Eesti

Rahvusvaheline veebiportaal otsib blogijaid

Läänemere piirkonna riikide ühine uus veebiportaal newsWave otsib Eestist vabatahtlikke blogikirjutajaid. Taotlust osaluseks saab esitada kuni 4.veebruarini.

Läänemere riikide projekti ONE BSR raames avatakse peagi veebiplatvorm newsWave, mis hakkab kajastama piirkonna uudiseid. Projekti eesmärk on leida üles Läänemere piirkonnale omaseid iseloomujooni ning neid maailmale tutvustada.

Eestvedajate sõnul soovitakse Läänemere piirkonna elukeskkonda, traditsioone ja võimalusi tutvustada rahvusvaheliselt just sel viisil, kuidas seda näevad siin piirkonnas elavad inimesed. Seetõttu kuulutati välja konkurss blogijate leidmiseks Eestist, Soomest, Saksamaalt, Lätist, Leedust, Norrast, Poolast, Venemaalt, Rootsist ja Taanist.

Kandideerima oodatakse inimesi, kes kirjutaksid oma igapäevaelu kogemusest, hobidest, huvialadest ja sündmustest newsWave veebiportaalis vähemalt korra kuus ühe aasta jooksul. Blogijad võivad olla erinevate elualade esindajad, näiteks kunstnikud, teadlased, üliõpilased jt, kel oleks soov jagada mõtteid kohalikust eluviisist, traditsioonidest ja sündmustest. Eelduseks on hea inglise keele oskus. Blogikannetesse võib lisada ka endatehtud fotosid ja videoid.

newsWave´i liikmetel avaneb võimalus jõuda suure hulga rahvusvahelise auditooriumini ning olla osa rahvusvahelisest blogijate võrgustikust.

Osalemiseks tuleb täita registreerimisankeet enne 4. veebruari. Parimatel blogijatel on võimalus kaasa lüüa ka Läänemere ringreisil 2013. aasta suvel. Täpsemad tingimused ja kandideerimise info siin.

Kirjandusõhtu “Jodok saadab tervisi”

***Foto: Nõmme kultuurikeskuse kodulehekülg***

17. veebruaril kell 17.00 saab Nõmme Kultuurikeskuses nautida Vanalinna Hariduskolleegiumi Teatrikooli lavakava “Jodok saadab tervisi”.

Esinevad Anna-Liisa Talts, Johanna Aus, Kaisa Kattai, Karoliina Saatpalu, Magdaleena Maasik, Merilin Reede, Mona Mi Mikkin, Henri Otsing, Joonas Mattias Sarapuu, Kaspar Sellin, Leander Meresaar, Mattias Kuppart, Oskar Punga, Priit Põldma ja Sander Roosimägi.

Esitatakse A.H. Tammsaare, A. Tšehhovi, J. Viidingu, K. Merilaasi, H. Jürissoni, J. Aaviku, A. Valtoni, A. Sanga, B. Alveri, E. Enno, E. Niidu, K. Ristikivi, P. Ilmeti jt tekste.

Juhendaja Tõnis Rätsep.

Kava kahes osas, kestus 2 h. Üritus on tasuta!

2012. aasta keskkonnateoks kuulutati Jääaja keskus

Ivar Puurat (1961-2012) tunnustati postuumselt elutöö eest.

2012. aasta parimakas keskkonnateoks valis Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) Äksi külla rajatud Jääaja keskuse. Keskkonnakirve tiitli pälvis Sindi paisu hüdroelektrijaama arendaja AS Raju. Elutöö eest tunnustab EKO postuumselt loodusteadlast Ivar Puurat.

Tartu vald pälvis tunnustuse initsiatiivi eest rajada nüüdisaegse loodusmuuseum ja selle eduka teostamise eest. Jääaja keskus
on praegu suurim ja moodsaim loodusmuuseum Eestis, selle rajamine oleks olnud jõukohane nii riigile kui ka mõnele suuremale linnale, kuid idee teostas maaomavalitsus. Alates avamisest juulis 2012 kuni tänaseni on keskust külastanud juba üle 75 000 inimese. See näitab, et loodusmuuseum on huvitav ja täidab olulist lünka Eesti looduse arengu tutvustamisel ja keskkonnahariduse edendamisel kooliõpilaste ja ka täiskasvanute hulgas.

EKO tunnustab elutöö eest postuumselt loodusteadlast, keskkonnahariduse ja keskkonnateadlikkuse eestkõnelejat Ivar Puurat, kelle teadus- ja keskkonnaalane tegevus, panus keskkonnahariduse edendamisse ja teaduse populariseerimisse on olnud väärtuslik ning teed näitav.

Samuti märgiti keskkonnateo valimisel ära Leili Mihkelsoni blogi „Leili metsalood“, mis avab lugejale looduslähedasema vaatenurga ja lähenemise metsandusele tervikuna.

