Siis, kui reisirongid liikusid Tallinnast Riiga läbi Pärnu

Täna, 35 aastat tagasi, avati pidulikult läbi Pärnu kulgenud Tallinna ja Riia vaheline reisirongiliiklus, mis lõpetati 1992. aasta veebruaris.

Edelaraudtee kinkis ammuse raudtee mälestuseks Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos mõnesaja meetrise raudteejupiga Foto Urmas Saard
Edelaraudtee kinkis ammuse raudtee mälestuseks Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos mõnesaja meetrise raudteejupiga. Foto: Urmas Saard

Pärast kitsarööpmelise raudtee asemele laiarööpmelise raudtee ehitamist saabusid 1981. aasta 17. juulil üheaegselt Mõisaküla raudteejaama ehitud reisirongid D1-6016 Tallinnast ja DRIA-189 Riiast. Vikipeedia andmeil sõitis 1987. aasta seisuga Tallinn–Pärnu–Riia liini mõlemal suunal üks reisirong päevas ning sõit kestis keskmiselt viis ja veerand tundi. Pärnu ja Mõisaküla kaudu Tallinnast Riiga kulgenud raudtee oli üle 160 km lühem, kui praegune Valgat läbiv tee. Viimane reisirong sõitis Tallinnast Riiga läbi Pärnu 20. veebruaril 1992.

Tallinna–Pärnu–Riia liini sulgemise järel kasutati Pärnu–Mõisaküla vahelist raudteed edasi.

1995. aastaks olevat Tallinna-Mõisaküla raudteeliinist kujunenud üks kõige kahjumlikumaid liine. Sõitjate vähesusele aitas kaasa ka suhteliselt ebamugav sõiduplaan, mille järgi oli näiteks 1995. aastal Mõisaküla–Tallinna liini mõlemal suunal käigus ainult üks reisirong, kusjuures hommikuse rongi väljumise kellaaeg Mõisakülast oli 04:48. Pistelised kontrollid tõestasid, et valdav osa sõitjaid ei ostnud piletit. Põhjuseks haruharv kontrolöride külastus rongides. Reisirong saabus Mõisakülla viimast korda 31. jaanuaril 1996. Kaubarongid sõitsid Pärnu-Mõisaküla vahet veel kuni 2001. aastani.

Raudteelõik võeti üles 2008. aastal.

Edelaraudtee kinkis ammuse raudtee mälestuseks Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos perroonide ja mõnesaja meetrise raudteejupiga kunagises jaamas.

Urmas Saard

Rõõmsate laste festival innustab Pärnus lapsi liikuma

23. juulil Pärnu Rannapargis toimuval rõõmsate laste festivalil on hea võimalus tutvuda erinevate spordialadega. Festivalile tulevad professionaalid, kellelt näpunäiteid küsida.

Maadlejad võtavad festivalile kaasa maadlusmati, millel demontsreeritakse erinevaid võtteid ja jagatakse nippe Foto Urmas Saard
Maadlejad võtavad festivalile kaasa maadlusmati, millel demontsreeritakse erinevaid võtteid ja jagatakse nippe. Foto: Urmas Saard

Festivali peakorraldaja Kati Ruubel rõhutas, et festivali üheks eesmärgiks on avardada laste silmaringi läbi mängulise päeva ja innustada neid aktiivselt liikuma: “Festivali jooksul on võimalik tutvuda erinevate spordialadega, kõike ise proovida, uurida ja kogeda. On oluline, et lapsed leiaksid endale meelepäraseima aktiivse liikumise viisi. Loodan, et lapsed innustuvad uutest hobidest, tegevustest ja eeskujudest!”

Üheks oluliseks tegevuseks on laste jooga, mis pakub toredat vaheldust pingelistele võistleva iseloomuga hobidele ja spordialadele. Jooga treenerid Kristel Tammin ja Triin Mändmets kutsuvad 5-12 aastaseid lapsi kell 11.30, 13.30 ja 15.30 tutvuma joogaga.

Tammin sõnas, et lisaks füüsilisele vormile arendab laste jooga ka vaimseid väärtusi nagu meelerahu, julgust ja hoolivust. “Täiskasvanute joogast tuntud asenditele ja mediteerimisele lähenetakse laste joogas mänguliselt, loovalt ja vabalt,” kirjeldas Tammin ja lisas, et just vabadus on laste joogas oluline märksõna. Jooga tunnis võib iga laps tunda end vabalt, kartmata teiste hinnanguid või arvustusi.

Loe edasi: Rõõmsate laste festival innustab Pärnus lapsi liikuma

Õhtune jalutuskäik Tallinna kaitseväe kalmistule

Sõjamuuseum pakub kahel juulikuu õhtul ainulaadset võimalust teha hilisõhtune jalutuskäik kaitseväe kalmistul. Jalutuskäiku juhib Trivimi Velliste, kes räägib kaitseväe kalmistu ajaloost ja kujunemisest, mälestusmärkidest ja kabelist ning sellest, keda on lubatud erinevatel aegadel kalmistule sängitada.

Vabadussõja alguse 94 aastapäeval avati Tallinnas Kaitseväe kalmistul taastatud Vabadussõjas langenute mälestusehis, mis on 1928 aastal avatud Edgar Johan Kuusiku projekti järgi rajatud monumendi täpne koopia Foto Urmas SaardKaitseväe kalmistul on väärikas ajalugu, mis ulatub 1887 aastasse ja see on oluline Eesit ajaloo kandja. Ekskursioon on Eesti ajalugu tutvustav ja silmaringi avardav. Oodatud on KÕIK huvilised, kes tahavad avastada enda jaoks uusi teadmisi.

Esimene jalutuskäik toimus 14. juuli hilisõhtul, teine 28. juulil kell 21.00. Osavõtt on tasuta, kuid palutakse registreeruda aadressil info@esm.ee. Lisainfot saab küsida telefonil 621 7410.

