Rubriik: Eesti

Eestimaalased saavad taotleda toetust teadustööks

National Geographic Society andis teada, et käivitas uue ülemaailmse uuringufondi Global Exploration Fund, mille eesmärgiks on rahastada teadustöö-, loodushoiu- ja avastusprojekte läbi regionaalkeskuste üle maailma. Uue fondi stipendiumitele saavad kandideerida ka Eesti teadlased ja loodusuurijad.

Esimene National Geographic’u regionaalne fond alustab tegutsemist Stockholmis, toetamaks Põhja-Euroopa nii algajaid kui nimekaid teadlasi, kelle teadus- ja uurimustöö toob ühel või teisel viisil kasu meie planeedile.

„Paljud usuvad, et uurimuste ja avastuste kuldaeg on möödas. Vastupidiselt sellele arvan ma aga, et täna seisame alles suurte avastusteajastu lävepakul,“ ütles Terry Garcia, National Geographic’u missiooniprogrammide juhtiv asepresident. „Meie planeedil on veel nii palju sellist, mis vajab alles avastamist.“ Fondi Global Exploration Fund loomisel võeti eeskujuks National Geographic’u sajandipikkune eesmärk toetada teadustöid ning looduskaitse- ja avastusprojekte läbi kindlate stipendiumprogrammide.

Vastloodud fondi stipendiumeid saavad taotleda 14 riigi elanikud. Lisaks Eestile kuuluvad sellesse nimekirja ka Belgia, Taani, Soome, Saksamaa, Island, Iirimaa, Läti, Leedu, Holland, Norra, Poola, Rootsi ja Inglismaa. Teaduslik nõuandekogu, mis analüüsib kõikide stipendiumikandidaatide projekte, koosneb juhtivatest teadlastest üle kogu regiooni. Loe edasi: Eestimaalased saavad taotleda toetust teadustööks

Võrumaa muuseum tähistab neljapäeval 45. sünnipäeva

1961.a. moodustati Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi juurde Võru kodulooline fond, millest 23. novembril 1966.a. sai Kreutzwaldi muuseumi filiaal Võru Koduloomuuseum. Peagi ei mahtunud täienenud koduloolised fondid enam memoriaalmuuseumi hoidlasse. Muuseumirahva eesmärgiks oli luua Võrru uus, maakonna ajalugu tutvustav muuseum. 1973.a. saadi luba alustada muuseumi ehitamisega kunagise Krümmeri kooli, rahvasuus „tondilossi“, pargipoolsele vundamendiosale, toona Kreutzwaldi ja Gorki tänava nurgale. Mõni aeg varem oli  ehitatud Krümmeri koolimaja Kreutzwaldi ja Tartu tänava poolsele osale spordikool.

1975.a. hilissügisel asuti lammutama vana “tondilossi” viimast osa. Seitse aastat kestnud ehitustööd lõppesid 10. veebruaril 1983.a. Võru Koduloomuuseumi maja piduliku avamisega. Püsiekspositsioon valmis 1984.a.  Aegade muutudes sai ümber tehtud püsinäituse 20. sajandi I poole osa, mis tehti omal ajal toonaste ideoloogide valvsa silma all. Vanem ekspositsiooniosa pärineb veel 1984. aastast. Muuseumi püsinäitus on sisult põhjalik, annab hea ülevaate meie maakonna ajaloost, kujunduselt peaks ta kindlasti olema atraktiivsem. Kuni avaneb võimalus uue püsinäituse tegemiseks, teenib ajaloohuvilist hästi ka praegune.

Muuseumil on aktiivne näitusetegevus ning haridustöö, seda võimaldavad  meie suured näitusesaalid ning suured kogud. Koostöös käsitööhuviliste, kunstnike, teiste muuseumide ning haridusasutustega  oleme pakkunud huvitavat igale eale ja maitsele. Mitmete näituste juures on töötanud õpitoad. Käesoleval aastal alustasime näitustesarjaga “Väikemuuseum näitab”, oma kollektsioone on tutvustanud juba 3 vallamuuseumi. Traditsioonilisteks üritusteks on muuseumi rahvamuusikapäevad, tänavu toimus juba 12. lõõtsapäev ja 11. kandlepäev. Põnevaid hetki ja uusi teadmisi on pakkunud meie muuseumitunnid algklasside õpilastele ja lasteaedade lastele.

Muuseum tähistab oma 45. sünnipäeva neljapäeval,  8. detsembril! Olete oodatud meie majja Võrus, Katariina allee 11.

