Veebikaamerast saab jälgida viienda aastaaja veetõusu ja -langust. Pilt vaheldub 5-10 sekundiliste intervallide tagant, ühendus tuleb ekraanile läbi KÕU.
Kaamera on töös aastaringselt alates 2010 aasta märtsist ja saanud tuhandete suurveehuviliste lemmikuks varakevadel, kui tulvaveed ujutavad Karuskose luhad üle ja Soomaast saab järv. See on viies aastaaeg.
Veebikaamera piltidest kokku seatud video vahendusel saab viiendast aastaajast Karuskosel aimu siit.
Eelmise nädala reedel pandi Otepää linnas üles kuus lindude pesakasti.
Otepää Vallavalitsuse haljastusspetsialisti Ülle Kübarsepa teatel on kaks kasti üleval Otepää turismiinfopunkti vastas, kaks Maxima poe ja Otepää Keskväljaku vahelisel tänavalõigul ehk promenaadil ning kaks on Konsumi poe mänguväljakute juures.
“Neis paikades on olnud varem pesakastid, selleks, et elavdada promenaadi, otsustasime pesakastid taas üles panna,” selgitas Ülle Kübarsepp. “Pesakastid meisterdas Heino Kübarsepp, idee andis ja näitas vanad pesitsuskohad kätte tänavahooldaja Maela Peetsmann.”
Ilmajaam.ee andmeil tõuseb saabuval nädalalõpul õhutemperatuur ja jääb püsima plusspoolele. Õhutemperatuur võib päeval tõusta juba 3-4 kraadist rannikul 8-10 kraadini sisemaal.
“Kui juba lähiajal on oodata veidi kevadisemat ilma, siis võib loota, et peagi saabuvad Otepää pesakastidesse esimesed kevadekuulutajad,” ütles Ülle Kübarsepp.
Lumi, mis on nüüd maas olnud juba kolm kuud, ei rõõmusta enam kedagi, pehmest valgest jõululumest on saanud paras nuhtlus õue peal.
Aga… kagukaare põõsaalused on juba paljad ja ma ei saa sellisel ajal kuidagi lahti tahtmisest seal paljal, veidi porisel ja pehmel maal tammuda, tunda maa jõudu. Sellest maast pakitsevad välja esimesed rohelised libled, mida nurmkanad on siin hommikul nokkimas käinud, ühe kuivema mutimullahunniku sees on ka varblaselohud – nad on siin liiva sees end soputamas käinud, et saada lahti talvel sulgede vahel rõõmsalt signenud söödikutest. Igal hommikul käib siin peesitamas harakapaar, muideks, ka nende suled küütlevad päikeses sini-must-valges värvikmbinatsioonis. Ja kui siin seda päikeselist mullapinda käega katsuda, siis see on tõesti soe ja suisa kuum on siia sügisel ununenud must plastist lillepott.
Päike haukab iga päev lund suurte lõuatäitega, üle poolemeetrise hange kulgev porine jäljerida on järgmiseks päevaks juba maani sulanud ja kassivolaski jäljerida on sulanud suurteks ilvesemõõtu jälgedeks. Just meie jäetud jälgedest ma täna rääkida tahangi.
Ma olen end harjunud pidama sirgjooneliseks inimeseks, nii nagu enamus mu kaasmaalastest. Ikka kindla eesmärgi poole lühimat teed mööda. Aga just seesama porine jäljerida näitab, kuidas me elus tegelikult toimime. Sirgeid teid ja minekuid ei ole. Ikka on teel väikene kurv sel kohal, kus tuli mingi mõte või järsk pööre sel kohal, kus midagi vaatama jäime.
Olen oma elus pidanud palju metsas kondama ja seetõttu tean, et sirgeid radu saab käia ainult siis, kui rühime mõteteta, kellegi käsul. Looduses selline asi võimalik ei ole. Ei lenda vareski sirgjoones ega lippa jänes haakideta.
Mul on meeles üks geobotaanika praktikum Sõrves, kus pidime kaardistama metsõunapuid ja luuderohtu, selleks tuli jagada kogu ala 100 meetri laiusteks transektideks. Ja suur oli mu üllatus, kui ühel kolmandat sirgjoont kompassi järgi läbides olime jõudnud esimese raja metsõunapuuni. Kompassinõela järgi!
