Kohila valla kodukandi aabitsa esitlus toimub 10. jaanuril Kohila raamatukogus k. 9-15.
Kultuurinõuniku Anneliis Kõivu sõnul valmis kodukandiaabits “Linnulennul üle kodu” vallavalitsuse ja Hageri muuseumi ühise eriprojektina, et meie lapsed õpiksid lugema kodukandi legende ja pärimusi lugedes.
Aabitsa tekstid kirjutas noor kirjanik Eve Hele Sits, illustreeris noor kunstnik Roman Zuzjonok, kes mõlemad on Kohila kooli kasvandikud.
Hommikust saadik tuleb iga tunni järel raamatukokku mõni 2. klass, kellele räägitakse lugusid, tutvustatakse raamatu küljendamisprotsessi ja antakse aabits pidulikult üle. Esitlusele on oodatud ka need, kes oma kodukandi kultuuripärandi hoidmisest lugu peavad.
Aabitsa näol on tegu armsa, lihtsa ja sooja raamatuga, mida peaks jätkuma vähemalt järgneva viie aasta jooksul Kohilas kooliteed alustavatele lastele.
Aabitsa koostamiseks saadi toetust Raplamaa Partnerluskogu Kohalikust omaalgatusprgrammist ja Kultuurkapitalist.
Uue seaduse järgi peab jahiloomade kaitse ja arvukus olema tagatud selliselt, et säiliks nende soodne seisund, elupaikade ja liikidevaheline looduslik tasakaal.
Uues seaduses loobuti jahipiirkondade täielikust ümberkorraldamisest, kuna see oleks toonud pikaks ajaks kaasa suure segaduse ja sel perioodil tõenäoliselt ka suuremad ulukite tekitatud kahjustused.
Praegused jahipiirkonnad ja nende senised kasutajad säilivad. Suurulukitele võib jahti korraldada jahipiirkonnas, mille pindala peab olema vähemalt 5000 hektarit. Loe edasi: Uus jahiseadus
Tänasest saab maksu- ja tolliameti (MTA) üldinfo telefonile 1811 helistadSkype’i kaudu. Ameti Skype’i konto on mta.eesti. ning sellel teenindatakse kliente esmaspäevast neljapäevani kella 8.30—16.30 ja reedeti kella 8.30—15.30.
Teenindusosakonna juhataja Rivo Reitmanni sõnul aitab Skype parandada maksu- ja tollinõustamise kättesaadavust klientidele. «Võtsime Skype’i kasutusele, sest füüsilise isiku tulude deklareerimise ajal suureneb kliendikõnede arv ja välisriigis viibides on eriti kulukas telefoni teel meiega ühendust saada,» ütles Reitmann.
Maksu- ja tolliamet juhib tähelepanu, et Skype’i kontole on võimalik ainult helistada, tekstisõnumitele ei vastata.
Tänavune aasta lind nurmkana on üks kiiremini langeva arvukusega kultuurmaastiku linnuliike – näiteks Suurbritannias on nurmkana arvukus 30 aastaga langenud 70%, linnu arvukus langeb kiiresti ka Eestis.
Nurmkana (rahva seas tuntud ka põldpüü nime all) arvukuse languse põhjusteks on Valkeri sõnul esiteks põllumajandusmürkide kasutamine (kahjurputukate tõrjeks), teiseks looduslike rohumaade kadumine – üha rohkem on rapsi- ja viljapõlde, mis talle pesitsemiseks ei sobi – ja kolmandaks metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine, mis on oluliselt tõstnud rebaste ja kährikute arvukust, viimased on just nurmkanale kui maas pesitsevale linnule ohtlikud.
Ornitoloogiaühing ootab teateid nurmkana leidude kohta kõigilt inimestelt. “Et ta on peidulise eluviisiga lind, ei leia vaatlejad kõiki kanu üles,” ütles Valker.
Nurmkana võibki kõige sagedamini kohata just talvel, mil ta võib tulla lausa taluhoovi; linde võib näha ka teeäärtes lumevabadel aladel, kuhu nad kogunevad salkadena toitu otsima.
Nurmkana leidudest saab teatada aasta linnu kodulehel, nutitelefoni rakenduse abil, meiliga eoy@eoy.ee või ka saata kirjaga ornitoloogiaühingule: Veski 4, 51005 Tartu.
Kogu Eestis võib hinnanguliselt olla 4000–8000 nurmkanapaari.
Lõppenud aasta viimastel päevadel ilmus kirjastusel Varrak sarjas «101 Eesti ….» üheteistkümnes raamat, mis seekord koondab Eesti arhitektuuri kuldvara.
