Rubriik: Eesti

Üle-setomaaline noorsootöö juhtimine antakse volbriööl üle Missolt Meremäele

2011. aasta maikuust on Setomaa Valdade Liidu (SVL) eestvõtmisel saanud alguse üle-setomaaline noorsootöö arendamine, mille eestvedajaks on igal aastal üks vald neljast (Misso, Meremäe, Värska, Mikitamäe). Esimene koostööaasta on Misso eestvedamisel lõppemas. Aasta eesmärgiks oli eelkõige Setomaa noorte töö sisu ja koostöö vajalikkuse teadvustamine avalikkusele, algatati nelja valla noorsootöö juhtide regulaarsed kohtumised ning planeeriti ühiseid ettevõtmisi ning tehti tulevikuplaane. Olulisteks diskussiooniteemadeks on olnud neljas Setomaa vallas elavate seto ja võro juurtega noorte kultuurilised eripärad ning ühe või teise kultuuri domineerimine.

Esimene aasta Misso valla juhtimisel on läbi saanud ning järgmiseks aastaks antakse üle-setomaalise noorsootöö juhtimine üle Meremäe vallale. Meremäe valla noorsootöötaja Anne Palu sõnul liigub järgmisel aastal fookus noorsootöötajatelt noortele endile. Oluline on noorteteema jõudmine Setomaa arengukavasse, noortevaheliste suhtlusvõrgustike teke, noorte vajaduste ja soovide kaardistamine. Üks eesmärk on kõik Setomaa valdade noortekeskused/klubid liita üle-eestilise avatud noortekeskuste ANK võrgustikuga. See võimaldab lihtsamini ühisüritusi korraldada ning loob mitmekesisemad võimalused noorsootööks kohalikul tasandil. Praegu on liikmed Misso ja Meremäe.

Setomaa noorte juhtimise üleandmiseks korraldatakse 30. aprillil kell 18 Misso rahvamajas üle-setomaaline üritus, kus peategelasteks on noored ise. Üritusel näidatakse ka nelja valla videot. Muusikat teeb Seto pärimusmuusika ansambel Klapp ning Taarka Pärimusteatri noortestuudio.

Birgit Lüüs

Rahvatantsupäev osutus korraldajatele oodatust populaarsemaks

Noored rahvatantsijad kogunevad 25. aprillil Viljandi spordihoonesse. Kuna tantsupäeval osaleda soovijate hulk ületas märgatavalt korraldajate ootusi, otsustati algselt Hallistesse plaanitud Viljandimaa koolinoorte rahvatantsupäev kolida ümber Viljandi spordihoonesse, kus on ruumi rohkem.

Viljandimaa koolinoorte rahvatantsupäevale on end kirja pannud 29 rühma, tantsivad lapsed 1.–6. klassini. Kokku astub tantsupäeval üles 432 last.

Kontsert algab kell 12 ja kestab umbes tund aega. Kell 13 ootab aga tantsulapsi üllatus.

Kontsert on tasuta ja kõik huvilised on oodatud seda vaatama. Teadlikult valisid korraldajad kontserdi ajaks lõunatunni, et ka tööl käivad inimesed soovi korral kontserdist osa saaksid.

Rahvatantsupäeva peakorraldajaks on Halliste põhikool. Sündmust toetavad Eesti Kultuurkapital, Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Viljandi maavalitsus, Viljandi linnavalitsus ja Rahvakultuuri Keskus.

Kati Grauberg-Longhurst

Märtsis registreeriti Eestis 1154 sündi ja sõlmiti 245 abielu

Selle aasta märtsis registreeriti regionaalministri valitsemisala rahvastiku toimingute osakonna andmeil Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1154 sünniakti. Kokku registreeriti 598 poisi ja 556 tüdruku sünd. Kaksikuid sündis 18 paari – neist viis paari poisse, viis paari tüdrukuid ja kaheksa segapaari.

Populaarsemad eesnimed poistele olid Mattias, Rasmus, Kirill, Artjom, Gregor, Sebastjan, Kristofer. Tüdrukutele pandi enim nimeks Sofia, Olivia, Alina, Annabel, Maria, Mia ja Darja.

Märtsi statistika järgi registreeriti Tallinnas 410, Harjumaal 159, Tartumaal 140, Ida-Virumaal 105, Pärnumaal 86, Lääne-Virumaal 46, Viljandimaal 38, Raplamaal 31, Võrumaal 27, Jõgevamaal 23, Järvamaal 23, Põlvamaal 21, Valgamaal 17, Saaremaal 12, Läänemaal 12 ning Hiiumaal 4 lapse sünd.

2012. aasta märtsis sõlmiti kokku 245 abielu. Vaimulike poolt sõlmiti neist 10 ja notarite poolt 16 abielu sh Tallinna notarite poolt 9 abielu. Vaimulikud sõlmisid Tartumaal 7, Tallinnas 2 ja Viljandimaal 1 abielu.

Märtsis lahutati 239 abielu ning registreeriti 1420 surma.

