Eile Pärnus alanud Raeküla VII tänavafestivali Augustijäljed teemaks valitud mõttetera „Kõik, mis teen, teen iseendale” on ühtaegu nii isiklik kui ka kogukonda ühendav.
Wöhrmanni park 20 saj algul. K. F. M. Hebenspergeri foto. (Marko Šorini erakogu)
Marko Šorin, koduloolane
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Maailmas on vähemalt kaks linna, kus asuvad Wöhrmanni pargid – Sindi ja Riia. Muidugi ei ole need kaks linna võrreldavad oma suuruselt, ajaloolt ja tähtsuselt. Üllataval kombel saab Wöhrmanni pargist rääkides tuua pildile Napoleon Bonaparte ja arutleda revolutsionäär Sergei Kirovi mõrva üle.
Leedu Amatöörjooksjate Assotsiatsiooni korraldatav nelja päevane Balti keti teatejooks marsruudil Vilnius–Riia–Tallinn on elav austusavaldus meie ühisele ajaloolisele vabadusteekonnale. Kokku 686 kilomeetri pikkune katsumus jõuab piduliku finišini Toompeale esmaspäeval, 24. augustil kell 12.00.
Sepa talu perenaine Elina Orav koos truu sõbraga võtavad tänuga vastu tänavafestivali plakati, mille üle aia ulatab kätte Piia Karro-Selg. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Intervjuu
Urmas Saard
Käesoleva nädala reedel ja laupäeval toimub VII Raeküla tänavafestival. Eeloleva nädalavahetuse kahe päeva kavast räägib Piia Karro-Selg, kes on olnud kõigil aastatel selle suursündmuse peakorraldaja.
Laupäeval, 1. augustil Pärnu Avangard Galeriis avatud näitus “Dialoog masinaga” toob vaatajani valiku möödunud sajandi kuuekümnendate-kaheksakümnendate Eesti graafikat, mille keskmesse asetub inimese ja tehnoloogilise maailma suhe.
Tõnu Talimaa ja Terje Parts Eesti Arhailiste Traditsioonide Keskuses 2026. a suvel toimunud Šamaanifestivalil. Foto: Jana Paulman
Küsitleb Jana Paulman, Külauudiste kaasautor
Jana Paulman enda valmistatud trummiga 2026. aasta Shamaanifestivalil Eestis. Foto Jana Paulmani erakogust
Tõnu Talimaa ja Terje Parts on tandemina 14 aastat olnud SHAMAANIFESTIVALI pühendunud korraldajad ja selle traditsiooni maaletoojad Eestis. Küsimusele, mis on šamanism, vastab Tõnu Talimaa, šamaani nimega Aia Kha- Sanjai Kam, tema loomusele olemusliku põhjalikkusega ammendava vastuse:
Eesti Arhailiste Traditsioonide Keskuses 2026. a suvel toimunud Šamaanifestival. Foto: Natali Plugnikova
Jana Paulman enda valmistatud trummiga 2026. aasta Shamaanifestivalil Eestis. Foto Jana Paulmani erakogust
Jana Paulman, Külauudiste kaasautor
Suvi on rikkalik igasuguste vaimsete festivalide, retriitide ja kontserdite poolest, mis on enesearengut püüdvale inimesele parim aeg ja võimalus avardamiseks enda silmaringi, vaimseks puhkuseks ja ühendumiseks samas sageduses inimestega. Kuna festivalide pakette on praegu väga palju, valisin enda hingekutse järgi ühe, mis väga kõnetab oma ürgsuse poolest, sest ka minus on sügaval tuumas olemas šamanismi alged. Kuulasingi oma südame kutset ja osalesin esimest korda elus šamanistlikul üritusel.
Pärnakas Jaak Känd, luuletaja ja muinasjuttude vestja on enamikel Viljandi Pärimusmuusika festivalidel nähtav nii publiku seas kui ees. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Intervjuu
Urmas Saard: Millele asetasid peatähelepanu tänavusel XXXIII Viljandi pärimusmuusika festivalil?
Ülemsootska valimine 2016. aastal. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Setomaa ootab juba õige pea oma sõpru nii kaugemalt kui lähemalt Seto Kuningriigi päevale, mis tänavu toimub 1. augustil Mikitamäe küla Savioro vabaalal.
Lapsed veedavad suvel keskmisest rohkem aega metsas ja parkides, kuid juhtumisi on soe periood ka puukide lembeaeg. Puuke leidub tänapäeval lisaks metsadele ka linnaparkides, koduaedades ja mänguväljakute läheduses, mistõttu tasub laps pärast õueskäiku alati üle vaadata.
Suvi on jõudnud sinna maale, kus kalendrit vaadates hakkab süda pisut kiiremini põksuma – Suure-Jaani kodukandipäevad on jälle ukse ees! Tänavu toimuvad need 31. juulist 2. augustini ning kolme päeva jooksul jagub tegemisi nii muusikasõpradele, spordihuvilistele, ajaloopärandi austajatele kui ka neile, kellele lihtsalt meeldib suvisel nädalavahetusel kodukandis ringi vaadata ja tuttavaid kohata.
