Suvel Ruhnul maa seest välja kaevatud tammepuu tüvetükk osutus radiosüsiniku meetodil tehtud uuringu järgi ligi 4000 aasta vanuseks. Tegemist on teadaolevalt kõige vanema puutüvega saarel.
Tammetükk leiti kanalisatsiooni ja veetrassi paigaldamise tööde käigus 1,3 meetri paksuse liivakihi alt. Geoloog Alar Rosentau sõnul kasutati algul dateerimiseks välimisi aastarõngaid, mis peaksid andma puu vanuse hukkumise ajal. Vanuseks kujunes 3580 +/– 40 aastat. “Kalibreeritult on seega vanusevahemik 3990–3720 aastat ja mediaanvanus 3880 aastat,” märkis Rosentau. Georadariuuring tamme lähiümbruses näitab, et võimalikke tüvesid võib Ruhnul rohkemgi olla. “Kui vaadata Ruhnu rannajoone paleorekonstruktsiooni 4000 aastat tagasi, siis tundub, et tammed olid tollal üsna rannajoone lähistel ning võimalik ka, et mõne tugevama tormiga ümber puhutud,” pakkus Rosentau.
Allikas: Meie Maa
Rubriik: Eesti
Nädalavahetusel esineb katkestusi äriregistri töös
28. detsembri õhtul alustatakse äriregistri menetlustarkvara üleviimist uuele infosüsteemile ning sellega seoses on peatatud äriregistri töö kuni esmaspäeva hommikuni 31. detsembrini.
Äriregistri ettevõtjaportaali katkestus algab reedel, 28. detsembril kell 18.00 ning lõpeb hiljemalt esmaspäeva, 31.detsembri hommikul kell 6.00.
Lisaks võib esineda tõrkeid ja katkestusi äriregistri teabesüsteemi ja x-tee teenuste töös ajavahemikul 29.12.12 kella 21.00-st kuni 31.12.12 kella 06.00-ni.
Allikas: justiitsministeerium
“Jõulutunneli” kaudu annetati vaimupuudega noorte kodu heaks 202 000 eurot
ETV heategevussaade “Jõulutunnel” käsitles intellektipuudega noorte ja nende perede eluolu ning kogus Päikesekodu toetuseks 202 tuhat eurot. Annetuskõnesid oli kokku 42 424, kõige rohkem kõnesid tehti 5 euro suuruses.
“Jõulutunneli” seekordne partner SA Maarja Päikesekodu rajab annetuste abiga Tartumaale Haaslava valda raske või sügava vaimupuudega täiskasvanuks saavatele lastele kodu, kus saab elada, õppida ja töötada 50 noort. Kodu päevakeskuses saaks rehabilitatsiooniteenust kuni 150 inimest ja see pakuks tegevusi kogu Lõuna-Eesti piirkonnale.
Saates esinenud ajakirjaniku Tiina Kangro sõnul on puudega inimeste hooldajaid ja peresid märkama hakatud üsna hiljuti. “Eestis on alles mõnel viimasel aastal hakatud aru saama, et täiesti hiilivalt ja kogemata on tekkinud meile selline liik inimesi nagu omaste hooldajad – puudega inimeste perekonnaliikmed. Kui 20 aastat tagasi võeti maailmast üle klausel, et puudega inimese koht on kodus oma perekonna juures, unustati ära, et seal perekonnas on teised inimesed, kes võivad selle koormuse kõrval invaliidistuda,” rääkis Tiina Kangro. Saates käsitleti pere ja riigi ülesandeid ning ootusi intellektipuudega inimeste toetamisel ja hooldamisel. Lapsevanemad rääkisid oma intellektipuudega lapse kasvatamise korraldamisest perekonnas.
Tartu Maarja kooli direktor Jaanus Rooba hinnangul näitab ühiskonna suhtumine puuetega inimestesse ja nende hoolekande korraldusse ühiskonna üleüldist tegelikku heaolutaset.
Saate juht ja produtsent Margus Saar loodab, et perede jutustatud lood ja ekspertide hinnangud andsid üldsusele parema ettekujutuse omaste hoolduse probleemidest. Ühtlasi soovib Saar, et jutuks võetu oleks surveks järgmistes aruteludes ja annaks tõuke ka riiklike meetmete muutmiseks.
2011. aastal koguti televaatajate abiga Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tegevuskeskuse uuendamiseks ja laiendamiseks 208 055 eurot.
