Autor: Erkki Peetsalu

Püsiva lahenduse meie põllumeestele peab saavutama uue finantsperioodiga

Põllumajandusministeerium jätkab tööd riiklike üleminekutoetuste maksmiseks ka 2013. aastal, lõpliku otsuse teeb Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu.

„Euroopa Parlamendi otsus lubada riiklike üleminekutoetuste maksmise jätkamist tuleval aastal on väga positiivne uudis Eesti põllumajandussektorile. Oleme selle nimel palju tööd teinud,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder .

Riiklike üleminekutoetuste lubamine 2013. aastal tõstab Eesti otsetoetuste keskmist taset hektari kohta 30-40 €. „See on ajutine positiivne lahendus ebavõrdsete toetustasemete võrdsustamiseks. Püsiva ja meid rahuldava lahenduse, mis võrdsustaks senised mitmekordsed erinevused vanade liikmesriikidega, peame saavutama järgmise finantsperioodiga,“ selgitas Helir-Valdor Seeder.

Otsus lubada üleminekutoetusi maksta ka 2013. aastal puudutab kaheksat 2004. aastal Euroopa Liiduga liitunud riiki: Eestit, Lätit, Leedut, Poolat, Tšehhit, Slovakkiat, Ungarit ja Küprost. Otsus jõustub, kui selle on heaks kiitnud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu.

Põllumajandusministeerium on üleminekutoetuste maksmise võimaluse säilimisega arvestanud – 2012. aasta veebruaris esitas ministeerium taotluse järgmise aasta riigieelarvest 29,4 miljoni euro eraldamiseks riiklikeks üleminekutoetusteks. Lõplik summa kujuneb riigieelarvesse vastavalt riigieelarve läbirääkimistele augustis.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Jäätmeplokk hakkab pealinlaste prügi kasutama elektri ja soojuse tootmiseks

Järgmisel aastal valmiv Iru elektrijaama jäätmeenergiaplokk tegi parima pakkumise ja tunnistati võitjaks Tallinna Keskkonnaameti korraldatud hankel Põhja-Tallinna, Haabersti, Kesklinna ja Kristiine elanike olmejäätmete käitleja leidmiseks. Jäätmeplokk hakkab pealinlaste prügi kasutama elektri ja soojuse tootmiseks ning pakub senisest kolmandiku võrra odavamat jäätmekäitluse teenust.

„Ühelt poolt tagab konkursi võit Iru jäätmeenergiaplokile kütuse, kuid teisalt võidavad Tallinna elanikud tänu soodsamale jäätmekäitlusteenusele ja stabiilsele soojuse hinnale. Iru jäätmeploki valmimisel väheneb oluliselt ladestatava prügi kogus,“ sõnas Raine Pajo, Eesti Energia juhatuse liige tootmise valdkonnas hanke tulemusi kommenteerides.

Tallinna linn korraldas esimest korda konkursi olmeprügi käitleja leidmiseks, lahutades jäätmete käitlemise ja prügiveo teenused. „Tavalisel jäätmeveokonkursil, kus vedaja valib ise jäätmete käitluskoha, osalevad ainult suured jäätmekäitlusettevõtted, kes osutavad nii veo- kui käitlemise teenust ning määravad hinnad vastavalt oma võimalustele. Tallinna keskkonnaameti uus mudel võimaldas aga pakkuda olmeprügi käitlemise teenust ka Eesti Energial ning see osutus oluliselt soodsamaks kui konkurentide omad,“ selgitas Iru elektrijaama arendusjuht Urmo Heinam.

Heinam rõhutas, et prügi sorteerimise kohustus pealinnas ei kao. „Kindlasti ei konkureeri Iru jäätmeenergiaplokk jäätmete koduse sorteerimise ja liigiti kogumisega. Eraldi kogutud pakendid, paber ja biolagunevad jäätmed suunatakse endiselt taaskasutusse, ladestuspaigad aga saavad kasutada jäätmeploki tuhka prügilate sulgemiseks,“ selgitas ta.

Järgmisena peab Tallinna keskkonnaamet leidma pealinlaste prügile ka jäätmevedaja, kes kogub jäätmed kokku ning annab need taaskasutamiseks üle Eesti Energiale. Kuivõrd käitluskoht on ette antud, on kõik veoettevõtted võrdses seisus ning oma pakkumise saavad teha ka väiksemad jäätmeveoettevõtted.

