Sindi tähistab lipu päeva teisel nelipühal

Marko Šorin kõneleb ühendavast emotsioonist, mis teebki meist eestlased.

Marko Šorin Foto Urmas Saard
Marko Šorin. Foto: Urmas Saard

MTÜ Eesti Lipu Seltsi liige Marko Šorin peab sinimustvalge lipu päeva tähistamist oluliseks just kogukonna kasvatuse seisukohalt. Tema arvates on siin võimalik läbi ühistegevuse liita ja organiseerida erinevaid põlvkondi. „Nii on kaasatud põlvkonnad, kes on näinud ja kogenud kaheksakümnendate lõpu ja üheksakümnendate aastate taasiseseisvuse aegseid sündmuseid, kui ka need noored, kes on sündinud ja kasvanud iseseisvas Eestis,“ ütleb Šorin, kellel on olnud piisav kogemus lisaks kodanikuühendusse kuulumisele ka pikaajalise töökogemusena kohaliku omavalitsuse liinis Sindi linnapeana. „Isamaalistel ettevõtmistel kogetakse seda ühendavat emotsiooni, mis teebki meist eestlased,“ kinnitab praegune riigikogu väliskomisjoni liige.

Pisut lähemalt vestleb Šorin Eesti lipust ja Sindis tähistatavast lipu päevast TreRaadio Pärnu hommikuprogrammis 31. mail kell 9.40.

Urmas Saard

Loe edasi: Sindi tähistab lipu päeva teisel nelipühal

Piltuudis võimlemiskooli Rüht kevadpeost

Tänavu toimus Pärnu võimlemiskooli Rüht traditsiooniline kevadpidu Paikuse spordikeskuses, kus 22 etteastega esinesid nii oma kooli kui ka külalisesinejad.

Võimlemiskooli Rüht laste tänu Foto Urmas SaardTänasel kevadpeol „Rõõm südames“ nägi esinemas kõiki võimlemiskooli õpilasi. Üllatusi pakkusid samuti külalisesinejad Sindist, Kilingi-Nõmmest ja Tahkurannast. Näiteks suure aplausi teenis Jane Vent, kes hüppas kahe neiu käes hoitud võimlemisrõngast läbi. Jane Vent on üks iluvõimlejaist Sindi Avatud Noortekeskuse Stella rühmast. Nende treener on Margit Schmidt. Aga põnevust ja ilu kinkisid ka paljud teised esinejad. Kõigile osalejatele jäi mälestuseks tänukiri ja ära söömiseks punasesse paberisse pakendatud õun.

Urmas Saard

 

 

Võimlemiskooli Rüht laste tänu. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Piltuudis võimlemiskooli Rüht kevadpeost

Eestimaa pühakojad ootavad teelisi

Eesti Kirikute Nõukogu projekt „Teeliste kirikud 2017“ on valmis saanud ning pühakojad üle Eestimaa ootavad teelisi.

Teeliste kirikud 2017 Foto Urmas Saard
“Teeliste kirikud 2017”. Foto: Urmas Saard

Kirikute nõukogu egiidi all valminud teatmik „Teeliste kirikud 2017“ on käepärane abivahend turistidele ja matkajatele, tutvustades eesti ja inglise keeles 449 pühakoda. Teatmik annab informatsiooni kirikute ajaloost, vaatamisväärsustest, suvistest lahtioleku- ja jumalateenistuste aegadest, samuti leiab teatmikust teavet pühakodades toimuvatest kirikukontsertidest ning majutusvõimalustest.

Eesti Kirikute Nõukogu asepresident Meego Remmel kirjutab teatmiku avasõnas: ”Argielu omandab igavikulise mõõtme kokkupuutes pühadusega. Nii leiab filosoof Mircea Eliade. Pühadust ja pühadusetunnet ei kogeta alati ja igal pool. See on raskesti seletatav. Ometi on ta olemas. Sakraalruumi sisenedes astume otsekui teise aegruumi. Üle aja kõrgub ajatu, üle inimliku – jumalik.

Loe edasi: Eestimaa pühakojad ootavad teelisi

Suured kirjad ja Läti lipp juhatavad viinapoodi

Päev kandub reede õhtusse, kui suur buss peatub enne Eestimaale jõudmist kunagise Ainaži/Ikla piiripunkti hoone ees. Suuri busse on teisigi. Niipea kui üks lahkub, asendab seda juba järgmine saabuv buss. Kõik pole siiski kõige suuremad, on ka väiksemaid, kõige rohkem siiski sõiduautosid.