Valiku koostajaks on Eesti Arhitektuurimuuseumi rajaja, sadu arhitektuuri ja linnaplaneerimist käsitlenud artikleid ning üle kümne arhitektuuriraamatu avaldanud kunstiteadlane, filosoofiadoktor Karin Hallas–Murula. Loe edasi: Kaks mõisat valiti Eesti arhitektuuri kuldvarasse
Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri Keskus plaanib “Vana maamaja käsiraamatu” järjena välja anda “Reheahju käsiraamatut”. Sellega seoses otsime kontakte majaomanikega, kel on töökorras reheahjud – võib ka halvasti töötada, pea-asi, et saab kütta!
Nimelt sooviksime mõõta nende soojusefektiivsust ühe küttetsükli jooksul. Ahju üles joonestamine ning mõõteseadmete paigaldus ja maha võtmine võtavad kokku kusagil 2-4 tundi aega, mõõdikud ise jäävad küttekehale u 24h. Sobivad igat tüüpi ja igast materjalist reheahjud – umbahjud, kerisahjud, vanad ja ka uuemad reheahjud.
Omalt poolt pakuksime uuringus osalejatele konsultatsioone – mida ahjuga ette võtta, et seda korda teha ja/või kaasajastada. Samas oleksime huvitatud ka juba korda tehtud ja uundatud reheahjude mõõdistamisest. Huvi korral saata mail rasmus@evm.ee koos ühe pildiga reheahjust ning vastustega mõnedele küsimustele:
1) Millal ahi on ehitatud? (kui teate)
2) Mis materjali(de)st on ahi?
3) Mis tüüpi ahjuga on tegemist (kerisahi [lõõridega; ilma lõõrideta]; umbahi; kaminahjuks (või muud moodi) ümber ehitatud)
4) Milleks reheahju kasutate? (ruumide kütmiseks; toidu valmistamiseks vms)
5) Kui sageli ahju kütate?
Lisainfo: Rasmus Kask, Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri keskuse teadur, e-post rasmus@evm.ee, tel 5024265
Vanemuise teater annab 10.-19. jaanuarini Tartus, Viljandis, Jõhvis ja Tallinnas kokku kuus traditsioonilist muusikalikontserti.
Muusikalikontsertidel astuvad lavale Uku Suviste, Getter Jaani, Gerli Padar, Tanja Mihhailova, Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv, Vanemuise Sümfooniaorkester ning bänd koosseisus Riho Lilje (kitarr), Jürmo Eespere (klahvpillid), Alari Piispea (basskitarr) ja Tiit Kevad (trummid). Taustalauljatena osalevad Katrin Kapinus, Siiri Koodres, Germąn Javier Gholami ja Simo Breede. Dirigendi ja konferansjee kohustustes astub üles Tarmo Leinatamm.
Seekordsel „Memory’l“ on paremate paladega esindatud muusikalid „West Side Story“, „Cats“, „Minu veetlev leedi“, „Evita“, „Grease“, „Cabaret“ jt. Samuti kuuleb laule Vanemuise lavastusest „Moonlight Express“.
„Memory 2013“ toimub 10. ja 11. jaanuaril kell 19 Vanemuise suures majas, 12. jaanuaril kell 14 ja kell 19 Viljandi Ugalas, 18. jaanuaril kell 19 Jõhvi Kontserdimajas ja 19. jaanuaril kell 19 Estonia Kontserdisaalis. Tartu kontserdid on välja müüdud, samuti Viljandi päevane etendus. Pääsmeid on saada veel Viljandi õhtusele, Jõhvi ja Tallinna kontsertidele.
Regionaalminister Siim Kiisler otsib vabaühenduste seast strateegilisi partnereid. Foto: KodukantRegionaalministri valitsemisala kuulutab välja avaliku konkursi vabaühenduse leidmiseks, kes osaleks strateegilise partnerina kodanikuühiskonna arengukava vabatahtliku tegevuse suuna elluviimises ja valdkonna poliitika kujundamises.
Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on strateegilise partneri otsimise eesmärgiks leida aktiivne kodanikuühendus, kellel on ekspertteadmised ning kokkupuude vabatahtlike ja neid kaasavate ühendustega. Tema sõnul on strateegiline partnerlus poliitika kujundamises üks kaasamise vorme ning selle kvaliteetseks läbiviimiseks on konkursi võitjale ette nähtud tegevustoetus kuni 32 000 euro ulatuses.
Strateegilisele partnerile pakutakse võimalust osaleda muuhulgas nii praeguse kodanikuühiskonna arengukava elluviimises kui valdkonna poliitika kujundamises osalemisest.
„Kõigile huvitatutele ligipääsetavuse tagamine on selliste konkursside juures väga oluline,“ rõhutas regionaalminister Siim Kiisler, „sellepärast korraldamegi avaliku konkursi.“ Avaliku konkursi soovitus tuleneb ka äsja regionaalministri valitsemisala tellitud ja Praxise välja töötatud kodanikuühenduste riikliku rahastamise juhendmaterjalist, kus rõhutatakse võrdse ligipääsu ning läbipaistvuse tagamise vajalikkust. Loe edasi: Hakka vabatahtliku tegevuse valdkonna partneriks
Eestimaa Looduse Fondi selle elle aasta talguhooaeg algab erakorraliselt vara ja erakorraliselt põnevalt.
