Autor: Erkki Peetsalu

Saunamaratoni võitis võistkond Lambakesed Otepäält

Saunamaratoni võistlejad stardi ootel. Foto: Monika Otrokova
13. veebruaril viidi külmas Talvepealinnas Otepääl läbi kuum Euroopa saunamaraton, millest võttis osa 65 võistkonda 208 saunalisega. Osalejad pidid läbima 18 erinevat Otepää piirkonna sauna. Võistlema registreerus 65 meeskonda, kellest finišisse jõudis 62.

Kiireimad saunamaratoonlased olid üldarvestuses võistkond Lambakesed Otepäält koosseisus Martin Meema, Karl Iodsche, Kristjan Kukk, Urmo Pants, kes jõudsid kõik 18 sauna läbida ajaga 3 tundi 17 min. Neile pani auhinna välja Pühajärve Spa & Puhkekeskus.

Teise koha sai võistkond Purõja Pini koosseisus Taago Taaber, Hillar Ilves, Martin Roots, Joel Põhja ajaga 3 tundi 24 min, kellele pani auhinna välja Sokka Puhkekeskus. Nemad said ka kõige meeldejäävama võistkonna eriauhinna Väike-Trommi turismitalu poolt.

Kolmas koht läks neidude võistkonnale Vigased Nõiad koosseisus Kadi Täär, Liisi Orav, Josepha-Kadri Vahtel 3 tundi 31 min, kes olid ka parimad naiste võistkondade arvestuses. Kolmanda koha auhinna pani välja Andu Puhkekeskus, võistkond sai ka eriauhinna Karupesa Hotelli poolt. Loe edasi: Saunamaratoni võitis võistkond Lambakesed Otepäält

Täämbä um liugupäiv

Kuukallendre perrä um täämbä tuu päiv, kohn mi edevanõmpa Liugupäivä peiq. Viläkusõ edendämises ni linakivvu pikkusõ ennustamises um mi edevanõmpa jo tuhandit aostaigõ, tuust aost ku põlluvillä kasvatama naati, päält talvist pääväpüürüst tõõsõ noorõkuunädäli tõõsõl pääväl iks liugupäivä pidänü.

Mäepääle minti ütehn inne valmis tett hunnõga, et kurjõ vaimõ minemä aiaq, mäevana avvus tetti kygõ korgõmba kotussõ pääle tuli üles. Rassõl aol, ku tõvõq ni syaq mi külli inemiisist tühäs laastiq, oll tütrikkõl õkva kohustuslik vallaliisi hiussiga mäest alla liugu laskõ.
Inne mäepäält kodominekit visati kyik halv ku haigus tullõ ni jätetigi sinnä, kodo minti tervelt, puhtalt ni ilolidselt.

Pikkä liugu!

Rätsepä Aare, Haanimiihhi nõvvokoda

Otepää andis Kolkjale tõukekelgupealinna tiitli

Rändur Rääbis ja Otepää karu. Foto: Peipsimaa külastuskeskus
Pühapäeval, 6. veebruaril toimunud tõukekelgupäeva ‘Kolkja Kelk 2011’ raames leidis aset üks teinegi tähtis sündmus. Nimelt täienes Eesti teemapealinnade maastik ühe pealinna võrra, kui talvepealinn Otepää omistas peipsiäärsele Kolkjale tõukekelgupealinna tiitli.

Kolkja on traditsiooniline vene vanausuliste küla, kus on siiani säilinud eripärane vanausuliste arhitektuur, kombed ja usk. Kolkjas tegeldakse aktiivselt ka turismiarendusega – viimase aasta jooksul on siin algatatud uusi kogupereüritusi (lisaks Kolkja Kelgule ka Kolkja Sibulapidu) ja avatud Peipsimaa Külastuskeskus, mis on nüüdseks teenindanud tuhandeid Peipsimaa külastajaid.

Kolkja lipulaevaürituseks on tõukekelguvõistlus ‘Kolkja Kelk’, mis sel aastal toimus juba teist korda, eelmise aastaga võrreldes veelgi suuremalt ja uhkemalt. Kahel võistlustel osales kokku üle 100 tõukekelgutaja, auhindu jagati nii individuaal- kui meeskondlikus arvestuses. Ürituse patrooniks oli Rändur Rääbis – Peipsimaad mööda ringi rändav muinasjutuline kala, kellest on kujunemas piirkonna maskott.