Hvilistel palutakse tulla 10 minutit varem Kaitseväe kalmistu peavärava juurde, mis asub Toonela tee lõpus. Kõige lihtsam tulek oleks bussidega 17, 17A, 23, 23A Tallinna bussijaama peatusesse ja sealt jala mööda Magasini tänavat kuni Toonela teeni, paremat kätt.

Kaitseväe kalmistul taastatud Vabadussõja mälestusehis on 1928. aastal avatud Edgar Johan Kuusiku projekti järgi rajatud monumendi täpne koopia. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Õhtune jalutuskäik Tallinna kaitseväe kalmistule

Endla Teatrikohvikus kõlasid hingestatud viisid

Maret Palusalu esines eile hilisõhtul koos Indrek Oseleiniga Pärnus Endla Jazzklubis, mis lõpetab käesoleval kuul oma kümnendat hooaega.

Maret Palusalu Endla Jazzklubis Foto Urmas Saard
Maret Palusalu Endla Jazzklubis. Foto: Urmas Saard

Jazzklubi alustas Endla Teatrikohvikus 2006. aasta septembris ja on populaarsed tänaseni. Seda nii pärnakate kui linna külaliste hulgas. Teatrikohvik on armastatud esinemispaik muusikutele. „Korraldajatele tagasisidet andnud muusikute sõnul on tegemist koduse ja õdusa kontserdipaigaga, kus alati muusikasõbralik publik, hea korraldus ja soe vastuvõtt,“ rääkis eile õhtul kõik need aastad Endla Jazzklubi vedanud Viljandi Kultuuriakadeemiast kodulinna Pärnusse naasnud Ülle Jantson, kes esmalt maandus tööle Endla teatrisse ning jazziliidu toonaste eestvedajate Ain Agana, Jaak Sooääre ja Tanel Ruubeni toel ülenädalased tasuta kontsertõhtud käima tõmbaski. Läbi aastate on jazzklubi tegevust toetanud Pärnu linn ja Eesti Kultuurkapital.

Jazziõhtute publik on eatu, kõikudes muusikakooli rütmimuusika eriala õppuritest eakate fännideni, suvituslinnale omaselt rahvusest sõltumata. Klubiõhtud toimuvad kahel korral kuus reedeti, septembri keskpaigast juuli lõpuni. „Sõltuvalt esinejatest on klubi külastatavus pea alati poolesajast ülespoole,“ ütles Jantson. Sama kordus ka eile.

Loe edasi: Endla Teatrikohvikus kõlasid hingestatud viisid

Seda Öökulli järve tahaks küll näha

Mõned päevad hiljem pärast Valtu külaga tutvumist bussiga ühest linnast teise sõites juhtus istuma minu kõrvalistmele hea tuttav. Värsked muljed alles meeles, rääkisin Annele oma käigust Puraviku sepikotta ja Öökulli järve äärde – kohtadest, millest meist kumbki polnud varem midagi kuulnud.

Valtu külas asuv Puraviku veski Foto Urmas Saard
Raplamaal Valtu külas asuv Puraviku veski. Foto: Urmas Saard

Kui teatasin, et Öökulli järve on toodud 21 valgeamuuri, kelle pikkus võib ulatuda meetrini ja kaal mõnede allikate väitel paarikümne aasta vanuselt kuni 42 kilogrammini, läks vestlus juba päris põnevaks ja Anne soovis kohe esimesel võimalusel reisida puhta liivaga järverannale sealset Öökulli imetlema. Vaevalt ise nii osav jutleja olen, et suudaks juba mõne lausega ärgitada daami tundmatusse kohta reisima. Küllap siis ikka Valtus midagi sellist leidub, mis isegi ilma nägemata hakkab magnetina mõjuma.

Veski paistab kaugelt üle põldude

Nagu hoolsamad Külauudiste lugejad aimavad, sai ka Valtu külastamine teoks Elroni ja Rapla vallavalitsuse ühisel kutsel. Valtu teedel oli teejuhiks raplamaa.ee portaali toimetaja Jaune Jõenurm, kes esmalt viis Puraviku sepikotta. Raua tagumiseks on valitud veidi tavatu rajatis. Paarsada aastat tagasi ehitatud kuuekorruseline paekivist hollandi tüüpi tuulik oli ju algselt mõeldud ikka jahvatamiseks. Kuid veskitöö lõppes 80 aastat tagasi.

Loe edasi: Seda Öökulli järve tahaks küll näha

Turteltuvi valiti järgmise aasta linnuks

Juuli algul toimunud Eesti Ornitoloogiaühingu suvepäevadel kuulutati välja aasta lind 2017, kelleks on turteltuvid.

Kaelus turteltuvi Foto Paul Chesterfield

Eestis pesitseb selle perekonna kaks liiki: turteltuvi ja kaelus-turteltuvi. Turteltuvid valiti aasta linnuks, kuna need kaks liiki on ühed kõige vähem uuritud linnuliigid Eestis. Pealegi on nende arvukus viimastel kümnenditel kõvasti kahanenud. Lisaks saavad turteltuvide aastal tuttavamaks ka teised meie tuvid.

Eesti Ornitoloogiaühing valib Eesti aasta lindu alates 1995. aastast ning turteltuvid on järjekorras 23. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse. Varasemate
aasta lindudega saab tutvuda EOÜ kodulehel.

 

 Kaelus turteltuvi. Foto: Paul Chesterfield →

Uuskülas asub Eesti ainus korstenmonument ja palju muudki huviväärset

Külauudised jätkab lubatud viisil Rapla valla tutvustamist Uuskülas, kus teejuhiks oli külavanem Armar Paidla.