Regionaalministri käskkirjaga anti uus nimi 30 isikule ja maavalitsuse otsusega 113 isikule, neist eesnimi 21, perekonnanimi 110 ning ees- ja perekonnanimi 12 isikule. Nimevahetajate hulgas oli 95 meest ja 48 naist.

Kaili Uusmaa

 

Tallinna ja Harjumaa lasterikkad pered veetsid vahva nädalavahetuse

 

Lapsed värvisid külmkapimagneteid.

Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidus on saanud traditsiooniks korraldada käsitööpäevi. Seni on käsitööpäevad toimunud Tallinnas, arvult 21. käsitööpäev toimus aga 14. aprillil Raasikul.

Lapsed keetsid väsimatult seepi. Kes seebiteost vaheldust vajas, sai värvida külmkapimagneteid. Silvi Nugis oli selleks juba eeltöö teinud ja kipsist miniatuursed kujukesed valanud. Pintslite all sai iga kujuke kordumatu näo.

Päeva vürtsitas piknik. Pühapäeval, 15. aprillil, rändasid valmis ning pakitud seebid ja külmkapimagnetid Telliskivi kirbuturu käsitöö- ja kunstilaada heategevusmüügile. Müügi tulu läks Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidule.

Katerina Puusepp

Fotod: Aigi Juhansoo ja Silvi Nugis

Rakvere tutvustab Tartus Maamessil metsapealinna tegemisi

Metsapealinn Rakvere tutvustab Tartus maamessil oma tegevust. Metsapealinna tegemisi on Tartus toimuval Maamessil tutvustamas linnametsnik Getter Renel. Tuleval nädalal toimub Rakveres mitmekesise programmiga metsanädal, mis toob Rakverre tuntud loodusinimesed.
Maamessil loositi välja ka erinevaid auhindu, teiste seas Rakvere kui metsapealinna poolt välja pandud – metsapealinna logoga laastukorve ja linnumajakesi.
Linnumajakesed on Jeld-Wen Eesti ASilt, laastukorvid Avinurme käsitöömeistritelt.
Metsapealinna „soovikäbid“ on messilgi osutunud jätkuvalt populaarseteks metsapealinna meeneteks.
Hilje Pakkanen

Eesti Post pani aasta linnu margile

Täna annab Eesti Post välja aasta linnu postmargi,esimese päeva ümbriku ja maksimumkaardi. Margil on kujutatud väiketüll, ümbrikul ja kaardil vana ja noor liivatüll.

Väljaandmise päeval on postkontoritest võimalik saada ka tülliga eritemplit. Komplekti on kujundanud tuntud margikunstnik Vladimir Taiger.

Aasta lindude sarjas ilmus esimene postmark Eesti Ornitoloogiaühingu algatusel 2001. aastal ja sellel
oli kujutatud kiivitaja.

Margikomplektiga saab tutvuda Eesti Posti kodulehel. Aasta linnu kohta saab lähemalt lugeda aadressil www.eoy.ee/tullid. Aasta linnu tegevusi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Vikerraadio jagab eksamite eel hüva nõu

Juba kuuendat korda pühendab Eesti suurima kuulajaskonnaga raadiojaam Vikerraadio riigieksamite eel ühe nädala abiturientidele. Saates „Huvitaja“ jagatakse 23.-27. aprillini näpunäiteid neile, keda ees ootamas riigieksamid.

Esmaspäeval, 23. aprillil uuritakse koolijuhtidelt, kuidas õppeasutused on valmistunud riigieksamite läbiviimiseks ning mida see nendelt nõuab.

Teisipäeva, 24. aprilli „Huvitaja“ fookus on uuenenud eesti keele riigieksamil, stuudiosse tuleb Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse eesti keele peaspetsialist Märt Hennoste.

Kolmapäeval käsitletakse eksameid puudutavaid üldisemaid küsimusi: kuidas valmistuda eksamiks, milline on kord klassiruumis eksami ajal, millal selguvad tulemused ning kuidas vajadusel oma hinnet vaidlustada.

Neljapäeval, 26. aprillil on stuudios psühholoog ning teemaks eksamipinge ja emotsionaalne ettevalmistus. Loe edasi: Vikerraadio jagab eksamite eel hüva nõu

Koosmeele preemia pälvis Tiina Kangro

Avatud Eesti Fondi XVI Koosmeele preemia laureaat on ajakirjanik Tiina Kangro (fotol).

Tänavuse Koosmeele preemia määramisel otsis Avatud Eesti Fondi nõukogu inimesi või organisatsioone, kes on järjepidevalt silma paistnud ühiskonnale oluliste teemade tõstatamisel ning näidanud üles julgust ja argumenteeritust oma seisukohtade väljendamisel.