Kell 11 avame tulmenäituse  “Viie aasta varasalv”, kus on eksponeeritud üle saja  viimastel aastatel kogutud museaali. Sellele järgneb töine arupidamine. Tahame koos kolleegidega, meie maakonna omavalitsuste esindajatega ja mitmete koostööpartneritega kõnelda meie edasistest arengutest, võimalikust koostööst. Kui  tahad meiega kaasa mõelda, kui sul on häid ideid meie tegevuse huvitavamaks ja sulle kasulikumaks  muutmisel, siis tule muuseumi!  Muuseum jääb  ootama häid näituste ja ürituste ideid. Tulge kohale, kirjutage või helistage!

Kella 13–15 ootame võistujoonistamisele 2.-5. klasside õpilasi. Võistlejate ülesandeks on joonistada pilt ühest muuseumi näitustel väljapandud esemest. Tööks vajalikud vahendid tuleb joonistajatel endal kaasa võtta. Kasutada ei ole lubatud vesilahustuvaid värve. Joonistusalused ja paberi tagab muuseum. Võitjaid ootavad auhinnad! Kõik, kes tahavad nõu küsida meie peavarahoidjalt Arthur Ruusmaalt, saavad temaga  kohtuda pärast kella 14.

Muuseum on kõikidele kella 10–17 avatud tasuta! Kohtumiseni 8. detsembril!

Võrumaa Muuseum

ELF tänas vabatahtlikke loodushoidjaid

Harivesilike talgud sel kevadel

Eestimaa Looduse Fond tänas vabatahtlikke. Heaks traditsiooniks kujunenud tänuüritusel tehti kokkuvõtteid lõppeva aasta tegemistest, vaadati loodusfilmi, nauditi mõnusat seltskonda ja head muusikat.

 
Seekordsel tänuõhtul vaadati Matsalu loodusfilmide festivali tänavust võidutööd, Saksamaa režissööri  Oliver Götzli filmi “Skandinaavia loodus – Soome”. Auhinnatud filmis on palju suurepäraseid kaadreid, sealhulgas erakordset materjali ELFi vapiloomast lendoravast. Kokkuvõtteid tehti ELFi vabatahtlike tegemistest nii talguprojekti kui naftaprojetki raames. Lõppev aasta oli ühtlasi ELFi 20. juubeli aasta ning üle-euroopaline vabatahtliku tegevuse aasta.

ELF kaasab oma tegemistesse vabatahtlikke juba alates tegevuse algusaastatest. Kõige suuremat rolli kannavad vabatahtlikud ELFi talgute ja naftaprojekti juures. ELFi naftaprojekti vabatahtlikud on löönud kaasa mitme reostuse tõrjes alates 2006. aasta Loode-Eesti naftareostusest, kus oli abiks üle 300 vabatahtliku. Järgnevate aastate jooksul on ELF koostöös Päästeametiga koolitanud päästetöödeks üle 500 vabatahtliku, kokku on andmebaasiga liitunud üle 1000 vabatahtliku. ELFi talgutel lööb igal aastal kaasa pool tuhat vabatahtlikku. Tänavu toimus ELFi korraldusel ja vabatahtlike abiga 40 talgut.

2011. aasta jooksul plaanis ELF taastada ja hooldada Natura 2000 aladel vähemalt 35 hektarit poollooduslikke kooslusi ja elupaiku vastavalt kaitsealade ja liikide kaitsekorralduskavadele. Kokku korraldatakse kahekümned 3-6päevased talgud erinevatel kaitsealadel üle Eesti.

Talgute korraldamisega on ELF järjepidevalt tegelenud alates 2000. aastast, tuues looduskaitse juurde aastas keksmiselt ligi 400 inimest 3000 töötunniga. Vabatahtliku tööjõu looduskaitselistesse töödesse kaasamine on olnud kasvavalt populaarne ning looduskaitses tulemuslik.

Eesti koolilapsed on kogunud taaskasutuseks ligi 20 000 tühja mahlapaki

 Eesti koolides juba oktoobri algusest aktiivselt käivitunud ning eelkõige hariva sotsiaalse kampaania Tetra Pak mahlapaki kogumismängu  on Eesti koolilapsed kogunud taaskasutuseks juba ligi 20 000 tühja mahlapakki.

 Tetra Pak mahlapaki kogumismäng toimub koolilaste hulgas üle Baltikumi. Iga riigi võistkonnad konkureerivad omavahel eesmärgil koguda võimalikult palju tühje mahlapakke, et ehitada neist kõrgeim virtuaalne “pakitorn”. KOlmes riigis on kokku kogutud üle 123 000 paki, mille kõrguseks on rohkem kui 26 kilomeetrit.