Kunagine AinažiIkla piiripunkti hoone alkomarekti kasutuses Foto Urmas Saard
Kunagine Ainaži/Ikla piiripunkti hoone alkomarekti kasutuses. Foto: Urmas Saard

Alkoholipoodide keti Alko1000 reklaamkiri on maja seinal muljetavaldavalt suur. Kiri on tõstetud ka kõrgele katuse servale. Sama korratakse Eesti poolt sõitjatele nähtavaks tegemiseks. Viinapoodi sisenejaid tervitab ukse kõrval maailma kõige vanemate lippude hulka kuuluv Läti lipp, mida esmakordselt mainiti juba 13. sajandil Liivimaa vanemas riimkroonikas.

Endal huvi alkohoolsete jookide vastu puudub. Takseerin niisama siia sinna ja vaatan suurte kandamitega viinapoest väljuvaid inimesi. Viimaks astun siiski ka ise üle ukseläve. Ruum näib suur olevat, aga üllatavad ülipikad järjekorrad. Meenutan, kus ma viimati nii pikki järjekordi nägin. Vist lapsepõlves. Vene ajal olid Pärnus Rüütli ja Nikolai tänavate asemel Kalevi ja Võidu tänav. Nende nurgal tilluke leivapood, mille ukse taga aitasin emal ja vanaemal vaheldumisi valge saia sabas seista.

Loe edasi: Suured kirjad ja Läti lipp juhatavad viinapoodi

Sindis jätkatakse Pärnu maantee remondiga

Hankele „Pärnu maantee osaline rekonstrueerimine” esitati õigeaegselt kaks pakkumust. Hankele vastavaks tunnistati mõlemad pakkujad. Neist edukaks tunnistati AS TREF Nord pakkumus kogumaksumusega 53 238,94 eurot (koos käibega), kui kõige madalama kogumaksumusega.

Pärnu mnt Sindis Foto Urmas SaardSindi abilinnapea Mirko Reiman ütles, et möödunud aastal rekonstrueeriti Pärnu maanteed alates Linnavalitsuse bussipeatusest kuni korrusmajade elamukvartalini, veidi maad üle Jaama tänava. Nüüd jätkub teeremont kahes suunas. Ühtpidi Pärnu poole kuni Lohu pargini ja teisest otsast kuni Sindi gümnaasiumi juurde viiva tee otsani.

Kui edukaks tunnistatud firma pakkumust ei vaidlustata, saab peatselt ehitajaga lepingu sõlmida. Reiman on kindel, et töö tehakse ära käesoleval aastal.

Urmas Saard

 

 

Pärnu mnt Sindis. Foto: Urmas Saard →

Samal teemal:

Pole mitte eriti tark tegu hakata pärast tee uuendamist seda uuesti lõikuma ja kaevama, et meetme avanedes siiski linnarahva soovile vastu tulles bussipeatust ehitada Foto Urmas Saard

 

 

 

Sindi volikogu pidurdas linnavalitsuse kavatsust asuda täiendava bussipeatuse ehitamiseks ettevalmistuste tegemisele

Sindi plaanides on uue, Jaama tänava, bussipeatuse rajamine Foto Urmas Saard

 

 

 

Sindis soovitakse Pärnu maantee remondi käigus ehitada välja täiendavad bussipeatused

Kahe riigi noored automudelistid kohtuvad Sindis

27. mail toimub Sindis Eesti ja Läti noorte vaheline sõpruskohtumine, et võistelda automudelismi juhtrajasõidus. Lätlaste osalus ületab eestlasi kolme kordselt.

Automudelismi juhtrada Sindis Foto Urmas SaardKavas on kolm klassi: algajad (meie N-14); PR-32 ja PR-24. Algajate vanuse ülempiir on 14 aastat, teistes klassides 19 aastat. Läti poolelt oodatakase ca 25 võistlejat Limbažist, Rujienast, Valmierast, Mazcalacast, Berzainest ia võib-olla ka Madonast. Eestist osaleb arvatavalt 8 võistlejat Haapsalust, Äksist, Sindist ja Jõõprest. Võistluse algus kell 10.00. Treeningsõitudeks avatakse uksed paar tundi varem.

Johannes Mets

 

 

Automudelismi juhtrada Sindis. Foto: Urmas Saard →

 

Ella Žuliene romantiline näitus

Kuurordigalerii Central avas täna Pärnus Ella Žuliene näituse “Lõhnavad tunded”. Näitusel näeb nelja suuremõõtmelist romantilist tööd akvarell- ja pastelltehnikas.

