Eesti

Uuring: koolilõpetajad on Eesti kutseharidusega rahul

Poliitikauuringute Keskus Praxise uuring kutseõppeasutuste vilistlaste seas kinnitab, et valdav enamus lõpetanutest on omandatud haridusega rahul. Lausa 44% vastajatest töötas juba enne kooli lõpetamist.

Kutseõppeasutuste vilistlased hindavad kõrgelt kooli sotsiaalset keskkonda – nii abivalmis koolikaaslasi kui ka häid õpetajaid. Teistest rohkem on kutseharidusega rahul vanemaealised vilistlased, kelle jaoks õppimine kutsekoolis oli vaheldus rutiinsest tööelust. Nooremate vilistlaste jaoks oli väga oluline muutus suhtumises võrreldes üldhariduskooliga, kuna kutseõppeasutuses suhtuti neisse kui täiskasvanutesse. Kutsehariduse negatiivse aspektina tõid vilistlased välja õpingute lihtsuse, hinnati, et kutseõppe tase jääb kohati madalaks.

Uuringu autor, Praxise hariduspoliitika analüütik Mihkel Nestor tõdeb, et lõpetajate tööturul rakendumine on olnud küllaltki edukas. „Kõigist vilistlastest töötas 71%, neist omakorda kaks kolmandikku erialasel töökohal. Samas ei saa sageli rääkida lõpetamisjärgsest tööturule siirdumisest, sest 44% vastajatest töötas tegelikult juba enne kooli lõpetamist,“ täpsustab Nestor.

Vilistlaste keskmine netopalk oli 646 eurot, mis on samal tasemel riigi keskmisega. „Kahetsusväärne on äärmiselt suur palga erinevus kutsehariduse omandanud meeste ja naiste vahel,“ selgitab Nestor ja lisab, et kutsehariduse omandanud meeste palk ületas naiste oma poole võrra. „Selle peamiseks põhjuseks võib pidada naiste ja meeste koondumist eri õppevaldkondadesse ja hiljem eri sektoritesse tööturul,“ tõdes Nestor.

Uuringu autor toob esile, et tulemuste põhjal kerkis esile küsimus, kas kõik kutseõppeasutustes õpetatavad erialad on vajalikud ning kas kutseharidus peaks olema alati tasuta? „Kutseõppeasutuste lõpetajate seas on märkimisväärne osa neid, kes ei tööta erialases ametis ja sageli ka ei soovinud õpitud alal töökohta leida. Täiskasvanud õppijate lisandumine kutseõppesse on positiivne näide elukestvast õppest, kuid pakub ka tasuta võimalust hobihariduseks,“ põhjendab Nestor. „Erinevalt kõrgharidusest on kutsehariduses võimalik tasuta omandada mitu järjestikust eriala, mis ei pruugi olla efektiivseim viis ressursside kasutamiseks“.

Eestis tegutseb 2011/2012. õppeaasta seisuga 42 kutseõppeasutust ja 8 rakenduskõrgkooli, kus on võimalik omandada kutseharidust ning seal õpib üle 27 000 õpilase.

Uuringu eesmärk on välja selgitada, kuidas on aastatel 2008–2010 kutsehariduse omandanud isikud rahul koolist saadud ettevalmistusega, kuivõrd on haridus olnud abiks tööturule siirdumisel ja mil määral mängib selles rolli kutseõppe moodulipõhiste riiklike õppekavade reform. Uuringu aruandega saab tutvuda siin.

Uuringu tellija oli SA Innove ja läbiviija Poliitikauuringute Keskus Praxis. Uuring valmis Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastamisel.

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus korraldab toredaid matkapäevi

9. juunil algusega kell 11 toimub Vellaveres VVV matkapäev lastele „Suve sünnipäev”. Tähistama ootame 3-6aastasi väikelapsi koos vanematega. Suvised tegemised, suvelinnud, -taimed läbi mängude. Peolaual on lõbusad suupisted.
Kaasa võtta jook. Gruppi mahub 15 last. Retkejuhid Elo Hermann ja Triinu Pertels.
Tee matka alguspunkti on tähistatud lindikestega Tartu-Valga maanteelt Vellavere teenurgast. Registreerimine telefonil 525 4172 (Triinu) või triinu@vvvs.ee.
Üritus on tasuta. Toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
10. juunil algusega kell 11 toimub VVV matkapäev spordihuvilistele „Matkamäng jalgrattal”. Suvine matkamäng jalgratastel, kus igas punktis ootab mõistatuslik ülesanne. Enne tuleb ülesanne lahendada ja alles siis saab jätkata teekonda. Matka lõppedes ootab osalejaid väike aare.
Matk kestab 2,5 tundi, läbitakse ligikaudu 15 km, gruppi mahub 20 inimest.
Tegevus toimub Tartu Maratoni radade ümbruses. Retkejuht: Maarja Kuuskvere
Palume registreeruda tel 5343 9356 või e-post: kuuskvere21@hotmail.com
Koguneme Tartumaa Tervisespordi keskuse parklasse kell 10.45
Üritus on tasuta. Toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
16. juunil algusega kell 11 toimub Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse õppepäev õppepäev „Ravimtaimed“. Juhendab Irje Karjus ehk Metsamoor
Info ja registreerimine telefonil 525 4172 (Triinu) või meilile triinu@vvvs.ee
Osalejate arv on piiratud. Osalemine tasuta. Kogunemine Vapramäe maastikukaitseala parklas kell 10.45, sealt sõidame autodega edasi.
Riietuda ilmale vastavalt ja kaasa sääsetõrjevahendid.
Info: www.vvvs.ee
Triinu Pertels