The Zawose Queens Viljandi folgil 23.07. 2026. Foto: Hanna Marii Ilves
Päevatoimetaja
XXXIII Viljandi pärimusmuusika festivali avapäevale saabus külastajaid juba varakult ning publikuga täitusid kontserdipaigad nii saalides kui vabas õhus.
Avatud talude päev. Foto: Kärt Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Sellel nädalavahetusel, 25.–26. juulil toimuvad üleriigiliselt 12. korda avatud talude päevad, mil külastajatele avavad oma väravad üle 300 majapidamise. Laupäeval ja pühapäeval saab tutvuda Eesti mitmekesise põllumajanduse ja maaeluga ning külastada paiku, kuhu tavapäraselt ei pääse.
Omavalitsusjuhtide suvise mitmevõistluse üheks alaks on kettagolf. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Kohtla-Järve linnas ja Alutaguse Tervisespordikeskuses toimub 22.–23. juulil 31. Eesti omavalitsusjuhtide suvine mitmevõistlus, mis toob üle riigi kokku vallavanemad, linnapead, ja volikogude juhid.
Eesti ETNO kontsert XXXII Viljandi pärimusmuusika festivalil Kaevumäel.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Tänavuse Viljandi pärimusmuusika festivali teema „Igaühel oma pill“ kutsub haruldasi instrumente kuulama ning esimest korda kõigile huvilistele avatavasse Pillikülla oma käega pillimängu proovima.
Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistuse taskuhäälingus „Maaelu jutud“ vestlesid tänavu juunis pikema usutluse 11-minutilises lõigus Ave Bremse ja Silva Anspal ka Avatud talude päeva sünniloost. Saadet on praegugi võimalik vaadata ja kuulata, aga jutuajamisest saab kokkuvõtvalt ka lugeda.
Viljandi Muuseumi hoov muutub paigaks, kus kahel päeval kuuleb ligi 20 lühiloengut ja vestlust.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Viljandi pärimusmuusika festivali ajal ei pea inspiratsiooni otsima ainult kontserdilavadelt. 24. ja 25. juulil muutub Viljandi Muuseumi hoov paigaks, kus kahe päeva jooksul saab kuulata ligi 20 lühiloengut ja vestlust, mis viivad kuulajad tehisarust Johann Kölerini, keskaegsest Tartust putukate maailma ning Eesti toiduloost linnulauludiskoni.
Vaikuse laste rahupaigas Harju-Ristil, Risti kiriku aias. Foto: Masha Bakhtina
Päevatoimetaja
Pühapäeval, 19. juulil tähistati Harju-Ristil 15 aasta möödumist vaikuse laste rahupaiga loomisest Risti kirikaeda. Eesti ainus mälestus- ja matusepaik emaüsas või vastsündinueas surnud lastele pakub peredele tröösti elu raskeimatel hetkedel, samuti võimaldab rahupaik rituaalselt lõpetada lugusid, mis jäänud omal ajal lõpetamata.
Meil on üle Eesti 15 maakonnas sadu vilkaid kogukondi – „sipelgapesi”, mis teevad ära muljetavaldava töö, kuid mis jäävad väljapoole märkamatuks, sest „me oleme ju lihtsalt vaikselt oma asja teinud“. Miks on meil kultuuriliselt juurdunud uskumus, et „iseenda kiitmine haiseb“ ja seetõttu peaks ootama, kuni keegi teine märkab?
240 aasta vanune Paide Püha Risti kiriku hoone. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
12. juulil möödus 240 aastat päevast, mil pühitseti Paide Püha Risti kiriku hoone. Kui antud kuupäeval toimus pühakojas tänujumalateenistus-kontsert koguduse enda ansambli Decorus Musicuga, siis suurem tähistamine välisesinejatega ootab ees 30. septembril.
Augusti nädalavahetustel saab hommikul bussiga Jõgevalt Pärnusse ja õhtul tagasi sõita.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Jõgevamaa Ühistranspordikeskus annab teada, et ajavahemikul 1.–30. augustini teenindab sõitjaid laupäeviti ja pühapäeviti bussiliin nr 600 Jõgeva–Põltsamaa–Suure-Jaani–Pärnu. Õhtul sõidab buss samu peatusi läbides ka Jõgevale tagasi.
Suitsuandurite patareide vahetamine. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Alates 1. augustist pakub Alutaguse vald oma elanikele tasuta heaolumeistri teenust, mille eesmärk on muuta kodud turvalisemaks ning toetada inimesi, kelle igapäevane toimetulek on vanuse, tervisemure või liikumisvõime vähenemise tõttu raskendatud.
Jõelähtme muusikaelu arendamine oli Elsa Rikandile südameasi. Tema eestvedamisel kutsuti kokku lauluhuvilisi täiskasvanuid ja loodi Jõelähtme segakoor, naisansambel, meesansambel ning rahvamuusikaansambel.