Armar Paidla Foto Urmas Saard
Armar Paidla. Foto: Urmas Saard

Kogu eelmise nädala kutsus Elron koostöös kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjatega reisima Raplasse, millest huvitus ka Külauudiste veebileht. Ühest paljudest peatustest avanes hea võimalus näha plahvatuslikult kasvavat ja kultuurilooliselt rikast Uusküla. Tunnikese pikkune pilguheit ei suutnud anda täit ülevaadet. Ka terve päev jäänuks väheseks, aga ometi saime täiesti piisavalt teadmisi selleks, et äratada selle koha vastu hoopis suuremat huvi. Tõsiseltvõetava koduloolasena on Armar Paidla väga innukalt uurinud oma küla ajalugu ja elab tulihingeliselt kaasa ka kõigile praegustele kodukandi tegemistele. Täienduseks kiirkäigul läbi küla sõitmisele kinkis ta juba kohtumise algul enda koostatud paarisaja leheküljelise raamatu „Uusküla elu 1409-2009“, mis paotab ukse väikese maakoha kuuesaja aasta pikkuse ajaloo tunnetamiseks. Lisaks kolm korda mahukama raamatu oma isast: „Uuriv eluviis: Arvi Paidla“. Üldse on Armarilt endalt ilmunud 6 raamatut, aga kirjastajana toimetanud trükki 60 raamatut. Teiste hulgas ka raamatud Pärnumaast: Jõulumaa ja Kaansoo elust.

Loe edasi: Uuskülas asub Eesti ainus korstenmonument ja palju muudki huviväärset

Hiiu Folk teeb Hiiumaale ringi peale

Neljapäeval algava Hiiu Folgi kontserdid toimuvad tänavu 15 erinevas paigas üle kogu Hiiumaa. Laialdane esinemiskohtade valik annab külastajatele võimaluse lisaks pärimusmuusikale, loodusõhtutele ja -matkadele, filmiprogrammile, maitsvale toidule ja folgimelule maksimaalselt osa saada saare võludest ja mitmekesisusest.

Illustratiivne foto Kärdla tänavalt Foto Urmas Saard
Illustratiivne foto Kärdla tänavalt. Foto: Urmas Saard

Kui eelnevate aastate Hiiu Folgid on alguse saanud Kärdla laululavalt, siis 12. Hiiu Folgi avamine toimub hoopistükis Kärdla Villalaos. “Nagu tänavune folgi peateema “Merest mereni” juba vihjab, oleme folgi avamise toonud merele veelgi lähemale,” põhjendab Hiiu Folgi peakorraldaja Astrid Nõlvak folgi avamise asukohta. Et folgi teema fookuses on meri, oli aga selge juba enne merekultuuriaasta avalikustamist. “See on tore kokkusattumus, mille üle on meil ainult hea meel. Kuigi hiidlased on läbinisti mererahvas, ei ole merelähedus teema, mida tasuks peljata või kohalike jaoks liiga tavaliseks pidada,” sõnab Nõlvak.

Avamine pole ainus Kärdla Villalao laval toimuv suursündmus. Nimelt astuvad peale folgi ametlikku algust samas kohas üles Kadri Voorand, Liisi Koikson, Jaak Sooäär ja Paul Daniel kavaga “Mõeldes Tormisele”. Kui Tormise muusikale kummardust tegev kava on pigem rändama viiv kontserdielamus, siis sellele järgnevad esinejad Janne Suits ja Kristi Kool annavad rahvale võimaluse ka tantsu lüüa.

Loe edasi: Hiiu Folk teeb Hiiumaale ringi peale

Pärnu JK Poseidon rajab jalgpalli esindusstaadioni Sinti

„Iga tõsiseltvõetav jalgpallitiim omab noortemeeskondasid ja esindusmeeskonda, treenereid ja toetajad, hingestatud fänne ja vihkajad, aga ka eeskujulikku jalgpallistaadionit. Just viimasest oleme kaua unistanud, kuid nüüd läheme läbimõeldud kavatsuste juurest nähtavate tegude juurde,“ rääkis täna keskpäeval Martin Kuldmägi, Pärnu JK Poseidon esindusmeeskonna peatreener ja juhatuse liige, tulevasel Sindi jalgpallistaadionil.

Joonas Einfeldt ja Martin Kuldmägi, Pärnu JK Poseidoni juhatuse liikmed, tulevasel Sindi jalgpallistaadionil Foto Urmas Saard
Joonas Einfeldt ja Martin Kuldmägi, Pärnu JK Poseidoni juhatuse liikmed, tulevasel Sindi jalgpallistaadionil. Foto: Urmas Saard

Väikesel töönõupidamisel osalesid veel Joonas Einfeldt, Poseidoni noorte suuna juht ja Poseidoni toetaja Germo Karro, Kodu Kuubis OÜ juhataja.

Kuna Pärnus ei jätku vajalikul määral jalgpalliväljakuid, siis otsustati mullu kevadel, et Poseidon võiks hakata Sindi gümnaasiumi staadionil oma noortetiimidega Eesti meistrivõistluste kodumänge pidama. Einfeldt ütles, et praegu treenib gümnaasiumi jalgpallimurul umbes poolsada Sindi last: lasteaiaealiste grupp ja kaks meeskonda kooliõpilastest. Paraku jäävad gümnaasiumi staadioni mõõtmed napiks.

Kesktänava ääres, vastakuti Tiigi pargiga, asub keset Sindi linna kasutult seisev maatükk, mille mõõtmed on umbes 100 X 150 meetrit. Sindi abilinnapea Rein Ariko ütles telefonivestluses, et ala on Sindi linna generaalplaanis juba ammu staadioni asukohana märgistatud ja varem käisid väravakütid seal ka jalgpalli triblamas. Nüüd on Sindi linnavalitsus andnud selle Poseidoni kasutusse tähtajatu ja tasuta rendilepinguga.

Loe edasi: Pärnu JK Poseidon rajab jalgpalli esindusstaadioni Sinti

Kaua oodatud Pärnu Rannastaadion on lõpuks avatud

Eile õhtupoolikul avati pidulikult uuendatud Pärnu Rannastaadion koos tribüünihoonega, mille 1501 istekohta hõivasid pealtvaatajad, paljud seisid ka tribüüni ülemisel põrandal. Uuel staadionil sai esimese tammepärja kaela miilijooksu parim jooksja Franko Reinhold.

Pärnu Rannastaadioni avamine Foto Urmas Saard
Pärnu Rannastaadioni avamine. Foto: Urmas Saard

Pidulikul lindilõikamisel osalesid riigikogu liige ja endine Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, ametis olev Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, EOK asepresident Tõnu Tõniste, kultuuriminister Indrek Saar, Rannastaadioni direktor Tair Anton ja Eventus Ehitus OÜ esindaja.

