Eesti esimene kogukondade raadio saab aastaseks

Foto: osta.ee
Foto: osta.ee
Reedel, 6. veebruaril tähistab oma esimese eetriaasta täitumist Tartu kogukondade raadio – Generaadio. Paralleelselt internetiraadio arenguga tähistab Generaadio ka kodanikumeedia uue ajastu sündi.

Raadiokanali loomist alustati juba 2013. aasta septembris, kui Genialistide klubist välja kasvanud mõtte peale kutsus tollane peatoimetaja Kärt Rebane kokku kümmekond raadiohuvilist. Praeguseks on raadiotegemisega olnud hõivatud üle 60 tegija, kes on läbi interneti toonud eetrisse üle 30 saate.

Tartu kogukondade raadio töötab selle nimel, et luua platvorm, kus erinevad kogukonnad ja kodanikualgatused saaksid lihtsalt ja kiirelt oma sõnumeid laiema auditooriumini tuua. Generaadio loodab, et diskussiooni arendamine suurendab teineteisemõistmist ja mitmekesistab vaatenurki. “Generaadio kui avatud platvormi olemasolu näitab, et kodanikuajakirjandusel ja kogukonnameedial on Eestis suur potentsiaal,” tõdes raadio peatoimetaja Sven Paulus. “Generaadio taolised algatused aitavad kaasa inimeste paremale informeeritusele, kogukondade omavahelisele koostööle ja ka laiendavad senist meediavälja,” selgitas Paulus.

Esimese aastaga on Generaadio oma eesmärgile lähemale liikunud: jaanuaris viidi koos DD Akadeemiaga läbi poliitikadebatt “Poliitika eestuba”, eetris on saated nii LGBT kogukonnast, punkarite- ja spordimaailmast, muusikast jne. Ettevalmistamisel on mitu uut saatesarja, üks neist keskendub keskkonnale ja teine toob eetrisse stand-up koomikud. Kusjuures, ümbritsevat meediaruumi kirgastavad vabatahtlikud raadiotegijad. “Kui sa nullist raadiot ehitama hakkad, pead sa selles kõiges ka kindel olema, sest kui kord palli veerema lööd, siis peatada seda ei saa. Kui aga juba alustada, saab tahtmise korral päris hea asja valmis,” ütles Generaadio staažikaim tegija Mihkel Vinogradov, kes on saatejuhi rollist arenenud raadio üheks eestvedajaks. Pauluse sõnul motiveerib vabatahtlikult töötama unistus ja püüdlus, et ühel päeval on valmis raadio, mis on isemajandav, pakub põhitöötajaile ka palka ning teisi hüvesid. “Soovime jõuda püsiautorite honoreerimiseni ja loodame välja töötada mikroannetustel või tellimusel põhineva süsteemi,” lisas Paulus. Loe edasi: Eesti esimene kogukondade raadio saab aastaseks

Algastme klassidele mõeldud Mate Talgud algavad täna

Foto: real.edu.ee
Foto: real.edu.ee
Eesti algkoolides algab täna kevadsemestri kestev Mate Talgud nimeline võistlus, mille eesmärgiks on motiveeritakse lapsi koolis matemaatikat õppima. Mate Talgud on mänguline võistlus, mille vältel on kõigil algkoolidel võimalus kasutada digitaalset matemaatika õppekeskkonda tasuta. Mängides on koolidel võimalus võita huvitavaid õppimist motiveerivaid auhindu.

Selles 1.-4. klassidele suunatud võistluses võivad osaleda kõik Eesti algkooli õpilased. Valdav osa koole ongi end juba kirja pannud. Praeguseks on Mate Talgutele registreerinud üle 60% Eesti koolidest.

Projekti on korraldanud hariduslikke rakendusi arendav 10monkeys ühes koostööpartnerite Lenovo ja Taibulaga.

Lisaks sellele, et end võistlusele kirja pannud koolid võivad kasutada 10monkeys Math World mängulist õppekeskkonda tasuta, on klassidel igal nädalal võimalus võita vahvaid õppimist motiveerivaid auhindu. Klass, kes kogu võistluse jooksul kõige aktiivsemalt mängib, saab aga Lenovo Yoga tahvelarvutite komplekti omanikuks.

Vastav üritus korraldati esimest korda Soomes 2014. aasta sügisel ja sellest ajast alates on Math World kasutusel suuremal osal Soome algkoolidest. Küsitluse kohaselt peavad õpetajad Math Worldi kasulikuks õppematerjaliks ja 95% õpetajatest soovitab seda julgelt ka teistele õpetajatele.

“Oleme kasutanud õppekeskkonda matemaatika tunnis ja see haaras konksu otsa nii õpilased kui ka õpetaja,” naerab Petri Ahokas – matemaatika õpetaja kes on kasutanud Math Worldi juba eelmisest suvest alates. “Digitaalsete õpematerjalide üheks eeliseks on lihtsus. Lisaks on igal õpilasel võimalik lahendada ülesandeid endale sobivas raskusastmes. Matemaatikas on lihtne edasi minna, kui algteadmised on omandatud,” lisab Petri Ahokas digitaalse õppimise eelistest.

Allikas: www.matetalgud.ee

Noore looduskaitsja auhinna pälvis Riho Kinks

Nooreks looduskaitsjaks valiti ornitoloog Riho Kinks, kes viimati paistis silma jäälinnu aasta eestvedajana. Auhind ja sellega kaasnev 700-eurone stipendium antakse üle homme Eestimaa Looduse Fondi 24. sünnipäeva tähistamisel.

Riho Kinks on töötanud kümmekond aastat Eesti Ornitoloogiaühingus (EOÜ), kus ta viimastel aastatel on hea seisnud keskkonnahariduse ja teavituse eest. ELFi juhatuse esimehe Silvia Lotmani sõnul on Kinksi tegevus olnud mitmekesine, ta on pidanud palju loenguid ja ettekandeid lasteaedades, koolides, asutustes ja looduslaagrites ning korraldanud ka ise noorte linnulaagreid. “Suuremad kordaminekud on olnud 2012. aastal ligi 400 loodusaineõpetajale korraldatud linnuõppe projekt ning 2014. aastal jäälinnu aasta kampaania, mis on mõlemad pälvinud keskkonnaministeeriumilt aasta keskkonnateo auhinna,” selgitas Lotman.

