Maire Kriis

Lahemaal toimub metsatööpäev hobustega

Keskkonnaamet, Aaviku talu ja Eesti Hobusekasvatajate Selts korraldavad Lahemaal hobustega metsatööpäeva, kus räägitakse hobutöö ajaloost ja perspektiividest ning saab koos raskeveohobustega metsast palke välja vedada.

Metsatööpäev toimub 7. märtsil Kolgaküla rahvamajas ning seminari praktiline osa Aaviku talu metsamaal.

Seminaril esinevad ettekannetega metsandusega seotud inimesed ja hobusekasvatajad. Lauri Salumäe Rakvere Metsaühistust räägib talumetsade kasutusest looduskaitsealadel, Külli Rahu Keskkonnaametist metsaomaniku õigustest ja kohustustest kaitsealade majandamisel, Krista Sepp Eesti Hobusekasvatajate Seltsist tööhobuste aretusest, Ingrid Klein hobutöö koolitusest Järvamaa Kutsehariduskeskuses, Indrek Tust Stora Enso Eesti AS-st metsamaterjali olemusest, Eerik Väärtnõu kaitsealuste metsade kasutusest RMK-s ning Enn Rand Eesti Hobusekasvatajate Liidust raskeveohobuste kasutamisvõimalustest.

Pärast teoreetilist osa minnakse Aaviku talu metsamaale, et oma silmaga näha ja oma nahal kogeda, mida tähendab Eesti raskeveohobustega metsast palke välja vedada. Metsamaterjali kokkuvedu Aaviku talus juhendavad Ennu Tšernjavski, Andrus Andresson, Sven Miller ja Tuuli Sammelselg.

Ennu Tšernjavski,

Aaviku talu peremees

Toimub Naha dolokivikarjääri keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu

18. veebruaril toimub Mõniste rahvamajas Naha dolokivikarjääri keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avalik arutelu. Keskkonnaametile esitati 2013. aastal kaks taotlust, millega sooviti Võrumaal Mõniste vallas Kalkahju ja Naha maardlates dolokivi kaevandama hakata. Amet algatas taotlustele keskkonnamõju hindamise. Selgus, et taotlejad viivad mõjude hindamise läbi eraldi ning Kalkahju dolokivikarjääri KMH programmi avalik arutelu toimus 2014. aasta aprillis. Kohalike huvi otsustamisel kaasa rääkida oli väga suur, arutelul osales 70 inimest. Tänaseks on ekspert, võttes arvesse esitatud ettepanekuid, programmi täiendanud ja saatnud Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks. Naha dolokivikarjääri keskkonnamõju hindamise programmiga on võimalik tutvuda Keskkonnaameti Võru ja Räpina kontorites ning keskkonnaameti kodulehel.

Naha dolokivikarjääri KMH programmi avalik arutelu toimub Mõniste rahvamajas (Kuutsi külas) 18. veebruaril kell 17.

Annika Remmel

“Kalafest” toob kaasa muudatused Viljandi linna ühistranspordis

Seoses 13. veebruaril “Kalafesti” rongi saabumisega Viljandisse kell 18.50, sõidab raudteejaamast läbi Jakobsoni kooli juurest kell 18.45 sõitu alustav buss nr 10. Raudteejaamas on buss orienteeruvalt 18.58. Edasi jätkab buss teekonda oma tavapärasel viisil Paalalinn – Bussijaam kuni 10 minutilise hilinemisega.

Kuna laupäeval 14. veebruaril on järveäärne ala autode parkimiseks, siis ei ole võimalik bussil nr 2 sõita järve äärde, seega jäävad liinil ära peatused Tartu, Kõrgemäe, Järve.

*Kalfesti Rong väljub Balti jaamast 13. veebruaril kell 16.26, peatub teel Viljandisse kõikides peatustes ja jõuab sihtjaama kell 18.50.

Katrin Reimo

Lastefond kutsub kampaaniaga “Ulata sõbrakäsi!” sõlmima püsiannetust kõige südamelähedasemale abivajajale

Veebruari kui sõbra- ja haruldaste haiguste päeva tähistamise kuu puhul lükkas SA TÜK Lastefond käima kampaania “Ulata sõbrakäsi!”, mille raames saab iga heategija püsiannetuse sõlmimisel valida ühe haruldase haigusega lapse, kelle toetuseks tema perioodiline annetus läheb. Nii ollakse ühele lapsele järjepidevalt kindlaks toeks.

Püsiannetus tähendab sisuliselt enda kodupangas sõlmitavat püsikorraldust, mille korral laekub annetaja pangakontolt üks kord kuus enda määratud kuupäeval enda poolt valitud summa automaatselt Lastefondile. Kui seni suunati kõik kogunenud püsiannetused üldisesse toetusfondi, millest abistati kõiki Lastefondil abi vajavaid raskelt haigeid lapsi, siis nüüd saab iga püsiannetaja ise valida, kelle abistamiseks tema igakuine toetussumma läheb.

Endale südamelähedase abivajava lapse, kellele soovitakse pakkuda püsivat tuge, saab lihtsalt ja kiirelt välja valida spetsiaalse veebilahenduse abil aadressil http://lastefond.ee/ulata_sobrakasi. Sealsamas saab mugavalt konkreetse lapse toetuseks ka püsiannetuse sõlmida.

Kampaanialehel on haruldaste haiguste kuu tõttu välja toodud just haruldasi haigusi põdevad lapsed, kuid tegelikult võib iga inimene valida endale kõige südamelähedasema sõbra kõigi Lastefondi poolt toetust saavate laste ja projektide seast, mis on välja toodud fondi kodulehel aadressil http://lastefond.ee/lastefondist/kaimasolevad-projektid/. Selleks tuleb pangas püsikorraldust sõlmides märkida ülekande selgituseks valitud lapse või projekti nimi.

