Autor: Erkki Peetsalu

Altjal algab enesearengu kursus “Lihtsalt elamise kunst”

Evelin Tamm. Foto: erakogu
Homme algab Lääne-Virumaal Altjal Toomarahva talus enesearengu kursus “Lihtsalt elamise kunst”, mille juhendajaks on Evelin Tamm. 3.-5. detsembrini toimuv kursus on osa pikemast koolitussarjast.

Kursuse eesmärgiks on luua toetav keskkond isiksuse loovaks ja vabaks arenguks. Iga osaleja toob koolitusele oma põhiteema ja kogemused/teadmised. Kursuse täpne programm kujuneb kursuse käigus vastavalt osalejate vajadustele ja huvidele.

Tegeleme eelkõige praktiliste loovate harjutuste ja mängudega, aga ka lihtsalt puhkamise (saun, puhas toit, elav tuli) ja looduses käikudega. Toimuvad ühised arutelud erinevatel teemadel. Põhiküsimused, millega tööle hakatakse:
* ennastjuhtivaks õppijaks kasvamine, õppimise õppetund
* ela lihtsamalt, ideid säästvaks tarbimiseks
* loovus, intuitsioon ja loodus
* küsimised teemadel: Kes ma olen? Mis on mulle oluline?
* enesehinnang ehk kuidas armastada iseennast
* vabadus ja õnn

Kursuse juhendaja Evelin Tamm on andragoogika magister, lisaks õppinud neli aastat intuitiivpedagoogikat Rootsis Solviki koolis. Evelin on uurinud ja praktiseerinud õppimist, loovaid protsesse, intuitsiooni, juhtimist ja mitmeid teisi valdkondi. Säästev tarbimine, inimeseks olemise vabadus, haridus ja inimese kasvamine on teemad, millega ta tegeleb juba aastaid. Alates 2009. aasta suvest elab ta Rootsis Järnas, Toomarahva talu Altjal on Evelini Eesti kodu, kus ta on kasvanud.

Kursus on tasuline. Loe lähemalt siit.

Osale kodanikuühenduste juhtimise jututoas

EMSL on käima lükanud koolitussarja ”Juhtimise jututoad”, millest on kutsutud osa võtma kodanikuühenduste juhid ja eestvedajad.

Jututuppa on oodatud rohkem või vähem kogenud praktikud, et koos jututoa külalisega ja omavahel arutada erinevaid organisatsiooni juhtimisega seotud küsimusi, rääkida oma ja kuulda teiste kogemustest, uutest ideedest ja toimivatest lahendustest, saada nõu oma töö paremaks korraldamiseks ja anda seda ise teistele.

Sel hooajal on plaan jututubade fookust muuta – EMSL on üles otsinud silmapaistvad tippjuhid Eestis, kes nõus oma kogemusi jagama. Püüame astuda sammu selle poole, et vabaühenduste liidritel oleks võimalik ärisektoris levinud parimaid praktikaid hõlpsasti üle võtta. Esimene jututuba tuleb 14. detsembril, loe lähemalt siit.

Allikas: EMSL

Tartu Kunstikool avab täna õpilastööde näitus ARTHOLE

Neljapäeval, 2. detsembril kell 18 avatakse Trükimuuseumis (Kastani 38) Tartu Kunstikooli IV kursuse ühisnäitus ARTHOLE, millel osaleb kunstikooli lõpukursus täies koosseisus.

Iga õpilane esitas näitusele neli tööd, mis on omavahel seotud. Kevadel tööturule jõudvad või kõrgkooli pürgivad disainerid räägivad lugusid neile tähtsatel, antud ajahetkel sobivatel teemadel spordist hingeprobleemide lahendamiseni. Tegemist on väga kirju ning mitmekülgselt noorte kunstnike mõttemaailma avava väljapanekuga. Trükimuuseumi II korruse suures saalis on üleval maalid, fotod, graafika, joonistused, film ja installatsioonid. Näitus on avatud kuu aega.

Allikas: www.art.tartu.ee/kunstikool

Õigõ külänime ammõtlikus!

Evar Saar,
kotussõnimmi uurja

18. märdikuu pääväl Valgan peetül kotussõnimepääväl oll’ üts moment, miä pandsõ minnu tsipa häbendämä esihindä ripakil tüü peräst.

Taheva valla inneskine maakõrraldaja Sirmaisõ Viivi saistas’ üles ja küsse, et kost naa parhilladsõ küläpiiri omma võetu? Et Taheva vallan es olõ Eesti aigu üttegi küllä, olli talusõ ja elu käve talunimmi perrä.

