Statistikaametil ilmus täna analüütiline kogumik „Piirkondlik areng 2012“, kus on maakondlikus võrdluses käsitletud haridusteemasid. Võib-olla leiate materjalist miskit, mida saate oma töös kasutada. Raamatu tasuta elektroonilise versiooni saab alla laadida http://www.stat.ee/57679.
Rubriik: Eesti
Seminar „Geomeetriline inimene ajastu kunstiruumis”
30. novembril toimub Kumu kunstimuuseumi auditooriumis seminar „Geomeetriline inimene ajastu kunstiruumis”.Seminar kaasneb Kumu kunstimuuseumi näitusega „Geomeetriline inimene. Eesti Kunstnikkude Rühm ja 1920.–1930. aastate kunstiuuendus” (avatud kuni 06.01.2013). Seminar kestab 14:00 -18:00 ning osalemine on tasuta.
Näitusele lisaväärtuse loomiseks avavad välisesinejad nähtuse kontekstuaalseid tasandeid. Nii analüüsib Vojtěch Lahoda tolleaegset kunstielu Berliini avangardiga seotud Ida-Euroopa kunstnike näitel, Aija Braslina aga tutvustab läti kunstnike rahvusvahelisi kontakte, keskendudes just Itaaliasse suundunud Niklāvs Strunke tegevusele.
Eesti kunstiajaloos võrdlemisi mõjukaks kirjutatud Eesti Kunstnikkude Rühma loo problemaatikaga seostub Kristina Jõekalda ettekanne ideede põrkumistest noore rahvusriigi enesekuvandis, Reet Varblane aga analüüsib publikukäitumist suhtes eri kunstinähtustega. Kaido Ole toob pealkirja all „Memme musi” kuulajateni oma „professionaalsest huvist” kantud mõtiskluse Eesti Kunstnikkude Rühma loomingulistest valikutest.
Loe edasi: Seminar „Geomeetriline inimene ajastu kunstiruumis”
Kalakasvatajad saavad oma laenufondi
Kalandusfondi seirekomisjon kinnitas tänasel istungil heaks rakenduskava muutmise, millega luuakse vesiviljelusega tegelevatele ettevõtetele võimalus kalandusfondist laenu saada.
Laenu hakkab väljastama Maaelu Edendamise Sihtasutus, kes võib laenu anda vesiviljelusega alustavatele või tegelevatele ettevõtetele investeeringuteks tootmisesse või töötlemisse ning seda järgmisteks tegevusteks:
uue kasvanduse või töötlemisüksuse püstitamine; olemasolevate kasvanduste või töötlemisüksuste rekonstrueerimine, laiendamine ja tehnosüsteemide muutmine; investeering põhivarasse eesmärgiga oma tegevust tõhustada; uue või oluliselt täiustatud toote turule toomine; uue või oluliselt täiustatud tootmisprotsessi, tarnimismeetodi või tootmise abitegevuse, mille eesmärk on toote kvaliteedi, tootmise või selle abitegevuse tõhususe, paindlikkuse, keskkonna- säästlikkuse või turvalisuse kasv, kasutusele võtmine.
Loe edasi: Kalakasvatajad saavad oma laenufondi
Ludo lauamängupood külastab Rõuget
Laupäeval 1.detsembril kella 18 – 21 on Rõuge Avatud Noortekeskuses tuuri raames külas Ludo lauamängupood. Õhtu käigus tutvustatakse erinevaid lauamänge ja toimub ka lauamängude müük. Kõigil huvilistel on võimalik tulla uudistama, mängima ja lauamänge ostma!
Lauamänge ostes on võimalik maksta nii sularahas kui ka pangakaardiga.
Lisaks külastab lauamängupood ka:
Albu Noortekeskust 28. novembril kl 16.00-19.00
Muhu Noortekeskust 29. novembril kl 18.00-21.00
Pärnu Noorte Vabaajakeskust 30. novembril kl 15.00-18.00
Ülenurme Pere- ja Noortekeskust 1. detsember kl 13.00-16.00
Rõuges esineb Kuninglik Kvintett
Rõuge rahvamajas toimub pühapäeval, 2. detsembril kell 16.00 Kuningliku Kvinteti jõulukontsert, kus kõlab meeleolukas jõulumuusika Prantsusmaalt, Hispaaniast, Itaaliast, Inglismaalt, Trinidadist ja loomulikult Eestist. Laval Andres Heinapuu (kontratenor), Erkki Targo (tenor), Meelis Hainsoo (bariton), Mait Männik (bariton) ja Andres Alamaa (bass).