Varasemalt on Riho Kinks ametis olnud EOÜ metsa- ja looduskaitsespetsialisti ning juhatuse liikmena. Samuti olnud Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator ning juhtinud keskkonnaministeeriumis LIFE-Nature projekti Põlvamaal asuval Räpina poldril lindude elupaikade taastamiseks ja linnuhoiuala loomiseks. Lindudest on Kinks tegelenud enim rähnide uurimise ja kaitsega. “Minu armastus lindude vastu sai alguse kolmanda kursuse bioloogiatudengina, kui tulevane juhendaja ja õpetaja Asko Lõhmus viis mind Alam-Pedja looduskaitsealale ning näitas, et näe, see on valgeselg-kirjurähn,” meenutas Kinks.

Noore looduskaitsja auhinda antakse välja alates 2005. aastast eesmärgiga toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. Auhinna pälvija valis ELFi poolt kokku kutsutud žürii koosseisus Aveliina Helm, Mart Jüssi ning Kaja ja Aleksei Lotman. Auhinnaga kaasneb 700-eurone stipendium, tänavust auhinnafondi toetasid loodusturismi ettevõtted Estonian Nature Tours, 360 Kraadi ning Natourest. Kandidaate said esitada kõik soovijad.

Lisainfo: www.elfond.ee

Eesti Ökokogukondade Ühendus kutsub talvisele kokkutulekule

Eesti Ökokogukondade Ühenduse talvine kokkutulek keskendub sel nädalavahetusel globaalse majanduse alternatiividele.

Traditsiooniline kogukondade kogunemine leiab aset Kihlepa külamajas, Audru vallas, Pärnumaal.

Seekord on ökokogukondade talvine kokkutulek 2-päevane. Raamatu “Globaalpohmelus” autor Kaupo Vipp teeb ülevaate oma raamatus kajastatud teemadest, jagab teaduskäsitlustel ja majandusprognoosidel põhinevat selgitust, miks on ökokogukondlik eluviis tulevikus mitte lihtsalt üks eluviis teiste hulgas, vaid ainuvõimalik eluviis üldse!

Õieterapeut, taimetark ja ökokogukondliku eluviisi viljeleja Mercedes Merimaa räägib söödavatest taimedest looduses ja ravitsemisest (õieteraapiaga tegelenud 20 aastat) ning juhendab töötuba Varemerohu juure tinktuuri valmistamisest ja värske varemerohu juure kasutamisest.

EÖÜ juhatuse liige ja kogukond “Väike Jalajälg” liige Krista Noorkõiv jagab oma muljeid reisidest Saksamaa ökokülasse “Sieben Linden” (ja kursusele Inspiring Change), Damanhuri ökokogukonda Itaalias ning Templehofi kogukonda Saksamaal. Oma rännakul keskendus Krista majandusliku aspekti uurimisele ökokülades: kuidas on üles ehitatud inimeste rahaline panustamine erinevatesse kogukondadesse ja mis tähendust on seal eraomandil.

Kokkutulekul arutleb ühendus ka oma 3 aasta tegevussuundade üle. Tehakse ülevaate 2014. aastast, mis oli organisatsiooni senini kõige edukam tegevusaasta. Samuti kuuleb ökokogukondlikust liikumisest Eestis ja Euroopa ökokülade ühenduse GEN Europe tegemistest, mille liige on ka EÖÜ.

Programmiga saab tutvuda siin!
Jälgi ka Facebookis!

Kokkutulek toimub ühenduse projekti “MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduse tegevusvõimekuse suurendamine” raames. Projekti rahastab EV Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Põllumajandusministeerium: väikeste põllumajandusettevõtete arengut toetatakse 30 miljoni euroga

Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas määruse, mille alusel antakse Eesti maaelu arengukavast väikeste põllumajandustootjate arendamiseks kuni aastani 2020 kokku 30 miljonit eurot.

“Riigi strateegiline eesmärk on soodustada maapiirkondades elavate inimeste toimetulekut ja töökohtade teket. Väikeste põllumajandusettevõtete arengutoetus aitab sellele oluliselt kaasa,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar. “Nii suuremahulist programmi väikeste põllumajandustootjate arengu soodustamiseks pole varem olnud,” rääkis Padar.

Loe edasi: Põllumajandusministeerium: väikeste põllumajandusettevõtete arengut toetatakse 30 miljoni euroga

ProgeTiigri õpilaskonkursil võidutsesid Lõuna-Eesti koolid

HITSA ProgeTiigri õpilaskonkursi “Tuleviku õpperuum 2050!” finaalüritusel selgusid parimad tehnoloogia loovtööd. Finaali jõudis koole kõikjalt Eestist, enim esikohti noppisid Lõuna-Eesti koolid.

Finaalis osales kokku 40 kooli, auhinnalisi kohti saavutasid 27 kooli meeskonnad. Töid hinnati viies kategoorias ning kolmes vanuserühmas. Kümnest väljaantud esikohast seitse läksid Lõuna-Eestisse: Viljandi Jakobsoni Kool, Konguta Kool, Tartu Jaan Poska Gümnaasium, Tartu Hiie Kool, Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool, Põlva Ühisgümnaasium ja Haanja Kool. Noorimad esikoha omanikud on Kohtla-Järve Buratino lasteaiast.

Enim pälvisid auhinnalisi kohti Konguta Kooli, Gustav Adolfi Gümnaasiumi, Tallinna Reaalkooli, Tartu Hiie Kooli ja Viljandi Jakobsoni Kooli meeskonnad. Rahva lemmikutena paistsid silma Väätsa Põhikooli ja Tallinna Õismäe Vene Lütseumi meeskonnad.

Mobiilsete äppide kategoorias esikoha võitnud ning rahva lemmikuks hääletatud Konguta Kooli meeskonna juhendaja ning koolidirektor Liina Tamm kommenteerib oma õpilaste edu: ” Äpp, mille õpilased programmeerisid, räägib meile valla ajalugu ja tutvustab Konguta valla vaatamisväärsuseid.” Liina Tamme sõnul on laste vaimustus õpetajatesse kandunud ja vastupidi: “Meile meeldib tehnoloogia, sest see ongi tulevik. Eesti kool on lõpmatult huvitav koht, seal on praegu nii palju võimalusi.”

Konkursitööde hindamine toimus kahes osas. Avaliku hääletuse tulemusel selgusid rahva lemmikud, žürii hinnangute põhjal kujunesid konkursi võitjad. “Võistlustöid vaatasime sellise innovaatilise pilguga, et kas ja kuidas võiks tulevikus need lahendused inimestele kasulikud olla,” selgitas žürii liige ning Eesti koolirobootika eestvedaja Ramon Rantsus.

