Urmas Saard

Pärnu maavanem tänas Sindi rahvast lipu päeva tähistamise eest oma kodulinnas

Oma riigi olemasolule võlgneme suuresti tänu Vabadussõjas võidelnud kangelastele, kelle üle laotub tänagi sinimustvalgete värvide aupaiste. Selles ära tundmises tähistati eile Sindi linnas Eesti lipu päeva ja meenutati viimast Vabaduse Risti vendade kogunemist 75 aastat tagasi vabal Maarjamaal.

Jaan Roosnurmel oli Sindis tähistataval lipu päeval ühes tema isa Jaan Roosnurme lipp aastast 1929 Foto Urmas Saard — Jaan Roosnurmel oli Sindis tähistataval lipu päeval ühes tema isa Jaan Roosnurme lipp aastast 1929. Foto: Urmas Saard

Unustamatus austuses

Sindis alustati Eesti lipu päeva pühitsemist tavatul viisil, mida pole vähemalt Pärnumaal vist varem mitte kellegi poolt tehtud. Sindi gümnaasiumi 8. klassi õpilane ja kooli omavalitsusesinduse väga toimekas liige Pille-Riin Karuse asetas ennelõunal Vabadusristi kavaleride Viktor Araku ja Jakob Kalde kalmudele sinimustvalgete lintidega lillekorvi ja kooli direktori Ain Keerupi süüdatud küünlad. Kahe kangelase hauale tulekuga avaldati austust ka kõigile teistele Sindist, Eestist ja tervest maailmast pärit Vabadussõja kangelastele.

Aegsasti noortekeskuse esisele platsile saabunud Jaan Roosnurm keris esimesena sinimustvalge lipu lahti. Lipu varre külge seotud valgele lindile on kirjutatud: Vabadussõdalase Jaan Roosnurme lipp aastast 1929. „Minu isa nimi oli samuti Jaan ja ma hoian seda lippu Vabadussõjas võidelnud vapra mehe mälestuseks, et tema lugu püsiks meie pere liikmetel meeles põlvest põlve. Minu poeg, tütar ja väimees on kõik oma elu sidunud tööga riigikaitses,“ selgitas Roosnurm, kui järjest rohkem inimesi kogunes kunagise Sindi raudteejaama peahoone juurde, kus 75 aastat tagasi tervitas suur rahvahulk Vabaduse Risti vendade kokkutulekule saabunud sangareid.

Loe edasi: Pärnu maavanem tänas Sindi rahvast lipu päeva tähistamise eest oma kodulinnas

Sindi gümnaasiumist käidi täna Sindi kangelaste kalmudel

Täna tähistatakse Sindis samaaegselt nii Eesti lipu päeva kui 75 aasta möödumist vabas Eestis toimunud viimasest suurest ülemaalisest Vabaduse Risti (Vabadusristi algne ametlik nimetus) vendade kokkutulekust Pärnus ja Sindis. Enne keskpäeva viis Sindi gümnaasiumi esindus kahele Sindis teadaolevale Vabadusristi kavaleri kalmule sinimustvalgete lintidega lillekorvi ja süütas küünla.

Mälestustuli süüdatakse kangelase kalmul Foto Urmas Saard — Mälestustuli süüdatakse kangelase kalmu.l Foto: Urmas Saard

Vabadusristi kavaleride Viktor Araku ja Jakob Kalde kalmude külastamisega mõeldi austuses ka kõigile teistele nii Sindist kui ka Eestist ja kogu maailmast pärit Vabadussõja kangelastele.

Kuna Viktor Araku lähedasi Sindis ei ole, siis on võtnud Sindi gümnaasium selle paiga enda hooldada. Mõned aastad tagasi uuendati täielikult pehkinud istepink ja on tehtud muudki vajalikku, et hauakääbas korras oleks ja tähtpäevadel kaunistaks kalmu värske lilleõis ning vilguks küünla tuluke.

Täna tõi Vabadusristi kavaleride Viktor Araku ja Jakob Kalde haudadele sinimustvalge lindiga lillekorvi Pille-Riin Karuse, Sindi gümnaasiumi 8A klassi õpilane ja kooli omavalitsusesinduse aktiivne liige. Gümnaasiumi direktor Ain Keerup süütas küünlad ja Karuse asetas need kangelaste haudadele.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumist käidi täna Sindi kangelaste kalmudel

Täna avati Sindi muuseumis rändnäitus „Lapsepõlvelood”

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi koostatud rändnäitus „Lapsepõlvelood” jutustab kahekümne kolmel suuremõõdulisel fotoplanšetil Eesti näitlejate ja muusikute lapsepõlveunistustest, -mälestustest koos muuseumi arhiivis leiduvate armsate beebifotodega, millega tulid avamispäeval kõige esimestena tutvuma Sindi gümnaasiumi 1A klassi õpilased ja Eneli Arusaare noored näitlejad.

Ats Tobias Pikk pälvis kiitust selle eest millise hoolikusega ta rändnäitust aitas pakendada Foto Urmas Saard — Ats Tobias Pikk pälvis kiitust selle eest millise hoolikusega ta rändnäitust aitas pakendada. Foto: Urmas Saard

Läinud nädala neljapäeval tegid Sindi Ajalooklubi huvilised väljasõidu pealinna, kus külastati Maarjamäe lossi ja Patarei kindlust. Teekonnal ühest sihtkohast teise peatus mikrobuss ühe külje ratastepaariga Müürivahe tänava kõnniteel nõnda, et autode liiklus päriselt ei sulguks ja jalakäijatelegi ruumi jätkus. Muuseumi töötajad olid üllatunud, et Sindist tuli tosinkond inimest näitust tooma ja isegi linnapea tegi transporditööd. Eriti usinalt oli fotoplanšettide pakkimisel abis Ats Tobias Pikk, sest pikal sõidul ei tohtinud raamid omavahel hõõrduda ja seepärast pidi pehme kangas kõigile eraldi vahele asetatama.