15. ja 16. jaanuaril toimub suurimetajate ajuloendus Tori kandis, kuhu on oodatud koos Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli tudengitega ka talgulised. Tegemist on ühe osaga Keskkonnateabe Keskuse läbiviidavast ilvese territoriaalsust ja toitumist käsitlevast uuringust.
Ajuloendusele tulijatel on väga suur tõenäosus näha põtra, metskitse ja teisi põnevaid metaelanike. Uuri lähemalt ja pane ennast kirja siin: http://talgud.ee/talgud/2013/ajuloendus
Eesti võib julgesti paljude maailma paikade ees uhkeldada oma elujõuliste suurkiskjate populatsioonidega. Näiteks toimetab meie metsades pea tuhatkond ilvest. Tipp-kiskjad on ökosüsteemides tiht üks haavatavamaid osi ja seepärast on nende kaitse seisukohalt tähtis, et me nende elu-olu hästi tunneksime. Eesti ilveseuurijad uurivad muuhulgas, milline on selle looma mõju tema saakloomade arvukusele ja selles on neil vaja ka talguliste abi.
Zooloog Raido Kont räägib talgute kodulehel ees ootavast nii: “Suure-tähtsa teadustöö tegemise eesmärgil oleks tarvis inimesi metsa appi loomi loendama. Teadus ise seisneb ilvese kiskluse mõju hindamises saakloomade populatsioonile – sellisel juhul on väga oluline teada saakloomade, eriti metskitsede, arvukust. Seda see loendus peakski selgitama.
Loendus ise käib ajuloenduse meetodil, ehk nii, et ühed (ajajad) kõnnivad rivis läbi metsa, ajavad loomad liikuma ja panevad nähtud loomad kirja. Teised (loendajad) seisavad vaatluspostidel ajuliini ees ja külgedel ja märgivad samuti nähtud loomad üles.
Loendus toimub kahel päeval, 15.-16. jaanuaril (teisipäev-kolmapäev) Tori kandis Soomaa rahvuspargi läheduses. Tartust viib teisipäeva varahommikul kohale ja kolmapäeva õhtul toob tagasi buss. Mujalt tulijad peavad küll oma transpordiga saabuma, kuid kohapeal saab asja vajadusel vast nii korraldada, et kõik mahuvad bussiga liikuma.”
Ööbimine on Jõesuu hostelis, kus on ka õhtu- ja hommikusöök. Teise päeva lõunasöögi teeme varutud kraamist kaasa. Endal tuleb võtta esimese päeva lõunaks midagi. Õhtul on ettekanded üldharivatel ulukiteemadel ja pärast saun.
13. jaanuaril kell 12-15 toimub Sänna Kultuurimõisas väetantsude ehk pühade ringtantsude õpituba. Juhendab Eduardo Agni Brasiiliast.
Väetants on ringtants, mis on algupärane ülemaaline tantsuviis, kus tullakse kokku ja tähistatakse elu olemust maal – voolamist!
Väetantsud ehk Pühad Ringtantsud on kogu vanadest ringtantsudest, mis sisaldavad müstilist sümbolismi – tantsud eri maadest, nagu Kreeka, Iirimaa, Rumeenia, Iisrael, Boliivia, Inglismaa, Šotimaa, Brasiilia ja teised. Need tantsud kogus 60ndatel aastatel Findhorni ökokülas Šotimaal saksa koreograaf Bernhard Wosien.
Eduardo Agni on Euroopas elav Brasiilia päritolu rahvatantsu õpetaja, muusik ja produtsent. Ta on loonud filmide ja moodsate tantsuetenduste helikujundusi. Ta on pühendunud pühade tantsutraditsioonide uurimisele. Näiteks viimasel ajal on ta uurinud India ja Nepaali huvitavaid traditsioone.
Osalustasu:
10 eurot – registreerudes ja tasudes ülekandega kuni 6. jaanuarini
15 eurot – 6.–13. jaanuar ja kohapeal
Novembri lõpust ette valmistatud ühisloomekeskkond Rahvakogu avatakse esmaspäeval, 7. jaanuaril. Esmaspäeva hommikust saavad kõik soovijad kuni jaanuari lõpuni aadressil www.rahvakogu.ee esitada oma mõtteid, mida ja kuidas oleks Eestis vaja muuta erakondade toimimises ja rahastamises, valimiste ja teiste demokraatiaküsimustega seoses.
Samuti saab Rahvakogu veebikeskkonnas lugeda ja kommenteerida teiste tehtud ettepanekuid, neid toetada, kritiseerida või täiendada. Veebruaris-märtsis töötavad kõik esitatud ettepanekud läbi asjatundjad, kes vaatavad, millised ettepanekud nõuaksid seaduste muutmist ja millised teistsuguseid lahendusi, samuti seda, millised sarnastel teemadel tehtud ettepanekud üksteist välistavad jne. Asjatundjad koostavad ettepanekutele ka esialgse mõjuanalüüsi ehk selle, mida üks või teine ettepanek endaga kaasa tuua võiks. Märtsis – aprillis arutatakse ekspertide tehtud töö veel läbi erinevatel arutelukoosolekutel ning esitatakse rahva seas enim toetust leidnud ettepanekud seejärel Riigikogule.
