Erkki Peetsalu

Lindora laadust tähtraamatut saa, a põrssit ei saa

Nigu joba aastit om olnu, saa Lindora laada aos (28.10.) valmis Võro-Seto tähtraamat 2015 (vahtsõ aastaga kallendri üten tähtpäivi, juttõ ja luulõtuisiga).

Ilvesse Aapo vägevä kujondusõga tähtraamatun tulõtas Kaplinski Jaan miilde võro keele uurjat Keema Hellat, kellel om tulõman 100. sünnüaastapäiv.

Rahmani Jani küsümüisile vastas vahtsõnõ Setomaa ülembsootska Laanõotsa Annela. Viil om juttu Obinitsast ku kultuuripääliinast.
Rahvaperimüse tiidjä Kõivupuu Marju kirotas hussisõnnost ja noidõga tohtõrdamisõst.

Tähtraamatun om Pulga Jaani jutt «Võrun, Võlsi tiil» ja Ilvesse Aapo «PRIA, mu arm!».

Luulõtuisi omma kirotanu timahavadsõ Adamsoni murdõluulõpreemiä võitja Säinasti Ene, Merca, Contra ja Ilvesse Aapo. Viil omma raamatun luulõviguri: vällämaalaisi luulõt om ümbre pantu võro kiilde ja Rahmani Jani luulõt vällämaa kiilde. Seod tähtraamatut saa hindäle hanki Lindora laada päält.

Muido müvväs sääl iks egäsugumast talokraami ja muud, midä majapidämisen vaia lätt. Õnnõ põrssit massa-i timahava laada pääle otsma minnä: Võromaa veterinaarkeskus om tsiakatsku oho peräst tsiko laadalõ tuumisõ kõvva är kiildnü.

Uma Leht

Tartese Heino sai valmis Võromaa lõõdsaraamadu

Tartese Heino om kokko säädnü raamadu Võromaa lõõdsamängjist.

«Seo oll’ väega suur tüü, aigu võtt’ pia viis aastat,» kõnõl’ Tartese Heino. «Oll’ vaia vanõmba mehe ütekaupa läbi kävvü ja näidega juttu aia. Väega uutsõva, et näide mano tultas, mõnõl oll’ laud katõtu. Ku ma esi kah mõnõ luu mängse, sis oll’ näil väega hää miil. Õkva tundsõ, kuis inemine läts’ vallalõ, võõralõ tä es olõs kõiki asjo kõnõlnu.»

Raamadu jaos valisi Tartes vällä huvitavamba juhtumisõ pillimiihi elost, mängmisest ja pille tegemisest. Raamatun om juttu ka lõõtsu võikimängmisest, midä om Võromaal tettü joba päält 40 aasta.

«Põlvan oll’ joba 1972. aastal, tuust omma mul pildi olõman,» kõnõl’ Tartes. «Võrol oll’ edimäne võikimängmine 1974. aastal.»

Raamatun om hulga esieräliidsi vanno pilte ja dokustaatõ. Näütüses saiva Teppo Augusti tettüisi pille umanigu Vinne aol Teppo lõõdsa passi. Viil pääle raamadu trükmist näkk’ Tartese Heino üte Tarto mehe käen edimäst säänest passi.

Raamatulõ sai pantus pia 150 lõõdsamängjät Teppo Augustist täämbädse pääväni vällä. Peris noorõkõsõ siski raamatulõ es saa. Loe edasi: Tartese Heino sai valmis Võromaa lõõdsaraamadu

Uma Lehe 2014. aasta suur jutuvõistlus

Ku sul om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus, õkva elost peri jutt, saada tuu Uma Lehe 11. jutuvõistlusõlõ! Parõmba kirätükü saava avvohinna ja trükümi neo lehen är 2015. aastaga joosul.

Võistlusjuttõ sordi:

1. Periselt elon juhtunu nal´alinõ vai tõsinõ lugu
Lugu, miä om olnu kas nal’alinõ, oppusõga, saatuslik vai muido ummamuudu.
Juhtuminõ olku peri kas hindä vai mõnõ tutva-sõbra perrest, umast küläst-liinast, bussist, tüükotussõst… Lugu piäsi olõma juhtunu kas kirotaja hindä vai mõnõ timäle tutva inemisega vai olõma päält kuultu-nättü.

2. Mõtsalugu
Esieräline juhtuminõ mõtsan vai muud muudu mõtsaga köüdet lugu.
Tuu või olla näütüses ummamuudu juhtuminõ seene- vai mar’akorjamisõ aigu (või panda mano pilte suurõ vai ummamuudu saagiga).
Jahimehelugu.
Esieräline ja seletämäldä lugu, kon mõts om umma väke näüdänü. Kuis inemine om mõtsa abiga hädäst päsnü vai muud muudu api saanu. Vai vastapite, mängun om olnu essütäjä – inemine om väikun vai muido tutvan mõtsanukan tävveste är essünü. Loe edasi: Uma Lehe 2014. aasta suur jutuvõistlus

Uma Meki märgi om saanu 90 söögiasja

Uma Meki märgi all naatas pakma ka Mooska talo sannan suidsutõdut lihha. Karu Kadri pilt.

Nelä aastaga om Uma Meki märgi saanu joba 90 süüki, söögiainõt vai söögikaarti.

Tuu märk näütäs, et tego om hää söögikraamiga, miä om Vanal Võromaal kasvatõt vai tuust kasvatõdust edesi söögis tettü.
Võromaa partnerluskogo jagi perämädse vooriga (25.09.) vällä 14 Uma Meki märki. Seokõrd oll’ märgijagaminõ Urvastõ kihlkunnan Uhtjärve Nõiariigin.