Anneli Tõevere-Kaur
Aasta muusik 2012 on Paavo Järvi
Eesti Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid aasta muusikuks 2012 dirigent Paavo Järvi kõrgetasemelise kontserttegevuse ja Eesti muusikaelu arendamise eest. Paavo Järvi kütkestab oma kontsertide ja salvestustega publikut kogu maailmas ning võidab klassikalisele muusikale kõikjal uusi sõpru ja järgijaid. Tema eestvedamisel ja kunstilisel nõustamisel Pärnus toimuv Järvi suvefestival ning suveakadeemia toob välismaal tegutsevad muusikud, Eesti talendid, musitseerima koju.
Aasta muusiku tiitel antakse Paavo Järvile üle 1. jaanuaril Estonia kontserdisaalis toimuval pidulikul uusaastakontserdil, mille vahendavad otseülekandes ETV ja Klassikaraadio.
Tänavu kuulutakse aasta muusiku tiitel välja juba 31. korda.
Paavo Järvi (1962) on maailmahaardega dirigent, üks nimekamaid oma põlvkonnas. Tunnustatakse tema laia ja avastuslikku repertuaarivalikut, väljapaistvaid suurte romantikute teoste esitusi ning Eesti ja Põhjamaade heliloomingu tutvustamist. Paavo Järvit hinnatakse kõrgelt noore publiku kaasamise eest. Väga oluline koht kuulub Järvi tegevuses Eesti heliloojate teoste esitamisele ja jäädvustamisele, tema repertuaaris on Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri, Helena Tulve, Lepo Sumera, Eduard Tubina, Tõnu Kõrvitsa jt helitööd.
Kultuuriministeerium ootab taotlusi eesti kultuuri tutvustamiseks maailmas
Kultuuriministeerium kuulutas välja programmi „Eesti kultuur maailmas” 2013. aasta esimese taotlusvooru, taotluste esitamise tähtaeg on 21. jaanuar.
Programmi eesmärk on soodustada eesti kultuuri rahvusvahelistumist ja kultuurieksporti, tutvustada Eestit maailmas ja luua Eesti loovisikutele, kultuurikollektiividele ja loomeettevõtjatele võimalusi rahvusvahelisele areenile jõudmiseks.
Toetatakse osavõttu Eestile olulistest rahvusvahelistest kultuuriüritustest ning välisriigis toimuvate kultuuriprojektide, sh kontsertide ja turneede, etenduste, näituste, väljapanekute, esitluste jms korraldamist. Samuti toetatakse välismaal toimuvate Eesti kultuuripäevade ja -festivalide korraldamist ja neist osavõttu. Ühtlasi saab toetust taotleda osalemiseks rahvusvahelistel messidel, esitlusfestivalidel ja teistel eksporti soodustavatel üritustel; osavõtuks rahvusvahelistest konkurssidest ja võistlustest ning eesti kultuuri tutvustavate veebilahenduste ja mobiilsete rakenduste väljatöötamiseks.
Kultuuriministeerium kavandab 2013. aasta eelarvest Eesti kultuuriekspordi toetusprogrammile ligi 535 800 eurot.
Täpsema info toetusprogrammi kohta leiab SIIT
Kalevipoja ainestik jõudis uude raamatusse
Neljapäeval esitleti Jõgevamaal Saare vallas Kääpal asuvas Kalevipoja muuseumis raamatut “Kalevipoeg piltides “, mis tutvustab rahvuseepost läbi kunstnik Jaan Kaljuvee maalide ja luuleridade.
Raamatu sünnilugu sai alguse sellest, et kunstnik Jaan Kaljuvee tuli Kääpale Kalevipoja muuseumisse Kalevipoja teemalisi maale tutvustama. Muuseumi juhataja Ulvi Tamm ning SA juhataja Hannes Soosaar ja toonane projektijuht Urpo Reinthal leidsid, et kunstiteosed ja neid lahtiseletavad luuletused väärivad jäädvustamist. Ennekõike rahastamisvõimalustega tegeledes, asusid nad kaasa aitama trükise väljaandmisele. Selles töös osales usinasti ka mõned aastas Kalevipoja Koja projektijuhina töötanud Moonika Hunt, kes esitlusele oli kaasa võtnud ka pisipoja. Samuti aitas projekti ellu viia ka SA Kalevipoja Koda praegune projektijuht Tamar Erikson. Nii valmiski kuuekümne neljast pildist ja salmidest koosnev raamat “Kalevipoeg piltides”.