Ku ammõtnigu midägi es mõista vastada, vastas’ tä esi: «Taheva külänõukogust minnu kutsuti kah tuukõrd rajooni ja üteldi, et nüüt teemi siiä säändse ja säändse külä. Rahvaloendusõ kaart anti ette, et kaegõ, kostkottast olõssi hää piiri tõmmada.» Nii taa sõs 33 aasta iist (1977) saadi ja nii ähvärdäs jäiäki.

Sääl, kon 13 aastat tagasi vana külänime tagasi tetti, tuud hätä olõ-i. A Õdagu-Võrumaal Vinne aigu kokku liidetüid külli tagasi es tetä.

Üts põhjus, et valla tuudaigu taad asja väega es toe, om arvada tuu, et Õdagu-Võrumaal om elu käünü tõtõst talunimmi perrä, mis tuust, et sama nimega tallõ om kõrvuisi vähämbält kats, vahel ka rohkõmb. Ku mõni talu väega jõudsalõ om jagunu, om naatu tuud talurühmä ka küläs kutsma. A külä aoluku sääl takan ei olõ. Loe edasi: Õigõ külänime ammõtlikus!

Keda sooviksid tunnustada kodanikuühiskonna edendajana?

Igal aastal tunnustatakse EMSLis kodanikuühiskonna parimaid liikmeid, valides aasta kodanikuühenduse, avaliku võimu asutuse, ettevõtte, missiooniinimese ja teo, kes ja mis kodanikuühiskonna arengule kaasa aidanud. Kandidaate saavad üles seada kõik, valiku nende vahel teeb EMSLi nõukogu.

Aasta tegijaks saab see, kes on ühiskonnas midagi uut liikuma pannud, loonud või muutnud. Ta ei pea mägesid liigutama, tunnustamist väärib ka väike heategu. Esita ka oma ettepanek 2010. aasta parimate väljaselgitamiseks, kandidaate saab eesitada siin.

EMSL korraldab konkurssi juba 1996. aastast. Läbi aegade on parimaid selgitatud kategooriates nagu aasta mittetulundusühing, aasta sihtasutus, aasta ettevõte, aasta avaliku võimu asutus, aasta eraannetaja, aasta vabatahtlik, aasta missiooniinimene ja aasta tegu.

Allikas: EMSL

Peagi saab saartele sõita mööda jääteed

Foto: Meie Maa
Ööl vastu teisipäeva külmus Suur väin 70% ulatuses kinni ja kohati on jää paksus juba 7–8 cm. Seetõttu võib maanteeamet tänavu teha veeteede ametile taotluse laevatee sulgemiseks Väinameres senisest tunduvalt varem, kirjutab tänane Meie Maa.

Eelmisel aastal suleti laevaliiklus Pinukse neeme ja Obholmenit (Vormsi kagurannikul) ühendava joone ja Rohuküla–Sviby laevatee vahelisel merealal ning Väinameres Virtsu-Kuivastu laevateest põhja poole, Rohuküla-Heltermaa laevateest lõuna poole ja Sõru-Triigi laevateest ida poole jääval merealal jõululaupäeval ja avati taas naistepäeval. “Maanteeamet teeb lähematel päevadel taotluse veeteede ametile ettepanekuga sulgeda laevaliiklus võimalikel rajatavatel jääteede aladel alates püsijääkatte tekkimisest,” teatas eile Meie Maale maanteeameti teehoiuosakonna juhataja Rain Hallimäe.

Eelmisel talvel avas maanteeamet neli jääteed – Haapsalu-Noarootsi, Rohuküla-Vormsi, mandri ja Hiiumaa ning Hiiumaa ja Saaremaa vahel. Kuigi Kuivastu-Virtsu jäätee rajamiseks kulutas maanteeamet tänavu jaanuarist märtsini 39 000 krooni jää olukorra ning trassi võimaliku asukoha uurimisele, jäi trass siiski avamata. Loe lähemalt siit.

Allikas: Meie Maa

Põllupidajad ootavad tänasest pindalatoetuste laekumist

Alates 1. detsembrist laekub PRIA põllumeestest klientide kontodele ühtne pindalatoetus. Koos tänavuse põllumajanduskultuuride ja heinaseemne täiendava otsetoetusega ulatub pindalatoetuste summa 1,34 miljardi kroonini.