Põhjaliku renoveerimisprotsessi läbinud Rannastaadion pälvis märgi „EOK tunnustatud spordirajatis“, mida üleandnud Tõniste lootis, et see leiab koha kusagil esinduslikus kohas tribüünihoone seinal. Tõniste sõnul kinnitab märk, et staadion on kaasaegsetele nõuetele vastav, kvaliteetse infrastruktuuri ja teenustega spordirajatis, mille tingimused võimaldavad korraldada tipptasemel sportlaste treeninguid ja rahvusvahelisi võistlusi ning pakub veelgi paremaid võimalusi edendamaks piirkonnas noorte- ja harrastusporti. „Rannastaadioni uuendamine on Pärnu linna ja kogu Eesti spordi arengu seisukohalt suur ja oluline samm edasi. Edastan Eesti Olümpiakomitee õnnitlused Pärnu linnale ja kohalikule kogukonnale Rannastaadioni taasavamise puhul,“ lausus Tõniste.

Loe edasi: Kaua oodatud Pärnu Rannastaadion on lõpuks avatud

Päev tulevases korvpalli pealinnas

Heinakuu käesoleva nädala kõigil päevadel on Elron ühiselt kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjatega kutsunud sõitma rongiga Raplasse. Üleskutsest huvitus ka Külauudiste veebileht. Koostöös Elroniga valmistas Rapla vallavalitsus 7. juuliks peaasjalikult Külauudiste huvidest lähtuva hästi läbimõeldud päevakava, mis andis sisuka ülevaate linna ja lähema ümbruse mitmete külade eeskujulikust elukorraldusest. Päeva lõppedes toimus kohtumine Raplamaa Sõnumid peatoimetajaga.

FLIRT andis meeldiva kogemuse

Rongiga Raplasse Foto Kärt Saard
Rongiga Raplasse. Foto: Kärt Saard

Külauudiste Pärnumaa reporter ja fotograaf astusid Pärnus Papiniidu perroonilt rongile 07:31. Siin on Stadler FLIRT (Fast Light Innovative Regional Train ehk maakeelselt ‘kiire kerge uuenduslik regionaalrong’) peatunud reisijate viimiseks ja toomiseks juba alates 2014. aasta esimesest päevast. Kummalisel kombel tegime meie oma esimese reisi selle rongiga alles rohkem kui poolteist aastat pärast porgandvärvi diiselrongide liikuma hakkamist – kuigi põnevust tekitav huvi oli päris ammu küpsenud. Võrreldes vanade raudruunadega jääb sõna ‘uuenduslik’ selle reisirongi kirjeldamisel väga kahvatuks. Tuleb tunnistada, et FLIRT parandas kogu päevaks (tegelikult kauemakski) olulisel määral enesetunnet teadmisega, et kõigil riigisisestel raudteedel liiguvad üksnes säärased moodsad reisirongid.

Täpselt tund ja 20 minutit pärast sõidu algust astusime esmakordselt Rapla perroonile. Üllatusime, et peatus asub nõnda kaugel kesklinnast, aga päev andis sellelegi küsimusele ammendava vastuse.

Loe edasi: Päev tulevases korvpalli pealinnas

Laupäeval avatakse Pärnus Rannastaadion

Eelseisval laupäeval avatav Pärnu Rannastaadion valmib vastavuses jalgpalliväljaku UEFA 2. kategooria nõuetele ja on kasutatav IAAFI 2. sertifikaadi tasemel kergejõustikuareenina. Tribüün peab mahutama vähemalt poolteisttuhat pealtvaatajat, tegelikult on üks istekoht rohkemgi. Staadioni valgustus on tõstetud 30 m kõrguste mastide otsa.

Pärnu Rannastaadion kolm päeva enne avamist Foto Urmas Saard
Pärnu Rannastaadion kolm päeva enne avamist. Foto: Urmas Saard

Tair Anton on Rannastaadioni direktor alates käesoleva aasta algusest. Temaga õnnestus rääkida minimaalselt, sest ajakava on tihedalt planeeritud tegevustega täidetud. Aga ta on kõiges püüdlikult vastutulelik ja sõbralik. Kohe leidis endale abilise, kes kuulekalt nõustus tutvustama uut spordirajatist, mida tänase päeva seisuga oodatud juba enam kui 16 aastat – olenevalt sellest, mida ootuse alguseks nimetada.

Kolm päeva enne pidulikku avamist näib kõik peaaegu päris valmis olevat. Siiski on esimese korruse pikal koridoril hoiatav punavalge lint, mis ei luba peegelsiledale põrandale astuda. 60 m pikkuse sisejooksu raja ääres on kokku korjamist ootavaid asju. Eile pesid kaks meest survepesuriga Ranna puiestee äärset kõnniteed. Täna joonisid Kuldvillak-Sport OÜ suurte kogemustega mehed staadioni jooksuringile valgeid jooni. Radasid mahub sellele 8. Rohelist muru ümbritsev ring on samade meeste poolt siniseks värvitud. Sinised on ka 1501 istet. Sinine on Pärnu lipu värv.

Loe edasi: Laupäeval avatakse Pärnus Rannastaadion

Ragnar Kekkonen: Pärnus valminud seikluspark avatakse kohe pärast kasutusloa saamist

Papli ja Kanali tänavate ühinemise kohal, Mai elamurajooni suunduva kergliiklustee alguses püüab möödujate pilku 14 m kõrgune rajatis, mis peatselt pakub elamusspordi harrastajatele mitmesuguseid võimalusi vabalangemise hüpeteks, trossidel laskumisteks, ronimiselementide, ronimisseina ja õhusõidutorniga.

Vaade 14 m kõrgusele seikluspargile hotell Tervise Paradiis kõige ülemiselt korruselt Foto Urmas Saard

Pärnu linn on seikluspargi jaoks maatüki eraldanud viieks aastaks. Mai kuus oli projekt ja ehitamiseks tarvilik luba linnalt olemas. Ehitamise algus olenes tellitud mastide tarneajast.