Nõiaküük oll’ seokõrd kõgõ suurõmb märgiküsüjä. No om Uma Meki märk sändsil süükel nigu Nõiasepik, siimnidega rüäleib, Nõiariigi nõgõssõsupp, Uhti läädsepada, krõmpsva kaarapätsikese, Nõiariigi kamarull, kodojuustu-kamakuuk ja kamatort (Nõiaköögin pruugitas Urvastõ kamma).

Viil saiva Uma Meki märgi Vahtsõliina kihlkunna Piiri köögi küümneleib, Haanimaa Mooska talo sannan suidsutõt liha ja Harglõ kihlkunna Taheva valla Ööbiku ürditalo neli hainatsäisorti. «No om Uma Meki märk lännü üle Võro maakunna piiri muialõ Vanalõ Võromaalõ,» rõõmust’ tuu perämädse märgisaaja üle Uma Meki ettevõtmisõ vidäjä Karu Kadri. Loe edasi: Uma Meki märgi om saanu 90 söögiasja

Tartu Sügispäevade 100 sündmust liigutavad linna

Täna algab linna- ja tudengifestival Tartu Sügispäevad, mis toob ühe nädala jooksul linnarahvani enam kui sada kultuuri-, spordi- ja haridussündmust.

13.-19. oktoobril vältava festivali peateema on liikumine ja liigutus. Tartu Sügispäevade projektijuht Tiit Pikk rääkis, et igaüks leiab kavast mõne ürituse, mis teda sügavalt liigutab või kus saab liigutada iseennast. „Või miks mitte ka mõlemat korraga!“ ütles Pikk.

Tartu Sügispäevade programmijuhi Aleksander Tali sõnul avavad liikumise teemat ka uued üritused. “Otse Tartu kesklinna püstitame ekstreemspordiraja nimega TitaanTudeng ja mängime esmakordselt Eestis täiselusuuruses inimlauajalgpalli,“ rääkis Tali.

Festivali kavas on omal kohal ka traditsioonilised sündmused, näiteks üliõpilaste omaloomingukonkurss Tudengifilm ja Tudengibänd. Vanad üritused on kavas ka peale uuenduskuuri, näiteks mälumäng Mälukas laieneb õuealale.

Tartu Sügispäevade kava rullus lahti täna hommikul traditsioonilise ühisvõimlemisega Avatuut ja sellele järgneva pannkoogihommikuga Raekoja platsil. Festivali ametlikku algust märgib õhtune priipääsuga avapidu Tartu Elektriteatris, kus kõlavad linnapea ja rektori tervitused, lavale astuvad Galvanic Elephants ja KRUUV.

Tartu Sügispäevade peakorraldaja on Ülikooli Kultuuriklubi koostöös mitmekümne organisatsiooniga. Tudengipäevade nime alla koonduva kevad- ja sügispäevade festivali korraldab Ülikooli Kultuuriklubi alates 1989. aastast, traditsiooni juured ulatuvad 60ndatesse. Tartu Tudengipäevade suurtoetajad on Saku, Swedbank ja Tartu linn.

Tartu Sügispäevade festivalinädala kava leiab kodulehelt: www.studentdays.ee/programm.

Tartu Sügispäevade värskeim info jõuab ka Facebooki https://www.facebook.com/Studentdays ja ja eredaid hetki kajastab galerii Instagramis http://instagram.com/tartutudengipaevad.

Allikas: Tartu Sügispäevad 2014

Kadrina Saunaklubi tähistab hõimupäeva talgutega

Kadrina Saunaklubi KSK korraldab pühapäeval, 19. oktoobril hõimupäeva tähistamiseks ja sauna küttepuudevaru rohkendamiseks aleviku avalikud saunatalgud.

Ühistöös mõeldakse soome-ugri hõimlastele, kes on jõudsalt maailma saunakultuuri edendanud, ühistöös tegutsetakse selle nimel, et sauna küttepuud saaks eelolevaks hoojajaks saetud ja lõhutud. Heisatud on unikaalne soome-ugri maailma lipp.

Talgud algavad pühapäeval kell 11 Lääne-Virumaal Kadrina avaliku sauna juures aadressil Sauna / Tehnika 8. Kõik huvilised, kel töökäed sügelevad on teretulnud.

Lõhutakse ja saetakse küttepuid, riisutakse puhtaks sauna ümbrus, huvilistele korraldatakse ekskursioon sauna ja tutvustatakse neid KSK traditsioonidega ning KSK saunamuuseumiks saavate kollektsioonidega.

Kõiki talgulisi ootavad soe supp ja õhtune tasuta saunakülastus. “Vihaga, kuid vihata” – nii kõlab KSK hüüdlause.

Autor: Rein Sikk

Sellel nädalavahetusel toimub esimene Tõrva Dokfest

17.-19. oktoobrini toimub I Tõrva Dokfest, mille eesmärgiks on tõsta dokumentaalfilmide vaadatavust, inspireerida inimesi huvitavate eeskujude kaudu ning suurendada arutelu ühiskondlikel teemadel.

Linateoste hulgast võivad leida endale põnevat vaatamist nii väiksemad kui ka suuremad filmisõbrad. Lisaks filmiseanssidele on võimalik külastada joonistusnäitust Millest teha dokumentaalfilmi?” ning osaleda töötubades, kus saab tutvuda foorumteatri ja
visualiseerimiskunstiga.