Lisaks haaravatele võistlustele ja Eesti Kunstiakadeemia tudengite disainkelkude näitusele sai ‘Kolkja Kelk 2011’ üheks kõrghetkeks tõukekelgupealinna tiitli üleandmine Kolkjale Otepää valla delegatsiooni poolt. Pidulik tseremoonia algas Otepää vapiloomaks maskeerunud vallavanema Andres Visnapuu sütitava kõnega, milles Kolkja rahvale pandi südame peale tõukekelgupealinna tiitliga kaasnevat suurt vastutust. Uime teemapealinnade saual hoides, tõotas Kolkja delegatsiooni esindanud Rändur Rääbis tiitel igati väärikalt välja teenida. Niisiis, kel vähegi soovi kelgutada värskes tõukekelgupealinnas – Kolkja ootab teid! Kui endal pole kelku käepärast, saab seda laenutada Peipsimaa Külastuskeskusest (www.peipsimaa.ee).

Kairi Villemson, Peipsimaa Külastuskeskus

Lõõts om kallis pill

Noormaa Tarmo. Foto: Uma Leht

Lõõdsamänguhuviliidsi om vanalõ Võromaalõ nii hulga tegünü, et om peris murõ, kost mängmises pilli saia. Võrokõisi rahvuspilli jo poodist osta-i: hää om, ku om vana pill, midä kannatas kõrda tetä, vahtsõt pilli piät meistri käest aasta otsa uutma ja sõs tuu iist päält 3000 euro (50 000 krooni ümbre) vällä käümä.

Haani lõõdsamiis ja lõõdsaoppaja Noormaa Tarmo näüdäs’ uhkõlõ ilda aigu kõrda saanut hääd lõõdsapilli, minka mäng timä opilanõ.
«Saimi taa pilli Tsoorust, pääle om kirotõt: 1914, Osvald Vaab. Timä oll’ lõõdsameistri Teppo Augusti opilanõ, tekk’ kos’osit ja muud tüüd Teppolõ. Teppo pandsõ pillile helü sisse,» kõnõl’ Tarmo. «Pill oll’ Võromaal tsõõritanu, Sarniti Kalju tekk’ toolõ 1980. aasta ümbre vahtsõ lõõdsa, a es mõista sõs viil õigit lõõtsu tetä. Tekk’ karmoška lõõdsa: hoobis tõistmuudu oll’, kangõ, taad pilli oll’ kehvä mängi, rassõ oll’ hellü kätte saia.»

Nii veigi Tarmo pilli vana meistri Ruusamäe Elmari kätte, et tuu seolõ vahtsõ lõõdsa tennü. Elmar om üts kolmõst meistrist, kiä säänest tüüd mõist tetä. Pilli kõrdategemist tugõsi Kultuurkapitaal ja Eesti rahvuskultuuri fond.

«Harinu asi, a vaiva näi pall’o külh: vahtsõ pleki ja… Tohutu tüü!» selet’ Ruusamäe Elmar. «Nii katõ kuu ümbre võtt’ aigu. A es taha perrä kah anda. Teppo kadonu ütel’, et Vaab oll’ timä hää opilanõ ja tuu oll’ väega kõrrah, ilosa kõlaga pill. Tartese Heino kah avit’ viil, plekke ragi! A nüüt om illos pill kah!» Loe edasi: Lõõts om kallis pill

Rosmal jätkub homme Lasteaia Vanemate Kool

Homme, 8. veebruaril kell 18-20 toimub Rosmal waldorflasteaias Täheke järjekordne Lastaia Vanemate Kooli tund.

Seekordsed teemad:
• Kõne areng läbi matkimise. Vanema võimalused lapse kõne arengu toetamisel. Lasteaias kõne ja eneseväljenduse arendamise võimalused. Kõne ja liikumise seosed. Sõrmesalmid, hommikuringid, muinasjutud / Heli Kudu
• Meisterdame hernekotid – väga head tasakaalu, koordinatsiooni, haaramist, fantaasiat jne arendavad mänguasjad / Heli Kudu ja Laivi Raamat-Boeke
• Kolmekuningapäeva sisu ja meeleolud. Tegevused ja õhkkond lasteaias jaanuarikuus. Kolmekuningamäng – mängime seda ühiselt / Laivi Raamat-Boeke

Kuulama ja osalema oodatakse kõiki lasteaia praeguseid ja uusi vanemaid ning kõiki waldorfpedagoogikast huvitatuid. Lasteaia Vanemate Kooli toetab Põlvamaa Europe Direct infopunkt. Rosma Haridusseltsi liikmetele tasuta, teistele 3 eurot.

Konkreetse päeva infot vaata jooksvalt kodulehelt: www.rosma.edu.ee. Küsimustega võib pöörduda Heli poole: 522 4639.