Ja tegelikult ongi metsas mingid teised jõud, mis ei allu ei kainele mõistusele, kompassidele ega moodsatele GPSidele. Loodus sunnib meid minema sinna, kus on midagi põnevat, meie jaoks olulist, või sinna, kus keegi abi vajab.
Vanarahvas on selliseid asju nimetanud Eksitajateks. Meie arhiivides on kuhjadena kirjeid sellistest lugudest, kus metsaläinu hakkab ringi käima ja jõuab ikka ja jälle kohta, kus alguses mingi asi tegemata jäi.
Ja pole sugugi parem ka see tänapäeva rahvas. Küsisin oma FB-sõpradelt, et kas nad on sattunud Eksitaja kätte. Ja hetkega tuli lugusid, kus oli ära eksitud oma kodumetsa, poolekilomeetrise läbimõõduga alale. Miks just, seda enamasti seletada ei osata. Aga üks Türi kandi mees seletas, et eksitaja meelitas teda tagasi metsamaasikaid täis välu poole.
Minu enda kõige tobedam eksitajalugu on Otepää lähedalt, kui läksin lastega seenele talu alumisse metsa. Mul oli kindal plaan minna kotkapesa poole mäenõlvale. Ja ehki lapsed mulle mitu korda ütlesid, et emme kuhu sa lähed, olin poole tunniga ringia alguspunktis tagasi. Ma ei saa siiamaani aru, kuidas see juhtuda sai. Lihtsalt jalad viisid ja ma ei kannatanud vastuvaidlemist. Nagu mõistus oleks pühitud peast.
Ja veel on üks paik Võrumaal, hea kukeseene paik me talust 500 meetri kaugusel. Kui mu äi meid sinna esimest korda viis, siis eksisime tagasitulles kõik neljakesi. Läks ligi tund, enne kui metsast välja saime. 500 meetri kaugusel majast! Ja teist korda juhtus seesama siis, kui salvestasime GPSga paiga ja seade läks ühel hetkel lihtsalt lolliks. Ei aidanud ei päike ega kõrgemad künkad. Tunnike marssimist, enne kui tuttava teeotsa üles leidsime. See on paik kuhu on lihtne minna. Aga seenelastiga tagasi tulles hakkab mingi vägi tõmbama oja ja selle taguse soo poole, kust kunagi ka muistne aardeleid on leitud.
Mis ajab segi inimese pea ja navigeerimisseadmed? Inimese puhul on teadlased otsinud ringitamisele lahendust keha ebaproportsinaalsusest, sellest, et meil on parem jalg pikem ja nii tekkivad kaared või pikema tee käimisel koguni ring. Aga kui mul on kaasas GPS, siis peaks ju saama jalgu korrigeerida?
Ja tegelikult juhtub sarnaseid eksimisi sageli vanainimestega, mis näitab, et ühel hetkel läheb meel peast, mingi orienteerumisühendus peas lakkab olemast. Kuid mis selle esile kutsub?
Vanarahvas on eksitajatele ka vaimkeha ümber loonud, sageli nähti teda halli vanakesena või häälena metsast.
Võiks arvata, et tegemist on omamoodi hüpnoosi ehk lummusega. Kuna hüpnotiseerijat pole, võib seda nimetada ka autohüpnoosiks. Eksija tähelepanuvõime ja keskendumine hälbib äkki ja väärkujutlused tunduvad olulisemad kui tegelikkus.
Tegelikult kohtame sama enda ümber pidevalt. Ka praegune majandus- ja rahanduskriis on ju midagi samasugust – me kujutleme, et rahapaberil on väärtus, mida sellel tegelikkuses ei ole.
Eksitusse sattudes soovitas vanarahvas mõne riideeseme seljast võtta ja siis pahupidi uuesti selga panna. Võimaluseks oli ka kummarduda ja jalge vahelt selja taha vaadates õige suund leida. Oleks ometi, et see nõu ka tänapäeva loodusvaenulikus majandustihnikus õige teeotsa kätte juhataks!
Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiiseni valik maailma keskkonnauudistest eelmisel kuul.
Välismaa keskkonnauudistes jätkus ka viimase kuu aja jooksul jõuliselt hobuseliha puudutav saaga. Ehk teisisõnu jätkub teema, millel peatusin pikemalt ka kuu aega tagasi. Avalikuks tulnud tõsiasi, et loomaliha sisaldavatesse toodetesse on ebaseaduslikult sattunud hobuseliha, põhjustas näiteks Inglismaa tarbijakäitumises põhjalikke muutusi.