Sama mudelit on rakendamas ka Harjumaa Omavalitsuste Liit, mis on teatanud, et järgmised hanked peaksid olema kaheosalised, andmaks võimaluse ka sellistele vedajatele, kes ei oma käitluskohta, ning sellistele taaskasutusettevõtetele, kellel puudub prügi vedamise võimalus.

Iru elektrijaama jäätmeenergiaplokk valmib 2013. aastal. Tänu jäätmeplokile säästab Iru elektrijaam aastas ligi 70 miljonit kuupmeetrit maagaasi ning hakkab pakkuma ka senisest odavamat ja stabiilsemat soojuse hinda. Uus jäätmeplokk on ka äärmiselt efektiivne ning on võimeline ca 85% jäätmetes sisalduvast energiast muundada elektriks ja soojuseks.

Allikas: Eesti Energia

Obinitsas esietendub “Kuidas müüa setot?”

4. juulil algusega kl 20.00 toimub Obinitsa Seto Seltsimajas Taarka Pärimusteatri noortestuudio uue lavastuse “Kuidas müüa setot?” esietendus.

Publiku ette tuuakse Taarka Pärimusteatri noortestuudio huumoriprismaline visioon ühest ennasthävitavast rahvakillust, kes müüb maha kogu Setomaa ja teeb rõõmsalt kunsti, mitte etnograafiat. Ühise eesmärgi poole püüdlemise asemel on rahvas lõhestunud, aetakse taga autentsust, märkamata, et omavahelise kisklemise möllus on ära unustatud Setomaa tulevik – noored. Noored, kes on kriitikahirmus vaigistatud. Autentsusepüüdjatele lisanduvad rahaahnurid, kes tabasid õigel hetkel ära, et pole midagi, mida setoga müüa ei saaks. Noortestuudio lavastus on sündinud puhtast murest.

Taarka Pärimusteater facebookis: http://www.facebook.com/pages/Taarka-P%C3%A4rimusteater/186647088051100. Etenduse toimumist toetavad Piiriveere Liider ja Maaelu Arengu Euroopa Liidu Põllumajandusfond (EAFRD).

Allikas: Eve Ellermäe

Alatskivi loss kutsub tagasi aastasse 1900

Alatskivi lossi mõisapere. Foto: Sibulatee
Kui maikuus Alatskivi lossi keldrikorrust pidulikult avati, nägi vaid käputäis külalisi väga uhket etendust, mis viis meid tagasi aastasse 1900 kui lossis liikusid ringi parunid ja parunessid ning kus mõisateenijad oma igapäevatoimetusi tegid.

28. juulil 2012 toimub Alatskivi lossi ajaloopäev, kuhu on oodatud kõik mõisakultuurihuvilised. “Tagasi aastasse 1900″ on päev, kus toimub nii mõndagi:
– Maaligaleriis kell 14:00 loeng mõisateenijatest (Tõnis Türna)
– Maaligaleriis kell 15:00 suvelavastuse Valge Lossi Legend video
– Roosiaias härrasrahva ja mõisateenijate kostüümide esitlus

Kell 19:00 kontsert Suur Valss. Kadri Kipper (sopran), Rauno Elp (bariton), Tarmo Eespere (klaver). Filmi-, opereti- ja ooperimuusika. Kontserdipilet 5€/3€ müügil tund enne algust kohapeal. Avatud on erinevad töötoad, ilusa ilma korral töötavad välikohvikud. Alates 14:00 on lossi sissepääs poole hinnaga.

Allikas: Sibulatee

Rõuges peetakse laupäeval laada- ja kalaralli

Laupäeval, 30. juunil toimub “Rõuge laada- ja kalaralli 2012”. Päev on täis tegevusi nii suurtele kui väikestele. Hommik algab kalapüügivõistlusega. Laadalt saab osta Peipsi kalakulinaaria tooteid, suitsuvutiliha, koduseid vahvleid, kilupirukaid ja peent käsitööd. Küpsetatakse räime ja keedetakse uhhaad.