“Tore on näha, et tehnoloogia huvitab Eestis nii paljusid koolilapsi, oleme tänulikud, et oma asjalikud ideed teoks tehti. See pole olnud pelgalt võistlus, vaid võimalus innovaatilisi ja kasulikke ideid ellu viies targemaks saada,” ütles ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets. “Kes sel aastal võistlusest kõrvale on jäänud, siis kutsume kindlasti järgmisel korral osa võtma!”

HITSA ProgeTiigri õpilaskonkurss toimub ka 2015/16. õppeaastal, töid saab konkursile esitada taas järgmise aasta alguses.

ProgeTiigri õpilaskonkursi auhinnatud tööd leiab SIIT. Pildigalerii ProgeTiigri finaalüritusest leiab SIIT.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) ProgeTiigri programm on keskendunud tehnoloogiahariduse lõimimisele õppetöösse, eesmärk on äratada õppijates huvi inseneriteaduste, disaini, tehnoloogia ja IKT valdkondade vastu ning toetada laste tehnoloogilist mõtlemist ja taipu, et neist saaks tehnoloogia loojad mitte ainult tarbijad.

Kodanikuühiskonna 2014. aasta tegijad on selgunud!

Neljapäeval, 29. jaanuaril kiitis vabaühenduste liit EMSL koos Riigikogu esimehe Eiki Nestoriga kodanikuühiskonna 2014. aasta tegijaid, kelleks-milleks on Riina Raudne, Tiit Toots, Andres Laisk, Lasnaidee, kampaania “Ukraina heaks”, Telliskivi loomelinnak, Pardiralli ja puudega inimese hääl.

Lilletseremoonia Riigikogu valges saalis koos Eiki Nestori, Tarmo Jüristo, Triin Toomesaare ja Marten Kuningaga algab kell 13.

Loe edasi: Kodanikuühiskonna 2014. aasta tegijad on selgunud!

Muuseumiöö 2015 teema on “Öös on muusikat”

Muuseumide kaart 2014. Vaata interaktiivset kaarti!

Üle-eestiline muuseumiöö toimub tänavu 16. mail ning kannab pealkirja “Öös on muusikat”. Eelmisel aastal võttis muuseumiööst osa rohkem kui 84 000 inimest, mis oli kõigi aegade muuseumiöö publikurekord.

Muuseumiöö ühe koordinaatori Külli Lupkini sõnul on aasta suurima Eesti muuseume ühendava ettevõtmise teema sel korral inspireeritud Muusika-aastast: “Tänavune teema pakub väga põnevaid tõlgendusvõimalusi. Muuseumid kutsuvad sel ööl avastama märkama vaikust ja helisid meie ümber, mõtlema sellele, mis on akustika ja kuidas kõrv helisid vastu võtab. Ja kindlasti tuleb juttu eesti heliloojatest, muusikutest ja meie laulukultuurist.”

Veebruarist algab muuseumiöö kõige populaarsema osa, öö eriprogrammide ettevalmistamine – see, mis igas muuseumis täpselt toimuma hakkab, selgub märtsi lõpuks. Programmis osalevad muuseumid – neid on varasematel aastatel olnud üle saja – avavad muuseumiööl oma uksed kell 18-23 ning sel ajal on sissepääs tasuta. Igal aastal on muuseumiööl oma uksed lahti teinud ka järjest suurem arv arhiive, galeriisid, kirikuid – üht või teistpidi teadmiste, ajaloo ning mäluga tegelevaid organisatsioone.

Muuseumiööd korraldavad igal aastal koos Eesti muuseumid ja Eesti Muuseumiühing ning ICOM Eesti. Esimesel korral oli muuseumiöö juhtlauseks “Öös on asju”, 2010. aastal “Öös on lugusid”, 2011. aastal “Öös on aardeid”, 2012. aastal “Öös on kino”, 2013. aastal “Öös on inimesi” ja 2014. aastal “Öös on tähti”. Täpsemat infot muuseumiöö kohta saab veebilehelt www.muuseumioo.ee ja Facebookist.

Korteriühistuid vajavad ka väiksemad asulad, mitte ainult suured linnad

Kortermajade korrashoiu probleem pole ainult linnade mure – Eesti väikeasulate kortermajad vajavad samuti korrashoidmist, kuid pahatihti pärsib seda ühistute puudumine. “Ka endistes kolhoosikeskustes, kus elanikke on, tuleb majad korda teha ning lihtsam on ühistud ära moodustada elanikel, kui oodata aastani 2018, mil need riiklikult moodustatakse,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. Tema sõnul mängib aga väga suurt rolli ka kohaliku omavalitsuse tugi. Korteriühistud omakorda kujutavad omavalitsusele head partnerit, kellega ühistel plaane ellu viia,” rõhutas ta kahepoolse koostöö tähtsust.

Samal teemal arutleti ka nädalavahetusel Eesti Korteriühistute Liidu seminaril Alatskivil. Seminari juhi, EKÜL Tartu büroo juhataja Dagmar Mattiiseni sõnul võiks väiksemates kohtades samuti ühistute loomisest siiski huvitatud olla. “Korteriühistus saab ühiselt teha ka neid maja korrashoiuks tarvilikke töid, mis muidu osutuksid liiga kalliks. Niisamuti aitab ühistu riske hajutada,” lisas ta. Mattiiseni sõnul tasuks ühe asula mitmel korrusmajal ka üheskoos plaane teha. “Ühistud võiks ühisel kaaluda ju majade juurde ühiselt parklate, mänguväljakute jms rajamist,” leidis ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi uuringu kohaselt on probleemseid kortermaju üle kogu Eesti 302, neist 167 vajavad lammutamist ning 135 renoveerimist. Urmas Mardi sõnul tuleb aga ühistuid, kes kortermaja renoveerimise vastu huvi tunnevad ja selles suunas ka aktiivselt tegutsema hakkavad, aina juurde. “Oleme korraldanud hulga infopäevi, samuti temaatilisi foorumeid ning konverentse – iseäranis viimase paari aastaga on renoveerimisplaane pidavate ühistute hulk märgatavalt kasvanud,” rääkis ta. “Riikliku renoveerimistoetuse taotlejate hulk on samuti kasvanud – nõudlus ületab pakkumise,” märkis Mardi.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Eesti Korteriühistute Liit
Tel: +372 627 5740

Rahvusraamatukogus näeb süntesaatoreid ja auhinnatud plaate

roland jupiter2. veebruaril avatakse Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis järjekordne muusika-aastale pühendatud näitus “Muusikainstrumente Sven Lõhmuse erakogust. Auhinnatud plaate Rahvusraamatukogu muusikakogust”.