„Tiina Kangro käsitleb teemasid, mis otseselt või kaudselt puudutavad iga ühiskonnaliiget. Tema töö ajakirjanikuna on olnud imetlusväärne, puudutades korraga nii oma emotsionaalsuse, analüüsioskuse kui ka edasiviivate lahenduste väljapakkumisega,“ põhjendas valikut Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam. „Eestkoste ehk huvikaitse on midagi, millega tuleb tegeleda pidevalt ja süvitsi. Erivajadustega inimeste ja nende lähedaste probleemide avalik arutelu on aidanud nende häält kuuldavaks teha ja viinud ka konkreetsete tulemusteni,“ kommenteeris Hellam.

Tunnustusega kaasneb 2000 eurot ning Marje Üksise graafiline leht „Avanemine“.

Möödunud aastal pälvisid Koosmeele auhinna Eesti Päevalehe ajakirjanik Kadri Ibrus ja vabakutseline filmitegija ning kirjanik Imbi Paju, 2010. aastal Ivar Tallo sõnavabaduse, avatud valitsemise ja e-demokraatia edendamise eest. Preemia kõigi laureaatide ning preemia ajalooga saate tutvuda AEF-i koduleheküljel aadressil www.oef.org.ee/koosmeel

Avatud Eesti Fond lõi Koosmeele auhinna 1997. aastal eesmärgiga avaldada lugupidamist neile, kes on oma tegevusega aidanud kaasa avatud ühiskonna kujunemisele nii Eestis kui ka mujal, samuti Eestis elavate inimeste üksteisemõistmisele ja ühise tuleviku-Eesti ehitamisele. Koosmeele preemia annab AEF üle igal aastal oma sünnipäeval. Tänavu täitub fondil 22. eluaasta.

KUUR¹² kutsub ühiseid algatusi käima lükkama

28.-29. aprillil toimuvad üle Eesti KUUR¹² inkubaatorid, kuhu ootame üle Eesti kokku tulema inimesi, kes tahavad midagi ühiselt Eestis paremaks teha. Kohapeal on inimestel võimalik leida endale meeskond, palju häid ideid ja toetus mentorilt. Üritus kestab ühe intensiivse päeva ning on kõigile tasuta (sh toitlustus)! KUURid toimuvad Eesti Kodanikuühiskonna Nädala raames.

Juba tegutsevale MTÜle on KUUR võimalus:

1. Laiendada oma tegevust mõne suunaga, mille jaoks enne ei ole jagunud inimresurssi
2. Kaasata oma olemasolevatesse tegevustesse uusi inimesi.
3. Tutvustada oma tegevust ja selle vajalikkust hulgale uutele inimestele.

Kohale on oodatud kõik, kes tunnevad, et tahaksid oma kodukohas (või kogu Eestis!) midagi muuta ja paremaks teha. Selleks ei pea neil endal seda head ideed veel olema, piisab vaid soovist midagi head ära teha. Kellel aga idee on, ükskõik kui suur või väike, siis KUUR on õige koht seda teistega jagamiseks ja tegutsema hakkamiseks! Kohapeal viimegi kokku ideed ja inimesed, kes tahaksid selles osas midagi teha, ning teeme esimesed sammud idee teostamise suunas. Moodustunud meeskondi juhendavad ja aitavad kogenud mentorid. Loe edasi: KUUR¹² kutsub ühiseid algatusi käima lükkama

Maamess avab täna uksed

Meenutus Maamessilt 2011. Foto: maamess.ee

Tartus avatakse täna juba 20. korda Baltimaade tunnustatuima põllumajandusnäituse Maamessi uksed.

Juubeliüritusele kohaselt on tänavune Maamess suurem kui varasematel aastatel. Messihallides ning välialal pakuvad ning demonstreerivad oma tooteid 300 eksponenti kokku 10-st riigist. Sel aastal ootab Maamess vähemalt 32 000 külastajat, seetõttu on messiala ka märgatavalt suurenenud.

Põllumehed saavad Maamessil kolme päeva jooksul teistega kogemusi vahetada ning uusimat tehnikat proovida. Mitmed ettevõtted teevad messil külastajate ees ka demonstratsioone. Lisaks saab messil näha ka metsatööks vajalikke masinaid, osta talutoitu ning erinevaid istikuid.

Messile on oodatud ka kõik linnainimesed, kellel on huvi aianduse või toidutegemise vastu. Huviliste küsimustele vastavad iga päev looma- ja taimekasvatuse konsuldandid.

Lisaks tehnika väljapanekule on messikeskuse territooriumil püsti kaks suurt telki, kus saab vaadata loomi. Traditsiooniliselt leiab aset raievõistlus Kevadkarikas 2012. Külastajate nähes panevad ennast proovile Eesti parimad tõstukijuhid. Külastajad, kes traktorirooli pole pääsenud, saavad traktoristi ametit proovida John Deere E-seeria metsatraktori simulaatoril. Loe edasi: Maamess avab täna uksed

Liivimaa Lihaveis korraldab Veiselihaakadeemia

MTÜ Liivimaa Lihaveis korraldab Tartu Maamessil Veiselihaakadeemia, kus 19-21. aprillini tutvustavad tippkokad veiselihast valmistatud roogasid.