Pärnu muuseum avas uue püsinäituse rekonstrueeritud aidahoones

Pärnu muuseumi värskelt rekonstrueeritud aidahoones avati püsinäitus „11 000 aastat ajalugu – elamusi vanast ajast”.

Muuseumi uues hoones on suured näitusepinnad, mis parandavad oluliselt kunsti eksponeerimise võimalusi. Pärnu muuseumi uuest püsiekspositsioonist leiab Pärnu linna ajaloole ja merelinnale omaseid eksponaate kiviajast kaasajani. Külastajatele tutvustatakse ka Pärnule iseloomulikku kuurordielu ja Pärnumaa laevandust. Suur osa näitusest on pühendatud eestlaste rahvuslikule ärkamisajale 19. sajandi keskel ja vabariigi rajamisele, sest Eesti vabariik kuulutati välja 23. veebruaril 1918 just Pärnus.

Pärnu muuseumi aidahoone rekonstrueerimine ja muuseumiks väljaarendamine läks maksma 3 618 542 eurot, sellest 1 536 130 eurot eraldas kultuuriministeerium. Projekti rahastati Euroopa regionaalarengu fondist. Projekti käigus rekonstrueeriti hoone täielikult.

Vaata lisainfot Pärnu muuseumi uue püsinäituse kohta: http://www.parnumuuseum.ee/

Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool avab tehnikamaja ja õpilaskodu

Täna kell 16 avavad haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning Rapla maavanem Tiit Leier Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli renoveeritud tehnikamaja ja õpilaskodu.
Kahe hoone renoveerimine ja sisustamine maksis 6,9 miljonit eurot, sellest 5,6 miljonit eurot andis Euroopa Regionaalarengu Fond ning ülejäänu Eesti riik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu.
Tehnikamaja on Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli kõige olulisem hoone, sest õppeasutus on ainsana Eestis spetsialiseerunud raskemasinate, veokite, busside ja liikurmasin ate tehnikute ettevalmistamisele. Tehnikamajas saavad õppida tulevased maamõõtjad, ehitajad, erinevate masinate tehnikud ja juhid. Korrastatud õpilaskodus saab majutada 210 õppurit.

Mikkeli muuseumis on ajalooliste kellade näitus

kaminakell — Kaminakell. 19. saj esimene veerand. Valmistaja: Sellier’ kellafirma. Pariis, Prantsusmaa. Pauliine Käbi kingitus, 1974. Eesti Kunstimuuseum.

”Kellade aeg. Ajaloolised kellad Eesti kogudest” on uus näitus Mikkeli muuseumis, mida saab vaadata kuni novembrikuu lõpuni.
Näitusel esitletakse ajaloolisi kelli, millest mõned on tõelised haruldused. Lisaks vanusele on huvipakkuv kellade väliskuju, mis sisaldab viiteid stiiliajaloole. Tehnikahuvilistel on võimalus jälgida kellamehhanismide arengut läbi aegade.
Näitusel eksponeeritakse kelli nii Eesti Kunstimuuseumi kollektsioonist kui ka eraisikute kogudest. Väljapanek annab ülevaate ajaloolistest kellatüüpidest, kellade valmistamisel kasutatud materjalidest, tehnikatest ja kaunistusvõtetest.

Eesti Ökokogukondade Ühendus kutsub kärajatele

MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühendus kutsub huvilisi ühendusega liituma ning osalema 1. juunil Tallinnas Toompeal toimuval üldkogul ja kärajatel.

Eesti Ökokogukondade Ühenduse kärajate ja üldkogu kava 1. juunil 2012 Tallinnas Riigikogus:

10.00 – 10.30 Saabumine, Riigikogu hoonega tutvumine
10.30 – 10.40 Kärajate avamine ühenduse juhatuse liikme Madis Masingu poolt
10.40 – 10.50 Tervitussõna on võõrustajal Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehel Tõnis Lukasel
10.50 – 11.00 Presentatsioon ühenduse strateegia loomisest
11.00 – 11.30 Emeriitprofessor Ülo Vooglaid – “Otsustama peame ise”
11.30 – 11.45 Käramine
11.45 – 12.15 Sotsioloog Aare Kasemets – “Kogukondliku hüppe hoojooksu takistusriba – sotsioloogi vaatenurk”
12.15 – 12.30 Käramine
12.30- 13.00 Lõunapaus
13.00- 14.30 MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduse ÜLDKOGU
14.30 – 15.00 Suvise kokkusaamise (3.-5. august) korraldamise ja toimkondade moodustamise arutelu
15.00 – 15. 30 Kaugele vaatamine Pikast Hermannist
16.00 – …Piknik Hirvepargis koos muusikaliste etteastetega Tom Valsbergilt (Indigolapsed, Tane Mahuta) kaaslastega
20:00 – 23:00 Baar Hoov (Viru tn 2, õues).
Polina Tśerkassova & Triophonix LIVE (audio-visuaalne show ),
Paavo Eensalu & Jagaspace