Eesti helilooja, produtsendi ja instrumentalisti Sven Lõhmuse erakogust ja plaadifirma Moonwalk kogust on näitusel väljas üle 20 instrumendi – süntesaatorid ja üks trummikomplekt. Näha saab praegu kasutusel olevaid ja tuntud kollektiivide (Laura, Mr. Happyman, Black Velvet jt.) esinemistel kasutatud süntesaatoreid ning vanaduspensionil olevaid või pigem kodusesse majapidamisse sobivaid pille. Eksponeeritakse Jaapanis, USAs, Rootsis, Eestis jm. toodetud süntesaatoreid, millest vanimad on valminud 1970ndatel ning uusim 2014. aastal.

Samas saab vaadata Rahvusraamatukogu muusikakogu väljapanekut parimaks tunnistatud Eestiga seotud plaatidest. Näeb Eesti Popmuusika Aastaauhinna “Kuldne Plaat” laureaate ning Eesti Muusikaauhindade konkursi võidutöid, mille valib žürii ning tunnustab lisaks popmuusikale etno-folgi, džässi-bluusi ja klassikalise muusika kategooria paremaid. Eksponeeritakse ka aasta kooriplaate ning plaate, millel esinenud Eesti muusikutele on osaks saanud rahvusvaheline tunnustus Grammy. Loe edasi: Rahvusraamatukogus näeb süntesaatoreid ja auhinnatud plaate

Halba last ei ole olemas

MTÜ Lastekaitse Liit taunib igasugust laste sildistamist ja halvustamist meedias. Sellist käitumist on kahjuks aga eile õhtusest ETV Pealtnägija saatest alates teinud mitmed meediaväljaanded Nissis elava 14- aastase lapse suhtes.

Ajakirjanikel on alati kohustus töötada lapse parimatest huvidest lähtuvalt ning isegi siis kui lapsevanem ise pakub oma alaealist last puudutavad teemad välja, tuleb neist loobuda kui need kahjustavad lapse huve.

Lisaks on isikuandmete kaitse seaduse § 4 lõige 3 järgi delikaatsed ning avaldamisse mitte puutuvad andmed terviseseisundi või puude kohta, mis tähendab, et avalikkusele on nende jagamine keelatud.

Paha last ei ole olemas – lapse käitumishäired võivad olla tingitud nii sellest, et lapsevanem ei suuda olla vanemlikult mõjus ning füüsiliselt saab selle eest karistada laps. Enamasti on karistaja ise kogenud lapsena samasugust kohtlemist. Kui inimese vaimsest ja/või füüsilisest piirist lapseeas pidevalt üle sõidetakse, hakkab ta sama tegema teistega. Loe edasi: Halba last ei ole olemas

Kodukiri Aasta Kodu Rahvalemmik selgunud

Foto: moodnekodu

Kodukonkursi Aasta Kodu rahvazürii valis lemmikuks Kertu Rajasaare ja Rainer Sireli oma kätega rajatud kodu Tartus.

Pere elab põnevalt sopilises korteris ajalooga puitmajas. Remontides on esile toodud vanad materjalid, lisatud retromööblit ja moodsaid valgusteid.

Kodukirja peatoimetaja Malle Pajula sõnul jäid silma ka väiksed trikiga detailid, nagu vanast kitarrist kell või aknaklaaside vahel lendavad mängulennukid. “Korterit elavdab ka peret ühendav rockmuusikateema. Vinüülplaadid ja muusikariistad on kujunduses kõikjal esil.”

K-rauta sisekujunduse projektijuht Merike Hirvoja on hääletanud inimeste valikuga päri. “Võidukodus on nii hinge kui hubasust. Toredad ja hästivalitud detailid annavad märku pererahva julgusest ja enesekindlusest. Sisustusest tervikuna kiirgab isetegemise rõõmu, mängulisust ja loomeinimeste mõttelendu,” kiidab Merike Hirvoja ka pere oskust uut ja vana kokku põimida.

Rahva Lemmiku preemia võitja selgus internetihääletusel. Auhinnaks on 650 eurot kodukonkursi peatoetajalt K-rauta kaupluseketilt.

“Ukraina heaks” abi jõuab otse kriisikoldesse

Täna vabaühenduste liidu poolt aasta teoks valitud algatuse “Ukraina heaks” eestvedajate sõnul on eestlaste panus jõudnud Ukraina sisepõgenikeni ka seal, kuhu rahvusvahelised humanitaarorganisatsioonid alati ei ulatu.

Heategevusliku algatuse “Ukraina heaks” taga seisvad kolm vabaühendust pälvisid täna vabaühenduste liidu (EMSL) poolt välja antava aasta teo tunnustuse. Koos Ukraina Kultuurikeskuse ja Eesti Pagulasabiga annetusi kogunud MTÜ Mondo kõneisiku Veronika Svištši sõnul on näiteks Luhanski oblasti sisepõgenike heaks Mondole tänaseks annetatud pea 7000 eurot.

“Oleme tunnustuse eest väga tänulikud ning loomulikult täname ka kõiki annetajaid, kelle toel saime ukrainlastele abikäe ulatada. Meie suurim tänu kuulub aga kohalikule partnerorganisatsioonile Vostok SOS, tänu kellele jõuab eestlaste abi otse kriisipiirkonda Luhanski oblastis – ka küladesse, kuhu rahvusvaheliste humanitaarorganisatsioonide ei pruugi ulatuda” täpsustas Svištš. Loe edasi: “Ukraina heaks” abi jõuab otse kriisikoldesse

Ülemiste keskuses avatud fotonäitus “Elu kahe maailma piiril” uurib Lõuna-Eestit

Lõuna-Eesti vaade. Jarek Joepera foto.
Lõuna-Eesti vaade. Jarek Joepera foto.

Eelmisest nädalast on Tallinnas Ülemiste keskuses avatud Lõuna-Eesti fotonäitus “Elu kahe maailma piiril”, mis esitleb fotograafide Jarek Jõepera ja Silver Kommusaare temaatilisi pilte.

Fotonäitus kutsub huvilisi tutvuma Lõuna-Eestiga – piirkonnaga, kus leidub ettevõtmisi, mis kasutavad tavapärasest erinevaid lahendusi ja edendavad jätkusuutlikku eluviisi. Ühtlasi tutvustab näitus Lõuna-Eestit kui piirkonda, mis pakub aastaringi mitmekülgseid võimalusi aktiivseks puhkuseks väga erinevate huvidega inimestele.