Veiselihaakadeemias tehakse nii traditsioonilisi kui ka kaasaegseid veiselihatoite. Tartu tippkokad Joel Ostrat ja Jorma Riivald toimetavad köögis kahel esimesel päeval ja viimasel päeval on köögis Eesti Kulinaariainstituudi kokad Emmanuel Wille ja Timo Ruuto.

Kolme päeva jooksul pakutavas nimistus on veiseburger, lämmi pini, Burgundia pajaroog, sibulasupp veiselihaga, sütel küpsetatud New Yorki steik, pipradekooriga ahjuküpsis, Chorizo vorstid ja loomulikult veiselihašašlõkk. Roogasid saab osta ning retsepte kaasa võtta.

MTÜ Liivimaa Lihaveis juhatuse liikme Katrin Noorkõivu sõnul pakuvad nad  sel aastal suurt roogade valikut. “Rõhutame, et seekord messil pakutav on vabas õhus grillil valmistatav toit, millega pea igaüks hakkama saab. Tähtsad on ka korralik tooraine ja oskused,” märkis Noorkõiv.  Kui eelmisel aastal pakuti ainult veiselihaburgerit ja eestipärast hotdogi kui kvaliteetset laadatoitu, siis sel aastal näidatakse, et grillil valmistatav toit võib olla mitmekesisem. Valikus on lihavorst Chorizo, veiseliha šašlõkk, Eesti esimene karree steik ning „ahjuküpsis”.

MTÜ Liivimaa Lihaveis on loodud Eesti suuremate anguse ja herefordi tõugu lihaveisekasvatajate poolt rohusöötadel kasvatatud veiste liha propageerimiseks ja turustamiseks. Liikmete loomadele ei söödeta erinevaid ostusöödalisandeid ega teravilja. MTÜs Liivimaa Lihaveis on 11 liiget. Loe edasi: Liivimaa Lihaveis korraldab Veiselihaakadeemia

Keskkonnaamet kutsub lapsi kevadist loodust avastama

Keskkonnaamet pakub alates 17. aprillist kuni 8. juunini üldhariduskoolidele ja lasteaedadele üle 70 õppekavakohase programmi, mis aitavad koolis õpitut praktiliste kogemuste ja vaatlustega rikastada.

Programmid on koostatud aktiivõppena, pakkudes osalejatele vaheldusrikast tegevust ja ümbritseva tunnetamist kõigi meeltega. Teemad hõlmavad looduskaitset ja elurikkust, kooslusi ja nende kujunemist, pinnavorme ja tekkelugu, aastaaegadega seonduvaid muutusi looduses, vee kasutamist ja kaitset, jäätmetekke vähendamist ning maavarade kaevandamist ja kasutamist.

„Kevad on parim aeg õuesõppeks. Pakume õpetajatele võimalusi viia õpilased koolist välja, et kinnistada talvel koolitunnis õpitu praktiliste vaatluste ja kogemustega. Loodus on üks lõputu praktikabaas, mida koolid kahjuks seoses pingelise õppetööga tihti kasutada ei saa. Loodame, et meie pakutavad programmid aitavad kaasa laste loodusearmastuse kujunemisele,“ ütles keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik.

Programmid on koolidele ja lasteaedadele tasuta. Juhendajateks on keskkonnahariduse spetsialistid. Kaasa saab lüüa keskkonnaameti looduskeskustes, õppe- ja matkaradadel, jäätme- ja veejaamades, koolide juures õuesõppe aladel või koolis.

Eelmisel aastal korraldas keskkonnaamet 1332 õppeprogrammi, kus osales 27 606 õpilast. Keskkonnaameti pakutavate programmide nimekirjaga saab tutvuda kodulehel www.keskkonnaamet.ee. Programmi tellimiseks tuleb võtta ühendust vastava maakonna keskkonnahariduse spetsialistiga.

Täpsem info programmide sisu kohta (töölehed ja programmide kirjeldused) on keskkonnahariduse andmebaasis www.keskkonnaharidus.ee

Vabatahtlikud ja vanus

Hannes Rumm,
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht

Eelmisel aastal tähistati Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aastat ning Eestis võeti sellest innukalt osa. Pole ka imestada, sest vabatahtliku töö olemuse on võimsalt kogu meie ühiskonnale arusaadavaks teinud iga-aastased talgupäevad.

Tänavuseks on talguidee suuresti eestlaste jõupingutusel jõudnud juba 80 riigini ning kindlasti pole meil ühtki teist ligilähedaseltki sama laia tähelepanu leidnud mõtet, millega Eesti on suutnud sel sajandil maailma rikastada.

Varasemate aastate kogemuse kohaselt on talgud olnud ebatavaliseks kohaks, kus ühiselt on toimetanud nii vanad kui noored inimesed. Seega on talgud aidanud lõhkuda varjatult Eestile omast stereotüüpi, et eri põlvkondadest inimeste ainukeseks ühendavaks asjaks on teleka vaatamine.

