Rubriik: Määratlemata

Tänasest on võimalik kõigil kindlustada end Eesti kehva suusailma vastu. Kindlustus on sobiv neile, kes ei ole rahul ilmataadi tegevusega näiteks sünnipäevade, pulmade või muude vabas õhus organiseeritud üritustega ning neile, kes tunnevad, et halb ilm segab nende igapäevast elu.

[pullquote]Kindlustuse aastamakse sõltub peamiselt ilmariskidest ning keskmiseks hinnaks on 345 €[/pullquote]2018. aasta statistika näitab, et üle 60% korraldatud üritustest tuli läbi viia vihmas ja jahedas ning 27% pidid ürituse läbi viima lausa lörtsi või lumesadu trotsides. Eestlaste seas on levinumad pettumust valmistavad üritused jaanipäev ja jõulud.

„Kuigi eestlane on harjunud erinevate katsumustega, siis vihma ja külmaga on keeruline ka kõige kogenenumatel õiget meeleolu hoida,“ kommenteerib IIZI turundus- ja müügijuht Maria Plees. Harvad ei ole juhtumid, kus kaua oodatud kuupäeval ilm kogu sündmuse rikub.

„Kehva Ilma kindlustus“ annab võimaluse kindlustada kahel perioodil aastas, mil ootused ilma osas on äärmiselt erinevad. Suvepakett, mis kestab maist augustini, keskendub päikeselistele päevadele ja talvepakett, mis kestab novembrist veebruarini, arvestab lume osakaaluga.

Loe edasi: IIZI alustab „Kehva Ilma kindlustuse“ müüki

Vabaühenduste Liit kutsub üles esitama kandidaate kodanikuühiskonna aasta tegijateks. Jaanuaris toimuval tänuüritusel tunnustatakse inimesi, algatusi ja ühendusi, kes on aidanud elul Eestis paremuse poole liikuda.

“Tugev ja toimiv ühiskond vajab aktiivseid kodanikke, kes võtaks vastutust enda ümber toimuva eest ning püüaks laitmise asemel aidata ja lahendusi leida. Aasta tegijatena soovime selliseid inimesi märgata, toetada ja eeskujuks tuua,” ütles Vabaühenduste Liidu juhataja Kai Klandorf.

Kategooriad sõltuvad käesoleva aasta tähelepanuväärsetest algatustest ning sündmustest, ent reeglina tunnustab Vabaühenduste Liit tegijaid järgmistes kategooriates:

• Aasta vabaühendus, kes organisatsioonina on nii eeskuju, liigutaja kui mõjutaja
• Aasta avaliku võimu esindaja, milleks võib olla kodanikuühiskonna edenemist toetanud asutus või inimene
• Aasta ettevõte, kas siis sotsiaalne või mitte, aga kindlasti selline, kes on enam kui sponsor
• Aasta missiooniinimene, kes teeb häid asju südame, hinge ning mõistusega
• Aasta tegu, milleks saab nimetada märgilisima mulluse muutuse kodanikuühiskonnas
•
Kandidaadid on oodatud 8. jaanuarini 2019 veebiankeedil või aadressil info@heakodanik.ee. Väljavalitute tunnustamine toimub 24. jaanuaril Riigikogu Valges saalis.

Eesti aja järgi täna kell 23 algab eestlaste juhtimisel maailma ajaloo suurim kodanikuaktsioon, kui Vanuatu ja Fidži saartelt startiv Maailmakoristuspäev toob ühel ja samal ajal planeeti puhtamaks koristama miljonid inimesed enam kui 150 riigist.

[pullquote]Maailmas on kindlasti väga palju inimesi, kellele Eesti seostub ainult ühe asjaga – see on see sama Maailmakoristuspäev[/pullquote]“See on olnud väga pikk ja käänuline tee. On olnud suuri ja väiksemaid tagasilööke, aga me oleme päral. Aktsioon, mida on peetud hullumeelseks ja võimatuks missiooniks algab juba loetud tundide pärast. Me ei tea veel, millega see lõpeb, kuid meil on juba põhjust uhkust tunda ainuüksi fakti üle, et pisikese Eesti riigi kümne aasta tagusest algatusest on nakatunud peaaegu kogu planeet,“ lausus Maailmakoristuse juht Eva Truuverk. „Tundke uhkust Eesti üle, tulge laupäeval välja koristama, kutsuge kaasa sõbrad ja tuttavad ükskõik kus maailma otsas nad parasjagu viibivad ning hoiame pöialt, et juba mõnekümne tunni pärast saaksime raporteerida – see õnnestus, me olme muutnud maailma. Eesti on kinkinud oma 100. juubeli puhul maailmale midagi, mille väärtus on hindamatu.“

Loe edasi: Täna öösel algab eestlaste juhtimisel Maailmakoristuspäev

Vana-Võromaa pärimuskool on loengusari, kus tutvustatakse Vana-Võromaa põliselanikkonna erinevaid tavasid, rituaale, suulisi traditsioonide väljendusvorme, käsitööoskusi, looduse ja universumiga seotud tavasid jne. Loengud toimuvad teisipäeva õhtuti Stedingu kohvikus, iga kolme nädala tagant.