Lõuna-Eesti fotonäitus, mis sündis koostöös ajakirjaga National Geographic Eesti, on avatud Ülemiste keskuses märtsi lõpuni. National Geographic Eesti peatoimetaja Erkki Peetsalu ütles näituse fotovalikut kommenteerides, et Lõuna-Eesti loodus, vahelduv maastik ning rikas pärandkultuur pakuvad aktiivse puhkuse huvilisele lugematuid võimalusi seiklusteks ja põnevateks kohtumisteks. “Jarek Jõepera fotod avavad vaid väikest osa neist võimalustest ning emotsioonidest, mida Lõuna-Eestil on pakkuda,” lausus Peetsalu. Silver Kommusaare fotode puhul tõi Peetsalu välja, et pildile on jäänud need nutikad tegemised, mis on sündinud traditsioonilise eluviisi, esivanemate tarkuse ja tänaste tehnoloogiate ühendamisel ning mis võimadalavad kohalikul elanikul ennast teostada, tulu teenida ning peale kauba veel ka maailma parandada. Loe edasi: Ülemiste keskuses avatud fotonäitus “Elu kahe maailma piiril” uurib Lõuna-Eestit

Algklassiõpilased hakkavad matemaatikatalguid pidama

Järgmisel nädalal algab Eesti koolides Mate Talgud nimeline võistlus, mille eesmärgiks on motiveerida lapsi õppima matemaatikat ja edendada tehnoloogiliste õppevahendite kasutamist.

Mate Talgud on mänguline võistlus, mille jooksul võivad osalejad kasutada 10monkeys Math World rakendust tasuta. Võistluse periood on 2.2.-24.4.2015. Osaleda võivad kõigi Eesti koolide 1.-4. klasside õpilased. Praeguseks on võistlusele registreerinud ligi 1000 klassi, milles õpib üle 15 000 õpilase. Kampaania korraldaja eesmärgiks on saada osalema vähemalt 50% algkooliealistest õpilastest.

Võistluse korraldajateks on hariduslikke rakendusi arendav 10monkeys, kes on loonud ka talgutel kasutusel oleva Math World rakenduse, ja tehnoloogiaettevõte Lenovo kes on tuntud muu hulgas Yoga tahvelarvutite ja ThinkPad sülearvutite poolest. Võistlus kulmineerub Lenovo poolt välja pandud peaauhinna loosimisega. Lisaks loositakse igal nädalal välja kaks õppimist motiveerivat auhinda Taibula kauplustest.

Vastav üritus korraldati esimest korda Soomes 2014. aasta sügisel. Matikkatalkoot-nimelisest võistlusest võttis osa 80 000 õpilast. Talgud said Soome meedias laialdaselt tähelepanu. Ka koolid andsid ürituse kohta palju positiivset tagasisidet. Küsitluse tulemuste kohaselt peab 96% õpetajatest matemaatikavõistlusi suurepäraseks lapsi õppima motiveerivaks meetodiks. 95% õpetajatest soovitab julgelt Math Worldi ka teistele õpetajatele. Kuna esimesi talguid saatis suur edu, korraldatakse võistlus sel kevadel ka Eestis ja teistest põhjamaades.

“Õppimine ei pea olema tingimata igav ja töömahukas, selleks et olla tõhus. Mängud ja mängulised rakendused on üheks innovatiivseks arengusuunaks, mille abil õppimist edendada,” ütleb 10monkeys’i tegevjuht Katri Björklund.

Konverentsil vaetakse Eesti rannikumere majandamise võimalusi

Neljapäeval, 29. jaanuaril Tallinnas toimuval konverentsil “ Sinise majanduskasvu potentsiaal Eesti rannikumeres” arutatakse, kuidas saaks Eesti rannikumerd praegusest tulusamalt majandada.

“Uuringud näitavad, et saaksime oma rannikumerd praegusest palju paremini ja tulusamalt majandada,” ütles Kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armulik. “Näiteks on meil head tingimused vetikakasvatuseks, ravimudast ja püütud kalast ning kalatööstuse jäätmetest kõrge lisandväärtusega toodete tegemiseks. Ressurss on olemas, kuid kasutame seda praegu veel liiga vähe.”

Konverentsil teevad Eesti, Taani ja Norra eksperdid ülevaate rannikumere majandamise võimalustest (nt väheväärtusliku kala väärindamine, vetika- ja karbikasvatus, meremuda kasutamine) ja kasvuvaldkondadest Läänemeres ning maailmas tervikuna.

Septembris 2012 võttis Euroopa Komisjon vastu teatise “Sinine kasv – võimalused mere ja merenduse jätkusuutlikuks kasvuks” (“Blue Growth – Opportunities for Marine and Maritime Sustainable Growth”). Sinise majanduskasvu eesmärk on leida võimalused, kuidas rannikumerd majandades parandada Euroopa Liidu rahvusvahelist konkurentsivõimet, ressursside kasutamise tõhusust, luua töökohti ning leida uusi majanduskasvu allikad.

Konverentsi korraldab Kalanduse teabekeskus. Konverentsi korraldamist rahastatakse Euroopa Kalandusfondi vahenditest, osalemine on registreerunutele tasuta.

Aasta küla tiitel otsib kodu

Aasta küla 2013 Lustivere külade piirkond. Foto: Irina Mägi

Liikumine Kodukant kuulutab taas välja AASTA KÜLA konkursi, mille võitja selgub Eesti Külade XI Maapäeval Järvamaal Säreveres 7. augustil 2015.

Aasta Küla konkursile saavad kandidaate esitada Liikumise Kodukant liikmed, kes teevad valiku oma maakonnas. Mitmes maakonnas on seekordne parim küla juba valitud, kuid nii mõnelgi pool on see veel välja selgitamata. Näiteks Saaremaa kuulutab oma Aasta küla koostöös Saare Maavalitsusega välja 6. veebruaril. Lisaks toimub saarlastel ka rahvahääletus.