Briti väljaanne „The Guardian“ kirjutab, et Inglismaal on keskeltläbi kuus inimest kümnest niinimetatud hobuselihaskandaali tagajärjel oma ostmisharjumusi muutnud. 30% inimestest ostab nüüdsest vähem töödeldud lihatooteid. 25% inglastest on otsustanud vähem osta valmistoitu. Veerandik vastanutest on hakanud ka otsima asendusi taimetoidu hulgast.
Uuringufirma küsitluses osales 2064 Inglismaal elavat täiskasvanut. 68% vastanutest arvas ka seda, et valitsus ei ole toidukaupade märgistamist puudutavale seadusandlusele piisavalt tähelepanu pööranud. Pooled vastanutest ütlesid, et nad ei ole kindlad, kuivõrd vastab tõele kaupadel olev toiduainete sisaldust puudutav informatsioon. 44% vastanutest jälgib nüüdsest rohkem, mida lihatoodete pakenditele kirjutatud on ning 83% vastanutest nõustus sellega, et liha päritolumaa peaks pakendil näha olema.
Samas on Inglismaa suurim taimset valmistoitu tootev firma Quorn andnud teada, et nende müük on pärast hobuselihaskandaali enam kui kahekordistunud. Müüginumbrite kasvu on kinnitanud ka mitmed teised tuntud lihavaba toidu tootjad. Loe edasi: Maailm räägib endiselt hobuselihaskandaalist
13. märtsil kell 13.00 toimub Võru Noortekeskuses Euroopa Noored programmi infopäev kõigile noortevaldkonnast huvitatutele. Päeva eesmärgiks on tutvustada Euroopa Noored programmi toetusvõimalusi, mis on suunatud nii noorte kui noortejuhtide tegevuse arendamiseks ja mitmekesistamiseks. Lisaks info jagamisele toimuvad ka praktilised õpitoad.
Haara võimalusest kinni ning alusta rahvusvahelise koostööga oma kodukohas juba täna. Vaata infot ka: www.euroopa.noored.ee
Tutvumine ametite ja õppimisvõimalustega
14.märtsil sõidab Rõuge Noortekeskus õppekäigule Tartusse, et osaleda Tartu Kutsehariduskeskuse avatud uste päeval ning külastatakse Tartu Lennujaama ja karastusjookide tehast, et õppida tundma erinevaid ameteid ja õppimisvõimalusi. Õppekäigul osalevad soovi avaldanud Rõuge kooli 8. ja 9.klassi õpilased, mitmed gümnasistid ning ka neid noori, kellel on keskhairdus omandatud. Õppekäiguga ühinemise soovil anda teada e-posti teel raugeank@gmail.com või telefoni teel 5340 3309. Õppekäiku rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toel ja Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse koordineerimisel.
Maakonna noortelaager-koolitus
19.-20.märtsil toimub noortele vanuses 13-17 rahvusvahelise noorsoovahetuse teemaline koolitus Rõuge Noortekeskuses. Eesmärgiks on tutvustada noorsoovahetuse eesmärke, mitteformaalse õppimise meetodeid ning suurendada noorte teadlikkust ja huvi rahvusvahelise koostöö vastu. Rõuge vallast oodatakse koolitusele osalema kuni 5. Eelregistreerimine koolitusele kestab kuni 13. märtsini aadressil rouge.noorteklubi@gmail.com. Kohtade arv on piiratud. Koolitus, sh toitlustus ja majutus on kõigile osavõtjatele tasuta.
Koolivaheaja laager Rõuge noortele
20-22.märtsil toimub Rõuges 3-päevane otsustamise ja meeskonnatöö oskuste arendamise teemaline laager Rõuge Avatud Noortekeskuses kõigile meie valla noortele vanuses 10-16 eluaastat. Laagris osalemine on tasuta, huvilistel palume registreeruda hiljemalt 18.märtsiks noortekeskuses, meili teel raugeank@gmail.com või telefonitsi 7859384, 53403309. Laagris osalejate arv kuni 20 noort. Laagri korraldamist ja läbiviimist toetab Rõuge vald, ellu viib Rõuge Avatud Noortekeskus.