Tule ja saa osa ilusast kontserdist!
Pääse: 5 eurot, õpilastele 2 eurot.
Tartus ja Võrus arutletakse kodanikuühenduste selgema rahastamise üle
Regionaalministri valitsemisala tellimusel korraldab Poliitikauuringute Keskus Praxis koolitusi kodanikuühenduste ühtsete rahastamispõhimõtete teemal. Koolitusel tutvustatakse kodanikuühenduste rahastamise juhendmaterjali, millele oodatakse osalejate tagasiside ja soovitusi.
Tasuta toimuvatele koolitusele on oodatud kodanikuühenduste rahastamise eest vastutavad ametnikud, linnapead ja vallavanemad ning kodanikuühenduste liikmed. Koolitusel keskendutakse avaliku raha kasutamise läbipaistvusele, rahastamise tulemuslikkusele, aga ka toetuste andmise töökorraldusele.
„Avaliku sektori asutused ja kodanikuühendused teevad tihedat koostööd ning suur osa ühenduste sissetulekutest pärineb just avalikust sektorist, maksumaksja taskust“ selgitab Praxise kodanikuühiskonna ekspert Hille Hinsberg. „Samas on põhimõtted ja viisid ühenduste ja nende tegevuse toetamiseks üsna erinevad – kuigi toetust antakse sama eesmärgiga. Paljudel oma- valitsustel pole rahastamiseks selgeid reegleid, mistõttu võib esineda nii liigset bürokraatiat kui ka läbi sõrmede vaatamist“ märgib Hinsberg ja lisab, et sellele probleemile on tähelepanu juhtinud ka riigikontroll.
Koolituse tulemusel saavad osalejad arutada, millised toetusliigid on ühenduste rahastamisel sobivaima, kas näiteks tegevus- toetus või projektitoetus; koolituse tulemusena saab korrastada ühendustele toetuste eraldamist nii, et sellest oleks maksimaalselt kasu nii rahastajale kui vabaühendusele.
Kodanikuühenduste rahastamise põhimõtete ja viisidega saab tutvuda Praxise koostatud juhendmaterjalis, millesse on koondatud ka parimad praktikad. Juhendi sündi on panustanud paljud valdkonna asjatundjad ja ühendused. Juhendi rakendamiseks korraldatakse üle Eesti 15 koolitust, millega luuakse pinnas avaliku raha läbipaistvaks, eesmärgipäraseks ja tulemuslikuks eraldamiseks.
Neljapäeval, 29. novembril toimub koolitus Tartus, hotelli Tartu konverentsikeskuses, aadressil Soola 3. Reedel, 30. novembril toimub koolitus Võrus, kultuurimajas Kannel, aadressil Liiva 13. Registreerumine toimub avatud koolituse leheleheküljel.
Koolitused toimuvad inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus“ meetme „Riigi, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute strateegilise juhtimissuutlikkuse tõstmine“ programmi „Kodanikeühenduste riikliku rahastamise korrastamine“ raames.
Põllumajandusministeerium soovib vorstitoodetele kõrgema lihasisalduse märki
Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti tutvustas tänasel lihafoorumil ettevõtjatele ministeeriumi ettepanekut luua vorstitoodetele vähemalt 60-protsendist lihasisaldust näitav märk.
„Lihatoodete klassifitseerimine on üks võimalusi, mis lihtsustab märgatavalt tarbijate valikut ning annab samas tootjale hea müügiargumendi,“ ütles Lemetti. „Toidumärgistus on tarbijale pigem keeruline, mistõttu näeme, et kõrgema lihasisalduse märgi loomine suurendaks arusaadavust ja lihtsustaks ostuotsuse tegemist.“
Põllumajandusministeeriumi ettepanek on luua üheselt arusaadav märk, mille võib kanda keeduvorstide, viinerite ja sardellide pakendile, kui toote lihasisaldus on vähemalt 60% ja toode ei sisalda lihamassi. Märgistuse kasutamine oleks ettevõtjatele vabatahtlik.
Esialgse ideega vorstitoodete klassifikatsiooni loomiseks pöördusid põllumajandusministeeriumisse juba 2011. aastal Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudi teadlased, kes märkisid, et erinevate keeduvorstide ja viinerite lihasisalduse erinevused on väga suured, põhjustades sellega tarbijas segadust. Ideele on oma toetust avaldanud Tervise Arengu Instituut ja Tarbijakaitseamet.