Kuna Sindi muuseum tähistab 4. juunil oma asutamise tähtpäeva, siis seoti tänane näituse avamine linna mäluasutuse sünnipäeva tähistamisega ja räägiti ka samale päevale langevast lipu päevast.

Loe edasi: Täna avati Sindi muuseumis rändnäitus „Lapsepõlvelood”

Pärnus tähistatakse Eesti lipu päeva üheksandat korda lipurivistusega Rüütli platsil

Uudisteportaal Külauudis.ee pöördus mitmete Pärnu linna ja maakonna koolide poole küsimusega, milline on käesoleval aastal nende osalus Pärnus tähistataval lipu päeval? Oma vastuse andsid kiirelt kaks Pärnu linna ja kaks maakonna üldhariduskooli.

Meenutades lipu päeva tähistamist Pärnus aastal 2014 Foto Urmas Saard — Meenutades lipu päeva tähistamist Pärnus aastal 2014. Foto: Urmas Saard

Pärnu Vene gümnaasiumi huvijuht Kristiine Miljan ütles, et nende kool on esindatud viie kandelipu ja vähemalt kümne õpilasega. Pärnu Vanalinna põhikooli huvijuht Marje Vaan lubas isiklikult kohal olla. Kindlasti tuleb ka kooli direktor Pille Tahker ja klassitäis õpilasi kümne kandelipuga.

Paikuse põhikooli huvijuht Anu Tammearu-Mežule selgitas, et nende kool on esindatud kodutütarde ja noorkotkastega. Tänavu veebruaris muretses kool koostöös vallavalitsusega 30 kõrgekvaliteedilist sinimustvalget lippu. Lipuvabrikust öeldi, et varem pole mitte ükski asutus endale korraga nii palju lippe ostnud. Audru kooli direktori Peep Eenraidi sõnul neil lippe ei ole, aga lubasid lipu päeva pühitsemisel osaleda kümne õpilasega. Alati on olnud ka direktor isiklikult kohal. Eesti lipu seltsi varahoidja teatel palus Pärnu korraldustoimkond veel paarkümmend lippu lisaks, mis ka antakse. Loodetavasti jätkub siis ka Audru koolile, kes on kõigil aastatel vaatamata suhtelisele kaugusele olnud alati tublilt esindatud.

Loe edasi: Pärnus tähistatakse Eesti lipu päeva üheksandat korda lipurivistusega Rüütli platsil

Eesti lipp 131

Eesti Vabariik kuulub oma peatselt saabuva 100. sünnipäevaga maailma vanemate riikide perre. Meie lipp on aga veelgi auväärsem – juba 131-aastane. Täiesti haruldaseks muudab sinimustvalge aga tõsiasi, et säilinud on esmalipp, mis pühitseti Otepääl 4. juunil 1884. Sellist reliikviat on väga vähestel rahvastel.

Meenutus Kuberneri aiast eelmise aasta 4 juunil Foto Urmas Saard — Meenutus Kuberneri aiast eelmise aasta 4 juunil. Foto: Urmas Saard

Meil on põhjust oma rahvus- ja riigilipu üle väga uhked olla!

Eesti lipp on rasketel aegadel meie esivanemaid liitnud – isegi kui nad paljudes üksikasjades on olnud eri meelt. Selle lipu all on võideldud ja langetud ning siis jälle tõustud. Meie tulevik on seda kindlamalt meie kätes, mida kindlamalt oskame hoida oma lippu.

Eesti Lipu Selts kutsub kõiki kaaskodanikke, kogu meie maa rahvast heiskama lipu sünnipäeval, 4.juunil sinimustvalged lipud. Kandkem sinimustvalgeid värve oma rinnas! Kandkem lipu sünnipäeva rõõmu oma südames!

Eesti Lipu Selts ja Eesti Naislaulu Selts koostöös paljude organisatsioonidega kutsuvad Pika Hermanni jalamile tervitama Eesti lippu kell 7 hommikul!

Eesti Lipu Seltsi juhatus

Loe edasi: Eesti lipp 131

Haapsalu linn soovib muuta lipu annetamise Eesti lipu päeval traditsiooniks

Haapsalu linn, Kaitseliidu Lääne malev ning Lääne maavalitsus kutsuvad kõiki kodanikke tähistama Eesti lipu päeva.

Tiit Salumäe Otepääl Foto Urmas Saard — Tiit Salumäe Otepääl. Foto: Urmas Saard

4. juuni hommikul kell 7.00 toimub Haapsalu linnavalitsuse ees riigilipu pidulik heiskamine.

Sõnavõttudega esinevad Lääne piirkonna ja diasporaa piiskop Tiit Salumäe ning Haapsalu linnapea Urmas Sukles.

Sündmuse käigus pühitseb piiskop Tiit Salumäe Haapsalu linnavalitsuse poolt Kaitseliidu Lääne malevale annetatava sini-must-valge majalipu. Haapsalu linn soovib muuta lipu annetamise Eesti lipu päeval traditsiooniks. Selle raames annetatakse iga-aastasel lipupäeva tseremoonial mõnele asutusele või institutsioonile pühitsetud riigilipp.

Kohaletulnutele pakutakse teed ja pirukat.

Põltsamaal jutustatakse esimese sinimustvalge lipu õmblemise lugu

Põltsamaa Ühisgümnaasiumil on välja kujunenud tore traditsioon Eesti lipu sünnipäeva paiku korraldada koostöös teiste asutustega 5. klasside õpilastele õppepäev „Eesti lipu õmblemise lugu Põltsamaal“. Õpipaikadeks on muuhulgas kaks maja, mis ise seotud Eesti lipu ajalooga – endised Leihbergi pood ja kihelkonnakool.