 Üle kogu Eesti võtab Tetra Pak mahlapaki kogumismängust osa juba pea 6000 last 87 koolist üle Eesti. Neid on erinevates vanustes, alates lasteaialastest kui abiturientideni välja. Kogutakse nii suurtes linnakoolides kui väikestes maakoolides. Viimastel andmetel on Tetra Pak mahlapaki kogumismängu liidrid Jõgeva Gümnaasiumi 7. klass, kelle  kogutud pakenditest ehitatud virtuaalse torni kõrgus on 494,75 m ja Tallinna Laagna Lasteaed Põhikooli 1.-3. klass (462,82) 26,74 m. 

Kõigi tiimide virtuaalse “torni” kõrguseid ja kogutud pakkide koguseid saab jälgida ka onlines kampaania kodulehel www.parismahl.ee.

Võistlus kestab 11. detsembrini, siis tulevad „Ligatne“ paberivabriku esindajad koolidesse kogutud Tetra Pak pakenditele järele. Kõik kokkukogutud pakendid viiakse paberivabrikusse ümbertöötlemiseks ja neist tehakse uus paber.

President Ilves tunnustas Eesti silmapaistvaid vabatahtlikke ja vabatahtlikkuse edendajaid

Eesti vabatahtlike tunnustamisürituse patroon Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves avaldas täna Kadriorus tänu kümnele vabatahtlikule, kahele silmapaistvale vabatahtlike juhile ning töötajate vabatahtlikkust soodustanud organisatsioonile.

Aasta vabatahtliku tiitli said: Rauno Avel, Jarmo Idavain, Maite-Margit Kotta, Kuldar Käsper, Leili Nael, Erna-Elise Neimann, Ülle Olli, Margus Press, Aino Suviste ja Ina Tepp.

Lisaks tunnustati vabatahtlike juhendajaid Piret Ehavaldi ja Svetlana Varjunit. Loe edasi: President Ilves tunnustas Eesti silmapaistvaid vabatahtlikke ja vabatahtlikkuse edendajaid

Keskkonnaministeerium kuulutas välja selle aasta keskkonnateo

Konkursile laekus 9 keskkonnateo, 14 keskkonnategija ja 14 keskkonnateokese kandidaati. Keskkonnateo ja -teokese tiitlitele võis kandidaate esitada igaüks, lubatud oli ka enda kandidatuuri ülesseadmine. Aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte esiletõstmiseks sai ettepaneku teha kas ettevõte ise või erialaliit.

“Aasta keskkonnategu on hea näide sellest, kuidas ühendada nutikas idee, innovatsioon ja vana ning väärtusliku eest hoolitsemine,” selgitas keskkonnaminister Keit Pentus. Ta lisas, et Aasta keskkonnateo tiitli välja andmisel soovitakse esile tõsta neid, kes on rakendanud uudseid lahendusi ja kes on heaks eeskujuks, kuidas majanduse arendamisel arvesse võtta ka looduse hoidmise vajadust. Loe edasi: Keskkonnaministeerium kuulutas välja selle aasta keskkonnateo

Ligi sada ettevõtjat peavad oma pakendiaruandluse andmed üle kontrollima

Käesoleva aasta algusest alustasid Maksu- ja Tolliamet ning

Keskkonnainspektsioon koostööd eesmärgiga tagada pakendijäätmete taaskasutamise kohustuse ja pakendiaktsiisi seaduse täitmine. Aprillis saadeti esimene ühine märgukiri 119 pakendiettevõtjale. Tagasiside tookordsele märgukirjale oli väga hea. 63 ettevõtte poolt järgnesid reaalsed sammud: firmad esitasid aruande ja deklaratsioone ning hakkasid taaskasutamisega tegelema kas iseseisvalt või siis taaskasutusorganisatsiooni abiga. Loe edasi: Ligi sada ettevõtjat peavad oma pakendiaruandluse andmed üle kontrollima

Noored tõdesid kodanikupäeva esseekonkursil kodaniku vastutuse rolli

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) kodanikupäevale pühendatud esseekonkursile „Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine?“ laekus kokku 203 esseed ligi 60 koolist üle Eesti.

Kahes vanusegrupis toimunud konkursi eesmärgiks oli koguda õpilasi huvitavaid teemasid ja nende arvamusi kodanikuks olemisest, õpilaste tunnustamine ning sallivuse suurendamine noorte seas. Auhinnati 11 õpilast ning edukamaiks osutusid 9. klasside õpilased. Loe edasi: Noored tõdesid kodanikupäeva esseekonkursil kodaniku vastutuse rolli

Statistikaamet alustas rahvaloenduse teavituskampaaniat „Igaüks loeb!”

