Torm.
Võitja ja veel kahe auhinnalise koha omanikud kuulutatakse meedia vahendusel välja 27. veebruaril, Ööjooksu kodulehel www.eestimaraton.ee ja Ööjooksu Facebooki lehel. Konkusi kolme parimat premeeritakse kinkekaardidega Ööjooksu toetajatelt. Võitjatele tagatakse tasuta stuudioaeg loo salvestamiseks ning selle esitamine 8. juunil Rakvere keskväljakul toimuval Ööjooksul.
Ööjooksu tõi Rakveres eelmisel aastal avastarti 2274 täiskasvanut ja 249 last.
Kristel Kitsing
Täiskasvanute koolitusprogrammi raames toimuvad järgmised tasuta kursused:
* haljastuskursus – 5. ja 19. veebruaril;
* Eesti rahvuslik köök – traditsioonilised talutoidud uues kuues – 12. veebruaril ja 4. märtsil või 8. aprillil;
* Eesti keele ortograafia ja lause õigekeelsus – 22. ja 29. jaanuaril;
* Käsitöö kui sissetulekuallikas (ettevõtlusega alustavale käsitöölisele) – 15. ja 29. jaanuaril (ettevõtlusega alustamine, raamatupidamine), 22. jaanuaril (käsitöö: siidimaal), 11. märtsil (portselanimaal) 1. aprillil (käsitöötoodete arendus);
* Lava grimm – jumestus ja näomaalingud – 7. ja 8. aprillil.
Kursusi toetavad Euroopa sotsiaalfond ning haridus- ja teadusministeerium. Eelregistreerimine ja lisainfo tel 527 2225 või sirje@lasva.ee
Lasva Käsitööseltsi Maarahvaõpistus toimuvad järgmised kursused:
Reedel, 13. jaanuaril toimunud Eesti Metsaseltsi üldkoosolekul Tartus arutati seltsi lähituleviku arengusuundi, mis aitaksid organisatsiooni põhikirjalisi eesmärke senisest paremini täita. Koosolekul leiti, et metsanduses töötavate spetsialistide häält ühiskonnas peaks senisest
tunduvalt enam kuulda olema.
Otsustati, et seltsi liikmete omavahelise parema koostöö tagamiseks on vajalik juriidiliste isikute kaasamine organisatsiooni töösse. Sellest tulenevalt võeti üldkoosolekul vastu Eesti Metsaseltsi uus põhikiri, mille alusel on metsanduse katusorganisatsioon juriidilisi ja avalik-õiguslikke isikuid ja ühendusi ning füüsiliste isikute ühendusi koondav organisatsioon.
Üldkoosolekul tõdeti, et vaatamata seltsi pingutustele metsandusteavet avalikkuseni viia ja üldlevinud müüte kummutada, on inimeste teadlikkus metsanduse vallas jäänud seni madalaks. Seda näitavad nii avaliku arvamuse uuringute tulemused kui ka kajastused meedias. Peamiselt projektirahade ja liikmemaksude toel tegutsenud seltsil on jäänud ressurssi ilmselgelt väheks, et metsandustemaatikat avalikkusele selgitada. Selts peab vajalikuks, et ka seadusloomes arvestataks senisest enam metsanduses töötavate inimeste kui spetsialistide arvamusega. See on vajalik ja kasulik kogu Eesti majanduse ja jätkusuutliku metsanduse arenguks.
Eesti Metsaseltsile valiti uus juhatus, millesse kuuluvad Eesti Maaülikooli professor Hardi Tullus, Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu esimees Mati Polli, Eesti Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane, Eesti Maaülikooli sihtasutuse Järvselja Õppe- ja Katsemetskond juhataja Priit Kask, Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimees Aigar Kallas ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Ott Otsmann.
Üldkoosoleku järel toimunud juhatuse koosolekul valiti Eesti Metsaseltsi juhatuse esimeheks Hardi Tullus ja aseesimeheks Mati Polli. Juhatuse järgmine töökoosolek toimub 20. jaanuaril Tallinnas.
SA Erametsakeskus koostöös Suurbritannia, Soome, Austria, Türgi ja Prantsusmaa partneritega viib läbi projekti WETNet, mille raames luuakse järgmise kahe aasta jooksul puiduenergia koolituste kompetentsimudel. Enne puiduenergia täiendkursuse programmi koostamist viiakse läbi küsitlused puiduenergia koolituste vajaduste osas.
Soov on luua üks puiduenergia teemaline koolitus, mille moodulitega saaks koolitada metsaomanikke ja metsanduslikke ettevõtteid ning teiste moodulitega energiasektorit puiduenergia alal.
WETNeti projekt kutsub kõiki huvilisi, kes tegelevad metsandusese ja/või puiduenergia vallas, vastama küsimustikule, milles analüüsitakse, milliseid ja mis teemal puiduenergia koolitusi on ja milliseid oleks vaja. Palume Teil vastata 27. jaanuariks.
Küsitlustele vastanute vahel loositakse välja kolm mõnusat ja sooja kõrvadega talvemütsi ja helkurid. Kui soovite loosimisest osa võtta, palume jätta oma kontaktandmed, muul juhul on küsitlus anonüümne.
Küsitluse leiab siit. Lisainfo projekti kodulehel www.eduforest.com.
Allikas: Pille Aasamets, SA Erametsakeskus, www.eramets.ee
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnusõpru osalema 28. ja 29. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel TALV 2012. Talvisest aialinnuvaatlusest on kujunenud Euroopa kõige populaarsem linnuvaatlusüritus, mis köidab igal aastal sadu tuhandeid inimesi. Kolmandat aastat Eestis korraldatava vaatluse vastu on eelnevatel aastatel olnud suur huvi – mullu edastas oma vaatlused 1134 linnusõpra 948 vaatluskohast, kokku vaadeldi 30 973 lindu 58 liigist. Kõige arvukam oli oodatult rasvatihane, kes esines 95% vaatluskohtades ning moodustas pea veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas taas rohevint, järgnesid põldvarblane, leevike ja koduvarblane.
