Urmas Saard

Urmas Saard: Sindi linnapea

Lugesin 30. septembri Pärnu Postimeest seni, kuni jõudsin Kaupo Meieli arvamusloo pealkirjani „Maailma kõige igavam Pärnu linnapea“. Jäin küsivalt mõttesse ja panin lehe kõrvale. Mõni päev hiljem sattus silmapaar uuesti samale pealkirjale ja enda eelarvamust maha surudes lugesin loo peaaegu lõpuni. Tegin hästi, et lugesin, sest üksnes nii sain teada, et artikli sisu loob Romek Kosenkraniusest positiivse kuvandi, mida olingi juba varem mõelnud. Muuhulgas leidis Meiel, et meer ei eksponeeri end mõõdutundetult ega nori avalikkuse tähelepanu, austust ja tänu. Seda lugedes mõtlesin võrdluspildis Sindi linnapead Marko Šorinit.

Aga viimane lõik jäi lugemata, sest naine jõudis töölt koju ja siis kuulus kogu tähelepanu temale. Küsis, kas mäletan ammusest ajast inimest, keda tema enam ära ei tundnud, aga olevat tundunud väga tuttavana. Küsinud, kus me nüüd elame ja kuuldes, et Sindist, läinud unustatud tuttava nägu särama. „See on ju väga vahva linn ja teil pidavat olema hästi tore linnapea,“ vahendas abikaasa Pärnu turult kuuldud uudist minulegi. Umbes samasuguseid uudiseid olen kuulnud varemgi ja mitte ainult Pärnust, vaid maakonna piiridest kaugemaltki.

Loe edasi: Urmas Saard: Sindi linnapea

Harrastusornitoloog Eedi Lelovi juhendamisel vaadeldi Sindis elutsevaid linde

Täna hommikul Sindis Sõpruse pargis toimunud linnuvaatlusel märgati 18 selgesti ära tuntavat lindu, neist vaieldamatult kõige arvukamalt kohati siisikest, kuid sagedamini ka rasvatihast ja pasknääri, päeva alguse väärtuslikumaks linnuliigiks peeti kahtlematult rababistrikku.

Harrastusornitoloog Eedi Lelov Foto Urmas Saard — Eedi Lelov, harrastusornitoloog. Foto: Urmas Saard

Käesoleval nädalavahetusel toimuvad traditsioonilised rahvusvahelised linnuvaatluspäevad EuroBirdwatch 2015. Sellega pööratakse tähelepanu lindude sügisrändele ja meid ümbritsevale linnurikkusele. Veebruari Eesti Looduses ütleb Fred Jüssi: „Võime tänaval kohata poisse, kes tunnevad kolmekümmend automarki, aga kes tunneks kaht laululindu, neid me ei leia.“ Üks neist poistest, kel vanust turjal juba peale kuuekümne, olen ka mina. Võibolla väheste eksimistega tunnen ära siiski lisaks tuvile ja varblasele veel mõne linnukese, aga mitte eriti palju. Selles teadmises valmistas head meelt aegsasti levitatud kuulutus, et alanud õppeaastast Sindi gümnaasiumis bioloogiat õpetama asunud Eedi Lelov teeb huvilistele linnuvaatluse hommiku. Halinga valla Kodesmaa külas elav mees on enda sõnul juba alates kolmeteistkümnendast eluaastast sobitanud lindudega väga lähedaseid suhteid. Naljatledes ütles lindude tundja, et kui enam pöialpoisi häält ei kuule, tuleks endale tunnistada vanaduse saabumist. Praegu igaljuhul Tony Blair’i ja Toomas Hendrik Ilvesega samal aastal sündinud mehel seda märgata polnud.

Loe edasi: Harrastusornitoloog Eedi Lelovi juhendamisel vaadeldi Sindis elutsevaid linde

Sindi noortekeskuses küpsetavad poisid kooke ja keedavad moosi

Sindi Avatud Noortekeskuses töötav Liidia Pihhus ütles, et keskuse juhataja Helle Vent toob pidevalt oma suvila aiamaalt õunu söögiks. Külmkapis on alati koogitainas küpsetamist ootamas. Eile koorisid ja lõikusid õunu Sten Reimann, Steven Reimann ja Siim-Rasmus Lindau ning keetsid Pihhuse juhendamisel neist moosi, mida enda küpsetatud kookidele peale panna. „Tuli täitsa maitsev,“ kiitis Vent moosikeetjaid. „Õunu on suvilas nii palju, et teeme ka talveks ja siis juba rohkem.“

Õunamoos ja pannkoogid puha poiste enda tehtud. Foto: Helle Vent

Urmas Saard

Sindi naisliidu naised tõid eakate päeval korjanduse kasti seltsimajja

Sindi Naisliit tähistas täna koostöös linna seltsimaja ja sotsiaaltöökeskusega eakate päeva, mis ühildati lasteaia kaasalöömisel muusikapäevaga.

Eakad ülekaalus

Ülle Jantson oma laululastega Sindi lasteaiast Foto Marko Šorin — Ülle Jantson oma laululastega Sindi lasteaiast. Foto: Marko Šorin

Esmalt kuulutati rahvusvaheline eakate päev välja ÜRO Peaassamblee poolt 1990. aastal. Maailma rahvastiku ealises koosseisus toimub pidev muutumine ja praegu elab üks kümnest inimesest vanuses 60 või eakamana, aga tulevikku vaatavatel hinnangutel on juba lähema 35 aasta pärast esimest korda inimkonna ajaloos üle 60-aastaseid lastest rohkem. Käesoleva aasta eakate päeva teemaks valiti jätkuv areng ja eakate kaasatus linnakeskkonnas.

Eakate päev ühendati muusikapäevaga

Sindi naisliit otsustas päevast võtta maksimaalse ja pöörata erilist tähelepanu ka muusika tähtsusele ja rollile meie igapäevases elus just nõnda nagu omaaegne Rahvusvahelise Muusikanõukogu president Yehudi Menuhin seda mõtles, kui ta 1975. a algatas üleilmse muusikapäeva tähistamise. Lisaks eakate päevale on 1. oktoober ka muusikapäev. Naisliit kutsus oma poolesajale külalisele esinema Sindi lasteaia suure mudilaspere.