Allikas: Rosma Haridusselts

Tallinnas algavad loodusehituse seminarid ja õpitoad

Veebruari keskel algavad loodusehituse koolituskompleksis Tallinnas (Lina 5) toimuma seminarid ja praktilised õpitoad. Nagu ikka, kõik erinevatel säästvatel teemadel – traditsiooniline puidutöö, savi- ja põhuehitus, taastuvenergeetika jpm.

Foto: juured.ee
15. veebruar – seminar: Teeme ise päikeseküttesüsteemi
17. veebruar – seminar: Igamehe päiksekuivati puidu kuivatamiseks
18. veebruar – meistrikursus: Traditsiooniliste puutööriistade teritamine
19. veebruar – meistrikursus: Vahvärkkonstruktsioonid – jätkseotised
22. veebruar – seminar: Põhuehituse tehnikad ja kogemused
25.-26. veebruar/4.-5. märts -meistrikursus: Vahvärkkonstruktsioonid

Märtsi ja aprilli koolituste teemadeks on puitkatused; savist ümar leiva-pizzaahi; kergsavisein ja -plokk; paberkrohvid; tadelakt; savist küttekolded; käsitsi voolitav savimööbel; Cob saviehitustehnika jpm.

Lisainfot: www.ehituslahendused.ee ja facebooki fännilehel ürituste all http://www.facebook.com/ehituslahendused

Kohila Sipsiku lasteaia laienemine jõudis lõpule

Eelmisel neljapäeval avati Kohilas lasteaed Sipsiku värskelt renoveeritud fassaadiga majas kahe rühma jagu uusi ruume. Praegusele 120-le lapsele lisandub 42 kolme- kuni viieaastast last. Nüüd on valla suurimas lasteaias kaheksa rühma ja 162 last. Viis aastat kestnud lasteaia pidev laiendamine on lõpule jõudnud.

Lasteaia direktor Kristina Mägi alustas samas majas tööd 2002. aastal laste päevahoiu juhina, siis käis lasteaias 15 last. „Võib vist lõpuks öelda, et aastast 2006 kuni siiani kestnud järkjärgulised ehitustööd on Sipsiku lasteaias lõppenud. Meil ei ole enam kuhugi kasvada,” arvab Kristina Mägi. Uued rühmad, mis seati sisse Kohila raamatukogust vabanenud ruumidesse alustavad igapäevast lasteaiaelu alates uuest nädalast.

Möödunud aastal alustatud remonditööd koos uue sisustusega läksid kokku maksma 6,6 miljonit krooni (422 821 eurot), sellest EAS-i poolne toetus „Kohalike avalike teenuste arendamise“ meetmest oli 5,6 miljonit krooni (359 398 eurot) ja valla omaosalus 992 355 krooni (63 423 eurot).

Projekti raames renoveeriti kahe rühma ruumid ja vajalikud abiruumid, paigaldati uus elektrisüsteem, uued aknad, rajati ventilatsioon, soojustati kogu hoone fassaad ja katus, paigaldati rühmadesse vajalik mööbel ning kööki lisaks olemasolevale uusi seadmeid. Lasteaed sai uue piirdeaia ning hoovi nurka ehitati uus mänguväljaku ala koos ronilatega.

Eriti uhked on lasteaednikud keldrisse juurde saadud töötubade pärast. Kunstiringi ja puutöö tuba on sisustatud lastele mõeldud ja reaalselt kasutatavate töövahenditega.

Kohilas sünnib igal aastal juurde sadakond uut põnni. Vald on selle näitaja poolest maakonna liider. Praegu ootab Kohilas lasteaiakohta 167 1,5 kuni 4aastast last. Sügisel, kui lasteaedadest läheb kooli sadakond last, väheneb märkimisväärselt ka järjekord.

Allikas: Kohila vallavalitsus

Pühapäeval peetakse Otepääl saunamaraton

Foto: Margus Ansu, Postimees.
Sel pühapäeval, 13. veebruaril peetakse Otepääl saunamaraton. Start antakse Pühajärve Spa&Puhkekeskusest (Aedlinn, Pühajärve küla) kell 12.00-14.00, finiš avatud samas kohas kella 16.00-18.00. Saunad, mida läbitakse, asuvad Otepää piirkonnas.

Võistkonnad võivad olla kuni 4-liikmelised. Võistkonna registreerimine toimub kohapeal, saab ka eelnevalt registreerida e-posti aadressil: sirje.ginter@otepaa.ee.