Ella Žuliene
Ella Žuliene. Foto: Piret Hallik-Sass

Ella Žuliene on sündinud 25. oktoobril 1944. Ta on kogu aeg armastanud joonistada. Väiksena mõtles Žuliene välja muinasjutte ja illustreeris ise ka oma lood. Tõeliselt õppis ta joonistama aga Leili Volli kunstiringis.

Kunstnik omandas Tallinna Kergetööstustehnikumis rõivaste modelleerimise ja konstrueerimise eriala, sinna juurde ka oskuse joonistada inimesi, portreesid, natüürmorte. Samal ajal õppis ta ka Kunstiinstituudi ettevalmistuskursustel.

Edasi järgnes periood, kus joonistamine jäi tahaplaanile, kuid pere ja sõbrad kandsid tema kavandatud ja õmmeldud riideid.

Alates 2000. aastast on Žuliene Pärnu Kunstiklubi liige, võtab rõõmuga osa üritustest ja ühisnäitustest. Ta joonistab palju ja nii on tema isikunäitustel alati uued pildid.

Kunstniku lemmikuteks on pastell ja akvarell. Ta on õpihimuline ja tahab pidevalt edasi areneda, nii võtab ta ka praegu osa täiskasvanute kunstikursustest Pärnu Kunstikoolis.

Galerii asub aadressil Aia 8 Pärnus, avatud T-R kl 12-18. Näitus jääb avatuks 30. juunini.

Ornitoloogiaühing kutsub kaardistama kaldapääsukeste kolooniaid

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub kõiki linnuhuvilisi sel pesitsushooajal märkama ja kaardistama kaldajärsakutes ja karjääride nõlvades pesitsevaid kaldapääsukesi.

Kaldapääsuke Pärnu jõe äärses nn Tori põrgu liivapaljandi seina õõnsuses Foto Helen Parmen
Kaldapääsuke Pärnu jõe äärses nn Tori põrgu liivapaljandi seina õõnsuses. Foto: Helen Parmen

Selleks avatud veebirakenduses saab kirja panna liigi pesitsusvaatlused ja täpsemad andmed koloonia kohta.

Kaldapääsukeste haudeseltsingute kaardistamine annab uusi teadmisi selle omapärase liigi arvukuse ja leviku kohta Eestis. Andmeid tarvitatakse kaldapääsukeste elupaiga kasutuse ja elupaikade kvaliteedi uuringu läbiviimiseks. Praegu asub enamik kaldapääsukesi juba pesitsuskohtadel. Seepärast on õige aeg alustada kaldapääsukeste kaardistamisega.

Kaldapääsukese arvukus langeb juba mitu kümnendit ja kukkunud praeguseks 10 000 – 5000 paarini. “Soovime linnuhuviliste ja kaevandajate abiga välja selgitada, millised tegurid mõjutavad meie kaldapääsukeste pesitsusaegset arvukust ja kuidas saaksime selle liigi käekäiku Eestis parandada,” selgitas EOÜ kaldapääsukeste projekti juht Liis Keerberg.

Loe edasi: Ornitoloogiaühing kutsub kaardistama kaldapääsukeste kolooniaid

Eestikeelne haridus vaatamata venestamistele

Kooli- ja õpetamise ajalooga tegeleva mäluasutusena on Tallinnas Rävala puiesteel asuv pedagoogika arhiivmuuseum Eestis ainulaadne külastuspaik.

Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi direktor Veronika Varik näitab kuidas karistati last, kes tabati koolis eesti keeles rääkimiselt Foto Urmas Saard
Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi direktor Veronika Varik näitab kuidas karistati last, kes tabati koolis eesti keeles rääkimiselt. Foto: Urmas Saard

Eesti lipu selts on varemgi oma aastakoosolekuid viinud läbi kultuurilooliselt olulistes asukohtades ja täiendanud nõnda töist kogunemist mäluasutuste väljapanekute keskel uute teadmiste omandamisega. Sedakorda valis lipu seltsi esimees Jüri Trei kogunemise paigaks Rävala puiesteel asuva Tallinna ülikooli Eesti pedagoogika arhiivmuuseumi ühe toa.

Praeguse nimetusega Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi (EPAM) eelkäija oli Tallinna Linna Pedagoogiline Muuseum (TLPM), mis asutati juba 1922. aasta jaanuaris Tallinna Algkooliõpetajate Kesk- raamatukogu baasil. TLPM-i eeskujul asutati pedagoogiline muuseum ka Tartus 1922. aastal ja samuti Pärnus, 1937.