Mõlemad festivaliõhtud saab veeta omanäolises Tõrva pubis Juudas, kus on dokfilmifestivali auks eriprogrammid. Reedel astub Juudases lavale ansambel Vennaskond ning 18. oktoobri õhtul toimub sealsamas PööLoY GLääNZ albumiesitlus, mille puhkepausidel esineb Contra.

Tõrva Dokfesti korraldajaks on MTÜ Rabarebased, mille kõik liikmed õpivad Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia kultuurikorralduse erialal. Festival toimub koostöös Tõrva Linnavalitsususe, mittetulundusühingu Mondo ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiaga.

Dokumentaalfilmi festivali keskseks toimumiskohaks on Tõrva kesklinnas paiknev kinohoone, mis on üks kolmest ainulaadsest kinomajast Eestis. Stalinistlikku arhitektuurijoont jälgiv hoone avati 1953. aastal. Kinomaja omanikuks on alates
2013. aastast Tõrva Linnavalitsus.

Allikas: Tõrva Dokfest

Võro kirävara sai tävvendüst

Mitmõl Uma Lehe jutuvõistlusõl avvohindu saanu Antoni Annika sai kaasi vaihõlõ uma edimädse raamadu «Elu om illus/Elu on ilus».

«Sõbrapääväs tei sõbrulõ 20 lehekülega raamadu, kon olli õnnõ luulõtusõ. Tuust sai härgütüst, et peris raamat tetä,» selet’ Antoni Annika. «Pall’o tutva olli Umast Lehest mu juttõ lugõnu ja härgüdi, et panõ no raamat kokku.»

Puul raamatust om võrokiilne, tõnõ puul om eesti keelen (sõltus tuust, kumba pite raamatu kätte võtat). Raamadun omma jutu ja luulõtusõ.

Et Annika om talopernaanõ, sis omma pall’o luu eläjist. «Talun juhtus kõik aig midägi,» muheli Annika. «Tulõ kirja panda, perän om latsilatsilgi hää lukõ!»

Harju Ülle, Uma Leht

Rahvusraamatukogu esitleb ajalehtede portaali

Kolmapäeval, 15. oktoobril kell 11 algaval infopäeval esitletakse Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis äsja avatud portaali DIGARi Eesti ajalehed (dea.digar.ee), mis on maailmas üks väheseid sõnaotsingu ja kavandatava infomahu poolest riigi tasandil.

DIGARi ja Europeana ajalehtede infopäeval „Ajalehtede päralt on ajalugu!“ räägivad Ragne Kõuts, Fred Puss, Krista Aru ja Aadu Must ajalehtedest kui info- ja uurimisallikast ning väärtuste kandjast, Krista Kiisa tutvustab üle-euroopalise Europeana Newspapers projekti tulemusi ning Kristel Veimann ja Maie Ristissaar esitlevad Rahvusraamatukogu uut portaali DIGARi Eesti ajalehed.

Uus ajalehtede portaal on loodud, pakkumaks igapäevase info tarbijatele, keele-, meedia- ja ajaloouurijatele, genealoogidele, infospetsialistidele, loovsektorile jt. huvilistele otsitavaid täistekste Eesti ja väliseesti ajalehtedest alates nende ilmumisest. Täielikult jõutakse selle eesmärgini 2015. aasta lõpuks, esialgu puuduvad lehed aastatest 1944–2013 ning tegeletakse selle perioodi sisu lisamisega.

DIGARi Eesti ajalehtede portaalist tehakse kättesaadavaks ka Rahvusraamatukogu koostööpartnerite, esmalt Tartu Ülikooli Raamatukogu ja Eesti Kirjandusmuuseumi digiteeritud ajalehed. Värsked lehed on portaalist leitavad hiljemalt ilmumisele järgneval tööpäeval, kuid nende täistekstid avaldatakse vastavalt väljaandjate nõusolekule.

Viited:
Portaal DIGARi Eesti ajalehed: http://dea.digar.ee
Registreerumine DIGARi ja Europeana ajalehtede infopäevale: http://www.nlib.ee/?id=23283

Allikas: Rahvusraamatukogu

Söögi-kuuntüü arotus

Uma Meki märgi saanu Uhtjärve nõiaköögi kamakuuk. Karu Kadri pilt.

Võro instituut ja Võromaa partnõrluskogo kutsva Vana Võromaa paikligu söögikraami tegijit ja müüjit nõvvopidämisele 13. rehekuul kell 13 Võromaa Toidukeskusõn (Katariina saalin).

Juttu tulõ tuust, midä om paikligu söögimajandusõ edendämises joba är tettü, mis tegemise omma poolõlõ ja kuis võinu asjo edesi kõrralda.

Kava: ülekaehus UMA MEKK söögivõrgu toimõnduisist ja plaanõst (Oti Anneli, Võromaa partnõluskogo juht). UMA programmi plaanitu tsihi, säälhulgan tuu, kuis plaani paikligu söögi ja luuva ettevõtlusõ tegejide kuuntüüd (Eichenbaumi Külli, Võro instituudi projekte-vidäjä). UMA MEKK tegemise edespite arõndusõ- ja müügivõrguna – määnest api ja tukõ olõsi vajja väiksil tuutjil/kasvatajail? Söögi pakmisõ ja müügikotus Võro liinan: kas säänest om vajja väiku tuutja toetusõs ja paikligõ kaupu müümises?