Emilie Beermann õmbles esimese sinimustvalge lipu Põltsamaa kihelkonnakooli näputööklassis Foto Urmas Saard — Emilie Beermann õmbles esimese sinimustvalge lipu Põltsamaa kihelkonnakooli näputööklassis. Foto: Urmas Saard

Põltsamaa Linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni annab teada, et täna liiguvad Põltsamaal lapsed mööda linna ringi ühest õpitoast teise ja õpivad Eesti lipu lugu. Lipu õppepäeva on lõimitud muusika- ja kunstiõpetus, käsitöö, ajalugu ja kodulugu.

1884. aasta 4. juunil Otepääl õnnistatud Eesti Üliõpilaste Seltsi lipu õmblemise algatas Karl August Hermanni abikaasa Paula, kaasatud olid ka Miina Härma ja Põltsamaa kihelkonnakooli näputööõpetaja Emilie Beermann. Lipu kangas pärineb Leihbergi poest, kus täna paikneb Põltsamaa Muusikakool. Emilie õmbles lipu Põltsamaa kihelkonnakooli näputööklassis. Emilie koolmeistrist isa Gustav Beermanni puutöökojas valmistati lipuvarras. Lipu aitas toimetada Tartusse ja Otepääle Emilie 19-aastane vend, EÜSi liige Christoph Beermann, kes oli ka lipuhoidjaks lipu õnnistamise ajal.

Mitmed Beermanni õpilased nagu Michael Jürman, Jaan Bergmann, Karl August Hermann ja sama kooli õpetaja Aleksander Mohrfeldt asusid õppima Tartu ülikooli ja kuulusid sellesse tuumikusse, mis hakkas looma ülikoolis õppivate eestlaste ühendust. Seetõttu on Beermanni-aegset Põltsamaa kihelkonnakooli nimetatud ka EÜS-i hälliks. Ajapikku kujunes Eesti soost üliõpilaste seltsi lipu sinimustvalgele juurde tugev rahvuslik tähendus ning 1918. aastal tunnistati see Eesti riigilipuks.

Urmas Saard

Ainula „Aastaajad võimlemises“

Ainula Balleti ja iluvõimlemise stuudio eestvedamisel toimus eile viiendat korda korraldatud võimlemispidu „Aastaajad võimlemises“, mis tõi Pärnu Kesklinna koolide võimla põrandale esinema Pärnu-Jaagupi, Sindi ja Pärnu rühmad.

Treenerite kava Foto Mariko Passel — Treenerite kava. Foto: Mariko Passel

Tänavu osales ligemale 180 last erinevatest klubidest ja rühmadest nagu Akrobaatikaklubi Tirel, VK Rüht, Sindi ANK, Tantsukool WAF Dance, Ruubensi Tüdukud, Kadri lasteaed, Pärnu-Jaagupi tantsurühm Esperanza, Sindi Gümnaasiumi D.R.E.A.M. ning Ainula Baletti ja iluvõimlemise stuudio erinevad rühmad.

Kevadine keskpäeva etendus algas Ainula Balleti ja iluvõimlemise stuudio etteastega. Graatsiliselt varvastel tippides toodi vaatajani Pjotr Tšaikovski ballett “Pähklipureja”- lillede valss.

Loe edasi: Ainula „Aastaajad võimlemises“

Sindi ANK avab 1. juunil näituse „Valge ja must Karoliina“

Lastekaitsepäeval avataval näitusel näeb arvutigraafikat, keraamikat ja vilditud töid, mis on valminud Sindi Avatud Noortekeskuse huvialaringides. Sarnane kolmiknäitus ei ole noortekeskuses esmakordne.

Spetsiaalselt lipu päevaks valminud Sindi ANK logo

Sindi ANK-i juhataja Helle Vent ütles, et neil töötavad juba palju aastaid samad juhendajad, kelle erialased oskused loovad suurepärased eeldused laste huvialaseks tegevuseks. Ühtlasi moodustavad juhendajad ka omavahelises koostöös väga hea meeskonna, kellega saab pidevalt midagi uut ja lastele huvipakkuvat ette võtta.

Viljar Viik alustas Sindi noortega matkaringis, mille üheks oluliseks osaks on siiani ronimisharjutuste korraldamine. Sindis on selleks otstarbeks olemas spetsiaalne ronimistorn. Hiljem, kui õnnestus projektitaotlusega noortekeskusele savipõletamise ahi muretseda, asus Viik noorte õpisellidega keraamikat vormima. Aastatega on palju juurde õppinud nii juhendaja kui ka tõsised asjaarmastajad. Vent tänab seejuures Ene Tapferit, kes on keraamikat hästi tundva inimesena palju kordi nõu ja käteosavusega appi tulnud.

Loe edasi: Sindi ANK avab 1. juunil näituse „Valge ja must Karoliina“

Valgjärve ja Sindi noored ühises foorumteatris

Foorumteatriks nimetatud osalusteater ajendab noori leidma lahendusi väga mitmesugustele elus ette tulevatele olukordadele, mis lähtuvad suhtlemisest ja suhetest. Eile saabusid Valgjärve noored kohtumisele Sindi foorumteatriga, et näitemänguliselt sõlmida lahti erinevaid sassi minevaid suhteid ja väidelda parimate lahendusviiside üle.

Valgjärve noored saabuvad Sindi gümnaasiumi õuele Foto Urmas Saard — Valgjärve noored saabuvad Sindi gümnaasiumi õuele. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi foorumteatri noored seisid juba aegsasti koolimaja paraadtrepil ja nähes kaugel asuvasse parklasse sisenevat bussi alustasid rõõmsal meelel Ameerika lastelauluga külaliste tervitamist sõnadega: „Kui sul tuju hea, siis…“

„Esimene selle projekti foorumteatri laager toimus tänavu veebruaris Põlvamaal, Valgjärve vanas koolimajas, kus lisaks Sindi ja Valgjärve noortele osalesid ka Kanepi noortekeskuse noored. Nüüd on Valgjärve noored kahel päeval külas Sindis ja teemaks ikka aktuaalsete noorteprobleemide lahkamine ja lahenduste leidmine läbi foorumlugude,“ ütles Anu Luiga, Valgjärve valla kultuuritöötaja ja Valgjärve valla Avatud Noortekeskuse (VVANK) juhataja.