Täna hommikul ütles Õhusõidud OÜ juhataja Ragnar Kekkonen, et eile andis ta Pärnu linnavalitsusele kasutusloa taotluse sisse ja ootab nüüd sellele positiivset vastust. Linnavalitsusest selgitati, et kehtiva korra järgi võib menetlus kesta kuni üks kuu. Siiski loodetakse toiminguga märkimisväärselt kiiremini hakkama saada.

Küsimusele, kui palju huvilisi korraga turnima mahub, vastas Kekkonen: „Umbes sadakond. Mastidel on 45 platvormi. Neist igale ühele mahub 3 inimest.“ Vajalikud töötajad on juba leitud ja vastav väljaõpegi tehtud, kinnitas Kekkonen.

Vaade 14 m kõrgusele seikluspargile hotell Tervise Paradiis ülemiselt korruselt. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Viiendast Eestimaa võimlemispeost jäi järele meeldiv meenutus ka Sindi noortele

Tänavune Eestimaa võimlemispidu „Hingelind“ toimus 2. juulil Tallinna Kalevi staadionil, kus osales live muusika saatel ümmarguselt 5000 harrastajat. Nende hulgas Sindi Avatud Noortekeskuse võimlemisrühm Stella.

Sindi võimlemisrühm Stella hingelinnukleitides Foto Sigrid Absalon
Sindi võimlemisrühm Stella hingelinnukleitides. Foto: Sigrid Absalon

„Laseme kõik koos lendu Hingelinnu, kes nüüd üle Eestimaa tuisates jagab aktiivselt peosõnumit maakonnast maakonda, vallast valda, külast külasse,“ kuulutati enne pidu. „Laskem nüüd samal linnul jätkuvalt lennata ja jutustada kõigest, mis nähtud ja kuuldud,“ ütles täna Sindi noortekeskuse juhataja Helle Vent.

Sügaval, sügaval kehas elab hing.
Keegi pole teda veel näinud, aga kõik teavad,
et ta on olemas.
Hinge sees, tema keskel, seisab ühel jalal lind…

„Oleme võimlemispeolt tervetena tagasi, aga Hingelind hoiab meid endistviisi selle võimsa tunde all, mida 5000 esineja ja 25 000 pealtvaatajaga suursündmus pakkus. Meie rühm Stella esines Hingepuhtuse laekas koos 250 gümnasisti ja tudengiga. Kava autor ja lavastaja oli Marju Asarov, kellelt saime ka facebookis eraldi tänu tubliduse eest,“ rääkis Vent.

Loe edasi: Viiendast Eestimaa võimlemispeost jäi järele meeldiv meenutus ka Sindi noortele

Rae ja Mäetaguse on Eesti sportlikumad vallad

Nädalavahetusel Vändras enam kui tuhande sportlase osavõtul toimunud 24. Eesti valdade suvemängud võitsid suurtest valdadest Rae ja väikestest Mäetaguse. Asetleidnud spordisündmust vahendab Helen Mast, Eestimaa Spordiliit Jõud peaspetsialist.

Eesti valdade suvemängud Pärnumaal Vändras Foto pressisõnumiga
Eesti valdade suvemängud Pärnumaal Vändras. Foto: pressisõnumiga

250st võimalikust punktist koguni 245 kogunud Rae sai alavõidu kergejõustikus, jalgrattakrossis, orienteerumises ja naiste võrkpallis. Pikki aastaid valdade mänge valitsenud Tartu kaotas esikoha 26 punktiga. Kolmanda koha viis Viljandimaale 215 punkti kogunud Suure-Jaani.

Üle 200 punkti kogusid kümme valda, esikolmikule järgnesid: 4. Vinni 210, 5. Ülenurme 207 (alavõit mälumängus), 6. Kiili 206, 7. Väike-Maarja 205, 8. Viljandi 202 (võit petangis), 9. Kernu 201, 11. Saarde 201 (võit meeste võrkpallis) punkti.

Parima väikse vallana (kuni 2000 elanikku) sai 193 punktiga üldjärjestuses 12. koha Mäetaguse, teise koha karika sai väikestest Iisaku (185) ja kolmanda Imavere (170).

Alavõidud saavutasid Juuru köieveos ja Avinurme jahilaskmises. Juhtide võistluse parimad olid Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla ja Imavere volikogu esimees Eve Okas.

Kokku võistles 15aastase vaheaja järel mänge võõrustanud Vändras erinevatel aladel 1100 sportlast poolesajast Eestimaa vallast.

Samal ajal valdade mängudega toimusid Türil 41. Eesti linnade mängud, kus võidud said Jõhvi (üle 10 000 elanikuga) ja Türi (alla 10 000 elanikuga linnade arvestuses).
24. Eesti valdade suvemängud korraldas Eestimaa Spordiliit Jõud koostöös Vändra Alevivalitsuse ja Pärnumaa Spordiliiduga.

Tulemused

Aegade suurim medalisaak

Serbias, Novi Sadis toimuvatel FIMBA Euroopa 9. meistrivõitlustel seenioride korvpallis tehti ajalugu – kõik 5 võistkonda Eestist, kes osalesid eri vanusegruppides, naasid medalitega.

Eesti 50+ naiskond, kes võitis EM kulla
Eesti 50+ naiskond, kes võitis EM kulla

Eile võitis Eesti 50+ naiskond finaalis tugevat Saksa võistkonda ning Eesti seeniorid pälvisid ajaloos esimest korda EM kulla. Võit tuli kindlalt seisuga 59:35. Ajaloolisele hetkele olid kaasa elama tulnud kõik kohapeal viibivad eestlased. Kulla tõid Eestile Sirje Kikas, Iivi Kaljuvee, Kai Jürme, Epp Jürme, Piret Jahilo, Tiia Uibooss, Mare Krutta, Reet Rausberg, Katrin Aava, Ülle Järv. Enamus võistkonnas mänginuid jõuab Eestisse Tallinna lennujaama esmaspäeval, 4. juulil kell 19.10 Riia lennuga.