Allikas: Eesti Ökokogukondade Ühendus, www.kogukonnad.ee

Eelmise nädala enimloetud külauudised

Kust sa tulid, võõras mees?

Tallinna päeval toimub teatejooks “Toompea 18.45”

Rosma koguperekonverentsil kõneldi kogukonnakoolist

Loodusfotograaf Sven Začeki armulugu händkakuga vallutab maailma

III Soome-Eesti tantsupidu viib tantsurahva Tamperesse

Kolmapäeval alustab Tallinna lõõtsaklubi

Kooskäimist alustab seltskond inimesi, kel huvi eesti lõõtspilli vastu, kes juba natuke või rohkem mängivad või hoopis lõõtsaga esimest
tutvust soovivad teha.

Eeskuju võetakse lõõtspillikursustelt Põlvast, Viljandist, Põltsamaalt, ning soovime täita suure lünga, lükates samalaadse kursuse käima ka pealinnas. Põhja-Eestis on tegelikult väga palju lõõtsamängijaid, eriti noori või alustavaid pillimehi. Suurlinna käras ei paista vaikselt kosuv lõõtsatraditsioon aga nii välja, kui Lõuna-Eesti
kogukonnas.

Tallinna lõõtsaklubi võiks kujuneda kohaks, kus luua uusi tutvusi, oma jõud ühendada, õppida uusi lugusid, nii külalisõpetajatelt kui üksteiselt, ja seda kõike mõnusas pool-kinnises klubilises seltskonnas. Õpitoale ja harjutamisele järgneb alati vabamas vormis jämm.

Esimesel korral on õpetama kutsutud Enrik Visla, Võrumaa juurtega Läänemaa lõõtsamees ja seda juba kolmandat põlve. Enrik on ka Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi rahvamuusika mentor. Teda abistab õpetamisel Juhan Uppin, kes tutvustab kokkutulnutele üritust ka lähemalt.

Huvilised on oodatud kolmapäeval 30. mail kell 19 Kadriorgu, korporatsioon Fraternitas Liviensis Tallinna konvendikorterir uumidesse, aadressil A. Weizenbergi 10-6.

Juhan Uppin

Juuni algus toob maailmakoristuse mõttetalgud

1.-2. juunil toimub von Krahli teatris Tallinnas reklaami-, turundus-, kommunikatsiooniala inimeste mõttetalgud Green House, kus arutatakse selle üle, kuidas Eestist alguse saanud idee – Teeme Ära! – viia miljardite inimesteni maailmas!

GreenHouse on esmakordselt toimuv vabas vormis ajurünnak, mille eesmärgiks on 24 tunni jooksul mõelda koos välja loovad lahendused ühel Eesti jaoks olulisel teemal.

Teeme Ära toimus esmakordselt 2008. aastal, kus ühe päeva jooksul koristasid 50 tuhat inimest Eestimaa prügist puhtaks. Idee on kiirelt levimas üle maailma. Tänaseks on Teeme Ära ehk Lets Do It liikumisega liitunud juba 94 riiki, neist üle 30 on ka koristusaktsiooni läbi viinud.

Maailmakoristus 2012 raames koristavad umbes pooled maailma riikidest. Maailmakoristus 2013 eesmärgiks on kaasata liikumisse ka kõik ülejäänud riigid, et kogu maailm prügist puhtaks saaks Suur eesmärk on jõuda prügivaba maailmani. Tegemist on suurima vabatahtlike projektiga maailmas ja see on alguse saanud Eestist.

GreenHouse ülesanne on töötada välja reklaamikampaania Maailmakoristus 2013 idee levimiseks maailmas ning tekitada inimestes soov prügivaba maailma järgi.

Lahendamist vajavad järgmised küsimused, kuidas inspireerida riike, kes veel ei ole liitunud World Cleanup 2012 ideega j akuidas viia maailmakoristuse idee iga inimeseni maailmas ja kaasata ta prügi koristama omas riigis.

Koristamisest olulisem on aga, kuidas tõsta inimeste teadlikkust tarbimisega kaasnevast prügist ja selle ohtlikkusest keskkonnale ning tekitada inimestes vajadus luua prügivaba maailm?

Esmane eesmärk on leida läbi kampaania koristusaktsiooni eestvedajad veel mitte liitunud maadesse ning tekitada ülemailmne vajadus prügivaba maailma järgi.

Tule ja veeda kaks päeva oma ala tegijate seas ning teeme midagi koos Eesti jaoks ära!