Aasta küla konkurss toimub juba kuuendat korda. Algatusega tunnustatakse külasid, kes räägivad aktiivselt kaasa kohalikus arengus, toovad oma piirkonda lisaressursse ning pakuvad maainimesele eneseteostuse võimalusi. Iga maakond esitab hiljemalt 26. märtsiks konkursile ühe küla, külade piirkonna või aleviku, kus on viimase kolme aasta jooksul toimunud nähtav positiivne areng. Liikumise Kodukant hinnangul on algatusega aidatud kaasa külakogukondade arengule ja külasisese koostöö suurendamisele, samuti külakogukondade ja kohalike omavalitsuste koostööle. Loe edasi: Aasta küla tiitel otsib kodu

Eestis korraldatakse ainulaadne tudengite küberlahing

Eesti Kaitseministeerium, Eesti Infotehnoloogia Kolledž ja küberturbe ettevõte Vequrity korraldavad Euroopas esmakordselt IKT tudengitele suunatud lahinguõppuse virtuaalkeskkonnas – Küberolümpia. Küberolümpia toimub 14. veebruaril 2015 kell 9.00 Eesti Infotehnoloogia Kolledžis.

Küberolümpia on individuaalne küberkaitsevõistlus, mille raames pannakse 8 tunni jooksul proovile tudengite tehnilised teadmised ja praktilised oskused arvutisüsteemide kaitsmisel. Korraldajad kuulutasid täna välja registreerimise kogu Euroopas ainulaadsele küberõppusele, kuhu on oodatud rakenduskõrghariduse, bakalaureuse ja magistritaseme tudengid. Osalejad pannakse proovile Eesti Kaitseväe küberharjutusväljal.

“Eesmärgiks on Küberolümpia mõne aasta pärast rahvusvaheliseks võistluseks kasvatada, mis kinnistaks Eesti head positsiooni maailma kübermaastikul. Eestis asub ainulaadne Eesti Kaitseväe poolt opereeritav NATO küberharjutusväljak, mille kasutusvõimalusi on mõistlik laiendada ka tudengitele,” ütles Eesti Kaitseministeeriumi asekantsler Taimar Peterkop.

“Uus võistlus pakub tudengitele suurepärase võimaluse süveneda küberkaitse valdkonda ning omandada uusi teadmisi ja oskusi põneval ja elevust looval moel. Valdkond on Eesti jaoks oluline ning nõuab järelkasvu noorte ja motiveeritud tudengite näol,” tõstis esile Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppejõud Margus Ernits.

“Kübermaailm saab aina olulisemaks osaks nii meie eraelus, ettevõtluskeskkonnas kui avalikus sektoris. Seetõttu on väga oluline alustada selle maailma reeglite tutvustamise ja toimuvate protsesside harjutamisega juba varasel haridusteel. Eriti oluline on kasvatada kaitsevõimekust erinevate pahatahtlike tegijate suhtes – küberrünnakud on kahjuks saanud meie elu igapäevaseks osaks,” lisas Küberolümpia üks korraldajatest Taavi Must Vequritist.

Pealtvaatajad on oodatud alates 12.00st, kui avatakse Küberkohvik, toimuvad lühiettekanded kübermaailma uudistest, õppimis- ja karjäärivõimalustest. Esinevad küberkarjääri majakad: Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Tallinna Tehnikaülikool, Vequrity, Cisco, Bytelife, Kaitseväe Küberlabor. Külalistele on avatud robotite töötuba ja häkkimise võistlus.

Esimese Küberolümpia korraldavad Eesti Kaitseministeerium, Eesti Infotehnoloogia Kolledž ja Vequrity. Toetavad Bytelife, EMC, Cisco, HITSA ja Tallinna Tehnikaülikool.

Küberolümpia info ja registreerimine: kyberolympia.ee

Eestimaa koolides alustas oma kolmandat aastat Prügi VaheTund

Eile startis juba kolmandat hooaega keskkonnateemaline haridusprogramm Prügi VaheTund. Programm sai avalöögi 27. jaanuaril Puhja gümnaasiumis, järgnevad Jõgevamaa koolid. Juba praegu on projektiga ühinenud mitukümmend kooli. Teeme Ära liikumisest väljakasvanud Prügi VaheTund on 5. klasside õpilastele suunatud keskkonnahariduslik programm.

“Kuna eelnevate aastate programm sai nii head tagasisidet, on suur osa koole meid juba kolmandat korda tagasi kutsunud,” räägib Liisa Toompuu programmi jätkamisest. “Ka see aasta jätkame juba alustatud suunaga, kus meie koolitajad tutvustavad lastele keskkonnateadlikku mõtteviisi neile omases keeles,” lisas Toompuu.

Kui Eestist alguse saanud ülemaailmne prügikoristusaktsioon Let’s Do It! World kogub maailmas üha enam populaarsust, siis eestlaste seas tegeletakse koristamise asemel juba üha enam selle tekkimise ennetamisega. “Nii on programmigi valitud just uudishimulikud ja arenevad viiendikud, kes on sellises eas, kus nende käitumist on veel võimalik mõjutada. Need lapsed saavad olema eeskujuks ka vanematele põlvedele, loomaks üheskoos puhtamat ja paremat ühiskonda,” tõi Dreimann välja programmi sihtrühma kuuluvate õpilaste olulisuse.

Programmijuhi Toompuu sõnul on tänavune Prügi VaheTund mängulisem: “Eelkõige just selle poolest, et lapsed ise saavad pärast programmi läbimist jätkutegevusena luua erinevaid omanäolisi taaskasutusteemalisi lauamänge.” Parimale lauamängule, mis vastab reeglitele ja on õpetlik ning kaasahaarav, paneb žürii välja 500 eurot, mille eest saab võitja valida endale ise sobiva auhinna.

Lisainfo: www.teemeara.ee/prygivahetund

Keskkonnaharidusprogramm Prügi VaheTund on 5. klassi õpilastele suunatud 45minutiline koolitund, kus koolitajad räägivad asjade tootmise ja tarbimise mõjust elu- ning looduskeskkonnale. Kogu programm on üles ehitatud lastele huvitavas võtmes, sisaldades endas foto- kui ka videomaterjale ja andes lastele näpunäiteid ise midagi prügivähendamise vallas ära teha. 2013. aastal kahe aktivisti, Liisa Toompuu ja Kristiina Dreimanni, poolt alustatu on nüüdseks kaasanud juba üle 200 kooli üle Eesti.

Projekti läbiviimist toetavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Tootjavastutusorganisatsioon OÜ.

Üleskutse: Eesti 100. sünnipäevaks igale vallale TOP 10

Foto: fennougria.ee
Foto: fennougria.ee

Rein Sikk, Kadrina vallalehe Kodukant toimetaja

Tõenäoliselt on Kadrina üks esimesi omavalitsusi Eestis, kus rahvas selgitas avalikul hääletusel välja valla tähtsaimad vaatamisväärsused, parimad paigad kogemiseks, ilma mida nägemata pole te Kadrina valda näinudki. Tean ja näen: see lihtne samm on me inimeste kodupaiga patriotismi täna kenakesti õhutamas, oma väärtuste sisu selgitamas. Nii astus Kadrina teadlikult samasse ritta Londoni, New Yorgi ja Pariisiga, kus oma vaatamisväärsuste TOP 10 kogu ilmale näitamiseks ammu olemas, külalisi õhutamas.

[pullquote]Hinges loodan kogeda ja ajakirjanikuna jagada sellest kodupaiga patriotismi õhuta- vast liikumisest võrsuvat vaimutulu.[/pullquote]Kodutundele hoogu andnud samm polnud üldse raske, ega nõudnud suurt raha. Kuu aja jooksul detsembrist jaanuarini toimus kolmekümne võimaliku turismimagneti vahel hääletus valla raamatukogudes. Alevike ja külade kultuurikantsid jagasid paljundatud hääletuslehti rõõmu ning entusiasmiga. Lisaks said inimesed oma soosikuid valida vallaveebis, Google hääletuskeskkonda kasutades ja ka Faceboooki Kadrina kogukonnas. Kokku anti 2786 häält, mis on enam kui pool vallarahva arvust. Osaluse arvukuse üle võib uhkust tunda.

Nüüd on meil igale külalisele öelda, et valla vaatamisväärsuste tippu troonib Kadrina kirik, aga väärika koha said ka Neeruti mäed ja järved, Kadrina emakeeleausammas ja vabadussammas. Nüüd püüame oma TOPi hoolega levitada ja enesele oma väärtuste sisu ja lugu enam teadvustada, et seeläbi ka me külalised teaksid, mida virulased siinkandis hindavad.

Mu üleskutse on aga lihtne: Eesti 100 = TOP 10! Ehk valigem Eesti sajandaks sünnipäevaks igale vallale oma TOP 10. Vaimusilmas näen juba valdade veebikülgi ja voldikuid, buklette, kõigil kiri TOP 10. Hinges loodan kogeda ja ajakirjanikuna jagada sellest kodupaiga patriotismi õhutavast liikumisest võrsuvat vaimutulu. Imeilus oleks ju isamaa sajandal sünnipäeval hoida pihus üllitist, kuhu kõigi me omavalitsuste tähtsimad paigad talletatud. Toimetagem siis koos.

Olen tänulik iga teate eest, kus teil Eesti ja oma koduvalla asja ajades läheb. Veel parema Eestini!

rein.sikk@kadrina.ee

Suur osa eestikeelsest internetist arhiveeritakse

Rahvusraamatukogu alustas esimest suuremahulist .ee domeenil asuvate veebisaitide arhiveerimist, mis tehakse kättesaadavaks Eesti Veebiarhiivist. 28. jaanuaril korraldatakse ka veebiarhiveerimise teemaline rahvusvaheline seminar. Arhiveeritakse ligi 70 000 .ee domeenil asuvat ja vabalt kättesaadavat veebisaiti. Neid saab kasutada Eesti Veebiarhiivist alates käesoleva aasta juunist.

Sellist suuremahulist arhiveerimist kavatsetakse edaspidi teha igal aastal. “See võimaldab teadlastel uurida ühiskonnas ja kultuuris aset leidvaid muutusi, näiteks keelekasutuse, poliitilise kultuuri või kasutatava tehnoloogia osas,” ütles Rahvusraamatukogu veebiarhiveerimise juhtiv spetsialist Jaanus Kõuts. “Veebisaidid nõuavad erilist tähelepanu, kuna nad on kiirelt muutuvad ja lühikese elueaga väljaanded,” lisas ta.

Veebiarhiveerimisest saab lähemalt kuulda 28. jaanuaril Rahvusraamatukogus toimuval rahvusvahelisel seminaril “Web Archiving: Preserving the History of Data-Driven Society” . Seminarile järgneb kahepäevane veebiarhiveerimise tarkvara NetarchiveSuite arendajate ja kasutajate koosolek.

Lähtudes sundeksemplari seadusest, alustas Rahvusraamatukogu valikulist Eesti kultuurile oluliste veebilehtede arhiveerimist 2010. aastal ning avas veebiarhiivi kasutajatele 2013. aastal.Maailmas on kokku umbes poolsada veebiarhiivi. Eesti Rahvusraamatukogu kuulub ka veebiarhiive ühendavasse organisatsiooni International Internet Preservation Consortium , mis otsib lahendusi veebiarhiveerimise tehnilistele ja õiguslikele väljakutsetele, loob standardeid ning arendab tarkvara. 

Aialinnuvaatlusel vaadeldi üle 42 000 linnu

Möödunud nädalavahetusel kuuendat korda Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatud talvisel aialinnuvaatlusel vaadeldi esialgsetel andmetel üle 42 000 linnu vähemalt 61 liigist. Esmaspäeva hommikuks olid oma vaatlused edastanud 1745 linnusõpra kes tegid aialinnuvaatlusi 1150 paigas üle Eesti. Vaatlusi saab edastada kuni 1. veebruarini.

Kõige arvukam liik oli taas rasvatihane, kes moodustas üle 24% vaadeldud lindude koguarvust. Sarnaselt eelmistele aastatele mahtusid esiviisikusse veel põld- ja koduvarblane ning rohevint. Paljude vaatlejate tähelepanekute kohaselt oli püsiva talveilma puudumise tõttu linde vaatluskohas tavapärasest vähem, nii mõnedki vaatlejad teatasid, et ei ole lindude talvise lisatoitmisega veel alustanud. Põnevamatest liikidest kohati hallhaigrut, värbkakku ja aasta lindu hiireviud. Suurim tõusja oli aga tänavu tavapärasest hiljem Eestisse jõudnud siidisaba, kes saavutas ligi 1000 isendiga arvukuse edetabelis 8. koha.

Eesti Ornitoloogiaühing tänab kõiki aialinnuvaatlusel osalejaid ja tuletab meelde, et vaatlustulemusi oodatakse kuni 1. veebruarini. Neid saab sisestada aialinnuvaatluse kodulehel www.eoy.ee/talv/vaatlused või saata postiga (Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, Tartu 51005). Viidatud kodulehel saab reaalajas jälgida kõiki juba sisestatud vaatlusi ja nende paiknemist kaardil. Oodatud on ankeedid ka nendest vaatluskohtadest, kus vaatlustunni jooksul ühtegi lindu ei kohatud, sest lindude puudumine on sama oluline info kui lindude olemasolu. Lõplik kokkuvõte avaldatakse veebruari lõpus.

Talvist aialinnuvaatlust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Johannese Kooli Rosmal 8.-9. klass alustab ringreisi

"Naeruväärsed eputised" Rosma koolilaste esituses. Foto: Mati Määrits
“Naeruväärsed eputised” Rosma koolilaste esituses. Foto: Mati Määrits
Johannese Kooli Rosmal 8. ja 9. klass suunduvad käesoleval nädalal ringreisile mööda Lõuna-Eestit. Esitatakse Moliere`i „Naeruväärseid eputisi“.

Näidend on juba pikemat aega töös olnud. Septembris alustati draamatundidega, mille sisuks olid hääl, liikumine, lavalised žestid ja etüüdid. Esimese veerandi lõpul jagati osad kätte. Siis algas tõeline draama! Tuli osad selgeks õppida, lisaks lavalist liikumist harjutada. Sellega tegeleti terve novembri. Esietendus toimus 5. detsembril, lisaks etendati näidendit veel 8. ja 9. detsembril. Siiski tundus nii näitlejaile kui publikule, et kolmest korrast jäi liiga väheseks. Tekkis mõte minna ringreisile.

Eesti Kultuurkapital annab rohelise tule
Esitati taotlus ettevõtmise rahastamiseks. Kohalik Põlvamaa Kultuurkapital andis rohelise tule, toetades ringreisi 200 euroga. Kuigi õpilaste plaanid olid lennukamad, piirdusid õpetajad kolme pakkumisega: 29.jaanuaril etendutakse Mooste Põhikoolis, 30.jaanuaril Tartu Maarja Koolis ja Viljandi Vabas Waldorfkoolis.

Tavaliselt põhikoolis klassinäidendeid ei tehta, kuid waldorfkoolis kuulub see õppekavasse. Eesmärkidena võib nimetada koostöö arendamist ja kultuuri loomist (versus kultuuri tarbimine). Igal juhul on tore, et üks Lõuna-Eesti waldorfkool saab minna ringreisile!

Erik-Jürgen Määrits
Johannese Kool Rosmal, 8. klassi õpilane

Lastekaitse tugevdamine vajab nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse panuse suurendamist

Uuel aastal kehtima hakkavast seadusest rääkis sotsiaalministeeriumi laste õiguste juht Tõnu Poopuu.
Uuel aastal kehtima hakkavast seadusest rääkis sotsiaalministeeriumi laste õiguste juht Tõnu Poopuu.
Foto: Põlva maavalitsus.
Foto: Põlva maavalitsus.

Neljapäeval kogunesid Põlva maavalitsuse ja omavalitsuste esindajad sotsiaalministeeriumi lastekaitse ja -hoolekande arengute teemalisele infopäevale. Kokkusaamisel räägiti uuest lastekaitseseadusest ning algava Euroopa Liidu finantsperioodi lastekaitsega seotud toetusmeetmetest.

Lastekaitse valdkonna suundadest ja eesmärkidest ning uuel aastal kehtima hakkavast seadusest rääkis sotsiaalministeeriumi laste õiguste juht Tõnu Poopuu. Poopuu rõhutas lastekaitse valdkonna arendamisel valdkondade ülese koostöö ning nii riigi kui kohaliku omavalitsuse panuse suurendamise vajadust. Sotsiaalministeerium ei näe, et igal väiksel omavalitsusel peaks oma lastekaitsetöötaja olema, küllaga võiksid omavalitsused mõelda ühiste spetsialistide palkamisele.

Täna ei ole ka riikliku struktuuri, mis riigi kõiki lastekaitse ülesandeid täidaks. Selle parandamiseks luuakse alates 2016. aastast sotsiaalkindlustusameti juurde lastekaitseüksus ning neli regionaalset rakendusüksust, mis hakkavad paikema Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Ühe ülesandena hakkavad sealsed spetsialistid kohalike omavalitsusi lastekaitse teemadel nõustama ning keeruliste juhtumite korral abi pakkuma.

Rohkem rõhku plaanitakse panna ka lastekaitsetöötajate pädevusele ning kohalike omavalitsuste lastekaitsetöö toetamiseks plaanitakse luua riigipoolne täiendkoolitussüsteem ning toetus lastekaitsetöötajate töönõustamiste läbiviimisele.

Kohalikel omavalitsustel on võimalus uuel Euroopa Liidu finantsperioodil, alates käesolevast aastast taotleda, erinevaid toetusi uute lasteaedade ja lastehoiu kohtade avamiseks ning puudega laste tugiteenuste arendamiseks. Samuti ootavad lähiaastatel ees mitmed muudatused ja programmid laste asendushoolduse valdkonda.

Maret Reinumägi

Arutleti Roosi kooli riikliku rahastamisvõimaluse üle

Haridus- ja teadusministeeriumi esindajad otsivad Roosi koolile sobivaimat riikliku rahastamisvõimalust. Foto: Põlva maavalitsus.
Haridus- ja teadusministeeriumi esindajad otsivad Roosi koolile sobivaimat riikliku rahastamisvõimalust. Foto: Põlva maavalitsus.

23. jaanuaril arutlesid maavalitsuse, kohalike omavalitsuste ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajad Roosi kooli edasiste rahastamisvõimaluste üle. Põlva Roosi Kool on lastead-põhikool mõõduka, raske ja sügava intellektipuudega õpilastele. Tänu suurte kogemustega personalile ja renoveeritud ruumidele on Roosi koolis väga hea keskkond ja tingimused erivajadustega laste arendamiseks.

Kuid Roosi kool on munitsipaalkool ning pole võrreldes riigikoolidega saanud samaväärselt toetust, mistõttu õpilase kohamaks on Roosi koolis kõrgem. See omakorda on tinginud olukorra, kus enamasti just kulude kokkuhoiu tõttu mitmed omavalitsused saadavad oma erivajadustega õpilased kaugematesse riigikoolidesse.

2013. aastal oli Põlvamaal 45 intellektipuudega õpilast, kellest 33 õppis väljaspool maakonda ning vaid 13 Roosi koolis. Sel aastal õpib Roosi koolis 12 erivajadusega õpilast ning 8 last on vastavas lasteaiarühmas, kuid hoone ja personali võimalused lubaksid võtta vastu rohkemaid õpilasi.

Maret Reinumägi