Märka ja tunnusta
Taaskord tunnustatakse Rõuge valla aktiivseid, parimaid, silmapaistvamaid ja üllatavamaid noori, gruppe ja algatusi. Võimalusel antakse välja tunnustused järgnevates kategooriates: Hea Algataja/ Hea algatuse eestvedaja, Heategija, Parim Muutuja, Hea kaasaja, Aktiivne osaleja, Üllatav ANNE ja Hea Idee. Selleks ootame ettepanekuid tunnustamist väärt olevatest noortest ja nende tegudest 15.märtsiks kirjalikult Rõuge Avatud Noortekeskusesse või e-maili teel: raugeank@gmail.com Ettepanekud vaatab läbi hindamiskomisjon ning tunnustuse andmine toimub 27.märtsil kell 15.00 Rõuge Avatud Noortekeskuses.
Noorteprojektide kirjutamise õpituba
10. aprillil kell 11.00 toimub Rõuge Noortekeskuses projektikirjutamise õpituba. Vaadatakse üheskoos, kuidas koostada head projekti, millele projektikirjutamisel erilist tähelepanu pöörata, mis on projektikirjutamise põhilised vead ning samuti räägitakse ka projekti eelarvest. Projektikirjutamise koolitus käsitleb eelkõige Euroopa Noored programmi taotlusi ning nendele esitatavaid nõudeid.
Lisainfo: Kerli Kõiv, noorsootöö spetsialist, Rõuge Avatud Noortekeskus, tel 5340 3309
Uuringufirma TNS Emor alustas osalejate värbamist Rahvakogu arutelupäevale, mis toimub 6. aprillil Tallinna lauluväljaku ruumides. Arutelupäeva ülesanne on välja selgitada, millised Rahvakogu veebilehel esitatud ettepanekud Eesti poliitika probleemide lahendamiseks on rahva hulgas enim eelistatud.
Arutelupäevale kutsutakse 500 osalejat nii, et nad moodustaksid läbilõike ühiskonnast erinevate vanuste, sugude ja elukohtade kaupa. See tähendab, et kõigil valimisealistel Eesti elanikel on võrdne võimalus arutelupäevale kutsutud saada. Osalemise tingimuseks on eesti keele valdamine vähemalt suhtlemistasandil, kuid spetsiifilisemate terminite tarvis on arutelupäeval ka vabatahtlikud tõlgid.
Täna lõpetab Praxis jaanuaris Rahvakogu veebilehel valimiste, erakondade toimimise ja rahastamise, rahva osaluse suurendamise ning sundpolitiseerimise peatamise kohta esitatud enam kui 1300 ettepaneku süstematiseerimise alateemadeks. Kokkuvõtted ettepanekutest avaldatakse www.rahvakogu.ee. Märtsi esimeses pooles koostavad erinevad poliitika- ja õiguseksperdid ettepanekutele mõjuanalüüsi, pakkudes oma teadmistele ja teiste riikide kogemustele tuginedes välja, mida ettepanekute elluviimine lühikeses ja pikas perspektiivis võiks kaasa tuua.
Eesti Külaliikumine Kodukant kutsub kõiki inimesi ja organisatsioone igast maakonnast esitama kandidaate konkursile „Kogukonna pärl 2013“. Konkurss toimub juba teist aastat ja selle eesmärk on tunnustada kogukonna arengusse panustavaid peresid üle Eesti. Kandidaatide esitamiseks tuleb täita veebiankeet hiljemalt 31. märtsiks aadressil www.kylaelu.ee.
Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuhi Kaie Toobali sõnul annab konkurss juba teist aastat võimaluse esile tõsta ja tunnustada kogukonda panustavaid peresid. „Eestimaal leidub palju peresid, kes teevad oma kogukonna heaks oluliselt rohkem, kui keegi meist ette oskab kujutada. Eelmisel aastal tõime koostöös regionaalministriga 15 aktiivset peret avalikkuse tähelepanu alla, et ärgitada inimesi märkama ja riiki väärtustama kodanikuks olemise olulist tunnust – vabatahtlikku tegevust,“ rääkis Toobal. Ta lisas, et kogukonda panustavate perede tunnustamise algatus võeti ühiskonnas hästi vastu ning see innustas jätkama konkurssi „Kogukonna pärl“ ka sel aastal.