Veronika Varik on alates 2007. aasta septembrist pedagoogika arhiivmuuseumi direktor, kes tutvustas ülevaatlikult, kohati üsna põhjalikult, eesti haridus- ja kooliloolist arengut. Ta ütles, et EPAM on avatud kõigile eesti pedagoogilise mõtte ja haridusloo arengust huvitatud inimestele. Väikemuuseumi tutvustamist alustas Varik tsaariaegselt sisustatud koolitoas, kus pikkade kitsaste laudade ääres olid seltsi liikmed eelnevalt oma töökoosolekut pidanud. Soovi korral võinuks proovida krihvliga tahvlile ja sulega paberile kirjutamist, gooti kirjas tekstide lugemist ja arvelauaga rehkendamist. Sama saab harjutada ka Pärnus Koidula muuseumis.

Loe edasi: Eestikeelne haridus vaatamata venestamistele

Suvel sõidab rohkem ronge Pärnusse ja Viljandisse

Alates 27. maist sõidavad Elroni edelasuuna rongid suvise graafiku järgi, mis toob Tallinn-Pärnu liinile mõlemas suunas kolm väljumist päevas. Uuendusena tiheneb sõiduplaan sel aastal ka Tallinn-Viljandi liinil.

Reisirongiga Pärnusse Foto Urmas Saard
Reisirongiga Pärnusse. Foto: Urmas Saard

Elroni Tallinn-Pärnu rongide sõidugraafikusse lisanduvad päevased reisid. Rongid Tallinnast Pärnu suunas väljuvad suvekuudel kell 7:44, 11:46 ja 18:03 ning Pärnust Tallinnasse kell 7:23, 11:35 ja 18:16.

Sõiduvõimalused paranevad ka Tallinnast Viljandisse sõitjate jaoks. Igapäevaselt kell 9:51 väljuv Tallinn-Türi rong sõidab kuni suve lõpuni Viljandini, Viljandist Tallinna suunas lisanduv reis väljub kell 12:23. Ka kell 18:30 väljuv Tallinn-Türi rong sõidab reedeti Viljandini ja nädalavahetuse viimane rong Viljandist Tallinna väljub pühapäeviti kell 20:00.

„Sel suvel on Edelasuunal tagatud stabiilne sõiduplaan ning asendusbusse kasutada ei tule,” ütles Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo. „Nii tööpäevadel kui ka nädalavahetustel teenindame reise tavapärase graafiku alusel täies ulatuses rongidega, see tähendab mugavamat reisimisvõimalust ja lühemat sõiduaega.”

Suvine sõiduplaan edelasuunal kehtib 27. maist 3. septembrini ja on leitav Elroni kodulehe sõiduplaaniotsingust.

Sindis jätkub Paide maantee uuendamine

Rekonstrueeritav 6,15 km pikkune teelõik saab alguse Sindi linnas Vahtra bussipeatuse lähedalt ja lõpeb Tori suunas liikudes Kurina kurvide lõpus, täpsemalt kirjeldades asub remonti minev riigitee nr 59 Pärnu-Tori kilomeetrite 5,993 ja 12,143 vahemikus.

Rekonstrueerimisele võetav Paide maantee Sindis Foto Urmas Saard
Rekonstrueerimisele võetav Paide maantee Sindis. Foto: Urmas Saard

Maanteeameti tellimusel koostatud projekt valmis Projekt OÜ tööna tänavu kevadel. Tegemist on viienda klassi tugimaanteega, kus aasta keskmine liiklussagedus oli 2016. a 3046 autot ööpäevas. Arvestuslikult kasvaks aastaks 2036 prognoositav liiklussagedus kuni 4569 autoni.

Uuendamist vajava maantee kate on ehitatud erinevatel perioodidel, ajavahemikus 1973 kuni 2003.

Geoloogiliste uuringute välitööd teostati REIB OÜ poolt käesoleva aasta alguses. Ühtekokku puuriti 154 puurauku. Uuritud ala paikneb Lõuna-Eesti meretasandikul, kus maapinna absoluutkõrgused jäävad valdavalt 11 ja 15 m vahemikku. Aluspõhja moodustab Kesk-Devoni Pärnu lademe liivakivi.

Täna kasutatakse Sindit läbivat riigiteed kohaliku liikluse poolt linnatänavana, kus liigutakse erinevate tõmbepunktide vahel.