Vorstitoodete lihasisalduse märgi ettepanek tehakse nädala jooksul kättesaadavaks ka põllumajandusministeeriumi veebilehel ning kuu aja jooksul alates lihafoorumist on ettevõtjatel palutud anda oma tagasiside, millele järgnevad arutelud.
Eesti vihjeliin sai rahvusvahelise tunnustuse
Möödunud nädalal toimus Amsterdamis eri maade vihjeliine ühendava assotsiatsiooni INHOPE aastakonverents, kus tunnustati Eesti vihjeliini www.vihjeliin.ee tööd laste seksuaalset ärakasutamist esitava materjali leviku tõkestamisel internetis. Samas kinnitati ka Eesti täisliikmelisus rahvusvahelises võrgustikus.
MTÜ Lastekaitse Liit hallatav veebipõhine vihjeliin võimaldab teatada ebaseadusliku ja lastele ebasobiva sisuga veebilehtedest. Eelkõige on vihjeliin mõeldud laste seksuaalset ärakasutamist esitavatest internetilehekülgedest teavitamiseks.
Projektijuhi Malle Hallimäe sõnul on alates vihjeliini avamisest 2011.aasta jaanuarist kuni käesoleva ajani vihjeliinile saabunud 1685 teadet, millest 199 on sisaldanud viidet veebikeskkonnale, mis esitas laste seksuaalset ärakasutamist
kujutavat materjali. Ebaseadusliku sisuga materjalide käitlemisel teeb vihjeliin koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga.
Rohkem infot vihjeliini tegevuse eesmärgi ja statistikat käideldud teadete kohta leiab veebilehelt www.vihjeliin.ee.
Eri maade vihjeliine ühendav INHOPE www.inhope.org asutati 1999. aastal, ning hetkel on assotsiatsioonis 43 vihjeliini 37 riigist üle maailma. Ühenduse eesmärk on toetada ja edendada eri riikide vihjeliinide koostööd tõkestamaks laste
seksuaalset ärakasutamist esitava materjali levikut internetis.
Eesti vihjeliini tegevus on osa projektist „Targalt internetis“ (www.targaltinternetis.ee), mida viivad ellu MTÜ Lastekaitse Liit, Tiigrihüppe Sihtasutus, Lasteabitelefon 116 111 ning Politsei- ja Piirivalveamet. Projekti finantseerib 75% ulatuses
Euroopa Komisjoni programm Safer Internet.
Lisainfo: Malle Hallimäe, projekti ” Targalt internetis” ja Vihjeliini projektijuht, MTÜ Lastekaitse Liit, tel 631 1128, malle@lastekaitseliit.ee
National Geographic uurib 3200 aasta vanust hiidsekvoiat
Ajakiri National Geographic uurib detsembrinumbris ühe põhiloona 3200 aasta vanust ja 75 meetri kõrgust hiidsekvoiat nimega President. Lisaks leidub aastalõpu ajakirjanumbris veel palju huvitavaid teemakäsitlusi, samuti info, et kõik tellijad saavad järgmisel aastal lisaks igakuisele ajakirjale ka kaks temaatilist erinumbrit.
Põhilugude lühitutvustus:
Paradiisilinnud leitud
Kõigi paradiisilindlaste liikide looduses pildistamisele kulus kaheksa aastat, 18 ekspeditsiooni ja enam kui 39 000 fotot.
Doggerlandi otsingul
Tuhandete aastate eest jäi Doggerland tõusuvee alla. Nüüd otsivad seda arheoloogid.
„Hundi taevas, palun aita!“
Nii palvetavad šamaanid – Mongoolia, Kesk-Aasia ja Siberi ravitsejad.
Gaza tunnelid
Tunnel on ühtaegu surmalõks, nabanöör ja 1,6 miljoni ümberpiiratud gazalase unistuste sümbol.
Hea gaas, halb gaas
Maagaasi tootmise hoogustudes pääseb rohkem gaasi atmosfääri. Mida see endaga kaasa toob?
Metsahiiglase mõõtmine
Puude otsas roniv teadlane mõõtis 3200 aasta vanust ja 75 meetri kõrgust sekvoiat.
Vaata hiidsekvoia lugu tutvustavat klippi (inglise keeles): Magnificent Giant Tree: Sequoia in a Snowstorm Loe edasi: National Geographic uurib 3200 aasta vanust hiidsekvoiat
Jõulupuu jõudis Otepääle
Talvepealinna jõulupuu jõudis täna linna. Sellel aastal jõulukuusk on pärit Põlvamaalt, Kanepi vallast, Hino külast, Möldri talust, Kalev Kevade koduaiast.