Naised 45+ võitsid Saksamaad seisuga 47:42 ja pälvisid pronksi.

Meeste 60+ võistkonnal jäi laeks hõbe nagu ka kaks aastat tagasi Ostravas. Seekord kaotati finaalis Serbiale 44:56. Serbia koondises mängisid mitmed kõrgete tiitlitega endise Jugoslaavia meeskonna liikmed.

Meeste 70+ võistkond võitis pronksi ülekaaluka võiduga Austria võistkonna üle seisuga 48:13.

Eesti M35+ meeskond mängis täna pronksile Serbia II võistkonna vastu ja võttis samuti võidu seisuga 75:70. Meeskond oli veel viimasele veerandile vastu minnes kuue punktiga taga- suure võitluse ja mitme raske kolmesega saadi viik ja initsiatiiv kätte. Legendaarse “Kalevi vanaga” saadi paar lihtsat korvi 4. veerandajal, suruti vastaseid kaitses ning magus võit tuligi Eestisse!

Mängude info on veebilehel

Senini oli Eestil kaheksa Euroopa seenioride tiitlivõitlustega kogutud kokku kaks hõbemedalit ja viis pronksi, millele lisandus 1 kuld, 1 hõbe ja 3 pronksi.

Häädemeeste “Seitse surmapattu” jõudis Pärnus Munamäe alla

Aire Koop kirjutas ja lavastas keskaja-teemalise müsteeriumi „Seitse surmapattu“ ülemöödunud aastal spetsiaalselt Ulvila keskajapäevadel esitamiseks ja täna mängiti sama lugu mõningate täiendustega Pärnu hansapäevade keskaja laval.

Aire Koop, lavastaja Foto Urmas Saard
Aire Koop, lavastaja. Foto: Urmas Saard

„Etendus-müsteeriumi mõte sündis sellest, et tunamullu avanes Häädemeeste harrastusteatri trupil võimalus osaleda Soomes Ulvilas toimunud keskajafestivalil. Teadsin, et festivaliseltskond on rahvuslikult väga erinev: soomlased, eestlased, lätlased, prantslased. Pidin lavastama midagi niisugust, mis oleks ka sõnadeta lihtsalt mõistetav ja ühtlasi keskaja teemasse sobivalt haakuv,“ selgitas Koop.

„Head ideed polnud varnast võtta. Mõlgutasin pikalt mõtteid kuni äkki maandusingi keskaja kristliku filosoofi Aquino Thomase seitsme patu kirjelduste keskele, mis meenutasid kunagisi filosoofia õpinguid.”

Katoliiklik teoloogist filosoof sündis Itaalia kõrgaadli perekonnas arvatavalt 1225. a alguses, suri Fossanova kloostris 1274. a 7. märtsil. Katoliku kirik hindab Thomast oma suurimaks teoloogiks ja arvas kiriku doktorite hulka. Kirik kuulutas teadlase pühakuks aastal 1323. Kuuldavasti väljendas Thomas oma mõtteid hea süsteemsusega, lihtsa ja selge arusaadavusega. Küllap sellest oli abi ka Koobil, kui asus lavastust kirjutama.

Loe edasi: Häädemeeste “Seitse surmapattu” jõudis Pärnus Munamäe alla

Täna tuli Eestile ajaloo esimene kuld seenioride EM-ilt korvpallis

Serbias, Novi Sadis toimuvatel FIMBA Euroopa 9. meistrivõitlustel seenioride korvpallis tehti täna ajalugu – esimest korda saavutas Eesti võistkond EM kuldmedali.

Eesti võistkonna ajaloo esimene kuld EMil

Eesti 50+ naiskond alistas finaalis tugeva Saksa naiskonna võimsalt seisuga 59:35 ja pälvis kirkaimad medalid! Võistkond võitles kogu mängu ning oma panuse andis “kuues mees platsil”. Ajaloolisele hetkele olid kaasa elama tulnud kõik kohapeal viibivad eestlased, vahendab Piret Hallik-Sass. Novi Sadis võistleb kokku 5 Eesti võistkonda.

Eile kaotas Eesti M35+ meeskond Venemaale 57:102 ja mängib pronksile Serbia II võistkonna vastu. Naised 45+ võitsid just hetk tagasi Saksamaad ja võitsid pronksi seisuga 47:42.

Täna on Eesti võistkondadel kokku kaks pronksimängu ja kaks kullamängu, homseks jääb 1 pronksimäng. Õhtupoole on võimalus eestlaste kullasaaki suurendada M60+ meeskonnal.

Mängude live-ülekanded veebilehel

Senini on Eestil kaheksa Euroopa seenioride tiitlivõitlustega kogutud kokku kaks hõbemedalit ja viis pronksi.

 

Eesti võistkonna ajaloo esimene kuld EM-il →

Samal teemal:

Eesti N50 naiskond peale voitu lätlaste üle

 

 

 

Kaks Eesti seenioride võistkonda jõudis korvpalli EM finaali

Raadil mälestatakse Jaan Tõnissoni

2. juulil 1941 mõisteti NKVD sisevanglas Jaan Tõnissoni üle „kohut“. Kui Vene vägi 1941. aasta suvel Eestist lahkus, leiti vanglast Jaan Tõnissoni kohver. 4. juulil evakueeritud vangide nimekirjast oli ta nimi maha tõmmatud.

Jaan Tõnissoni mälestamine 2012 a 3 juulil Tartus Foto Peeter Talvar
Jaan Tõnissoni mälestamine 2012. a 3. juulil Tartus. Foto: Peeter Talvar

3. juuli keskpäevaks ootab MTÜ Jaan Tõnissoni Selts rahvast Tartu Raadi kalmistule Tõnissonide suguvõsa hauaplatsile, et mälestada Jaan Tõnissoni. Kalmistul kõnelevad EELK Tartu Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming ja Euroopa parlamendi saadik Tunne Kelam. Sissejuhatuse teeb Tõnissoni seltsi abiesimees Trivimi Velliste.