Lisaks püsiannetuse sõlmimisele saab veebruaris toetada haruldaste haigustega lapsi paljudes Tartu Lõunakeskuse ja Tallinna Ülemiste keskuse kauplustes vahetades 16.-28. veebruarini 1-eurose annetuse Lastefondi heategevusliku helkuri vastu.

Merili Kärner
SA TÜK Lastefondi projekti- ja teabejuht

Aasta kultuurisõbrad on selgunud

Kultuuriminister Urve Tiidus tunnustas kinos Artis ettevõtteid, kes on pikaajaliselt toetanud eesti kultuuri ning andis tänuüritusel üle kolm aasta kultuurisõbra tiitlit.

Aasta kultuurisõbra tiitli pälvisid ettevõtja Ahti Heinla, Premia Tallinna Külmhoone AS ja AS Tallink Grupp. Minister kinkis kultuurisõbra tiitli saajatele Kärt Ojavee helendava taiese „Undefined useful object“ („Määratlemata kasulik objekt/asi“).

Ettevõtja Ahti Heinla on olnud mitmeid aastaid PÖFF-i suurim eraisikust toetaja. Tema panus Eesti kultuuri on väga tähtis, sest toetatavaid valdkondi on teisigi.

Premia Tallinna Külmhoone AS on laulu- ja tantsupeoliikumise väga pikaajaline toetaja ja partner. Viimasel peol oli Premia taas sündmuse üks suurtoetajatest, tagades osalejatele väliköökides magustoidud. Väga hästi õnnestus ka laulu- ja tantsupeo tarbeks loodud „Koorijäätis“.

AS Tallink Grupp on olnud suuremahuline kultuuri-ja spordisündmuste toetaja läbi aastakümne. Näiteks toetab Tallink Otepää MK-võistlust murdmaasuusatamises, on SEB Tallinna Maijooksu ja SEB Tallinna Maraton peasponsor ning Muhu regati toetaja. Lisaks on Tallink olnud Jazzkaarele pikaajaline partner ja on läbi aastate toetanud ka TallinnMusicWeek`i, Sõru Jazzi ja Tuletorni Kontserti.

Ühtlasi andis kultuuriminister Urve Tiidus üritusel üle tänukirjad 37 ettevõttele ja eraisikule, kes esitati erinevate kultuurivaldkonna organisatsioonide poolt.

Aasta kultuurisõber 2014: Ahti Heinla, Premia Tallinna Külmhoone AS, AS Tallink Grupp,

Kultuuri sõber (tänukiri): Smarten Logistics AS, Jaanus Mikk (Narva Gate OÜ), AS Viljandi Metall, OÜ Raikküla Farmer, Akzo Nobel Baltics AS, Jaen Uussalu (Plaat Detail OÜ), Danske Bank AS Eesti Filiaal, Nordea Pank, AS Tallinna Kaubamaja, Prike AS, Miroslaw Pienkowski (Microfix), AS Tallinna Vesi, AS BLRT Grupp, AS Eesti Telekom, AS ESPAK, AS Starman, Jaakko Ahti (Viking Line Abp), Viru Keemia Grupp AS, AS Põltsamaa Felix, Altia Eesti AS, Toomas Suurvärav, Üllas Täht, SALTO AB, Art Konverentsitehnika, Enn Kunila (NG Investeeringud), Tatiana Tolstaya (KOSMOS IMAX kino), Nordic Hotel Forum ja Feliks Mägus, AS GIGA, KAFO OÜ, Rahva Raamat, Radisson Blu Sky Hotel (AS Astlanda hotell), Metro Capital, Andi Kasak (Saint-Gobain Glass Estonia SE), Bronšteinide Pere Heategevusfond, SA Aitan Lapsi, Ado Kirsi, Hooandja.

Koreograafide debüütsari PREMIERE`15 tutvustab tantsumaastiku tulevikulootusi

Uute koreograafide sarja PREMIERE seitsmes aastakäik toob 18.veebruaril Sõltumatu Tantsu Laval publikuni Maarja Tõnissoni ja Arolin Raudva loomingu. PREMIERE on Sõltumatu Tantsu Ühenduse sari koreograafidebüüdiks, kuhu igal aastal valitakse laekunud taotluste põhjal välja kaks koreograafi, kes saavad toetuse oma esimese tantsulavastuse väljatoomiseks Sõltumatu Tantsu Laval. 2015. aastal etenduvad PREMIERE raames Maarja Tõnissoni lavastus “Body Shift Body” ja Arolin Raudva lavastus “Dying to Become”.

Arolin Raudva on tantsukunstnik, kes ütleb ise end armastavat pompöössust ja skulpturaalsust. “Viskun ühest äärmusest teise, tegelen vahutava enese petmise ja lihasse lõikava aususega. Kaunistuste alt loodan leida üles tõelisi essentse.” Arolin on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala ning täiendanud end Islandi Kunstide Akadeemias kaasaegse tantsu erialal. Osaleb aktiivselt tantsijana erinevate koreograafide lavastustes.

Maarja Tõnisson on vabakutseline tantsukunstnik. Lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala ning täiendanud end Berliini Kunstide Ülikoolis (HZT). Viimasel ajal on ta süvitsi tegelenud somaatiliste treeningute ning improvisatsiooniga. Teda huvitavad keha süsteemid, anatoomiline poeesia ja keha loomulik intelligentsus. Tants ja etenduskunstid on Maarja jaoks vahendiks meelte ja emotsioonide vabastamisel.