Kuusk on hinnanguliselt 17 meetrit kõrge, jõulukuuske hakkavad kaunistama sinised ja valged tuled. Möldri talu peremehe sõnul oli kuusel vanust umbes 45 aastat.
2.detsembril kell 15.28 süüdatatakse jõulupuul advendituled. Traditsiooniliselt süütavad advendituled EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa ja Otepää valla esindajad, esinevad Otepää linetanstijad ja tantsutrupp FeelingGood. Kell 16 oodatakse kõiki Otepää Kultuurikeskusesse advendikontserdile, kus
musitseerib Pühajärve-Rõngu puhkpilliorkester. Puhkpillimuusika ühendab pillimehi Pukast, Tõrvast, Rõngust, Elvast, Tartust, Hellenurmest, Tõutsist, Sihvalt ja Otepäält.
Lisaks jõulupuule hakkab Otepää Keskväljakut ehtima värviliste LED-lampidega Otepää vapiloom – karu.
Fotod: Monika Otrokova
Selgusid üle-eestilise kooliõpilaste seiklusmängu ”Vana Toomase mõistatus” finaalvooru pääsenud
Kooliõpilaste seiklusliku võistlusmängu ”Vana Toomase mõistatus” finaalvooru pääsenud võistkonnad tulevad üheteistkümnest maakonnast.
29. oktoobrist on põhikoolide 7.-9. klassid võistelnud Tallinna tutvustavas võistlusmängus “Vana Toomase mõistatus”. Loovtöö, klassikalise viktoriini ja maastikumängu elemente kombineeriv mäng algas osalejate kodukohtades virtuaalse võistlusena.
Parimaid loovtöid saab näha siit: http://www.tourism.tallinn.ee/est/infoleht/article_id-12399
Viktoriini küsimuste ja õigete vastustega saab tutvuda lingilt: http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/tallinncard/vanatoomas/tegevus
Jõukatsumine kulmineerub maakondlikult parimate meeskondade mõõduvõtmisega 29. novembril Tallinna vanalinnas. Tänaseks on selgunud kaksteist võistkonda üheteistkümnest maakonnast, kes Tallinnas üksteiselt mõõtu võtavad. Need on Pärnumaalt võistkond Isased Häädemeeste Keskkoolist, Lääne-Virumaalt võistkond Kaks ja Pool Brünetti Rakvere Reaalgümnaasiumist, Tartumaalt võistkond Kolm Musketäri Lähte Ühisgümnaasiumist, Läänemaalt võistkond Käbimees ja Kompanii Haapsalu Gümnaasiumist, Hiiumaalt võistkond
Moskiitod Emmaste Põhikoolist, Viljandimaalt võistkond Mürsikud Võhma Gümnaasiumist, Jõgevamaalt võistkond OoPika Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, Harjumaalt võistkond Primo Tallinna Humanitaargümnaasiumist, Põlvamaalt võistkond PÜG 7b II Põlva Ühisgümnaasiumist, Ida-Virumaalt võistkond SuperTeam Narva Kesklinna Gümnaasiumist, Võrumaalt võistkond VKG 7.B II Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist ja Pärnumaalt võistkond Zum Zum Mesimumm Surju Põhikoolist. Seiklusmängus esimese koha pälvinud võistkond saab auhinnaks põneva päeva pealinnas võitjameeskonna klassile.
Mängu ”Vana Toomase mõistatus” korraldajaks on Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond.
Eva Maimre
Tunnustati tublimaid tegijaid turismivaldkonnas
22. novembril toimus kohvik-restoranis l.u.m.i Valgamaa turismi aastaseminar, kus tunnustati parimaid 2012. aasta tegijaid turismivaldkonnas. Kõigis kategooriates pälvisid tunnustuse Otepää
turismitegijad. SA Valgamaa Arenguagentuuri poolt korraldatud konkursil valiti parimat meeskonda, parimat turismisündmust ja tublimat turismitöötajat.
Parimaks meeskonnaks tunnistati GMP Clubhotel, parimaks turismisündmuseks Otepää Saunamaraton ja tublimaks turismitöötajaks GMP Clubhoteli Pühajärve restorani ettekandja Margit Tali.
Turismi aastaseminaril anti ka ülevaade Valgamaa 2012. aasta turismitegevustest.