Loe edasi: Valgjärve ja Sindi noored ühises foorumteatris

Sada kiitmist Sindi gümnaasiumis

27. mail toimunud direktori vastuvõtule kutsutud 5.-12. klassi parimatele õpilastele jagati pea sada kiitmist õppimise, laulmise, tantsimise, näitlemise, sportimise, eeskujuliku käitumise ja muu silmapaistvalt eduka tegevuse eest.

Ain Keerup ja Riina Timberg Foto Urmas Saard — Ain Keerup ja Riina Timberg. Foto: Urmas Saard

Tänuõhtule kutsutud lapsevanemaid, õpetajaid, õpilasi ja teisi külalisi tervitasid koolimajja saabumise ajal direktor Ain Keerup ja õppealajuhataja kohusetäitja Riina Timberg vestibüli seinale maalitud suure punase vahtralehega tunnusmärgi ees. Iga koolihoonesse siseneja tunnetas juba esimesel silmapilgul hetke pidulikkust ja väärikust, millega austati lapsevanemat, õpetajat, õpilast.

Aula kõik kohad olid piduliku õhtu algusminutiks hõivatud, ekraanile ilmusid laulu „Koolilaul“ sõnad, püsti seistes lauldi Sindi gümnaasiumi hümni, eeslauljateks olid Marion, Melissa, Eleanora. „Mitte õnn ei tee meid tänulikuks, vaid tänulikkus teeb meid õnnelikuks,“ ütles ekraanilt nähtava koolipildi tagant kostuv hääl.

Loe edasi: Sada kiitmist Sindi gümnaasiumis

Trivimi Velliste: Patarei arendamine on võimalik ainult Euroopa Liidu panuse ja erainvestorite kaasamise abil

Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri muuseum korraldas eile Tallinna Patareis rahvusvahelised mõttetalgud klassitsistlikult stiilipuhta kaitserajatise hoonestuse säilimise kindlustamiseks Euroopa ehituspärandis.

Patarei merekindlus Foto Urmas Saard — Patarei merekindlus. Foto: Urmas Saard

Merekindlus valmis 1840. aastal, aga kiiresti areneva sõjapidamise viisi muutuste tõttu Patarei militaarset rakendust ei leidnud. Kindlust kasutati kaitsekasarmuna. 1920. aastal ehitati Patarei vanglaks, kus tegutseti 82 aastat.

Eesti Muinsuskaitse Selts taotleb, et Patarei merekindlus saaks kantud Euroopa Nostra poolt välja valitava seitsme Vana Maailma enimohustatud mälestise nimekirja ja on teinud selle kohta ka vastavasisulise avalduse.

Mõttetalguid juhtinud Kindral Johan Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste esitas ajaloolise rajatise säilitamiseks ja sellele mõistlike rakenduste leidmiseks omapoolse nägemuse, kusjuures rõhutades hoonestuse võimsat sümboolset tähendust Eesti Vabariigi märtrite vastupanu ja kommunismi ning natsismi ohvrite mälestusmärgina. Patareis hoiti erinevatel aegadel vangistuses kõrvuti kriminaalidega ka poliitilisi vange. Võikaid tundeid tekitas hukkamisruumi külastamine. Nüüdseks on leidnud kinnitust, et veretööd lubanud nõukogude tsinovnikute otsusel hukati suure tõenäosusega ka riigivanem Jaan Tõnisson just Patareis.

Loe edasi: Trivimi Velliste: Patarei arendamine on võimalik ainult Euroopa Liidu panuse ja erainvestorite kaasamise abil

Noored saavad kümnekonna päeva kestel tutvuda Lätiga

Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit kutsuvad tasuta noortelaagrisse Lätti!

Mati Sutt tervitab Lätist saabunuid möödunud aasta suvises Pärnus Foto Urmas Saard — Mati Sutt tervitab Lätist saabunuid möödunud aasta suvises Pärnus. Foto: Urmas Saard

Kuni 4. juunini on 16-21 aastased noored üle Eesti oodatud kandideerima Lätis aset leidvale kümnepäevasesse noortelaagrisse, mis toimub 13.-22. juunini lõunanaabrite erinevates linnades, algab Salatsis (Salacgrīva) ja lõpeb Võnnus (Cēsis). Eelmisel aastal toimus sarnane laager Pärnus, Valgas ja teistes Eesti linnades. 28 noort (14 Eestist ja 14 Lätist) omandavad täiendavaid teadmisi mõlema riigi rahvaste ajaloo, sealhulgas sõjaajaloo kohta. Osalejatele korraldatakse väljasõite ja töötubasid. Elukutselised õpetajad ja juhendajad jagavad teadmisi sõdurite igapäevaelu kohta ja osalejatele antakse praktilisi teadmisi ellujäämistehnikatest, mängitakse improviseeritud sõjamänge ja nauditakse suve rannas. Noored saavad aega veeta mitmesuguste sportlike ja meelelahutuslike tegevustega, käijakse ekskursioonidel ning korrastatakse langenud sõdurite mälestusmärke ja matmispaiku.

Samuti toimub eriline sündmus, kus esinevad läti muusikud.