Statistikaamet alustas 1. detsembril teavituskampaaniat, et tõsta Eesti elanike teadlikkust 31. detsembril algavast 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusest (REL 2011). Loendusel osalemise info jõuab Eesti elanikeni tele ja raadio, aga ka välimeedia ja otseposti kaudu.

„Aasta viimasel päeval algava rahvaloenduse tunnuslauseks on „Igaüks loeb!”. See väljendab loenduse sügavamat ideed – iga Eesti elaniku osalemine loendusel on ääretult tähtis, et saada parimad andmed Eesti elu korraldamiseks järgmise kümne aasta jooksul,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

Teavituskampaania läheneb rahvastiku teemale Eesti rahvaloenduste 130-aastase ajaloo kaudu ja küsib, kui palju on praegu Eestis elanikke. „See on Eesti jaoks üks põhiküsimusi, sest mõjutab ju meie tulevikuvalikuid ja -võimalusi,” lisas Potisepp. „Vaid tänu kümnele varasemale rahvaloendusele teame, kui palju on meid viimase 130 aasta jooksul Eestis elanud,” märkis ta.

REL 2011 teavituskampaania koosneb kolmest etapist, millest esimese jooksul tutvustatakse 31. detsembril algaval rahvaloendusel osalemise võimalusi. „Et loendusel osalemine oleks võimalikult mugav, saab esmakordselt ise valida küsimustiku täitmise viisi — selle võib täita jaanuarikuu jooksul interneti teel või oodata rahvaloendaja külastust ajavahemikus 16. veebruarist kuni 31. märtsini,” selgitas Potisepp.

Jaanuaris, kampaania teise etapi keskmes on internetiloendusel osalemine ning veebruaris ja märtsis keskendub kampaania rahvaloendajate külaskäigule.

Teavituskampaania kestab detsembri algusest märtsi lõpuni ja selles kasutatakse nii tele-, raadio-, print-, väli- kui ka internetireklaami. Samuti jõuab detsembri teises pooles kõigi teadaolevate eluruumide postkastidesse kolmekeelne infovoldik.

Teavituskampaania töötasid välja reklaamiagentuur Creatum OÜ ja meediaagentuur Inspired Communications OÜ, kes võitsid selleks korraldatud riigihanked.

Vaata ka teavituskampaania esimest teleklippi:

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.

Vaata lisa www.REL2011.ee.
Rahvaloendus Facebookis www.facebook.com/Rahvaloendus

Sänna Kultuurimõisas esinevad kirjanik Jaan Kaplinski ja astronoom Jaan Pelt

Sänna Kultuurimõis annab teada:
*9. detsembril kell 19 on kirjandusklubi avaõhtu. Esinevad kirjanik Jaan Kaplinski ja astronoom Jaan Pelt. Fookuses maailma loomine.
Kirjandusklubi läheb sujuvalt üle filmiklubiks. Sel korral rezhissöör Darren Aronofsky “Allikas” (The Fountain”).
Soovituslik annetus 2 EUR. Toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm.
*17. detsembril kell 13 on kangastelgede õpituba. Juhendab Lya Veski. Tasuta. Toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.
*8. detsembril ei toimu 5 rütmi tantsu, see toimub laupäeval, 10. detsembril kell 21.
*13. detsembril ei toimu joogaõhtut, kuna leiab aset draamaringi viimane kohtumine.
Sänna Kultuurimõis
www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Jõulumees Ärni kutsub kõiki lapsi päkapikkude rongkäiku

Tuntud jõuluvana Ärni on juba kaks aastat Paide Jõulukroonil koos jõuluvanade konverentsiga osalenud. Tänavu on tal Jõulukroonil aga täita ülitähtis päeva juhi roll. Mullu jättis Ärnile kõige sügavama mulje suur päkapikkude rongkäik.

Seesugune saab teoks ka tänavu. Kohe laadapäeva alguses kell 10 saab rongkäik Paide kultuurikeskuse väljakult alguse ja suundub pikas punases rivis keskväljakule. Rongkäigus osalevad ligi 200 maakonna mudilaskooride laulupäkapikku. Samas on päkapikumarsile oodatud kõik Paide ja Järvamaa lapsed, kel soov jõulumees Ärnile ja laadapublikule heameelt teha.

Lääne-Eesti Päästekeskuse ja Paide Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi koostöös sisustatakse 3. detsembril ürituse "Jõulukroon" raames laste vaba aegerinevate ennetuslike tegevustega.