Keskpäeval saab stardi eriti ekstreemne saunaralli, mille peaauhinnaks on kümblustünn firmalt ECO OIL. Saunarallil osalejad saavad külastada looduskauneid Võrumaa turismitalusid ja võtta leili viieteistkümnes saunas. Samaaegselt saab laadaplatsil kaunistada torte või püüda tünnist kalu. Näha saab tegusaid koogimeistreid üle Eesti, sest Torditelgiga liitub Suur Koogimeistrite Suvejämm.

Eesti tuntud puukujurite käe all valmivad laadaplatsil päeva jooksul puuskulptuurid ning ühe neist saab kalavõistluse võitja lisaks muudele auhindadele endale koju viia. Kogu päeva vältel korraldatakse auhinnalisi mänge. Lapsi ootavad batuudid, suur liumägi ja Zorb pallid. Kell 19.00 etendub laadaalal Hansahoovi Teatri etendus „Pillimees“, peaosas Margus Jaanovits. Hilisõhtul astub Ööbikuoru lavale legendaarne punkrocki ansambel „Vennaskond“.

Laadaalale on sissepääs TASUTA kella 08.00– 18.00. Kella 18.00 kehtib laadaalal sissepääsuna käepael, mis maksab 5€. (Kõik kala- ja saunarallil osalejad saavad käepaela boonusena osalemise eest võistlustel). Käepaela ostnute vahel loositakse välja laste mängumaja firmalt Sternoberg.

Lisainfo: www.laadaralli.ee

Võro folgipido kuts tandsmist opma

Võro folgipido vahtsõnõ rahvatandsusõbrast pääkõrraldaja om Valneri Kadri. Foto: Uma Leht

Võro folkloorifestivaalil om rahvalõ egä aasta vahtsit ja vanno tandsõ opatu, timahava tetäs tuud viilgi inämb, lupa folgipido vahtsõnõ rahvatandsusõbrast pääkõrraldaja Valneri Kadri.

Tandsuoppaminõ käü joba inne festivaali: seo riidi, 29.06. kell 20 tulõ joba kolmas Võro folgi tandsutarõ. Tamula järve veeren oppas reilendrit Tarto tandsuklubi juht Nuti Triinu, tandsus tõmbasõ lõõtsa Ojasaarõ Toomas, Hinrikusõ Henrik, Laube Kadri ja Valev.

Suur folgipido päälkiräga «Päivgi tands tsõõrin» tetäs tandsupauguga vallalõ 12.07. Võro vallan Loosu külän Teppo lõõdsatalon – Võromaa üts kõvõmb tandsuoppaja Udrasõ Maire vidä sääl tandsuetendüst «Suvõhal’as tandsusamm». Tandsus mäng Kalkuna Mari üten sõpruga.

Valneri Kadri ütel’, et festivaali vallategemises valiti lõõdsameistri Teppo Augusti kodotalo selle, et Võromaa rahvuspilli lõõtsa viilgi inämb vällä näüdädä. Võro folkloorifestivaali rongkäük ja pääkontsõrt tulõva timahava riidi, 13.07.

Tandsu, midä festivaalil opatas, omma kaarajaan, reilendri, subota ja tuustep.Vällämaalaisilõ saadõtas kah oppus, et nä saasi joba koton naidõ tandsõga tutvas. Vällämaa rühmä umakõrda oppasõ üte uma tandsu mi rahvalõ selges. Simmanil ja uulidsatandsu aigu saa rahvas opitutuidõ tandsõ mõistmist vällä näüdädä. Loe edasi: Võro folgipido kuts tandsmist opma

Täna lõpeb soodusregistreerimine Rakke rattamaratonile

Rakke maratoni võitja 2011 Erki Pütsep. Foto: Jaanus Ree
Samsung Estonian Cup rattamaratonidesarja neljandale etapile, Kesk-Eestis peetavale Fuji Rakke Rattamaratonile on tänaseks registreerunud kokku 1371 osalejat, neist ligi tuhat 59 km pikkusele põhidistantsile. Soodushinnaga registreerimine lõpeb täna südaööl.

Pandivere kõrgustikul ja Emumäel kulgevad 59 kilomeetrine põhisõidu rada ning 37 kilomeetrine AXA poolmaratoni rada on tänaseks lintidega tähistatud.