Varasemalt on PREMIERE püünele toonud tänaseks tunnustatud tantsukunstnikud Karl Saksa, Svetlana Grigorjeva, Üüve-Lydia Toompere ja Jaan Ulsti. PREMIERE koreograafid ja lavastused on kaasa rääkinud ka auhindande jagamisel. Karl Saksa PREMIERE-sarjas etendunud “Tšuud” nimetati 2010. aastal Eesti teatri aastaauhindade parimaks tantsulavastuseks. Svetlana Grigorjeva märgiti Eesti Sõltumatu Tantsu auhinna aasta tulijaks 2011. aastal PREMIERE raames etendunud “sõp rus est” lavastusega.

PREMIERE’15 lavastused esietenduvad 18. veebruaril kell 19 Sõltumatu Tantsu Laval, et siis tantsukunsti ärksamatele keskustele Eestis ring peale teha.

Etendused on Tallinnas 19, 25. ja 26. veebruaril, Rakvere Teatris 3.märtsil, Tartu Uues Teatris 4. märtsil ning Viljandis Tartu Ülikooli/Viljandi Kultuuriakadeemia black boxis 27. aprillil.

Vähiravifond “Kingitud elu” kogus aastaga üle 306 000 euro

Neljapäeval, 5.veebruaril tähistab Hille Tänavsuu vähiravifond “Kingitud elu” oma esimest sünnipäeva. Aastaga on fond vähiravisse annetustena kogunud üle 306 000 euro ning toetanud 11 abivajajat. Abisaanud on vanuses 20-77, elavad Eesti eri paigus, pooled neist on eestlased, pooled vene rahvusest. Kõik nad jäid oma ravis ühel hetkel haigekassa ukse taha. Nende ravi tunnistati “mittekulutõhusaks”. Fond aitas soetada haigekassa rahastuseta ravimeid kokku 75 000 euro väärtuses. Fondi abil said patsiendid kätte kaheksa erinevat tüüpi kasvajatele mõeldud moodsat ravimit. Neist kalleim maksaks patsiendile apteegis ligi 10 000 eurot kuus. “Üks asi on aidata soetada ravimeid, mis maksavad tuhandeid eurosid. Kuid rasket võitlust pidavale inimesele ja tema perele on vähemalt sama tähtis kinkida lootust. Tänan kõiki fondi toetajaid ja pöidlahoidjaid, tänu kellele oleme saanud kinkida lootust ja täisväärtuslikke elupäevi oma kallite seltsis,” ütles fondi juhatuse esimees Toivo Tänavsuu.

Vähiravifondil “Kingitud elu” on üle tuhande annetaja. Neist ligi paarsada toetavad fondi jõukohase panusega iga kuu (mõni 1 euroga, mõni 100 euroga). Juriidilistest isikutest annetajatele kehtib tulumaksusoodustus. Mitu inimest on lasknud oma sünnipäevakülalistel kingituse asemel fondi annetada või tähistanud spontaanse annetusega mõnda muud olulist eluhetke.

Fond jätkab aktiivselt annetuste kogumist ning eestimaalaste südame avamist abivajajatele ka erinevatel üritustel, kontsertidel, kaubanduskeskustes jm. Kogu info leiab www.kingitudelu.ee/toeta.

SA Hille Tänavsuu Vähiravifond “Kingitud Elu” (www.kingitudelu.ee ) on asutatud 5. veebruaril 2014 Hille ja Toivo Tänavsuu ning Janek Mäggi poolt. Fond hüvitab annetustest kogunevate võimaluste piires nende patsientide raviarveid, kelle ravimeid Eesti Haigekassa ei kompenseeri. Raha tuleb sihtasutusele tehtud annetustest. Fondi nõukogu otsustab kas ja keda toetatakse, nõukokku kuuluvad onkoloogid dr Peeter Padrik, dr Hele Everaus, dr Kristiina Ojamaa, dr Kadri Putnik ja tervise arengu instituudi direktor Maris Jesse, näitleja Rita Rätsepp ja suhtekorraldaja Janek Mäggi.

Tartus Tiigi seltsimajas näeb-kuuleb seekord parmupille

Eesti parmupillimängu uurija, grupiõppe ja meloodiamängimise propageerija Cätlin Mägi musitseerimas. Foto: Ülar Mändmets

Tartu tantsuklubis Tiigi seltsimajas 11. veebruaril kella 20-24.

Tartu tantsuklubis on esmakordselt lava parmupillimängijate päralt. Kohal on aktiivsed parmupillimängijad Viljandist ja Tartust. Õhtu jooksul kõlab palju tuttavaid ja tuttavlikke rahvatantse 19. sajandi teisest poolest ja 20. sajandi algusest, mida tavatseti tantsida külapidudel Eestis ja palju kaugemalgi.
Parmupillimängijaid ohjab laval südikas tegevmuusik ja muusikaõpetaja Cätlin Mägi, kes on uurinud põhjalikult just Eesti vanemat parmupillimuusika repertuaari. Oma uurimustööd on ta teinud torupilli- ja parmupillilugude taasesitamisest. Cätlin Mägi on teinud ära tänuväärse töö parmupillimuusika traditsiooni kogumisel. Aastal 2011 ilmus temalt kogumik “Eesti parmupill”. See on eesti- ja inglisekeelne raamat, noodir aamat ning CD, mis hõlmab kogu parmupillitraditsiooni, mida arhiividest ja muuseumidest võib leida: ajalugu, pillimehi, fotosid, pille, mänguõpetust,