Jaan Kaljuvee elab Tartumaal Vedul ning on töötanud põllumajandusettevõttes töökoja juhatajana ja kombainerina. Mitmekülgses tegelemises kunstiga on talle inspiratsiooniallikaks ennekõike Kalevipoja lood. Saare vallavanem Jüri Moroziv ja Voore põhikooli direktor Raivo Reimets märkisid presentatsioonil, et Kaljuvee looming on igati oluline rahvuseepose väärtustamisel ning selle vastu huvi suurendamisel. Koolijuht arvas, et raamat võiks huvi pakkuda vähemalt kolmveerandile Voore kooli õpilastest.
Korteriühistud: sulalumega jälgige katuseid ja kõnniteede olukorda
Ootamatult soojaks läinud talveilm toob ühistus ohtralt heakorratööd juurde – kõnniteedel on vee all jäine kiht, mis vajab libedusetõrjet, samuti tuleb jälgida katuste olukorda – raskeks muutunud sulalumi võib ohustada hoone konstruktsioone, hoiatas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Andres Jaadla. “Inimestel kipub olema arusaam, et sulailmaga pole tarvis lund ära lükata, see sulab niigi – kuid kui katusele on kogunenud suurem hulk lund, sest pidevalt on ka juurde sadanud, muutub see sulamisel raskeks ning
katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 meetrit,” rääkis Jaadla. Hoolega tuleks tema sõnul jälgida ka väiksemaid kõrvalhooneid, garaaže, samuti maja varikatuseid ja rõdusid.
Katustel lumetõrjetööde teostamise ajaks oleks Jaadla sõnul vajalik kaasata lisajõude, näiteks tööde ohupiirkonnas liiklejate
hoiatamiseks. Ohuala tuleb tähistada silmapaistvalt ja arusaadavalt. “Lindiga piiramine ei vabasta majaomanikku vastutusest võimalike
õnnetuste ees ega katuse hooldamise kohustusest,” hoiatas Jaadla. Ka lumerookimine ja libedusetõrje kinnistuga piirnevatel kõnniteedel on jäetud pelgalt kinnistuomaniku ülesandeks, kuigi korteriühistud on seda Jaadla sõnul korduvalt esile tõstnud kui ebaõiglaselt mahukat kohustust, mis võiks olla kohaliku omavalitsusega jagatud või siis mingil moel ühistutele kompenseeritud. “Sulailmadega tuleb jälgida ka, et kõnniteed poleks libedad – veekihi all võib olla sulalumi jäässe läinud,” rääkis ta.
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve
riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
Sacred Circle Dance väetantsude õpituba
12. jaanuaril ja 13. jaanuaril toimuvad 
Väetantsude ehk Pühade Ringtantsude õpitoad, mida juhendab Eduardo Agni!
Väetants on ringtants, mis on algupärane ülemaaline tantsuviis, kus tuleme kokku ja tähistame elu olemust maal – voolamist!
Väetantsud ehk Pühad Ringtantsud on kogu vanadest ringtantsudest, mis sisaldavad müstilist sümbolismi – tantsud eri maadest, nagu Kreeka, Iirimaa, Rumeenia, Iisrael, Boliivia, Inglismaa, Šotimaa, Brasiilia ja teised. Need tantsud kogus 60ndatel aastatel Findhorni ökokülas Šotimaal saksa koreograaf Bernhard Wosien.
Eduardo Agni on Euroopas elav Brasiilia päritolu rahvatantsu õpetaja, muusik ja produtsent. Ta on loonud filmide ja moodsate tantsuetenuste helikujundusi. Ta on pühendunud pühade tantsutraditsioonide uurimisele. Näiteks viimasel ajal on ta uurinud India ja Nepaali huvitavaid traditsioone.
Eduardo Agni on ka suurepärane kitarrist ja helilooja, kes on loonud ainulaadse kitarrimängustiili: kuula teost “Red” YouTube’ist: http://www.youtube.com/watch?v=GcibnZ-GALU
Osaleda saavad igas vanuses inimesed. Eelnev tantsukogemus pole määrav. Oluline on vaid kohalolek.
Võta kaasa kerged tantsujalatsid ja pane selga mugavad riided.