Keskkonnakirve pälvis Sindi paisu hüroelektrijaama arendaja AS Raju. Eesti suurimal vooluveekogudel oleval loodusalal – Pärnu jõe loodusalal – on lõhe ja jõesilm Sindi paisu tõttu otseselt ohus ning jõe ökoloogiline seisund kesine. Arendaja plaanid näevad aga ette Sindi paisu säilitamise ning sellele hüdroelektrijaama rajamise, millel on Pärnu jõe veerežiimile, kalastikule ning looduskeskkonnale pöördumatult negatiivne tagajärg. Elektrijaama rajamise ja töötamisega kaasnev suur veetarbimine ning
veerežiimi kõigutamine toob kaasa Pärnu jõe vee-elustiku olukorra märkimisväärse halvenemise. Keskkonnakirve saajate kandidaatidena pakkusid Sindi paisu arendajale AS Rajule tugevat konkurentsi Jäätmekäitlejate Liit, kelle lobi survel on konkurentsiamet teinud keskkonnaministeeriumile ettepaneku jäätmeseaduse muutmise algatamiseks, kaotamaks piirangud
jäätmeveo ja -käitluse turgudel, millega kaasneks suur kahjulik mõju loodusele ja inimese elukvaliteedile, ning Riigikogu keskkonnakomisjon koos Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga, kelle soovi suurendada oluliselt metsaveoautode kandekoormust pole põhjalikult uuritud keskkonnamõju seisukohast.

Politsei hoiatab taaskord aktiivsete raha väljapetjate eest

Lõuna-Eestis ja mujalgi liiguvad aastast aastasse ringi inimesed, kes raha teenimise eesmärgil otsivad heauskseid, kellelt erinevatel moodustel eurosid välja petta. Näiteks on viimase ajal petuskeemiks enda tutvustamine Kiievi Stockmanni esindajana ning tutvumiseks pakendis kauba kinkimine ning peale seda hoopis kütuse jaoks raha küsimine. Samuti liigutakse ukselt uksele, pakkudes väidetavat pankrotivara soodsa hinnaga. Niimoodi õnnestus petturitel saada Põlvamaal ühe eaka inimese käest 95 eurot, pakendis oli aga lubatud kvaliteetsete jopede asemele neli vana riideeset. Võrumaal tegutsesid petturid kahekesi ning riiete näitamise eesmärgil tuppa saades varastati samuti eakalt naiselt rahakotist 100 eurot. Erineva kauba pakkujaid on nähtud ka teistes maakondades ning kaupluste juures ja tänavatel, ringi liigutakse Läti numbrimärkidega autodega.

Kuigi teemast on palju räägitud ja hoiatatud, on taaskord aktuaalne rõhutada, et ukselt uksele kauba pakkujatesse tuleb suhtuda ettevaatlikkusega. Seda tõde tuleks kindlasti üle rääkida ka oma eakatele sugulastele ja tuttavatele, sest just üksinda elavad eakad on petturitele ja varastele heaks sihtgrupiks. Vene keelt rääkivad erineva kauba pakkujad on piisavalt osavad psühholoogid, pannes inimese uskuma, et tal on hädasti vaja näiteks nelja jopet, mootorsaage, mobiiltelefoni või muud sellist „ülisoodsa“ hinnaga.

Loe edasi: Politsei hoiatab taaskord aktiivsete raha väljapetjate eest

Tallinnas toimub kutsehariduse suurüritus Noor Meister

Kutsehariduse suurüritus Noor Meister 2013 toimub 8.-9. märtsil kell 10-18 Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses. Ürituse sissepääs on külastajatele tasuta!

Kutsemeistrivõistlused 8. märtsil kell 10-18 ja 9. märtsil kell 10-14.
Võitjate autasustamine 9. märtsil kell 17.
Töötoad ja messihall 8.-9. märtsil kell 10-18.

Noor Meister koondab kaheks päevaks Eesti Näituste messikeskusesse kogu Eesti kutseharidusmaastiku. Suurüritusel toimuvad kutsemeistrivõistlused, õpetlikud töötoad ja kutseharidusmess.

Nii nagu spordiski võetakse mõõtu erinevatel aladel, siis panevad ennast proovile ka kutseõppurid erinevatel ametitel. Võistlustel selguvad parimatest parimad, kus arvesse lähevad kiirus, täpsus ning omandatud teoreetiliste ja praktiliste teadmiste kasutamine. Eestisiseste kutsevõistluste paremikul on sageli võimalus minna võistlema välismaale.

Noor Meister 2013 toimuvatele kutsevõistlustele on kaasatud 21 võistlusala – müüjad, majutusteenindajad, mehhatroonikud, floristid, juuksurid, pagarid, kondiitrid, ehituspuusepad, tislerid, ehitusviimistlejad, plaatijad, maastikuehitajad, infotehnoloogid, veebidisainerid, graafilised disainerid, müürsepad, logistikud, puhastusteenindajad, elektrikud, elektroonikud ja rätsepad.

Uue lahendusena toimuvad suurüritusel töötoad, kus lihtsates ja põnevates töötubades saab oma käega proovida erinevaid ameteid ning piiluda kutsehariduse telgitagustesse. Lisaks kutsemeistrivõistlustele ja töötubadele toimub kutseharidusmess, kus on võimalik tutvuda ametikoolide võimalustega. Sündmusest võtab osa ka Rajaleidja karjäärikohvik, kust saab abi oma tuleviku planeerimisel.