Ajanihe - Villem Ilumäe Lääne-Nigulast ja Cätlin Mägi Viljandist. Cätlin Mägi onpõhjalikult uurinud arhiivimaterjale Eesti vanemast parmupillimuusika repertuaarist ja parmupillimängijatest. Fotomontaaž: Rene Liivamägi — Ajanihe – Villem Ilumäe Lääne-Nigulast ja Cätlin Mägi Viljandist. Cätlin Mägi onpõhjalikult uurinud arhiivimaterjale Eesti vanemast parmupillimuusika repertuaarist ja parmupillimängijatest. Fotomontaaž: Rene Liivamägi

noodimaterjali ja lugusid traditsioonilistelt esitajatelt. Cätlin Mägi on läbi viinud palju parmupillikursusi üle Eesti ja ka välismaal ning ta on omamoodi parmupillimängu grupiõppe ja meloodiamängimise propageerija siinmail.
Teadmiseks, et vahetult enne parmupillimängijate Tartu tantsuklubi toimub 7. veebruaril Tallinnas 2. Eesti parmupillifestival.
Kõik rahvamuusikud ja tantsijad on oodatud Tartu tantsuklubisse aktiivselt osalema, kel on mahti ja lusti. Mõistlik on enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, vahetusjalanõud ja miks mitte ka külakosti ühisele teelauale.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Võrumaa kunstnik Liive Koppel tähistab juubelit näitusega

Homme, 4. veebruaril kell 16 tähistab Liive Koppel oma 75.a. juubelit ülevaatenäitusega. Olete oodatud näituse avamispeole.

Liive Koppel on sündinud Võrumaal, Väimela Tagakülas 4. veebruaril 1940. Kunstihariduse sai ta Tartu Kujutava Kunsti Koolist, kus õppis maalimist, joonistamist ja kunstipedagoogikat aastatel 1957-1962. Täiendõpet omandanud ERKI´s ja Pedagoogilise Instituudis. Lisaks kunstialasele haridusele on Koppel omandanud ka religioonialaseid teadmisi Tartu Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris.

Liive Koppel on töötanud kunstiõpetajana Alatskivi Keskkoolis, Võru 1. Põhikoolis, Võru huvikojas ja kristlikus laste- ja noorte kunstistuudios “Krisepto”, mille asutajaliige ta oli.
Lisaks on ta töötanud kunstnikuna Võru Tarbijate Kooperatiivis, Võru linna dekooriateljees ja Võru mööblivabrikus, olnud pikka aega tegev Võru Kunstiklubis.

2002. aastast elab Koppel Tartus ning ta kuulub Tartu Kunstnike Liitu.

Näitustel on Koppel esinenud järjepidevalt alates 1970. aastast Eestimaa erinevais paigus ning Soomes, Rootsis, Lätis, Saksamaal ja Venemaal.
Koppeli meelisteemadeks läbi aastate on olnud Eestimaa loodus, lilled, natüürmort.

Näitus jääb avatuks 1. märtsini.

Jaana Huul

Vahur Kersna kohtub lugejatega Sänna raamatukogus

Reedel, 6. veebruaril kell 19 toimub Sänna raamatukogus Vahur Kersna raamatu „Ei jäta elamata“ esitlus. Kõik on oodatud!

Kadi Noor
Sänna Kultuurimõis

Tartu Kaubamaja müüb Lastefondi toetuseks heategevuslikke teesid

Veebruarikuu jooksul saavad kõik head inimesed Tartu Kaubamaja kampaania “Tee süda soojaks” vahendusel toetada Lastefondi, ostes keskuse poodide kassadest heategevuslikku teed.

2€ maksvaid Kubija ürditalu “Kogu pere tee” pakikesi saab soetada kuni 28. veebruarini. Teepakkide müügist saadud tulu, 1€ paki pealt, annetab kaubamaja Lastefondile sügava ja raske puudega laste hoiukodude projekti toetuseks.

Lastefondi tegevjuht Sandra Liiv on Tartu Kaubamajale jätkuva entusiasmi ja valmiduse eest kõigi kaaslinlaste südameid heategevusliku tee abil soojendada väga tänulik. “Aasta kõige külmemal kuul pole vist paremat mõtet kui oma süda soojaks teha ning seeläbi ka hoiukodudes olevaid lapsi toetada,” leiab ta.

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on üks vanimaid ja suuremaid üle-eestilisi heategevusorganisatsioone, mis on alates 2000. aastast annetajate abiga toetanud erinevatele haiglatele seadmete soetamist ning sadu eriravi või -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid kokku kahe miljoni euroga.

Merili Kärner

Mida suvel selga panna?

Eeloleval suvel on moes originaalsed kehakatted. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kaasa lööma suvemoe kujundamisel.
Eesmärk on enne soojade ilmade saabumist anda soovijaile võimalus soetada omale sobiv kehakate. Kuid kõigepealt saab osaleda uue moehiti loomises ning kujundada ise üks vinge viuaasta särk. Aasta lind 2015 on viu. Viuaasta kohaselt riietatuna on kindlasti mugavam osaleda viuaasta üritustel ja mitte ainult… Iga särgiomanik võib oma kaaslastelt otsekoheselt küsida: Mis on sinu vabandus, et sul uut viusärki pole? Kas tead, et sinu täiuslikust välimusest on puudu vaid viusärk? Kas sa uuest viumoest polegi kuulnud?
Viuaasta särki kandes saab tutvustada viusid otseses mõttes nii linnas kui ka maal. Seega, saab osaleda reaalses sotsiaalmeedias. Ja see ei ole tüütu valimiskampaania.
Eesti Ornitoloogiaühingu viuaasta meeskond on kutsunud appi reklaamtoodete spetsialistid FIFAA-st ja kuulutame koos välja viuaasta särgikujunduse konkursi. Konkursi tingimused on viuaasta konkursside lehel www.eoy.ee/viu/konkurss.
Tutvu tingimustega ja löö kaasa viuaasta särgi kujundamisel!
Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodusehuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse. Viude ja viuaastaga saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/viu.

Urmas Sellis

Surnud metssigadest tuleb teada anda

Möödunud aasta septembri algul jõudis koos metssigadega Eesti territooriumile sigade Aafrika katk. Kuigi seni on õnnestunud vältida haiguse levimist kodusigadeni, jääb see oht püsima seni kui katk on liikvel metssigade populatsioonis. Iga üksiku metsas leitud surnud metssea analüüsimine ei ole majanduslikult põhjendatud, samas on uutest leidudest teavitamine taudi leviku ulatuse jälgimiseks äärmiselt oluline, kirjutab Eesti Maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop.