Pärimuskooli seitsmes loeng toimub täna, 24. juulil kell 19 Stedingu kohvikus (Fr. R. Kreutzwaldi 15). Pilet 3€. Vana-Võromaa taimedest ja pärimusest tuleb rääkima OÜ Vanaema Aed looja Tiia Trolla. Tiia on üle 10 aasta kogunud teavet ja materjale vanade viljapuude, marjapõõsaste, ilupuude, talulillede ja köögiviljade kohta. Eesmärgiks on koondada veel ringiliikuvat pärimust vanade aiataimede kohta, kaardistada võimalikud emataimede asukohad ning säilitada ja paljundada põliseid taluaia taimi ning nende sorte Karula rahvuspargis asuvas puukoolis. Loengu käigus tuletame meelde, millised on meie koduaedades traditsiooniliselt kasvatatud põlised taimed, nende päritolu ja jõudmine meie aedadesse.

Projekti läbiviimisel tehakse koostööd Võru Instituudiga ja projekti rahastavad Rahvakultuuri Keskus, Eesti Kultuurkapital ja Võru Linnavalitsus.

Mustvee kultuurikeskuses toimunud Peipsimaa arengustrateegia seminaril oli kõneaineks ka Peipsimaale tunnuslause leidmine. Ühes laudkonnas tekkis idee seostada tunnuslause rääbisega

Moderaator , õppejõud ja konsultant Mihkel Laan kutsus mõtlema ka sellele, milline võiks olla Peipsimaa hüüdlause, mis Peipsimaad tabavalt iseloomustaks. .
Laudkond , kus osales ka Mustvee vallavolikogu eelarve-ja arengu komisjoni esimees erinevate kultuurisündmuste korraldaja Hannes Soosaar pakkus tunnuslauseks : „Peipsimaa maitsev kui rääbis. „Rääbis võiks olla mitmesuguses tegevuses , miks mitte ka päevitamas.” Lisas ta.
Mihkel Laane arvates tasub tunnuslause valikul lähtuda sellest, et Peipsi on Euroopas suuruselt neljas järv, kogu oma potentsiaaliga.. Peipsimaale on iseloomulik vanausuliste ja setode kultuuri teema. . Viimasel ajal on järjest rohkem pööratud tähelepanu Peipsimaa toidule, „ ütles ta.

Mihkel Laane sõnul tasuks Peipsimaana käsitleda mitte ainult rannaala, vaid ka ümberkaudseid alasid, nii, et näiteks Tallinnast tulijal tekkiks ettekujutus kuidas Peipsimaale jõutakse.

„Riigile võiks anda sõnumi, et Peipsiveere Programm võiks kindlasti jätkuda , saada uued piirid , mis ühtiksid uute valla piiridega. Tarvis oleks ka mitmekülgsemat rahastamist, „ arvas Hannes Soosaar. Tema arvates võiks olla tihedam ja mitmekülgsem ka koostöö Peipsiäärsete Eestima ja Venemaa piirkondade vahel , olgu valdkonnaks siis kultuur, majandus või midagi muud.
Jaan Lukas

5-8 juulini kestval Võru Pärimustantsufestivalil musitseerib Jõgevamaalt nii paikonnas kui ka kaugemal populaarne pärimusmuusikaansambel Tuustar.
Tuustari liikmetest esinevad Võrus juhendaja Eha Niglas ja noored rahvamuusikud Artur Aunap, , Stina Heinola, Marta-Helene Hansing ja Roomet Allingu. “Lööme pillilood lahti Võru kesklinna pargis ja ka Tamula järve ääres. Oleme selgeks õppinud ka mõned võrokeelsed laulud, näiteks „Võru polka“. Eha Niglast ootab ees hingekosutav kohtumine Võru muusikapedagoogi ja rahvatantsijate saatja Erja Aropiga , kes tema kooliõeks Elleri nimelisest muusikakoolist.” rääkis Artur Aunap. ” Oleme püüdnud selgeks õppida laule ja ka pärimusi ja legende , mis seotud kohtadega, kus esineme. „ rääkis Artur.
Ansambli Tuustar muusikud on pälvinud Jõgevamaal väärika tunnustuse. Muusikaõpetaja Eha Niglast autasustati mõned aastad tagasi Jõgevamaa Kuldiristiga, Artur Aunap pälvis möödunud aastal aukirja Jõgeva maavanemalt Viktor Svjatõševilt rahvamuusika edendamise ja selle propageerimise eest noorte hulgas.
Jaan Lukas