Rakke Rattamaratoni avatud raja sõit ja Rexona Matk toimub eeloleval pühapäeval, 1. juulil. Avatud raja sõiduga alustatakse kell 11:00 Rakke Linnamäe staadionilt, kuid Rexona kontrollpunkt ja teeninduspunkt Emumäe vaatetorni juures, raja 22-sel kilomeetril, jääb avatuks kuni kella 16.00-ni. Kõigi Rexona rattamatkast osavõtjate vahel läheb loosimisele kümme auhinda rattasarja toetajatelt.

Nädal hiljem, 8. juulil antakse maratoni start traditsiooniliselt keskpäeval, seejärel algavad lastesõidud ning kell 13:00 stardib AXA poolmaraton.

Lisainfo: http://estoniancup.ee/2012/etapid/y2012/rakke-rattamaraton/

Allikas: Enno Eilo, Rakke Rattamaratoni peakorraldaja

U19 EM jalgpalli finaalturniir muudab Rakveres järgmisel nädalal liikluskorraldust

Kastani pst skeem. Allikas: Rakvere LV
Järgmisest nädalast vallutab Rakvere linna Euroopa jalgpall, kui Rakvere staadionil peetakse kolm U19 Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri alagrupi mängu: teisipäeval, 3.juulil algusega kell 18.45 mängivad Serbia – Prantsusmaa, reedel, 6. juulil kell 17.30 Serbia – Inglismaa ning esmaspäeval, 9. juulil kell 20.00 Serbia – Horvaatia koondised.

Seoses jalgpallivõistlustega on Rakveres mängude päevadel häiritud linnaliiklus Kastani puiestee piirkonnas. Liikluseks suletakse Võimla tänav ja Kastani puiestee staadioni vastas oleva tänavaosa mõlemad sõidusuunad pool tundi enne mängude algust ja jäävad suletuks kuni mängu lõpuni. Mängude päeval on kella 9.00st kuni mängupäeva lõpuni suletud Spordi ja Kooli tänav.

Rakvere Spordikeskuse kõrval asuv parkla on võistluste korraldajate käsituses ning pealtvaatajatele autode parkimiseks suletud.

Liiklus suletakse mängupäevadel pool tundi enne mängude algust – 3. juulil kella 18.15-st, 6.juulil kella 17-st ning 9.juulil kell 19.30-st.

Mängude pikkuseks on arvestatud kaks tundi. Tavapärane liiklusskeem taastatakse suletud tänavatel pärast mänge esimesel võimalusel. Bussiliiklust antud mängud ei häiri.

Rakvere Linnavalitsus palub liiklejatelt mõistvat suhtumist liikluspiirangute pärast. Säilitagem rahulik meel ja rõõmustagem, et oleme võõrustajaks tulevastele Euroopa jalgpallitähtedele.

Allikas: Rakvere Linnavalitsus

Vikatiga heinaniitmise õpituba Setomaal

Luikjärve muuseumitalus Tobrova külas Meremäe vallas toimub 30. juunil kl 11 käsivikatiga niitmise õpituba. Käsitetakse vikatiga niitmise õigeid võtteid, luiskamist ja tsagamist. Näha saab ka taastatavat Luikjärve talukompleksi, mis on ilmekas näide seto taluarhitektuurile omasest nn kindlustalust. Luikjärve talu asub poolel teel Obinitsa ja Meremäe vahel. Registreerumine obinitsamuuseum@setomaa.ee või tel 7854190.

Allikad: Obinitsa muuseum

Eesti Vabaõhumuuseum kutsub põnevatele seminaridele

Eesti Vabaõhumuuseum korraldab mitu põnevat seminari spetsialistidele, majaomanikele ja huvilistele Pärnu Hansapäevadel 29. ja 30. juunil.