Portaali looja ja autor Monika Kuzmina nimetas veebileht GoodNews.ee on kingituseks Eestimaa inimestele.
“Portaal alustas tegevust 19. detsembrist 2012, kui paljud meediakanaleid oli keskendunud 21.12.2012 Maad tabava maailmalõpu ja selle saabumise vormi analüüsimisele, ” ütles ta. “Kõik, kes on väsinud negatiivsete uudiste lugemisest, saavad nüüdsest lugeda vaid positiivseid uudiseid. Portaalis on koht heategevusürituste kajastamiseks ning huvitavaid persoone ja nende igapäevatoiminguid tutvustavatel lugudel. Lisaks kirjutab portaal vapratest Eesti inimestest ja sellest, kuidas nad nii vapraks on saanud.”
Teemade valdkond on lai: elu, äri, ilu, tervis, reis, kultuur ja keskkond. Just see portaal on ka koht, kus saab tänada kõiki neid inimesi, kes teevad midagi, mis inimkonnale head teeb.”
“2010. aasta alguses käisin Arubas laeval Freewinds juhtimis-, kompetentsus- ja ellujäämiskursusel,” lisas Kuzmina. “Pärast pikka ja rasket igapäevatööd iseendaga, keerulisi ülesandeid oma keha ja vaimuga ning vaimse ja füüsilise tasakaalu leidmise, sain ma Arubalt kaasa ühe unistuse – levitada häid uudiseid. Mul tekkis veendumus, et inimestel on kõrini virisevast suhtumisest, negatiivsusest ning halbadest uudistest. Otsustasin, et teen Eestisse heade uudiste kanali. Esialgu polnud plaan päris selge, kas teha ajakiri, ajaleht, telesaade või hoopis raadiosaade, aga selge oli see, et ma teen selle ära. Kui oma mõttest erinevatele inimestele rääkisin, siis mõni pidas mind rumalaks, naiivitariks ja saamatuks midagi sellist teha. Mis seal ikka. See pani mind mõtlema ja headuse ideesse veel rohkem süvenema. Hakkasin tegema katseid. Loobusin iga suvi mingi perioodi jooksul negatiivsete uudiste vaatamisest ja lugemisest. Teate, mis juhtus? Olin nädala möödudes rõõmsam, avatum ja loomingulisem, olin vabam!”
Naise loomusest tuleb siiras soov, et inimesed oleksid rõõmsamad, õnnelikumad ja oleksid vabamad tegelemaks sellega, milleks nad siia ilma on loodud: “Soovitan kõigile mitte kulutada aega inimeste peale, kes teid kritiseerivad ja kes teid kuidagi väiksemaks teevad, kui te päriselt olete. Soovitan ka mitte kuulata neid inimesi, kes maailmale ise kingitusi ei tee, aga teid süüdistavad või halvustavad, kui te kingite siiralt oma südant, aega ja vahendeid kaasinimestele. Ärge kuulake neid, kes teistest halvasti räägivad, uskuge ikka headusesse ja veenduge inimeste headuses ise, mitte teiste juttude põhjal. Minu unistus on suuresti täitunud tänu kahele suurepärasele inimesele – Kristi Zirkile ja Aare Rüütlile. Suur kummardus neile mõlemale ja aitäh kogu südamest idee igakülgse toetamise eest!”
“Armas Eestimaa inimene – siin on kingitus kogu Eesti rahvale! Heade uudiste portaal GoodNews.ee – ainult head uudised. Head lugemist!” kuulutas ta seoses uue veebilehe tulekuga.
GoodNews.ee on avanud ka vihjelehe, kuhu aasta ring saab saata vihjeid heade inimeste ja nende heade tegude kohta: http://www.goodnews.ee/saada-vihje
Juba sellel nädalavahetusel, 5.-6. jaanuaril 2013, võõrustab Otepää nii piirkonna, kui ka Eesti üht suurimat rahvusvahelist spordiüritust – laskesuusatamise võistlust IBU CUP 4 Biathlon Otepää 2013. Lisaks võistluse jälgimisele saab spordihuviline Otepääl nautida ka talverõõmusid ning klubides ja toitlustuskohtades kultuuriprogrammi. Võistlused on pealtvaatajatele tasuta.
Talve suurimal spordivõistlusel löövad kaasa 101 naissportlast ja 138 meessportlast kokku 34 riigist. Maailmanimedest on kohal Ivan Tcherezov, Timofei Lapshin, Alexander Os, Lars Helge Birkeland, Tobias Eberhard. Eestlasi on rajal kokku 5 meest ja 6 naist. Meestest võistlevad Peeter Kirss, Roland Lessing, Danil Steptsenko, Indrek Tobreluts ja Jan Treier. Naistest sõidavad Meril Beilmann, Ulla-Maarit Helinurm, Kadri Lehtla, Marju Meema, Johanna Talihärm ja Kristel Viigipuu.