Võistkond saab stradipaigas saunade orienteerumiskaardid, mille järgi orienteeruda ja võistlusjuhendi. Kõigil võistkonna liikmetel tuleb saunalaval leili võtta vähemalt 3 minutit. Sauna sisenedes annab iga võiskond saunaomanikule saunakaardi, millele saunast lahkudest annab saunaomanik tõenduse saunast viibimise kohta. Lisaboonust (aja vähendamine) annab saunalistele jääaukude, kümblustünnide ja muu saunaomanike poolt välja pakutud atraktsioonides ja meelelahutuses osalemine. Lühima ajaga enim arvu piirkonna saunu läbinud meeskond või võistleja on võitja. Finišisse jõudes tagastatakse saunakaart, et välja selgitada võitjad.

Autasustamine ja ühine koosviibimine koos saunaomanikega toimub 13.02.2011 kell 18.30 Pühajärve Pubis.

Saunamaraton toimub Euroopa 2011 kultuuripealinna raames “Kuum saun kuumas Talvepealinnas Otepääl”. Korraldavad Otepää Kultuurikeskus, Pühajärve Spa & Puhkekeskus ja Otepää saunaomanikud. Toetab Otepää vald.

Täiendav info: Sirje Ginter, tel 7655212, 5097795

Paidra külärahvas matsõ kruuni

Foto: Uma Leht
Ku Krabi rahvas pidi krooni puhtit sõs, ku euro tull’, sõs Paidra rahvas sõs, ku krooniga inämb massa es saa: 14. vahtsõaastakuu pääväl.

Paidra silla pääle tull’ kokko kümmekund kroonimatjat. Nuu, kes olli tulnu kotost vällä, olli iks hingega krooni puhtõlidsõ. Kõik pandsõva üteh võtõdu kündle silla pääle ritta ja naksiva Võhandu jõkkõ lumõpallõ pilma. Kõik hõiksi, et jumalaga, kruun, jumalaga, kruun! Inemise ütli, et iks väega hallõ om umast rahast. Taa euro ei miildü kellelegi.

Umakeelidse sildiga Tsolgo näputüütarõ mano sai päivä tettüs havvakääbäs suurõ puust ristiga. Tarrõ oll’ iks puhtõlaud kah katõt, iks kombõkotust piteh. Võeti iks tops viina kah jutu sekkä.

Puhtõlavvah egäüts tulõt’ miilde, midä viimätside kruunõ iist ostsõ: Kautsi Hans tsukõrd ja krõngli, mis tõi puhtilõ üteh. Hausmanni Eha ja Kindsiveere Liia osti söögikraami, Kindsiveere Maarek ja Taalfeldi Hille bussipiledi. Taalfeldi Ennu ostsõ pudõli Gabrieli likööri, Kindsiveere Kuldar paki suitsõ ja Maask Heino vaiht krooni eurodõ vasta. Mul hindäl oll’ üts kruun ja autokaupmiis ütel’ külh, et taa iist ei saa sa inämb midägi, a ma kai ümbre ja võti riiuli päält pulgakommi.

Riitsaarõ Lainõ, Uma Leht

Moostes jätkuvad loodusehituse töötoad

Foto: juured.ee
Lõuna eesti loodusehitajad ühendavad oma teadmised, oskused ja kogemused ning viiavad läbi 2011. aasta talvekuudel Põlvamaal Mooste mõisa meistrite hoovis praktilisi seminare kohalike looduslike ehitusmaterjalide kasutamise kohta. Õpetatakse põhumajade ehitamise tehnikaid, masiivsavi ja kergsavi ehitustehnikaid, savikrohvi ja lubikrohvi valmistamist. Hea võimalus kuulata ja ise oma käega teha kogenud meistrite käe all.

12. veebruar – KERGSAVIST EHITAMINE. Kasutame puiduhaket, höövlilaastu, kanepi ja linaluud. Teeme kergsavi telliseid, plokke ja maja välisseinte näidislahendusi. Juhendaja Marko Kikas, Saviukumaja oü

19. veebruar – PÕHUMAJA EHITUSTEHNIKAD. Tutvume põhuseinte ehitamise kaasaegsete tehnikatega. Ehitame kandva ja karkass põhuseina. Õpime vältima senitehtud vigu. Juhendaja Knut Klais, Savikodu mtü Loe edasi: Moostes jätkuvad loodusehituse töötoad

Help.ee ühendab heategevusliku mõtteviisiga inimesi

Äsja avatud heategevusportaal Help.ee koondab ühte veebikeskkonda heategevusprojektid ja -ühendused. Leht hõlmab infot nii kohalike kui välismaiste heategevusalgatuste kohta ning pakub professionaalset abi nende kuuldavaks tegemisel. Algatuse taga on vabatahtlikest eraisikud.