Eesti tuli kuuendaks!

Second Semi Final Winners Press Conference (Photo: Andres Putting (EBU)) — Ott Lepland Bakuus

Aserbaidžaanis Bakuus täna öösel kell 1.30 lõppenud 57. Eurovisiooni lauluvõistluse finaalis sai Eesti Ott Leplandi esitatud lauluga “Kuula” 120 punktiga kuuenda koha.

Konkursi võitis ülivõimsalt Loreeni esitatud Rootsi laul “Euphoria”, mis kogus 372 punkti. Teiseks tuli Venemaa ja kolmandaks Serbia.

Täispunkte Eesti üheltki riigilt ei saanud, ent kümme punkti tuli Prantsusmaalt, Slovakkialt, Islandilt ja Soomelt ning kaheksa Rootsilt, Lätilt, Leedult ja Iirimaalt. Kokku andis Eestile punkte 18 riiki.

Teisipäeval peetud esimesest poolfinaalist jõudsid lõppvõistlusele Rumeenia, Moldova, Island, Ungari, Taani, Albaania, Küpros, Kreeka, Venemaa ja Iirimaa. Neljapäeval said teisest poolfinaalist lisaks Eestile edasi Leedu, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Ukraina, Rootsi, Makedoonia, Norra, Malta ja Türgi. Otse pääsesid finaali Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Saksamaa ja eelmise aasta võitja Aserbaidžaan.

Mullu Düsseldorfis toimunud Eurovisiooni lauluvõistlusel jäi Eestit esindanud Getter Jaani lauluga “Rockefeller Street” finaalis esinenud 25 riigi seas eelviimaseks.

Täna algav Estonian Cycling Weekend toob liiklusmuudatusi

Täna, 25. mail algab Eesti rattamaailma aasta tähtsündmus Estonian Cycling Weekend 2012, mis kestab kuni pühapäevani, 27. maini ning seoses sellega esineb ajutisi liiklusseisakuid võistlustrassidel.

Tallinnas on liiklus häiritud 25. mail, kui toimub Tallinn-Tartu Grand Prix 2012 võistlejate Tallinnast väljasõit ajavahemikul 10.30-11.00. Tallinn-Tartu Grand Prix 2012 marsruut on Tallinn-Järva-Jaani-Jõgeva-Tartu ning liiklus on häiritud ka teistel rajalõikudel ratturite trassi läbimise ajal. Vaata rajaskeeme!

Tartu linnas on liiklus häiritud kõigil kolmel päeval: 25.05 Tallinn-Tartu Grand Prix 2012 ajal, 26.05 SEB Tartu Grand Prix 2012 ning SEB 31. Tartu Rattaralli lastesõitude ajal ja 27.05 SEB 31. Tartu Rattaralli ajal.

Palume Tartu rajaskeemidega tutvuda siin:
25.05 – http://tartumaraton.ee/tallinn-tartu-gp-2012-rada
26.05 – http://www.tartumaraton.ee/seb-tartu-gp-2012-rada ja http://www.tartumaraton.ee/seb-31tartu-rattaralli-lastele
27.05 – http://www.tartumaraton.ee/seb-31tartu-rattaralli-rada
27.05 toimuva SEB 31. Tartu Rattaralli rada kulgeb läbi Lõuna-Eesti.

Liiklusega seotud küsimuste korral palume esmalt tutvuda Klubi Tartu Maraton kodulehega!

Liikluspiirangud aga ei mõjuta oluliselt jalakäijaid, mistõttu on kõikidel neil, kelle kodukohta võistlustrassid läbivad, suurepärane võimalus tulla tippratturitele raja äärde kaasa elama! Vaata Estonian Cycling Weekendi programmi!

Täname mõistva suhtumise eest!
MTÜ Klubi Tartu Maraton
www.tartumaraton.ee
http://www.facebook.com/tartumaraton

Võidutule toovad Lääne-Virumaale Urve Rosenberg ja Kert Kirsimäe

Sel aastal toovad võidutule Pärnumaalt Lääne-Virumaale Naiskodukaitse Viru ringkonna esinaine proua Urve Rosenberg ja maleva juhatuse liige nooremseersant Kert Kirsimäe.Võidutuli antakse maakaitsepäeval 23. juunil üle maavanemale Võsul, et see saaks võidutuld jagada kõikide kohalike omavalitsuse esindajatele koduvaldadesse ja linnadesse viimiseks.

23. juunit on võidupühana tähistatud 1934. aastast. Ettepaneku selleks tegi kindralmajor Ernst Põdder juba 1919. aasta juuni lõpus pärast Võnnu lahingu võitmist. Võidutule maakondadesse saatmise komme pärineb juba 1936. aastast, kui president Konstatin Päts süütas pealinnas võidupühaüritustel võidutuletõrviku ning mootorratturitest kaitseliitlased viisid tule laiali üle riigi igasse linna ja maakonda.