Muuseumide aastaauhindade nominendid on välja valitud

Kultuuriministeeriumi juures tegutseva muuseuminõukogu žürii on välja valinud Eesti muuseumide aastaauhindade nominendid. Eesti muuseumide aastaauhindade laureaadid selguval 31. jaanuari õhtul Lennusadamas toimuval pidulikul galal, auhindu antakse välja kümnes kategoorias. Kõik nominendid esitlevad oma projekte neljapäeval, 31. jaanuaril Eesti muuseumide aastakonverentsil Tallinna Tehnikaülikooli aulas.

Kultuuriministeeriumi muuseuminõuniku Marju Reismaa sõnul on žürii tõstnud seekord esile 29 nominenti 20 muuseumist. Kokku oli kandidaate 81, kõige tihedam konkurents oli näituste ja püsinäituste kategoorias. Loe edasi: Muuseumide aastaauhindade nominendid on välja valitud

Eesti kauneimad raamatud selgunud

Reedel kuulutatakse Eesti Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis välja 2012. aasta kauneimad Eesti raamatud.
Traditsioonilistel raamatudisaini konkurssidel „25 kauneimat Eesti raamatut” ja „5 kauneimat Eesti lasteraamatut” sõeluvad asjatundlikud žüriid läbi suure osa aastasest raamatutoodangust, et välja selgitada kauneimatest kauneimad. Tänavu esitati 25 kauneima raamatu võistlusele 168 raamatut 77 kirjastajalt, 5 kauneima lasteraamatu tiitlit taotles 49 raamatut 22 kirjastajalt.
”Hinnatud 2012. aasta valim oli ühtlaselt tugev, iga korraga jääb vigaste kujunduste osakaal väiksemaks. Hea käsitööoskuse kinnistumine teeb rõõmu, aga vähe oli silmatorkavaid, uusi kujundussuundi avavaid teoseid,” kommenteeris 25 kauneima raamatu žürii esimees Dan Mikkin Eesti Kujundusgraafikute Liidust.
„Lasteraamatute puhul hinnatakse terviklahendust, pidades olulisimaks illustratsioonide taset. Sõelale jäänud raamatud on kõik ilusad, esindades erinevaid stiile ja käekirju. Väljavalitute hulka jõudis lisaks nimekatele tegijatele mitu uut illustraatorit nauditavate debüütraamatutega,“ ütles 5 kauneima lasteraamatu žürii esimees Piret Niinepuu-Kiik.
Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis on koos 2012. aasta Eesti kauneimate raamatutega avatud näitus Eesti Kirjastuste Liidu liikmete menuraamatutest 2012. ja Soome Instituudi vahendusel Eestisse jõudnud Soome kauneimatest raamatutest 2011. aastal. Väljapanekut saab näha 28. veebruarini.
Esimene kauneimate raamatute võistlus toimus Eesti Riikliku Kirjastuse 1956. ja 1957. aasta toodangust 25 kunstiliselt kujunduselt ja polügraafiliselt teostuselt parima raamatu selgitamiseks. Selle korraldas Eesti Vabariiklik Polügraafiatööstuse ja Kirjastuste Teaduslik-Tehniline Ühing.
Alates 1999. a. korraldavad kauneimate raamatute konkursse Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Kirjastuste Liit ning eelmisel aastal korraldajana lisandunud Eesti Lastekirjanduse Keskus. Toetavad Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Antalis, Altia Eesti, Heidelberg Baltic Finland, trükikojad Pakett ja Printon, Soome Instituut, Rahva Raamat.

Kolmapäeval tunnustatakse kultuurisõbralikke ettevõtteid ja antakse üle kultuurisõbra tiitlid

Homme, 30. jaanuaril tunnustab Kultuuriministeerium Tallinna Linnateatris ettevõtteid, kes on toetanud eesti kultuuri. Kultuuriminister Rein Lang tunnustab kultuuri toetajaid ning annab üle kolm kultuurisõbra tiitlit. Need antakse kahele erinevaid kultuurivaldkondi toetanud organisatsioonile ning ühele kultuurimetseenile.

Teist korda toimuvale tunnustusüritusele on kutsutud 51 ettevõtet, nende seas on nii suurettevõtteid kui ka väiksemaid organisatsioone. Kõik ettevõtted on esitatud kultuurivaldkonna organisatsioonide poolt.

Kultuurisõbralike ettevõtete nimekirja leiab SIIT.

Ornitoloogide aialinnuvaatlused osutusid edukaks

Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatud talvisel aialinnuvaatlusel vaadeldi möödunud nädalavahetusel esialgsetel andmetel üle 50 000 linnu. Esmaspäeva lõunaks oli oma vaatlused edastanud enam kui 1800 linnusõpra ning aialinnuvaatlusi tehti üle 1350 paigas üle Eesti. Prognoositavalt mullusest ligi kolmandiku võrra suurem vaatlejate arv tõstab kogutud andmete väärtust ja edaspidi võib teha üha usaldusväärsemaid järeldusi meie talvituvate aialindude liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste kohta.