Loe edasi: Tunnustati tublimaid tegijaid turismivaldkonnas
Veebiviktoriini ”Ütski tark ei sata’ taivast” parõmba’ omma’ teedä
Võro keele ja kultuuri tundmisõ võistlusõl «Ütski tark ei sata’ taivast» oll’ 8. klassi arvõstusõn kõgõ parõmb Hebo Rahman Osola põhikoolist. Tä sai 50 punkti 51st saiaolõvast.
Hää’ võro keele tundja’ omma’ viil Stefani Vissel (49 p, Võro Kreutzwaldi gümnaasium), Liis Kikas (49 p, Võro Kreutzwaldi gümnaasium), Kristiina Himma (49 p, Haani kuul), Hedvig-Hanna Raud (49 p, Räpinä ütisgümnaasium), Tiina Täht (47 p, Osola põhikuul), Henri Heinsoo (46,5 p, Krabi põhikuul), Sander Hannust (46 p, Haani kuul), Priit Lüüs (46 p, Haani kuul), Liivika Koobakene (46 p, Rõugu põhikuul) ja Ilmar Vodi (46 p, Haani kuul).
Kõgõ rohkõmb osavõtjit oll’ Antsla, Võro Kreutzwaldi ja Vahtsõliina gümnaasiumist ja Osola põhikoolist.
11. klassi arvõstusõn sai kõgõ inämb punktõ – 66 punkti 69 võimaligust – Anett Hollas, kiä opis Võro Kreutzwaldi gümnaasiumin. Hää’ keeletundja’ omma’ viil Madli-Greete Raud (60 p, Vahtsõliina gümnaasium), Egle Kons (Vahtsõliina gümnaasium), Merli Ilves (57,5 p, Võro Kreutzwaldi gümnaasium), Kristi Ernits (53 p, Võro Kreutzwaldi gümnaasium), Regina Saar
(52 p, Võro Kreutzwaldi gümnaasium), Ott Karu (51 p, Võro Kreutzwaldi gümnaasium), Greete Palgi (51 p, Vahtsõliina gümnaasium), Diana Hinn (51 p, Võro Kreutzwaldi gümnaasium), Veronica Palm (50 p, Vahtsõliina gümnaasium) ja Jakko Viilo (50 p, Võro Kreutzwaldi gümnaasium).
Osavõtjit oll’ Antsla, Võro Kreutzwaldi ja Vahtsõliina gümnaasiumist. 25 kõgõ parõmbat nii 8. ku 11. klassi arvõstusõn kutsutas võro keele olümpiaadilõ, miä tulõ vahtsõ aasta radokuul Võrol. Kokko võtsõ veebivõistlusõst „Ütski tark ei sata’ taivast” ossa 150 8. klassi ja 100 11. klassi nuurt. Hindä proovilõpandjit oll’ 13 koolist. Mineva aasta oll’ osavõtjit 8. klassist 175 ja 11. klassist 78, kokko 14 koolist.
Võro keele ja kultuuri tunni’ omma’ parhilla aoluulidsõ Võromaa 19 koolin. Võistlust „Ütski tark ei sata’ taivast” kõrraldas Võro instituut 2001. aastast pääle.
Kaile Kabun,
Võro instituudi projektijuht
Mulle meeldib Rõuges!
Rõuge Vallavalitsus on algatanud kampaania „Mulle meeldib Rõuges”, mis on suunatud eelkõige neile Rõuge vallas elavatele inimestele, kes pole end veel siia sisse registreerinud, aga ka uutele tulijatele. Vallavanem Tiit Toots rõhutab, et Rõuge vallast on aastatepikkuse töö tulemusel kujundatud hea elukeskkond, kus hoolitakse väikestest ja suurtest, noortest ja vanadest. Kampaania käigus kutsume uusi peresid valda elama, et seeläbi rahvaarvu suurendada. Elujõulise piirkonnana tõuseb meie valla võimekus veelgi. 
Ülevaade Rõuge valla poolt pakutavast asub kampaania kodulehel www.rauge.ee/kodukoht. Loe edasi: Mulle meeldib Rõuges!
Selgusid missioonipreemia 2012 kuus nominenti
Aadu Luukase SA nõukogu kuulutas täna välja kuus missioonipreemia rahalisele auhinnale esitatavat nominenti, kelleks on Tartu Narva Kolledži direktor Katri Raik, spordielu edendaja Igor Šinkevitš, peapiiskop Andres Põder, lasteportaalide looja Janika Leoste, kuulmispuudega laste heategevusorganisatsioon MTÜ EMERK Audiere ning põhikooliealistele lastele suunatud kristlik heategevusorganisatsioon MTÜ Lastekeskus Tähetorn.