12. jaanuaril, laupäeval, kell 12-15 • Taiji Klubis Tallinnas, Pärnu mnt. 102, sissepääs E, II korrus
Osalustasu:
15 eurot – registreerudes ja tasudes kuni 5. jaanuarini
20 eurot – 5.–12. jaanuar ja kohapeal
13. jaanuaril, pühapäeval, kell 12-15 • Sänna Kultuurimõisas, Võrumaal, Rõuge vallas
Osalustasu:
10 eurot – registreerudes ja tasudes ülekandega kuni 6. jaanuarini
15 eurot – 6.–13. jaanuar ja kohapeal
Registreerumine: Taisto Uuslail, tel 528 7044, e-post info.helisen@gmail.com
Osalustasu kanda a/a: Taisto Uuslail, 221010034641 (Swedbank)
Lisainfo:
http://www.youtube.com/watch?v=F0HDKA3IaKs
http://www.eduardoagni.com.br/release/index2.asp
Õpituba korraldab: Helisen Stuudio / www.helisen.eu
Saage tuttavaks – põlvamaised linarosinad!
Selle aasta kevadel Tartus aset leidnud Maamessil 2012 käis palju huvilisi Põlvamaa boksis mekkimas kummalisi, kuid väga maitsvaid maiusi. Tegemist oli toona uudistootega, millel polnud veel nimegi.
„Lühidalt öeldes tõime maitsmiseks välja linaseemnete pressimisjäägina tekkinud krõbinad, mida oli karamellistatud fariinisuhkrus,” rääkis Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Kaire Mets.
Pole ju saladus, et linaseemned on tervise seisukohalt tõeline varaait, sest nad sisaldavad polüküllastumata rasvhappeid, mis omakorda kuuluvad oomega-rasvhapete hulka. Ka hiljutised uuringud on näidanud, et linaseemnete söömine aitab vähendada südamehaiguste, vähktõve, insuldi ja diabeedi riski. Linaseemnete veidi pähklise mekiga pressimisjäägis leidub kasulikke ja tervistavaid omadusi veel küllaga. Loe edasi: Saage tuttavaks – põlvamaised linarosinad!
Reedad tööandja, kaotad töökoha
Tänapäeval liigub info sekunditega teispoole maakera ning saab teatavaks tuhandetele inimestele. Kui info on kord avalikustatud, siis seda enam kinni ei püüa.
Kuidas kaitsta ettevõtte siseinfot ja mida teha patustanud töötajatega, kirjutavad ajakirja Kaja detsembrinumbris advokaadibüroo Sorainen partner Kaja Karin Madisson ja advokaat Kaia Kuusler. Kindlasti ei tasu alahinnata siseinfo avalikustamise mõju ettevõtja käekäigule ka siis, kui avaldatud info ei ole ärisaladus. Tihti ei osata avalikustatud ärisaladust ära kasutada, kuid siseinfo avalikustamine võib kujundada hoiakuid ning mõjuda negatiivselt ettevõtte mainele. Selliseks infoks võib olla näiteks ettevõtte suvepäevadel või muudel siseüritustel toimunu.
Madisson ja Kuusler märgivad, et meediast on teada juhtum, kus kliente või konkurente on taga räägitud ning kahtlemata ei ole ühegi äriühingu huvides, et selline teave avalikkuse ette jõuaks. Näiteks võib tuua olukorra, kus töötajad jagavad suhtlusportaalides küll omavahel, kuid avalikkusele kättesaadavalt infot tööandja klientide käitumise kohta (s.t ettevõtte siseinfot) või teevad tööandja klientide kohta halvustavaid märkusi.
Kodukandi jõulutervitus
Elu kahe maailma piiril
Osale Lõuna-Eesti avastamisväärt paikade leidmise ideevoorus. Ootame teie ettepanekuid kuni 10. jaanuarini 2013!
Projekt “Elu kahe maailma piiril” jutustab lugu ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm.
Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid (Tartumaa Arendusselts, Piiriveere Liider, Põlvamaa Partnerluskogu, Valgamaa Partnerluskogu ning Võrumaa Partnerluskogu) ja partnerina Tartu linn alustavad 2013. a suvel rahvusvahelise koostööprojektiga, mis viiakse läbi koos National Geographicu ja Lõuna-Eesti turismiarendajatega. Projekti raames kerkivad Lõuna-Eestis maastikule ligi 6m kõrgused National Geographicu aknakujulised raamid.
Projekti aeg: mai 2013 – detsember 2014.
Projekti eesmärgiks on:
- tugevdada piirkonna identiteeti;
- tuua piirkonnale tuntust ja külastajaid;
- tutvustada Lõuna-Eestit nii sise- kui välisturistile.
Projekt on alguse saanud Hollandist Ida-Groningenist, kus maastikule paigaldatud akende eesmärgiks on juhtida külastajate tähelepanu paikadele , mis kõige paremini jutustavad piirkonna lugu ning selle kaudu suurendada siseturismi. Eesmärki on see projekt siiani väga hästi täitnud, sest turistide hulk on pooleteist aastaga kahekordistunud. Tuleval suvel lõppeb projekt Hollandis ning idee koos heade kogemustega rändab Lõuna-Eestisse.