„Olukord meie heategevusmaastikul on suhteliselt killustunud,“ märkis Help.ee algataja Kaupo Kalda. „Näiteks on Eestis heategevusprojekte, millest pea igaüks on kuulnud, kuid sealjuures on veel suurem hulk neid, kelle kohta me infot ei oma. Meie suurim eesmärk heategevuse kui elustiili propageerimise kõrval ongi aidata seni vähemtuntud heategevusprojektide kohta sõna levitada, neid läbi Help.ee keskkonna turundades. Seda teevad elukutselised turundusinimesed, tasuta ja heast südamest.“

“Teiste märkamine ja aitamine võiks olla meie kõigi elu normaalne osa. Help.ee lihtsustab nüüdsest oluliselt nii abi otsimist kui selle pakkumist, kogudes valdkonnast olenemata aktuaalsed algatused kokku ühte lihtsalt hoomatavasse keskkonda,” selgitas Kaupo Kalda. “Abipakkujad saavad projekti panustada mitmel erineval viisil nagu vabatahtlik töö, annetamine, oskuste-teadmiste jagamine, info levitamine. Aidata saavad nii ettevõtted, sõpruskonnad kui üksikisikud.” Loe edasi: Help.ee ühendab heategevusliku mõtteviisiga inimesi

Tulekul uus taotlusvoor vabaühendustele

KÜSK annab teada, et vabaühenduste kaasava planeerimise taotlusvooru projektide esitamise tähtaeg on 10. märts 2011. Toetustingimuste ja korra teave ning taotlusvormid leiab siit.

Kaasava planeerimise koolitus toimub 8. veebruaril 2011.a. kell 13.00 kuni 17.00 Eesti Puuetega Inimeste Koja saalis (Toompuiestee 10, Tallinn). Registreerimine koolitusele aadressil kysk@kysk.ee kuni 07.02.11. Registreerimistasu 10 euro kohta saadab KÜSK arve.

Koolituse eesmärgid:
-tutvustada kaasava planeerimise põhimõtteid;
-tutvustada piirkonnaseltside ja vabaühenduste võimalusi planeerimisprotsessi sekkuda, seda mõjutada ning selles kaasa rääkida;
-analüüsida senise kaasamise probleemistikku, keskendudes planeerimise eri etappidele;
-tuua kaasavast ja mittekaasavast planeerimisest näiteid Eestist;
-anda ülevaade kaasamise headest näidetest välismaalt.

Allikas: KÜSK

Contra vanaimä sai 100aastadsõs

Contra ja vanaimä. Foto: Uma Leht

«Ei tiiä, kas vanaimä minnu iks mäletäs, hulk aastit ei olõ nännü…» oll’ Urvastõ kirämiis Contra (Konnula Margus) tsipakõsõ murrõn, ku Sõmmõrpallo Arro Elfriedele küllä sõidimi. A nätäl inne 100. sünnüpäivä tervüt’ vanaimä umma tunnõtut latsõlast suurõ häämeelega.

«Nägemine om kehvä, muidu ei olõ vika, võisi viil tõnõ sada aastat ellä!» kitt’ Elfriede. «Kats kõrd ellä ei saa, ku ellä, sis häste pikält!»  27. vahtsõaastakuu pääväl suur tähtpäiv sõs ollgi.

Contra tegemiisi tiid Elfriede häste: «Tuu minnu väega huvitas! Ku ma tiiä, et tä esines, sis ma kimmähe taha kaia ja kullõlda.» Elfriede tütär Kari Eha (67) ütel’, et saatõsar’a «Elolinõ» ja «Üts tego» kai imä kõik hoolõga är. A et silmänägemine om Elfriedel küländ kehvä, sõs kullõs tä rohkõmb Vikerraadiot ja kitt, et ikäv nakka-i kunagi.

Poliitika huvitas tedä kah. «Ku häste lätt, om hää miil, ku halvastõ, sõs olõ kurb: Eesti iist olõ iks vällän!» kitt’ tä. Elfriede om nännü nellä riigikõrda ja arvas, et kõgõ parõmb oll’ iks edimäne Eesti aig. «Ku Urvastõn ellimi, isetegevust teimi. Sääl oll’ tuu Siiriusõ selts, ehitimi Siiriusõ seldsimaja, sääl peeti pitõ, rahvas käve pidul iks. Kõgõ ilusamb aig!» Loe edasi: Contra vanaimä sai 100aastadsõs

Tähetark Igor Mang külas reede õhtul Krootusel

Foto: valgamaalane.ee
Reede õhtul kl 18 avaneb Põlvamaal Krootuse Rahvamajas ainulaadne võimalus kohtuda tähetark Igor Mangiga. Jututeemaks „Inimese elu neli aastaaega läbi astroloogilise sümboolika“.