Konkursi „Kogukonna pärl“ eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaatidena nähakse peresid, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.
Kandidaate võivad esitada kõik inimesed ja organisatsioonid, konkursi tähtaeg on 31. märts 2013. Veebiankeedi saab täita konkursi kodulehel www.kylaelu.ee või otse järgnevalt lingilt:
Tunnustust väärivate kandidaatide sekka sobivad nii noored pered kui eakamad, nii ammu maal elavad kui hiljuti linnast maale kolinud pered, samuti väikeste linnakogukondade aktiivsed pered. Peamine, et kõigi nende initsiatiiv ja pealehakkamine, head mõtted ja koostöösoov on nakatanud kogukonda ühiselt asju ette võtma ja koosolemisest rõõmu tundma. Loe edasi: Liikumine Kodukant ootab kandidaate teist aastat peetavale konkursile „Kogukonna pärl“
17. veebruaril kell 17.00 saab Nõmme Kultuurikeskuses nautida Vanalinna Hariduskolleegiumi Teatrikooli lavakava “Jodok saadab tervisi”.
Esinevad Anna-Liisa Talts, Johanna Aus, Kaisa Kattai, Karoliina Saatpalu, Magdaleena Maasik, Merilin Reede, Mona Mi Mikkin, Henri Otsing, Joonas Mattias Sarapuu, Kaspar Sellin, Leander Meresaar, Mattias Kuppart, Oskar Punga, Priit Põldma ja Sander Roosimägi.
Esitatakse A.H. Tammsaare, A. Tšehhovi, J. Viidingu, K. Merilaasi, H. Jürissoni, J. Aaviku, A. Valtoni, A. Sanga, B. Alveri, E. Enno, E. Niidu, K. Ristikivi, P. Ilmeti jt tekste.
Homme, 30. jaanuaril tunnustab Kultuuriministeerium Tallinna Linnateatris ettevõtteid, kes on toetanud eesti kultuuri. Kultuuriminister Rein Lang tunnustab kultuuri toetajaid ning annab üle kolm kultuurisõbra tiitlit. Need antakse kahele erinevaid kultuurivaldkondi toetanud organisatsioonile ning ühele kultuurimetseenile.
Teist korda toimuvale tunnustusüritusele on kutsutud 51 ettevõtet, nende seas on nii suurettevõtteid kui ka väiksemaid organisatsioone. Kõik ettevõtted on esitatud kultuurivaldkonna organisatsioonide poolt.
Kultuurisõbralike ettevõtete nimekirja leiab SIIT.
Suure Munamäe vaatetorni külastas 2012. aastal 33 000 inimest. Külastajate arv on püsimas kolmandat aastat samal tasemel.
Baltimaade kõrgemas tipus asuvat torni on külastanud ligikaudu 80% Eesti turisti, 15% Läti turisti ning ülejäänud 5% moodustavad külastajad Venemaalt, Soomest ning teistest riikidest.
Külastajate maksimumarv pärineb 2007. aastast, mil torni külastas 55 000 turisti.
Nii nagu varasematel aastatel, kavandatakse 2013. aastal Suurel Munamäel mitmeid kultuuriüritusi, pakkudes sellega lisaks imekaunile vaatele ka kultuurielamusi.
Sel pühapäeval kell 13.00 kogunevad Kõrvemaa külade elanikud Mustjõele, et avaldada meelt koduakende alla ulatuvate metsa lageraiete vastu.
Hajaasustatud piirkonnas elavatele inimestele on jäänud mulje, et suures rahaahnuses unustab RMK viimasel ajal metsa langetates kõik muu – nii metsamajanduse head tavad kui ka kohalike elanike heaolu.
Mõistame, et lageraided on odavaim viis puidu kättesaamiseks, kuid kodudega külgnevatel aladel tuleks siiski inimeste elukeskkonna säilimiseks lageraiest loobuda ning jätta näiteks 100m laiune turvatsoon, kus kasutatakse muid raievõtteid.
Olukorras, kus RMK kinnistutel paiknevad teed on kogu piirkonnas väga halvas seisukorras ja kohati läbimatud, jääb mulje, et RMK soovib riigi vaikival nõusolekul hävitada elu metsakülades – pole inimesi, pole probleemi.