Loe edasi: Sindis jätkub Paide maantee uuendamine

Pärnu kolledž korraldas oma õuel sünnipäevapidu

Pärnu kolledž kutsus täna pärnakad suurele sünnipäevapeole “Pidu meie õuel”, mis algas rohevahetuse, taaskasutuslaada, loengute ja töötubadega. Õhtul esines kolledži paraadukse kõrval ansambel Kukerpillid.

Taaskasutuslaat Pärnu kolledži õuel Foto Urmas Saard
Taaskasutuslaat Pärnu kolledži õuel. Foto: Urmas Saard

Tartu ülikooli Pärnu kolledž asutati 21 aastat tagasi Pärnu majanduskooli baasil, 1996. aasta 17. mail. Kui sünnipäeva kuupäeval tähistatakse päeva pidulikult ja meelelahutuslikult kolledži siseselt, siis teisel päeval kaasatakse kõiki kodanikke, et pakkuda igale ühele midagi meeldejäävat, aga ka kasulikku.

Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli ütles, et tema on oma auditooriumiga korraldanud juba mitmeid aastaid rohevahetust. Ta ise tõi vahetuseks tomatitaimi. Rohevahetusel võis veel näha maitsetaimi, murulauku, peiulilli, moone, liiliaid jm.

Taaskasutuse kraami valik oli suurem ja kauplejaid pisut rohkemgi kui rohevahetajaid. Pakuti mänguasju, ehteid, rõivaid, jalanõusid, elektroonikat. Ka õpilasfirmasid oli näha. Üht vanemaaegset raadiot ja vinüülplaadimängijat uudistati suure huviga.

Loe edasi: Pärnu kolledž korraldas oma õuel sünnipäevapidu

Piccolo juubelinäitus Sindi linnaraamatukogus

Pärnu suupilliklubi Piccolo 20 tegevusaasta juubelinäitus on jõudnud pärast kolme väljapanekut kodulinna erinevates asukohtades esmakordselt väljapoole Pärnu linna. Väga mahuka sisuga näitus jääb Sindi linnaraamatukogusse vaadata kuni 28. juulini.

https://youtu.be/YPSyQBrSqUo

Loe edasi: Piccolo juubelinäitus Sindi linnaraamatukogus

Pereraadio “Teelised” jutustavad Georgiast

Märtsikuul külastasid kaks Pereraadio töötajat ja Külauudiste reporter Georgiat, millest lisaks seitsmele reisikirjale Külauudiste portaalis jõuab 23. mail ulatuslikum ülevaade nädala pikkusest rännakust ka Pereraadio kuulajateni.

Kärt Tamm usutleb Georgias  Lukhum Maisuradze't Foto Urmas Saard

Terve tunni kestva saate pealkiri on „Teelised“ ja saatejuht Kärt Tamm, kelle märkamisi ja suurepärast vestlusoskust on kahtlematult väga hea kuulata. Milliste valikute põhjal ta Georgias nähtut ja kuuldut vahendab, jääb kuni saate eetrisse minekuni saladuseks, aga kindlasti pakub kogu saate ülesehitus nii põnevust kui ka huvitavaid teadasaamisi.

23. mail kuuleb saadet algusega kell 19.00, kordusena järgmisel päeval 13.00.

 

 

Kärt Tamm usutleb Georgias Lukhum Maisuradze’t. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Loe edasi: Pereraadio “Teelised” jutustavad Georgiast

Au Sulle, kolonel Luks, puhka rahus!

Kaitseväeliste auavaldustega saadeti manala teele Eesti Kaitseväe üks taasasutaja, Kaitseliidu liige, Eesti Eruohvitseride juhatuse esimees, Eesti lipu seltsi asutaja ja endine juhatuse liige kolonel Raul Luks, kelle matusetalitus peeti 12. mai keskpäeval Harku vallas asuvas Rannamõisa kirikus ja sellele järgnenud muldasängitamine toimus Rannamõisa kalmistul.

Kolonel Raul Luks (1 november 1932 – 6 mai 2017) Foto Tiina Tojak
Kolonel Raul Luks (1. november 1932 – 6. mai 2017). Foto: Tiina Tojak

Matusetalituse viis läbi staabi ja sidepataljoni kaplan leitnand Peeter Paenurm. Järelhüüdes öeldi, et kolonel Raul Luks lahkus meie hulgast laupäeval, 6. mail, kell 16:05, aga ta sündis 1932. a 1. novembril.