Võrreldes eelmise aastaga on kasvanud nii toetusesaajate arv, kõigi toetuste ühikumäärad kui ka põllumaa pindala. Toetusesaajaid on üle 200 mullusest rohkem, põllumajanduslikus kasutuses oleva maa pindala ligi 16 000 ha suurem ning toetuste üldsumma 0,2 miljardi võrra tõusnud.

Pindalapõhiseid otsetoetusi makstakse põllumeestele selleks, et toetada põllumajandustootmise jätkamist ning osaliselt hüvitada kulutusi, mis tehtud maa harimiseks ja heas põllumajanduslikus korras pidamiseks.

Allikas: PRIA

Eesti Koostöö Kogu korraldab täna Tallinnas foorumi

Eesti Koostöö Kogu korraldab täna Tallinnas foorumi „Uue kümnendi väljakutsed – inimvara, haridus ja regionaalareng. Eesti ja Euroopa vaade“.

Eesti Koostöö Kogu sihiks on Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühenduste seisukohtade teadvustamine, läbirääkimine ja kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine Eesti ühiskonna tuleviku võtmeküsimustes. Selle eesmärgi saavutamiseks võetakse aeg ajalt vastu Harta. Tänaseks on Hartaga ühinenud 74 organisatsiooni. Koostöö Kogu tegevuse olulisemateks väljunditeks on Harta Ettepanekud ja Eesti Inimarengu Aruanne.

Allikas: Eesti Koostöö Kogu

Pahklas tuleb sotsiaalse talupidamise ümarlaud

Foto: Pahkla Camphilli küla
8. detsembril toimub Pahkla Camphilli külas sotsiaalse talupidamise ümarlaud. Ettevõtmise eestvedajaks on Eesti maaeluvõrgustik koostöös Eestimaa Talupidajate Keskliiduga.

Sotsiaalne talupidamine on uuenduslik lähenemine, mis kätkeb endas kahte peamist mõistet: põllumajanduse mitmekesistamine ja kogukonnapõhine sotsiaalhoolekanne. Sotsiaalne talupidamine võib hõlmata kõiki põllumajanduslikke tegevusi, nii taime- kui ka loomakasvatustegevusi koos sotsiaalteenustega näiteks taastusravi, sotsiaalne kaasamine, puuetega inimeste tööhõive jms.

Sotsiaalse talupidamise sihtrühm võib olla nii füüsilise kui ka vaimse puudega inimesed, narko- ja alkoholi taastusravi saajad, hüperaktiivsed lapsed, pikaajalised töötud (heitunud) jt. Peamiseks sotsiaalse talupidamise eeliseks eelnimetatud tegevustes on nende kaasamine põllumajanduslikku tegevusse, st töö taimede ja loomadega.

Pahkla Camphilli Küla rajati 1992.aastal intellektipuuetega noorte elu korraldamiseks. See on osa ülemaailmsest Camphilli liikumisest, mis sai alguse 1939.aastal Šotimaal Karl Königi (1902 – 1966) juhtimisel. Camphilli liikumise eesmärk on luua kogukondi, kus erivajadustega inimesed saavad elada, õppida ja töötada üheskoos teistega sotsiaalselt tervetes, vastastikusel lugupidamisel põhinevates suhetes.

Tänaseks on üle kogu maailma sadakond Camphilli keskust, kõik pühendunud tervisliku sotsiaalse elu korraldamisele kogukondades, mis hõlmavad lapsi, noorukeid, täiskasvanuid ja vanureid. Camphill on inspireeritud austria filosoofi ja haridustegelase Rudolf Steineri (1861-1925) kristlikest ideaalidest ja põhineb iga inimese vaimse ainukordsuse tunnustamisel, sõltumata tema puudest, usust, rahvusest või rassist.

Ümarlaua ajakava vaata siit ja Pahkla Camphilli küla kohta loe lähemalt siit.

Allikas: maainfo.ee, pahklack.org

Rõuge vald otsib aasta ettevõtjat ja ettevõtet

Rõuge vallavalitsus ootab ettepanekuid valla aasta ettevõtja 2010 väljaselgitamiseks. Kandidaate võivad esitada kõik asutused, ettevõtted, organisatsioonid ja üksikisikud.