Kokku vaatlesid linnusõbrad enam kui 50 000 lindu 60 liigist. Kõige arvukam liik oli taas rasvatihane, kes moodustas üle 20% vaadeldud lindude koguarvust. Sarnaselt eelmistele aastatele saavutas teise koha rohevint ja kolmanda põldvarblane. Esialgsetel andmetel suuri muutusi liikide arvukuses toimunud ei ole. Paljude vaatlejate tähelepanekute kohaselt soosisid ilmaolud lindude vaatlemist ja nii mõneski kohas nähti tavapärasest oluliselt rohkem linde. See avaldub selgelt ka statistikas – kui 2011. aastal nähti vaatluskohas keskmiselt 35 ja 2012.a 33 lindu, siis tänavu keskmiselt 37. Põnevamatest liikidest kohati seitsmes vaatluspaigas värbkakku, kolmes kohas käblikut ja ühes vaatluspaigas vesipappi.

Eesti Ornitoloogiaühing tänab kõiki aialinnuvaatlusel osalejaid ja tuletab meelde, et vaatlustulemused on oodatud 5. veebruarini. Neid saab sisestada aialinnuvaatluse kodulehel või saata postiga aadressil Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, Tartu 51005. Viidatud kodulehel saab reaalajas jälgida kõiki juba sisestatud vaatlusi ja nende paiknemist kaardil. Jätkuvalt on oodatud ankeedid ka nendest vaatluskohtadest, kus vaatlustunni jooksul ühtegi lindu ei kohatud. Lõplik kokkuvõte avaldatakse veebruari lõpuks.

www.eoy.ee/talv/vaatlused/

Talvist aialinnuvaatlust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Miljon allkirja ökotsiidi lõpetamiseks Euroopas

22. jaanuaril Brüsselis Euroopa Parlamendis ametliku avalöögi saanud Euroopa kodanikualgatus võib viia selleni, et ökotsiid muutub Euroopa Liidus kuriteoks.

Ökotsiid on ökosüsteemide ulatuslik kahjustus, hävitamine või kadu kindlal alal. Tuntuimad näited ökotsiidist on naftareostus Mehhiko lahes ning Kanada naftaliivade kaevandamine, aga ka Amazonase vihmametsade laialdane raie. Ökotsiidi võib lahti mõtestada kui genotsiidi elusloodusele või ökoloogilist suitsiidi, sest sõltume oma heaolus ju tegelikult looduslike protsesside olemasolust ning toimimisest ja nende hoidmine on meie eetiline kohus.

Euroopa kodanikualgatuse “Lõpetame ökotsiidi Euroopas” taga on 11 EL kodanikku, kes on pärit Saksamaalt, Austriast, Prantsusmaalt, Suurbritanniast, Kreekast, Hispaaniast, Portugalist ja Eestist. Neid on kokku toonud mitmed soovid: et laiaulatuslik keskkonnakahjustus lõppeks, et suurkorporatsioonid oleks sunnitud oma tegevust muutma, et ise tarbijana ei peaks ise alati juurdlema, kas meie ostud toetavad ökosüsteemide hävimist teiselpool maakera. Juriidilise lähenemine on valitud sellepärast, et tahes-tahtmata on õigusloome see raamistik, milles toimetavad nii valitsused, ettevõtted kui kodanikud ning seadustel on oma roll ka ühiskonna mõttemallide seadmisel.

Algatuse eesmärgiks on kutsuda ellu direktiiv, mis keelaks ökotsiidi kolmel juhul: kui see toimub Euroopa Liidus, kui seda viivad läbi (sh rahastavad) Euroopa Liidus registreeritud firmad või Euroopa Liidu kodanikud, kas siis Euroopas või mujal. Kuna tänapäeval toimub suur osa EL firmade tegevust väljaspool Euroopat, mõjutavad meie äripraktikad tegelikult olulisel määral ülejäänud maailma ning EL on üks suurimaid ökotsiidi rahastajaid maailmas. Nii Mehhiko lahe ning Kanada juhtumi puhul on tegu kas EL’s registreeritud firma või Euroopast tuleva rahastusega, mis direktiivi olemasolu puhul annaks oluliselt suurema juriidilise jõu nende tegevuste takistamiseks ja karistamiseks.
Loe edasi: Miljon allkirja ökotsiidi lõpetamiseks Euroopas

Eesti Õpetajate Liit kavatseb taastada kunagise tähtsuse

26. jaanuaril kogunenud Eesti Õpetajate Liidu (EÕL) Esindajatekoja koosolekul esitas EÕLi juhatus seisukoha võtmiseks rea põhimõttelisi muudatusi EÕLi edasise tegevuse korraldamiseks ning uuenenud juhatuse koosseisu, mille Esindajatekoda ka heaks kiitis. Järgmisel perioodil jätkavad EÕLi juhatuses senine esimees Margit Timakov, juhatuse liikmed Katrin Meinart ja Astrid Sildnik. Uute liikmetena kinnitas Esindajatekoda Mihkel Kõrbe ja Peeter-Eerik Otsa kandidatuuri.

Eelmisel aastal tähistas EÕL oma 95. sünnipäeva ning liidu juhatuse esimehe Margit Timakovi sõnul on liidu eesmärk kunagine üleriigiline tähtsus ja ulatus taastada. „Õpetajatel on oluliselt suurem roll koolis ja ühiskonnas tervikuna, kui see viimasel aastakümnel välja on kujunenud,“ selgitas Timakov. Tema sõnul on alanud aastal juhatuse suuremad väljakutsed seotud õpetajate kutsega seonduvate küsimustega, õpetajate rolli suurendamisega koolide juhtimises ning õpetajate erialase ettevalmistuse ja täiendõppega.

EÕL on Eesti õpetajate kutseorganisatsioon, mille eesmärgiks on õpetaja kutsealase võimekuse tõstmine, õpetajaameti väärtustamine, koolikultuuri arendamine ning õpetajate huvide esindamine ja kaitsmine.

Seadusandlus on üürivaidlustes ebamõistlikult omanikuvaenulik

Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi hinnangul on Eesti seadusandlus selgelt üürniku poolel ning olukorras, kus omanikul tuleb pärast üürilepingu lõppemist tegemist teha pahatahtliku üürnikuga, kes keeldub välja kolimast, jääb üle pöörduda vaid kohtusse – see aga läheb omanikule väga pikaks ja kulukaks.

“Üürnike-omanike vahelised vaidlused tuleb jagada selgelt kaheks – ühed on selgelt õigusvaidlused, kus pooltel on tekkinud vaidlusalused küsimused juba üürilepingu kehtivuse ajal ning sellised vaidlused lahendab kohus. Teine on vaidlusalune olukord, kus üürileping on juba lõppenud, kuid üürnik keeldub pahatahtlikult välja kolimast. Omanikul pole viimati kirjeldatud olukorras praegu muud võimalust, kui pöörduda kohtu poole – alles kohtulahendi alusel saab algatada väljatõstmisprotsessi. Kohtuveskid aga teadagi jahvatavad aeglaselt, kolmeastmeline kohtuprotsess võib kesta aastaid ning muidugi pahatahtlik üürnik selle aja jooksul ka mingeid kulusid ei kanna. Selleks, et aga üldse kohtusse pöörduda, peab omanik tasuma kõigepealt riigilõivu – näiteks korteriomandi, mille väärtus on 100 000 eurot, üle käiva vaidluse puhul on maksimaalne riigilõiv 1200 eurot. Kui lisada kõik muud kulud, on selge, et aastatepikkune kohtuvaidlus läheb omanikule väga kalliks maksma. Leian, et siin võiks küll olla mingisugune võimalus omanikul väljatõstmismenetluse alustamiseks kohe kohtutäituri poole pöörduda,” rääkis Mardi.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Uustulndi mälestussamba rajamine edeneb hästi

Albert Uustulndi 90. sünniaastapäevaks valmib Kuressaare lossiparki tema mälestussammas. Raha kogumine edeneb hästi ning ka mitu skulptorit on huvi juba ilmutanud.
Mälestussammas peab püsti saama lossipargi ringallee Supluse tänava teljele 2015. aastal. Idee autor on Saaremaa merekultuuri selts, projekt ja teostus valmivad koostöös Kuressaare linnavalitsusega
Mälestusmärgi ideekavandi esitamise lõpptähtaeg on 22. märts.

“Arvestades, et konkursi lõpuni on veel aega, on tõenäoline, et kõik huvilised pole endast veel märku andnud. Hetkeseisuga on detailsed võistlustingimused väljastatud kuuele huvilisele,” kirjeldas linna pressiesindaja Kristiina Maripuu kunstnike aktiivsust.

Raha kogumine on täielikult Saaremaa merekultuuri seltsi hallata ja viidatud kontonumber –10220123874019 SEB pangas – on läbi käinud kõikvõimalikest uudisteportaalidest.

Toimetuse poole pöördus küll üks saarelt pärit vanadaam Pärnumaalt, kel ei õnnestunud ühekorraga 50-eurost annetust mälestussamba toetuseks üle kanda, kuid tütre abiga jõudis raha teisel katsel õnneks õigesse kohta.
“Annetusraha laekub iga päev ja korralikult, võib rahule jääda,“ rõõmustas merekultuuri seltsi esimees Rein Sepp. “Sellest hoolimata on väga teretulnud, kui ideed ja rahakogumist inimestele vahel ikka meelde tuletatakse. Kogunenud summast on praeguses etapis veel natuke vara rääkida.”

Albert Uustulndi mälestusmärgi ligikaudne maksumus on 60 000 eurot, töö teostamise orienteeruv periood 2013–2014.

Võhmalanna rajas vanaemadele ühise kodu

Võhmas elava Elke Wüthrichi eestvõttel avatakse Võhmas ühiskodu, mis on mõeldud eakatele naistele. «Mulle on vanaemad alati väga meeldinud,» põhjendas ta oma algatust.

Elke Wüthrich renoveeris paneelmaja teisel korrusel neljatoalise korteri, kus kolm kõbusamat eakat naist saavad koduselt koos elada, pakkudes üksteisele tuge ja kindlustunnet.

Elke Wüthrichi sõnutsi on see korter omalaadne alternatiiv vanadekodule. Ta avaldas lootust, et tänu sellele jääb mõnel inimesel vanadekodusse minemata. «Hooldekodus pole enamasti privaatsust, sest sinna elama asudes kaovad paljud suhted ja ka asjad, mis on inimestele olulised. Meie ühiskodu neljatoalises korteris pole keegi üksi, aga igaühel on ka oma tuba,» rääkis ta. Loe edasi: Võhmalanna rajas vanaemadele ühise kodu

Soome muusikud panevad Põltsamaa helisema

2. veebruaril kell 17 esineb Põltsamaa kultuurikeskuses Turu konservatooriumi kammerorkester, mida juhatab dirigent Jukka Perksalo, teatas Põltsamaa kultuurikeskuse rahvakultuurispetsialist.

Esitamisele tuleb Põhjamaade heliloojate muusika. Kontsert on tasuta. Turu kooli orkestri esituses saab kuulata Lars-Erik Larssoni, Edvard Griegi, Gustav Holsti ja Erkki Salmenhaara muusikat. Lisaks nendele teostele tulevad esitamisele Heino Elleri “Kodumaine viis” ja Soome suurkuju Sibeliuse Andante “Festivo”.

Turu Konservatooriumi Kammerorkestris mängivad kooli kõige andekamad õpilased. Kuna orkestri programm tugineb olulisematele kammermuusikateostele, koosneb see tihti selliste heliloojate teostest nagu Jean Sibelius, Armas Järnefelt, Uuno Klam, Per-Henrik Nordgren, Einojuhani Rautavaara, Johann Sebastian Bach, Lars-Erik Larsson ja Heino Eller. Orkestrit dirigeerib alates 2001. aastast Jukka Perksalo. Loe edasi: Soome muusikud panevad Põltsamaa helisema

Ettevõtlik Mõniste vald: Tugeva talu ehitamiseks kulus 20 aastat

Kui Endla ja Lempo Must 20 aastat tagasi Peede talu üles ehitama hakkasid, laius praeguse hoonetekompleksi asemel suur tühjus ning elumajast olid säilitamiskõlblikud ainult neli seina ja korsten. Selle peale ei mõeldud veel üldse, et talupidamine võiks põhitegevuseks saada. Esialgu taheti lihtsalt pääseda pisikesest korterist ja saada omaette elamine. Pisut mõeldi ka kaugele pensionipõlvele, kui võiks paari lehma, põrsast ja pullikest pidada. Alustati kümne hektari maaga nii-öelda riigitöö kõrvalt. Kui aga mõlema töökoht metsakombinaadi Saru metsakeemiatsehhis ära kadus, sai põllumajandus ootamatult pere elatusallikaks. Kuna erastamise-tagastamisega midagi saada ei olnud, tuli alustada nullist. Nüüdseks on taluõuele kerkinud suured tootmishooned, kuivati, haritava maa suurus on kasvanud 400 hektarini ning lautades ootab igapäevast hoolt 12 lüpsilehma ja ligi 400 siga. Kõige sellega toimetulekuks on kasutusel uus ja kaasaegne tehnika ning lisaks oma pere jõududele abiks kolm töötajat.

Loe Võrumaa Teatajast

Südamelaul otsib tuleviku rahvalaulu

Kesk-Eesti noorsootöö keskus (KENK) kuulutas välja üle-eestilise omaloominguliste laulude võistluse «Südamelaul».

KENKi juhataja ja «Südamelaulu» korraldaja Eve Siilak andis teada, et žürii hindab laule kolmes vanuserühmas. Kuni 30aastaste laululoojate looming peaks sobima ühte kolmest kategooriast: isamaalise suunitlusega (kodu-) laulud, armastuslaulud või ühiskonnakriitilised laulud. «Et on pärimusaasta, pakume konkursivälist esinemist teemal «Rahvalaul 2023» ehk milline võiks olla meie rahvalaul kümne aasta pärast,» ütles Siilak.

Korraldajad tuletavad meelde, et ühes kategoorias võib osaleda ühe lauluga. Kõige rohkem saab osaleda kahes kategoorias.

Konkursi tingimuste järgi peavad omaloomingulised olema nii laulu viis kui ka sõnad, mis olgu eestikeelsed. Laule saab esitada 15. veebruarini.

Konkursi täpsemad tingimused leiab nii KENKi kui ka Paide kultuurikeskuse koduleheküljelt. (JT)

Alustati Hiiumaa esimese jäätee rajamist

ASi Eesti Teed Saaremaa esinduse töömehed alustasid jäätee rajamist , ametliku avamiseni läheb veel aega. “Kui ilm on meiega ja kõik sujub, üritame jäätee avada järgmise nädala keskpaigaks,” lubas maanteeameti Lääne regiooni peaspetsialist Hannes Vaidla. Vaidla käis kolmapäeval maanteeameti töömeestega jää paksust mõõtmas nii kahe saare vahelisel kui Hiiumaa ja mandri vahelise jäätee trassil. Nende andmetel on jää paksus Hiiumaa ja Saaremaa vahelise jäätee rajamiseks üldiselt rahuldav. Hiiumaa ja mandri vahelise jääteega tuleb veel oodata. Uuesti minnakse sellele trassile uuringutele kümnekonna päeva pärast.

Suure Munamäe vaatetorni külastajate arv on jäänud eelnevate aastate tasemele

560358_10150941049379049_1976938574_n — Suure Munamäe vaatetorn. Foto: Maris Lestberg

Suure Munamäe vaatetorni külastas 2012. aastal 33 000 inimest. Külastajate arv on püsimas kolmandat aastat samal tasemel.

Baltimaade kõrgemas tipus asuvat torni on külastanud ligikaudu 80% Eesti turisti, 15% Läti turisti ning ülejäänud 5% moodustavad külastajad Venemaalt, Soomest ning teistest riikidest.

Külastajate maksimumarv pärineb 2007. aastast, mil torni külastas 55 000 turisti.

Nii nagu varasematel aastatel, kavandatakse 2013. aastal Suurel Munamäel mitmeid kultuuriüritusi, pakkudes sellega lisaks imekaunile vaatele ka kultuurielamusi.

Berliinis tutvustati 20 eesti maitset

22.01.2013. a tutvustati Berliinis Rahvusvahelise Rohelise Nädala (Grüne Woche) raames 20 eesti maitset – erinevaid suupisteid ja jooke Eestile traditsioonilistest toorainetest.

20 eesti toidu maitse tutvustamisega tähistas Eesti oma 20. osalemiskorda Grüne Wochel ning juhatas sisse messi järgmiseks partnerriigiks saamise 2014. aastal.

“Järgmise Grüne Woche partnerriigina on Eestil suurepärane võimalus end Saksamaal tutvustada,” ütles üritusel osalejaid tervitanud Eesti suursaadik Saksamaal Kaja Tael. “Meil on Põhja-Euroopas edukas euromajandus, sakslaste jaoks väga huvitavad maaturismi võimalused ning meie toit pärineb puhtast loodusest,” rääkis Tael.

Eestipäraseid põdraampse valmistas eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektori Kaul Nurmi juhendamisel Euroopa põllumeeste katusorganisatsiooni COPA president Gerd Sonnleitner. “Eesti on väga kaunis maa koos oma metsade, mitmekesise looduse, suurepärase toidu ja kaasaegse põllumajandusega,” rääkis Sonnleitner. “Eesti toiduained on väga kõrge kvaliteediga – see on see, mide te peate ka Saksamaal näitama.”

Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm rõhutas esitlusel, et eestlaste olulisim toiduaine on leib. “Kui leib on laual, siis on kõik olemas – leiva peal võib midagi olla, aga leib peab olema,” ütles Nurm.

20 eesti maitsena esitleti:
1. Vürtsikilu rukkileival vutimunaga
2. Räimerull hakitud sibula ja rukkileiva õhikuga
3. Koha tarrendis mädarõikavahuga
4. Praetud räimefilee koduses marinaadis
5. Narva silmud meesinepiga
6. Mini põdraamps koorikleiva vahel
7. Kukeseenepirukas
8. Peekoni-sibula minipirukas
9. Grillvorstiamps kange sinepiga
10. Toorsuitsu põdrafilee pohlamoosiga
11. Lepasuitsu juust vürtsika mustsõstramoosiga
12. Kohupiimakook jõhvika toorpüreega
13. Kamavaht astelpajumarmelaadi ja riivleivaga
14. Kohukesed jõhvikalisandiga
15. Kommid „Nostalgia”
16. Värskelt pressitud õunamahl
17. Naturaalselt kääritatud kali
18. Hele õlu
19. Mahe rukkiviin
20. Vana Tallinn liköör

Messi Internationale Grüne Woche korraldatakse 1926. aastast alates. Eksponendid kasutavad kokku umbes 115 000 m2 messipinda ning messi külastab kümne päeva jooksul üle 400 000 inimese, sh üle 4000 ajakirjaniku. Tänavu on esindatud ca 1630 eksponenti 67 riigist ning messi partnerriik on Holland.

Vaata lisaks www.gruenewoche.de.

Eesti on olnud Grüne Wochel esindatud oma stendiga alates 1993. aastast. Stendi ja 20 eesti maitse esitluse korraldas Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Lisainfo: Karin Volmer, Põllumajandusministeerium pressiesindaja, tel 5696 4876.

Sel nädalavahetusel kutsutakse aialinde vaatlema

Talvisest aialinnuvaatlusest on kujunenud Eesti kõige populaarsem linnuvaatlusüritus, mis köidab igal aastal üha enam inimesi. Mullu kolmandat korda Eestis korraldatud vaatluse vastu oli huvi suur: oma vaatlused edastas 2050 linnusõpra 1439 paigast üle Eesti ehk ligi kaks korda rohkem kui eelmistel aastatel. Kokku vaadeldi 45 686 lindu 54 liigist.

Kõige arvukam liik oli kolmandat aastat järjest rasvatihane, kes esines üle 95 protsendis vaatluskohtades ning moodustas umbes veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas rohevint, kolmas oli põldvarblane. Enamiku liikide arvukus oli stabiilne, silmapaistvaimad langused toimusid invasiooniliikide pasknääri ja suur-kirjurähni esinemissageduses, samalaadset trendi võib märgata ka suurenenud kiskluse ja külmade talvede ohvril nurmkanal.

Eelmiste aastate kokkuvõtetega saab tutvuda SIIN.