Tulla tasub aga Otepääle juba reedel, mil spordisõbrad saavad tantsida rockmuusika kullafondi saatel Otepää Kultuurikeskuses, kuulata elavat muusikat toitlustuskohtades ning osa saada ööklubis pakutavast.
Pärast võistlusi ootab Talvepealinn kõiki aga nautima talvemõnusid – Tehvandi suusaradade kasutamine on seoses suurvõistlusega piiratud, kuid avatud on Tartu Maratoni rada, Pühajärve-Kääriku rada ja Kääriku suusarajad. Mäesuusatajaid ja lumelaudureid ootavad Kuutsemäe, Munamäe ja Ansomäe suusakeskused. Otepää Snowtubing ootab kõiki lapsi ja vanemaid tuubiradadele, mootorsaanihuvilised saavad saanidega sõita Paap Kõlari Safarikeskuses ja Kuutsemäe Kelgukeskuses. Tehvandi talvine 9 rajaga Disc Golf´i park ootab samuti huvilisi. Loe edasi: Otepää võõrustab rahvusvahelist suurüritust
Neljapäeva (03.01.2013) hilisõhtul lõppenud ülikoolide maailmameistrivõistlused väitlemises võitis individuaalarvestuses eestlane Martin Kiik.
Väitlemine on õpilaste ja tudengite intellektuaalne võistlus, kus osalejad peavad piiratud aja jooksul kohtunike ees veenvalt põhjendama oma argumenteeritud seisukohti etteantud teemal. Väitlemises hinnatakse võrdselt nii mõtlemise- kui eneseväljenduse oskuseid. Väitlejad õpivad kiiresti ja analüütiliselt mõtlema, oma mõtteid täpselt sõnastama ja veenvalt publikule esitama. Väitlusega tegeletakse Eestis 1994. aastast Eesti Väitlusseltsi eestvedamisel, 2011. aastast on väitlusõpetus ka riiklikus põhikooli- ja gümnaasiumi õppekavas.
WUDC (World Universities Debating Championship) on maailma suurim akadeemilise väitluse turniir. Käesoleval aastal Berliinis toimunud 33. maailmameistrivõistlustest võttis osa 392 kaheliikmelist võistkonda ehk 784 väitlejat 82 riigist, lisaks kohtunikud ja korraldajad.
MM-l teatakse teemad 15 minutit enne väitluse algust, käesoleval aastal väideldi näiteks allolevatel teemadel:
– Rahvusvahelised arenguorganisatsioonid (nt Maailmapank) ei tohiks rahastada loodusressursside kaevandamist korrumpeerunud riikides.
– Kiiresti kasvava elanikkonnaga riigid peaksid andma igale täiskasvanule kaubeldava loa ühe lapse saamiseks.
– Euroopa Liit peaks anulleerima Kreeka riigivõla.
– Sõduritel peaks olema lubatud keelduda sõjalistel missioonidel osalemisest moraalsetel kaalutlustel.
Väitlemine toimub inglise keeles ning kuna keele valdamisel on suur roll väitluse tulemuses, siis peetakse eraldi arvestust inglise keelt emakeelena kõnelevate, teise keelena kõnelevate ja võõrkeelena kõnelevate võistkondade ja väitlejate osas. Igas kategoorias selgub maailmameister nii võistkondlikult kui individuaalarvestuses. Loe edasi: Maailma sõnaosavaim tudeng on eestlane Martin Kiik
Täna, 4. jaanuaril – rahvusvahelise pimedate punktkirja looja Louis Braille’ (1809-1852) sünniaastapäeval – märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva.
Punktkiri ehk Braille’ kiri on reljeefsetest punktikombinatsioonidest koosnev sõrmedega loetav kiri, mida pime prantslane Louis Braille esitles 1829. aastal. Seda kirja kirjutatakse paksemale paberile erilise tahvli ja tihvtiga või punktkirjakirjutusmasinaga või trükitakse punktkirjaprinteriga. Punktkirjakuvar aga võimaldab kirjutada Braille’ kirjas teksti ja lugeda arvutiekraanil olevat tavakirjas teksti punktkirjas.
Punktkiri jõudis pimedate eestlasteni ülemöödunud sajandi viimasel veerandil. Aastakümneid vaid üsna vähe muutunud Braille’ kirja arendamisele aitas oluliselt kaasa arvutitehnoloogia kasutuselevõtmine.
Eesti suurim punktkirjas raamatute valmistaja on Eesti pimedate raamatukogu. Laenutuses on 780 nimetust selles kirjas raamatuid.