Koledast ja julmast 1941. aasta suvest möödub seitsekümmend viis aastat. Need inimesed, kes selles suves elasid, nägid elu ja maailma kiiret muutumist, sest üksteise otsa kuhjusid nõukogude võimu julmusest kantud juuniküüditamine, suurriikide salakavalad ja inimlikkust eitavad plaanid ning puhkenud maailmasõda. Inimesed kadusid ning kuigi nende lähedased ootasid nende tagasitulekut veel aastakümneid, ei tulnud paljud neist enam kunagi, tõdeb Tõnissoni seltsi esimees Krista Aru.

Viimased kindlad teated Jaan Tõnissonist, kahekordsest riigivanemast ja Riigikogu esimehest, ajalehe Postimees omanikust ja väljaandjast, Tartu Ülikooli ühistegevuse professorist, pärinevad 1941. aasta 2. juulist. Sel päeval määrati Jaan Tõnissonile, kes oli vangistatud juba ööl vastu 13. detsembrit 1940, NKVD vägede Balti ringkonna sõjatribunali diviisijuristi Andrian Gorjatšovi eesistumisel kõrgeim karistusmäär – mahalaskmine.

Loe edasi: Raadil mälestatakse Jaan Tõnissoni

Avatud Pärnu hansapäevad kestavad pühapäevani

Täna avati Pärnus 16. korda toimuvad hansapäevad, mis algasid keskpäeval rongkäiguga raekoja esiselt mööda keskaegset Uut tänavat Pühavaimusse, edasi Rüütlit pidi Vana-Tallinna tänavale ja tunnelväravate kaudu vallikraavi otsa äärde, kus linnapea Romek Kosenkranius kuulutas päeva tähtsündmuse avatuks.

Mart Tõnismäe Foto Urmas Saard
Mart Tõnismäe. Foto: Urmas Saard

Üllatuspauk ei ehmatanud pealtvaatajaid oodatud hetkel, vaid väikese viivituse järel pisut ootamatult. Hansapäevade peakorraldaja Mart Tõnismäe ütles viivitust kommenteerides, et seda juhtunud juba keskajalgi, et niiskust saanud püssirohi tõrkus pauku tegemast. Aga oli endas veendunud, et ükski pauk ei jää lahti minemata ja nii ka läks ning koos kärgatusega avanes vallikraavi purskaevu vetevoolgi. Viimases sisaldus ka sümboolne tähendus, sest tänavuse keskaja hansapäevade pärandkultuuri festivali tunnuslauseks valiti “Juurte juurde: veeteed ja teeveed”.

Hansalinnale kohaselt moodustavad kauplejad rahvusvahelise turu, kus kohtab ligemale 400 müüjat Eestist ja teistest riikidest. Viiel laval toimub kolmel päeval kokku 80 kontserti. Väljapoolt Eestit esinevad oma kultuurikavaga külalised Lätist, Valgevenest, Rootsist, Venemaalt. Igaüks väga omanäoline.

Loe edasi: Avatud Pärnu hansapäevad kestavad pühapäevani

Kaks Eesti seenioride võistkonda jõudis korvpalli EM finaali

Serbias, Novi Sadis toimuvatel FIMBA Euroopa 9. meistrivõitlustel seenioride korvpallis jõudsid kõik 5 Eesti võistkonda poolfinaalidesse ning kaks neist said eile ka finaali. 

Eesti N50 naiskond peale voitu lätlaste üle
Eesti N50 naiskond peale voitu lätlaste üle

Kõigepealt sai finaali Eesti naiste 50+ võistkond, mis tasavägises mängus alistas lõpusekundite vabaviskest Läti 47: 46. Finaalis tuleb kokku minna tugeva Saksamaa naiskonnaga.

Teisena sai finaali meeste 60+ võistkond, mis alistas hingestatud mänguga ülekaalukalt Sloveenia 68: 36. Meeskonna resultatiivseim oli Rašid Abeljanov 22 punktiga.

Meeste 35+ vanuseklassi võistkond võitis veerandfinaalis Venemaa eakaaslasi 72: 69 ning kohtub reedel poolfinaalis uuesti Venemaaga, sest teises poolfinaalis peavad kohtuma kaks Serbia võistkonda, et järgida FIMBA võstluste reegleid, mille kohaselt finaalis ei tohi kohtuda ühe riigi võistkonnad.

Naiste 45+ võistkond kaotas poolfinaali Ukraina naiskonnale 31: 47 ning hakkab püüdma pronksmedaleid Saksamaa vastu.

Meeste 70+ võistkond kaotas poolfinaali Venemaaga 27: 44 ning mängib pronksmedalitele Austriaga.

Finaalid ja pronksmedalimängud toimuvad Novi Sadis 2. ja 3. juulil.

Loe edasi: Kaks Eesti seenioride võistkonda jõudis korvpalli EM finaali

Igor Taro asus ametisse Põlva maavanemana

Tänasest asus Põlva maavanemana tööle Igor Taro, kelle vabariigi valitsus neljapäevasel istungil järgnevaks viieks aastaks ametisse nimetas.

Igor Taro, Põlva maavanem
Igor Taro, Põlva maavanem

Oma ametiaja peamiseks eesmärgiks peab värske maavanem haldusreformi ja sellele järgneva riigireformi mõistlikku läbiviimist Põlvamaal ning teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi säilitamist. “Inimesed ootavad meilt paremaid teenuseid, pädevamaid vastuseid ja sujuvamat koostööd. Praegune halduskorraldus on ajale jalgu jäänud – see pole suutnud peatada linnastumist ega väljarännet. Viimane aeg on midagi muuta. Näeksin hea meelega, et miinimumnõuete täitmise ja kauplemise asemel tekivad meil nii kaasajas väljakujunenud majandussidemete kui ka ajaloolise ja kultuurilise seosega võimekad omavalitsusüksused,” ütles Taro.

Igor Taro on lõpetanud Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi ja omandanud kõrghariduse Lomonossovi nimelises Moskva riiklikus ülikoolis ajakirjanduse erialal. Alates 2015. aastast töötas ta Võrumaa arenguagentuuris turismikoordinaatorina ja AS Värska sanatooriumis turundus- ja kommunikatsioonijuhina.