Nõvvopääväle tulõkist pallõldas teedä anda ildambalt 10. rehekuu pääväs Võromaa partnõrluskogo Uma Meki ettevõtmisõ vidäjäle Karu Kadrilõ kadri@voruleader.ee.

Uma Leht

Tartus alustab uus joogagrupp rasedatele

Tartus MTÜ ProVida Nõustamis-ja rehabilitatsioonikeskuse ruumides aadressil Ropkamõisa 10 alustab esmaspäevast, 6. oktoobrist rasedate jooga grupp, mille juhendajaks on Mari Peetsalu.

Rasedus on naise keha jaoks suur koormus, kuid sobivate harjutustega saab aidata kehal lapseootusega kaasnevate muutustega paremini kohaneda. Joogatundides pööratakse tähelepanu sünnituseks ettevalmistavatele harjutustele, õpitakse teadlikult oma keha lõdvestama ning harjutatakse sünnitustegevust toetavat hingamist.

Füüsilise keha toetamisega samaväärselt oluline on emotsionaalne tugi, mida kõhubeebiga naine saab parimal viisil just teistelt naistelt, kes on hetkel samas seisus. Just seepärast on toetusgrupi töös oluline roll juturingil, kus antakse üksteisele võimalus jagada rasedusega seotud rõõme ja muresid.

Joogagruppi juhendab Mari Peetsalu, loovterapeudist kolme lapse ema, kes on pikka aega tegelenud rasedate joogaga, töötanud laste ja vanematega, samuti osalenud jooga-duula ning imetamisnõustajate koolitustel. „Rasedus ja sünnitus on kindlasti naise elu tähtsaimad verstapostid. Selleks, et see pöördeline aeg naise elus oleks nauditav ja rõõmupakkuv, saame me ise palju ära teha,“ kinnitab Mari ja julgustab kõiki huvilisi tulema joogatundi uudistama.

Joogatunnid toimuvad esmaspäeviti kell 17.30-19.00. Lisainfo e-posti aadressil mari@maailmad.ee või FBs https://www.facebook.com/providaNRK?fref=ts

Allikas: MTÜ ProVida Nõustamis-ja rehabilitatsioonikeskus

Selgusid Seto Külävüü kostipäeva fotomängu parimad

Seto Külavüü Kostipäeva fotomängu parimad pildid tegid Kadri Reimann, Avely Pekka ja Merli Jürisoo.

16. augustil toimus Seto Külävüü kostipäiv ehk Setomaa kohvikutepäev. Ürituse raames kutsusime osalejaid oma muljeid jäädvustama ja osa võtma fotomängust. Saadetud piltidest valis kohalik zürii parimatena välja Kadri Reimanni, Avely Pekka ja Merli Jürisoo saadetud foto. Loosiõnn naeratas Enel Pungasele.

Fotojahi mängus osalejad pidid pilte tegema vähemalt kolmes kohvikus ja need fotod saatma meilile kostipaiv@setomaa.ee. Kokku osales fotomängus 9 fotograafi 80 fotoga. Fotomängu auhinnad on välja pannud kostipäeval osalenud kohvikud.
Loe edasi: Selgusid Seto Külävüü kostipäeva fotomängu parimad

National Geographic Eesti tutvustab uut dinosauruseleidu

National Geographic Eesti oktoobrinumber tutvustab esmakordselt eesti keeles lähemalt paleontoloogide värskeimat uurimistööd – Marokost leitud dinosauruse Spinosaurus aegyptiacus säilmeid. Tegemist on kriidiajastu hiiglasega, teadaolevalt suurima lihasööjaga, kes eales maa pinnal kõndinud ja ujunud.

Teised põhiteemad värskes ajakirjas:

Uus roheline revolutsioon
Superkultuurid on abiks, ent üksnes biotehnoloogiaga toidukriisi ei lahenda.

Svanethi keskaegne eluviis
Svanethi piirkonnas Gruusia Kaukasuse mägedes püsib keskaegne eluviis endiselt au sees.

Rusuv tuumaturism
28 aastat tagasi hüljatud endise Tšornobõli tuumajaama ümbrus meelitab ligi uudistajaid.

Lisaks tuleb juttu linnuliikide väljasuremise ohust kliimamuutuste tõttu, hübriidautodest, siidist kruvidest, Uraani kuude nimedest, Alaska käsitöö päästmisest, biokütusest jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne oktoobrinumber jõudis müügile sel nädalal.

Allikas: www.national-geographic.ee

Kadrina vallas algasid veebitalgud

Kadrina vallas algasid veebitalgud, mille eesmärgiks on Kadrina valla interneti kodukülje www.kadrina.ee paremaks ja atraktiivsemaks tegemine.

Talgutele on oodatud ja ette kiidetud kõikvõimalikud ettepanekud Kadrina valla interneti kodukülje arendamiseks. Vallaveeb, valla virtuaalne visiitkaart on ju interneti teejuht meie kõigi kodupaiga juurde. Selle tähtsust ei saa alahinnata.

Riigipoolsete nõuetega vallaveebile ollakse vallamajas kursis, kuid mida soovivad Kadrina internetiküljel näha koolinoored, ettevõtjad, haridus- ja kultuuritegelased, vabakonna esindajad, eakad lugejad? Lisaks Kadrina huvilised lähemalt ja kaugemalt? Nüüd tuleks see välja öelda. Tegutseda, et just vallaveeb oleks Kadrina valla esimene ja kõige tähtsam virtuaalinfo allikas.