Temaatilised valdkonnad, mida akende asukohaga Lõuna-Eestis rõhutada tahame, on:
- loodus;
- kultuur ja ajalugu;
- tervis ja aktiivne puhkus;
- innovatsioon väikeettevõtluses;
- säästvad ja jätkusuutlikud lahendused.
Lisainfo: Triin Lääne projektijuht, triin@tas.ee, 53029203
Vastse-Kuuste mees taaselustab külasepa traditsiooni
Vastse-Kuuste külje all Leevijõe külas elav Kuulo Kade näeb oma tulevikku külasepana, kelle käes saavad uue hingamise nii külarahva sõiduautod kui ka põllutöömasinad.
Eesti Põllumajanduse Akadeemias mehaanikuks õppinud Kuulo Kade töötas viimased 17 aastat ARK-i Põlva büroos peaspetsialistina, kuid möödunud aastal tõmbas ta vabatahtlikult sellele karjäärile joone alla. Loe edasi: Vastse-Kuuste mees taaselustab külasepa traditsiooni
Valmisid mitmed mahepõllumajanduse trükised
Mahepõllumajanduse nõuete selgitus tootjale annab kokkuvõtliku ülevaate kõigist kontrollitavatest nõuetest mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatusega (sealhulgas vesiviljelus) ning mahemesindusega tegelevatele või alustada soovivatele ettevõtjatele. Iga nõude puhul on olemas kirjeldus, mida täpselt kontrollitakse ja vajadusel on lisatud ka selgitused, kuidas nõuet mõista või tõlgendada.
Trükis Mahepõllumajanduslik köögiviljakasvatus on mõeldud väikestel pindadel maheköögivilja kasvatajatele. Trükises antakse ülevaade erinevatest masinatest köögiviljakasvatuses ja köögiviljade säilitamisest.
Trükis Mahepõllumajanduslik maitse- ja ravimtaimekasvatus annab ülevaate olulisematest mahereeglitest ja maitse- ja ravimtaimekasvatuse tehnoloogiast ning on mõeldud mahepõllumajandusliku maitse- ja ravimtaimekasvatusega alustajatele. Loe edasi: Valmisid mitmed mahepõllumajanduse trükised
ETV Jõulutunnel kutsub täna toetama vaimupuudega noori
Täna toimuv ETV traditsiooniline heategevusprogramm toetab seekordsel jõulupühal intellektipuudega noori. Saate partneriks on Maarja Päikesekodu rajajad, kes soovivad täisealiseks saavatele sügava või raske vaimupuudega lastele ehitada Tartumaale Haaslava valda sellise kodu, kus nad parimal viisil saaksid elada, õppida ja töötada. Maarja Päikesekodu missioon on luua päikeseküllane ja arengut toetav kodu raske ja sügava ning liitpuudega inimeste jaoks. Külla planeeritakse elanikele 8 elumaja. Ühes majas elab 5- 7 erineva puudega inimest. Iga maja personali hulka kuulub vastavalt elanike puude raskusastmele kuni 12 abistajat (töötajat), kes töötavad vahetustega.
Käime külas intellektipuudega noorte peredel ning saatejuhid Anu Välba ja Margus Saar kutsuvad külalisi otsesaatesse. Esinema on palutud suurepäraseid lauljaid, kollektiive ja muusikuid, teiste hulgas Liis Lemsalu, Maarja, Koit Toome, Tõnis Mägi ja Kärt Johanson, Marko Matvere, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Kaire Vilgats, Untsakad jpt.
Avatud on telefoninumbrid, millele helistades saab toetada Päikesekodu rajamist.
Helistades numbril
900 7701 – annetate 2 eurot;
900 7702 – annetate 5 eurot;
900 7703 – annetate 25 eurot.
Televaatajate annetuskõnesid vahendavad telefonifirmad Elion, EMT, Elisa, Starman ja Tele2 ilma teenustasuta.
Pühade ajal “puhkavad” ka pankadevahelised maksed
24.-26. detsembril on riigipühad ja neil päevadel ühest pangast teise panka maksed ei liigu.
Kui sul on eeloleval nädalavahetusel või jõulupühade ajal vaja ülekannet teha samas pangas asuvale kontole või ootad ülekannet inimeselt, kelle konto asub sinu omaga samas pangas, siis liiguvad maksed tavapärases korras ehk ka nädalavahetusel ja pühade ajal.