Päkapikumütsides ja võimaluse korral ka punastes jopedes lapsi mudilastest teismeliseni oodatakse 3. detsembril kell 9.45 kultuurikeskuse juurde, kus algab rongkäiguks rivistumine. Keskväljakul võtab Ärni punamütsid rõõmuhõisetega vastu. Kell 13 esitab keskväljakul päkapikkude ühendkoor koos superstaarisaate Rosanna Litsiga vahvaid lastelaule Osalevad mudilaskoorid Retlast, Kabalast, Türilt, Vodjalt, Peetrist, Laupalt ja Paidest. Jõulumees Ärnil on aga tegemist palju: laada- ja lobajutud, mängud ja vigurid.

Täna kell 10 avatakse Paide keskväljakul jõululaat.

Harjumaa muuseumis saab näha elu Kehra tehase korstna all

Pühapäeval, 11. detsembril avatakse Harjumaa muuseumis näitus ”Elu Kehra tehase korstna all”, mis jutustab lugusid Kehra tselluloositehasest ja sellega seotud inimestest. Harjumaa Muuseumi näitus tutvustab elu Kehra tehase korstna all selle kõige erinevamates tahkudes. Külastaja saab aimu 1938. aastal avatud sulfaattselluloositehase projekti suurejoonelisusest ja avamise pidulikkusest, mida varjutas kohalike elanike mure ümbruskonna looduse pärast.  Töölise kodus on võimalik tutvuda esemetega tehase ametlikust ja mitteametlikust toodangust ning lugudega nende taga. Tehase juhatuse aukirjad ja käskkirjad ja väljavõtted tehase satiirilehest Praagijahutaja annavad pildi nõukogude perioodi töökultuuri vastuolulisusest.

Näituse idee autor, koostaja ja kujundaja on Liisi Taimre. Näitus poleks saanud võimalikuks ilma endiste ja praeguste Kehra elanike abita – eriti suured tänud Ants Miidlale, Maaja Naruskile, ja Olaf Schmeidtile.

Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital. 

Ida-Harju Vallaleht

Võru Linnateatris etendub lastelavastus “Pegasus, sõpradele Paul”

Neljapäeval, 8. detsembril esietendub Võru kultuurimaja Kannel teatrisaalis Võru Linnateatri lastelavastus “Pegasus, sõpradele Paul”. Näidendi kirjutas noor autor Hiri Müüripeal ning tegemist on 2010. aasta lõpus Eesti Teatri Agentuuri korraldatud laste- ja noortenäidendite võistluse võidutööga.
Lugu räägib unetust kirjanikust, kelle akna taha ilmub ühel õhtul keegi, keda ta on kaua oma unenägudes oodanud. See on üks väiksemat sorti kollane elevant Paul Pegasus või hoopis Pegasus Paul.
Mängivad Marianne Kütt, Maive Käos, Agu Trolla, Helgur Rosental, Jalmar Vabarna, Tiina Lõhmus ja Võru Draamastuudio noored. Lavastaja on Tarmo Tagamets, muusikaline kujundaja Jalmar Vabarna ansamblist Zetod.

Kätlin Hoop

Silmaringi klubil on külas Jaanus Rohumaa

Jaanus Rohumaa.

7. detsembril kell 19 on Kalamaja Silmaringi Klubis uus põnev külaline, kellega meil kõigil on ilmselt oma mälestused, kas mõnest rollist või lavastusest.
Külla tuleb Linnateatri endine näitleja ja lavastaja, Euroopa kultuuripealinna programmijuht Jaanus Rohumaa.
Kas ühte rolli luua on kergem, kui tervet lavastust? Kas teatritükki lavastada on kergem, kui Vabariigi aastapäeva kontserti? Aga Euroopa Kultuuripealinna programmi? Ja kuhu nüüd edasi?
Naudime suupisteid ja kohvi/teed ning kuulame huvitavat vestlust.
Lisainfot leiate: http://www.novi.ee/silmaringi-klubi.html
Eelregistreerumine 5.detsembrini.
Olete oodatud!
Kaire Piirsalu

Mittetulundusühenduste suurpäev heidab Põlvamaale roosa ja/või rohelise pilgu

Homme, 3. detsembril korraldavad SA Põlvamaa Arenduskeskus ja Põlva maavalitsus mittetulundusühenduste suurpäeva, mis kannab intrigeerivat alapealkirja „Põlvamaa – roosa või roheline?“

Põlvamaa mittetulundusühenduste liikmed ja huvilised oodatud kaasa mõtlema laupäeval, 3. detsembril kell 10-17 Põlva Kultuurikeskuses.