Tänavu pööratakse Euroopa Liidus tähelepanu aktiivsele vananemisele ja põlvkondade vahelisele solidaarsusele. Kahjuks olen mitu korda kogenud, et erinevalt vabatahtlikust tööst toob jutt väärikast vananemisest inimeste näole sarkastilise muige, mis reedab rumalat arusaama, et vananemine on ainult praeguste pensionäride asi ja mind see ei puuduta.

Aktiivse vananemise eesmärk on tegeleda probleemidega, mis Eestit ja kogu Euroopat tänu rahvastiku vananemisele tulevikus ähvardavalt ees ootavad. Praegu on Eestis teise pensionisambaga liitunud 622 000 inimest ja noorimad neist alles 18-aastased. Ainult sellest, kui tegusalt ning targalt need rohkem kui pool miljonit eestimaalast vananevad, sõltub nende elukvaliteet ja sissetulekute suurus 20 ja 40 aasta pärast. Loe edasi: Vabatahtlikud ja vanus

Veel on võimalik kandideerida Koolirahu 2013 linnaks

MTÜ Lastekaitse Liit koostöös Eesti Linnade Liiduga kuulutas välja konkursi omavalitsustele kandideerimaks Koolirahu 2013 linnaks.

Koolirahu linna missiooniks on, et Koolirahu sõnum „Koos on hea” ning juhtmõte koostööst sõbraliku koolikeskkonna kujundamisest jõuaks kõikidesse Eestimaa linnadesse ning puudutaks õpilastega koos igat noort ja täiskasvanut. Omavalituse ülesandeks on koostöös Koolirahu partneritega kooliaastaprogrammi ettevalmistamine ja teostamine sh. Koolirahu tseremoonia väljakuulutamine ja läbiviimine. „Koolirahu tseremoonia korraldamine on hea näide turvalist koolikeskkonda väärtustavast ja toetavast omavalitsusest” rõhutas MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Alar Tamm.

Koolirahu 2013 (vallasiseseks) linnaks kandideerimiseks oodatakse linna/vallavalituse poolt vabas vormis sooviavaldust koos linna/vallapoolse visiooniga Koolirahust hiljemalt 20. aprilliks 2012 e-post aadressile infokeskus@lastekaitseliit.ee või kirja teel kontaktaadressile Endla 6-18, Tallinn 10142 MTÜ Lastekaitse Liit.

Eestis algatati Koolirahu programm 1999. aastal Eesti Noorsootöö Keskuse eestvedamisel. Alates 2008. aastast on Koolirahu programmi eestvedajaks MTÜ Lastekaitse Liit.

Eelnevatel aastatel on Koolirahu välja kuulutatud: Tallinn, Tartu, Põltsamaa, Viljandi, Valga, Narva, Tartu, Pärnu, Põlva, Elva, Rakvere,
Jõgeva. Koolirahu linnaks 2012.a. on Sillamäe, kus ühtlasi ka kuulutatakse 1. Septembril välja Koolirahu linn 2013.

Lisainfo: www.koolirahu.eu ja www.lastekaitseliit.ee

Eesti tähistab 20. korda südamenädalat

Kogu Eestis tähistatakse alanud nädalal südamenädalat, mis sarnaselt eelmisele aastale on pühendatud liikumisele kui ühele parimale viisile ennetada südamehaigusi. 20. südamenädala lõpetab pühapäeval, 22. aprillil peetav suur liikumispäev „Sinu sammud loevad“.

Südamenädala algataja, kardioloog professor Margus Viigimaa sõnul alustati südamenädalatega 1993. aastal, et innustada Eesti elanike tervislikumate eluviiside poole ja sellega langetada ülikõrget suremust südamehaigustesse.

„Igal aastal on südamenädalal olnud erinev deviis ja me oleme 20 aastaga läbi käinud kõik olulised riskitegurid – suitsetamine, kõrgenenud kolesterooli, kõrge vererõhu, liikumisvaeguse, ülekaalulisuse, stressi jne. Südamenädalad on toonud Eesti elanike teadvusesse liigse kolesterooli kui südamehaiguste sagedase põhjustaja.“

Margus Viigimaa lisas, et südamenädalasse on aastate jooksul andnud oma olulise panuse südametervise tõelised entusiastid. „Ühiste jõududega oleme suutnud viia Eesti riikide hulka, kus suremus südamehaigustesse  on langemas. Kuid me ei saa jääda puhkama loorberitele, südametervise tugevdamine ja südamenädalad Eestis peavad jätkuma,“ lisas ta.

Südame-veresoonkonnahaigused on Eestis suurimaks eluaastate kao põhjustajaks. Südame-veresoonkonnahaigusi registreeritakse aastas veidi üle 80 000 uue juhu (2009. a 80 502 ja 2010. a 80 056 uut juhtu). Need on ka peamiseks surmapõhjuseks – nii 2009. kui ka 2010. aastal olid üle poole surmadest Eestis tingitud südame-veresoonkonnahaigustest (2009. a 8796 surma ja 2010. a 8750 surma). Loe edasi: Eesti tähistab 20. korda südamenädalat

Võru Folkloorifestivali esitleb: Puigal tuleb ungari tantsutuba

Sel reedel jätkab XVIII Võru Folkloorifestival oma hooaega ungari tantsutoaga Puigal.