Rõuge vallas tegutsev äriühing/ettevõtja peab vastama alljärgnevatele kriteeriumitele:
1. Ettevõtte tegevus ja eeskuju on enim mõjutanud Rõuge valla elukeskkonda ja inimeste heaolu.
2. Ettevõte on suurendanud elanike tööhõivet, sissetulekuid.
3. Ettevõte on suurendanud Rõuge valla tuntust, muutnud valla atraktiivsemaks selle elanikele, külastajatele, spetsialistidele, investoritele.
4. Ettevõte on aidanud kaasa valla positiivsele ja tasakaalustatud arengule.

Ettepanekud vaatab läbi volikogu arengukomisjon ning otsuse kinnitab vallavalitsus. Ettepanekuid oodatakse valla kantseleisse 6. detsembriks 2010. a aadressil Ööbikuoru 1 Rõuge alevik 66201 Rõuge vald või meili teel vald@rauge.ee

Täna arutatakse maakondades Eesti visiooni 2018

Täna peetakse üle Eesti mõttetalgud, kus iga maakonna helgemad pead arutavad Eesti visiooni aastaks 2018.

Eesti kasvuvisioon 2018 koondab mitut üksteisega seotud teemat – majanduspoliitika, haridus, avatus talentidele ja sisseränne, sotsiaalsüsteem, ühiskond ja väärtused, välispoliitika, riigivalitsemine jne. Visioonis kujundatakse ühisosa, mis annab vajaliku tõuke erinevate valdkondade arenguks.

Visiooni mõttetalgute läbiviimisel on koostööpartneriteks Arengufond, Teeme Ära – Minu Eesti meeskond, kohapealsed eestvedajad, organisatsioonid ja omavalitsusüksused. Erinevalt 2009. aasta mõttetalgutest on osalejate arv mõttetalgutest piiratud, kuid vabalt omas ringis kaasa mõtlema on oodatud kõik. Selleks võta ühendust korraldusmeeskonnaga aadressil kasvuvisioon@minueesti.ee, et saada täpsemad juhised ja kokkuvõtte vorm.

Allikas: minueesti.ee

Noortele avaneb võimalus Taani tasuta õppima minna

30. novembril kell 16-19 korraldatakse Tallinnas Euroopa Liidu Majas Taani päev, kus jagavad oma teadmisi ja kogemusi tasuta kõrghariduse omandamisest Taanis sealse ülikooli esindaja ning riigis õppinud noored.

Kuna huvi Taanis õppimise vastu on püsiv, keskendub ka teisipäeval toimuv töötuba just sellele riigile. Erikülaline Dorit Kjærulff Torp UCN University College of Northern Denmarkist tutvustab Taani haridussüsteemi, eeliseid ning praktilisi väljundeid. Samuti tulevad käistlemisele õppimise kõrvalt töötamise ja riigile iseloomulikud eripärad.

Üritus on tasuta, vajalik eelregistreerimine, mida saab teha siin: http://tinyurl.com/study-in-Denmark

Allikas: Dream Foundation Eesti

Rõuge käsitöömeistrid ründavad seadusemäge

Rõuge käsitöömeistritel on plaanis ühisrünnak seadusemäele. Nimelt korraldab Rõuge vallavalitsus koostöös Võrumaa Omavalitsuste Liiduga 6.-8. detsembrini Riigikogu hoones Toompeal juba kümnendat korda Võrumaa käsitöönäituse. Kes kohalikust rahvast soovib oma käsitööd Tallinnas esitleda, peaks kraami toimetama sel nädalavahetusel, 27. ja 28. novembril kl 10.00-17.00 Rõuge Ööbikuoru keskusesse. Täpsem info Lya Veskilt, tel 55523366.

Täna kantakse Värskas ette “Seto sümfoonia Peko”

Setode jumal Peko. Fragment plakatilt

Helilooja Erki Meister on valmis saanud teise Setomaast inspireeritud teose “Seto sümfoonia Peko”, mille esmaettekanne toimub täna õhtul Värskas.

“Seto Sümfoonia Peko” on jätkuks kahe aasta eest ette kantud oratooriumile “Peko esä”. Loogiliselt jätkab sümfoonia “Peko esäs” alustatud liini ehk siis setu mehe elukäigu kujutamist. Erinevuseks on see, et seekord ei keskenduta üksnes mehele, vaid pigem mees-naine suhtele. Selleks on ideaalselt kasutatavad seto rahvaluule värsid.

Teose aluseks on setu rahvaluuletekstid, rüütatuna tänapäevasesse helikeelde. Kasutatakse ka setu rahvaviise. Erinevalt “Peko esäst” on “Seto sümfoonia Peko” kirjutatud naturaalpillidele.