Alustuseks luuakse pilt olukorrast Eestis – kas ja kuidas tehakse siin koostööd? Mis on selle tulemusena sündinud? Osalejad saavad  aimu, miks ja kuidas esialgsest väikesest ideest on kasvanud ülemaailmne aktsioon ja mis võib hakata juhtuma väikese külaga, kui sinna satub üks energiat täis noorpere. Arutletakse, milliseid samme saavad kodanikud ise astuda oma ühingu parema tuleviku nimel ja mida oodatakse teistelt.
Lisaks toimub samal päeval esimene Põlvamaa ühenduste mess, kus igal endast lugupidaval ühendusel on auasi oma ettevõtmisi tutvustada. Õhtupoolses osas toimub aktiivsete kodanike tunnustamine. Ühenduste suurpäeva rahastavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Põlva maavalitsus.

Allikas: polvamaa.ee

E STuudio annab 26. detsembril piisava huviliste arvu korral lisakontserdi

Kammerkoor tänavu Bergenis.

E STuudio juhi Külli Lokko edastusel on 26. detsembril kell 14 Põlva kultuurikeskuses toimuv E STuudio ning Anti Kammiste ja Ivo Linna ühiskontsert küll välja müüdud, kuid piisava huviliste arvu korral korraldatakse lisakontsert.

“Linnavalitsuse piletikassa võtab telefoni teel (799 9480) vastu broneeringuid lisakontserdile, mis toimuks kell 12. Kui saame saali täituvuseks 2/3, siis toimub lisakontsert kell 12,“ annab Külli Lokko teada Facebook`i kaudu koos palvega saata teade edasi sõpradele, tuttavatele ja headele inimestele, kes kella 14-sele kontserdile enam ei pääsenud. Lisakontsert saab toimuda ainult eelbroneeringute põhjal.
26. detsembril astuvad Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses lavale kõik E STuudio koorid – lastekoor, tütarlastekoor ja kammerkoor ning solistid koos Anti Kammiste ja Ivo Linna ning muusikutega ansamblist X-Panda. Aastalõpukontserdil, mis kannab alapealkirja „1991 ehk 20 aastat taasiseseisvust“, kõlavad Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu ning hulgaliselt vabas Eestis loodud heliloomingut.

Täna selgub, kes on Eesti esimene kujunduseriala kutsemeister

1. ja 2. detsembril 2011 toimub Eesti Näituste Messikeskuses kolmandat aastat järjest üleriigiline kutsemeistrivõistlus Noor Meister. Sel aastal võtavad kutseõppurid mõõtu 12 erialal, nende hulgas juuksurid, rätsepad, elektrikud, plaatijad jne. Esmakordselt võistlevad graafilist disaini õppivad noored.
Osalejaid on viiest koolist: Narva Kutseõppekeskus, Tartu Kutsehariduskeskus, Tallinna Polütehnikum, Kuressaare Ametikool ja Tartu Kunstikool.
Võistlusülesandeks on reklaamtrükiste kujundamine ja fototöötlus. Etteantud materjali alusel tuleb kujundada trükis. Võistleja seatakse tema tulevase töö tavaolukorda. Klient tellib trükise, annab ette sõnumi, mida trükis peab väljendama. Kujundaja peab muutma tema sõnumi visuaalselt loetavaks, arusaadavaks, pilkupüüdvaks ja selgeks.
Noor Meister 2011 toimub infomessi Teeviit raames.

Mikitamäel toimub Setomaa II hariduskonverents

Täna, 2. detsembril toimub Mikitamäe vallamaja saalis Setomaa II hariduskonverents.

Konverentsi eesmärk on tuua esile ja väärtustada kooli osa seto omakultuuri õpetamisel ja hoidmisel, kaasata kogukond ning erinevad institutsioonid võimalikule koostööle ning tugevdada põlvkondade vahelisi sidemeid seto keele ja kooli püsimajäämisel.
Kell 10 algava konverentsi päevakavas on mitmed põnevad ettekanded – näiteks räägib Mariko Faster Võru instituudist, mis on keelepesad ja kuidas need töötavad; oma keele õpetamisest kui Võru instituudi ühest prioriteedist annab ülevaate Tiia Allas. Mis saab edasi koolidest ja haridusest Setomaal, kutsub kaasa mõtlema Setomaa Valdade Liidu juht Margus Timmo; võimalustest soovide ja reaalsuse vahel räägib Jüri Valge  haridus- ja teadusministeeriumist.
Sellest, kuidas keelt õpetavad ka laulud ja muinasjutud, annab ülevaate Õie Sarv, millal ja kuidas sai temast seto ning kooli ja õpetajate osast selles pajatab Aare Hõrn.
Seto muuseumid kui keele varaaidad on vaatluse all Laine Lõvi ja Eve Ellermaa ettekandes, täiskasvanute koolituse probleeme Setomaal läbi aegade lahkab Vello Jüriöö Setomaa Rahvahariduse Seltsist.