Juba teises festivalieelses tantsutoas tutvustavad korraldajad lähemalt selleaastaseid plaane ja kutsuvad kõiki folkloorihuvilisi koos pilli mängima ja  tantsima. Tantsutuppa on palutud kõik, kel huvi nii eesti kui meie sugulasrahva, ungarlaste, seltskonnatantsude vastu. Tantse õpetab ning muusikat mängib ansambel Cürrentõ Ungarist.

Võrumaa üks suuremaid iga-aastaseid kultuurisündmusi, 12.-15. juulil toimuv XVIII Võru Folkloorifestival kannab nime „Päivgi tands tsõõrin“.  „Sellega rõhutame koostantsimise ja – musitseerimise võlu,“ ütleb festivali tegevjuht Kadri Valner. „Loodame  festivali eel ja ajal toimuvates tantsutubades  esinejaid ning publikut  koostantsimise ja musitseerimise abil senisest veelgi tugevamalt siduda,“ lisab ta.

Lisaks traditsioonilistele kontsertidele maakonna erinevais paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu, publiku  ja esinejate ühised õhtulaule, Võrumaalt pärit kuulsa  lõõtsameistri August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist,  töötubasid, käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi vabalaval. Festivalil esineb ligi 400  rahvatantsijat  ja –muusikut nii Eestist kui üle maailma.

Ungari rahvamuusikaansambel Csürrentő sündis 1997. aastal. Praeguses koosseisus mängitakse aastast 2006. Juba asutamisest alates esitab Csürrentő oma kontsertitel ja tantsutubades peamiselt moldva csangode rahvamuusikat. Ansamblit iseloomustab nooruslikkus, autentse rahvamuusika isikupärane esitamine, külatraditsioonide toomine linnakeskkonda..

Csürrentő on ungari rahvamuusikaelu üks aktiivsemaid liikmeid. Juba kümme aastat on neil Budapestis oma tantsutuba, 2008. aastast alates võetakse osa ka Ungari enimkülastavaid tantsutubasid korraldava Gödöri klubi tegevusest.

XVIII Võru Folkloorifestivali ungari tantsutuba toimub Puiga koolimajas reedel, 20. aprillil algusega kell 21.

Toetab Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp

 

Pane end kirja Teeme Ära talgupäeval osalemiseks

Sõnnikuveotalgud Võrumaal Haanjas. Foto: Teeme Ära

Teeme Ära viies talgukevad kogub hoogu – pühapäevast saavad kõik eestimaalased valida talgupäeva kodulehelt www.teemeara.ee endale sobivad talgud ning panna end 5. mai talgupäevale osalejana kirja. Esmaspäeva hommikuse seisuga oli talguveebis valida juba 544 talgu seast, kuid talguid lisandub pidevalt.

Teeme Ära talgupäeva meeskond avas oma välihooaja ja talguliste kaasakutsumise üle-eestilisele talgupäevale lõppenud nädalavahetusel Võrumaal Haanjas sõnnikuveotalgutega. Ühiselt sai lambalaut sõnnikust tühjaks veetud ja põlluramm laiali laotatud, pealetükkiv võsa ära piiratud ning talguveebi ka suur roheline nupp üles seatud. Talgupäeva menüüsse kuulusid veel talgusupp ja saun.

Teeme Ära talgupäeval osalemiseks saab registreerida talguveebis aadressil www.teemeara.ee, klikates avalehel suurt rohelist nuppu „Liitu talgutega“. Jätkuvalt saab üles märkida ka talguid, selleks on sinine nupp „Korralda talgud“. Talgupäev meeskond kutsub märkima talguveebi ka neid talguid, mis korraldatakse mõnel teisel päeval kui 5. mai.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et talgute ülespanek on läinud mullusest isegi hoogsamas tempos ja nüüd on paras aeg talguveebis ringi vaadata ning talgulistel end kirja panna. „Kui märkate, et teie kodukandis, külas või linnaosas ei olegi veel talguid toimumas, arutage oma rahvaga läbi ja tehke ise ära. Talgute lisamine talguveebi on avatud mai alguseni,“ sõnas Tüür. Ta lisas, et talgutele kirjapanekut ei tasu jätta viimasele minutile, sest see aitab talgujuhtidel talgupäev paremini ette valmistada.
Loe edasi: Pane end kirja Teeme Ära talgupäeval osalemiseks

Raplas algab täna õpimess

Täna kell 14 avatakse Rapla Kultuurikeskuses õpimess “Rapla rada 2012” , kus tutvustatakse Raplamaa noortele edasiõppimisvõimalusi nii gümnaasiumites, kutseõppeasutustes kui ka kõrgkoolides.

Messil osalevad kõik maakonna gümnaasiumid, kuus ametikooli üle Eesti. Oma esitlustega on kohal ka kaheksa kõrgkooli.
Et huviline paremini kohale jõuaks, on korraldajad liikuma pannud eribussid liinidel  Vigala-Märjamaa-Rapla-Märjamaa ning Kohila-Juuru-Rapla-Juuru-Kohila.

Vaata tutvustavat videot ka siit:  http://www.youtube.com/watch?v=pK4RC9oDipc

Ruhnu saarel peeti karupäeva

Juba teist aastat järjest tähistasid Ruhnu saare elanikud üheskoos seda ajaloolist päeva, mil karu esmakordselt oma käpad Ruhnu rannale tõstis. Teadupärast eksis n-ö Ruhnu karu 2006. aasta kevadel jääpangal Ruhnu saarele ning tekitas sellega nii kohalike seas kui laiemalt meedias ja ühiskonnas elevust. Esimesed teated temast jõudsid saarele teisipäeval, 11. aprillil, mil kalamehed märkasid Ruhnu saarest 12 km loodes jääpangal triivivat pruunkaru. Nähtust teatati piirivalvele ja Tallinnast lendas kohale piirivalve helikopter, mis teel saarele Pärnust uinutusvahenditega looduskaitsekeskuse töötajad peale võttis. Udu tõttu karu siiski ei leitud. Arvati, et karu pärines Lätist Kolka neemelt.

Eile võtsid saareelanikud ette karupäeva matka. Ruhnu saare tegemisi kajastav Ruhnu blogi teatel lookles matkarada mööda nõlvu ja orge, niiskeid samblalaukaid, pliiatssirget metsa ja tormi sakutatud puid. Lapsed otsisid ja leidsid magusaid üllatusi.
“Maastik muutis nägu ning lõpuks viis tee ikka mereni,” jätkab blogi. “Kuunsis istusid lõkke ääres Udo “Rebane” Mägi ja Mitja “Karu” Riisenberg. Väidetavalt küpses tule peal karukints, mis olevat maitsenud küll kahtlaselt sealiha moodi. Rüübati karumarjajooki. Karuteenet ei tehtud, küll aga mängiti. Viktoriin selgitas meie teadmisi karude füsioloogiast ning eluharjumustest. Pärast mängisime rahvamaja katusekorrusel lauamängu.”

    

Viimaseid päevi saab esitada kandidaate noore looduskaitsja auhinnale

Kuni 18. aprillini saab esitada kandidaate Noore Looduskaitsja Auhinnale.  Selle eesmärgiks on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade.

Auhinnale saavad kandideerida Eesti looduskaitsjad, kes on nooremad kui 35 aastat passi järgi või enesetunde alusel.ning omavad väljapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel. Kandidaat võib töötada nii riiklikus, era- kui mittetulundussektoris,või panustada looduse hoidmisse vabatahtlikuna.

Kandideerida saab nii enda nimel kui ka esitada kellegi teise kandidatuuri. Kandideerimiseks oodatakse avaldusi koos põhjendusega Eestimaa Looduse Fondi e-postiaadressile elf@elfond.ee.

Noore looduskaitsja auhinda on antud alates 2005. aastast. Siiani on auhinna pälvinud: Asko Lõhmus Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia suuna arendamise eest; Peep Mardiste, kes on olnud pikka aega seotud Eesti keskkonna- ning looduskaitsega ja valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide tugevdamisega; Marek Sammul teaduspõhise looduskaitse arendamise eest; Tarvo Valker linnukaitseliste tegevuste eest; Murel Merivee innuka looduskaitsjana; Ulvar Käärt töö eest eestlaste keskkonnateadlikkuse tõstmisel; Indrek Tammekänd, kes töötab Keskkonnaameti looduskaitsebioloogina ja on Eesti looduskaitsesse panustanud väga palju ka vabatahtliku tööga.

Otsuse auhinna määramise kohta teeb Eestimaa Looduse Fondi poolt kokku kutsutud zürii, kuhu kuuluvad Alex ja Kaja Lotman, Tiit Randla, Mart Jüssi ja Indrek Tammekänd. Auhinda rahastavad Alex ja Kaja Lotmani sünnipäevalised ja Estonian Nature Tours. Annetusfondi on oodatud toetama kõik, kel soov ja tahe noori looduskaitsjaid tunnustada.

Auhind antakse välja 28. aprillil  fotovõistluse Looduse Aasta Foto 2012  autasustamistseremoonial, kus ELF annab üle ka enda lemmikloodusfoto auhinna.

Lisa saab auhinna kohta lugeda siit: http://www.elfond.ee/et/teemad/teised-teemad/loodusharidus/noore-looduskaitsja-auhind

Metsaülikool kutsub noori mõtisklema tuleviku kooli üle

Sihtasutus Metsaülikool (SA MÜ) kuulutab välja haridusteemalise esseekonkursi gümnaasiumiõpilastele, kutsudes üles aktiivselt kaasa mõtlema haridusreformist ning kooliga seotud arengutest Eestis. Konkursil võivad osaleda kõik gümnaasiumiastme õpilased. Tähtaeg on 30. aprill. Essee teemaks on “Tuleviku kool” ja võistlustöölt oodatakse arutelu praeguse ja tulevase Eesti kooli teemal.

Esseekonkursi žüriisse kuuluvad Rein Taagepera, Priit Perens, Halliki Harro-Loit, Toivo Maimets ja Kuldar Rosenberg. Parimad tööd saavad auhinnatud ning avaldatakse Metsaülikooli kodulehel.

Esseekonkurss on sissejuhatus tänavusele metsaülikoolile teemal “Haridus. Haritus”  8.-12. augustini Käärikul.

Tartu Akadeemiline Meeskoor tähistab sajandat sünnipäeva Peterburis

Sadat tegevusaastat tähistav Tartu Akadeemiline Meeskoor annab oma juubelikontsertide sarja kolmanda kontserdi laupäeval, 14. aprillil  Peterburi Jaani kirikus.

Kui Tallinna, Pärnu ja Tartu kontserdisaalide jaoks valmistati ette kolmeosaline kontsert, siis Peterburi Jaani kirikus esitatakse seitsmeteistkümnest  laulust koosnev üheosaline kava, mis algab Juhan Aaviku lauluga „Hoia, Jumal, Eestit“. Kavast ei puudu ka juba 1922. aastast koori repertuaaris olev Aleksander Läte laul „Pilvedele“ ja koori kauaaegse dirigendi Richard Ritsingu „Laulmata laul“, mida TAM esitas esmakordselt 1941. aastal ja mis püsib koori repertuaaris tänini. Peterburi kontserdipublikule esitatakse ka Tartu Akadeemilise Meeskoori juubeliks Alo Ritsingu kirjutatud „Päikese tõus“ ning meie koorimuusikaklassikute Konstantin Türnpu, Rudolf Tobiase, Mart Saare, Peeter Süda, aga ka Ester Mägi, Gustav Ernesaksa ja Veljo Tormise kooriloomingut ning Rubinsteini, Verdi, von Weberi ooperikoore ja Mozarti kantaat „Päikesele“. Mitmedki koorilaulud on spetsiaalselt selle kontserdi jaoks tõlgitud vene keelde. Koori juhatab Alo Ritsing ja klaveril saadab Jorma Toots.

Kevad toob ka puugid

Kristel Vilbaste,

loodusajakirjanik

Isegi ilmajaama lumekaardil saab sel nädalal lumi otsa. Vihm peseb olematuks need kübemed, mis veel metsaveeres päikesepaitusest peitu saanud.   Lumest vabanev maa hingab ja liigatab. Vaid sellel hetkel kui lumi läheb, hoiab kogu loodus end Emakese Maa lähedal, lumeraskuse all maadligi vajunud taimestik paljastab kände ja kive, mutimullahunnikuid ja peitu pugenud aardeid.

Siis aga äkki, hakkab päike soojalt paistma, kergitab õhutemperatuuri üle maagilise kümne kraadi. Maapind vappub ja rõõmustab, kõik kõrrealgmed imevad end maamahlu täis ja sirutuvad taeva poole. Kulukiht tõstetakse kõrgele, rohelised piigid löövad sellest läbi.

Ühe hetkega saab maa soojaks ja äratab oma putukad-mutukad. Hiidämblikud sibavad iga me sammu peale kihinal-kahinal laiali. Nüüd on õige aeg jääda kuulama nende trummisoolosid. Istun maha ja kuulatan. Ja seal, haavalehe peal, üks asubki kohe jalgadega trummi lööma. Vaevukuuldav krabin, aga küllap see armastatuni jõuab. Loe edasi: Kevad toob ka puugid

Loomade hoiupaigas saab kampaania korras soodsalt loomi kiibistada

Kuni juuni lõpuni korraldab Tallinna kodutute loomade hoiupaiga veterinaarkliinik juba traditsiooniks muutunud koduloomade kevad-suvist kiibistamise, steriliseerimise, kastreerimise ja vaktsineerimise kampaaniat. Ka seekord tehakse märkimisväärseid allahindlusi, et need operatsioonid oleksid igaühele taskukohased. Samuti puudub kampaania ajal visiiditasu, tehakse tasuta marutaudivastast vaktsineerimist, küünte lõikust ning kõik kiibistatud loomad saavad kaasa ka kaelarihmale kinnitatava medali “Mul on kiip!”

Soodushinnad kehtivad kõikidele loomaomanikele üle Eesti.

Hoiupaiga kliinikut külastades aitad kaasa ka hoiupaiga asukate elutingimuste parandamisele.

Täpsemalt saab pakutavate teenuste ja hinnakirjaga tutvuda Hoiupaiga kodulehel