Pärast Tšornobõlist naasmist leidis Raul Luks olevat õige aja vene sõjaväest pensionile jäämiseks. Paraku ei jätkunud mugavat pensionipõlve talle kauaks. Novembris 1991 kutsus Kaitsejõudude Peastaabi ülem Ants Laaneots mehe enda juurde ja ülema käskkirjaga kinnitati Raul Luks peastaabi operatiivjaoskonna ülemaks. Nagu kolonel Luks ise öelnud, pidi kõike nullist alustama. Abi leidis üksnes 1938. a Eesti Sõjaväe määrustikust, mida ta esmalt ise õppima asus. Koos teiste väheste algusaegade ohvitseridega alustas kolonel Luks staabi dokumentatsiooni koostamist ja juurutamist, töötades välja riigi esimese kaitseplaani, koostades loodavate väeosade õppeplaane ja alustades topoteenistuse organiseerimist.

Raul Luks oli üks esimesi teenistusse võetud ohvitsere taasiseseisvunud Eesti Vabariigis, sealjuures Vabariigi Presidendi käskkirjaga esimene isik, kellele omistati koloneli auaste. Ta asus tegevteenistuses aastatel 1991 kuni 2000.

Loe edasi: Au Sulle, kolonel Luks, puhka rahus!

Sindis tähistatakse lipu päeva ühiselt liituvate valdadega

„Olen õnnelik ja tänulik, et saan Eesti lipu heisata oma kodutalu õuel, et saan selle all laulda ja sellest laulda,“ ütleb Kait Tamra, kes esineb 5. juunil Sindi linnas asetleidval sinimustvalge lipu 133. sünnipäeva tähistamisel.

Are valla kodutütred ja noorkotkad Eesti Vabariigi 99  aastapäeva rivistusel Sindi linnas Foto Urmas Saard
Are valla kodutütred ja noorkotkad Eesti Vabariigi 99. aastapäeva rivistusel Sindi linnas. Foto: Urmas Saard

Käesoleval aastal otsustas Eesti lipu seltsi Sindi osakond ühiselt oma koostööpartneritega tähistada Eesti lipu sünnipäeva erandlikult 5. juunil. Sarnaselt iseseisvuspäevaga tähistatakse ka lipu päeva koos Sindi linna ja ühinevate valdade üldhariduskoolidega.

Tänavu toimub pidulik lipurivistus raekoja esisel väljakul algusega kell 10:00. Kogunetakse muidugi varem ja Pärnu Noorte Puhkpilliorkester mängib Rein Vendla dirigeerimisel päevakohaseid lugusid mõnikümmend minutit enne algust. Kümnete ja kümnete sinimustvalgete kandelippude alla koonduvad lisaks koolide esindustele ka Are, Sauga ja Tori vallas tegutsevad Kaitseliidu noorteorganisatsioonide kodutütred ja noorkotkad, kinnitas Kodutütarde Pärnumaa ringkonna juhatuse liige Kristi Kivisaar. Lipu päeva tervitussõnavõttudega esinevad Sindi linnapea Rein Ariko, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste ja Sindi gümnaasiumi õpilane Antti Riiet, kes kutsub kõiki ühisele rongkäigule läbi linna.

Loe edasi: Sindis tähistatakse lipu päeva ühiselt liituvate valdadega

Kiirkäigul Turaida külastusest

Baltimaade muinasaegne tähtsamaid tugipunkte, Koiva liivlaste peamisi keskusi ja liivlaste vanema Kaupo residents asendus 800 aastat tagasi sakslaste rajatud piiskopilinnusega, mis vaatamata korduvatele sõjaretkedele ja alles 15 aastat tagasi toimunud ulatuslikule maalihkele ikkagi veel suures osas püsti püsib.

Turaida kindlus Foto Urmas Saard
Turaida kindlus. Foto: Urmas Saard

Tartu ülikooli Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad tegid 6. mail väljasõidu Siguldasse. Esimesena külastati 1214. a liivlaste linnuse rusude asemele rajatud Turaida kindlust, mida kasutati kuni 1776. aasta põlenguni.

Telliskividest laotud foogtilinnus on ainult üks osa 24 ha suurusest Turaida muuseum-kaitsealast, mis asutati 1988. aastal. Territooriumil asub 39 ajaloolise väärtusega hoonet. Külastaja satub esmalt keldripealsesse aita, kus asub külastuskeskus ja kassa. 85 sendi eest saab ülevaatliku värvilise voldiku, mis aitab orienteeruda ja annab esmaseid teadmisi alates 11. sajandist kujunenud kultuuripärandist.