Setokeelsest ja Seto(maa) kohta avaldatud kirjandusest kuni II maailmasõjani annab ülevaate Ahto Raudoja Seto Instituudist ning lootused ja kartused oma keele rääkimisel, õppimisel ja õpetamisel sõnastab Nele Treimann-Truija.
Konverentsi korraldab MTÜ Setomaa Rahvahariduse Selts, toetavad Mikitamäe vallavalitsus, Mikitamäe kool ja Räpina paberivabrik. Vaata ka konverentsi päevakava.
Allikas: polvamaa.ee

Selgunud on Järvamaa parimad kodanikualgatuses

Eistvere külakeskus. Foto:www.puhkaeestis.ee

Türil toimus Järvamaa kodanikuühiskonna konverents teemal „Vabatahtlik tegevus“. Ühtlasi leidis aset tseremoonia 2011.aasta Järvamaa kodanikualgatuses parimate tunnustamiseks.

Aasta parim mittetulundusühing
MTÜ Eistvere Mõis poolt on taastatud küla vabaajakeskusena Eistvere mõisa endine ait-kuivati. Mõisa aidaosa on ümber ehitatud külakeskuseks, kus paiknevad käsitöökoda, seminariruum, saun ja saal ürituste korraldamiseks. Endises mõisakuivatis paiknevad leivakoda ja köök ning selle aasta lõpus saavad valmis ka II korruse majutusruumid. Ehituse valmimisel suureneb piirkonna külgetõmbejõud ning atraktiivsus ka turismikohana.

Aasta vabatahtlik Tõnu Taal. Foto: Birgit Itse

Tublim vabatahtlik
Tõnu Taal on enda südameasjaks võtnud Kareda külas asuva Esna vana vallamaja taastamise ja avamise külarahvale. Ta tegutseb ka selle nimel, et järgmisel aastal, kui möödub 800 aastat Kareda esmamainimisest, ilmuks Kareda külast ja selle loost kõnelev raamat. Tõnu Taal ei ole traditsiooniline külaseltsi juhatuse esimees, vaid mees, kes teeb kõike ja palju ja korraga.

Aasta tegu
Uus bussiootepaviljon Karjakülale on hea näide tublist kodanikualgatusest. Sügistormis murdunud puu poolt lõhutud vana paviljoni asemele ehitasid külamehed Kalle Nõmmik ja Toomas Lepind omal algatusel ja omadest materjalidest endisest veidi suurema ja ka

Bussiootepaviljon Karjakülas. Foto: Silvi Lukjanov

kaasaegsema bussiootepaviljoni. Mõnede materjalide osas saadi abi küll kohalikelt ettevõtjatelt, kuid vallavalitsust teavitati alles siis, kui esindajaid avamisele kutsuti.

Aasta sädeinimene

Kodukant Järvamaa korraldatud „Aasta sädeinimene 2011“ konkursi võitis sel aastal Türi valla Ollepa küla eestvedaja, kohaliku külaseltsi juhatuse liige Viivika Lepp.

Võidu tõi Viivikale aastate pikkune pühendunud tegutsemine oma koduküla ning ka laiema piirkonna arengu nimel. Viivika Lepa algatusel on ellu äratatud Ollepa küla ühistegevuse

Järvamaa sädeinimene Viivika Lepp.

traditsioonid, toimuvad erinevad ühisettevõtmised ja külasündmused. Tema eestvedamisel on rajatud tore ja aktiivset kasutust leidev külaplats Ollepas ning laste mänguväljak Kahala külas.

Jarva.ee

Liivi rahvas on raamatusse raiutud

Liivlased on eestlaste lähemaid sugulasrahvaid ja liivi keel on üks eesti keelega sarnasemaid keeli. Siiski polnud seni eesti keeles põhjalikku ülevaadet liivlastest, nende ajaloost ja tänapäevast.

Raamat „Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur” täidab seda tühikut. Raamatu teeb eriti väärtuslikuks see, et mitu artiklit on raamatu tarvis kirjutanud liivi juurtega kultuuri- ja keeleuurijad.

Lisaks sisaldab koguteos Eesti, Läti, Soome ja Saksamaa parimate asjatundjate käsitlusi liivlaste vanemast ja uuemast ajaloost, rahvaluulest ja -kommetest, keelest, liivi kirjandusest, kunstist ja muusikaelust.

Uues retseptiraamatus on toite Setost saarteni

Selle nädala lõpus jõuab kaupluselettidele uus kokaraamat „Setost saarteni”, kus on retsepte, mille järgi Eesti kodudes on süüa tehtud minevikus ja tehakse ka nüüd.