Loe edasi: Sindi naisliidu naised tõid eakate päeval korjanduse kasti seltsimajja

Pärnumaale rajatav energiasäästlik Jõemänniku elurajoon sai nurgakivi

Mihklipäeval paigaldati nurgakivi Jõemänniku elamurajoonile, mis asub Pärnust 7 kilomeetri kaugusel asuvas Paikuse valla Silla külas.

Pärnu mavanem Kalev Kaljuste viskab nurgakivi sisse peidetud silindrile betoonisegu peale Foto Urmas Saard — Pärnu mavanem Kalev Kaljuste viskab nurgakivi sisse peidetud silindrile betoonisegu peale. Foto: Urmas Saard

Maalilise Reiu jõe kaldal ja kõrgete mändide varjus kerkivate ühepereelamuteni on arendaja oma rahaga ehitanud 900 meetrit uut teed, mis praeguseks on vallale juba üle antud ja loodetavasti saab lähitulevikus ka mustkatte. Arendaja on ehitusala ettevalmistuseks teinud ära suure töö pinnase kuivendamiseks ja selleks kaevanud sügavad sirged kraavid, mis juhivad liigse vee jõkke. Elamute piirkonna sisesed tänavad on juba varustatud tänavavalgustusega. 42 posti küljes on tänapäevased väga vähese elektrikuluga pirnid: kahekümne kahel 56 W, ülejäänud 50 W.

Jõemännikut arendab P-Trucks OÜ, elamud on projekteerinud Pind OÜ ja ehitab Ardis Ehitus, müüjaks LVM Kinnisvara. 29. septembri keskpäevaks kogunesid kõik peamised asjaosalised, aga ka Paikuse vallavanem Kuno Erkmann ja Pärnu maavanem Kalev Kaljuste Kiisa tee 1 valmiva maja ette, kus töömees kaevas peaukse kõrvale väikese süvendi sümboolse nurgakivi kapsli betoonisegusse peitmise tarvis. Piduliku sündmuse käigus asetas Ingmar Saksing, LVM Kinnisvara juhatuse liige, kapslisse ehitust puudutava dokumentatsiooni usus, et sajandite möödudes võiks minevik endast kasulikke sõnumeid edasi anda. Silindrisse mahtusid veel sama päeva Pärnu Postimees, käibel olevad mündid ja paberraha, nimekaardid.

Loe edasi: Pärnumaale rajatav energiasäästlik Jõemänniku elurajoon sai nurgakivi

„Kirju-mirju maailm“ on Sindis avatud Maie Tamme käsitööde näituse pealkiri

Tänasest kuni 25. novembrini soojendavad Sindi muuseumi seinasid Maie Tamme lapitekid, mille kohta Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup ütles, et need pole tekid, vaid kunst.

Maie Tamme Kirju-mirju maailm Foto Urmas Saard — Maie Tamme Kirju-mirju maailm. Foto: Urmas Saard

„Kui mul midagi hästi välja kukub, siis tahan seda ka teistele näidata ja jagada,“ jutustas näituse avamisel Maie Tamme, kellel olevat pensionieas hakanud kummalisel kombel rohkem aega kätte jääma, kuigi jätkab koolis geograafia ja bioloogia õpetamist. „Mõtlesin siis, kuidas aega täita ja avastasin enda sees istuva maalimise kuradi, kes kippus välja tulema,“ naeris Tamme ja temaga koos kõik teisedki head kolleegid töö juurest. Kuidas tal senine maalimine on õnnestunud, saab tutvuda veel terve kolletamiskuu jooksul Sindi Linnaraamatukogus.

„Õmblemine on mul kogu elu olnud. Alates kuuendast klassist olen ma endale alati riideid ise õmblenud. Alguses ema muidugi juhendas. Lastele õmblesin samuti. Tahtsin, et minu lapsed oleksid teistest ilusamini riides,“ rääkis Tamme, kes tahtnud õpetajakski saada eelkõige sellepärast, et õpetajad nõnda ilusasti riides käivad. „Sõjaaegsed õpetajad oskasid vähesest kõike teha ja kaunilt tikkida. Oli üks õpetaja, keda ma jumaldasin, sest tal olid nii ilusad riided. Hiljem mõtlesin, et tegelikult olid tal lihtsad riided, aga väga hästi tehtud, tikitud ja kaunistatud. Ja rullidega soeng meeldis samuti. Kuidas saad sa olla õpetaja ja mitte ilusti riides käija? Ikka tegin ise.“ Aga õmblemine tõi vahel talle isegi leiva lauale.

Loe edasi: „Kirju-mirju maailm“ on Sindis avatud Maie Tamme käsitööde näituse pealkiri

Eedi Lelov ootab laupäeval Sindi loodusesõpru lindude sügisvaatlusele

Linnuvaatluse eestvedajaks on Sindi gümnaasium ja retkejuhiks kooli progümnaasiumi osa bioloogiaõpetaja Eedi Lelov, Pärnu linnuklubi Buteo president ning harrastusornitoloog. Lindude sügisvaatlusest huvitatud rahvas koguneb 3.oktoobri hommikul kell 8.00 Sindi raehoone juurde.

Rändlinnud kogunevad parvedesse Foto Urmas Saard — Rändlinnud kogunevad parvedesse. Foto: Urmas Saard

Lelov soovitab panna selga ilmale vastav riietus. Kellel olemas, võtku kaasa binokkel ja lindude välimääraja, mida on eesti keeles ilmunud omajagu.