Loe edasi: Võidutule toovad Lääne-Virumaale Urve Rosenberg ja Kert Kirsimäe

Täpsustatud andmetel osales talgupäeval 32 000 talgulist

Teeme Ära talgupäeva meeskond tegi talgupäeva järel kokkuvõtteid toimunud talgutest. Talgujuhtidelt saadud täpsustatud andmetel korraldati 5. mai talgupäeva raames kokku 1241 talgut, kus osales 31 895 inimest (2,3% elanikkonnast). Ühtlasi jätkus sel aastal koostöös Eesti Rahva Muuseumiga talgulugude kogumise veebiretk, mille käigus täiendati lugude varamut sadade värskete talgulugude, -videote ja -piltidega. Talgulugusid oodatakse ka edaspidi aadressile www.teemeara.ee/talgulood.

Vaata talgupäeva kokkuvõtvat filmi:

Loe edasi: Täpsustatud andmetel osales talgupäeval 32 000 talgulist

Bioneer.ee tähistab neljandat tegevusaastat

Rohelist eluviisi edendav kodanikumeedia portaal Bioneer tähistas neljandat sünnipäeva. Sünnipäeva puhul sai portaal ka uue kujunduse.

„Nende nelja aasta jooksul on Bioneeri peamiselt vabatahtlikest koosneval toimetusel olnud tänuväärne võimalus anda oma panus eestimaalaste keskkonnateadlikkuse edendamisse. Bioneeri portaali tublid vabatahtlikud on Eesti sõltumatu kodanikumeedia pioneerid,“ selgitas portaali tegevtoimetaja Katrin Lipp. „Kodanikumeedia võlu seisnebki selles, et igaüks meist võib anda läbi selle oma isikliku panuse. Igaüks, kes tunneb, et just temal on midagi olulist keskkonna või rohelise eluviisi kohta öelda, võib oma kaastöö meile saata,“ lisas Katrin Lipp.

Läbi aastate on Bioneeril olnud ligikaudu 150 vabatahtlikku, kelle kaasabil on ilmunud üle 13 000 artikli, uudise ja teate. Keskmiselt külastab Bioneeri kuu aja jooksul 25 000 individuaalset külastajat, kes teevad ligikaudu 35 000-40 000 külastu st ja 65 000-100 000 klikki.

MTÜ Ökomeedia juhatuse liige Rasmus Pedanik ütles, et 2008. aastal portaali luues oli peamiseks eesmärgiks sõltumatu ning apoliitilise keskkonnainfo jagamine. Eestimaalasi huvitas keskkonna- ja ökoteema ning Bioneer täitis inimeste infonälga teotahtelisi kodanikke kaasates. “Olime ja oleme endiselt bioneerid püüdes saada ise keskkonnast teadlikumaks ning jagada meid ümbritsevaid teadmisi kõigi huvilistega,” selgitas Rasmus Pedanik Bioneeri portaali tegijate eesmärki. Loe edasi: Bioneer.ee tähistab neljandat tegevusaastat

Lau külapood viib külastaja tagasi aastasse 1938

Eesti Vabaõhumuuseum tähistab oma 55. sünnipäeva uue eksponaathoone – Lau külapoe – avamisega. Külapoes valitseb 1938. aasta õhustik ja sealt saab osta ka erinevaid kaupu: sukki-sokki, nööpe-paelu, kangaid ja huulepuna, prantsuse seepi, kahvleid ja lauanuge, söögikraami, õlut jm.

Lau külapood on pärit Ingliste valla Lau külast, endisest Juuru kihelkonnast Harjumaal. Hoone on ehitatud 1914. a Ingliste mõisa viinapõletaja Jaan Meinbergi poolt. Üsna tõenäoliselt oli see algselt mõeldud vaid elumajaks ning kohandati poehooneks alles hiljem. 1930. aastal rentisid osa ruume poeks Lau külast pärit Jaan ja Amalie Pikkof, kuid paraku läks nende poepidamine 1934. a pankrotti. Pärast seda võttis poe üle Jaan Meinbergi lesk Anna Pauline Meinberg koos oma tütre Alice´ga. Rahva seas kutsutud neid Poe-Mammaks ja Poe-Liisiks. Mingil määral tegutses Lau pood ka kokkuostupunktina ning Poe-Mamma korraldanud seal kohalikele naistele kokakursusi.

Lau pood oli tüüpiline väike segapood, kus müüdi nii toidukraami kui ka pudu- ja riidekaupa. Loomulikult ei puudunud sealt petrooleum, lambid, tikud, tubakas ja maiustused. Enamasti toodi kaup kohale ringisõitvate kaubaagentide poolt. Pood lõpetas tegevuse 1940. aastal. Eesti Vabaõhumuuseum omandas poe 1999. aastal.