Helilooja Erki Meister ütles, et “Peko esä” kirjutamiseks tegi talle ettepaneku sünnipärane setu Aivar Piirisild.

“Mõte oli kujutada ühe seto tsura elutee tähtsamaid sündmusi läbi muusikalise vormi. Aivari jaoks oli “Peko esä” justkui heliline kummardus kohale, kus asuvad tema juured. Teose vastuvõtt oli aga siin niivõrd soe ja südamlik, et Setomaa teema jäi mu hinge helisema ning nüüdne suurvorm on esimesele üsna loogiliseks jätkuks,” lausus Meister.

Esituskooseisuks on Kalevi Kammerkoor, neli tenorsolisti ning kammerorkester (setu) rahvamuusika instrumentide ja traditsiooniliste sümfooniaorkestri pillidega. Ettekandeid juhatab dirigent Hirvo Surva, kellega Kalevi Kammerkooril on ka varasemast hea koostöökogemus. “Seto sümfoonia Peko” on umbes tunnipikkune neljaosaline teos.

“Seto sümfoonia Peko” tuleb ettekandmisele:
26.11 kell 19 Värska kultuurikeskuses
27.11 kell 19 Tartu Ülikooli aulas
28.11 kell 19 Tallinna lauluväljaku Klaassaalis

Allikas: www.kalevikammerkoor.ee

Suvemaja Muhus nimetati aasta puitehitiseks

Aasta puitehitis 2010: Mihkel Tüüri suvemaja Muhus. Foto: EMTL
Neljapäeval peetud puitarhitektuuri konverentsi lõpus anti maineka konkursi „Aasta puitehitis 2010“ parimatele auhinnad. Peaauhinna pälvis arhitekt Mihkel Tüür oma suvemaja eest Muhu saarel.

Juba kaheksandat korda selgitasid Puuinfo ja Eesti Metsatööstuse Liit möödunud aastal valminud ehitiste hulgast puitarhitektuuri auhindade saajaid. Žüriisse kuulusid arhitektid Urmas Elmik ja Peeter Pere, insenerid Toomas Aakre, Indrek Peterson ja Märt Riistop ning kunstiteadlane professor Mart Kalm. Auhinnad andis üle Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.

Peaauhinna Kultuurkapitalilt summas 30 000 krooni sai arhitekt Mihkel Tüür oma suvemaja eest Muhu saarel. Hoone on ehituselt väga originaalne, tema seinad koosnevad lapiti üksteise peale liimitud prussidest, prussidest on ka võlvjas katuslagi. Ehkki žüriile oleks meeldinud idee hoolikam teostus, leiti, et mõte on tuumakas ja väärib esiletõstmist. Pealegi tegi töö arhitekt koos abilistega ise, kasutades selleks vaid oma metsast saadud materjali.

Ära märgiti kaks tööd: eramu Roosisaarel Võru lähedal ja Energia talu teemaja Suure Jaani vallas Vihi külas. Eramu (arhitekt Karmo Tõra, insener Revo Luuk) võlus oma laitmatu teostusega igas mõttes, erilist tähelepanu on pööratud energiasäästule. Maitsetaimi ning rohuteid kasvatava Energia talu teemaja (arhitekt Lauri Saar) sobitus eriti hästi Navesti jõe suunas langeva maastikuga ja sai plusspunkte selle eest, et omanik ei olnud peljanud arhitektuuri investeerimist.

Konkursile laekus kokku 23 ehitist. Žürii valis põhjalikumaks tutvumiseks välja 14 hoonet. Konkursile esitatud ehitiste puhul hindas žürii ehitise arhitektuurilist lahendust, sotsiaalset konteksti, materjali kasutust ja ehitustehnilist kvaliteeti.

Allikas: Eesti Metsatööstuse Liit

Ruhnu vahet seilab ajutiselt Arabella

Kuna enne lume tulekut mahasadanud vihm muutis Ruhnu lennuraja pehmeks ja lennuk ei ole alates möödunud nädala kolmapäevast saanud saarel maanduda, otsustas Saare maavalitsus panna reedeks Ruhnu vahet sõitma Lauri Kivirai laeva Arabella, kirjutab reedene Meie Maa. Ruhnlasi aga ei rahulda ajutine laevaühendus. Loe lähemalt siit.

Allikas: Meie Maa

Sänna Kultuurimõisas tuleb Läti ja Hispaania õhtu

Sänna Kultuurimõisa vabatahtlikud Ieva ja Elena. Foto: Sänna Kultuurimõis
Laupäeval, 27. novembril algusega kell 16 toimub Sänna Kultuurimõisas Läti ja Hispaania kultuuriõhtu “This is the end”.

See on Kultuurimõisa vabatahtlike Ieva (Läti) ja Elena (Hispaania) viimane projekt/ettevõtmine Euroopa Vabatahtliku Teenistuses. Üheksa kuud on tüdrukud töötanud Sänna mõisas ja selle ümbruses, renoveerinud, ehitanud, koristanud, viinud läbi erinevaid õpitubasid, korraldanud üritusi.

Nüüd on tüdrukutel aeg otsad kokku tõmmata, aga väga sisuliselt: näituse, õpitubade jm tegevusega. Lapsed saavad vaadata Läti multifilmi „Karu tuleb“ („Lacis nak“) ja Hispaania film „Murtud embused“ (“Los abrazos rotos“). Lisaks mängud, muusika ja muidu mõnus olemine, maitsemeeltele rahvuslikud suupisted.

Õhtut toetavad programm Euroopa Noored ja Rõuge Vallavalitsus. Loe lähemalt siit.

Allikas: Sänna Kultuurimõis

Viitinas kõlavad laupäeval kaunid laulud

Novembrikuu viimasel laupäeval esinevad Viitina mõisas Vanemuise ooperitähed Karmen Puis (sopran) ja Jaan Willem Sibul (bariton). Esitusele tulevad tuntud ja armastatud klassikalised laulud. Duetti saadab klaveril Ragne Jõgeva. Kontsert algab kell 16.00, pileti hind on 50 krooni. Üritust toetab Eesti Kultuurkapital. Loe lähemalt siit.

Allikas: Viitina Loodushariduskeskus

Võru jõululaadal kauplejaid oodatakse registreeruma

11. detsembril kl 9-16 toimub Võru kesklinnas jõululaat, kuhu oodatakse käsitöölasi ja kauplejaid nii Võrumaalt kui kaugemalt. Homme lõpeb registreerimise tähtaeg.

Laadale on oodatud käsitööga kauplejad, talu- ja aiasaaduste, suitsuliha, hapukapsasa ja vorsti, mee, mooside, kõikvõimalikke teiste hoidiste ning maiustuste müüjad. Osalema kutsutakse ka toitlustajaid, kes pakuksid laadalistele kuuma sööki ja jooki.

Osalejatelt kohamaksu ei küsita, aga kauplejatel palutakse kohale tulla oma müügilaua, -telgi, -rõugu vms müügiletiga. Kaunimate müügikohtade kujundajad saavad ka tunnustatud. Osalemissoovist tuleks teada anda hiljemalt 26. novembriks e-posti aadressli tiina.hallimae@voru.ee või telefonil 7850922.

Hiidlased koovad sõduritele sokke

Foto: hiiunadal.saartehaal.ee
Hiiumaa naiskodukaitsjad, Hiiu Nädal ja Kadi raadio kutsuvad kuduma jõuluks sokke hiidlastest ajateenijatele, keda on kokku kolmekümne ringis, kirjutab Hiiu Nädal. Naiskodukaitsjatele, kes sokikudumise idee algatajad on, teeb rõõmu, et sokikudumisse saab rakendada ka noori, sest see annab käsitöötunnile uue ja omamoodi näo.

Sokid, millel sees ka annetaja nimi, palutakse tuua Selveri infoletti 8. detsembriks. Siis jõutakse need sõduritele enne jõulupuhkustele minekut ka üle anda. Kui mõni omavalitsus soovib kampa lüüa, et aidata vähendada memmede jalavaeva, siis palutakse sellest teada anda lehetoimetusse (Urmas Lauri, tel 5094062).

Allikas: Hiiu Nädal

Tee kaasa muusikaline reis armastuse aeda

Tartu Linnamuuseumis saab 27. novembril algusega kl 17 teha kaasa huvitava muusikalise reisi “Helivärvid armastuse aias”. Reisijuhiks muusikaline loojate rühmitus, mis võtnud endale nime trio Swara.

Loomingulise hingeruumi helivärve vahendab ja musitseerib häälel, torukelladel, gongidel, tšakrafonidel, kõlakaussidel ja kellukestel trio Swara koosseisus Eve Lukk, Silva Valdt ja Kaili Lass. Kontserdile järgneval päeval toimub häälekursus samade tegijate juhendamisel.