Keskajafestivalide kojas: R 29. juuni, kell 16 – 18

Ehitusgildi ettekanded – ehitistest, puidust ja puidu kahjutegijatest
* Sissejuhatus ja Eesti Vabaõhumuuseumi erinevate projektide tutvustus – Elo Lutsepp
* Maa ümber mere. Pärnumaa ehituskunst talus, külas ja alevis – Heiki Pärdi
* Talumaja tarinditest – Joosep Metslang
* Hoonete biokahjustused – Marike Laht

L 30. juuni, kell 11 – 13

Elu, hooned ja esemed
* Maamaja ja selle väärtused – Elo Lutsepp
* Vallamajad. Ülevaade Eesti vallamajadest põikega Pärnumaale – Hanno Talving
* Konservaatori pilk – sinu oma asjad – Marike Laht

Eesti Vabaõhumuuseumi platsil:

* EVM telgis näitus “Maa ümber mere”
* Nõuanded, joonistamine, jutunurk, elu püstkojas, tegevused ja toimetamised
* R 29. juunil kell 13 – 16 kursus “Püstkoda edasijõudnutele”- püstkoja püstitamine seletuste ning sehkendamise saatel

Allikas: Eesti Vabaõhumuuseum

Juuli keskel tuleb Alatskivis traditsiooniline kolalaat

Traditsiooniline Alatskivi kolalaat toimub 14. juulil Alatskivi vallamaja esisel platsil. Algus on kell 9 ja kestab kuni huvilisi jagub. Oodatud on vanavara ja looduslähedase kauba ostjad ja müüjad. Kohaletulnute rõõmuks esinevad rahvamuusikud, toimub murutraktorite vigursõidu järjekordne etapp ning õhtul saab jalga keerutada Kivi kõrtsi ees simmanil. Laadainfo ja müügikohtade broneerimine telefonil 5067605.

Allikas: Sibulatee

Maaelu mitmekesistamise toetusteks on sel aastal saadaval kokku 14,4 miljonit eurot

Käesoleva aasta 17.-31. augustini on mikroettevõtjatel võimalus taotleda toetust maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamiseks, kuid võrreldes varasemaga on muutunud toetuse nõuded.

Majandustegevuse mitmekesistamist toetatakse Maaelu arengukava 2007-2013 (MAK 2007-2013) meetme 3.1 raames. Muudatuste kohaselt peavad toetuse saajad alustama investeeringu elluviimist kuue kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ning selle aja jooksul tuleb kavandatavast investeeringust teha vähemalt 25 protsenti. Ülejäänud investeering tuleb teha ja seda tõendavad dokumendid PRIAle esitada kahe aasta jooksul alates taotluse rahuldamisest, kuid hiljemalt 2014. aasta lõpuks.

Uute nõuete eesmärk on kiirendada investeeringute elluviimist ning tagada vahendite kasutamine programmiperioodi lõpuks. Muudatuse vajalikkus tuleneb tähtajaks lõpetamata projektide suurest arvust – nt meetme 3.1 puhul on kolme esimese taotlusvooru projektidest lõpetamata ligi kolmandik. Analoogne muudatus on kavas kõigis käesoleval aastal muudetavates MAK 2007-2013 investeeringutoetuste määrustes.
Määruse teise olulise muudatuse kohaselt ei toetata enam bio-energia alaseid tegevusi, mille jaoks nähakse ettevõtjatele MAK 2007-2013 raames ette uus alameede 3.1.3 „Investeeringud bioenergia tootmisse“. Lisaks tehakse muudatusi meetme hindamiskriteeriumides.

Maaelu mitmekesistamise väikeprojekti toetussumma ühe taotleja kohta on kuni 100 000 eurot. Toetuse määr on kuni 50% toetatava tegevuse investeeringuobjekti maksumusest sõltuvalt investeeringuobjekti tegemise asukohast. Käesoleva aasta taotlusvooru eelarveks on planeeritud 14 410 000 eurot.

Toetuse taotlemiseks vajalike vormidega saab peatselt tutvuda PRIA koduleheküljel. Kõik toetustingimused ja vajalikud dokumendid on sätestatud meetme 3.1 rakendusmääruses.

Maaelu mitmekesistamise toetuse väikeprojektide 2011. aastal toimunud taotlusvoorus määrati 141 taotlejale investeeringutoetust kokku 10,39 miljoni euro eest. Siiani toimunud meetme 3.1 taotlusvoorude raames on 755 projektile toetust määratud 65,6 miljonit eurot, mille abil investeeritakse maapiirkonna majandustegevusse 139,2 miljonit eurot.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Algas Sindi väliujula rajamine

Tänasest alustati Sindi väliujula rajamist ajaloolisse ujumiskohta Pärna jõel. Linnavalitsuse poolt väljakuulutatud ehitushanke võitis Vibur OÜ, töid hakkas alltöövõtjana teostama osaühing Paadisillad. Projekti järgi ehitatakse välja
välibassein kolme 25 meetrise rajaga, basseini siselaius on 7,2 meetrit.