Loe edasi: Noored saavad kümnekonna päeva kestel tutvuda Lätiga

Sindi lasteaia lapsed olid abis lipu päeva tähistamise ettevalmistamisel

Sindi gümnaasiumi õpetaja Mart Nõmm koolieelsete Sindi lasteaia lastega kunagise Sindi jaamahoone esisel Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi õpetaja Mart Nõmm koolieelsete Sindi lasteaia lastega kunagise Sindi jaamahoone esisel. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpetaja Mart Nõmm omab pikaajalisi kogemusi lipurivistuse korraldamisel ja õpilastele vajalike teadmiste jagamisel. Täna palus ta Sindi lasteaia koolieelsete rühmade lapsed jalutama noortekeskuse hoone juurde, kus 4. juuni õhtul toimub sinimustvalge lipu sünnipäevale pühendatud pidulik tseremoonia. Sindi lasteaed on avaldanud soovi osaleda vähemalt 120 suurema käsilipuga lipu päeva pidustustel ja marssida koos suurtega rongkäigus. Nõmm tegi lastele lõbusas ja mängulises liikumises „rivitrilli“. Õpetaja palus sooritada pöördeid paremale ja vasakule: pöörata endid Pärnu ja koolimaja poole… Teine põhjus, miks mõnikümmend last kohale kutsuti, seisnes vajaduses hinnata tegelikkuses sadade inimeste paigutuse võimalust noortekeskuse esisel kitsal alal, kus päeva peasündmusega algust tehakse.

Loe edasi: Sindi lasteaia lapsed olid abis lipu päeva tähistamise ettevalmistamisel

Mõttetalgud Patarei rakendamiseks tuleviku teenistusse

Tallinna Patarei kuulub stiilipuhtalt säilinud klassitsistliku kaitserajatisena Euroopa ehituspärandisse. Samas on tegemist Eesti Vabariigi märtrite vastupanu võimsa sümboli ja kommunismi ning natsismi ohvrite mälestusmärgiga, mistõttu oodatakse mõttetalgutel osalemise huvilisi 28. mail eilse ja homse Patarei müüride vahele.

Patarei vangla Foto Urmas Saard — Patarei vangla. Foto: Urmas Saard

Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri muuseum on ettevalmistanud väga esindusliku konverentsi, kus esinevd paljud oma ala valdkonda hästi teadvad asjatundjad. Ettevõtmist toetab Europe for Citizens (Euroopa kodanikualgatus). Kella kümnest viieni kestvat mõttetalgut veab Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri seltsi esimees. Mõttetalgud peetakse inglise keeles. Avasõnad ütleb Eesti Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill.

Kavas on järgnevad teemad ja ettekandjad: „Euroopa merekindlus Patarei“ – Juhan Maiste, Tartu Ülikooli professor; „Piinakamber Euroopas“ – Julius Kits, ajaloolane; „Külma sõja mälu“ – Johannes Bach Rasmussen, Läänemere Algatuse ja Võrgustiku sekretär; „Patarei kaksikvend“ – Tiina Koskenniemi, Suomenlinna arhitekt; „Vabaduse muuseum“ – Merilin Piipuu, Okupatsioonide Muuseumi tegevjuht; „Võimatu saab võimalikuks“ – Urmas Dresen, Meremuuseumi juhataja; „Eesmärgistatud ringkäik Patareis“ – Andrus Villem, museoloog ja Roode Liias, Tehnikaülikooli professor.

Algselt ehitati Patarei, ametliku nimetusega „Kaitsekasarm“, Venemaa keisririigi sõjaväe kindlusehitiseks, mis valmis 1840. aastal. 1920. aastal ehitati kaitsekasarm ümber vanglaks, mis tegutses sellisena 82 aastat. Patarei vangla lõpetas ametlikult oma tegevuse 2002. aasta 27. detsembril. Põhiosa kompleksist on võetud alates 13. maist 1997 Eesti Vabariigi kultuurimälestiste nimistusse.

Urmas Saard

Paikusel toimus kevadine jalgrattamatk „Tunne oma koduvalda“

Igal kevadel Pärnumaal toimuv ca 23 km pikkune jalgrattasõit Paikuse alevi, Silla, Vaskrääma, Tammuru ja Seljametsa küla teedel on kujunenud rattasõitu harrastavatele inimestele oodatud matkapäevaks.

Pereisa Silver Schliep võitis loosi tahtel ratta, matkal olid ühes abikaasa Anu, 4-kuune Marten ja 5-aastane Sander Foto Urmas Saard — Pereisa Silver Schliep võitis loosi tahtel jalgratta, matkal olid ühes abikaasa Anu, 4-kuune Marten ja 5-aastane Sander. Foto: Urmas Saard

Väikeste ratturite teekond on 5,4 km ja seda ringi sõidetakse Paikuse alevist väljumata. Andres Riivits ütles, et rattal oleva näidiku järgi kaotas ta pika ringi läbimisega 237,4 kilokalorit.

Peale matka toimus vigursõidu võistlus viies arvestuses: kuni kooliealisteni, kuni neljanda klassini, viies kuni üheksas klass. Täiskasvanud jagunesid omakorda eraldi meeste ja naiste arvestuseks. Vigursõite korraldas Roland Simanis. Jüri Koger oli tehnikabussiga abiks matkal osalenud jalgratturitele, kellel probleemi keti või mõne muu pisiasjaga.

Kõik matkale registreerunud said mingi kingituse. Vastavalt sellele järjestusele, kuidas nimesedelid korvikesest välja võeti, anti igale ühele võimalus ise endale mingi kingitus valida. Traditsiooniliselt loositi rattamatkal osalejate vahel välja ka jalgratas. Eelnevalt lepiti kokku, et ratta omanikuks saab see, kelle sedel võetakse välja 27-dana. Õnnelikuks rattaomanikus sai esimest korda Paikuse rattamatkal osalenud sama valla elanik Silver Schliep, kes oli kohal kogu perega: abikaasa Anu, 4-kuune Marten ja 5-aastane Sander.

Loe edasi: Paikusel toimus kevadine jalgrattamatk „Tunne oma koduvalda“

Laulupealinna lauluisa Timo Lige külastas hiliskevadist suvepealinna

Täna võis Pärnus Martensi väljakul kuulda gospel muusikat ja head sõnumit Kristusest, mis peatas mitmeid üllatunud juhumöödujaid ning sundis vaatamata tusasele ilmale mõnedki inimesed algusest lõpuni paigale jääma.