Loe lähemalt Maablogis: https://maablogi.wordpress.com/2015/02/03/teadlane-seakatkust-surnud-metssigadest-tuleb-teada-anda/

Eva Lehtla

Põllumajandusministeerium

Lastekaitse tugevdamine vajab nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse panuse suurendamist

Uuel aastal kehtima hakkavast seadusest rääkis sotsiaalministeeriumi laste õiguste juht Tõnu Poopuu.

Neljapäeval kogunesid Põlva maavalitsuse ja omavalitsuste esindajad sotsiaalministeeriumi lastekaitse ja -hoolekande arengute teemalisele infopäevale. Kokkusaamisel räägiti uuest lastekaitseseadusest ning algava Euroopa Liidu finantsperioodi lastekaitsega seotud toetusmeetmetest.

Lastekaitse valdkonna suundadest ja eesmärkidest ning uuel aastal kehtima hakkavast seadusest rääkis sotsiaalministeeriumi laste õiguste juht Tõnu Poopuu. Poopuu rõhutas lastekaitse valdkonna arendamisel valdkondade ülese koostöö ning nii riigi kui kohaliku omavalitsuse panuse suurendamise vajadust. Sotsiaalministeerium ei näe, et igal väiksel omavalitsusel peaks oma lastekaitsetöötaja olema, küllaga võiksid omavalitsused mõelda ühiste spetsialistide palkamisele.

Täna ei ole ka riikliku struktuuri, mis riigi kõiki lastekaitse ülesandeid täidaks. Selle parandamiseks luuakse alates 2016. aastast sotsiaalkindlustusameti juurde lastekaitseüksus ning neli regionaalset rakendusüksust, mis hakkavad paikema Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Ühe ülesandena hakkavad sealsed spetsialistid kohalike omavalitsusi lastekaitse teemadel nõustama ning keeruliste juhtumite korral abi pakkuma.

Rohkem rõhku plaanitakse panna ka lastekaitsetöötajate pädevusele ning kohalike omavalitsuste lastekaitsetöö toetamiseks plaanitakse luua riigipoolne täiendkoolitussüsteem ning toetus lastekaitsetöötajate töönõustamiste läbiviimisele.

Kohalikel omavalitsustel on võimalus uuel Euroopa Liidu finantsperioodil, alates käesolevast aastast taotleda, erinevaid toetusi uute lasteaedade ja lastehoiu kohtade avamiseks ning puudega laste tugiteenuste arendamiseks. Samuti ootavad lähiaastatel ees mitmed muudatused ja programmid laste asendushoolduse valdkonda.

Maret Reinumägi

Arutleti Roosi kooli riikliku rahastamisvõimaluse üle

Haridus- ja teadusministeeriumi esindajad otsivad Roosi koolile sobivaimat riikliku rahastamisvõimalust. Foto: Põlva maavalitsus.

23. jaanuaril arutlesid maavalitsuse, kohalike omavalitsuste ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajad Roosi kooli edasiste rahastamisvõimaluste üle. Põlva Roosi Kool on lastead-põhikool mõõduka, raske ja sügava intellektipuudega õpilastele. Tänu suurte kogemustega personalile ja renoveeritud ruumidele on Roosi koolis väga hea keskkond ja tingimused erivajadustega laste arendamiseks.

Kuid Roosi kool on munitsipaalkool ning pole võrreldes riigikoolidega saanud samaväärselt toetust, mistõttu õpilase kohamaks on Roosi koolis kõrgem. See omakorda on tinginud olukorra, kus enamasti just kulude kokkuhoiu tõttu mitmed omavalitsused saadavad oma erivajadustega õpilased kaugematesse riigikoolidesse.

2013. aastal oli Põlvamaal 45 intellektipuudega õpilast, kellest 33 õppis väljaspool maakonda ning vaid 13 Roosi koolis. Sel aastal õpib Roosi koolis 12 erivajadusega õpilast ning 8 last on vastavas lasteaiarühmas, kuid hoone ja personali võimalused lubaksid võtta vastu rohkemaid õpilasi.

Maret Reinumägi

Tänasest pühapäevani toimub järjekordne talvine aialinnuvaatlus

Rasvatihane päevalillel. Foto: Tiit Külaots

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema 23.-25. jaanuaril 2015 toimuval talvisel aialinnuvaatlusel, millest on kujunenud Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim rahvateaduse algatus.

Tänavu kuuendat korda toimuval vaatlusel osales eelmisel aastal ligi 3500 linnusõpra, kes vaatlesid kokku üle 86 000 linnu. Mullu tunnustati ettevõtmist ka Aasta Keskkonnategu 2013 auhinnaga.

Aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Selleks tuleb valida endale aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht, mis on soovitavalt lindude toidumaja või toitmispaiga läheduses ning leida 23.-25. jaanuaril üks tund vaba aega valitud kohas lindude tegevuse jälgimiseks. Nii võib toidumaja ümber askeldavaid linde vaadelda kasvõi toast läbi akna ja seda võib teha nii üksi kui koos pere või sõpradega. Selle tunni jooksul tuleb kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid ka kirja panna ning iga liigi puhul üles märkida kõige suurem korraga nähtud isendite arv. Tulemused saab sisestada aialinnuvaatluse kodulehel asuvasse online ankeeti või interneti puudumisel saata ürituse koordinaatorile (Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, Tartu 51005) hiljemalt 1. veebruariks. Esmased tulemused avaldatakse 26. jaanuari päeval, lõplik kokkuvõte veebruari lõpus. Täpsemad juhised talvisel aialinnuvaatlusel osalemiseks ja andmete edastamiseks leiab selleks loodud kodulehelt www.eoy.ee/talv. Talvist aialinnuvaatlust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Aialinnuvaatlus annab suurepärase võimaluse veeta tund aega pere, laste ja loodusega, panustades seejuures ka linnukaitsesse- ja uuringutesse. Väga populaarseks on osutunud Eestis ainulaadne vaatluste online-sisestusankeet (http://www.eoy.ee/talv/vaatlused/) ning võimalus jälgida kõikide teiste aialinnuvaatlejate tulemusi.