Esmalt suure kaardi ees peatudes juhtis giid tähelepanu sellele, et nimetatud ala põlisrahvaks on olnud soome-ugri hõimkonda kuulunud liivlased. Ta rõhutas, et ka lätlased on saanud pärandiks liivlaste kultuuri. Samuti on läti keel saanud mõjutust liivlastelt.

Loe edasi: Kiirkäigul Turaida külastusest

Pärnu JK Poseidon jätkab Sindis esindusstaadioni rajamisega

Täna tehti algust sellele aastale kavandatud Sindi jalgpallistaadioni rajamiseks vajalike talgutega, mis on Pärnu JK Poseidoni sihipärase tegevuse jätkamine.

Talgud Sinti rajataval Poseidoni esindusstaadionil Foto Urmas Saard
Talgud Sinti rajataval Poseidoni esindusstaadionil. Foto: Urmas Saard

Poseidoni esindusmeeskonna peatreener Martin Kuldmägi ütles, et päris plaanipäraselt pole siiski kõike võimalik ette kavandada. „Tahtsime staadioni murukülvi ettevalmistamiseks kasutada traktorit, aga lubatud traktor oli põllutööga hõivatud.“ Pinnas vajab veel randaalimist. Kui sellega peaks veel mõni suurem kivimürakas välja kerkima, tuleb see minema toimetada. Mullu septembri keskpaigas vedasid Tibu Trans OÜ suured veokid 270 kuupmeetrit AS Tootsi Turvaselt saadud kõduturvast kohale. Nüüd tuleb see laiali laotada. „Vajadusel on AS Tootsi Turvas valmis täiendavalt meile mulda eraldama,“ rääkis Kuldmägi.

Mikko Selg rääkis ka liiva vajadusest, et muru kasvutingimused paremaks muuta. Selg tahab täna väetise maha raputada. Kuid hommikul alustati eelmisel aastal käsile võetud võsast puhastamise jätkamist. Kella üheteist paiku oli ametis kaheksa inimest, aga päeva edenes tuli abikäsi lisaks. Tööd tegid OÜ Kodu Kuubis inimesed, Sindi elanikud ja muidugi Poseidoni sportlased. Mootorsaagide undamise kõrvalt veeti saetud oksarisu lõketesse.

Loe edasi: Pärnu JK Poseidon jätkab Sindis esindusstaadioni rajamisega

Ainult kolm tähte: E, M, A

Emadepäeva miniatuurid Sindi gümnaasiumi õpilastelt

Foto Urmas Saard
Foto: Urmas Saard

Ema on isik, kes võib asendada kõiki teisi, aga keda keegi teine asendada ei suuda! Ema on alati olemas, kui kõik teised on sulle selja pööranud. Ema on nagu selgeltnägija, ta saab alati aru, kui sul on mure, sa võid küll talle valetada, et kõik on hästi, aga tal on eriline aimdus, ta suudab isegi välja mõelda, mis sind vaevab. Ema on kõikvõimas. Ta on kokk, koristaja, õpetaja, nõustaja, arst, sõber, õmbleja, just parasjagu see, keda vajad. Elu algusetapil on ema asendamatu inimene, mida vanemaks saad, seda rohkem mõtled ja tunned, et saad ise hakkama ning ema jutt ning õpetussõnad tunduvad suisa tobedad. Julgen väita, et see ei vasta päris tõele, olen ise mitu tüli emaga maha pidanud ja jõudnud lõpuks järeldusele, et emal oli ikkagi õigus. Sõnaga „ema“ käivad kaasas sõnad „tingimusteta armastus“. Emale oled sa alati kõige tähtsam, kõige ilusam ja kõige kallim, arvaku teised, mida tahavad.

Andro Seppi, 11.a

*

Loe edasi: Ainult kolm tähte: E, M, A

Emadepäev on lipupäev

Maikuu teisel pühapäeval tähistatava emadepäevaga austatakse ja väärtustatakse emade rolli ühiskonnas. Emadepäev on kõikide emade ja perede ühine tähtpäev.

Eesti lipp kuuse ladvas Foto Urmas Saard
Eesti lipp kuuse ladvas. Foto: Urmas Saard

Eestisse jõudis emadepäev Soome kaudu 1922. aastal Naiste Karskusliidu sekretäri ja kirjaniku Helmi Mäelo algatusel. Esimene emadepäev leidis aset Uderna koolimajas. 1924. a. muutus sündmus üleriigiliseks. Haridusministeeriumist lähetati soovituskiri emadepäeva pidulikuks tähistamiseks koolides. Emadepäev tõsteti ausse ka kirikutes ja kristlikes organisatsioonides. Kell seitse hommikul heisati kirikukellade helina saatel sinimustvalged lipud.