Johannes ja Timo Lige Foto Urmas Saard — Johannes ja Timo Lige. Foto: Urmas Saard

Tasuta kontsert-perepäev Timo Lige perebändiga oli juba aegsasti välja hõigatud ja nii otsustasin minagi uudistama minna. Sissejuhatava mõttena rääkis Alari Allikas, Pärnu Sool ja Valgus kogudusest, et kunagi armees aega teenides pidi ta harjutama AK-47 ehk 7,62mm Kalašnikovi automaadi lahti võtmist ja kokku panemist ning õnneks ainult elutu märklaua pihta tulistamist. Ta ütles, et ka täna ei pea kartma surmavat tabamust, aga pidas võimalikuks saada pihta hea sõnumiga.

Esimene jutt oli paljutõotav. Tõmbasin nööridest sikutades tressijaki kapuutsi kindlamini pähe, et jahe tuul vähem segaks ja kuulasin sõnajärje üle võtnud Timo Liget. Selgus, et vääramatud asjaolud ei võimaldanud tervel perel kohale tulla. Tulemata jäi abikaasa Monika ja tütred Mirjam ning Hanna. Aga Johannes istus isa kõrval trummi taga, hiljem raputas kõristiga rütmi. Timo on koorijuht ja kooriseadete looja, ta on sadade kristliku sisuga laulude autor. Ta on Kärdla ühisgümnaasiumi muusikaõpetaja, kes nimetati sama kooli aasta õpetajaks 2010. Aasta hiljem sai Timo nimi tuntuks üle riigi kõigi televaatajate kodudes, kus jälgiti „Laulupealinna“ teleprojekti. Kärdla kooli vilistlastest ja laulmist armastavatest rõõmsatest noortest koosnev ühisgümnaasiumi segakoor, mida juhatab Timo, võitis 2011. aastal koos Ott Leplandiga Kärdlale laulupealinna nimetuse.

Loe edasi: Laulupealinna lauluisa Timo Lige külastas hiliskevadist suvepealinna

Sindi gümnaasiumi kevadkontserdil oli laval 111 esinejat

21. mail hõivati Sindi gümnaasiumi aula seisukohadki. Sõnalised vahepalad vaheldusid laulude, pillilugude ja tantsudega. Saalis istujad nautisid igat etteastet.

Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup tänab kontserdi ettevalmistajaid Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup tänab kontserdi ettevalmistajaid. Foto: Urmas Saard

Lastevanematele võis olla just tema lapse esinemine elamuslik ja isegi hinge kinnihoidvalt meeldivalt ärevuslik usus, et kõik läheb loodetult hästi ning paremal juhul veelgi paremini. Õpetajatele oli iga õpilase esinemine samaväärselt nii vastutust kui rõõmu tekitav. Õpetaja Eneli Arusaare pinges näojooned vahetusid suureks rõõmuks alles kontserdi lõpuminutitel. Sama rõõmsad olid ka õpetajad Marje Tilk, Mariko Passel, Jelena Kuvšinova, kes kõik neljakesi tõid kava kunstilise sisu edukalt publikuni.

Kava oli mitmekülgne ja pidevat ootuspinget õhus hoidev. Rahulikum tempo asendus hoogsamaga, et järgmisel hetkel vahelduseks uuesti kogeda mõnd rahustavamat mõtliku pausi. Nagu elumuutuste merel. Selliselt mõeldes sobiski suurepäraselt kontserdi keskpaika nii eakamate kui noorte seas populaarseks saanud Järsumäe ehk Kihnu Virve (Virve-Elfriide Köstri) „Merepidu“, mis sündis kuuldavasti laulu autorit tabanud saatuslike kogemuste pinnalt. Paaril õnnelikul juhul uppumisest pääsenuna valmis tal sütitavalt lõbus laul, mille viis ikka heal meelel üles võetakse ja kuulajaid kaasa laulma kutsutakse.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi kevadkontserdil oli laval 111 esinejat

Pärnu kolledžis lõpetas gümnasistide majandus- ja ettevõtlusalaste õpingute järjekordne lend

Eile said Tartu Ülikooli Pärnu kolledžist lõputunnistuse Häädemeeste Keskkooli ja Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi 20 õpilast, kes läbisid ajavahemikul mullu jaanuarist kuni käesoleva aasta mai keskpaigani noorte ettevõtluse täiendusõppeprogrammi õppesuuna ettevalmistuskursuse.

Täiendõppe lõpetanud Pärnu kolledži raamatukogus Foto Urmas Saard — Täiendõppe lõpetanud Pärnu kolledži raamatukogus. Foto: Urmas Saard

Tegemist on Pärnu kolledži algatusel jätkunud koostöölepinguga, millele pandi alus 2011. aasta 1. juunil. Toona allkirjastati Pärnu Ühisgümnaasiumi, Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi, Häädemeeste keskkooli ja Pärnu kolledži vaheline raamleping, mis sai aluseks Noorte Ettevõtluskooli käivitamiseks, pooltevaheliste sidemete tihendamiseks ning koostöö arendamiseks.

390 tundi teoreetiliste teadmiste ja praktiliste kogemuste omandamist akadeemilises õppevormis annab gümnasistidele suurema eelise majandusvallas edasiõppimiseks. Kolledži direktoril Henn Vallimäel oleks hea meel, kui mitmed lõpetanud jätkaksid teed nende majas, aga maailm on avatud ja paljud teisedki võimalused ootamas. Samas ei peagi kõigist lõpetanutest tingimata saama tulevikus äriinimesed. Suur tulu tõuseb kursuste läbimise järel sellestki, et edaspidi osatakse oma isiklikus elus hoopis targemalt ennast ja oma tulevast peret majandada.