Lisaks harivale küljele on talvisel aialinnuvaatlusel ka teaduslik eesmärk. Sel viisil on võimalik saada teavet aialindude arvukuse muutuste kohta, jälile jõuda nende muutuste põhjustele ning vajadusel võtta ette samme aialindude heaolu parandamiseks. Samuti aitab aialinnuvaatlus juhtida tähelepanu sellele, et meie aiad ja pargid on talvel palju liigirikkamad kui esmapilgul võib tunduda. Teaduslike järelduste ja statistika tegemiseks ongi väga oluline, et osaleks võimalikult palju vaatlejaid.

Eesti Ornitoloogiaühing ühendab lindudest huvitatud inimesi üle Eesti ning tegeleb Eesti lindude uurimise, kaitsmise ja tutvustamisega. Enamus ühingu üle 500 liikmest on lihtsalt linnusõbrad, siia kuulub aga ka enamus Eesti kutselistest ornitoloogidest. Eesti Ornitoloogiaühing on ülemaailmse linnukaitseorganisatsiooni BirdLife International ametlik partner Eestis.

Aarne Tuule,

talvise aialinnuvaatluse koordinaator

Matkajate arvates on Läti sild Vigala kauneim

Vigala on sildade maa ja jõgede maa. Läänemaa sillad olid kevadisel roheliste rattaretkel suurteks huviobjektideks. Üldiselt puudub Raplamaal süsteemne piirkonda tutvustav tegevus. Kriitiline mõtlemine viis selleni, et otsustasime koostada valla kalendri, valla sildadest.

Sillad ja jõed on minu tähelepanu alati köitnud. Jõed olid esimesed looduslikud piirid ja suuremad takistused teelisele, jõe äärde jõudes tuli hoog maha võtta, peatuda. Sillad on osa meie kultuuripärandist, seetõttu tasub neist rääkida. Tänaseks on jõe kui takistuse mõju teelisele kõrvaldatud, samas oleks hea kui silla juurde oleks märgitud jõe nimetus, rääkimata silla nimetustest. Üle jõe sõites ei märgatagi enam sildu. Osa sildu on miljöö-väärtusega ja nende juures tasub peatuda: Konuvere, Kasari, Sipa, Läti. Juhul, kui sild pole muinsuskaitse all, võib tema märgiline tähendus kaduda. Hea näide on Läti silla renoveerimine vanade projektimaterjalide põhjal 2009.aastal.

Suuri sildasid Vigalas ei olnud, liiklemisteed suunati koskede järgi, vastavalt sellele, kust suvel hobuse ja vankriga läbi pääses. Suureks takistuseks liiklemisele oli kevadine jääminek, samuti sügisesed vihmaajad. Jõest üleminekuks kasutati ka palkparvesid. Parvemehe kohustused pandi lähemale talupidajale, näiteks oli parvemees Vati silla juures.

Järgmine samm tuli ujuvsildadega, kohapeal nimetati neid nahksildadeks, talveks tõmmati sillaosad jõest välja. Esimene ja ühtlasi ka suurim paekivist (kohalikust kivist) sild valmis Vigala jõele, just Vigala ja Märjamaa kihelkonna piirile (praegu on sild korralike viitadega märgistatud). Sild valmis Eesti rüütelkonna toel. Ehitusmaterjali vedu toimus Vigala ja Märjamaa talupidajate poolt sundkorras ja tasuta. Lisaks pidi iga talu andma ühe päevatöölise silla ehitusele. Sild valmis aastaga ja läks käiku 1861.a. Märjamaa vald võttis Konuvere silla oma vapimärgiks. Muidugi Vigala sildade nimekirjas peaks olema ka Velise (Tahka) sild. Teatavasti Velise valla maad läksid Märjamaa külge.

Vati sild avati 1884.a, silla raud-detailid toodi Pärnu sadamast hobuveokitega, killavoori aeti kogu Vati valla rahvas. Vati sild oli algusest peale kitsas, ning 1973.a. valmis uus raudbetoonsild. Vati silla raudfermi kasutati asesillana mitmete sildade renoveerimisel Raplamaal. Lõpuks jõudis ferm Põlvamaale maanteemuuseumi.

Alati ei olegi sillad nime saanud. Sageli ületame nimetuid sildasid. Majanduslikult ei olnud Läänemaa jõukas, kuid ehitas uhkeimad ajaloolised sillad. Sildade ehitusel valitseb märkimisväärne töökultuur, nagu ka raudteejaamade ehitusel. Sillad tehti hoolikalt, kindlasti teatud tugevusvaruga. Sillad ehitati peremehetundega. Kõik see kannustas sildasid kalendris jäädvustama.

Vigala valla kalender sündis erainitsiatiivil, poeg Indrek aitas kalendri kujundada trükikõlbulikuks. Esialgu sai 65 kalendrit 1300 elaniku kohta. Algus tehtud, ehk tuleb ka järgmine. Väike kogus tingis hinna. Aga usun, et oma kodupaiga kalender on väärtus ometi.

Olen mõelnud, et ehk saavad kohalikud põhikoolid innustust ja läbivad kevadel jalgratastel kogu sildade vahelise ala. Kodupaika väärtustav kultuur saab alguse meist endist.

Ilusat sildade ületamist!