10. jaanuaril avaneb ka rahvakultuuri maakondliku toetuse programm, kuhu saab taotlusi esitada 30. jaanuarini. Alates 10. jaanuarist on rahvakultuuri keskuse kodulehel saadaval ka kõnealuse programmi uus kasutuskord. Maakondliku toetuse jagamise otsustab maakonnas moodustatud viieliikmeline komisjon.
2013. aasta on Eestis kuulutatud kultuuripärandi aastaks.
Kultuuripärandi aasta fookus on seatud kultuuripärandile terviklikult, kaasates pärandi nii vaimset kui ka ainelist poolt, nii riikliku (või ka rahvusvahelise) kaitse all olevat pärandit kui ka seda igapäevast (elu)keskkonda, kogukonna tegutsemisvälja ning traditsioone, mis ei ole kaitse all, aga on ometi väärtuslikud kohaliku identiteedi kujundajana. Teema-aasta eesmärk on, et inimesed teadvustaksid kultuuripärandit kõikjal enda ümber ning mõistaksid, et seda tuleb koos hoida – kultuuripärand on meie identiteedi osa ja alus.
Pärandi hoidmisel tuleb lisaks sellele, kuidas me seda teeme, mõelda ka sellele, kellele me seda hoiame – pärijata pole pärandit. Seda, mida ja kuidas me praegu hoiame, hakkavad tulevased põlved uuesti mõtestama. Kuna kultuur, sh ka kultuurmaastik, on inimtekkeline, siis keskendubki aasta programm inimestele: inimesed kultuuriruumides, kultuuripärand kogukonna väärtushinnangutes, noored. Loe edasi: Kultuuripärandi aasta juhtlause on: pärijata pole pärandit!
Nägemispuudega lastele mõeldud kombatavate raamatute konkurss peetakse esmakordselt Soomes Helsingis ajavahemikul 24.-27. oktoober 2013.
MTÜ Kakora on T&T-organisatsiooni poolt volitatud organisatsioon Eestis, kes vahendab konkursile kombatavaid raamatuid.
Kakora ootab ise valmistatud kombatavaid raamatuid osalema konkursil.
Valmis raamatud tuleb saata 1. septembriks aadressile Tuulemaa 9-21, 10312 Tallinn, Kakora MTÜ
Vaid viis tööd riigi kohta saadetakse rahvusvahelisele konkursile Helsingisse, mis on läbinud Kakora poolt moodustatud žürii sõela üks kuu enne konkurssi. Veell on aega, kuid alustada tasub juba nüüd. Tulemused/võitjad kuulutatakse välja 27. oktoobril Raamatumessi ajal Helsingi suurhallis. Loe edasi: Kombatavate raamatute konkurss ootab osalema
Eesti Ornitoloogiaühing valis 2013. aasta linnuks nurmkana, keda tuntakse ka põldpüü nime all. See väikese kodukana mõõtu lind elab peamiselt kultuurmaastikus ning tegutseb sageli talude, lautade ja muu inimasustuse läheduses.
Vaatamata sellele ei teata nurmkanade eluolu kohta kuigi palju. Eestis arvatakse seda liiki pesitsevat 4000 – 8000 paari, kuid uuemad loendusandmed näitavad, et nurmkanade arvukus on väga tugevalt langenud.
Alanud aastal on kavas meedia ja loodusõhtute vahendusel nurmkana inimestele tuttavamaks teha ning koos linnusõprade abiga selle liigi elust rohkem teada saada. Selleks ootame teateid kohatud nurmkanadest. Seda saab teha aasta linnu kodulehel, nutitelefoniga ka otse vaatluskohalt. Nurmkana käekäiku ning talviste salkade ja pesakondade suurust aitab aga selgitada küsitlusankeet. Lisaks on plaanis nurmkanade talvisesse toitmiskohta paigaldada veebikaamerad ning uurida, kes käib nende lindude pesi rüüstamas. Nurmkanast ja osalusvõimalustest saab lähemalt lugeda aasta linnu kodulehelt www.eoy.ee/nurmkana.
Nurmkana on 19. aasta lind. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht meil esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi aasta linnu uurimise ja kaitse tegevustesse. Varasemate aasta lindudega saab tutvuda Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehel www.eoy.ee/aastalind.
Eestimaa Looduse Fond (ELF) koos Maailma Looduse Fondi (WWF) ja Läänemere Maade Talunike Keskkonnafoorumiga ootavad Eesti põllumajandustootjaid kandideerima rahvusvahelisel konkursil „Läänemeresõbralik põllumajandustootja 2013“.
Rahvusvahelise konkursi eesmärk on tuua esile häid ja innovatiivseid põllumajanduspraktikaid, mis aitavad võidelda ühe Läänemere keskkonna suurema probleemiga – liigsete toitainete jõudmisega meie kodumerre. „Põllumajandust on võimalik arendada nii, et mere saastamine seejuures väheneb. Läänemeresõbraliku taluniku senised konkursid on selle ilmekaks näiteks,“ toob esile põllumajanduse olulisuse Läänemere heaolule ELFi merekeskkonna ekspert Aleksei Lotman.