Veebitalgutel osalemiseks palun lahkesti vastata kolmele küsimusele:

1. Kuidas olete rahul veebiküljega www.kadrina.ee ?
Täpsustuseks: milline on üldmulje, millised aga probleemid ning millistena näeksite lahendusi?
2. Mida konkreetselt tuleks veebiküljel www.kadrina.ee muuta, et see oleks Kadrina ajakohaseks ja väärikaks virtuaalvisiitkaardiks?
Täpsustuseks: kas ja millised muudatused oleksid vajalikud veebi kujunduses, milliseid rubriike, alajaotusi lisada, millistele teistele veebikülgedele kindlasti viidata? Kas kajastada enam koduloolisi materjale? Millistesse võõrkeeltesse ja milline osa materjalidest tuleks tõlkida? Millist infot veel oleks vaja? Kui suur osakaal võiks olla fotomaterjalil?
3. Kuidas te ise saate kaasa aidata veebikülje www.kadrina.ee paremaks muutmisele?
Täpsustuseks: millisest uudiste ja sündmuste kajastamise abi oleks teil endil pakkuda, milliste sündmuste kajastamisel suudate fotopaparaadiga abistada, milliseid olulisi koduloolisi või muid materjale soovikiste anda vallaveebis teistelegi tutvumiseks? Muudki naksakad ettepanekud on teretulnud. Loe edasi: Kadrina vallas algasid veebitalgud

70 aastakka suurõst eestläisi Läände pagõmisõst

Soovere Ericut saatva kodoküläst är esä Soe Viido üten hobõsõ Lauguga, imä Liisa ja veli Karl. Pilt raamadust «Käru ja kaameraga»

1944. aasta süküskuul jätt’ uma kodo maaha ja pagõsi läände umbõs 100 000 Eesti inemist. A õnnõ ütsigu teivä pilte ja kirodi tuust pagõmistiist. Üts oll’ Räpinä kihlkunnast Kõnnu küläst Listako (Soe) talost peri Soovere (inne nime eestistämist Soeson) Eric (1916–2008).

Kuis Eric üten naasõ Leili ja kümnekuudsõ poja Üloga pagõsi, tuust tull’ 1999. aastal vällä raamat «Käru ja kaameraga», miä om olõman ka Võromaa muusõumin.

Nigu pall’o tõõsõki, peläs’ Eric, et ku tä kodo jääs, sis saadõtas tä Tsiberihe vai tapõtas niisama är. 1941. aasta kiudutamisõst pässi tä õnnõ selle, et käkse hinnäst. Tedä otsiti takan, a kätte es saia. Päämine põhjus oll’ tuu, et tä oll’ opnu pääliinan Tondi sõakoolin ohvitseeris. Edesi opsõ tä Tarto ülikoolin matõmaatiga- ja luudustiidüskunnan füüsikat. Sääl tull’ täl ka huvi pilditegemise vasta.

Eric naas’ kotost minemä joba hainakuu perämädsel pääväl. Timä peret olli är saatma tulnu imä Liisa ja veli Karl, vankri pääl istõ esä Viido. Päält pildiklõpsu ja hüväste jätmist es näe Eric näid inämb kunagi.

23. süküskuu pääväl 1944 jõudsõ Ericu pere Hiiumaalõ Heltermaa sadamalõ. Kai oll’ inemiisi kompsukõisi ja sõakraami täüs. Mitusada pagõjat uutsõ edesipäsemist: Orjaku-Triigi-Leisi kaudu Kurõssaardõ, kon pidi laiva uutma.

Eric es taha säänest pikkä tsõõri tetä. Tä kirot’ umma päivikuhe: «Püüdsemi uma kraami laati õkva Saksamaalõ purjetavalõ Möwele. Sadama komandandilt saimi päälelaatmisõs lua, a valvõn olnu Tarto pritsumiis kiildse laiva pääle minegi väega kur’astõ är. Perän muutu tä leplikumbas ja kelläs katõs säädsemi hinnäst Möwele sisse ja pia naksi moodorpurjõka massina pobisõma.» Loe edasi: 70 aastakka suurõst eestläisi Läände pagõmisõst

Eesti Teatri Agentuur korraldab näidendikuu

Oktoobris tähistab oma 20. tegevusaastat Eesti Teatri Agentuur, kelle eesmärgiks on ka omamaise dramaturgia tutvustamine ja koordineerimine. Juubeliüritused keskenduvadki uue eesti draama temaatikale ja koonduvad terve oktoobrikuu toimuvaks üritustesarjaks nimega “Eesti näidendi kuu”. Osa üritusi toimub ka Tartus.

7. oktoobril toimub Tartus Vanemuise väikese maja ovaalsaalis kaksiküritus, mis algab kell 17, mil publikuga kohtuvad TÜ Teatriteaduse Üliõpilaste Looži poolt korraldatud üritustesarja Teatrimosaiik raames Eesti Draamateatri dramaturg Ene Paaver ning Drakadeemia loovjuht, näitekirjanik Mihkel Seeder.

Teemadeks on dramaturgi ja lavastaja koostöö, draamateksti kirjutamise ja dramatiseerimise protsess. Ühiselt annavad nad ülevaate, millega tegelevad teatris töötavad dramaturgid, kuidas on võimalik dramaturgiks õppida ning milline on kuus aastat tegutsenud Drakadeemia mõju Eesti näitekirjandusele.