Loe edasi: Pärnu kolledžis lõpetas gümnasistide majandus- ja ettevõtlusalaste õpingute järjekordne lend

Tänati Sindi paisuepopöa dramaatilise kadalipu läbijaid

Algatusrühma „Sindi pais“ kutsel kogunesid 16. mail püha üritusse „Pärnu jõgi kalarikkaks, Sindi pais maha“ enampanustanud austust ja tänu pälvinud isikud Kiisa talu jõeaasale.

Kalev Kiisk Foto Urmas Saard — Kalev Kiisk. Foto: Urmas Saard

Tori volikogu esimees Kalev Kiisk, 2008. aastal loodud algatusrühma „Sindi pais“ üks asutajaliikmeid, on korduvalt varemgi oma talu jõeaasal võõrustanud inimesi, kes tegutsevad Pärnu jõe kalarikkaks muutmise nimel. Viimati tulid mõttekaaslased Kiisale eelmise aasta 27. septembril selleks, et kohtuda poliitikutega, rääkida lõhejõe haldamisest, anda allkiri Tori-Oore sama päeva koosoleku resolutsioonile. Kõige tähtsam tegevus oli Oore kärestiku kohal 2094 lõhemaimu vette laskmine. Tartu Ülikooli mereinstituudi teadlaste ja Lääne-Virumaal asuva Põlula kalakasvatuskeskuse koostööna alustati üheaastaste lõhemaimude Pärnu jõkke laskmisega tunamullu ja sellega jätkati eelmisel aastalgi Tori valla sobilikel kudealadel Oore, Virula, Songa, Levi, Jõesuu kärestikel. Alustatud tegevusega loodetakse juba lähemas tulevikus taastada lõhe kogused ammuste aegade tasemele. Seda siiski kindlal eeldusel, et vette lastud maimukeste suureks sirgumise ajaks on Pärnu jõkke tagasi siirdunud lõhede rändeteelt oluline takistus kõrvaldatud.

Loe edasi: Tänati Sindi paisuepopöa dramaatilise kadalipu läbijaid

In memoriam kunstnik Ado Koch (26.05.1942-16.04.2015)

Pärnu-Jaagupi kool 300 Valmistanud kiviraidur Ado Koch — Pärnu-Jaagupi kool 300. Valmistanud kiviraidur Ado Koch

27. aprillil jõudis minuni Tallinna Kesklinna valitsusest leinasõnum, et kunstnik Ado Kochi enam pole. Tema tuttavatest olin esimene, kes üles leiti. Ado lähedaste kohta puudus teave ja kõik selle kurva sündmusega seonduv jäi esiotsa minu hoolde. Esimene mõte viis Ado rahupaiga otsingud tema kivitaieste parki Järvamaa Türi valla Villevere küla Vahemetsa talus. Ado eluteatri lõppvaatus leiabki aset paigas, kus kohtusin temaga esmakordselt 7. augustil 1968. Jutt on äsja mainitud talupargist praeguse Järva- ja Viljandimaa piiril.

Ado elutee vajab uurimist, aga räägin sellest, mida seoses oma kodukoha, Pärnu-Jaagupi kihelkonna ja iseendaga tean. Ado oli tagasihoidlikkus ise ja ta rääkis endast vähe. Nagu aru sain, oli ta Kaukaasia eestlane, kes kasutas kõnelemisel arhailisi tegusõnavorme – küllap taolisi, mida esivanemad väljarändamise aegu. Ta oli õppinud Tartu kunstikoolis ja lõpetanud Taškendis mingi kunstikõrgkooli koguni kolmel erialal – graafika, maal ja skulptuur.

Loe edasi: In memoriam kunstnik Ado Koch (26.05.1942-16.04.2015)

Sindi mäletab lipu päeval 75 aastat tagasi toimunud Vabadussõja 800 sangari kogunemist

Sindis pühitsetakse 4. juunil lipu päeva mälestusega Vabaduse Risti Vendade viimasest kogunemisest Sindis 75 aastat tagasi. Tookordne sündmus oli nii Sindile, Pärnule kui ka tervele riigile märgilise tähendusega põhjusel, et taoline väärikate sangarite suurearvuline kogunemine leidis aset 16. juunil, päev enne Nõukogude armee täiemahulist agressiooni Eesti riigi vastu.

Vabaduse Risti Vendade päeval istuti Sindis keset parki kaetud laudade ääres Foto erakogust — Vabaduse Risti Vendade päeval istuti Sindis keset parki kaetud laudade ääres. Foto erakogust

Arvestades juba järgmisel päeval, 17. juunil alanud agressiooniga on tolleaegsetest ajalehtedest mõistetavalt väga vähe lugeda. Siiski teatakse, et erirongi 33 vaguniga saabus Sinti ümmarguselt 800 Vabadussõja sangarit. Raudteejaama püstitati auvärav. Auvalves seisid skaudid ja kodutütred. Linn oli üleüldises lipuehtes. Kui vägev sõjakangelaste rivi muljetavaldavalt läbi linna marssis, tervitas tänavate äärde tihedasse spaleeri kogunenud linnarahvas oma külalisi. Järgnes tutvumine linnaga ja Sindi paisuga, vabriku poolt pandi parki rikkalikult kaetud pikad lauad. Tegemist oli suurejoonelise sündmusega, mis jäi vabas Eestis viimaseks sarnaseks sõjameeste kogunemiseks. Eesti võimsaima sümboli sünnipäeva tähistamine mälestuses koos meie riigi püsimajäämise eest seisnud sangaritega tekitab loodetavasti mõtteliselt uue sümboolse märgi rahva ühismällu.

Loe edasi: Sindi mäletab lipu päeval 75 aastat tagasi toimunud Vabadussõja 800 sangari kogunemist

Noored laulumehed läksid täna hommikul Pärnust teele Lätti ja Leetu

Täna asus Pärnust, Raeküla Vanakooli Keskusest, kontsertreisile Lätti ja Leetu teele projektgrupp “Hakkame mehed minema“. Koosseisu kuuluvad Rääma kooli poistekoor Valter, Raeküla kooli poistekoor ja Vanakooli keskuse ekstreemrahvatantsurühma Viisuke juniorid MiniViisuke.