Tänapäeval heisatakse lipud hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul. Kui lippu ei langetata, tuleb see pimedal ajal valgustada. Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised.

Emadepäeva traditsioon pärineb Ameerika Ühendriikidest, kus õpetaja Anna Jarvis hakkas 1907. aastal ellu viima oma ema ideed austada emasid emadepäevaga. Peagi kandus emadepäeva tähistamise tava ka Euroopasse.

Urmas Saard

Heategevusetendus Julius Friedrich Seljamaale mälestusmärgi püstitamiseks

Sindi seltsimaja laval mängisid Raeküla Rahva Teatri näitlejad Margus Oopkauba lavastatud ühevaatuselist näidendit „Nunnad“, mille tulust 15% annetatakse mälestusmärgi püstitamiseks Julius Friedrich Seljamaale. Samas said teatri külastajad ka ise annetusi teha ja jätkuvalt on avatud arveldusarve: EE102200001120145828 – Swedbank, märksõna „Seljamaa“.

https://youtu.be/38U1tfu74Vw

Nunnad, Margus Oopkaup Foto Urmas Saard
“Nunnad”, Margus Oopkaup. Foto: Urmas Saard

Margus Oopkaup ise ei saanud täna etendusel viibida, aga lühikeses telefonivestluses ütles paljutähendavalt, et see „ei ole“ poliitiline näidend. Ta rõhutas selguse mõttes, et sõnad ‘ei ole’ on kirjutatud jutumärkidesse. Autor ütles iroonilise varjundiga, et elame õnnelikul ajal. „Pole valetamist, vassimist, petmist, kahepalgelisust, silmakirjalikkust, omakasu, varastamist, abielurikkumist,“ nimetas Oopkaup ridamisi märksõnu, mis ilmestavad käesolevat aega.

Tegevus toimub ühes senini korrektsuse ja täpsusega silma paistnud asutuses. Ajalises määratluses minnakse palju aastaid tagasi pühapäeva ennelõunasse.

Rollides osalevad Kiki Pärnpuu – Gertrud, Milve Jaakson – Magdaleena, Tiina Kalda – Maarja, Riina Aspre – Ursula, Maire Merihein – Agnes, Hans Aru – Jakob, Reet Kruus – dirigent, Ene Saar – orkestris klarneti mängija, Andrei Jurs – tuuba mängija.

Loe edasi: Heategevusetendus Julius Friedrich Seljamaale mälestusmärgi püstitamiseks

Kaia Iva: teie olete kulda väärt

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kaheksanda õppeaasta lõpetas 466 teadmishimulist kuulajat, kellest enamus pidas möödunud kuude meelislektoriteks Marju Kõivupuud, Mati Kaalu, Vahur Kersnat ja Trivimi Vellistet.

https://youtu.be/HvJ2SCfnw4I

Kaia Iva TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli ees Foto Urmas Saard
Kaia Iva TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli ees. Foto: Urmas Saard

Pärnus kogunes täna Väärikate ülikooli rahvas Strand SPA & Konverentsihotelli Jurmala saali pidulikule õppeaasta lõpuaktusele. Tervitusteks võtsid sõna TÜ Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste ja Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. Loenguga esines sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. Meelelahutusliku kavaga esines Rahvuskultuuriselts Kirmas segarahvatantsurühm. Väärikate ülikooli teenetemärgi võttis vastu maanteeameti ennetustöö osakonna peaspetsialist Gerli Grünberg. Ühiselt Pärnu linnavalitsusega korraldab maanteeamet juba mitmendat aastat eakatele sõidukijuhtidele tasuta koolitust “Väärikas mootorsõidukijuht”.

Märkmeid direktori sõnavõtust

„Kui 8 aastat tagasi oli õppija piltlikult 10-aastane, siis tänaseks on ta sirgunud ja kasvanud täisealiseks, küpseks ja teovõimeliseks ühiskonna kujundajaks,“ ütles Vallimäe kujundlikus keeles. „Vaatamata pooltõdede ja nn tõejärgse ajastu jõulisele pealetungile põhinevad tänaste lõpetajate teadmised ja maailmavaade faktipõhistel ja rikkalikku kogemust omavate lektorite ettekannetel.“

Loe edasi: Kaia Iva: teie olete kulda väärt