Allikas: Eesti Vabaõhumuuseum

Loodusfotograaf Sven Začeki armulugu händkakuga vallutab maailma

Ajakirja National Geographic juunikuu numbri vahendusel jõuab 60 miljoni lugejani üle maailma Eesti loodusfotograafi Sven Začeki fotolugu händkakust. Tegemist on esimese korraga, kus Eesti loodusfotograafi terviklik fotoseeria nii esinduslikus väljaandes maailma vallutab. Začeki kakupilte saavad kõik huvilised vaadata alates selle nädala reedest ka Tartu Jaani kirikus, kus National Geographic Eesti avab koos Eestimaa Looduse Fondiga maailma tippfotograafide näituse „NG ikoonid“.

Začeki fotoseeria, mis kannab pealkirja „Armulugu händkakuga“ („A love affair with the Ural Owl“), ilmub 34 keeles üle ilma, sh Eestis. Sven Začek ütles, et National Geographicusse pääsemine on iga fotograafi unistus. „Minu unistus täitus tänu händkakkudele, keda pildile püüdes veetsin metsas kolm aastat. Põnevaks teeb selle loo fakt, et händkakku peetakse kõige vihasemaks pesakaitsjaks, kes ründab ägedalt kõiki lähedusse tikkujaid. Minul aga tekkis ühe kakupreiliga erakordselt usalduslik pikaajaline suhe, mis kahjuks lõppes pärast metsaraie algust kakupesa läheduses,“ rääkis ta.

Začeki sõnul pildistas ta kakuloo jaoks kokku umbes 30 000-40 000 fotot, millest esitas ajakirja toimetajatele oma valiku – 150 pilti. Lõppvalikusse jäi kaheksa pilti, mis moodustavad tervikliku fotoloo. National Geographicut hindab Začek maailma loodusajakirjanduse vaieldamatuks tipuks. „Minu jaoks on NG-s esikohal foto, kuid sisu on sama tähtis – pole ju üht ilma teiseta. Mulle meeldib, et ajakirjas leidub pilte eri tasemega vaatajale,“ lisas ta.

Rosma kogupere konverentsil kõneldi kogukonnakoolist

Rosma kogupere konverents_1 — Hetk kogupere konverentsi avamiselt Rosmal. Foto: Rosma Haridusselts

Põlva külje all Rosmal peeti laupäeval, 19. mail IV kogupere konverents “Head valikud hariduses. Terve kogukond”, kus arutleti kogukonna ja kooli suhete ning kogukonnakooli olemuse üle. Rosma Haridusseltsi ja Eesti Lastevanemate Liidu korraldatud konverentsist võttis osa 185 inimest, kes päeva lõpuks sõnastasid teesid terve kogukonna kooli kohta.

Konverentsi lõppdokument meenutab lapsevanematele, haridusametnikele ja omavalitsustele, et toetavat ja hoolivat kasvukeskkonda pakkuv kool saab tegutseda, kui kogukond sellist kooli soovib ja vajab. “Terve kogukonna ja kogukonda toetava kooli loomine ning hoidmine algab meist endast – igaühe panusest ja teadlikest valikutest. Selle õnnestumiseks on väga oluline koostöö, samuti omavalitsuste ja riigi esindajate hea tahe ning toetus. Kogukonnakoolis peitub meie ühine võimalus teel hoolivama ja tasakaalukama ühiskonna ning elukeskkonnani,” seisab dokumendis (vt konverentsi lõppteese teksti lõpus).

Neljandat aastat peetud kogupere konverentsi eesmärgiks oli vaadata terve pilguga haridusmaastikul toimuvale ning kutsuda kaasa mõtlema ja tegutsema rohkem lapsevanemaid. Esimesel korral oli konverentsi fookuses terve laps, teisel aastal terve pere, kolmandal terve kool ja nüüd terve kogukond. Konverentsil osales koos vabatahtlikega rekordarv – kokku 185 inimest: 101 täiskasvanut ja 84 last. Loe edasi: Rosma kogupere konverentsil kõneldi kogukonnakoolist

Eesti ime 2012 järjekordsel hääletusel on 500 häält täis saamas

Eesti ime 2012 järjekordsel hääletusel on 500 häält täis saamas ja Käsmu meremuuseum – piiride purustaja 12.9% (64 häält) uue tulijana aina tõusmas.
Teised tulemid – võimalikud väljalangejad:
Pokumaa – loodusest sündinud muinasjutt 3.23% (16 häält)
Piisonifarm – õnnelike loomade kodu 5.04% (25 häält)
Ahhaa keskus – elava teaduse meka 5.04% (25 häält)
Tublid edasi kulgejad:
Piusa koopad – allilma tagasitulek 7.86% (39 häält)
Tuhala nõiakaev – pulbitsev müstika 9.27% (46 häält)
Vabaõhumuuseum – koht, kus majad räägivad 10.69% (53 häält)
Haapsalu valge daam – kuulsaim kummitus 10.69% (53 häält)
Jääteed – Euroopa pikimad 13.51% (67 häält)
Maanteemuuseum – tavalise tee eriline elu 21.77% (108 häält)
http://www.facebook.com/EestiIme2012
Hääletamine: http://www.epl.ee/eestiime/
Rein Sikk,
Eesti Päevaleht

Eile oli rahvusvaheline Taimede lummuse päev

18. mail toimus Eestis teadusaasta raames esimene rahvusvaheline taimede lummuse päev, mille puhul toimusid Tartus ja Tallinnas arvukad põnevad ettevõtmised. Tartu Raekoja platsis ootasid huvilisi õpitoad, 3D simulatisoon taimede mõjust linnale, näitused ja videoprogramm, mis avasid külastajale taimede värvilise sisemaailma. Tallinnas avati Viru keskuse II korrusel näitus, Miia-Milla-Manda muuseumis toimusid töötoad lastele.
Taimed on imetabased organismid. Nende võime ise toitaineid sünteesida muudab nad loomade ja inimeste olemasolust sõltumatuks. Kuid meie ilma taimedeta ei saa. Ettevõtmise eesmärgiks on tekitada inimestes üle maailma huvi taimede vastu ning panna neid mõistma taimeteaduste tähtsust.
19. mail kell 21.30 linastub muuseumiööl Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9) film “Vaimustavad taimed” (“Amazing Plants”). Film on eestikeelse tõlkega, sissepääs tasuta.
19. ja 20. mail saab Taimede lummuse päeva plakatite ja fotode näitust vaadata Tartu Ülikooli botaanikaaias.
Taimede lummuse päeva kava on leitav internetis:
http://environ.emu.ee/taimede-lummuse-paev/
Lisainfo Teadusaasta sündmuste kohta www.miks.ee <http://www.miks.ee>

Noorsootöö teenused peavad olema kättesaadavad kõigile noortele

Noorsootöö valdkond on Eestis viimastel aastatel struktuurselt väga kiiresti arenenud, kuid paraku ei ole kõik noorsootöö teenused kõikides kohalikes omavalitsustes noortele ühtlaselt kättesaadavad.
Eesti Noorsootöö Keskus on Ernst & Young Baltic AS-i ning noortevaldkonna partneritega välja töötanud noorsootöö kvaliteedi hindamismudeli, mis aitab välja selgitada, missugustes valdkondades ja milliste noorte vanusegruppidega on veel vaja tööd teha, et noortel oleks sõltumata elukohast võrdsemad võimalused noorsootööst osasaamiseks.
Neljapäeval alanud rahvusvahelisel konverentsil Olümpia konverentsikeskuses rõhutatati noorsootöö tegevuste teadvustatud mõõtmise ja arendamise olulisust ning loomulikku rolli igapäevase tööprotsessi osana. Konverents jätkus 18. mail. www.entk.ee/rahvusvahelinekvaliteedijuhtimisekonverents

Terviseklubi Siruta ootab sind 20. mail kell 12 tervisekõnnile

Koguneme Rõuge koolimaja juures kell 12, sealt sõidame oma raja alguspunkti – Tamme külalistemaja juurde. Ära muretse, kui sul pole sõiduvahendit, anna endast julgelt teada tel 555 78 422, Terje. Käimiskeppe saab laenutada ka kohapeal (10 paari).
Tervisekõnd lookleb läbi mägede ja orgude mööda imekaunist Haanjamaad. Kõnni pikkuseks ligikaudu 7 km. Kõnni järel saab mõnuleda suitsusaunas. Pärast sauna kuulame põnevat loengut ravimtaimedest, nende mõjust tervisele, taimekosmeetikast. Lektor on Metsamoor Irje Karjus.
Ürituse lõppedes sõidame koos tagasi Rõugesse. Võta kaasa 2 eurot.
Kohtumiseni pühapäeval, 20. mail kell 12 Rõuge koolimaja juures. Tule ise ja ära unusta ka sõpra kaasa kutsuda!
Terviseklubi Siruta

Muuseumiöö Võrus. Juba homme öös on kino!

Tulge muuseumidesse kinno laupäeval, 19. mail.

Kreutzwaldi muuseum (Kreutzwaldi 31, Võru):

Kell 18 ja 20 – ringkäik muuseumis ja film „Aeg ja inimesed muuseumis”

Kell 19 – külas on tulevik! Võru koolinoorte animafilmid.

Kell 21 – film „Kaleva hääled”

Kell 22 – sündmusi ja inimesi Võrus. Amatöörfilmid.

Võrumaa muuseum (Katariina 11, Võru):

Kell 18 ja 20 – film „Võru Koduloomuuseumi sünd 1976 – 1983”

Kell 19 ja 21 – filmiprogramm sündmustest Võrus ja Võrumaal – Eesti Kultuurfilmi haruldased kaadrid Võrust ja võrulastest 1930. aastatel. Amatöörfilmid Vladimir Murometsalt jt.

Kell 22 – filmid Võrumaa Muuseumi lõõtsa- ja kandlepäevadest.

Näitused: Kaalud ja mõõdud

Vanad filminäitajad

Võru Kunstikooli lõpetajate tööde näitus

Mõniste muuseum (Kuutsi küla, Mõniste vald):

Näituse „Vanad fotod jutustavad” avamine – vanad fotod ja neil kujutatud paigad tänapäeval; erinevate aegade fototehnika.