Algusega kell 19 toimub samas värske eesti näidendi, Andra Teede Estoplast avalik (lugemis)proov. Lavastusproovid Vanemuise teatris algasid 1. oktoobril ja esietendus Sadamateatris on 29. novembril.

Pealkiri märgib 1959. aastal Eestis loodud ja seoses riigikorra vahetumisega hääbunud Estoplasti nimelist suurtehast. Seal tehtud valgusteid leidus igas ENSV kodus (küllap lööb paljudel silme ette Vana Tooma-nimeline öölambike), aga ka partei- ja valitsusjuhtide kabinettides ning lausa Kremli tagatubades. Noore dramaturgi, seni luuletaja ning kriitikuna tuntud Andra Teede näidendi aluseks on toonaste töötajatega tehtud intervjuud ning arhiivimaterjalid. Ometi pole see dokumentaalnäidend tavapärases mõistes, sest autentsele materjalile on lähenetud loominguliselt, lisatud fiktiivseid seiku ja tegelasi. Saame veenduda, et kunagise üleliidulise tähtsusega tootmisettevõtte argipäev mõjub täna absurdselt ja ehmatavalt, kohati peaaegu müstiliselt. Näidend Estoplast pälvis 2013. aastal Eesti Teatri Agentuuri korraldatud näidendivõistlusel kolmanda koha.

Üritusel on kohal näidendi autor ja lavastaja Sander Pukk. Osalevad näitlejad Külliki Saldre, Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Merle Jääger, Jaanika Arum, Aivar Tommingas, Andres Mähar, Karol Kuntsel, Markus Dvinjaninov ja Veiko Porkanen.

Mõlemale üritusele on sissepääs kõigile huvilistele tasuta.

Allikas: Vanemuine

Mihklipäiv lambalihaga om häste muudu lännü

Egäl oinal om uma mihklipäiv: Rosenbergi Ivar ütles, et sändse, umbõs 40kilodsõ ja kooni aastadsõ oina liha om kõgõ parõmb. Foto: Harju Ülle

Mihklipäiv, tuul aol laadapidämine ja lambaliha süümine om Vanal Võromaal jäl häste muudu lännü.

«Hindä perre lavva pääle saa mihklipääväs uma lambaliha, a laada pääl möövä seokõrd tõsõ,» ütles Võromaa talopidäjide liidu juht, põllumiis ja lambakasvataja Rosenbergi Ivar, kelle kodokülän Urvastõ kihlkunnan Sulbin tulõ seo puulpäävä joba 11. kõrda mihklilaat.

Tuu paikligu söögikraami ja käsitüü laada päält om iks egä aasta lambalihha osta saanu (ku küländ varra tulla). Rosenbergi Ivar ütles, et Otõpääl ja Põlgastõn saa külh joba ammõtlikult lambit tappa laskõ, a väiku kasvataja möövä iks lambalihha kas laada pääl vai eräle küsümise pääle.

«Poodi ja restorani tahtva, et lihha olõssi kõik aig anda,» ütles Ivar, kellel om parhilla päält 200pääline lambakari, tuust 50 nuurt oinast, kelle liha kaubas lätt.

Nuu oina läävä päämidselt elosast pääst vällämaalõ. Päält 38kilodsõ ja kooni aastadsõ oina elonkaalukilost mastas kats eurot.
«Sändsest oinast saat kõgõ parõmba liha, esi süü kah säänest,» ütles Ivar. Söövä tõsõki hää meelega, tuuperäst kutsutas lambalihamüüjit ka tõisi mihklilaatu pääle.

Harju Ülle, Uma Leht

KÜSK toetab ka 2015. aastal vabaühenduste arengut

Kodanikuühiskonna Sihtkapital avab taas arenguhüppe taotlusvooru. Toetame ka 2015. aastal projekte, mis keskenduvad vabaühenduse tegevusvõimekuse suurendamisele, saavutamaks ühenduse eesmärkide elluviimisel ja tegutsemisel olulise arenguhüppe. Kokku jagame ühingutele seekord kuni 420 000 eurot.

Toetuse taotlemise eelduseks on vabaühenduse analüüs oma ühenduse arenguvajadustest, samuti oma senise tegevuse mõjust ning selle põhjal koostatud tegevuskava oma tegevusvõimekuse suurendamiseks, et toimida professionaalselt ja tõhusalt.

Toetust saab küsida kuni 12 000 eurot ning projekti ellu viia alates 1. maist 2015 kuni 16 kuu jooksul. Taotlema on oodatud nii piirkondlikult kui üleriigiliselt tegutsevad vabaühendused, taotlusi hinnatakse kahes grupis eraldi.

Projekte ootame 3. veebruariks 2015 kell 15.00. Teave taotlustingimuste kohta, taotlusvormid ning järgmisest nädalast ka infopäevade ning organisatsiooni arengu kavandamise koolituste kava leiate: http://www.kysk.ee/taotlusvoorud/ah15

Allikas: Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Rahvusraamatukogule kingitakse käsitsi valmistatud teos

“Unikaalsete kultuuride Noa laev. Hutsuulid”. Foto: Rahvusraamatukogu

Täna, 3. oktoobril kell 16 annab kultuuriminister Urve Tiidus Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis raamatukogule üle hutsuuli kultuuri tutvustava käsitsi valmistatud teose ning avatakse näitus „Unikaalsete kultuuride Noa laev. Hutsuulid“.

Ukraina Kultuurikeskuse poeetilise punase raamatu projekti raames valminud teos ”Unikaalsete kultuuride Noa laev. Hutsuulid” tutvustab hutsuuli luule ja illustratsioonide kaudu nende kultuuri eripära ja iseloomu.