Lisaks meditatiivne ja teraapiline kontsert-seanss “Helisevad kristallkausid” Aivar ja Terje Täpsi esituses. Põhjala talu pakub tervislikke küpsetisi ja taimeteed nii maitsmiseks kui müügiks. Osalus tasuline, lastele tasuta. Lisainfo telefonil 5066870.

Allikas: Krootuse Kultuuriselts ja MTÜ Ihamaru Külaelu

Põhjamaade TING toimub veebruaris Elva lähedal

Aru koolimaja

Põhjamaade inimeste talvine kokkusaamine TING leiab aset imeiluses Aru koolimajas Elva lähistel 11.-20. veebruaril. Eesti TalveTING 2011 võimaldab kümneks päevaks koorma õlgadelt maha panna ning elada koos teiste inimestega ajatus ruumis, tegeledes kõikide nende asjadega, milleks muidu aega ei jatku.

Mida teeme? Elame koos looduslikult kaunis paigas, teeme koos süüa, laulame ja trummime ja tantsime ning lihtsalt oleme enesega ja üksteisega vabas looduses. Pakume ise välja töögruppe üksteisele ja osaleme neis vastavalt oma soovile.

Suure tõenäosusega teeb Tom Valsberg väelaulude ringe ja Erki Kaikkonen muinasjutuvestmise õhtuid. Kui kellegi on oskusi, mida jagada või rituaale, mida hing ihaldab spirituaalses seltskonnas läbi viia, siis on see väga teretulnud. Toimub kõik see, mida ise teeme ja pettuda saame vaid ise enese ootustes. Loe edasi: Põhjamaade TING toimub veebruaris Elva lähedal

Pärnus tuleb konverents “Uus ajajärk maaettevõtluses”

Pärnus tuleb 9. veebruaril konverents “Uus ajajärk maaettevõtluses”, kus käsitletakse Eesti maapiirkonna ettevõtluse (sh põllumajanduse) arenguid viimaste aastate majandustrendide valguses. Muuhulgas hinnatakse Eesti maaelu arengukava 2007-2013 toetuste mõju ja arutletakse maaettevõtluse arengu- ning ettevõtjate koostöövõimaluste üle.

Konverents peetakse Strand SPA & Konverentsihotellis (A.H. Tammsaare pst 35) algusega kell 10.00. Lisainformatsiooni konverentsi kohta leiab aadressilt www.agri.ee/konverents.

Allikas: Maamajanduse Infokeskus

Kirde-Eestis käivitub kohaliku toidu projekt

Kolm kohalikku Leader tegevusgruppi: MTÜ Peipsi-Alataguse Koostöökoda, MTÜ Kirderanniku Koostöökogu ja MTÜ Virumaa Koostöökogu sõlmisid koostöökokkuleppe ühise kohaliku toidu projekti käivitamiseks. Projekti piirkonnaks on kogu Ida-Virumaa ning Rägavere vald Lääne-Virumaalt.

Algatuse eesmärgiks on maapiirkondade ettevõtluse aktiviseerimine, ettevõtete jätkusuutlikkuse tõstmine, kohaliku toidukultuuri arendamine ning tervisliku toidu propageerimine. Oluline on kindlasti kohalikele toodetele lisandväärtuse andmine ning maapiirkondade ettevõtlussektori kitsaskohtade likvideerimisele kaasaaitamine.

Eesmärgi saavutamiseks kaardistatakse hetkeolukord (tootjad, töötlejad, tarbijad), tuuakse aruteludele kokku erinevate valdkondade ja sektorite esindajad, korraldatakse temaatilisi koolitusi, luuakse ühine turundus- ja turustuskanal, luuakse piirkonna kohaliku toidu kaubamärk jmt. Loe edasi: Kirde-Eestis käivitub kohaliku toidu projekt

Sõnumeid Saareküla Saaremetsa kogukonnale

MTÜ Saarte Terviserajad annab teada, et Leede mets Kingli hoiualal on tänaseks puhastatud ja hooldatud ligi 19 ha ulatuses ning igal aastaajal märkamist väärt. Suured tänud Sven Vallerile, kes on hooldanud hoiuala aastast 2003.

Leede metsa järjepidev hooldamine on andnud võimaluse märgata mitmekesist Kingli hoiuala loodust ning vanade teede olemasolu metsas. Hoiuala hooldaja Sven Valler on sõlminud PRIAga hoolduslepingu aastani 2013 ning ootab tagasisidet, kas kogukond on rahul ja huvitatud edasisest koostööst. Tagasiside palutakse anda svenvaller@hot.ee, tel 5394 7394.