Jaan Viska, kalendri koostaja

Väelaulude õhtu Tom Valsbergi ja Jane Kruusiga Sännas

Kauaoodatud väelaulude õhtu Jane ja Tommiga toimub Sänna Kultuurimõisas 5. jaanuaril kella 18.30 – 20.30. Kutsuge sõbrad kaasa! Osaluspanus on 7 eurot täiskasvanule ja 5 eurot õpilastele ja pensionäridele.

Väelaulud, ehk laulujooga, ehk südamelaulud, ehk kooslaulmise ringid on viis, kuidas rännata läbi laulude võimsalt oma südameruumis ja väes. Läbi laulmise ilusatest asjadest, positiivsest tulevikust, ürgsest väest, maagiast, armastusest, õnnest, maaemast, sisemisest rahulolust ja harmooniast, kutsume me just neid samu kvaliteete endale ligi.

Vaata klippi: Mis on väelaulud ? Siit http://youtu.be/hZgVQ31eSKg

Eestis juhib väelaulude õhtuid Indigolaste ansamblist tuntud maailmarändurist muusik Tom Valsberg. Tom on õppinud joogat Agama Joogakoolis Tais, elanud Indias, rännanud üle kahekümnes riigis ja kohtunud&laulnud koos mitmete maailmaklassi väelauljatega nagu Kevin James Carroll, Kailash Kokopelli, Krishna Das, Mirabai&Ceiba. Tom on vedanud väelaulude ringe lisaks Eestile veel Tais ja Indias.

Sageli küsitakse, mida tehakse väelaulu õhtutel ja kas igaüks peab kaasa laulma. Istume ringis, oleme kohal ja laulame erinevate pillide saatel erinevate kultuuride väelaule. Amazonase hingerännakute laulud, medicine songs, mantrad, keldi-ja skandinaavia väelaulud, bhajanid jt Tulles väelaulude õhtule annad sa sisemise lubaduse, et sa vähemalt proovid laulda, aga võid võtta omale aega alguses lihtsalt kuulata. Kui sa seni oled arvanud, et sa ei pea üldse viisi ja suud laulmiseks lahti ei tee, siis saad kinnitust, et tegelikult me oskame kõik laulda ja kogu saladus peitub julguses. Vähem kui 1% inimestest ei pea tõepoolest viisi, ülejäänutel on ekslik arusaam iseenda võimekusest. Karta pole vaja, laulda ei pea oskama, võta kaasa ainult julgus! Sel korral toimub väelaulmine meditatsioonitoas II korrusel. Õhtut veavad Tom Valsberg ja Jane Kruus.

Rõuge valla elanikkond kasvas eelmise aasta jooksul 12 inimese võrra

Rõuge vald jätkab ühe stabiilsema elanikkonnaga omavalitsusena Võru maakonnas. 2014. aastal registreeriti vallas 33 väikese ilmakodaniku sünd (eelmisel aastal 18).

Kiiret kasvamist teile, väikesed Luise Maria, Krete-Liis, Joonas, Liisi, Ravel, Mikk, Levar, Alisa, Timmu, Daniel Markus, Martin, Hugo, Marten, Eliise, Jakob, Larhette, Susanne, Hugo, Cris, Olari, Liina, Karolina Elise, Keven, Hannes, Karl Erich, Astra Elfriede, Claudia, Ralf, Leo, Demi Jazzlyn, Raner Marti, Madis ja Rico.
Rõuge valla elanikest lahkus 2014. aastal manalateele 30 kodanikku. Loomulik iive on seega kolmega plussis.
Need on suurepärased numbrid, mis näitavad, et oleme kõik üheskoos loonud suurepärase elukeskkonna, kuhu soovitakse tulla ja kus tahetakse oma lapsed üles kasvatada. Suur aitäh igaühele panustamise eest stabiilsesse elanikkonda! Külalistele ja uutele tulijatele aga: tere tulemast Rõuge valda!
Karel Saarna

Aasta loom on metssiga

Eesti Looduskaitse Seltsi eestvedamisel valiti 2015. aasta loomaks metssiga, kelle arvukus on viimaste aastate jooksul olnud kõrgeim kui kunagi varem.

„Metssigu on juba alates 2007. aastast Eesti metsades olnud üle 20 000, nii palju ei ole neid kunagi varem olnud. Sigade suur populatsioon, mida ei suudeta ohjata, on probleemiks nii meil kui ka paljudes teistes Euroopa riikides,“ rääkis Keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil.

Jahimeeste hinnangul oli 2014. aasta kevadel kõige rohkem sigu Lääne-Virumaal (1910), järgnevad Raplamaa (1760), Viljandimaa (1750), Harjumaa (1670) ja Pärnumaa (1500). Viimase hinnangu kohaselt on sigade arvukus veidi langenud.

2013. aasta jahihooajal kütiti Eestis kokku 20 885 metssiga. Kuigi tegemist on läbi aegade ühe kõrgeima metssigade küttimismahuga, siis on see võrreldes aasta varasemaga üle 3000 isendi võrra väiksem.

Aasta looma on Eestis valitud kolmel korral: 2013. aastal oli selleks hunt ning möödunud aastal viiger.

Allikas: keskkonnaministeerium

Tamsallu rajatakse projekti “Eesti 100 tamme” esinduspark

Viiralti tamm Viljandis. Allikas: puhkaeestis.ee

Vana aasta viimasel päeval kuulutas Tamsalu vallavalitsus koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Riigikantseleiga välja maastikuarhitektuuri võistluse, mille eesmärgiks on leida ideekavand Tamsalu 100 tamme pargi rajamiseks. Sellest saab ühtlasi EV 100 juubeliprogrammi raames toimuva projekti “Eesti 100 tamme” esinduspark. Park on kavas riigi toel välja ehitada vähemalt aastaks 2018. Riigikantselei algatusel on Eesti Vabariigi 100. juubeliaastaks plaanis rajada üle Eesti 100 tamme tammikuid – need on pargid, alleed või tammesalud, kus igaühes kasvab sada tamme. Esialgse kava kohaselt istutatakse igasse maakonda vähemalt üks tammik koolinoorte ja omavalitsuste koostöös. Selleks on andnud nõusoleku igast maakonnast vähemalt üks kool ja omavalitsus.