Mihklikuu Sindi Sõnumid lugejatele ütleb Lelov, et meis kõigis on uudishimu ümbritseva kohta. „Järjest rohkem linnastuvas Euroopas tunneb rahvas tõmmet loodusesse. Inimest paelub aasal lendav liblikas, veest väljahüppav kala ja üle taevalaotuse lendavad linnuparved. Kevad ja sügis on pilkupüüdvad ja vast kõige enim emotsioone tekitavad aastaajad. Mõlema aastaaja üheks märksõnaks on lindude ränne.“

Järgnevalt selgitab ta, et juba aastakümneid organiseeritakse Euroopas ja aeg-ajalt ka Euroopaga piirnevatel aladel viinakuu esimesel nädalavahetusel rahvusvahelisi linnuvaatluspäevi – birdwatch. „Oktoobri alguses on sügisränne kõige silmatorkavam. Sel ajal on võimalus vaadelda ja mõtiskleda looduse väärtuste ja tema säilimise üle. Minnakse rannaaladele, parkidesse, põldudele, et saada osa looduse ürgsest vaatemängust.“

Eesti linnuhuvilisi ühendav Eesti Ornitoloogiaühing koordineerib linnuvaatlusi üle riigi ja tänavu toimub organiseeritud linnuvaatlus ka Sindi linnas.

Urmas Saard

Sindis vaadati sinimustvalge lipu näitust ja Tori koolile kingiti 10 kandelippu

Välisministeeriumi nõunik ja Eesti lipu seltsi esimees Jüri Trei kohtus täna Sindit külastades linnapea Marko Šoriniga, tutvus linna vaatamisväärsuste ning muuseumi väljapanekutega. Trei tõi Sindi gümnaasiumisse Eesti lipu 120-ks aastapäevaks valminud rändnäituse, esines õpilastele loenguga, tänas lipu seltsi aukirjadega linnavalitsust ja linnapead koostöövalmiduse eest lipukultuuri edendamisel. Ühtlasi sai Tori põhikool kingituseks 10 sinimustvalget kandelippu.

Presidendi kellast ja lipu päevast

Jüri Trei tänab Pille Usinat Tori põhikoolis tehtud töö eest Foto Urmas Saard — Jüri Trei tänab Pille Usinat Tori põhikoolis tehtud töö eest. Foto: Urmas Saard

Jüri Trei on töötanud viimased paarkümmend aastat ja pisut pealegi välisministeeriumi teenistuses, esmalt protokolliosakonna esimese sekretärina. Selles ametis vastutas ta riiklike suursündmuste ja kõrgetasemeliste riigivisiitide eeskujuliku korralduse eest. Alates käesoleva aastatuhande teisest aastast on Trei välisministeeriumi pressi- ja avaliku diplomaatiosakonna nõunik. Kuid tänasele visiidile saabus ta esmajoones lipu seltsi esimehena, keda kutsusid kolmepoolselt nii Sindi linnavalitsus, Sindi gümnaasium kui ka lipu seltsi Sindi osakonna liikmed.

Kohtumisel ajaloolises raehoones vestlesid Šorin ja Trei põgusalt päevapoliitilistel teemadel, seejärel jutustas linnapea Presidendi kella saamise lugu ja tutvustas hoonet üldisemalt. Jalutuskäigul renoveeritud endiste raudteejaama hoonete juures rääkis Šorin ainulaadsest muinsusväärtuslikust hoonetekompleksist, mille sarnast terves riigis kusagil mujal sarnasel kujul säilitatud pole. Samas paigas tervitas juunis 75 aastat tagasi sadu Vabaduse Risti Vendade kokkutulekule tulnud sõjasangareid kogu linnarahvas ja selle mälestusväärse päeva meenutuseks toimus lipu seltsi liikme Lembit Roosimäe ettepanekul käesoleva aasta 4. juunil võimas lipu päeva paraad.

Loe edasi: Sindis vaadati sinimustvalge lipu näitust ja Tori koolile kingiti 10 kandelippu

Pärnumaa Spordiliit korraldas kaheksanda Pärnumaa rattaretke, suur pildigalerii

Täna keskpäeval lähetati 472 pedaalijat Pärnu Kesklinna silla juurest kaheksandale Pärnumaa rattaretkele võimalusega valida kolme erineva pikkusega teekonna vahel.

Sindi pedaalijad on Pärnusse jõudnud Foto Urmas Saard — Sindi pedaalijad on Pärnusse jõudnud. Foto: Urmas Saard

Tänavu saabuti igal sügisel toimuvale maakonna rattaretkele Tori, Sindi, Paikuse suunalt esimest korda ühissõidul. Torist asuti Pärnu poole liikuma juba 9.30. Sindi vahele jõudes põigati linna raekoja juurde, mille ees sooritati mõned auringid. Muusikahelid tervitasid kogunevaid rattureid ja peaukse ees registreeris Sindi seltsimaja juhataja Anneli Uustalu oma linna rattureid. Paberile kanti 9 nime ja iga nime kirjapanija sai rinda Sindi linna vapiga märgi. Kõige arvukamalt oli esindatud Sindi linnavalitsus: 5 naist ja 1 mees. Kõigil kuuel oli seljas ühesugune valge T-särk, mille esist ja seljatagust kaunistas suur linna vapp. Kell 10.30 saatis linnapea Marko Šorin nii teekonda alustanud kui vahepeatuse teinud kaugemalt tulnud ratturid heade sõnadega Pärnu poole väntama.

Paikuse alevis ühineti naabervalla inimestega.

Tervislikke eluviise hindavad jalgratturid valisid vastavalt meeleolule ja jõuvarudele 9-, 20- või 42kilomeetrise asfaltlindi. Poolteist tundi enne ühisminekut toimusid lühikesed lastesõidud.

Loe edasi: Pärnumaa Spordiliit korraldas kaheksanda Pärnumaa rattaretke, suur pildigalerii

Eestist võistleb automudelismi maailmameistrivõistlustel neli sõitjat

Teisest kümnenda oktoobrini toimub Tšehhi Vabariigi pealinnas Prahas ISRA 2015 MM juhtrajasõidus.