MTÜ Saarte Terviserajad on võtnud üheks oma eesmärgiks hoida ja säilitada looduslikku pärandkultuuri. 2011. aasta otsene eesmärk on projekti MERETEE I osa teostamine, mille kaudu püütakse suurendada piirkonna konkurentsivõimet. Leede metsa rajatakse 2,4 km pikkune loodushariduslik õpperada. Looduse õpperadu on Eestis vähe, sest enamjaolt rajatakse seiklusliku eesmärgiga matkaradu. Looduse õpperajad on kindla pikkusega, täies ulatuses looduses märgistatud, ette kavandatud vaatluspunktidega ning kättesaadava informatsiooniga varustatud olemasolevad liikumisrajad. Projekti raames teeb Tartu ülikooli professor Elle Roosaluste botaanilise analüüsi ning paigaldatakse infotahvlid, viidad, istepingid ja prügikastid. Loe edasi: Sõnumeid Saareküla Saaremetsa kogukonnale

Voose küla rahvas valmistub talispordipäevaks

Laupäeval 12. veebruaril 2011 kell 11.00 korraldavad Voose Rahvamaja ja MTÜ Voose Külaselts Voose TALISPORDIPÄEVA (asukoht:: Anija vald, Voose küla).

Kavas erinevad võistlusmängud 4-liikmelistele võistkondadele (2 meest + 2 naist). Eelregistreerimine kuni 8. veebruarini telefonil 5050987 (Andrus), 5234627 (Anna) või voose@anija.ee.

Osalustasu 3 eurot (võistleja kohta). Peale võistlust soe söök ja autasustamine rahvamajas.

Täpsem info: Anna Nilisk, Voose Rahvamaja juhataja, tel 5234627

Kohtla-Järvel peeti petanque’i sisemeistrivõistlused

Eesti sisemeistriks petanque’i segapaarismängus tulid kõrgeima asetusega Eve Oidsalu/Kaido Kopel Tallinna Kalevi petangiklubist. Viie parema hulka jõudsid neli parema asetusega duot, vaid pronksi saanud läänevirulased Heili Vasser/Vello Vasser “rikkusid” üldpildi ära.

Kohtla-Järve Vanalinna petangihallis peetud võistluse finaalis olid domineerivaks pooleks koduväljakueelist omanud Sirje ja Ivar Viljaste, kuid seisul 10:6 nende mäng lagunes ning vastased said voorudes 4 ja 3 punkti ja mängu võidu 13:10.

Pronksimängus olid Vasser/Vasser sarnaselt Viljastega peetud poolfinaaliga ära andmas suurt eduseisu, kuid mäng kohalike petankerite Aarne Välja/Rutt Voldekuga lõppes siiski enne kui läänevirulaste edu ära sulas – 13:9 võit Vasseritele.

B-turniiri võit kuulus teist asetust omanud Tallinna duole Priit Koppel/Riina Hein.

Oma debüüdi petangiväljakul tegi neljal korral suusatajana Eesti olümpiakoondisesse kuulunud Piret Niglas, kes koos Rene Kundlaga mängides alagrupist küll edasi ei pääsenud, kuid võiduta ei jäänud nemadki. Loe edasi: Kohtla-Järvel peeti petanque’i sisemeistrivõistlused

Võru segakoor Hilaro tähistab 20. tegevusaastat

Segakooril Hilaro on võrukeste kultuuri- ja muusikaelus oma koht tänaseks juba 20. aastat. 1991. aastal asutatud koor on jätkuvalt täis rõõmsat energiat ja seda jagatakse muusikasõpradega kontserdisarjas „Hilaro juubeldab“. Kontserdid toimuvad 13. veebruaril, 24. aprillil ja 29. mail Võru kultuurimajas Kannel.

13. veebruaril „Hilaro rokib“. Koos Andres Määri saateansambliga esitatakse kergemat koorimuusikat ja rockmuusikat kooriseades. Dirigent Silja Otsar. Solistid on Kait Tamra ja Pertti Prätz, kontserti juhivad Lauli Otsar ja Kaspar-Oskar Kramp, liikumisjuhid Lauli Otsar ja Andre Laine, lavastaja Tarmo Tagamets.

24. aprillil ollakse klassikalise koorimuusika radadel, ettekandele tuleb Antonio Vivaldi Gloria koos Võru Kammerorkestriga. Solistideks on Hilaro vilistlane Maris Liloson ja Juuli Lill. Juhatab Hilaro külalisdirigent Erki Pehk.