Kui sul on vaja teha välismakseid, uuri nende tingimuste ja teostamise tähtaegade kohta oma pangast järele.
Ärge kiirustage, teed on libedad!
Maanteeamet palub sõidukijuhtidel olla täna äärmiselt ettevaatlik, kuna õhutemperatuuri soojenemine võib tuua teedele libeduse.
Varahommikul enne kella kuut oli sõidetavus suurematel riigimaanteedel peamiselt rahuldav. Paiguti oli teeservades pinnatuisust tekkinud vaalusid, mitmel pool Ida- ja Lõuna-Eestis sadas ka lund. Ida-Virumaal Tallinn-Narva maanteel esines kohati libedust. Jõhvi-Tartu maantee oli sajualadel lumine. Toimub lume- ja libedusetõrje. Kerge lumesaju tõttu oli teekatetel lenduvat lund Valga-, Põlva- ja Võrumaal. Mujal Eestis olid sõidurajad valdavalt kuivad või soolaniisked. Sõiduradade vahel oli paiguti vähest lahtist või kinnisõidetud lund. Teepinna temperatuure mõõdeti -5 kraadist Saaremaal kuni -12 kraadini Kirde-Eestis.
Ilmaprognooside kohaselt algab Lääne-Eesti saartelt uus lume- ja lörtsisadu, mis liigub ida suunas. Tuiskab. Õhutemperatuur tõuseb pärastlõunal Lääne- ja Lõuna-Eestis plusspoolele, Põhja-ja Kirde-Eestis õhtuks 0 kraadi ümbrusesse. Mitmel pool läheb sadu üle vihmaks, on jäidet ja udu. Seoses ilmamuutusega võivad teekatted muutuda libedaks!
Saartele saab pühade ajal lisareisidega kiiremini
Väinamere Liinid annavad teada, et lisavad Kuivastu–Virtsu liinile pühade ajal ja aasta lõpupäevadel 78 lisareisi ja Rohuküla-Heltermaa liinile 12 täiendavat väljumist.
Kuivastu–Virtsu liinil toimub 21. detsembrist kuni 1. jaanuarini 78 lisareisi, see tähendab, et kõigil kõrgema nõudlusega aegadel toimuvad väljumised mõlemast sadamast iga 35 minuti järel, märkis ettevõte.
Rohuküla–Heltermaa liinil toimub 12 täiendavat väljumist lisaks tavapärasele talvisele sõidugraafikule. Lisaks on tavapärase talvegraafikuga võrreldes paigutatud kuus väljumist ümber kõrgema nõudlusega aegadele.
Esmaspäeval ja 31. detsembril jäävad Rohukülast ära kell 22.30 reisid ja need toimuvad samadel päevadel hoopis kaks tundi varem ehk kell 20.30.
25. detsembril ja 1. jaanuaril jäävad ära kell 6.30 väljumised Rohukülast, nende asemel olix väljumised 22. detsembril Rohukülast kell 12.30 ja Heltermaalt kell 14.30 ning 1. jaanuaril Rohukülast kell 8.30 ja Heltermaalt kell 10.30.
Allika-aasta saab läbi
Möödunud suvel toimus Tartus kohapärimuse konverents, millel esines ka Soome šamaan Jaana Kouri, kes oma põliseid tarkusi soomlastele õpetab ja ka teaduslikult kohapärimust uurib. Ettekannetest vabamal päeval kutsusime Mikk Sarvega Jaana avastama Eestimaa pühapaiku ka maastikul. Nagu ikka sai mõeldud välja hästi pikk ja põhjalik teekond läbi Lõuna-Eesti. Marsruut sai nii tihe, et kohe mõttetult tihe.
Tamme-Lauri tamme juurest keerasime autonina Kütioru Tammetsõõri poole. Ja teel pruuni kultuuriloolise teeviida juures, millel kiri „Võhandu mässu lahingupaik“ heitsin autos lause Mathias Johann Eisenilt: „Eestlastel on kolm väga püha paika, need on Taarapadu, Ebavere mägi ja Võhandu jõgi“. Olime selle lause jooksul juba hea mitusada meetrit teeotsast mööda sõitnud, kui Soome sõbrad palusid, et viiksime neid sinna püha jõe juurde.
Võhandu, mida sel kulgemise kohal Pühajõeks nimetatakse, voolas vaikselt vulisedes oma sängis, hõbedane euromünt tegi vaid vaikse sulpsu, kui voogudesse valgele liivale kukkus. Kõrge kaldarohelus oli täis tumesiniseid haldjalikult lendavaid kiile – vesineitsikuid. Siis aga palus Jaana rääkida loo Võhandust ja me jäime mõlemad Mikuga jänni.
Küllap sellepärast, et see ei ole minu ega tema kodukant. Minu lapsepõlve muinaslugudesse Pühajõe jutud ei ulatunud, niivõrd võimsad olid Pärnumaa soode ja metsade lood.
See suvine lugu tuli meelde paar nädalat tagasi, kui istusin aja parajaks tegemiseks Apollo raamatupoes ja sohval istudes võtsin lehitsemiseks Marju Kõivupuu „101 Eesti pühapaika“. Raamat läks lahti otse Võhandu jõe kohalt, kuigi mu lemmikud on praegu allikad. Kohe vilksas Aino Kallase sulest pärit lause. „ Aga Võhandu jõge, mida lätlased kutsuvad Shvati Ubbe ja Maarahvas Püha jõgi, on peetud juba paganaajast saadik pühaks, ja niisama pühaks on selle allikas, mis on Otepääl, Ilmjärve külas, püssikuuli kauguses Letuski Mihkli talust, ning selle ümber on lucus ehk ohvrihiis.“ Loe edasi: Allika-aasta saab läbi
Maanteeamet andis hoiatuse muutlikeks ilmaoludeks
Jõululaupäeva pärastlõunal enne kella nelja oli sõidetavus suurematel riigimaanteedel Mandri-Eestis ja Hiiumaal rahuldav. Mitmel pool sadas kerget lund ja oli pinnatuisku. Teekatted olid lõiguti kuivad või soolaniisked, sõidujälgeded vahel oli paiguti vähest lund. Lagedatel oli katetel lenduvat lund ja teede servades esines tuisuvaalusid. Väiksematel teedel võib olla raskesti läbitavaid lõike.
Saaremaal oli sõidetavus piirkonniti halb. Sadas lund ja tuiskas. Katted olid lumised ja paiguti tuisuvaaludega. Väiksematel teedel oli raskesti läbitavaid lõike.
Teepinna temperatuure mõõdeti -6 kraadist Saaremaal kuni -14 kraadini Kirde-Eestis. Nähtavus oli tuisus piiratud.Tuisustel lõikudel tuleb arvestada libedusega.
Allikas: Maanteeamet
Maapere õppis jõulukombeid mõisarahvalt
19. sajandi keskel jõudis jõulupuu ka kirikutesse ja koolidesse, 1880-ndatel hoogustus jõuluõhtute korraldamine asutustes ja seltsides.
Maaperedesse ilmus haljas kuuseke algul kõrvuti jõuluõlgede toomisega. Kui jõuluõled tavatseti tuua rehetuppa, siis kuusk nö puhtasse kambrisse. Jõulupuukomme kodunes 20. sajandiks ning sai üldiseks uute, moodsamate elumajade ehitamisega ja jõuluõlgede toomise kombe taandumisega 20. saj esimestel kümnenditel.
20. sajandi algul kodusid külastav jõuluvana kandis kasukat, karvamütsi, vilte ja labakindaid, habe oli valmistatud linapeost ning kindlasti oli tal kaasas vitsakimp. Jõuluvana oli virkuse ja tubliduse kontrollija nagu mardi- ja kadrisantki, aga ka jõulusokk.
Jõulusokk oli tuntud Lääne-Eestis ja Saaremaal, kuid 1960. aastatest levis seoses vanade kommete lavastamisega koolides, lasteaedades, üle maa. Sokk kandis karvast kasukat, puust maski ja takust habet. Sabaks oli kaseokstest saunaviht. Enamasti liikus sokk ringi üksinda, tehes nalja ja hirmutades lapsi. Soku tembutamine vaibus, kui teda kostitati pähklite ja õllega. Soku külatus tähendas head käekäiku, edu ja õnne perele ning kogu majapidamisele. Loe edasi: Maapere õppis jõulukombeid mõisarahvalt
Jaanuar toob aialinnuvaatluse
Jaanuari viimasel nädalavehetusel, 26. ja 27. jaanuaril, toimub juba traditsiooniks saanud talvine aialinnuvaatlus TALV2013.
Osalemiseks tuleb oma koduaias vm valida mõnus koht lindude vaatlemiseks, leida nende kahe päeva jooksul üks tund, selle tunni jooksul kirja panna kõik nähtud linnuliigid ning igal liigil suurim korraga nähtud isendite arv. Talvine aialinnuvaatlus toimus Eestis esmakordselt 2010. a. Eelmisel aastal osales vaatlusel juba üle 2000 linnusõbra!