Sindi automudelismi ringrajal Foto Urmas Saard — Sindi automudelismi ringrajal. Foto: Urmas Saard

Võisteldakse 4 klassis: PR-24 (meeskonnasõit, 2 võistlejat meeskonnas); F1-32; ES-32 ja ES-24. Eestist osaleb sel aastal 4 võistlejat: Kaiar Tammeleht Sauelt, Margus Jõgilaine Haapsalust ja Pärnu maakonnast Andy Aron Sindist ning Karmen Mets Jõõprest. PR-24 meeskondadena sõidavad Kaiar ja Margus ning Andy ja Karmen. „Teele asume pühapäeval peale lõunat, et saaksime mõne päeva uuel rajal enne võistlusi trenni teha,“ rääkis Johannes Mets, Sindi automudelismi keskuse juhataja.

Võistlusi saab jälgida ka internetti logides. Valides ISRA 2015 ja sealt alla kerides klikkida lõppu paremal pool servas Live ning avanevadki veebikaamerad. Otselink: http://isra2015.com/webcam

Urmas Saard

XIV Leo Kreinini mälestusvõistluse rändkarikas läks Lätti

Täna toimusid Paikuse spordikeskuses XIV Leo Kreinini mälestusvõistlused kreeka-rooma ja naistemaadluses. Traditsiooniliselt läheb rändkarikas 130 kg kehakaalu parimale, kelleks sedakorda oli Liepaja maadleja Uldis Glazins.

Kauri Mitt, Tiia-Triin Tomson, Polina Sahno Foto Urmas Saard — Kauri Mitt, Tiia-Triin Tomson, Polina Sahno. Foto: Urmas Saard

Tänavu sügisel tuli maadlusmatile 124 võistlejat Eestist, Lätist, Leedust. Muidugi oli sarnaselt eelmistele aastatele seegi kord arvukalt maadlejaid Pärnu maadlusklubist Leo, kes on mälestusvõistluse peakorraldaja.

Neidude vanusegrupis 2000 ja nooremad ning kehakaalus 44 kg jäi MK Leo maadleja Tiia-Triin Tomson SK Tapa vastase Polina Sahno paremusele küll alla, aga võitles siiski sitkelt. Samal võistlusel maadles Tiia-Triin Tomson möödunud sügisel neidude 40 kg kategoorias ja autasustamisel astus siis pjedestaali kõige kõrgemale astmele.

Noormeeste vanusegrupis 2002 ja hiljem sündinute kehakaalus 22 kg oli võidukas Markkus Maripuu MK Leost.

Põnev oli jälgida ka MK Leo vendade Randel ja Raimond Uibo võitluslikku vaimu, sest alles eelmisel kuul osalesid noormehed Turus Kalle Mäkineni XXXII mälestusvõistlustel kreeka-rooma maadluses. Pärnu Postimees kirjutas, et Raimond võitis 42 kg kaalus esimese vastase juba esimese minuti lõpus seljaga, tehes eelnevalt soomlasele nii “peeglit” kui ülerinnaheidet. Teises matšis pani ta samuti avaminuti lõppedes selja peale Abergi klubi poisi ja esikoht oligi käes. Täna tal nii hästi ei õnnestunud ja pidi samas kaalus leppima 7. kohaga.

Loe edasi: XIV Leo Kreinini mälestusvõistluse rändkarikas läks Lätti

Egon Jekabson sai Pärnu kolledži Väärikate ülikooli teenetemärgi

Swedbanki Lääne regiooni direktor Egon Jekabsoni austati 16. septembril Strand SPA & Konverentsihotelli Jurmala saalis toimunud Väärikate ülikooli õppeaasta alguse pidulikul aktusel Tartu ülikooli Pärnu kolledži Väärikate Ülikooli teenetemärgiga aastate pikkuse Väärikate ülikooli tegevuse toetamise eest.

Mari Suurväli, Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht, tänab ja õnnitleb Egon Jekabsoni Foto Urmas Saard — Mari Suurväli, Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht, tänab ja õnnitleb Egon Jekabsoni. Foto: Urmas Saard

Kolledži direktor Henn Vallimäe sõnul oli Swedbank esimene ettevõte, kes vanemaealistele suunatud uudset projektiideed kohe toetas ja on seda sümpaatselt teinud tänaseni. „Väärikate ülikooli koolituste raames on kuulajatele tänuväärselt edastatud vajalikku ja kasulikku teavet, kuidas üha uueneva tehnoloogia taustal rahaasjadega hakkama saada,“ rõhutas Vallimäe.

Kestvat huvi Eestis esimesena loodud Pärnu Väärikate ülikooli vastu kinnitab teadmine, et tänavu alanud õppeaastaks oli registreeritud 518 kuulajat ja oma võimalust ootab veel 40 inimest.

Loe edasi: Egon Jekabson sai Pärnu kolledži Väärikate ülikooli teenetemärgi

Pulli jaama ja Sindi vaheline kergliiklustee võiks valmida kõige varem sügisel 2017

Majandus- ja kommunikatsiooni ministeerium on välja kuulutanud meetme, mille eesmärgiks on raudteepeatuste sobivam ühendamine muude transpordiliikidega ning olemasoleva ühistranspordi taristu potentsiaali parem kasutamine.

Tunamullu detsembris valmis Sindis 1,8 km pikkune kergliiklustee Ehitus maksis üle 350 000 euro, millest EAS tasus 176 000, ülejäänu Sindi linn Foto Urmas Saard — Tunamullu detsembris valmis Sindis 1,8 km pikkune kergliiklustee. Ehitus maksis üle 350 000 euro, millest EAS tasus 176 000, ülejäänu Sindi linn. Foto: Urmas Saard

10. septembril toimunud Sindi linnavolikogu istungil otsustati tagada Sindi linna eelarve kaudu SA Keskkonnainvesteeringute Keskus meetmesse „Raudteepeatuste ühendamine erinevate liikumisviisidega” esitatud projektitaotluse „Pulli raudteepeatust kogukondadega ühendava kergliiklustee rajamine” omafinantseering summas 16 705 eurot.

Toetuse andmise määruse järgi ehitatakse või remonditakse raudteepeatusest kuni 1,5 km kaugusele jääva sihtpunktiga kergliiklus- ning juurdepääsuteid. Rahastajaks on Keskkonna investeeringute keskus (KIK). Sindi linn, Sauga vald ja Maanteeamet esitasid ühistaotluse septembris.