Järjekordne lageraie on plaanitud 350m ulatuses vastu ajaloolise Mustjõe kõrtsitalu piiri hoonete vahtus läheduses, küla sissesõidutee ääres. Külarahvas on korduvalt pöördunud RMK poole palvega leida mõni väiksema keskkonnamõjuga viis sellel 2,5ha suurusel alal metsa majandamiseks, kuid RMK ei arvesta kohalike elanike arvamust selles küsimuses ning lageraiest loobuda ei kavatse.
Meeleavaldus toimub Mustjõe külas Mustjõe kõrtsitalu juures kell 13.00.
Meeleavaldust toetab muuhulgas Tallinna Metsaomanike Selts.
Rahvapillilaager 2011. aastal Võrumaal Kuutsil. Esiplaanil on karmoškal musitseerimas Siim Sarv. Foto: Tiit Blaat.
16. jaanuaril kell 20.00-24.00 Tiigi seltsimajas toimuval üritusel on kohal tavapärasest rohkem karmoškamängijaid.
Teiste hulgas musitseerivad karmoškadel Alar Sünter, Margus Priks, Siim
Sarv, Ruti Kirikmäe ja Ülo Saaremõts. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja
20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat Eestist ja palju kaugemaltki.
Kõik rahvamuusikasõbrad on oodatud tantsuklubisse lustima. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, sõpru ja külakosti ühisele teelauale.
Pilet 2 eurot. Osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi toimumisajad 2013. aastal kell 20.00-24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 16. jaanuaril, 30. jaanuaril, 13. veebruaril, 27. veebruaril, 13. märtsil, 27. märtsil, 10. aprillil, 24. aprillil, 8. mail, 22. mail, 11. septembril, 25. septembril, 9. oktoobril, 23. oktoobril, 6. novembril, 20. novembril, 4. detsembril ja 18. detsembril.
Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.
Vanemuise teater andis 2012. aastal 550 etendust ja kontserti, mida külastas kokku 201 995 inimest. Lisanduvad 196 noortetöö üritust, mis kogusid 10 085 külastajat. Kokku kogus Vanemuine lõppeval aastal 212 080 külastust, mis on 17 853 külastaja võrra rohkem kui 2011. aastal.
Nõnda suur vaatajate arv on viimaste aastakümnete rekord. Viimati küündis Vanemuise külastajate arv üle 200 000 piiri nõukogude ajal, kaheksakümnendatel. Vanemuine hoiab saavutatud tulemusega kõigutamatult Eesti külastatuima teatri tiitlit. Omatulu teenis teater 2,6 miljonit eurot (ilma käibemaksuta), mis on 0,2 miljonit rohkem kui 2011. aastal. Saalide keskmine täituvus paranes 11,4 protsendipunkti võrra jõudes 80,9 protsendini.
Vanemuise teatri kõige külastatum muusikalavastus oli „Kosmonaut Lotte“, mida käis vaatamas 25 314 inimest. Draamažanri populaarseim lavastus oli „Kalendritüdrukud“, mida külastas 13 706 inimest. Tantsuteatri vaadatuimaks lavastuseks osutus „Pähklipureja“, mida külastas 3699 teatrisõpra. Loe edasi: Vanemuise teater jõudis tagasi nõukogude aega
E-Aabits on 2–7-aastastele lastele mõeldud arvutipõhiste 3D-õppemängude kogumik. Tegu on maagilise ja digitaalse mängumaailmaga, kus laps saab ohutult ringi rännata, avastada ja mängida.
Mängud on loodud, arvestades haridustöötajate soovitusi ning õpetavad märkamatult nii teadmisi (näiteks matemaatika, tähestik, sõnavara jne) kui ka psühholoogilisi oskusi (eneseväljendus, empaatia, tähelepanu, keskendumine jne). Oluline on, et E-Aabitsa õppemängud ei ole mehaaniliselt ritta laotud harjutused, vaid orgaanilised ja loogilised mängumaailma osad. Laps mängib puhtalt huvi ja lõbu pärast, kuid mis omavad sellegipoolest tõhusat ning kontrollitavat hariduslikku mõju.
Ilusate jõulupühade ja aastavahetuse eel teatakse paraku, et need on ka päevad, mis toovad kaasa rohkelt alkoholiprobleeme. Sageli on esimesteks kannatajateks perekond ja eriliselt just lapsed. Kas see tervet kogukonda puudutav probleem on paratamatu või on midagi siiski võimalik ära teha?