Foto on tehtud täna hommikul noorte teele asumisel. Foto Piia-Karro-Selg — Foto on tehtud täna hommikul noorte teele asumisel. Foto: Piia-Karro-Selg

Reisiseltskonda kuuluvad vaid noormehed, kelle vanus on vahemikus 6 kuni 16, saatjateks dirigendid Helvi Treiblut ja Sirle Sikk ning tantsutreener Argo Linnaste. Kontsertreisi juhib Vanakooli keskuse arendusspetsialist ja noorsootöötaja Marina Mesipuu.

Kolme päeva jooksul toimub kuus kontserti, millest kaks Läti Vabariigis ja neli Leedu Vabariigis. Esimesel päeval peetakse kontsert Riias – Vecmilgravise eakate päevakeskuses, õhtul juba Vievise (Leedu) gümnaasiumis. Järgmine päev pühendatakse Vievise koorikonkursile ConMoto, mille aukülalisteks on Pärnu noormeestest koosnev projektgrupp. Kolmanda päeva hommikul toimub veel üks kontsert Leedus – väikeses Kietaviške asulas ja tagasiteel koju tehakse ülesastumine ka Läti Bauska linnas.

Eesmärgina nähakse noormeeste hobitegevuse väärtustamist. Osalemine võimaldab eduelamusi, laiendab silmaringi ja lisab isetegemise rõõmu. Ettevõtmise õnnestumisele aitavad kaasa Audru vald ja Sauga vald, linnadest Pärnu, Vievise, Riia, Bauska, samuti Rääma ja Raeküla koolid ning heategevuslikud organisatsioonid Y’s men International klubid Pärnust, Vievisest ning Zonta International klubi Bauska’st.

Noormehed jõuavad kontsertreisilt tagasi pühapäeva hilisõhtul.

Urmas Saard

Sindi Ajalooklubis räägiti Eesti lipu seltsi eelloost ja praegusest tegevusest

Eilsel Sindi Ajalooklubi kokkusaamisel keskenduti sinimustvalgele lipule, lipu seltsi tegevusele ja jutustati mitme inimese isiklikke mälestusi.

Sindi Ajalooklubis räägiti sinimustvalgest lipust ja jätkati samal teemal vestlust pikalt veel kohvilauaski Foto Urmas Saard — Sindi Ajalooklubis räägiti sinimustvalgest lipust ja jätkati samal teemal vestlust pikalt veel kohvilauaski. Foto: Urmas Saard

Kui Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend tegi ettepaneku rääkida lipu seltsiga seonduvast, palus ta keskenduda rohkem tegevusele väljapool Pärnumaad. Põhjus lihtne: Pärnus, Sindis ja mujal Pärnumaal toimuvast ollakse üsna hästi teadlik. Sellele teadmisele on suuresti kaasa aidanud kodu lähedus ja sagedane ajakirjanduslik kajastus. Siiski ei saa seltsi tegevusest kõneldes Pärnumaad päriselt eirata, sest paljudel juhtudel omab eelkõige Pärnu ja Sindi keskset rolli sinimustvalge lipukultuuriga kokkupuutel.

Lipu seltsi loomisele eelnevatel aastatel puudus mul vähimgi lähedasem side sinimustvalge lipu liikumises osalevate inimestega. Ei viibinud ka 2004. aasta 30. mail Tartu Ülikooli aulas, kus asutati Eesti lipu selts. Ühenduse algatustoimkonda kuulunud tolleaegne riigikogu liige Küllo Arjakas meenutab, et aulas esinenud Tartu meeskoor astus kohe seltsi kollektiivliikmeks. Ülikooli peahoone rõdul rulliti lahti mõõtmetes 7 x 11 meetrine sinimustvalge lipukangas. Arjaka kirjutatud raamatus „Eesti lipp“ pühendab autor lipu seltsile ainult kolm ja pool lehekülge koos paari suure fotoga, aga sellest saab teada kõige olulisema.

Loe edasi: Sindi Ajalooklubis räägiti Eesti lipu seltsi eelloost ja praegusest tegevusest

Pärnu Väärikate ülikooli lõpetanute hulgas oli 86,5 protsenti naisi

Täna toimus Strand Spa & Konverentsihotellis Pärnu kolledži Väärikate ülikooli lõpuaktus, kus 431 lõputunnistust ootas elukestvatele õppuritele väljajagamist.

Henn Vallimäe tänab Pärnu Väärikate ülikooli vabatahtlikke abilisi Foto Urmas Saard — Henn Vallimäe tänab Pärnu Väärikate ülikooli vabatahtlikke abilisi. Foto: Urmas Saard

Ligemale paar tuhat aastat tagasi

Pärnu kolledži direkor Henn Vallimäe meenutas pöördumises õppurite poole esimese aastasaja lõpul ja teise alguses elanud Vana-Rooma poeeti Decimus Iunius Iuvenalis’t (ingliskeelsena Juvenal), kes kirjutas kuulsa teose ”Satiir” ning on paljuski inspireerinud oma järeltulijaid. Juvenal toonitas, et rikkuse ja võimu tagaajamise ning ilukõnede pidamise asemel peaks tegelema ka oma vaimuga. Sellest ka ütlemine: terves kehas terve vaim (mens sana in corpore sano). ”Täna on siia tulnud kõik need, kes oma vaba aega ei sisusta vaid kulinaaria ja meelelahutusega! Siin hinnatakse ärksat vaimu ja vaimutoitu,“ ütles Vallimäe.

Loe edasi: Pärnu Väärikate ülikooli lõpetanute hulgas oli 86,5 protsenti naisi