Missioonipreemia laureaat, kes pälvib pool tunnustussummast ehk 32 000 eurot, selgub 6. detsembril US Art Gallerys toimuval pidulikul tseremoonial. Ülejäänud 32 000 eurot jagatakse võrdselt viie nominendi vahel.
Loe edasi: Selgusid missioonipreemia 2012 kuus nominenti
Rakvere linn tunnustab kodanikupäeval tublisid doonoreid
Rakvere linn tunnustab kodanikupäeval, 26. novembril Rakvere linnakodanikke, kes on olnud aastate jooksul tublid doonorid, Rakvere linnapea Toomas Vareki vastuvõtuga linnavalitsuses.
Doonoripäevad on olnud Rakveres sündmuseks, mida on alati oodatud. Tänu doonoritele on Rakvere linna tunnustatud 2011. aastal doonorluse aastalinna tiitliga. Iga päev vajavad Eestis vereülekannet sajad patsiendid. Ainuüksi Rakvere haiglas kulub aastas doonoriverd umbes 300 liitri jagu. Linnapea vastuvõtule on kutsutud ka kaks doonorite perekonda, perekond Muldma ja Rohesalu, kus vanemate eeskuju on järginud ka lapsed.
Hilje Pakkanen
Aasta Hiie sõber on Marju Kõivupuu
Laupäeval Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Hiie väe tunnustamissündmusel kuulutati aasta Hiie sõbraks ristipuude uurija ja hoidja Marju Kõivupuu. Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadurina on Marju Kõivupuu koostanud ristipuudest uurimusi, avaldanud raamatuid ning kümneid artikleid, selgitanud ristipuude ohustatust ja haruldust kohalikele omavalitsustele, maaomanikele ja avalikkusele.
Marju Kõivupuu järjekindla töö tulemusel on seni avalikkusele tundmatud ristipuud kogunud
järkjärgult tuntust ning sadade kui mitte tuhandete inimeste omaste hingepuud on sae alt pääsenud.
Ristipuud on seotud ajaloolise matusekombestikuga, usuga inimhinge jäävusse ning inimese ja looduse ühtsusse. Teel kalmistule peatub matuserong, puu koorde lõigatakse ristimärk ning mälestatakse surnut. Vanematel ristipuudel võib leiduda sadu hingeriste. Ristipuude tava on elavalt säilinud teadaolevalt kogu maailmas üksnes Maavalla kaguosas. Kuna sellised puud ei ole Eestis riigi kaitse all, ei ole tagatud ka ristipuudega seotud tavade edasikestmine.
Aasta Hiie sõber Marju Kõivupuu on öelnud, et pühad paigad looduses ning arvukad pärimusmälestised maastikul vajavad meie kõigi täit tähelepanu ja hoolimist. See on osa meie kodu- ja kultuuriloost mida keegi teine meie eest hoidma ei hakka. Kui ta aastatuhande vahetusel hakkas ristipuude kui ainulaadse kombekäitumise tunnismärkide hoidmise ja säilitamise eest avalikkuses kõnelema, ütles üks kodukandi mees: ah, ilmaaigu jandit, ei saa sinust naidõ puiõ pästjat… Aga tal ei olnud õnneks õigus. Kuigi mõned ristimetsatukad ja ristipuud on nüüdseks säilinud ainult fotodel ja videolintidel, käib ristipuude käsi siiski suhteliselt hästi.Marju Kõivupuu rõhutas, et tal on olnud ristipuude eest kõnelemisel väga palju toetajaid ja kaasamõtlejaid. Loe edasi: Aasta Hiie sõber on Marju Kõivupuu
Suitsupääsukesel täitub täna 50 aastat rahvuslinnuna
Täna 50 aastat tagasi valiti Eesti rahvuslinnuks suitsupääsuke. See toimus Eesti Looduseuurijate Seltsi ornitoloogiasektsiooni koosolekul Tartus. Rahva seas hästi tuntud ja armastatud suitsupääsukese esitas kandidaadiks tuntud loodusraamatute autor Kustas Põldmaa. Kaaluti ka mõnd merelindu ja saaremaa männi-käbilindu, kuid suitsupääsuke pälvis üksmeelse poolehoiu.