Maksimaalselt antakse projektile toetust 85% abikõlblikest kuludest ja oma finantseeringu määr peab olema vähemalt 15%. Kolmepoolselt otsustati panustada 16%, et suurendada positiivse otsuse tõenäosust. Rahastaja sooviks oli volikogu poolne kinnitus, et kergliiklustee valmimisjärgsed ülalpidamiskulud kaetakse 5 aasta kestel pärast projekti lõppemist alates 2018.a hinnanguliselt summas 1900 eurot aastas. Varasemalt selliseid lisatingimusi ei ole seatud. On ju loomulik, et tee peab olema kasutatav aastaringselt, kommenteeris täiendavat klauslit Sindi abilinnapea Rein Ariko.

Loe edasi: Pulli jaama ja Sindi vaheline kergliiklustee võiks valmida kõige varem sügisel 2017

Uuenduslik rattaretk läbib Sindit ja Paikust

Täiendatud: 26.09, kell 12:22

Pühapäeval, 27. septembril, toimuv VIII Pärnumaa Rattaretk pakub lisaks tavapärasele 42 ja 20 distantsile uudsena 9 kilomeetri pikkust teekonda, kuid alustada võib ka kell 9.30 Torist, liitumistega Sindis ja Paikusel, et jõuda keskpäeval Pärnus antavasse üldstarti.

VII Pärnumaa Rattaretke pikamaa distantsi pedaalijad on jõudnud Ehitajate teel Wendre kohale Foto Urmas Saard — Pikamaa pedaalijad. Foto: Urmas Saard

Algusega kell 10.30 saavad kesklinna silla kõrval toimuvatel lastesõitudel osaleda kuni 9-aastased ratturid. Samal ajal, kell 10.30 starditakse Sindi raekoja eest Pärnu suunal.

Ühine start retke kõikidele distantsidele antakse täpselt kell 12 Pärnu kesklinna silla juurest. Pikemate vahemaade läbijad suunduvad Vana-Pärnusse ja paljud sealt Audrussegi. Startijad 9 km rajale teevad tuttavale Jaansoni ringile tiiru peale.

Korraldajate ootus on kuni pooltuhat pedaalijat.

Retkele saab registreerida Pärnumaa Spordiliidu kodulehel või Pärnu Keskuse infoletis. Eelregistreerimisel on tasu soodsam võrreldes nendega, kes jätavad kirjapaneku stardipäevale.

Loe edasi: Uuenduslik rattaretk läbib Sindit ja Paikust

Paikusel toimuvad XIV Leo Kreinini mälestusvõistlused

Laupäeval, 26. septembril peetakse Paikuse spordikeskuses XIV Leo Kreinini mälestusvõistlused kreeka-rooma ja naistemaadluses.

XIII Leo Kreinini mälestusvõistlused 2014 a Foto Urmas Saard — XIII Leo Kreinini mälestusvõistlused 2014. a. Foto: Urmas Saard

Mälestusvõistluste päev algab kell 10 mälestushetkega Leo Kreinini kalmul, mis asub Sindi kalmistul.

Spordikeskuses alustatakse tund hiljem. Võisteldakse järgmistes vanusegruppides ja kehakaaludes: 2002 ja nooremad: -22; -26; -29; -32; -35; -38; -42; -47; -53 kg; 1998 ja nooremad: -42; -46; -50; -54; -58; -63; -69; -76; -85; -100 kg; neiud 2000 ja nooremad: -44 kg; mehed: -59; -66; -71; -75; -80; -85; -98; -130 kg.

Spordialadest on maadlus üks vanimaid. Juba 3. aastatuhandel eKr. maadeldi Vana-Egipruses lähedaselt tänapäevastele võtetele. Ilma abivahenditeta kahevõitluses loetakse vastane kaotanuks, kui ta puudutab matti mõlema õlaga. Juhul, kui ettenähtud aja piires jääb seljatamine toimumata, tunnistatakse võitjaks suuremal arvul erinevaid võtteid sooritanud või kohtunike arvates südikamalt tegutsenud võistleja.

I-III koha võitnuid autasustatakse medali ja diplomiga, parimatele auhinnad. Peale kaalumist loositakse välja üks täiskasvanute kehakaal, kus rahalised auhinnad jagunevad vastavalt I koht 300 €, II koht 200 €, III koht 100€. Eriauhind on ka parimale noormaadlejale ja keegi saab täiskasvanute raskekaalu võitja rändkarikas. Mullu läks see Evo Richard Lode kätte.

Võistluse korraldaja on Pärnu maadlusklubi Leo, kes paneb ka ise arvukalt maadlejaid võistlema.

Urmas Saard

Sindi Ajalooklubis kuuldi Paul-Peeter Toome sõjateest

Vastupanuvõitluse päeval alustas Sindi Ajalooklubi oma kaheksandat hooaega. Ettekande tegi Sindi gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe, kes rääkis Paikusega seotud kuulsaima luuraja Paul-Peeter Toome elust.

Lembit Roosimäe, Sindi Ajalooklubi peamine eestvedaja Foto Urmas Saard — Lembit Roosimäe, Sindi Ajalooklubi peamine eestvedaja. Foto: Urmas Saard

Paul-Peeter sündis 1921. a 30. oktoobril Audru vallas ja õppis Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis. Roosimäe ütles, et paarkümmend aastat tagasi olid arhiivid tunduvalt avatumad, kui praegu ja seda võimalust kasutas ta omal ajal üsna ohtralt. Tol ajal pöördus tema poole Paikusel elav Paul-Peeter Toome (Tõnson) tütar palvega uurida arhiiviandmete põhjal isa käekäiku.