Endine maavanem Ulla Preeden lahkus ametist omal soovil enne ametiaja lõppu ning asus tööle Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektorina.

Samal teemal:

Põlva maavanema ametist lahkuv Ulla Preeden Foto pressisõnumiga

 

 

 

Ulla Preeden lahkub Põlva maavanema ametist

 

Mesilane ja Kajakas Pärnu Lastepargis

Kolmapäeviti Pärnu Lastepargis toimuvad rahvalikud suvised vabaõhukontserdid toovad iga kord kohale teatud kindla publiku, lisaks peatuvad vaatama ja kuulama ka paljud juhuslikud möödujad. Eile õhtupoolikul esinesid selts Mesilane ja Kajakas.

Kajakas Foto Urmas Saard
Kajakas. Foto: Urmas Saard

Pärnu rahvakultuuri selts Mesilane asutati 1996. aastal folkloorirühmana, sest endised laulukoori liikmed tahtsid ka rahvatantsu harrastada. Tegemist on eakatega, kes ei malda kodus istuda. Õpitakse folkloorseid tantse ega ole jäetud laulmistki unarusse. Kavas kasutatakse pärimuslikku folkloori, ehedat Pärnumaa folkloori ja nende endi ülestähendusi lauludest. Mõne laulu saateks on seatud ka liikumisi ja tantse rühma liikmete ja juhendajate poolt. Osaletud on näiteks Baltica ettevõtmistes, samuti folklooriüritustel Pärnu linnas ja maakonnas.

Kajakas on mõnevõrra vanem, loodud 1992. a. Asutajate hulgas oli tunnustatud rahvatantsujuht Naima Ebrok, kes aitas määratleda seltsi põhieesmärgiks rahvuskultuuri säilitamise ja tutvustamise.

Üldtunnustatud rühm on osalenud rahvatantsupidudel üle riigi. Samuti on esinenud rahvusvahelistel folkfestivalidel Soomes, Tšehhis, Lätis, Leedus, Itaalias, Belgias, Türgis, Ungaris, Kreekas, Inglismaal, Rootsis, Torontos jm.

Loe edasi: Mesilane ja Kajakas Pärnu Lastepargis

Ulla Preeden lahkub Põlva maavanema ametist

Täna on viimane tööpäev 2011. aasta sügisest Põlva maavanema ametit pidanud Ulla Preedenil, kes alates juulikuust alustab tööd Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektorina.

Põlva maavanema ametist lahkuv Ulla Preeden Foto pressisõnumiga
Põlva maavanema ametist lahkuv Ulla Preeden. Foto: pressisõnumiga

Ametiajale tagasi vaadates jäävad Preedenile eelkõige meelde erinevad inimesed, kellega aastate jooksul kohtutud on. “Maakonna tasandilt võtan endaga kaasa väga head koostöösuhted jõustruktuuride ning ettevõtjatega, kes üheskoos Põlvamaa arengu ja tuleviku pärast muret tunnevad ning kaasa soovivad rääkida,” lisas Preeden.

Põlvamaa suurima väljakutsena näeb Preeden kahtlemata haldusreformi ja sellele järgnevat riigireformi: “Selles protsessis on jätkuvalt palju teha ning oleks kahju kui haldusreformiga seonduvad otsused sünniksid emotsioonide põhjalt.”

Preeden kinnitas, et Tartusse tööle asudes ei jää talle ka edaspidi Põlvamaal toimuv kaugeks: “Elukohaks jääb mulle ikka Räpina ning enamike inimestega jään sidet hoidma erinevatel maakondlikel sündmustel kohtudes. Kindlasti püüan Põlvamaad puudutavatel teemadel kaasa mõelda ja rääkida,” sõnas Preeden.

Alates 1. juulist alustab Põlva maavanemana tööd Igor Taro, kes nimetatakse viieks aastaks ametisse vabariigi valitsuse tänasel istungil.

Pärnu suvemuusikaga alustas Ranna kõlakojas “Bright Brass”

Juba viiendat hooaega jätkav Pärnu Suvemuusika tõi eile õhtul Ranna kõlakoja lavale möödunud sügisel alustanud värske ja lootustandva vaskpillikvinteti “Bright Brassi”.

Mattias Vihmann, Teno Kongi, Enri Remmelgas, Raimond Vendla, Chris Sommer Foto Urmas Saard
Mattias Vihmann, Teno Kongi, Enri Remmelgas, Raimond Vendla, Chris Sommer. Foto: Urmas Saard

Noorte muusikute koosseisu kuuluvad: Chris Sommer ja Raimond Vendla – trompetid, Mattias Vihmann – metsasarv, Teno Kongi – tromboon, Enri Remmelgas – tuuba.

Kuulajateni sooviti tuua heal tasemel puhkpillimuusikat barokist jazzini. Viiest mängijast kolm – Chris Sommer, Raimond Vendla ja Enri Remmelgas – on Pärnu juurtega, mis kontserdisarja avalöögi koduselt nostalgiliseks muutis.

“Bright Brassi” repertuaar on väga mitmekesine ja pakkus kuulamist igale maitsele. Põhiosa kavast moodustasid jazz- ja barokkmuusika ning seaded sümfoonilistest lühivormidest. Kontsertkava valikul oli noortele meestele oluline, et teosed pakuksid igale mängijale võimalust näidata oma musikaalset võimekust ning võluda sellega kuulajaid.

Miks just nimeks “Bright Brass”? Vastus on väga lihtne – vaskpilliansambel on tuntud just oma sära ja võimsa kõla poolest! Siiski on vaskpillidel ka salapärane õrnem pool, mida tähelepanelik kuulaja kontserdil kindlasti märkas. Tromboonimängija Teno Kongi laulusoolo oli üllatuseks nii kutsujale kui publikule – see oli väga ilus. Loodetavasti nõustus sellega kogu publik.

Loe edasi: Pärnu suvemuusikaga alustas Ranna kõlakojas “Bright Brass”