29. mail toimub a cappella juubelikontsert „Hilaro juubeldab“, kus esitatakse eesti heliloojate muusikat, kavas on ka Hilarole pühendatud kooriteose esiettekanne. Loe edasi: Võru segakoor Hilaro tähistab 20. tegevusaastat

Pähni looduskeskuses saab õppida laastukorvi tegemist

RMK Pähni looduskeskus korraldab laastukorvi tegemise õppepäeva. Korvimeister jagab õpetust pühapäeval, 20. veebruaril 2011 algusega kell 12. Kõik osavõtjad saavad oma kätega korvi valmis teha ja koju kaasa võtta. Üritus on tasuta. Kuna tegevus nõuab parasjagu ruumi ja ettevalmistatud materjali kogus on piiratud, on ka osalejate arv piiratud. Pane end kirja helina.tammemagi@rmk.ee või anna teada telefonil 53002181.

Maailmapilti muutev reisimäng viib noored välismaale

Dream Foundation Eesti eestvedamisel toimub vahemikus 1.12.2010-28.02.2011 suur reisikampaania „Sinu tasuta pilet unistuste ülikooli välismaal“. Kampaania võitja lennutatakse koos kaaslasega vabalt valitud välisülikooliga tutvuma. Reisimängus on osalema oodatud nii keskkoolinoored kui ka tudengid, kel huvi välismaal õppimise vastu.

Osalemaks põnevas reisikampaanias tuleb hiljemalt 7. veebruariks sooritada online check-in aadressil www.dreamfoundation.eu/check-in. „Kampaanias osalemiseks on võimalik end registreeruda nii meie kodulehel kui ka täites koolidest, noorte- ja karjäärinõustamiskeskusest saadaolevad kampaania lennupiletid ning edastades need meieni,“ räägib kampaania eestvedaja Liina Liiv ning julgustab kõiki, kel sini-valged flaiereid silma hakkavad, neid kaasa haarama ja ka sõprade vahel jagama.

Noorte huvi kampaania vastu on olnud märgatav. „Check-in täitnud noored saavad oma huvi ning motivatsiooni välisõpingute ja kampaania võidu vastu tõestada küsimustikus, mis peatselt pärast registreerumist noore e-maili saabub,“ räägib Liiv reisimängu esimesest etapist ja teatab rõõmuga, et üha enam laekuvad registreerumisankeedid näitavad noorte positiivset meelestatust nii välisülikooli kui ka kohaliku tudengielu vastu. Loe edasi: Maailmapilti muutev reisimäng viib noored välismaale

Tartus avatakse täna näitus “Euroopa maitsed”

Täna avatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J.Kuperjanovi 9, Tartu) näitus “Euroopa maitsed”. Tegemist on ühise näitusega üheksas Euroopa muuseumis, mis räägib söömisest kui argisest asjast meie igapäevaelus.

Me sööme mitu korda päevas, ent meie toit on vägagi erinev. Miks me sööme just seda toitu, mida sööme? Kust tuleb meie lauale igapäevane toit?

Üheksa muuseumi koostööna valminud näitus „Euroopa maitsed“ otsib neile küsimustele vastust. Näitust eurooplaste toidust, selle tootmisest ja tarbimisest eksponeeritakse samaaegselt Rootsis, Taanis, Soomes, Šotimaal, Tšehhis, Ungaris, Sloveenias, Portugalis ja Eestis.

„Näituse külastajatel avaneb võimalus näha lühifilmi, kuidas sünnib valmistoit, mida me poeriiulitelt leiame,“ toob teadur Terje Anepaio välja ja lisab: „Suurköögiaskeldustele vastandub filmimaterjal, mis näitab, kuidas tehakse Viljandimaa traditsioonilist toitu – kartuliriivi.“

Eelkõige noortele suunatud näitus kutsub kaasa mõtlema igapäevase toidu teemal ning juhib vaataja tähelepanu sellele, kuidas meie igapäevased ostuotsused keskkonda mõjutavad. Lisaks ühisele Euroopa loole räägib näitus iga projektis osaleva maa rahvusliku loo ühest neile olulisest toiduainest. Eesti toitu esindab kartul.

Vanem külastaja saab nostalgitseda ja fotode abil meenutada näiteks omaaegset igasügisest kartulivõttu sovhoosi- või kolhoosipõllul.
Vaata näituse kodulehekülge: www.atasteofeurope.eu

Näitusega kaasneb haridusprogramm. Projekti “Euroopa maitsed” toetab Euroopa Liidu Programm Kultuur, samuti Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum