Foto: www.zegg-forum.orgSänna Kultuurimõisas Võrumaal toimub järgmise aasta 17.-20. veebruaril seminar “Foorumi meetod – Läbipaistvad suhted kui elu olemus”, mida juhendavad Ina Meyer-Stoll ja Achim Ecker Saksamaa ökokogukonnast ZEGG.
Seminaril käsitletakse erinevaid loomingulisi meetodeid suhtlemises rõhuasetusega ZEGG Foorumi protsessile. Selline protsessil baseeruv töö toimub inimese sisemisel tasandil, võimaldades meil ennast sügavamalt tunda. Samaaegselt õpime lubama teistel näha, mis on meie sees, saades neilt ka tagasisidet.
See koolitus suurendab osalejate sisemist teadlikkust ja toob nende ellu rohkem läbipaistvust. Lisaks saab saadud oskusi kasutada erinevates kollektiivides konfliktide lahendamiseks, tuues meeskonda juurde avatust ja läbipaistvust. Koolituselt saadud kogemust saab kasutada oma isiklikuks kasvuks, olles peegliks teistele. Foorum loob sobiva keskkonna, mis võimaldab kogeda sotsiaalset kommunikatsiooni senisest intiimsemas usalduse õhkkonnas. Loe edasi: Sännas tuleb läbipaistvate suhete seminar
Foto: piparkoogimaania.eeNeljapäeval kell 18.00 avab Tallinnas Disaini-ja Arhitektuurigaleriis (Pärnu mnt 6) uksed PiparkoogiMaania “Võlupood”, millist pole olemas mitte kusagil mujal maailmas. Kõik asjad selles poes on tehtud piparkoogist ja sisaldavad suures koguses võluväge. Ükski asi pole see, millena ta esmapilgul paistab.
Võlupoe autoriteks on 125 Eesti kunstnikku, disainerit ja kujundajat, kelle loodud jõulukingitus on vaatajatele näha vaid mõne nädala. Võlupoest võib leida maagiliste omadusetega aparaate, imelikke esemeid, ajamasinat, kristallkuuli, kust tulevik välja voolab, kõikide soovide täitumise templit ja muid uskumatuid asju.
See on võimalus osa saada külluslikust ja lõhnavast loovuse- ja unistustemaailmast. PiparkoogiMaanial on 5. sünnipäev. Et keegi ei jääks piparkoogimaagiast ilma, kutsutakse kõiki osalema üle-eestilisel PiparkoogiMaania internetivõistlusel, kuhu oodatakse piparkoogitöid teemal “Võlupood”! Loe edasi: Täna avab uksed PiparkoogiMaania “Võlupood”
Kuna riik Roomassaare sadamat jäävabana ei hoia, kavatseb AS Saarte Liinid soetada pukseri, mis oleks võimeline sõitma kuni 30 sentimeetri paksuses jääs ja suudaks seeläbi pikendada sadama navigatsioonihooaega, kirjutab tänane Meie Maa. Ettevõte lükkas hanke pukseri tarvis käima, kuid praegu on see pooleli, kuna hanke tulemus vaidlustati. Loe edasi siit.
Kadrina Keskkooli raamatukogus toimus 7. detsembril pressikonverents Kadrina vallavanemale gümnaasiumi õpilaste poolt, kus lahati lisaks teistele teemadele nii Kadrina heaolu kui ka liiklusteemasid.
Küsimusele, kas seoses Eesti Raudtee uute rongide ostmisega võib avaneda võimalus ka otse Kadrinast Tartusse sõitmiseks, vastas vallavanem Aivar Lankei, et kõik on võimalik ja tema isiklikult usub sellesse. Samas leiab ta, et see on suhteliselt mõttetu, sest Tapa on Kadrinale üsna lähedal ja sealt saab rongiga otse Tartusse.
Liiklemise teemadel jätkates huvitas küsitlejat, kas on mõeldud tee rajamisele Kadrina kooli söökla parklast läbi õunaaia kooli ette, et jala tulevatel õpilastel oleks eriti talvel kooli lihtsam pääseda. Vallavanem sõnas, et tegelikult on plaanis kogu kooliterritooriumi ära kujundada. Näidetena tõi ta kooli ümber kõnniteede rajamise ja mitmete puude mahavõtmise. Küll aga tõdes Lankei, et praegused gümnasistid seda koolipingist ei näe, kuid loodab seda põlvkonda muutuste elluviimisel kaasa tegemas näha.
Päriti ka kohaliku ettevõtte Blokki katuselt rippuvate ohtlike jääpurikate kohta, mille peale Lankei pidi tõdema, et see on tõesti probleem, sest ehitiste küljes rippuvad jääpurikad on hoone omaniku vastutusel, kuid kahjuks ei nähta selle ohtlikkust jalakäijatele, et ennetada õnnetusi.
Autor: Eva Kaarin Viise, Kadrina Keskkooli 10. a klass
Padaorus jäi täna öösel paarsada inimest lumevangi. Padaoru teekaamera pilt täna kl 11.22. Foto: MaanteeinfoMaanteeinfokeskus annab teada, et seoses tuisu ja lumesajuga ei vasta teehoolde tasemed nõuetele. Võimalusel vältige liiklusesse minekut, seda eriti Harju, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas.
Põhimaanteed ja suuremad tugimaanteed on lumised, mitmel pool kinnisõidetud lumega. Teede servades on tuisuvaalud.
Liiklus seisab Tallinn-Narva maanteel Lääne-Viru maakonnas Padaorus ja Ida-Viru maakonnas Purtse piirkonnas ning Harju maakonnas Tallinnas ringteel Jüri ringristmikust kuni Luige ristmikuni.
Liiklus on tugevalt takistatud ka Järva maakonnas Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteel Roosna-Alliku piirkonnas.
Läbipääsmatud on kõrvalmaanteed Põhja-, Kesk- ja Ida-Eestis. Lumesadu ja tuisk jätkub. Teepinna temperatuure mõõdeti –2 kuni –5 kraadi.
Täpsem info telefonil 6781500 või lühinumbril 1510.
Foto: paikesetoit.eeOled sa mõelnud, mis vahe on tööstuslikult toodetud maiustustel, mida poes müüakse, ja naturaalsel isevalmistatud šokolaadil ning kommidel? Kas sa teadsid, et kakaol on maagilised ja tervendavad omadused? Kõigest sellest ja paljust muustki räägitakse sel pühapäeval, 12. detsembril Murastes põneval kursusel, kus õpetatakse toorkakaost valmistama šokolaadi, tervislikke komme lastele, magustoidukreeme ja -smuutisid jm.
Kursuse korraldajad ütlevad, et kakao toetab eelkõige südant – nii kirjanduslikult, metafüüsiliselt kui vaimselt. Asteegid olevat nimetanud kakaod yollotl eztli, mis tähendab ‘südame verd’. Kakao toetab terviklikku kardiovaskulaarset süsteemi, avab südame, toob inimese taas tema loomuliku oleku juurde ja toetab meie intuitiivseid teadmisi emakese Looduse apteegiga.
Toorkakao on üks parimaid looduslikke supertoite oma mineraalainete sisalduse ja suurpäraste kombinatsioonide poolest. Väga palju häid omadusi kaob kakaost kuumutamisel, rafineerimisel ja töötlemisel. Väga paljudele on puhas looduslik toorkakao tundmatu.
Kursusel kasutatakse järgmisi tooraineid: toor-kakao, kakaovõi, mesi, pähklid-seemned, kuivatatud puuviljad-marjad jne. Valmistatakse šokolaad ilma ühegi kunstliku E-aineta, ilma sojata (letsitiin), ilma piimata. Kasutades jaanikauna jahu ehk karobit saab valmistada šokolaadi ka lastele. Pehmed ja mahedad šokolaadid (kasutades nt pähklipiimasid) või tugevad ja tumedad – kuidas kellele meeldib. Kohapeal valmistatakse ka mandli-, kookose- ning kanepipiima.
Kursuse viib läbi Sille Poola, kes on toitumisnõustaja ja terapeut, Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni liige, viie lapse ema. Sille on valmistanud puhtast toorainest komme ja maiustusi ca 10 aastat. Taimedetundja, pikaaegne taimetoitlane, toortoitlane teist aastat. Kursus on tasuline, vajalik registreerumine e-posti aadressil jannesuurmaa@gmail.com.
Täna, 10. detsembril kl 20.00 algab Ruusa kultuurimajas rahvalik jõuluõhtu, kus esinevad tantsurühmad Räpina Noored Naised, Reilender, Ruusa Tantsupiigad, Ruusa Meesrühm, Tansturühm “Nõtked ja karvased” ning Räpina Kammerkoor. Simman jätkub koos ansambliga Parvepoisid. Laudade tellimine ja lisainfo tel 5176288.
Võru Linnavalitsus kuulutab taas välja konkursi lõppeva aasta kõige silmapaistvama teo väljaselgitamiseks. Selleks oodatakse kõigi inimeste ettepanekuid ja arvamusi. „Võro liina tego 2010“ kuulutatakse välja 22. veebruaril.
Oma hääle saab anda Võru linna veebilehel kuni 1. veebruarini 2011. Iga vastaja võib märkida vaid ühe teo – selle, mis tema arvates on kõige olulisem. Kui oma lemmikut loetelust ei leia, saab lahtrisse märkida just selle õige.
Samuti oodatakse ettepanekuid, kes võiksid olla kandidaadid tiitlitele: Kultuuri- ja haridusasutus 2010, Ettevõte 2010, Ettevõtja 2010, Mittetulundusühing 2010, Uus tulija 2010, Kultuuritegelane 2010, Sporditegelane 2010, Tervishoiu- ja sotsiaaltöötaja 2010, Tegija 2010. Ettepanekud koos põhjendustega saatke e-postile marianne.mett@voru.ee.
Külvi Pärnät virotas massinaga iks nii kipõstõ, ku säädüs lupa. Foto: Uma Leht«Tulõ Võrolt 100ga, a noorõ mehe iks presvä müüdä nigu sambast, imestäse, et kuis nii vanal iks viil sõita lastas!» muhelõs 85aastanõ Külvi Pärnät (Bernhard Külv) Kanepi vallast Jõgõra küläst Lopi talost. A lastas, ja juhilua pääl om kirän, et nikani ku aastani 2015. Kae sõs!
Pärnäti moro pääl sais kogoni kats massinat: 2000. aastaga Škoda ja 2001. aastaga Lada 08. Ku tä Vinne massinaga sõit, sõs tükütäs esieränis müüdä sõitma. «A tuu võtt kah sada sisse ja viil rohkõmbki ku tahat!» lüü korgõn iän mehe ainukõnõ silm helkämä nigu poiskõsõl.
Muido sõit Pärnät iks «vällämaa» massinaga, a ku midägi puru lätt, sis piät tõnõ kõrraga võtta olõma. «Ku mul autot ei olõssi ja sõita es lubatasi, sis ma siin ellä es saasi,» seletäs Pärnät. «Kohe ma lää: bussi kõik omma är likvideeritü!» Egä nädäli käü tä Võrolõ süvvä otsma: sääl om puutõ rohkõmb.
«Avariid ei olõ tennü ja viinaga vahelõ ei olõ jäänü!» om Pärnät uhkõ. 40aastadsõn autojuhikarjäärin om täl õnnõ kats kõrda kõrravalvjidõga tegemist olnu. Tuudki Vinne aol. Pihkvan sai tä ütskõrd mulgu talongi: sõitsõ kõlladsõ tulõga üle risttii, ku miilits oll’ säläga. Sõs käänd’ miilits ümbre ja foorist paistu joba verrev.
Tõnõ pahandus oll’ kah Pihkvast tullõn, ku Pärnät tahtsõ lõunas kodo jõuda ja uma 07ga väega marutama tükse. «Sääl, kon Luhamaa päält tulõ är käändä, oll’ mul 140 seen, 105 pääle sai mõõtmisõ aos är,» seletäs tä.
Eesti Ökokogukondade Ühenduse meediatiimil valmis ajakirja KoguKonnad kaheksas number, mida võivad lugeda veebist kõik huvilised. KoguKonnad on hea näide kodanikuajakirjandusest, mis Eesti jõudsalt pead tõstmas.
Seekordses numbris tehakse juttu päikeseküttesüsteemi ise tegemisest, psühholoogilisest hügieenist, külauudiste portaali käekäigust, samuti on palju uudiseid. Meediatiim, kuhu kuuluvad Ingrid, Auli ja Kadri, tänab kaasalööjaid ning annab teada, et järgmine number ilmub juba järgmisel aastal. Endiselt on oodatud kõik kaastööd: artiklid, uudised, pildid, videod, vihjed… kogukondlikel ja ökoteemadel.
Värske nubriga saab tutvuda otse siit või ühenduse kodulehe kaudu aadressil www.kogukonnad.ee.
3D-printimine. Foto: Tartu kunstikoolTartu kunstikooli õpilased said esimest korda katsuda 3D-pildi järgi välja trükitud esemeid. Sümboolselt olid nendeks käed nagu oleks tehniline imeloom ulatanud õpilastele oma terekäe.
Uus 3D-printer trükib arvutiprogrammis loodud 3D-kujutise pulbritaolisest materjalist kihthaaval välja. Pulbrikihtide vahele tõmbab printer nagu spaatliga liimikihi. Valmisdetail jääb pulbri sisse ja puhastatakse välja spetsiaalses puhastustankis tolmuimejaga. Suruõhusüstlaga eemaldatakse pulbrijäänused ja seejärel immutatakse detail liimiga. Tulemuseks on kivikõva valmisdetail. Töö on aeganõudev. Näiteks terekäte väljaprintimiseks läks aega 35 minutit ja pärast seda pidid nad tunnikese kuivama.
Järgmisest sügisest alustab Tartu kunstikool ka 3D-oskusinimeste koolitamist.
Ööbikuoru veere pääl elav ja tegutsev ajakirjanik Grethe Rõõm on saanud värskelt valmis oma lasteraamatu “Raamatuvardjad. Tähtraamatu tagasitulek” ja pakub sel puhul reedel Rõuges torti.
“Raamatuvardjad. Tähtraamatu tagasitulek” on lugu kõigile, kes armastavad põnevust, nalja, veidi hirmu ja muidugi raamatuid.
Raamatu sisu kohta ütleb Grethe järgmist: “Roosi ja Riksi vanemad kaovad jäljetult. Kaksikud viiakse turvakodusse, kuhu tormisel päeval tuleb neile järele Vihmamantel. Võõras, kelle nägu nad kapuutsi varjust ei näe… Algab seiklus, mis meelitab Roosi ja Riksi ning nendega koos ka lugeja Kapsahaldja, Raamatuvardjate Tähtraamatu ja Tuvi-vana maailma.”
Nii et kel huvi rohkem teada saada, seadke sammud raamatupoodi.
Õpitoas saab valmistada glütseriiniseebi.Nädala pärast, 16. detsembril kogunevad Sulbi vanasse koolimajja aktiivsed maanaised, et võtta päev iseendale. MTÜ Kodukant Võrumaa annab teada, et kõik huvilised on oodatud osalema.
Juttu tuleb elulistel teemadel, näiteks sellest, kuidas võtta maha pingeid ja maandada stressi ning kuidas olla tänapäeva ebastabiilses maailmas terve. Samuti sellest, kuidas näha kena välja, kuidas minna tööintervjuule jms.
Pärast lõunat toimub glütseriiniseebi valmistamise õpituba, kus saab teada, millised on erinevate lisandite kasulikud omadused ning kuidas neid seebi tegemisel kasutada. Iga osaleja saab ise endale valmistada meelepärase seebi 25 krooni eest, mille saab hiljem ka kaasa võtta.
Kui pärast jääb mahti, valmistatakse jõulukingiks geelküünlaid. Selleks tuleks võtta kaasa läbipaistev väike klaas või anum, kaunistuseks pärleid, teokarpe, kivikesi jm, mida sobib panna küünla sisse. Täpsem info ja registreerimine telefonil 53499454 või e-postiga marika@vaip.werro.ee
Heategevuskampaania “Toetame Saaremaa vaimupuudega lapsi” käigus kogutud 10 665 krooni eest soetavad ettevõtmise eestvedajad Kallemäe koolile ja selle õpilastele jõuludeks kingitusi, kirjutab tänane Meie Maa.
“Summa kogunes lõpuks ikka päris suur,” nentis president Toomas Hendrik Ilvese tunnustuse pälvinud kampaania algataja, Taavi Rauniste. “Meile näitab rahasumma ka seda, et oleme inimeste usalduse võitnud,” lisas noormees ja jätkas: “Lootsime kampaania käivitudes maksimaalselt kokku saada 2000 – 3000 krooni, millest Kallemäe koolile ning umbes kahekümnele 5. – 6. klassi õpilasele jõuludeks legosid ja lauamänge kinkida. Sellisest summast ei osanud me küll unistada.”
Õnnepank, ainulaadne heategude vahetamise pank, otsib oma meeskonda täiendust. Endiselt otsib pank avalike suhete juhti, kes oleks hea suhtleja ning aktiivne kontaktide looja. Lisaks sellele soovib Õnnepank leida koostööpartneri Lätist, kes oleks huvitatud sarnase heategude vahetamise süsteemi loomisest, kus toimivad nii veebikeskkond kui inimeste võrgustik. Õnnepangal on juba olemas projektikirjutajad ja ka projekti elluviimiseks vajalik IT-firma. Huvi korral võib ühendust võtta ühendust Airi Kiviga, e-post airi@onnepank.ee. Õige pea on Õnnepanga koduleht lisaks eesti ja inglise keelele loetav ka vene keeles. Vaata Õnnepanga värskeid pakkumisi siit.
Eesti Metsatööstuse Liidu (EMTL) juhatus valis täna uueks esimeheks UPM-Kymmene Otepää ASi tegevjuhi Ando Jukki. Senine juhatuse esimees Rait Hiiepuu jätkab juhatuse liikmena.
EMTLi 25. novembril toimunud üldkogul valitud uus juhatus pidas eile Luua Metsanduskoolis oma esimest korralist koosolekut, kus arutati ka metsa- ja puidutööstusega seonduvat ja riikliku koolitustellimust metsa- ja puidutööstuse kutsehariduse suhtes aastateks 2011-2013. Tõdeti, et seoses planeerivata metsakasutusmahu kasvuga on vajalik täiendav spetsialistide hulk metsa- ja puidutööstusega seonduval tööjõuturul.
25. novembril toimunud üldkogul valitud uue juhatuse liikmed on Ivar Dembovski (Rait AS), Tõnu Ehrpais (Viiratsi Saeveski AS), Jaano Haidla (Graanul Invest AS), Rait Hiiepuu (Stora Enso Eesti AS), Ando Jukk (UPM-Kymmene Otepää AS), Paavo Kaimre (Eesti Maaülikool), Jüri Külvik (Lemeks AS), Tiit Nilson (Woodwell AS), Andres Olesk (Valga Puu OÜ), Lauri Raid (Estonian Cell AS), Heiki Vahermets (Valmos OÜ), Martin Arula (Toftan AS), Enn Sapp (Metsäliitto Eesti AS), Mati Polli, Haana Zuba (Luua Metsanduskool).
Laupäeval, 4. detsembril hävis tulekahjus täielikult Rõuge vallas Soekõrdsi külas Maidu Kõolehe perekonna elamu. Heade inimeste toel on Maidu ja Ülle pere leidnud ajutise eluaseme ja on saanud ka vajalikke riideesemeid. Kellel on võimalik praegusel raskel ajal perekonnale appi tulla, on oodatud aitama rahaliselt. Toetada võib jõukohase summaga peremehe kontole: Maidu Kõoleht 10402017711006. Aitäh!
Täna Jõhvis toimuval Ida-Viru koostööfoorumil tunnustatakse kuut MTÜ-d koostööauhinnaga ning arutletakse erinevate sektorite koos tegutsemise võimaluste ja probleemide üle.
Ida-Viru Ettevõtluskeskuse juhataja Kadri Jaloneni sõnul on Ida-Virumaal märgata kasvavat huvi ettevõtlikkuse ja kohalikus elus aktiivne olemise vastu, mistõttu on tõusnud vajadus ka kontaktide ja asjakohase info järele. „Foorumiga soovime pakkuda MTÜ-dele tegevuseks vajalikku teavet ja ärgitada erinevaid sektoreid omavahel koostööd tegema. Meie piirkonnas on ligi 3000 MTÜ-d ja see on rohkem kui Eestis keskmiselt,“ märkis ta.
Juba kolmas kodanikuühiskonna foorum, seekord üldnimetusega „Koostöös peitub jõud“ peetakse maailmakohviku vormis ehk kuue avatud vestlusgrupina, mille eestvedajad on oma ala spetsialistid. Näiteks on võimalik arutleda koostöö üle riigiga Jaan Tõnissoni Instituudi projektijuhi Aimar Altosaare juhtimisel, leida võimalusi MTÜ tegevuse kajastamiseks meedias Põhjaranniku peatoimetaja Erik Gamzejevi eestvedamisel. Lisaks vahetatakse mõtteid, kuidas leida tuge katusorganisatsioonidelt ja eraettevõtjatelt ning tekitada sünergiat omavalitsuste ja teiste samas valdkonnas tegutsevate MTÜ-de vahel.
Foorumil osalevad MTÜ-de eestvedajad ja liikmed, ettevõtjad, kohalike omavalitsuste esindajad, riigiasutuste töötajad, kohalikud elanikud.
Allikas: SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, www.ivek.ee
Ahja mõisa põleng 9. oktoobril 2007. Foto: Kadri Ugur7. detsembril oli Ahja kultuurimaja jõululõhnaline ja küünlasoe. Ahja mõisahäärberi eest seisva MTÜ Aya Häärber korraldatud oksjon tõi sisse enam kui 6000 krooni, mida kasutatakse häärberi taastamisega seotud tegevuste finantseerimiseks.
Tänavusele oksjonile annetati enam kui sada eset, millel tegija käesoojus juures: leidus traditsioonilist käsitööd, aga ka koduleiba, sepatööd ja üks amatöörfilm. Enamik meistreid elab Ahja vallas, kuid oma panuse andsid ka Põlva Käsitööklubi osavate kätega naised.
Kibedat kauplemist juhtis ja ohjas Uuno Siitoja, kelle käe all jõudis oksjon tõeliselt õnneliku tulemini – uue omaniku leidis iga viimne kui ese. Ülimadal alghind ning õhtu elavdamiseks ette võetud välkpakkumised andsid osalemisvõimaluse igale kohaletulnule. Korraldajate hinnangul tulebki iga sissetulnud kroon korrutada vähemalt kolmega, sest koosolemise, kaasamise ja ühise eesmärgi nimel tegutsemist on raske rahasse rehkendada. Toreda ühise ürituse loodud kokkukuuluvustunne on aga sootuks hindamatu.
Oksjonil astusid üles hiljutise Ahja laulutähtede konkursi võitjad Tauno Tamm ja Sirli Kooskora ning napilt teiseks jäänud Tiia Tenno ja Pirgit Peedossaar, muhedat nalja pakkusid Anne Reinhold-Seene ja Anne Sammel. Väga suureks abiks olid oksjoniõhtu korraldamisel lapsed, kes aitasid saali valmis seada ja koristada, ja Helen Otsa, kes varustas kõik oksjonile tulnud esemed meistri nimesildiga.
Mullu müüdi maha ka oksjonilaud, tänavu otsus oksjonivägi nii laua kui haamri seemneks jätta, et mõnusaks tavaks kujunevat jõulueelset üritust ka järgmisel aastal korrata saaks.
MTÜ Aya Häärber soovib kogu südamest tänada kõiki lahkeid annetajaid ning helde käega ostjaid. Loe lähemalt siit.
3.-5. detsembril viiakse Läänemaal Haapsalu linnas ja Ridala vallas läbi Kaitseliidu koostööõppus Orkaan V, kus üle 600 kaitseliitlase ja nende koostööpartneri harjutavad valmisolekut elutähtsate objektide kaitseks.
Kaitseliitlased harjutavad õppusel objektikaitsega seotud lahinguelemente ning kaasatud on jalaväe- ja miinipilduja-allüksused, samuti langevarjurid. Põhitegevus toimub Haapsalus, Rohuküla sadamas ja Kiltsi lennuväljal, keskmes on sisekaitsekompaniide treenimine, kasutatakse paukpadruneid ja imitatsioonivahendeid.
Õppuse ajal toimub intensiivsem tegevus Haapsalus: Haava, Tamme, Kastani, Lahe, Sadama, Holmi ja Tööstuse
tänavatel, Tallinna, Lihula maanteedel ning Kiltsi ja Valgevälja teedel; Ridala vallas: Uuemõisa alevikus ja selle lähiümbruses, Kiltsi lennuväljal, Pullapääl, Mägari külas ja Rohuküla sadamas. Eelpool nimetatud aladel toimub kaitseliitlaste tegevus ja liikumine jalgsi ning autodel.
Õppus lõpeb pühapäeval Haapsalu piiskopilinnuses piduliku lõpurivistusega, mis on avatud kõigile huvilistele.
Soome iseseisvuspäeval, 6. detsembril 2010 kell 12.15 avatakse Tartu kunstikooli ja Tartu kõrgema kunstikooli raamatukogus (Tolstoi tn õppehoone, sissepääs Tähe tn 38A) näitus 2009. aasta Soome kauneimatest raamatutest.
Soome raamatukunsti komitee on valinud Soome kauneimaid raamatuid alates 1946. aastast. Eestis saab Soome kauneimaid raamatuid näha Soome instituudi vahendusel alates 2003. aastast. Loe lähemalt siit.
Kanepi Seltsimajas peetakse 18. detsembril kell 16.00 Põlvamaa sõnakunstnike žanripäev, kuhu oodatakse osalema kõiki sõnameistreid lähedalt ja kaugelt.
Sõnakunstnikke hinnatakse mitmes kategoorias:
• parim jutuvestja (oodatud on muinasjutud, vested, jne)
• parim luuletuse esitaja (esitusele tuleb üks omavalitud luuletus, teise luuletuse saab osaleja loosi teel žüriilt)
• parim improviseerija (jutustaja saab žüriilt loosi teel teema, millest tuleb kohapeal kuni paariminutiline jutt koostada)
• parimad naljaninad (esitusele tulevad anekdoodid, naljandid, sketšid kas üksikesineja või trupi poolt)
Võistlejaid hindab žürii. Kõigis kategooriates ei pea osalema, võib teha valiku, millest osa võtta. Vanuselisi ega arvulisi piiranguid ei ole. Osavõtust palutakse teatada e-posti aadressil seltsimaja@kanepi.ee või tel 55612427.
Eesti maakondade spordiliite ühendava Eestimaa spordiliidu Jõud koosolekul valiti aasta paremaid viies kategoorias. Aasta tegija tiitli pälvis Põlva Käsipalliklubi „Serviti“ ning Eesti meeste käsipallikoondise peatreener Kalmer Musting.
Aasta tegija kategoorias järgnesid Kalmer Mustingule Tartumaa spordileksikoni koostaja ja eestvedaja Johannes Miller ning Euroopa Noorte korvpalliliigas edukalt esinenud Korvpalliklubi Hito U16 noormeeste võistkond.
Kohaliku omavalitsuse sporditöötaja kategoorias tunnistati parimaks Ülenurme vallavolikogu esimees ning sporditöö hing Heiki Sarapuu. Teise koha vääriline oli Kohtla-Nõmme abivallavanem Jaak Rooden, kellele järgnes Rakke spordiklubi eestvedaja Enno Eilo.
Aasta noortetreeneri tiitli pälvis Väino Treiman, kes tegutseb kiiruisutamise ja jalgpalli treenerina Jõgevamaal. Teise ja kolmanda koha punktid pälvisid vastavalt suusatreener Anu Taveter ning korvpallitreener Priit Sternhof.
Aasta üleriigiliseks spordisündmuseks valiti Eesti valdade XVIII talimängud Väike-Maarjas. Teise koha pälvisid EMSL Jõud meistrivõitlused kergejõustikus, mille raames toimus kolmikhüppevõistlus, mis oli pühendatud 30 aasta möödumisele Jaak Uudmäe olümpiavõidust. Kolmandaks tulid Eesti valdade XVIII suvemängud Türil.
Aasta piirkondlikuks spordisündmuseks valiti Võrumaa spordiliidu korraldatav tervise- ja harrastusspordiürituste sari „Võrumaa mängud”. Teiseks tulnud Saaremaa kolme päeva jooks edestas kolmandaks tulnud Ida-Virumaa võistlussarju vaid ühe punktiga.
Aunimetusi annab Jõud alates 2003. aastast üksikisikule või isikute rühmale, kelle töö ja tegevus on silma paistnud erilise tulemuslikkusega ja mõjutanud spordiliidu arengut. Tänavuste aasta tegijate tunnistused, stipendiumid ja mälestusesemed antakse üle 11. detsembril Pärnus toimuval EMSL Jõud pidulikul aastalõpuüritusel.
Eesti Pärimusmuusika Keskus valis järgmise Viljandi pärimusmuusika festivali tunnuskujunduse konkursi raames välja parima töö ning kuulutas võitjaks noore disainer-illustraatori Kristina Timmeri. Keskus kutsub huvilisi külastama logokonkursi virtuaalset näitust, kuhu pääsed siit.
Esikoha saanud Timmer on samal konkursil osalenud varemgi ning selle võitmine oli talle enda sõnul suureks unistuseks. Seekord lõi ta festivalile mõeldes unikaalse fantaasiamaailma, kus on tegelasteks mitmed müstilised olendid eesotsas jänes Juliusega, kellel on neli kõrva ning kes mängib mitut rütmipilli.
Festivali pealik Ando Kiviberg rääkis, et tunnuskujunduse valimisest on aja jooksul kujunenud omamoodi kultuurisündmus, millele pööratakse tähelepanu nii festivali korraldusmeeskonnas kui ka väljaspool seda. “Oleme igal aastal püüdnud leida sellise pildi, mida võiks käsitleda iseseisva kunstiteosena, mitte pelgalt turunduslikke eesmärke kandva plakatina. Tahame, et meie sõpradel seostuks sellega emotsioonid ning et see annaks edasi järgmise festivali keskset mõtet. Sedapuhku õnnestus see eriti hästi,“ lausus Kiviberg.
Kokku laekus konkursile 58 tööd 39 autorilt. Kiviberg hindas seda suurepäraseks tulemuseks ning rõhutas, et kavandite seas oli mitmeid selliseid, mis said korraldusmeeskonna liikmetelt positiivset tagasisidet. “Festivali pealkiri saab olema “Rütm ja pulss” ning ma pean tunnistama, et see pole pildiks vormimiseks just kõige lihtsam teema.”
Eestimaa Looduse Fondi noore loodustaluniku auhinna pälvisid 2010. aastal Annika Reino ja Kalev Au Saaremaalt Siiksaarest.
Noored talunikud on tegelenud Laidevahe looduskaitsealal veiste, lammaste ja eesti tõugu hobuste karjatamisega selle sajandi algusest ning nende jõupingutuste tulemusena on sealsete rannaniitude seisund oluliselt paranemas. Viimastel aastatel on põhirõhk lihaveiste kasvatamisel, keda peetakse mahedalt.
Annika Reino ja Kalev Au osalesid MTÜ Laidevahe Loodus asutamisel, mis tegeleb põhiliselt külastusinfrastruktuuri arendamise ja loodusharidusega.
Alates 2002. aastast on Annika ja Kalev võõrustanud igasuviselt Eestimaa Looduse Fondi talgulisi, kes on aidanud Laidevahe kaitsealal aedu ehitada ja kadastikke harvendada.
Alates 2005. aastast peab pere ka külalistemaja, mis on hea näide säästvast turismist ning mitmekesistab kaitsealal tegutseva talu tuluallikaid. Lisaks viljeleb talupere traditsioonilist käsitööd. Talus valitseb külalislahke, soe ja rahulik õhkkond.
Annika ja Kalevi majandamine Siiksaares on hea näide looduskaitsealal tegutsevatest talunikest, kes talupojamõistust ja loodusearmastust kombineerides elatuvad loodussõbralikust põllumajandusest ja turismist.