Raamatu tegemist toetasid Ukraina Ivano-Frankivski oblasti kuberner Mykhailo Vyshyvaniuk ja Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium. Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo sõnas: „Meil on au olla 30 maailma raamatukogu seas, kellele see väärtuslik kingitus tehakse ning unikaalse teose säilitamine usaldatakse“.

Raamatuesitlusel avatakse ka hutsuuli kultuuri tutvustav näitus, kus eksponeeritakse rahvarõivaid ja salle. Näitus jääb Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis avatuks 10. oktoobrini.

Allikas: Rahvusraamatukogu

“Tegusa Eesti” stipendiumikonkurss otsib uut laureaati

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik (SEV) avas 1. oktoobril 3000 euro suuruse “Tegusa Eesti” stipendiumi uue taotlusvooru, kuhu oodatakse kandideerima toetust vajavaid sotsiaalseid ettevõtteid.

“Tegusa Eesti” stipendiumifond tunnustab sotsiaalselt aktiivseid algatusi juba kuuendat korda. Stipendiumit saavad taotleda ühiskonnale lisaväärtusi loovad ettevõtted, mis on tegutsenud vähemalt ühe aasta. Taotlusi võetakse vastu oktoobri lõpuni, stipendiaat kuulutatakse välja novembri keskpaigas.

“Tegusa Eesti” stipendiumi antakse välja kaks korda aastas ning käesoleva vooru avaldusi võib saata järgneva kuu jooksul kuni 31. oktoobrini. Kõikidel stipendiumist huvitatud sotsiaalsetele ettevõtetel palume ühendust võtta Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikuga aadressil stipendium@sev.ee.

Lähem info: http://sev.ee/2014/10/tegusa-eesti-stipendiumikonkurss-otsib-uut-laureaati/

Allikas: SEV

Naatas otsma neländä Uma Pido lavastajat

Uma Pido kõrraldaja nakkasõ otsma neländä pido lava pääle säädjät. Otsitas inemist, kiä tiid, kuis panda pido kõnõlõma mõtsast ja väeliisist puiõst.

Lavastaja piässi võro keelest vähämbält arvo saama, viil parõmb, ku kõnõlõs kah. Viil oodõtas timä käest lõunaeestläisi kultuuri tundmist, inemiisiga hääd läbisaamist ja mõistmist üten tüüd tetä. Lavastaja piässi mõistma vällä märki, kuis saasi pidol ütevõrra hää olla ülesastjil ja kaejil, nii et egäüts tunnõsi är, et taa om kõigi ütine pido.

Üts esieräline suuv om kah: lavastaja pidänü mõistma vällä üldä võrokeelidse sõna «pedäjämähäjauh» (vannul aigõl om põh’arahvidõ hulgan (ka mi maal) kehväl aol pedäjämähkä söögis pruugit, muu hulgan leevätahta sisse pant). Lavastaja põhitüü olõs pido pääkontsõrdi lava pääle säädmine, a oodõtas ka mõttit pido pääväprogrammi, rongikäügi ja kõgõ muuga köüdetült.

Lavastaja piässi hindäst märki andma 28. rehekuu pääväs. Kuu lõpun kuulutõdas IV Uma Pido lavastaja vällä. Pido tulõ Põlvan 28.05. 2016. Teedüst saa mano www.umapido.ee päält vai Uma Pido projektijuhi Ojari Triinu käest triinu.ojar@wi.ee vai tel 5332 2153.

Uma Leht

Avatakse Viljandi gümnaasiumi maalilaagri näitus

8. oktoobril kell 16.30 avatakse Viljandi muuseumi näitusetoas Viljandi gümnaasiumi näitus „Rohelise mitu varjundit“.

Gümnaasiumi õpilased olid 11.–15. augustil maalilaagris, kus suurem osa ajast kulus Viljandi vaadete jäädvustamisele ning ühel päeval oldi Valmieras. Viljandis alustasid õpilased maalimisharjutust lauluväljaku ümbruses, seejärel Viljandi järve ääres Kaevumäel ja I Kirsimäel. Maalilaagrite lahutamatu osa – vihm – oli kõikjal kannul ja vahepeal segas töötamist, kuid tänu õpilaste positiivsusele ja töötahtele maaliti suur hulk kauneid maale. Laagris oli õpilasi, kes olid päris esimest korda kui ka neid, kellel oli varasem kogemus. Iga päeva lõpus analüüsiti koos tehtud töid ja õppeprotsess ning kogemused edenesid hästi.

Ajapikku sai roheline endale üha rohkem varjundeid. Kui palju keegi neid leidis, on vaataja silmade kogemuse ja vaatlemise kannatlikkuse otsustada. Samale rohelisele leiti erinevaid vasteid, leiti ilma muutlikkuse kiuste, sest vahelduv pilvisus ja iga hetk algav või üle tuhisev vihmahoog ei ole kerged looduse jäädvustamise tingimused.

Näitus jääb avatuks 15. novembrini. Viljandi muuseumi näitusemaja asub aadressil Johan Laidoneri plats 10 ja on avatud teisipäevast laupäevani kell 10–17.