Konkurss ise on kaheosaline – esimese vooru ehk Eesti-sisese konkursi võitja saab auhinnaks 1000 eurot ning pääsu rahvusvahelisse vooru, kus konkureerivad kõigi Läänemere maade kohalikud võitjad. Rahvusvaheline žürii valib terve Läänemere piirkonna parima, kes saab tiitli „Läänemeresõbralik põllumajandustootja 2013“ ning premeeritud 10 000 euroga. Loe edasi: Läänemeresõbraliku põllumajandustootja konkurss ootab kandidaate
Aasta lõpus meeldib ikka kõigile kokkuvõtteid teha. Nii ka meile. Seega panimegi ritta mööduva aasta enimloetud uudised. Loodame, et nendest nii mõnegi üle lugemine tuletab teile meelde häid mälestusi kohe-kohe lõppevast 2012. aastast. Mõni neist on lühem, mõni pikem lugu, aga sellised nad sel aastal olid(:
2012. aastal tõusis Eesti inimeste huvi elektriautode vastu. Olulist rolli mängisid müüdavate elektriautode valiku suurenemine, kiirlaadimisvõrgu valmimine ning inimeste teadlikkuse tõus elektriautodest. Lühikese ajaga on Eestist saanud elektriautode osakaalult Norra järel teine riik maailmas.
Kui 2011. aastal esitati KredExile täiselektriautode ostmiseks 16 taotlust, siis lõppeval aastal on neid esitatud 93. Kokku on tänaseks esitatud 109 taotlust ja toetus on välja makstud 79 taotlejale. Maksimaalne toetussumma ühe täiselektriauto kohta on 18 000 eurot, millele lisaks hüvitab KredEx kodulaadija maksumusest kuni 1000 eurot.
Kõige rohkem on taotlusi esitatud Nissan Leafi ostmiseks, sellele järgnevad Fiat Fiorino EV ja Mitsubishi iMiev.
Alates novembri teisest poolest võtab KredEx vastu ostutoetuse taotlusi ka pistikust laetavate hübriidautode (plug-in hybrid electric vehicles) soetamiseks. Sõltuvalt aku mahutavusest jääb nende sõidukite toetussumma vahemikku 3000 – 12 000 eurot auto kohta.
Üle Eesti on tänaseks paigaldatud 144 kiirlaadijat, mida on laadimiseks kasutatud enam kui 3500 korral. Kokku paigaldatakse 163 kiirlaadijat üle kogu Eesti. Jaanuari lõpuni on laadimine nendega tasuta. Loe edasi: Inimeste usaldus elektriautode vastu on tõusnud
Vanemuise teater andis 2012. aastal 550 etendust ja kontserti, mida külastas kokku 201 995 inimest. Lisanduvad 196 noortetöö üritust, mis kogusid 10 085 külastajat. Kokku kogus Vanemuine lõppeval aastal 212 080 külastust, mis on 17 853 külastaja võrra rohkem kui 2011. aastal.
Nõnda suur vaatajate arv on viimaste aastakümnete rekord. Viimati küündis Vanemuise külastajate arv üle 200 000 piiri nõukogude ajal, kaheksakümnendatel. Vanemuine hoiab saavutatud tulemusega kõigutamatult Eesti külastatuima teatri tiitlit. Omatulu teenis teater 2,6 miljonit eurot (ilma käibemaksuta), mis on 0,2 miljonit rohkem kui 2011. aastal. Saalide keskmine täituvus paranes 11,4 protsendipunkti võrra jõudes 80,9 protsendini.
Vanemuise teatri kõige külastatum muusikalavastus oli „Kosmonaut Lotte“, mida käis vaatamas 25 314 inimest. Draamažanri populaarseim lavastus oli „Kalendritüdrukud“, mida külastas 13 706 inimest. Tantsuteatri vaadatuimaks lavastuseks osutus „Pähklipureja“, mida külastas 3699 teatrisõpra. Loe edasi: Vanemuise teater jõudis tagasi nõukogude aega
Päästeamet hoiatab ilutulestiku väärkasutuse eest, millest võib alguse saada tõsine tulekahju. Et ilutulestik inimestele kahju ei teeks, soovitab Päästeamet kasutada ilutulestikku vastavalt kaasas olevale juhendile ning kaine peaga. Ilutulestik ei ole ka lapse mänguasi.
Õue ilutulestikku tegema minnes tuleb jälgida kõiki ohutusnõudeid, mida pürotehnika tootjad kasutusjuhendis välja on toonud, juhised räägivad toote toestamise vajadusest, ohutust kaugusest ja süütamise viisist. Kindlasti ei tohiks läheduses olla inimesi või lemmikloomi, autosid ja hooneid. Rakette ei tohi lasta rõdult, aknast või käest. Jälgida tuleks kuhu rakett on suunatud, et see ei lendaks inimeste poole, katusele või aknasse.