Nendele küsimustele otsitakse vastuseid 19. detsembril Mustvee Kultuurikeskuses toimuval kõnekoosolekul, kuhu oodatakse valdkonnaga kokkupuutuvaid spetsialiste, lapsevanemaid, pedagooge, kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajaid ja kõiki huvilisi.
“Eesti Karskusliit korraldab aasta jooksul kuues väiksemas Eesti linnas rea üritusi, mille eesmärgiks on tõsta tähelepanu alla kogukondlik alkoholiprobleem ning otsida sellele üheskoos lahendusi,” selgitas Eesti Karskusliidu esimees Lauri Beekmann. “Üks kuuest linnast on Mustvee ning siin kutsume Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel kohalikke inimesi arutlema selle üle, miks ja kuidas laseme alkoholil oma kogukonnas ja peredes nii palju kurja teha.” Loe edasi: Mustvees otsitakse jõulude eel pere- ja kogukondlikule alkoholiprobleemile lahendusi
Laupäeval 1.detsembril kella 18 – 21 on Rõuge Avatud Noortekeskuses tuuri raames külas Ludo lauamängupood. Õhtu käigus tutvustatakse erinevaid lauamänge ja toimub ka lauamängude müük. Kõigil huvilistel on võimalik tulla uudistama, mängima ja lauamänge ostma!
Lauamänge ostes on võimalik maksta nii sularahas kui ka pangakaardiga.
Lisaks külastab lauamängupood ka:
Albu Noortekeskust 28. novembril kl 16.00-19.00
Muhu Noortekeskust 29. novembril kl 18.00-21.00
Pärnu Noorte Vabaajakeskust 30. novembril kl 15.00-18.00
Ülenurme Pere- ja Noortekeskust 1. detsember kl 13.00-16.00
Rõuge rahvamajas toimub pühapäeval, 2. detsembril kell 16.00 Kuningliku Kvinteti jõulukontsert, kus kõlab meeleolukas jõulumuusika Prantsusmaalt, Hispaaniast, Itaaliast, Inglismaalt, Trinidadist ja loomulikult Eestist. Laval Andres Heinapuu (kontratenor), Erkki Targo (tenor), Meelis Hainsoo (bariton), Mait Männik (bariton) ja Andres Alamaa (bass).
Regionaalministri valitsemisala tellimusel korraldab Poliitikauuringute Keskus Praxis koolitusi kodanikuühenduste ühtsete rahastamispõhimõtete teemal. Koolitusel tutvustatakse kodanikuühenduste rahastamise juhendmaterjali, millele oodatakse osalejate tagasiside ja soovitusi.
Tasuta toimuvatele koolitusele on oodatud kodanikuühenduste rahastamise eest vastutavad ametnikud, linnapead ja vallavanemad ning kodanikuühenduste liikmed. Koolitusel keskendutakse avaliku raha kasutamise läbipaistvusele, rahastamise tulemuslikkusele, aga ka toetuste andmise töökorraldusele.
„Avaliku sektori asutused ja kodanikuühendused teevad tihedat koostööd ning suur osa ühenduste sissetulekutest pärineb just avalikust sektorist, maksumaksja taskust“ selgitab Praxise kodanikuühiskonna ekspert Hille Hinsberg. „Samas on põhimõtted ja viisid ühenduste ja nende tegevuse toetamiseks üsna erinevad – kuigi toetust antakse sama eesmärgiga. Paljudel oma- valitsustel pole rahastamiseks selgeid reegleid, mistõttu võib esineda nii liigset bürokraatiat kui ka läbi sõrmede vaatamist“ märgib Hinsberg ja lisab, et sellele probleemile on tähelepanu juhtinud ka riigikontroll.
Koolituse tulemusel saavad osalejad arutada, millised toetusliigid on ühenduste rahastamisel sobivaima, kas näiteks tegevus- toetus või projektitoetus; koolituse tulemusena saab korrastada ühendustele toetuste eraldamist nii, et sellest oleks maksimaalselt kasu nii rahastajale kui vabaühendusele.
Kodanikuühenduste rahastamise põhimõtete ja viisidega saab tutvuda Praxise koostatud juhendmaterjalis, millesse on koondatud ka parimad praktikad. Juhendi sündi on panustanud paljud valdkonna asjatundjad ja ühendused. Juhendi rakendamiseks korraldatakse üle Eesti 15 koolitust, millega luuakse pinnas avaliku raha läbipaistvaks, eesmärgipäraseks ja tulemuslikuks eraldamiseks.