1941. a. 12. veebruaril ületas Paul-Peeter NSV Liidu ja Soome vahelise riigipiiri. Roosimäe esitas lõike hiljem tabatud luuraja ülekuulamisprotokollidest, mis asuvad Eesti Riigiarhiivi Filiaalis (parteiarhiiv) Tõnismäel. Muidugi olid protokollid koostatud vene keeles. Ülekuulamisprotokollis on kirjas tema tunnistus: „12. veebruaril mina koos Simmo, Mihkliga ja Rosenfeldt, Heimariga Saaremaalt (Roosimäe sõnul õppis viimane Pärnus pagariks) ületasime piiri kell 7 õhtul Loksa juures Harjumaal.“ Edasi tunnistas ta, et üleminekul neid keegi ei aidanud ja ületamiseks kulus 44 tundi. Soome piirivalve saatis mehed Porvoo merestaapi, kus toimus ülekuulamine ja saatmine Helsingisse. Toiming kestis kaks päeva. 25. veebruaril viidi neid endise ajalehe Vaba Maa toimetaja Harald Vellneri juurde, kus elati 15. aprillini. Seejärel saatis Vellner nad admiral Pitka korterisse.

Loe edasi: Sindi Ajalooklubis kuuldi Paul-Peeter Toome sõjateest

Sindis algatati Julius Seljamaale mälestusmärgi püstitamiseks üldrahvalik rahakorjandus

Vastupanuvõitlemise päeval otsustas Sindi Ajalooklubi teha üleskutse püstitada Eesti Vabariigi sajandaks aastapäevaks Julius Friedrich Seljamaa sünnilinna mälestusmärk, millega avaldatakse austust poliitikule, diplomaadile ja Tartu rahu läbirääkijale.

22. septembril esitas ajalooklubi Sindi linnavalitsusele palve kiita heaks kodanikeühenduse algatus, millele samal päeval toimunud linnavalitsuse istungil anti üksmeelne toetus ja avati annetuste tegemiseks vajalik pangakonto: Swedbank – EE102200001120145828, märksõna „Seljamaa“.

Julius Seljamaa hauasammas Rahumäe kalmistul.

Arhitekt Karl Lüüs, kujur Ferdi Sannamees.

Foto Vikipeediast

Trivimi Velliste: Looja on hoidnud Maarjamaad!

Tänasel vastupanuvõitlemise päeval kõneles Paide Püha Risti kirikus Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste, kelle kõne on siin täies mahus ära toodud.

Paide, Eestimaa süda, esiplaanil Paide Püha Risti kogudus Foto Urmas Saard — Paide, Eestimaa süda, esiplaanil Paide Püha Risti kogudus. Foto: Urmas Saard

Väga austatud härra peapiiskop, Järva abipraost, Paide Püha Risti koguduse õpetaja! Lugupeetud maavanem ja linnapea!

Kallid kirikulised!

Oleme taaskord süüdanud 16 küünalt! Üheksa aastat tagasi läitis peapiiskop Andres Põder 16 küünalt esmakordselt Tallinna Toomkirikus. Ja seejärel on ta koos oma abilistega süüdanud 16 küünalt Tallinna Pühavaimu kirikus, Tartu Jaani kirikus, Narva Aleksandri kirikus, Pärnu Eliisabeti kirikus, Viljandi Jaani kirikus. Tunamullu süütas peapiiskop 16 küünalt Kuressaare Laurentiuse kirikus ja täpselt aasta tagasi Haapsalu Toomkirikus.

Me küsime ikka: kas neid küünlaid on vaja igal aastal 22. septembril uuesti süüdata? Me vastame: jah, see on vajalik, sest need küünlad on väga oluline osa meie ajaloost – nad on osa meie ühismälust!

Me alustasime tänast vastupanuvõitluse päeva Tallinna Metsakalmistul Otto Tiefi valitsuse kenotaafi juures, kus kõneles justiitsminister Urmas Reinsalu. Mäletatavasti kõnelesid samal kalmukünkal mullu kaks ajaloo elavat tunnistajat, kes on praegugi siin kirikus meie keskel. Heli Susi ja Agu Kull olid tookord, 71 aastat tagasi, üsna noored, aga oma perekondliku päritolu tõttu olid nad ajalookeerises, kõige olulisemate sündmuste tunnistajad.

Loe edasi: Trivimi Velliste: Looja on hoidnud Maarjamaad!

Sindi muinsuskaitselise tervisekeskuse hoone seinad said põhjaliku korrastuse

Juuli esimestel päevadel alustati tervisekeskuse seinte tervendamisega. Sindi abilinnapea Rein Ariko rääkis, et kui tavaliselt ollakse harjunud vanade läbi tilkuvate katuste remondiga, siis linna tervisekeskuse puhul muutusid muret tekitavaks vett läbi laskvad seinad.

Sindi tervisekeskuse esise asfalteerimisega lõpevad hoone juures suuremad tööd, millega alustati juulis Foto Urmas Saard — Sindi tervisekeskuse esise asfalteerimisega lõpevad hoone juures suuremad tööd, millega alustati juulis. Foto: Urmas Saard

Viis-kuus aastat tagasi jõudsid hoone õuepoolsel küljel murendada pikalt välja kasvanud õunapuu oksad krohvpinda ja rikkusid niiskusrežiimi ning soodsa tuulesuuna korral surus vihmavesi läbi seina siseruumidesse. Tervisekeskuse patsientidele ja möödakäijatele on muutunud maja värv, aga tööde peaaegu avariilisuse tekitas hoovipoole külg, mis on nähtav vähestele. Jaama tn poolne külg oli rahuldavas olukorras. Teine häda oli keldriga, kus asub kivisöel köetav keskkütte katel. „Kui pumpa poleks õigel ajal käivitatud, võinuks vesi sõna otseses mõttes küttekoldesse voolata,“ rääkis Ariko probleemist, mille lahendamist polnud enam võimalik edasi lükata.

Vundamendi lahti kaevamisel selgus ehituslik iseärasus, mida varem ei teatud. Vundamendi süvend oli kaevatud selliselt, et sirgelt lõigatud muldseinad jäidki vundamendi ehituse ajal vajalikuks toestuseks, mille vahele asetati seguga seotult maakivid. Ehitusviis oli tolleaegseid tehnilisi võimalusi arvestades hästi mõeldud, sest vundamendi ümber oleva pinnase tihendamiseks puudus tol ajal vajalik vibraator, mis tänapäeval on täiesti tavapärane tööriist. Saalungid ehitati üksnes süvendi ülemisse serva. Vundamendile hüdroisolatsiooni paigaldamiseks pidi nüüd maakivide vahelised ebatasased pinnad survepesuriga pinnase täitest puhtaks pesema. Ümber maja paigaldati drenaaž, mille kaudu saab liigse vee juhtida läbi pumpla lähedal asuvasse kraavi.