Ära osta välise vigastusega või kasutusjuhendita pürotehnikat ja hoia pürotehnikat kuivas kohas. Vali pürotehnika kasutamiseks õige aeg ja koht, arvesta nii öörahu kui ilmastikuoludega. Ilutulestiku süütaja peab pärast süütamist võimalikult kiiresti eemalduma, süütamisel ei tohi kummarduda ilutulestiku kohale. Kui pürotehnika pärast süütamist ei toimi, ei tohi sellele kohe läheneda, ohutum on läheneda näiteks 10 minuti möödumisel. Pürotehnikat ei tohi ka mitte mingil juhul proovida ümber ehitada, selle käigus on oht saada tõsine nägemus- või kuulmiskahjustus või näiteks ilma jääda sõrmedest.
Kui soovid uut aastat õues tervitada, varu toast väljumiseks aega ja ära kiirusta. Kustuta põlevad küünlad, et mitte kodust ilma jääda ja võta kaasa võtmed, et mitte ukse taha jääda.
Möödunud aastavahetusel süütasid ilutulestiku raketid Päästeametile teadaolevalt neli hoonet, mõni päev hiljem aga süütas raketilaskja Tartu külje all asuva Tõrvandi spordihoone välisseina, mille soojustus põles kokku 30 ruutmeetri ulatuses.
Täpsemalt saab ilutulestiku ohutuse teemal lugeda Tehnilise Järelevalve Ameti ohutusportaalist: http://www.ohutus.ee/index.php?id=10837
Foto: EMSAMahepõllumajandus on juba aastaid suunanud oma pideva tähelepanu teemadele nagu geenitehnoloogia, patentimine ja pestitsiidijäägid. 2012. aastal keskenduti ka loomade heaolu ja toidu raiskamise probleemidele.
Geneetiline muundamine tekitab küsimusi kogu maailmas ja sellega seotud suurettevõtete (Monsanto jt) tegevus leiab üha uut vastuseisu. Geenmuundatud seemnete kasutamine siiski suureneb, mis koos pestitsiidide kasutamisega võivad kujutada ohtu nii inimestele kui ka loomadele ja keskkonnale tervikuna. Eriti ohustatud on mesindus. Mesilaste massihukkumine agrokemikaalide tõttu ja mee geneetiline saastumine olid teemadeks rahvusvahelisel mahemesinduskonverentsil Mehhikos. Konverentsil osalejad esitasid Mehhiko valitsusele geenmuundamist vastustava esildise. Peruu parlament kehtestas geenitehnoloogiale moratooriumi.
Ameerikas tehti edusamme geenmuundatud toidu märgistamise teemal. Kalifornias koguti 800 000 allkirja, millega saavutati referendumi korraldamine geenmuundatud toidu märgistamise osas. Geenitehnoloogia- ja toidutööstuse liidu 40 miljoni dollarilise meediakampaania tulemusel kukkus aga läbi geenitehnoloogia vastaste kampaania „Meil on õigus teada“. Aktivistid siiski jätkavad oma tegevust boikottide ja omaalgatusliku märgistamise abil.
Suurt furoori tekitas Prantsuse teadlaste (Gilles-Eric Séralini jt) uuring, kus leiti seoseid rottidele söödetava Monsanto geenmuundatud maisi NK603 ja kasvajate tekke vahel. Euroopa toiduohutusamet (EFSA) kritiseeris uuringut selle metodoloogilise nõrkuse tõttu, ega pea täiendavaid uuringuid vajalikuks. Kahjuks on EFSA võtmas mittekriitilisi seisukohti geenitehnoloogiatööstuste uuringute suhtes, isegi kui need ei vasta kohati OECD standarditele, ja on kriitiline uuringute osas, mida viivad läbi sõltumatud asutused.
Glüfosaatide terviseriskid, millele on viiteid kogu maailmast, ei ole ametivõimude poolt teadvustatud. Mitmed ajakohased uuringud näitavad glüfosaatide kasutamise pidevat kasvu ja selle jääkide kuhjumist toidus ja inimestes. Monsanto patendiga laiaspektrilise herbitsiidi kasutamisel on rida kõrvalmõjusid inimeste ja loomade rakkude kahjustamisest ning hormonaaltalitluse mõjutamisest kuni kahtlusteni, et see on kantserogeenne.
Üha enam inimesi nõuavad põllumajandust, mis oleks jätkusuutlik, sotsiaalne ja väikesemahuline ning pakuks tervislikku toitu. Samuti protestitakse põllumajandustööstuse laienemise, loomadevastase julmuse, geenmuundamise ja toiduraiskamise vastu. Jaanuaris toimus Berliinis teist korda massidemonstratsioon „Meil on küllalt!“, kus osales 23 000 inimest. Järgmise aasta jaanuaris toimub üritus Berliinis taas. Loe edasi: Mahesektori ülevaade 2012: peamised teemad ja arengud