Tamsalu 100 tamme park on plaanis kujundada ja ehitada antud programmi esinduspargiks, see on ka esimene omataoliste seas. Tamsalu valiti esinduspargi kohana välja nii nimemaagia kui ka Eesti keskse asupaiga tõttu. Park rajatakse Tamsalu vallavalitsuse poolt Riigikantselei toel. Tamsalu 100 tamme pargi ideevõistlusel on oodatud osalema juriidilised isikud, kelle asukoht on Eesti, mõni muu Euroopa Liidu liikmesriik, muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (GPA) ühinenud riik, samuti nimetatud isikutest moodustatud konsortsiumid (ühisosalejad). Ideekavandi esitamise tähtaeg on 10. märts 2015 kell 16.00. Võistlustulemused avalikustatakse 27. märtsil 2015.

Ideekavandis on muuhulgas palutud esile tuua pargi erinevad aktiivsustsoonid ja kasutused, planeerida teedevõrk ja pinnakatted, haljastus, valgustuselahendus, liiklus- ja parkimiskorraldus, juubelitammiku istutusplaan, pargis asuva Kukelossi varikatuse ja välilava kujundus jm. Lisainfo ja täpsemad tingimused maastikuarhitektuurivõistlusel osalemiseks leiab Riigihangete registrist viitenumbriga 158527.

Rohkem infot tammeparkide projekti kohta: https://riigikantselei.ee/et/eesti-100-tamme.

Täna tähistatakse Eesti Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva 95. aastapäeva

Julius Kuperjanovi hauasammas Tartus Raadi kalmistul. Foto: Tartu linnavalitsus

3. jaanuaril toimub Eesti Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva 95. aastapäeva tähistamine mitmel pool Eestimaal. Tapa linnas tullakse mälestuspäeval kokku Tapa linna vanal kalmistul leitnant Hans Koiva kolme tundmatu sõduri kalmul ja hiljem ka Tapa linna uuel kalmistul Imastu Sõjainvaliidide rahulal. Teenistust peab 1. jalaväebrigaadi kaplan kapten Arvo Orav.

Päeva tähistuseks süüdatakse mälestusküünlad kõikide vabadussõja mälestusmärkide juures.

Head vana aasta lõppu ja õnnerikast uut aastat!

Võru kesklinna paigaldatakse uus bussiootepaviljon

Seoses bussiootepaviljoni ümberehitamisega Võru kesklinnas Vabaduse parkla kõrval olevas peatuses teisaldati täna nimetatud kohast vana klaasist bussipaviljon, mis paigaldati Jüri tn 80 maja ees asuvasse Turu bussipeatusse.
Kesklinna peatusesse uue bussioote paviljoni (pildil) paigaldamine algab homme aluse ja vundamendi ehitusega, tööd peaksid lõppema hiljemalt jaanuari esimesel nädalal. Palume mõistvat suhtumist!
Marketi peatusse Jüri tänaval paigaldatakse lähiajal uus klaasist paviljon. Lisainfo: linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Risto Aim, tel 785 0926.
Ulis Guth

Vähiravifondi “Kingitud Elu” asutaja sai “Meditsiinimõjutaja 2014” konkursil kolmanda koha

SA Hille Tänavsuu Vähiravifond “Kingitud Elu” asutaja Toivo Tänavsuu pälvis konkursi “Meditsiinimõjutaja 2014” kolmanda koha. Konkurssi korraldab arstidele ja apteekritele mõeldud väljaanne Meditsiiniuudised. Võitjate valik kujuneb väljaande toimetuse ja lugejate eelistuste põhjal. Meditsiinimõjutajaks 2014 nimetati Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Tõnis Allik ja teise koha sai Tallinna Tervishoiukõrgkooli rektor Ülle Ernits.

“Vähiravifond “Kingitud Elu” on kogunud üheksa tegevuskuuga üle 200 000 euro annetusi ning aidanud kümmet inimest võitluses vähiga,” ütles vähiravifondi “Kingitud Elu” juhataja Toivo Tänavsuu. “See tähendab, et oleme tõepoolest Eesti meditsiini mõjutanud: kogunud vähiravisse arvestatava summa lisaraha, aidanud teha moodsa vähiravi kättesaadavamaks ja rääkinud kaasa tulevikusuundades sel alal, samuti laiendanud onkoloogide võimalusi oma patsiente aidata. Aga tõeline meditsiini mõjutaja pole mitte fond ega mina selle eesotsas, vaid kõik need sajad annetajad, kes on fondi panustanud. Tegutseme vaid tänu teile. Ainult tänu annetustele saame abivajajatele elu kinkida,” lisas Toivo Tänavsuu.

SA Hille Tänavsuu Vähiravifond “Kingitud Elu” (www.kingitudelu.ee ) on asutatud 5. veebruaril 2014 Hille ja Toivo Tänavsuu ning Janek Mäggi poolt. Fond hüvitab annetustest kogunevate võimaluste piires nende patsientide raviarveid, kelle ravimeid Eesti Haigekassa ei kompenseeri. Raha tuleb sihtasutusele tehtud annetustest. Fondi nõukokku, mis otsustab kas ja keda toetatakse, kuuluvad onkoloogid dr Peeter Padrik, dr Hele Everaus, dr Kristiina Ojamaa, dr Kadri Putnik ja tervise arengu instituudi direktor Maris Jesse, näitleja Rita Rätsepp ja suhtekorraldaja Janek Mäggi.