Kõikidele maadele oma rahvuslinnu valimise initsiatiiv tuli toona rahvusvaheliselt linnukaitsenõukogult, kes soovis sellega tõsta rahvaste huvi linnukaitse vastu ning edastada sõnumit, et kaitset ja hoidu väärivad ka igapäevased tiivulised, mitte ainult haruldused.
Kuigi aastakümnete jooksul on paljud rahvad endale rahvuslinnu valinud, eristub suitsupääsuke nendest oluliselt oma populaarsuse ja rolli poolest. Suitsupääsuke on kujunenud üheks Eesti riigi, eestlaste ja eestluse sümboliks, mis kinnistus ilmselt laulva revolutsiooni aastatel, mil suitsupääsuke kinnitati ühes rukkilillega Eesti rahvussümboleiks. Suitsupääsukese kui sümboli tugevusest annab tunnistust seegi, kui palju kasutatakse pääsukesemotiivi meie kaasaegses sümboolikas, milles soovitakse rõhutada tihedat seost Eesti ja omamaisusega: märgised Tunnustatud Eesti Maitse ja Eesti ökomärgis „Puhas keskkond“, Tallinna Lennujaam, Estonian Air, Eesti film 100 filmisari jmt. Eestluse sümbolina kasutatakse suitsupääsukest sagedasti ka meie trükimeedia karikatuuridel. Loe edasi: Suitsupääsukesel täitub täna 50 aastat rahvuslinnuna
Tulekul sotsiaalse talupidamise teemapäev ja õppereis
Maaeluvõrgustiku sotsiaalse talupidamise teemapäev (2012/2) toimub 28. – 29. novembril 2012 Jänedal, Lääne-Virumaal.
Teemapäeva raames on kavas ka Eesti-sisesed õppereisid (kaks suunda) sotsiaalse talupidamisega tegelejate juurde. Üritusele REGISTREERIMINE KUNI 26. NOVEMBRINI 2012!!
SOTSIAALSEST TALUPIDAMISEST: sotsiaalse talupidamise raames kasutatakse põllumajanduslikku tegevust kui teraapilist vahendit tervise-, sotsiaal- või haridusteenuste pakkumisel ühiskonnas rohkem haavatavamale sihtgrupile. MAAELUVÕRGUSTIKU SOTSIAALSE TALUPIDAMISE TEEMALEHT www.maainfo.ee/hooletalud
Ettevõtlik Vastseliina vald: Vastseliina ettevõtluse vaalaks on puidutööstus
Vastseliina valla asend, loodusvarad ja maastik on loonud eeldused mitmekesise ettevõtluse arenguks. Kuigi valla majandusstruktuuris on esindatud nii teenindus, põllumajandus kui tööstus, on Vastseliina ettevõtjaid ühendava Teisipäevaklubi presidendi Urmas Juhkami sõnul nende ettevõtluse vaalaks siiski puit. „Väikesed põllud, mäed ja kivid ei võimalda tänapäevases konkurentsis püsida. Selleks on vaja suurt tootmismahtu,” selgitab Juhkam.
Praeguseks on enamik endistest põllumajandustootmishoonetest puidu- ja mööblitööstuse ettevõtete kasutuses. Põllumajandusreformi „tulemusena” ei ole Vastseliina vallas enam ühtegi otseselt põllumajandusega tegelevat ühistut. Loe edasi: Ettevõtlik Vastseliina vald: Vastseliina ettevõtluse vaalaks on puidutööstus
Jõgevamaalased pajatavad Võrumaa saunakülast
Enne õhtul söömata kui saunas käimata … Nii ütleb vanasõna ja keegi ei vaidle sellele vastu. Käisime meiegi Rõuges Nogo küla Saunamaal saunu takseerimas. Päeval, et need paremini silma hakkaksid.
Jah, Võrumaal on omaette saunaküla, kus pakutakse nautimiseks erinevaid saunu. Kes sauna tulnud, sellel on võimalus nii leili hinnata kui ka muidugi sauna ajaloost ja uuestisündimisest kuulda.
Nogo külas tekkis Saunamaa mõned aastad tagasi. Siin on olemas koobassaun, soome saun, indiaani saun, tünnisaunad, eesti saun. Ette rutates olgu öeldud, et saunu tuleb aina juurde ja esialgu kavandatud arv on 24.
Saunamaale tasub tulla, kui soovitakse korraldada firmaüritust, sünnipäeva, planeeritakse perega puhkust või lihtsalt sõpradega olemist koos mõnusa leili ja majutusega.