Loe edasi: Sindi muinsuskaitselise tervisekeskuse hoone seinad said põhjaliku korrastuse

Vastupanuvõitluse päev

Tänavusel vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril möödub 71 aastat Punaarmee tungimisest Tallinna ja Otto Tiefi valitsuse viimasest istungist Põgari palvemajas Läänemaal.

Kell 10.30 toimub Tallinna Metsakalmistul Otto Tiefi valitsuse kenotaafi juures mälestustalitus, kus kõnega esineb justiitsminister Urmas Reinsalu.

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi korraldusel sõidetakse seejärel Paidesse. Raekojas leiab aset kohtumine maakonna ja linna juhtidega.

Kell 15 algab Paide kirikus traditsiooniline Eesti riigivanemate mälestusjumalateenistus, kus EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Järva abipraost Tõnu Linnasmäe süütavad taas 16 nimelist küünalt – ühe iga manalas viibiva riigivanema-riigipea mälestuseks. Kõnelevad peapiiskop Urmas Viilma ja Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste.

Kirikus pühitsetakse ka mälestustahvel Järvamaa metsavendadele – kõneleb EEML esimees Arnold Ojaste. Muusikaga teenivad organist Olaf Lääne ja koguduse ansambel.

Vastupanuvõitluse päeva ilmestavad lippude ja muusikaga Kaitseliidu ning korp. Rotalia toimkonnad. Paide Püha Risti kiriku ja ajaloolise linnasüdame kohta jagavad selgitusi koguduse õpetaja Kari Tynkkynen, kodu-uurijad Henn Sokk, Rainer Eidemiller ning Ründo Mülts.

Tänavu 14. augustil möödus Otto Tiefi sünnist Rapla kihelkonnas 126 aastat.

Programmiväline sõprus austerlastega

Sindi Gümnaasiumis on saksa keelt õppijate jaoks olnud alates 2004/05. õa. suurepärane võimalus õppida Austria külalisõpetajate käe all paari nädala vältel saksa keelt ja tutvuda selle maa ja kultuuriga. Neljal korral oleme saanud võimaluse käia oma õpilastega külas Austria koolides ja kogeda seda, kuidas saksa keel avab uksi Euroopasse ja võimaldab luua imepäraselt rikastavaid kontakte.

Põgus unenäohetk Viinis

Hundertwasseri kunstimajas Foto Tiia Reiksaar — Hundertwasseri kunstimajas. Foto: Tiia Reiksaar

Aasta tagasi oli meie koolis taas külalisõpetaja, proua Brigitte Strohmeier Hofer Viinist. Seekord juba kaheksas külalisõpetaja Sindi Gümnaasiumis. Kuna nende kool, Viini Kandlgasse Reaalgümnaasium oli huvitatud õpilasvahelistest kontaktidest, siis sai juba sama õppeaasta kevadel teoks meie õpilaste külaskäik Viini.

Isiklikul initsiatiivil põhinevate kontaktide suureks eeliseks on võimalus vältida ebainimlikult bürokraatliku asjaajamise masinavärki, millesse tavaliselt upuvad projektides osalejad. Meie nn projektid on seepärast alati rajatud inimestevahelisele vabale kokkuleppele, mis tähendab, et selles osalejad finantseerivad sõidu ning sellega seotud kulud oma taskust. Loomulikult oleme saanud alati väikest abi koolide poolt ja samuti on võõrustavate lastevanemate igakülgne toetus väga paljus märkimisväärne. Õpilased elavad peredes ja neid võetakse alati avasüli vastu ning antakse endast parim.

Meie kevadine õppekäik Viini pani aluse kahe kooli koostööle ja valmistas ette edasise sõpruse süvenemise õpilaste ja nende perede vahel.

Loe edasi: Programmiväline sõprus austerlastega

Lipu selts kingib Tori koolile 10 sinimustvalget lippu

28. septembril külastab välisministeeriumi pressi- ja avaliku diplomaatiaosakonna nõunik Jüri Trei Sindi linna, kus esineb Sindi gümnaasiumi ja Tori kooli õpilastele loenguga ning kingib Eesti lipu seltsi poolt Tori koolile 10 sinimustvalget kandelippu.

Eesti kaitseväes on Jüri Trei auaste mereväe nooremleitnant Foto erakogust — Eesti kaitseväes on Jüri Trei auaste mereväe nooremleitnant. Foto: erakogust

Välisministeeriumi nõunikuna töötab Jüri Trei alates aastast 2002, kuid juba 1994-1999 oli ta välisministeeriumi protokolliosakonna I sekretär. Peakorraldajana vastutas ta siis riiklike suurürituste, nagu Eesti Vabariigi aastapäevade ja võidupühade tähistamise, aga ka riigivisiitide eest. Aastatel 1999-2002 oli Trei Eesti konsul Peterburis. Venemaal algatas ta ja viis lõpuni Peterburi Jaani kiriku taastamise, samuti Lydia Koidula ja akadeemik Wiedemanni mälestuse jäädvustamise Kroonlinnas ning Peterburis. Trei on osutanud märkimisväärset abi ka Võnnu vabadussamba taastamisel, mille eest autasustati teda Läti Kolme Tähe ordeniga. Autasusid on väga palju teisigi.

Ühiskondlikus tegevuses on ta jätkuvalt praegugi hästi toimekas. Eesti lipu seltsi asutajaliikmena on Trei alates käesoleva aasta algusest sama kodanikeühenduse esimees, samal ajal ka Eesti muusika fondi esimees, Jaan Poska mälestusfondi juhatuse liige, ajalehe Peterburi Teataja toimetuskolleegiumi esimees ja toimetaja jne.