Kuidas talvisel aialinnuvaatlusel osaleda, loe siit: http://www.eoy.ee/talv/kuidas-osaleda/

Aialinnuvaatluse suure populaarsuse võtmeks on lihtsus, kuna see ei nõua põhjalikke eelteadmisi lindudest. Piisab sellest, kui ühe tunni jooksul pannakse kirja kõik kohatud linnuliigid ning iga liigi kohta suurim üheaegselt nähtud isendite arv ning saadetakse tulemused koordinaatorile. Osaleda võivad kõik, kes tunnevad huvi koduümbruses tegutsevate lindude vastu. Määramise hõlbustamiseks võib kasutada linnumäärajat ja binoklit.

Seadusemuudatus tagab põllumeestele üleminekutoetused

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder esitab täna Riigikogule esimeseks lugemiseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tagatakse põllumajandustootjatele üleminekutoetused 2013. aastal.

„Üleminekutoetused võimaldavad luua meie põllumeestele võrdsemad tingimused teiste riikide põllumajandustootjatega,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Ligi 20 miljoni euro eraldamine riigieelarvest üleminekutoetuste maksmiseks näitab põllumajanduse olulisust Eesti riigi jaoks.“

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmine on vajalik, et ka 2013. aastal oleks võimalik riigieelarvest maksta põllumajandustootjatele täiendavaid otsetoetusi. Vastavalt Euroopa Liidu liitumislepingule võis riik täiendavaid otsetoetusi maksta aastatel 2004-2012, kuid eelmise aasta suvel loodi võimalus maksta üleminekutoetust 2013. aastal. “Üleminekutoetused tagavad ka sujuva ülemineku uuele otsetoetuste süsteemile järgmisel rahastamisperioodil 2014-2020,“ lisas Seeder.

Üleminekutoetusi makstakse samadele sektoritele ja samade nõuete alusel nagu 2012. aastal täiendavaid otsetoetusi.

Kristo Mäe

Kooliõpilasi kutsutakse osalema hunditeemalisel joonistusvõistlusel ja metsajutu konkursil

Eesti Metsaselts ja Elva Linnavalitsus kuulutavad välja traditsioonilise metsanädalale pühendatud üle-eestilise õpilaste hunditeemalise joonistusvõistluse “Metsavaht hunt” ja Tartumaa koolide õpilastele suunatud metsajutu konkursi.

2013. aasta loomaks on nimetatud hunt. Kindlasti on paljud kohanud hunti metsas ja paljud näinud seda looma ainult loomaaias. Meie soovime, et joonistaksid hundi metsavahina. Joonistuse juurde kirjuta ka mõnelauseline pildi kirjeldus,
autori nimi, vanus, kool ja klass ning juhendaja nimi. Märksõna „Metsanädala joonistusvõistlus“.

Metsajutu konkursile ootame fantaasiarikkaid lugusid kõikidelt Tartumaa 1. – 12. klassi õpilastelt. Loe edasi: Kooliõpilasi kutsutakse osalema hunditeemalisel joonistusvõistlusel ja metsajutu konkursil

Üliõpilaste õigusbürood pakuvad taas tasuta õigusabi

Eesti Juristide Liidu üliõpilaste õigusbürood alustavad taas tasuta õigusabi andmist. Olukorra tõsidust ja teenuse vajaduse kasvu arvestades on Eesti Juristide Liit taaskäivitanud ning laiendanud vastuvõttude mahtu.

Alates 21. jaanuarist 2013.a alustavad üliõpilaste õigusbürood tasuta õigusnõustamisega Tallinna Linnakantselei I korruse teenindussaalis ja Kristiine Sotsiaalmajas (Sõpruse pst 5, I korruse arvutiklassis) . Tasuta õigusabi osutatakse esmaspäevast reedeni ning abivajajate teenindamine toimub elavas järjekorras. Täpsemat infot vastuvõtuaegade ja nõustajate keeleoskuse kohta saate Eesti Juristide Liidu kodulehelt www.juristideliit.ee või telefonilt 6313 002.
Loe edasi: Üliõpilaste õigusbürood pakuvad taas tasuta õigusabi

Algavad kogukondlike tervisetoetajate algatatud sündmustesarjad

Alates eelmise aasta septembrist on projekti “Tervisedendusmudel läbi kogukonna – Uus Tervis” raames ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel koolitatud välja enam kui 20 kogukonna tervisetoetajat, kelle eesmärgiks on oma piirkonnas hakata vedama terviseteemaliste huvigruppide kogunemisi ja piirkonna elanikele suunatuid praktilise suunitlusega tervisesündmuseid.

Projekt Uus tervis on esimene omalaadne eestvedamine, mille raames püütakse enda tervise eest vastutuse võtmine ja sellekohane teave viia inimestele võimalikult lähedale ja luua toetusgrupid oma kogukonnas, mis võimaldaks saada praktilisi nõuandeid ja toetust oma elustiili muutmiseks.

Kõigil koolituse läbinud tervisetoetajatel on olnud võimalus vastavalt enda südamelähedastele teemadele valida tervisegruppide põhifookus ja sündmuste sisu. Loe edasi: Algavad kogukondlike tervisetoetajate algatatud sündmustesarjad