Selle aasta jaanuaris toimunud talvisel aialinnuvaatlusel oli kõige arvukam liik oli kolmandat aastat järjest rasvatihane, kes esines üle 95% vaatluskohtades ning moodustas umbes veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas taas rohevint, kolmas oli taas põldvarblane. Enamike liikide arvukus oli stabiilne, silmapaistvaimad langused toimusid invasiooniliikide pasknääri ja suur-kirjurähni esinemissageduses, samalaadset trendi võib märgata ka suurenenud kiskluse ja külmade talvede ohvril nurmkanal. Märgatavalt on tõusnud leevikese esinemissagedus. Liigiline mitmekesisus vähenes juba teist aastat järjest 4 liigi ehk 6,5% võrra, seda peamiselt harvaesinevate liikide arvelt. Ometi vaadeldi sarnaselt eelmistele aastatele talvistest haruldustest punarinda (29 is), kaelus-turteltuvi (6 is), tamme-kirjurähni (5 is) ja käblikut (2 is).
Lumised suusarajad ootavad suusasõpru!
Jõuluvanad jagasid Haapsalus pühadeaja nippe
Kodanikuühenduste konverentsidel sai inspiratsiooni 1024 aktiivset inimest!
10. novembrist kuni 13. detsembrini leidsid Eestimaa kaheteistkümnes paigas aset maakondlike arenduskeskuste poolt korraldatud kodanikuühenduste konverentsid. Lisaks toimusid kahes maakonnas kodanikuühenduste
tunnustamisüritused – kokku 14 maakondlikku sündmust.
Konverentsid on kodanikuühenduste aasta suursündmused, mille eesmärgiks on inspireerida ja motiveerida tegutsevaid ühendusi, teadvustada laiemalt kodanikuühenduste olulisust ühiskonna valupunktide lahendamisel ning jagada tunnustust silmapaistvamatele eestvedajatele ja organisatsioonidele . Üle-eestiline konverentside sari leidis aset juba kolmandat korda ning sel aastal võttis neist osa rekordiline arv kodanikuühiskonnast huvitatuid -1024 inimest!
Konverentsidel käsitleti erinevaid ühendustele südamelähedasi ning päevakajalisi teemasid. Näiteks Tartumaal anti vabaühendustele innustav motivatsioonisüst ja räägiti sellest, mis paneb inimesi asju vabatahtlikul ette võtma. „Motivatsioon ja tahe tegutseda on midagi sellist, mis tuleb iseenda seest – kuskilt sügavamatest väärtustest. Tunnustamine ja teiste sarnase asja tegijate tähelepanu üksteise suhtes on väga oluline ning annab tegutsemiseks jõudu juurde,“ kommenteeris Tartumaa konverentsi eestvedaja SA Tartu Ärinõuandla kodanikuühenduste konsultant Kadri Pau.
Valgamaa konverentsi „Märka tegusaid ühendusi“ edulugu Taagepera Külaseltsist tõestas, et julge kodanikualgatus on see, mis aitab kogukonnal püsima jääda. Järvamaal leidsid osalejad, et annetamine on olulisem annetajale endale mitte annetuse saajale – see muudab annetaja paremaks inimeseks. Urmas Vaino juhitud Võrumaa konverentsil „Jõukas ja jätkusuutlik ühendus – on see võimalik?“ jäi kõlama mõte: kui teed südamelähedasi asju ja elad elu rõõmuga, võib ka väheste vahenditega suuri asju korda saata. Jõgevamaa ühendustes tegutsevad inimesed jõudsid konverentsil „Kogukonnad- maaelu püsimajäämise võti?“ järeldusele, et aktiivsed ühendused saavad oma kogukonna elukeskkonda paremaks muuta – vaja on vaid julgust oma ideede eest seista.
Sarnane tagasiside iseloomustab kõiki üle Eesti toimunud konverentse. Täname kõiki, kes mainitud mõtet oluliseks pidasid ja üritustest osa võtsid!
Kodanikuühenduste konverentsid jätkuvad kindlasti ka järgmisel aastal .
Konverentside toimumist toetasid regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, maavalitsused ja paljud teised kodanikuühendused üle Eesti.
Täpsem info arenduskeskustest www.arenduskeskused.ee
Margit Lukka,Võrumaa Arenguagentuur ja
Maiko Keskküla, SA Järvamaa Arenduskeskus