Neljapäeval, 29. novembril toimub koolitus Tartus, hotelli Tartu konverentsikeskuses, aadressil Soola 3. Reedel, 30. novembril toimub koolitus Võrus, kultuurimajas Kannel, aadressil Liiva 13. Registreerumine toimub avatud koolituse leheleheküljel.
Koolitused toimuvad inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus“ meetme „Riigi, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute strateegilise juhtimissuutlikkuse tõstmine“ programmi „Kodanikeühenduste riikliku rahastamise korrastamine“ raames.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas täna käskkirja, millega peatab kutselise kalapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel alates 12. novembrist 2012, kuna nende järvede mitme majanduslikult olulisema kala püügikvoodid on täitumas.
Latika ja haugi käesoleval aastal kutseliseks kalapüügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lubatud kalasaagid on ammendunud 90% ulatuses, mis tähendab, et kalapüügiseaduse (§19 lg6) kohaselt tuleb püük peatada. Kolmapäeva, 7. novembri seisuga on käesoleval aastal neist järvedest esitatud püügiandmete kohaselt püütud 565,5 tonni latikat ehk 92,1% lubatud saagist, 145,4 tonni haugi ehk 90,9% lubatud saagist ja 638,4 tonni koha ehk 89,4% lubatud saagist.
Kuna püügikeeld jõustub esmaspäeval, jääb kaluritele terve nädalalõpp, et püünised õigeks ajaks välja võtta.
Lisaks haugi ja latikapüügi peatamisele peatas põllumajandusminister püügi ka kõikide kutselise kalapüügivahenditega, mille kasutamine on praegu lubatud, kuna neist püügikeelu aluste kalade eluvõimelisena vabastamine ei ole üldjuhul võimalik ning ka mõrrapüügil on küsitav alamõõdulise koha eluvõimelisena vabastamine. Loe edasi: Esmaspäevast ei tohi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvedel kala püüda
Kord kuus valib ajakirjanik Mirjam Matiisen KUKU raadio saatesse Ilmaparandaja põnevamaid keskkonnauudiseid laiast ilmast. Tema seekordne valik on siin:
Briti ajaleht “The Guardian” kirjutab üsna haruldasest õnnetusest. Nimelt Californias, Lompoci surfirannas hukkus oktoobri lõpus haikala rünnaku tagajärjel rannas surfanud 39-aastane mees.
Californias hukkunud surfarit hammustas haikala ülakehast. Kusjuures samas rannas oli täpselt kaks aastat varem haikala surmava hammustuse tõttu hukkunud 19-aastane mees.
Haikala rünnaku tõttu hukkumine on maailmas haruldane, teatab briti ajaleht. Artiklis kirjutatakse, et iga-aastaselt on maailmas keskeltläbi 65 haikalade poolt inimestele tehtud rünnakut ja iga aasta hukkub maailmas haikala hammustuse tagajärjel kaks või kolm inimest.
Haid enamasti inimest ei ründa, sest kahejalgne ei kuulu nende kohustuslikku menüüsse. Rünnaku ohvriks võib sattuda siis, kui kala üritab end kaitsta või on millegipärast afektiseisundis.
Ajaleht The Guardian kirjutas oktoobrikuus ka seda, et Inglismaa põldude tänavune kehv saagikus ning teraviljahinna järjekindel tõus maailmaturul tähendab seda, et tarbijad peavad ilmselt leppima toiduhindade kasvuga.
Inglismaa Põllumeeste Liit teatas, et äärmiselt vihmarohke suvi Inglismaal tõi kaasa selle, et näiteks nisu saagikus oli tänavu 15% väiksem kui eelnenud viie aasta keskmine. Nii märg suvi olevat Inglismaal viimati olnud 1912. aastal. Loe edasi: Ilmaparandaja viskab pilgu peale keskkonnasündmustele maailmas
Viienda aastaaja veebikaamera asub Karuskosel Raudna jõe kaldal. 
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas täna käskkirja, millega peatab kutselise kalapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel alates 12. novembrist 2012, kuna nende järvede mitme majanduslikult olulisema kala püügikvoodid on täitumas.