Allikas: Viljandi muuseum

Võru linn tunnustas aasta õpetajaid

Eile õhtul Kandles toimunud õpetajate päeva pidulikul vastuvõtul kuulutas Võru linnavalitsus välja Võru linna aasta õpetajad 2014. Aasta Õpetaja 2014 auhinna pälvis Raili Kikas, K ülli Pihlile ja Sirje Parvele omistati elutöö eest Aastate Õpetaja 2014 austav nimetus. Laureaate premeeriti nimeliste meenete ja 600-euroste reisibüroo kinkekaartidega.

Seitsmendat aastat toimunud ürituse peakangelannad teenivad oma igapäevast leiba: Raili Kikas Võru Kesklinna koolis klassiõpetajana, Külli Pihl Võru Kreutzwaldi gümnaasiumis logopeedina ja Sirje Parv Võru Kesklinna koolis saksa keele õpetajana.

Tunnustamise eesmärgiks on tähtsustada õpetaja rolli, tõsta esile edukate pedagoogide tegevust ning tunnustada Võru linna koolide, huvikoolide ja lasteaedade õpetajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isikuteks ning kelle tegevus on positiivselt mõjutanud haridusasutuste, Võru linna ja piirkonna arengut.

Pidulik vastuvõtt jätkus tšellokvarteti C-Jam kontserdi ja šampanja/suupistelauaga.

Allikas: Võru linnavalitsus

Viljandi Muuseumi toimetiste IV osa „Põhja-Viljandimaa vanadel fotodel“ esitlus

Reedel, 26. septembril kell 15 esitleb Viljandi Muuseum näitusemajas oma toimetiste neljandat osa „Põhja-Viljandimaa vanadel fotodel“. Tegemist on muuseumi kuueteistkümnenda jätkväljaandega, mis varem kandis aastaraamatu nime.

Esitletav raamat tutvustab ajaloolise Põhja-Viljandimaa Suure-Jaani, Pilistvere, Kolga-Jaani ja Põltsamaa kihelkonda Viljandimaa fotokogudes säilinud kujutiste vahendusel. Raamatusse valitud neljasadat fotot täiendavad pildiallkirjad ja kihelkondi iseloomustavad tekstid, mis on esitatud ka inglise keeles. 248-leheküljelisele raamatule on lisatud Põhja-Viljandimaa suuremõõtmeline kaart väljavõttena 1935. aastal Eesti Kirjanduse Seltsi kodu-uurimise toimkonna välja antud kaardilt.

Raamatus sisalduvad fotod on pärit Viljandi Muuseumi, Põltsamaa Muuseumi, Eesti Piimandusmuuseumi, Võhma Muuseumi ja Heliloojate Kappide Majamuuseumi fotokogust ning järgmistest erakollektsioonidest: Astrid Dreving, Herki Helves, Tiina Jürgen, Hovard Nurme, Valdur Uus, Heino Vares, René Viljat, Tarvo Siilaberg.

Raamatu koostaja ja toimetaja on muuseumi teadusdirektor Ain-Andris Vislapuu ning teiseks koostajaks on muuseumi fotokogu kuraator Tiina Parre. Fotode trükiettevalmistuse tegi ning trükise kujundas ja küljendas muuseumi tehnikaspetsialist Herki Helves. Keeletoimetaja töö tegi Maarja Möldre ja tekstid tõlkis inglise keelde Ann Kuslap.
Loe edasi: Viljandi Muuseumi toimetiste IV osa „Põhja-Viljandimaa vanadel fotodel“ esitlus

Koorijuht tege muusiga-ijäveini

Inämbüisi tulõ inemisel väega häste vällä õnnõ üts asi. A mõnõl tulõ häste vällä kõik, midä tä ette võtt. Kolmõ laulukooriga pääliinast laulupidolt tulnu koorijuht Lokko Külli (56) om saanu ka ijäveinimeistris.

Põlva kandih tiidvä pia kõik, ku kimmäs koorijuht Lokko Külli om. E STuudio koori omma toonu avvohindu jo mitmõl aastal nii Eestimaalt ku vällämaalt. A seo suvi kiteti Külli Maalehe ja Veinivilla konkursil veinimeistris. Konkursilõ and’ tä viinamar’aveini nimega Mistico. Tuu om ijävein nigu tõõsõki Külli tettü veini. Külli vein pässi lõppvõistlusõlõ ja sai kuvvõnda kotussõ. Umamaidsist viinamarjust tett veini sai mekki ka Põlvah Hurda Jakobi nimelidsel talosöögi võistlusõl.

Ijäveini tegemist näkk’ Külli edimäst kõrda 2008. aastal, ku kooriga Kanadah esinemäh käve. Ontario provintsih om tuu jaos õkva paras kliima. Viinamar’a piät saama väädi otsah vähämbält katõsa kraati külmä ja sõs külmänült lääväki õkva pressi ala. Mar’a kor’atas üüse, inne ku sulama nakkasõ. Säändse mooduga tetäs veini viil Saksamaal ja Austriah. Tuu muud om väega kulukas ja nuu veini omma neli kõrda kallimba ku hariligu veini.

Esi om Külli veini tennü vähämb ku kats aastat. Härgütüs tull’ tuust, et täl läts’ sükävkülm katski ja kõik kappi pantu mar’a olõs üles sulanu. «40 karpi maasigamuusi iks kõrraga är ei süü. Ja keedetüt muusi meil kiäki ei süü. Nii tull’gi tuu mõtõ, et proovi kah ijäveini tetä,» kõnõlõs Külli. «Edimäst tiidüst sai vele käest, kiä om innemb veini tennü, a suurõmb jago om iks uma pruuvmisõ tullõm.» Loe edasi: Koorijuht tege muusiga-ijäveini