Rubriik: Eesti

Euroopa Raamatukogu avab uue veebiteenuse uurijatele ja teadlastele

Euroopa Raamatukogu pakub nüüdsest ühe otsingusüsteemi kaudu ligipääsu enam kui 200 miljonile
kõrgekvaliteedilisele allikale. Uurijatel on võimalus kiiresti ja lihtsalt leida, kasutada ja jagada laia
materjalide valikut.

Teenus kuulutatakse avatuks LIBERi 41. aastakonverentsil Tartus, kus viibib üle 300 külalise.
Eestist osalevad selles kogu Euroopat hõlmavas initsiatiivis Eesti Rahvusraamatukogu ja Tartu Ülikool.

“Oleme väga rahul, et selline suurepärane veebiteenus saab avalöögi just Tartu Ülikoolis LIBERi konverentsi ajal,”
ütles Tartu Ülikooli Raamatukogu direktor Malle Ermel. “Meil on hea meel ka selle üle, et tänu osalemisele
Euroopa Raamatukogus on meie kollektsioonid rahvusvaheliselt kättesaadavamad kui varem.”

Ka Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo hindas uuenenud teenust ning avaldas lootust,
et sellest saab väärtuslik akadeemiline allikas. “Uuenenud Euroopa Raamatukogu, mis koondab esmakordselt
nii ülikooli- kui ka rahvusraamatukogude kollektsioonid, avab põnevaid võimalusi uurijatele ja teadlastele kogu maailmas,
sest korraga on võimalik otsida veelgi rohkema kõrgekvaliteedilise materjali hulgast.”

Euroopa Raamatukogu võimaldab ligipääsu rohkem kui 10 miljonile digitaalsele objektile haruldastest raamatutest
ja käsikirjadest pildi- ja videomaterjalini. Lisaks bibliograafilisele informatsioonile saab sealt lugeda 24 miljonit
lehekülge täistekstilist sisu. “Me töötame tuleviku raamatukogu nimel,” ütles Euroopa Raamatukogu
Korralduskomitee juht ja Kopenhaageni Kuningliku Raamatukogu peadirektor Erland Kolding Nielsen.

“Teadusringkonnad sõltuvad meist ja meie eksisteerime selleks, et neid
teenindada. Euroopa Raamatukogu portaal kujundatigi ümber just nende vajadustest lähtudes.”
“Selleks, et uurijatel oleks võimalus ligi pääseda võimalikult suurele hulgale informatsioonile ja laiendada
uurimisvõimalusi, on portaalist leitav ainestu teadusvõrkude ja veebisaitide kaudu API (Application Programming
Interface) kanalite abil tasuta kättesaadav,” lisas Euroopa Raamatukogu direktor Louise Edwards.

Lisainformatsioon Euroopa Raamatukogu kohta
<http://www.europeana-libraries.eu/documents/868553/244408a6-bfa4-4d28-a26b–
5617dbd6b4fd> teabelehes (inglise keeles).

Kaitseliitlased süütasid Pahnimäel taas muistse märgutule

Võidupüha õhtul kogunesid Viru maleva liikmed Kloodi Pahnimäe
muinaslinnusesse, et süüdata võidutulest lõke ja veeta üheskoos jaaniõhtu.
Südaöö paiku süüdati muinaslinnuses teist aastat järjest muistne märgutuli,
mille vaadet käidi uudistamas ja fotografeerimas Rakvere linnuses.

Märgutulesid kasutati muistsel ajal kodutee näitamiseks neile, kes merel,
kui ka sõnumite edastamiseks. Vanimad kirjalikud andmed tuledega teadete
edastamisest Läänemere regioonis pärinevad viikingite ajast. Siis toimis

Eesti, Rootsi ja Soome ranniku laevateede ääres ühtne, ulgumerelt sisemaani
ulatuv sõnumite edastamise süsteem.

Kogunemine ühisele jaaniõhtule ja talgute laadsed tegevused on Viru maleva
vabatahtlike arvates need tegevused, mis liidavad inimesi. „Hea, et on
koht, mis on oluline ja kuhu tahetakse tulla,“ rääkis Viru ringkonna
naiskodukaitsja Velli Ehasalu. „Jaanipäeva ja talgute võlu Pahnimäel on
seltskond, kes seal kokku saab. Ikka parimad jõuavad sinna,“ lisas Ehasalu,
kelle arvates peakski Kaitseliidus olema ühtsuse tunne, sünergia ja usaldus.
Loe edasi: Kaitseliitlased süütasid Pahnimäel taas muistse märgutule

Tulekul koolitus erametsaomanikele

16.–17. augustil toimub Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses Tihemetsas  PRIA poolt rahastatud MAK meetme 1.1 „Koolitus- ja teavitustegevus“ raames tasuta koolitus „Metsa puhkemajanduslik kasutamine“. Koolituse sihtgrupiks on erametsaomanikud. Esimese koolituspäeva algus kell 9.00.

Teemad:
Teoreetiline osa – Metsade kõrvalkasutuse alused. Toote arendus. Metsade rekreatiivkasutus. Puhkerajatised. Esmane töö- ja kasutusohutus. Parkmetsade hooldamine. Maastikukujunduslikud aspektid. Loodusraja planeerimine ja rajamine. Jahiturism.
Praktiline osa – õppekäik Voltveti parki, õppekäik Tihemetsa – Kärsu metsamajanduslikule õpperajale, ümarpalgist väikevormi (pink) valmistamine. Loe edasi: Tulekul koolitus erametsaomanikele

Jaanik aasta külas: kuidas hoida naist?

Paljud parema ilmaninaga külad-linnad pidasid jaanisimmani ära reede õhtul, mil oli nädala soojem ja ilusam päev. 2011 Aasta Küla tiitli pälvinud Prandi võttis heast ilmast viimast, rahvas ummistas tantsuplatsi ja õppis muude rahvamängude käigus ära ja tähtsa oskuse: kuidas hoida naist.

“Kas tuleb naisega? Ei, tuleb pudeliga!”

Ei olnud kerge tugevaid mehi koos naisega lavale meelitada, aga just seda rahvatantsurühm “Seltskond” teha püüdis.

Muude rahvamängude seas tuli ometi meeste jõud proovile panna ja seekord  ei tulnud hoida sirgetele kätel mitte õllekasti vaid hoopis naist.

“Sirgetel kätel, naise selg vastu mehe kõhtu ja rinda! Naise jalgu pole vaja pigistada! Ja hopp!”

See, mis tantsijatel ettenäitamisel ilusti välja tuli, oli rammukatsujatel järgi teha palju raskem, aga hakkama mehed said. Naise hoidmine ongi ju kunst!

Rahvatantsurühma juhendatud mängud käisid Prandis vaheldumisi Seelikuküttide laulmisega.

“Meie rahvas tantsuplatsi ääres niisama ei vahi, alati minnakse kohe,” kiitis Prandi külaseltsi liige Õnne Põllumets pidulisi ja vuhises ka ise mehega jalga keerutama. Loe edasi: Jaanik aasta külas: kuidas hoida naist?

Kaks eestlast Bulgaarias

26. – 27. juunini 2012 toimub Bulgaarias, Sofias rahvusvaheline konverents märkimaks-tähistamaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika 50. aastapäeva, kus esinevad kaks  eestlast – Sirje Kuusik koostöövõrgustikust Ehedad Elamused Lahemaal ning Tiina Sergo Ida-Harju Koostöökojast. Rohkem infot Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php

Liiklusvälise teabevahendi paigaldamine sõidutee äärde.

Teeseaduse (edaspidi Ts) § 13 lg 1 sätestab, et tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teel lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks rajatakse tee äärde teekaitsevöönd. Ts § 13 lg 2 kohaselt on riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge 50 meetrit.

Vastavalt teeseaduse § 34 lg 1 võib liiklusvälise teabevahendi paigaldada maantee kaitsevööndi alale ainult tee omaniku kirjalikul nõusolekul ja tema seatud tingimustel.

Ts § 34 lg 1 ja lg 2 sätestavad liiklusvälise teabevahendi paigaldamise tingimused. Ts § 34 lg 6 kohaselt euroopa teedevõrgu teele ja selle kaitsevööndi alale võib liiklusvälise teabevahendi paigaldada ainult rööpselt tee teljega.

Ts § 34 lg 9 kohaselt teele või tee kaitsevööndisse tee omaniku või tee kaitsevööndi maa omaniku nõusolekuta paigaldatud liiklusvälise teabevahendi peab teabevahendi omanik tee omaniku või tee kaitsevööndi maa omaniku nõudel viivitamata kõrvaldama. Nõude täitmata jätmise korral on tee omaniku või tee kaitsevööndi maa omanikul õigus teabevahend kõrvaldada. Teabevahendi kõrvaldamise kulud kannab teabevahendi omanik.

Konkursi tähtaega pikendati

Maamajanduse Infokeskus kuulutas välja konkursi “Märka uuenduslikku
põllumajandust!” – TÄHTAEGA PIKENDATUD KUNI 5. JUULINI! Konkursi eesmärk on
tutvustada ja tunnustada Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007–2013 raames
toetust saanud parimaid põllumajandusprojekte ning nende elluviijaid.
Konkursi eesmärk on tutvustada ja tunnustada Eesti maaelu arengukava (MAK)
2007–2013 raames toetust saanud parimaid põllumajandusprojekte ning nende
elluviijaid. Rohkem infot Maamajanduse Infokeskuse veebilehel
www.maainfo.ee/index.php

Aasta 2012 on ühise põllumajanduspoliitika ehk ÜPP 50 aastapäev

ÜPP kui Euroopa integratsiooni nurgakivi on viiskümmend aastat tegelenud
Euroopa kodanike toiduga varustamisega ning seisnud maaelu arendamise eest.
Eesti eesotsas Liikumisega Kodukant osaleb rahvusvahelises projektis
„RE:TURN TO THE FUTURE – AGRICULTURE“, mille eestvedajaks on Bulgaaria ning
partneriteks veel ka Malta ja Portugal. Loe rohkem:
http://www.kodukant.ee/index.php?id=103997

Projekti raames on välja kuulutatud video-fotokonkurss „RE:TURN TO THE
FUTURE – AGRICULTURE“ (Tagasipöördumine tulevikku – põllumajandus), millega
samuti tähistatakse Euroopa põllumajanduspoliitika 50. aastapäeva.
Konkurssile oodatakse video ja fotograafia vallas töötavate professionaalide
ja asjaarmastajate erinevas formaadis töid, milleks võib olla veel ka
näiteks plakat, multimeedia ja kunstiinstallatsioon, mis annavad edasi
Euroopa külade hõngu ja näitavad Euroopa riikide ja regioonide suurepäraseid
kohalikke tooteid.

Konkursiteemad:

1. Kvaliteet, mitmekesisus, tervis – Euroopa põllumajanduspoliitika ja
tootmine

2. Külakogukonna tulevik

3. Mahepõllumajandus ja maaturism

Tööde esitamise tähtaeg on 20. august 2012.

Uuri lisaks: http://cap.europe.bg/ee/page.php?c=22
<http://cap.europe.bg/ee/page.php?c=22&d=26> &d=26

Kagu-Eesti külapoodidele eraldati ligi 140 000 eurot regionaaltoetust

 

Regionaalminister Siim Kiisler kinnitas eelmisel nädalal teenuskeskuste
programmist toetust saavad projektid. Hindamiskomisjoni ettepanekul
rahastatakse kolmes Kagu-Eesti maakonnas 15 külapoe teenusevaliku
laiendamist ja 3 uue poe loomist Valgjärve, Karula ja Rõuge valda kokku 139
640 euro ulatuses.

Enim soovitakse toetuse abiga pakkuda WiFi leviala ja avaliku
internetipunkti teenuseid. Nende teenuste pakkumist nõudsid ka programmi
reeglid. Veel on teenuskeskustel kavas pakkuda toitlustust kohvikus või
kiirtoiduna, toidu- ja esmatarbekaupade kojuveo, frantsiisipostkontori,
kingsepa, võtmevalmistamise, sularaha väljavõtmise, kompressori kasutamise,
pesupesemise, dusi kasutamise ning juuksuri- ja iluteenuseid.

“Näeme tulevikus maapoode oluliste keskustena, kust inimesed saavad lisaks
toidukaupadele ka muid igapäevaselt vajalikke teenuseid. Laiem teenuste
valik aga loodetavasti parandab omakorda poodide külastatavust ja võimalusi
toime tulla. See pilootprogramm on esimene samm selles suunas,” ütles
Kiisler. Lähemalt loe siin!
<http://www.siseministeerium.ee/kagu-eesti-kulapoodidele-eraldati-ligi-140-0
00-eurot-regionaaltoetust/>

Katusorganisatsioonid valdades

Projekti Eesti külad 2013 raames alustasid Liikumine Kodukant maakonnaühendused külade ja valdade koostöö kaardistamisega. Küsitlusega selgitatakse välja valdades toimivad kodanike ühendused. Edukaid koostöömudeleid tutvustatakse Liikumine Kodukant väljaandes Külakiri ning augustist ka kodulehel www.kodukant.ee . Projektijuht Külli Vollmer pakub mentorluse võimalust neile, kes oma koostöövorme alles otsivad. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, toetab Põllumajandusministeerium.

Avatud külaväravateni vähem kui üks kuu

On jäänud vähem kui üks kuu, mil Liikumine Kodukant eestvõttel 20 Eestimaa küla oma väravad avavad ja teid külla kutsuvad. 28.juulil ootavad külalisi 10 küla.

Igas maakonnas on kaks küla, kes peale jaanipäeva ennast taas külaliste ootele sätivad. Igal oma lugu, omad tegemised ja  vaatamisväärsused. 27. juuni pressikonverentsil Tallinnas näidatakse ajakirjanikele vastvalminud reklaamklippe ning tutvustatakse külade programme. Leia endale meelepärane küla, uudista tema tegemisi ning mine külla! Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital, toetab
Põllumajandusministeerium. Kodulehel www.külad.ee on peagi kõikide külade  kavad. Rõõmsat avastamist juba jaanipäeval!

Surfilaagri laval saavad kokku Liis Lemsalu ja Voldemar Kuslap

Liis Lemsalu. Foto: Arde Kaljuvee

Laupäeval, 14. Juulil saab Surfilaagri pealaval näha suurejoonelist muusikalist etteastet Eesti parimate solistidega. Siim Aimla juhendamisel esineb Georg Otsa nimelise Muusikakooli big-band noorte staaride Liis Lemsalu, Mikk Saar, Rosanna Lints ja Raimondo Laikre.

Eksklusiivselt astuvad solistidena üles Eesti muusika raudvarasse kuuluvad Ele Kõlar, Heidy Tamme ja Voldemar Kuslap. Laupäev Surfilaagris kannab ühisnimetust “Kümnendite kuld”. Laagriliste kõrvu paitab kümnendite kuld 60ndatest 90ndateni ning lavalaudadelt käivad läbi Abba, The Beatles, Jackson ja teised armastatud tegelased.

Georg Otsa kooli big-band Siim Aimla juhendamisel toob soojas suveõhtus kuulajateni tuntud meloodiad “Palmisaarest” ja “Karikakrast” “On küll hiljani” ning kaasa laulma tõmbavad Mikk Saar koos superstaaride Liis Lemsalu, Rosanna Lintsi ja Raimondo Laikrega. Kulla panevad tõeliselt särama kuldsete hittide originaalesitajad Ele Kõlar, Heidy Tamme ja Voldemar Kuslap. Teemakohaselt jätkab DJ Tom Lilienthal kuldsete soovilugudega ning surfibänd Snurk. Loe edasi: Surfilaagri laval saavad kokku Liis Lemsalu ja Voldemar Kuslap

Jaanipäev on ennustamiste aeg

Paul Kondase maal "Sõnajalaõis". Foto: Viljandi Muuseum

Jaanipäeva juurde kuulub rida maagilisi, kuid igal juhul romantilisi ettevõtmisi. Näiteks sõnajalaõie otsimine. Sõnajalaõit tuli otsida metsast üksinda. Sõnajalg õitseb uskumuse järgi kord aastas jaaniööl ja õnnelik leidja on hoobilt rikas, valdab erilisi oskusi ja salakeeli. 20. sajandil oli jaanitulelt tavaks minna kahekesi sõnajalaõit otsima. Ikka koos kalli kaaslasega.

Varasemate romantiliste ennustustavade hulka kuulub ka üksinda salaja jaaniõite korjamine. Erinevaid õisi peab olema kokku üheksa. Korjatud kimp pannakse padja alla, öösel nähakse unes kallimat. Eestis on üsna palju inimesi, kes kinnitavad, et nad nägid oma tulevase kaasa ära just sel viisil toimides. Muide, ka mõne folkloristiga on nii juhtunud.

Kuna tegemist on aasta lühima ööga, siis oli tavaks olla päikesetõusuni ärkvel. Üldlevinud arvamuse järgi on suur õnn, kui jaaniööl ei saja. Jaanikastel on läbi paljude sajandite usutud olevat maagiline tervistav ja ilu andev jõud, mistõttu sellega pesti nägu. Veel sajand varem oli tava jaanikastes kukerpalli visata, mis pidi vältima seljahaigused – talurahva nuhtluse – ja aitama olla terve.

Erilisi omadusi oli teistelgi jaanilaupäeval leitud esemetel või sooritatud toimingutel. Näiteks jaanilaupäeval saunas ihu külge kleepunud vihalehega sai armastust võita.

Viimast korda oli võimalik nõiduda naabrite piimaõnne endale, edendada karja- ning viljakasvu.

Kunagistest ohvripaikadest ja -kommetest on säilinud üksnes jaanipäeval Meeksi kirikust paremal, Meeksi oja teisel kaldal asuvale Jaanikivile andide viimise tava. Legendi järgi olevat kivil istunud ja jalgu puhanud püha Jaan. Jaanikivi kohta räägib vana hoiatusjutta, et kohalik mõisnik olevat lasknud kivi tükkideks lõhkuda ja tükid karjalauda sisse müürida. Selle järel olid alanud õnnetused, loomad surnud ja mees ise jäänud haigeks. Viimaks lasknud ta kivitükid vanasse kohta tagasi viia. Rahvaluulearhiivis on mitmeid fotosid Jaanikivile ohverdamisest. Tänapäevani käivad haiged vigastatud kätt või jalga kivi vastu surumas ja sinna ande viimas. 

Kylauudised soovivad kõikidele toredat jaanipäeva!

Allikas: BERTA

Haridusportaal kutsub katsetama harivaid tasuta Android rakendusi

Haridusportaal Edudemic on valinud 10 lemmikut tasuta Android rakendust, mis lubavad jätkata õppimist ka suvel. Haridusportaal koolielu.ee kutsub valima oma lemmikuid ning jagama oma kogemusi ja soovitusi.

Arvutamine Lõbus viis liitmise, lahutamise, korrutamise ja jagamise drillimiseks. Rakenduses on ka aja peale arvutamise režiim ja edetabelid, et õppeprotsessi mängulisust lisada.

TED Kaasahaaravad ettekanded tähelepanuväärsetelt inimestelt. Ametlik TED konverentsi rakendus võimaldab sul sisustada reisimist ja vaadata ettekandeid autos, bussis, rongis. Rohkem kui 1200 video- ja helisalvestust (kogu täieneb iga nädalaga) inspireerivate mõtetega haridusuuendajatelt, tehnoloogiagurudlet, meditsiinivaldkonna uurijatelt, ärigeeniustelt ja kõikvõimalikest muudest valdkondadest.

NASA Jahmatavad pildid, videod, info missioonide kohta, uudised, NASA TV, üksikasjalikud selgitused NASAs hetkel käsiloleva kohta, rakettide stardiloendurid, kaardid rahvusvahelise kosmosejaama (International Space Station) asukohaga, NASA Twitter voog, raadiokanal. Seda ja palju muud avastamist pakub NASA rakendus.

Mõista, mõista Riddle This (Mõista, mõista, mis see on?) pakub suurel hulgal mõistatusi, mis on jagatud seitsmeks erinevaks kategooriaks valdkondade ning raskusastmete järgi.  Loe edasi: Haridusportaal kutsub katsetama harivaid tasuta Android rakendusi

Esmaspäeval algab malevasuvi

Esmaspäeva keskpäeval avatakse Tallinnas Raekoja platsil Eesti Õpilasmaleva töösuvi, mille algusega tähistab SA Õpilasmalev ühtlasi oma 10. hooaega.

Malevlased kogunevad kell 11.00 Kanutiaia pargis, kust liigutakse rongkäiguga Kaitseliidu Tallinna Maleva Orkestri saatel läbi vanalinna Raekoja platsile. Esimesed malevavahetused saavad Raekoja platsil heade soovidega abilinnapea Kalle Klandorfi poolt teele saadetud ning peale pidulikku osa esineb ansambel Paha Polly.

Käesoleval aastal pakub SA Õpilasmalev tööd 750 noorele. Uue kodu kolmeks nädalaks saab 24 linnavälist rühma ning Tallinnas võib malevlasi kohata suve jooksul 17 erinevas rühmas. „Kui mai alguses avasime registreerimise, oli meil töökohti pakkuda umbes 720 noorele. Kuna malevasse soovijaid oli niivõrd palju, oleme tänaseks leidnud lisavahendeid ning võimaluse luua 30 noorele lisatöökoht. Üks uus ja noorte jaoks kindlasti väga atraktiivne rühm on tulemas meil koostöös Tele2-ga, kus noored saavad Smart malevarühmas oma malevaaega veeta ning väga kasulikke kogemusi müügi ja turunduse vallas omandada nii Kloogarannas, Tallinnas kui Pärnus. Samuti on Tele2 sel suvel maleva ametlik mobiilioperaator, tänu kellele saavad kõik meie malevlased Smart kõnekaardiga omavahel tasuta suhelda“ sõnab SA Õpilasmalev juhataja Maarja Saavik.

Lisaks palgatööle ja põnevale kultuuriprogrammile on noortel taaskord võimalus osaleda ka SA Õpilasmaleva, Euroopa Noored Eesti büroo, SA Heategu ja Eesti Noorsootöö Keskuse ühises projektis Malgatus. „Malgatus saab toimuma juba 5 korda ning iga aastaga on osalevaid rühmi lisandunud.

Malevasuvi lõpetatakse üleriigilise kokkutulekuga 14.-16. augustil Lääne-Virumaal Aartika puhkekeskuses. 3 päeva jooksul selgub spordi ja loomingulisuse kokkuvõttes, kes võidab endale 10. malevasuve parima rühma tiitli. Kokkutulekule on oodatud kõikide malevakorraldajate rühmad üle Eesti.

Õpilasmalev on suunatud noortele vanuses 13-18 eluaastat, mille eesmärk on töökasvatus ja sotsiaalse kompetentsi kujundamine. Tallinna Õpilasmaleva tegevust kureerib Tallinna Linnavolikogu 20. veebruari 2003 otsusega loodud Sihtasutus Õpilasmalev. Sihtasutus Õpilasmaleva suurimad toetajad on Tallinna linn ja Eesti Noorsootöö Keskus.

Täna peetakse Võidupüha

23. juunil 1919. aastal vallutasid eestlased tagasi Võnnu ja lõid sakslased taganema, 1938. aastast alates tähistatakse seda päeva Eestis Võidupühana.

1919. aasta suveks oli Vabadussõja tegevus kandunud ka Põhja-Lätti, kus neljast Eesti diviisist kaks võitlesid Punaarmee vastu. 1919. a juunis viis see kokkupõrkele riigisaksa vabatahtlike Rauddiviisi ja baltisaksa vabatahtlike Landeswehriga, kes püüdisid Lätit oma võimule allutada. Need väed allusid 1918. aastal Antandi ja Saksamaa vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt bolševike pidurdamiseks Lätisse jäetud Saksamaa VI reservkorpusele, mida 1919. aastal juhtis kindral krahv Rüdiger von der Goltz.

16. aprillil 1919. a kukutas Landeswehri löögirühm Kārlis Ulmanise juhitud Läti valitsuse ja seadis asemele Andrievs Niedra marionettvalitsuse. 3.–5. juunini 1919 peetud edututel läbirääkimistel üritas Eesti väejuhatus sakslasi tagasi tõmbuma sundida. Seejärel algasid relvakokkupõrked. Sakslased vallutasid Cēsise (Võnnu) ja tungisid edasi Valmiera suunas. Eesti vastupealetung algas 22. juunil, 23. juunil vallutati Cēsis tagasi ning sakslased löödi taganema. Eesti üksused jõudsid 1. juuliks Riia alla. 3. juulil sõlmiti liitlaste sõjalise missiooni algatusel ja vahendusel vaherahu. 8. juulil 1919. a saabus Riiga saabus Läti seaduslik valitsus Kārlis Ulmanise juhtimisel ning aasta lõpuks viidi Saksa väed Lätist välja.

Allikas: Eesti Sõjamuuseum

Kalurid saavad angerjapüügiks hinnaalandust

Kutselise angerjapüügi tasud vähenevad neil veekogudel, kuhu selle kalaliigi varude suurendamiseks asustatakse angerjamaime. Muudatustest võidavad kutselised kalurid, kes peavad edaspidi püügiõiguse eest oluliselt vähem maksma. Kui varem maksid kalurid näiteks Võrtsjärvel kinni kõikide angerjate asustamise, siis tulevikus tuleb neil tasuda vaid selle osa eest, mille nad ise välja püüavad.

 Kalateadlaste hinnangul püütakse angerja asustamise veekogudest kutselisel kalapüügil ligikaudu 30% püügimõõtu kasvanud angerjast. Suurem osa kalast rändab asustatavatest veekogudest välja ning ei ole õiglane, kui kalurid peavad kinni maksma ka need angerjad, mis nende saakidesse ei jõua. Angerja püügiõiguse tasu ühe mõrra kohta aastas väheneb keskmiselt 350 eurolt 100 eurole.
 Muutub ka püügitasu arvestamise kord. Nüüd arvestatakse püügiõiguse tasu eelnevate 7-12 aastat tagasi angerja asustamiseks tehtud kulutuste keskmise summa pealt.

Valitsuse määruse muudatus tuleneb 4. juunil jõustunud täpsustatud keskkonnatasude seadusest, kus kirjeldati uusi angerjapüügi tasude arvestamise põhimõtteid tagasiulatuvalt 2011. aasta 30. detsembrist. Enammakstud püügiõiguse tasu makstakse tagasi vastavalt keskkonnatasude seaduses sätestatule. Kuna kutselised kalurid omavad üldjuhul lisaks angerjapüügivahenditele ka teisi püügivahendeid (näiteks nakkevõrke), mille eest nad tasuvad 1. juuliks, siis on võimalik angerjapüügivahendite eest enammakstud summa ka tasaarveldada.

Eestis asustatakse angerjat Võrtsjärve, Saadjärve ning Kuremaa, Kaiavere ja Vagula järvedesse. Kuuendal–seitsmendal aastal pärast asustamist saavutab angerjas püügimõõdu ning esineb siis saagis 5–6 aastat.

Angerja arvukus Eestis väheneb, sellega ka koos angerja väljapüük. Statistikaameti andmeil on viimase kümne aasta jooksul angerjapüük Eesti rannikuvetest vähenenud ligi kaheksa ja siseveekogudest peaaegu kolm korda. Möödunud aastal tõmmati merest välja 3,5 tonni angerjat, siseveekogudest 14,3 tonni.

Jaanilaupäeval sajab tavapäraselt vihma

Tõeliselt sooja ja kuiva jaanipäeva tuleb Eestis harva ette, ikka langeb kas või kohati väike sabin vihma. Nii ka sel aastal.

Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi ilmaennustuse kohaselt levib jaanilaupäeval 23. juunil vihmasadu üle Eesti. Ilma teeb jaanilaupäeval Poola kohalt üle Eesti kirdesse liikuv tsüklon, mis toob kohati tugevat vihma. Pühapäeval jääme selle tsükloni tagalasse ja sajab hoovihma.

Laupäeva öösel pilvisus tiheneb ja peale keskööd hakkab edela poolt alates vihma sadama, seisab EMHI ilmaprognoosis. Puhub ida- ja kirdetuul 3-9, saartel ja rannikul puhanguti 12 m/s. Sooja on 9-14 kraadi.

Homme päeval on pilves selgimistega ilm. Vihmasadu levib üle Eesti ja sadu võib olla kohati tugev. Puhub valdavalt ida- ja kirdetuul 4-10, saartel ja rannikul puhanguti 14 m/s. Sooja on 13-19, Ida-Virumaal kuni 21 kraadi.

Laupäeva öösel pilvisus tiheneb ja peale keskööd hakkab edela poolt alates vihma sadama. Puhub ida- ja kirdetuul 3-9, saartel ja rannikul puhanguti 12 m/s. Sooja on 9 kuni 14 kraadi.

Laupäeva päeval on oodata pilves selgimistega ilma. Vihmasadu levib üle Eesti ja sadu võib olla kohati tugev. Puhub valdavalt ida- ja kirdetuul 4-10, saartel ja rannikul puhanguti 14 m/s. Sooja on 13 kuni 19, Ida-Virumaal kuni 21 kraadi.

 

Homme ja pühapäeval lipud masti!

Laupäeval, 23. juunil on võidupüha puhul Eestis lipupäev. Jaaniööl lippe langetata ning lipud lehvivad jaanipäeva puhul ka pühapäeval. Eesti lipud heisatakse kõikidele elu-, äri- ja büroohoonetele.

Võidupühal tähistatakse Eesti vägede pöördelist võitu Landeswehri üle ja Cesise (Võnnu) linna vabastamist sakslaste käest 23. juunil 1919. aastal.

Lipud heisatakse 23. juuni päikesetõusul või hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse 24. juuni õhtul kell kümme. Kui lippu ei langetata, tuleb lipp pimedal ajal valgustada.

Algavad meediakoolitused keskkonnaühendustele

Kuidas korraldada keskkonnahoidlikku tööüritust?MTÜ Ökomeedia viib Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastusel läbi kaks kahepäevast (a 8 tundi) keskkonnameedia koolitust. Koolitajateks on Erkki Peetsalu, Maie Kiisel ja Katrin Lipp.

Ühest koolitusest võtab osa 10-15 keskkonnaorganisatsioonide esindajat. Üks kahepäevane koolitussari (2×8 tundi) toimub Tallinnas (29.06.2012 ja 02.07.2012) ja teine Tartus (26.06.2012, 27.06.2012).

Koolituste eesmärk on tõsta keskkonnaorganisatsioonide võimekust keskkonnateadlikkuse edendamisel. Bioneeri portaal soovib koolitusega tugevdada koostööd erinevate keskkonnaorganisatsioonide ja -ühenduste vahel ning tõsta eestimaalaste keskkonnateadlikkust.

Õpetame koolituste jooksul praktilisi oskusi (kuidas pressiteadet, uudist, artiklit paremini koostada; kuidas teha oma organisatsioon meedias nähtavamaks; kuidas paremini turustada oma projekte, et nendest tõuseks maksimaalset kasu; kuidas sotsiaalmeediast kasu saada; kuidas Bioneeri uusi võimalusi rakendada; mida on otstarbekas kajastada; kuidas panna paika enda roll keskkonnainfo edastajana; laiem lähenemine keskkonnateemadele jne).

Igast organisatsioonist või ühendusest saame osalema võtta ühe inimese. Osalema pääsevad 15 kiiremat Tallinnas ja 15 kiiremat Tartus. Vaata lisaks http://www.bioneer.ee/tegutse/bioneeri_koolitusele_registreerumine

 

Võru keel jõudis Hispaaniasse

Võrukeelne keelepesalised tööhoos. Foto: Haanimiihhi nõvvokoda

Sõnaraamat Forvo, miä um alostusõ saanuq 2007. aastagal Baskimaalt, Hispaaniast, um tennüq hindä mano kotusõ ka võro keele sõnno jaos.
Forvo um võrgosõnaraamat, kohe kor’atas helüga välläüteldüisi sõnno üle ilma pall’odõst keelist. Huvilisõq üle ilma, egäüts umah puutrih, lugõvaq sinnäq esiq uma keele sõnno sisse.

Egä võro keele mõistja saa kah Forvohtõ esiq uma keele sõnno mano pandaq ja uma helüga sisse lukõq. Puutril piät õnnõ mikrofon man olõma ja lugõja
piät hindäle Forvohtõ pruukjanime tegemä.

Forvo võro keele alljaotustõ päses tast://www.forvo.com/languages/vro/

Jaanipäev jõuab ka Ungarisse

Homsel jaanilaupäeval peetakse Budapesti kuulsas Millenárise pargis tõelist põhjamaade-stiilis jaanipäeva!
Aasta kõige pikema päeva ja lühema ööga seotud ühist kultuuritausta, sarnasusi, aga ka erinevusi tutvustavad Ungari publikule Põhja- ja Baltimaade kultuuriinstituudid ja saatkonnad.
Loomulikult ei puudu jaanituli ning sellega seotud maagilised tavad ja kombed, näiteks sõnajalaõie otsimine, pärgade punumine jms.
Juba aastaid Ungaris elav eesti sepp Anti Antik teeb koha peal ka sepiseid, mida kaasa osta.
Soomest saabub peopaika mobiilne disainsaun. Saunaskäimisest, saunajuttudest ning soome meeste hingeelust saab selgema pildi (muuhulgas ka Pärnu filmifesivalil auhinna võitnud) soome dokumentaalfilmist “Meeste kord” (“Miestern vuoro”).

Kavast ei puudu ka eri maade stilistiliselt kirju muusika – teiste seas lõbustab ungari jaanipäevalisi ansambel Svjata Vatra.

Ungarlaste jaanipäevaks häälestamine algas aga juba kolmapäeval, kui vabaõhukohvikus Fogas Kert sai vaadata kahte filmi: “Püha tuli”, mis räägib Svjata Vatrast ja “Talvine valgus” Lofoteni saartest.
Põhjamaine jaanipäev saab teoks EUNIC-i (Euroopa Liidu Rahvuslike Kultuuriinstituutide Ühenduse) egiidi all.
Eesti programmi pani kokku Eesti Instituut Ungaris, üritust toetab Eesti Suursaatkond Ungaris.

Eesti Metsa ja Puidutööstuse Liit premeeris parimate magistritööde autoreid

Kärt Kängsepp ja EMPLi tegevjuht Ott Otsmann. Foto: EMPL

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit andis sel nädalal üle kaks 500-eurost preemiat metsatööstuse teemalise lõputöö autorile Eesti Maaülikoolist ja puidutehnoloogia teemalise lõputöö autorile Tallinna Tehnikaülikoolist.

Parima metsatööstuse teemalise lõputöö eripreemia pälvis tänavu Lauri Sutt Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudist magistritöö eest „OÜ Reta Puit saeveski rekonstrueerimine“. Möödunud teisipäeval toimunud aktusel andis preemia üle EMPLi juhatuse esimees Ando Jukk.

Parima puidutehnoloogia-alase lõputöö eripreemia sai Kärt Kängsepp Tallinna Tehnikaülikooli keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna puidutöötlemise erialalt magistritöö eest „Puidu omaduste mõju puidukaitsevahendite väljapestavusele“. Preemia andis möödunud kolmapäeval üle Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Ott Otsmann. „Mõlema töö suur pluss on nende rakenduslikkus. Loodetavasti leiavad mõlema magistritöö tulemused ka tööstuses kasutust,“ kommenteeris Ott Otsmann.

EMPL andis Eesti Maaülikooli parima lõputöö autorile preemia üle juba üheksandat aastat, Tallinna Tehnikaülikooli parima lõputöö autorile aga teist aastat.

Masinapäev-laat Sillaotsa talumuuseumis

Rehepeks Sillaotsa Talumuuseumis Mihklipäeval 2009

Sillaotsa Talumuuseumi maadel Märjamaa vallas toimub 7. juulil Masinapäev-laat. Korraldajatele teadaolevalt toimus esimene sarnane kokkusaamine aasta tagasi Pärnu Vallikäärus.

Huvitavamad autasustatavad kategooriad on lisaks mitmetele teistele kaunima “lauluhäälega” jõumasin (lauluhääle kauniduse otsustavad muusikutest komisjon), parim kaunistatud pulmaauto (valiku teeb rahvas), vanim traktor, parim autoga kostümeeritud ekipaaž.

Üritust vürtsitab kultuuriprogramm: ansambel Vanad Viisid, naisrahvatantsurühm Ülejala Sussisahistajad, naiskoor Lootus, eakate tantsurühm Valgu Vallatud, laste tantsurühm Märjamaalt.

Samaaegselt masinapäevaga toimub vanavara, vana tehnika, käsitöö ja koduloomade laat. Kogu masinapäeva tulu antakse Sillaotsa Talumuuseumi mootorite varjualuse fondi.

Lisainformatsioon ja osalejate registreerimine: www.velise.ee

Võru Folkloorifestival otsib taas lõõtsakuningat

Võru folkloorifestival

XVIII Võru Folkloorifestivalil toimub traditsiooniline August Teppo nimeline lõõtsamängijate jõukatsumine. Võru folkloorifestivali ühele tähtsamale üritusele, 14. juulil kell 11  algavale võistumängimisele on oodatud lõõtsamängijad üle Eesti. Võistumängimine toimub Eesti kuulsaima lõõtsameistri  August Teppo tööde eeskujul valmistatud lõuna-eesti ehk teppo tüüpi lõõtsadel.

Mullu võistles 32 mängijat neljas vanuseklassis – noored, algajad, täiskasvanud ja ässad. Ässade klassis võidutses Põlvast pärit Toomas Ojasaar. Auhindu, mille on välja pannud Võru vald, jagub iga võistlusklassi kolmele parimale ning nagu ikka on võimalus kolmekordsel ässade klassi võitjal saada auväärt lõõtsakuninga tiitel.

XVIII Võru Folkloorifestival toimub 12.-15. juulini ja kannab sel aastal pealkirja „Päivgi tands tsõõrin“.

Võru lähedal Loosul 1875. aastal sündinud August Teppo jõudis oma pika elu jooksul umbes 150 pilli valmistada. Viimase tegi ta 1959. aastal 84aastasena. Tüüpiline Teppo lõõts on neljarealine ja kolmekooriline. Ühe pilli meisterdamiseks kulus tal umbes kolm kuud, seda talutööde kõrvalt. Teppo lõõtsad tunneb ära erilise kõlatämbri tõttu.