„See on omamoodi Eesti kulinaarse rahvapärandi kogu, mis ei sisalda profikokkade või toidutoimetajate fantaasiad, vaid retsepte, mille järgi tõepoolest Eesti kodudes süüa tehakse, mis tegelikus elus on kasutusel,” ütleb raamatu koostaja Heidi Vihma. „Ja tehakse ju ikka seda, mis maitseb, millega harjunud ollakse. Nii võib öelda, et see on kogumik parimatest paladest, mida Eesti köögil pakkuda on.”

Kohanimehuvilisi oodatakse Jõhvi

Homme, 2. detsembril algusega kell 10 toimub siseministeeriumi ja kohanimenõukogu eestvõttel Jõhvi kontserdimajas IX kohanimepäev.

Päevakavas on kümmekond ettekannet. Näiteks kõneleb muinsuskaitsja Trivimi Velliste kohanimest kui ühismälu järjepidevuse kandjast. Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi teadur Mall Hiiemäe käsitleb oma ettekandes kohanimesid seoses rahvapärimusega. Kohanimenõukogu aseesimees Peeter Päll räägib Eesti kohanimede raamatu koostamisest.

Veel saab rohkem teada Iisaku kandi kohanimede hüüdnimedest, Kohtla-Järve tänavanimedest jne. Samuti tuleb juttu kohanimekorraldusest.

Kohanimepäev on osalejatele tasuta.

PRIA alustab pindalatoetuste väljamaksmist

Alates tänasest, 1. detsembrist laekub tänavune toetusraha PRIA suurimale kliendigrupile – ühtset pindalatoetust taotlenud põllumeestele. Nelja liiki pindala- ja loomapõhisteks toetusteks määratav summa on kokku üle 96,5 miljoni euro.

“Lubasime juba kevadel pindalatoetuste taotlusi vastu võttes, et alustame toetuse väljamaksmist neist, kes täidavad korrektse taotluse elektroonilises kliendiportaalis e-PRIA. Nüüd saavadki ühtse pindalatoetuse esmalt kaks tuhat e-PRIA klienti,” ütles PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Andrus Rahnu.

Suurima osa toetusteportfellist moodustabki ühtne pindalatoetus (ÜPT) – seda saab 16 291 taotlejat 884 613 hektari põllumaa hooldamise eest, kokku 80,4 mln eurot. Ühikumäär on tänavu 91,1 eurot/ha ehk kümmekonna euro võrra mullusest kõrgem. Ka põllumaa pindala suurenes ja toetusesaajaid on mullusest rohkem. Loe edasi: PRIA alustab pindalatoetuste väljamaksmist

Targa töö ühing kutsub aastalõpupeole

Targa töö ühing kutsub 19. detsembril kell 19 restorani Neikid (Wismari 3, Tallinn) suurele targa töö ühingu aastalõpu peole.

Peol esitatakse kokkuvõtte tehtust ja mõeldakse, mida edasi teha, ja seda kõike mõnusas keskkonnas ja vabas vormis. Sõbra kaasa võtmine on lubatud, hea tuju kohustuslik!

Palun anna enda tulekust kindlasti teada hiljemalt 15. detsembriks aadressil: liisi@smartwork.ee või ühingu FB lehel.

http://www.smartwork.ee/administrator/components/com_civicrm/civicrm/extern/url.php?u=128&qid=8168

Täna esitletakse “külahullude” raamatut

Täna kell 15 toimub Tallinnas Avatud Eesti Fondis raamatu “Heade mõtete tegijad” esitlus.

Üritust juhib Raul Rebane, kohal on raamatu autor Tiit Lääne ning hulk inimesi, kes on Eestis viinud ellu pööraseid ja inspireerivad ideid.

Eestimaal elab inimesi, kes toimetavad ja tegutsevad oma pööraste ideedega, ootamata selleks kellegi sundi või käsku. Need on heade mõtete tegijad, kellesse kaaskodanikud suhtuvad lugupdamisega, ent peavad neid samas omamoodi hulludeks. Raamatu “Heade mõtete tegijad” kaante vahele on koondatud üks väike valik taolistest inimestest – Agu Hollo, Aino Lepp, Ants Paju, Artur Talvik, Contra, Hando Kuntro, Hans Sissas, Helena Siiroja, Imbi Paju, Jaan Aliksoo, Martin Uudeküll, Priit Tänava, Rein Sikk, Ründo Mülts, Silja Vijar, Tiiu Tomingas, Tuve Kärner, Väino Treiman, Valdur Tamming. 

Loodetavasti ei jää esimene taoline kogumik viimaseks. Andke teada inimestest, kes teie kõrval ja naabruses midagi head ja erilist korda saadavad.

Tiit Lääne, raamatu autor