Saunamaal kamandavad Jaak Pächter ning Erki Pehter – isa ja poeg. Nende perekonnanimesid kirjutatakse küll pisut erinevalt, aga kunagi on see nii jäänud Loe edasi: Jõgevamaalased pajatavad Võrumaa saunakülast
Karksi-Nuias tuleb kodanikupäeval konverents
Kodanikupäeval, 26. novembril kella 12—15 korraldavad Karksi valla kodanikuühenduste ümarlaud ja Europe Direct Viljandimaa teabekeskus Karksi valla kultuurikeskuses kodanikupäeva konverentsi.
Esmaspäeva keskpäeval algava ürituse avab Karksi-Nuia lasteaia mudilaste esinemine, millele järgnevad tervitused ja sõnavõtud. Kell 12.40 peab Eesti külaliikumise Kodukant koolituskeskuse juhataja Heleriin Jõesalu ettekande «Külaliikumise osa maapiirkonna arendamisel».
Pärast väikest kohvipausi mõtiskleb laulja ja muusik Hedvig Hanson elu järjepidevuse teemal. Seejärel astub üles Euroopa aasta 2012 hea tahte saadik, laulja ja näitleja Katrin Karisma-Krumm, kes räägib tänavusest aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aastaks.
Ühtlasi saavad huvilised konverentsi eel ja ajal tutvuda kultuurikeskuse fuajees rändnäitusega maaelu arengukava 2007—2013 meetme 3.2. külade uuendamine ja arendamine projektinäidetest. Üles on seatud ka Europe Direct Viljandimaa teabekeskuse infolaud teemakohaste infomaterjalidega. Samuti saavad huvilised osaleda Euroopa Liidu teemalises valikvastustega viktoriinis.
Saare laat Tallinnas Sadama turul
Täna ja homme vallutavad Tallinna Sadama turu Saaremaa ning Muhu väiketootjad, talunikud ja käsitöölised. Müüjaid peaks kohal olema 15.
Turu tegevjuht Liina Karron ütles, et idee saarlaste nädalavahetuseks tuli Sadama turu poolt, kuna koostöö saarlastega on kahe aasta jooksul olnud meeldiv ja tihe. “Mõni kaupmees on meil kohal iga päev. Tuleb ka lisada, et inimestel on suur huvi saaremaise vastu.”
Iga päev on Sadama turu letis Inge Uulitsa Epi talu hoidised, Mustjala sinep, Turuköögi eri tooted, kadakasiirup ja Sõrve Triinu pagaritooted. Rääkimata Saaremaa lihatööstusest, mida ei saa kuidagi väiketootjaks pidada.
“Sõrve Triin töötab nüüd meil,” lisas Karron. “aNii et ühe saarlase oleme suutnud ära kodustada. Taltsutada veel mitte.” Loe edasi: Saare laat Tallinnas Sadama turul
Helsingi mardilaat algas seminaridega
Kuigi Helsingi mardilaat algab ametlikult täna, juhatasid Läänemaa teema eile sisse kaks seminari.
Eile hommikul toimus Eesti saatkonnas ettevõtlusseminar, kus maavanem Innar Mäesalu tutvustas investeerimisolusid Läänemaal ja oma ettevõtluskogemusi jagasid Haapsalu Uksetehase juht Ago Soomre ja Lade omanik Gerhard Eberle.
Seminaril kuulajana osalenud Egon Erkmann ütles, et räägitu oli põnev ja kasulik.
Eile pärastlõunal olid aga mardilaada toimumiskohta Kaapelitehasesse oodatud turismiasjalised. Läänemaa turismijuhi Anneli Haabu sõnul oli huvi oodatust suurem ja tekkis isegi kartus, et istekohti ja jagatavaid materjale ei jätku. Loe edasi: Helsingi mardilaat algas seminaridega
Selgusid Valgamaa tublimad MTÜd
Konkursil «Valgamaa MTÜ 2012» pälvisid tunnustuse MTÜ Kungla, Valga Petanque Klubi ja Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla.
Kokku esitati konkursile tänavu kümme mittetulundusühingut. «See pole spordivõistlus, et otsime parimat, kõik nominendid on äärmiselt tublid. Seekord paistsid kolm tükki lihtsalt natuke enam silma,» kommenteeris Valgamaa arenguagentuuri mittetulundusühingute konsultant Aet Arula.
Konkursiga tunnustatakse MTÜsid, mis oma aktiivse ja jätkusuutliku tegevuse ning laiapõhjalise koostööga aidanud kaasa maakonna positiivsele arengule ning muutnud atraktiivsemaks valdkondlikku tegevust.