Õpituba „Kuidas valmis mustvalge foto?”

Pildimäng „Minu kodu läbi aegade” – kodude muutumine aegade jooksul, kuidas ja mida on pildistatud.

Mõniste Muuseumi mustvalge pildimaailm on avatud kella 18 – 23.

Sissepääs tasuta!

Ilmunud on uus Eesti spordi aastaraamat

Sel nädalal esitleti Oru hotelli konverentsikeskuses äsja valminud kogumikku „Eesti spordi aastaraamat 2011”. Raamatu on koostanud Toivo Kivimets, Aare Oja, Matis Song ja Veiko Ulp, fotod on Lembit Peeglilt.

Esimest korda on aastaraamatu kokkupanemisel olnud abiks veebipõhine spordi andmebaas www.sport24.ee, mis koondab endasse Eesti sporti puudutava statistika.

Eesti spordi aastaraamatu kaante vahele on kogutud täiskasvanute, juunioride ja noorte Eesti meistrivõistluste tulemused, kajastatud on ka karikavõistlusi, maavõistlusi ja sõpruskohtumisi. Ühtlasi annab aastaraamat üksikasjaliku ülevaate meie sportlaste võistlemisest rahvusvahelisel areenil. „Aastaringi” rubriik võtab kokku Eesti Olümpiakomitee, Kultuuriministeeriumi ja spordialaliitude tegevuse, saavutuste lehekülgedel on ära toodud tiitlivõistlustel esikuuikusse jõudnud Eesti sportlaste nimed.

Tuntud ornitoloog Taivo Kastepõld sai Kumari looduskaitsepreemia

Tänavu avati looduskaitsekuu 16. mail Pirita kloostri varemete pargis, kus keskkonnaminister andis üle Eesti looduskaitsemärgid ja Taivo Kastepõllule Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia koos looduskaitse kuldmärgiga.
Kastepõld alustas Matsalus tööd 1970. aastal ning tema eestvedamisel võeti lindude rände uurimisel kasutusele Matsalu ESTONIA tähistusega rõngad ning Matsalust sai kogu Eesti lindude rõngastuskeskus. Rõngastamise korraldamisel tegi Kastepõld tihedat koostööd ka Erik Kumariga, kelle õpilaseks ta oli. 1973. aastal asus ta tööle Matsalu looduskaitseala direktorina. Aastatel 1977-1992 juhatas ta rõngastuskeskuse tööd ja aastatel 1992-2005 juhtis taas Matsalu rahvusparki. Lisaks sellele on ta üle saja ornitoloogilise teadusartikli autor või kaasautor.
Eesti looduskaitsemärki antakse välja alates eelmisest aastast ja selle märgiga tõstetakse esile neid, kellel teeneid looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel, looduskaitse edendamisel, arendamisel ja tutvustamisel nii üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil. Hõbedaste tammelehtede omanikeks said tänavu lastekirjanik Jaan Rannap, folklorist Mall Hiiemäe, looduskaitseinspektor Guido Kapp, loodussaadete toimetaja Õie Arusoo, Palupõhja looduskooli juht Robert Oetjen ning tuntud loodushariduse edendaja Külli Kalamees-Pani.
Tänavune looduskaitsekuu on pühendatud vooluveekogudele, täpsemalt teemaks „Allikad ja jõed – elu voolavad lätted”.

Traditsiooniliselt toimub sel kuul mitmeid üritusi, millega püütakse loodust kõigile lähemale tuua. Looduskaitsetöötajad korraldavad üle terve Eesti ekskursioone, loenguid, võistlusi, õppepäevi ja talguid.
Tänavune looduskaitsekuu toimub juba 32. korda ja kestab kuni 5. juunini. Looduskaitsekuud korraldatakse alates 1980. aastast. Looduskaitsekuu ürituste kohta saab lisainfot Keskkonnaameti kodulehelt www.keskkonnaamet.ee.

Tee ise Kinobussi abiga kodanikukino!

Kinobuss otsib (filmi)kultuurihuvilisi aktiivseid inimesi üle Eesti, kes on valmis oma kodukohas kinokultuuri elavdama või keda see idee vähemasti esialgu kõnetab.

Kinobussi tegevuseks on filmihariduse ja kinokultuuri arendamine üle Eesti. Paljudes piirkondades aga on kinotraditsioon kadunud või kadumas – Kinobuss tahab selle tagasi tuua! Tegelikult on neid inimesi palju, kes leiavad, et kodukohas võiks rohkem teha olla. Miks siis mitte haarata mõttest ning alustada oma kodanikukinoga.

Suure huviga ootab Kinobuss tagasisidet aktiivsetelt inimestelt ja kohalikelt omavalitsustelt, kes on oma kodukohas valmis niisugusele üritusele õla alla panema ja kutsuma kohalikud kokku filmi vaatama, silmaringi laiendama ja mõtteid vahetama.

Anna endast märku kirjutades info@kinobuss.ee või helistades 5284 710.

Martiina Putnik