Sindit külastab Trei eeskätt Lipu seltsi esimehena. Küllakutse tegid kolmepoolselt nii Sindi linnavalitsus, Sindi gümnaasium kui ka Eesti lipu seltsi Sindi osakond. Trei huviks on tutvuda väikese kogukonnaga, kus juba enne Teist maailmasõda paistis Sindi silma erilise lugupidamisega sinimustvalge lipukultuuri vastu ja mis uuesti hoogustus peamiselt viimasel viiel aastal.

Lisaks Sindi gümnaasiumile ja mitmele Pärnu linna koolile teevad maakonnas head lipukultuuri edendamise tööd ka Audru, Paikuse ja Tori, leiab lipu selts. Pärast loenguga esinemist kingib Trei Eesti lipu seltsi poolt Tori koolile 10 sinimustvalget kandelippu. Tori vallavalitsuse arendusnõunik Aarne Põlluäär lubas kingitusele vastata vallapoolse panusega ja osta juurde veel vähemalt samapalju lippe.

Urmas Saard

ETV kaamera filmis Sindis ekstreemsõite

Fein-Elast Estonia OÜ on Sindi Avatud Noortekeskuse suurtoetaja, kes tunnistati sel aastal üheks Aasta Piirkonna Ettevõtte nominendiks.

Rain Randväli, Ardo Saulep ja Siim Raidmets Foto Urmas Saard — Rain Randväli, Ardo Saulep ja Siim Raidmets. Foto: Urmas Saard

Esinduslik žürii on teinud valiku Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) poolt tänavu välja antava Ettevõtluse Auhinna nominendid ja viie kategooria parimad ettevõtted kuulutatakse välja 8. oktoobril toimuval pidulikul auhinnagalal.

Erinevate valdkondade asjatundjad valisid välja kolm parimat ettevõtet viies kategoorias – Aasta Eksportöör, Aasta Välisinvestor, Aasta Piirkonna Ettevõte, Aasta Uuendaja ja konkursi ajaloos esmakordselt Aasta Vastutustundlik Ettevõte. Hindamise aluseks olid ettevõtte majandustulemused, turundusplaanid, tootearendus ja teised tegurid, mis tagasid ettevõtete edu.

Aasta Piirkonna Ettevõte selgub Märjamaa Lihatööstus OÜ, kasevineeri valmistava UPM-Kymmene Otepää AS ja Sindis elastikniite tootva Fein-Elast Estonia OÜ seast.

Loe edasi: ETV kaamera filmis Sindis ekstreemsõite

Püssi võtsid kätte isegi vanavanemate päeva tähistavad vanaemad

Täna tähistas Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond vanavanemate päeva, millega sooviti väärtustada vanavanemate rolli ühiskonnas ja läbi koostegemise ühendada omavahel erinevad põlvkonnad.

Pärnumaa naiskodukaitse tähistas vanavanemate päeva Foto Urmas Saard — Pärnumaa naiskodukaitse tähistas vanavanemate päeva. Foto: Urmas Saard

Vanavanemate päev on Eestis alates 2010. aasta jaanuarist riiklik tähtpäev, mida ametlikult tähistatakse septembri teisel pühapäeval. Eestlastel langeb tähtpäev ameeriklastega samale ajale. Ameerika Ühendriikides seadustas president Jimmy Carter oma allkirjaga vanavanemate päeva rahvuspühana 1979. aastal. Seda päeva tähistatakse erinevatel kalendrikuudel kas rahvuspühana või riikliku tähtpäevana ka mujal maailmas: Kanadas, Inglismaal, Prantsusmaal, Itaalias. Kui Eestis on vanavanemate päev ilmalik, siis Poolas tähistatakse katoliku usupühana.

Tähtpäev võimaldab lastel saada teadlikumaks vanavanemate tegevusest, teadmistest ja elutarkusest. Sama mõte ajendaski Pärnumaa ringkonna naisi tegema midagi sellist, mis suudaks pakkuda tihedamat põlvkondade vahelist suhtlemist ja sisendaks austust vanavanemate vastu. Õhtupoolik sisustati mitmekesise tegevusega. Raba tänava lasketiiru pääsla kõrval võttis saabujaid vastu Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna aseesinaine Anneli Rabbi, kes pakkus pika laua taga istet ja andis küsimustega paberid kätte. Küsimustele vastuseid otsides saadi kiiresti palju teadlikumaks naiskodukaitse tegemistest ja ülesannetest.

Loe edasi: Püssi võtsid kätte isegi vanavanemate päeva tähistavad vanaemad

Matsalu loodusfilmifestivalil näeb rekordiliselt suurt valikut ekraniseeringuid

Kolmapäeval, 16. septembril algab Lihulas XIII Matsalu rahvusvaheline loodusfilmide festival, kuhu on üles antud rekordarv filme 82 maailma riigist.

Lihula mõis Foto erakogust — Lihula mõis. Foto erakogust

Võistlusprogrammi on valitud 31 filmi, mis võistlevad kahes kategoorias: A- Loodus ja B- Inimene ja loodus. Filme hindab 2 žüriid koosseisus: A- kategooria – Rein Kuresoo, Maire Toming, Ilias Missyris (Soome); B-kategooria – Irjaleena Eriksson (Soome), Robert Jürjendal, Kaari Saarma.

Festivali avaüritus algab 16. septembril kell 18 Lihula kultuurimaja suures saalis, festivalilinastused aga algavad juba hommikul kell 10 laste loodushariduspäeva programmiga. Näidatakse filmi „Liivalood“.´Lastega kohtub Loodusmuuseumi merebioloog Lennart Lennuk. Järgnevad laste töötoad mitmesugustel huvitavate teemadega.

Sama kavaga laste loodushariduspäev on ka neljapäeval, 17. septembril kell 10 Haapsalu kultuurikeskuse suures saalis ja reedel, 18. septembril Tallinna Loomaaia loodusharidusmajas.

Loe edasi: Matsalu loodusfilmifestivalil näeb rekordiliselt suurt valikut ekraniseeringuid