Teisaldatavad ja ankurdatud sillamoodulitele ehitatakse kaheksa redelpääsu ujumissillale. Puhkajate teenindamiseks paigaldatakse riietuskabiinid, teisaldatavat WC-d ja kaldale kaheksa pinki. Projekti rahastab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja Sindi linna oma eelarvest. Alates 1. juulist hakkab väliujula juures osutama rannavalve teenust
konkursi korras välja valitud osaühingu Articard vetelpäästjad. Rannavalvet rahastatakse linna eelarvest.

Allikas: Viktor Kaarneem, Sindi LV

Narva Kutseõppekeskuse õpilased tegid uue mänguflmi

Esimene võttepäev. Foto: Narva Kutseõppekeskus
Täna, 27. juunil toimub Narva Kutseõppekeskuse (Narva KÕK) uue mängufilmi „Legend Indrik von Berengauptist“ esilinastus. Tegemist on Narva KÕK-i õpilaste poolt üles võetud 20-minutilise mängufilmiga, mille tegevustik paigutub keskaegsesse Narvasse, eelkõige Narva Hermanni ja Ivangorodi kindlustesse. Kõiki filmiga seotud töid teostasid õpilased ise.

Filmi loomisega oli seotud terve hulk Narva KÕK-i õpilasi, eelkõige multimeedia õppesuuna õpilased ja kooli õpilasteatri liikmed. Neljale multimeedia õpilasele sai filmi teostamine ka eriala lõputööks. Näidendfilmi „Legend Indrik von Berengauptist“ esimene võttepäev toimus Narva Hermanni kindluses 2. detsembril 2011. Filmivõtetest valdav osa teostati Narva Hermanni kindluses ja selle lähistel. Filmi võtted lõpetati märtsis 2012.

„Selle filmi tegemine oli õppetöö osa, mis aitas kasvatada asjaosaliste erinevaid oskusi ja avada nende andeid,“ sõnas Anna Tereshchenko. „Loodame oma uue filmiga tõmmata Narvale kui turismisihtkohale uut, lisatähelepanu.“

Konsultantidena olid filmi loomisesse kaasatud ajalooliste rollimängude asjatundjad MTÜ-st Karu Klubi, kes juba seitse aastat on Narvas tegelenud ajalooliste lahingustseenide rekonstrueerimisega. Karu Klubi liikmed osalesid ka Narva Kutseõppekeskuse 2010. aastal valminud mängufilmi „Legend Narva neiust“ valmimises. Loe edasi: Narva Kutseõppekeskuse õpilased tegid uue mänguflmi

PERH-i verekeskus töötab suvisel režiimil

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus läks suvisele töörežiimile. Väljasõite ei toimu juuni viimasel ja juuli esimesel nädalal ning kahel viimasel juuli nädalal. Nii uusi kui ka püsidoonoreid oodatakseTallinna verekeskusesse Ädala tn 2 ja Doonorifoorumisse Narva mnt 7.

„Verekeskus kogub suure osa doonoriverest väljasõitudel asutustesse ja ettevõtetesse, et vereloovutus oleks doonorile võimalikult vähe aeganõudev ja mugav. Juulis on paljud asutused puhkusel, mistõttu oleme sunnitud töö vastavalt muutunud olukorrale ümber korraldama,“ ütles Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste.

„Puhkuste aeg ei tähenda aga seda, et haiglad patsientide raviks vähem doonorite abi vajaksid. Selleks, et patsiente ka suvel aidata, palume kõigil uutel ja püsidoonoritel meid külastada Tallinna verekeskuses ja Doonorifoorumis,“ lisas dr Riin Kullaste.

Verekeskuse kodulehel (www.verekeskus.ee) ja Facebookis „Doonorid ja sõbrad“ fännilehel uuendatakse igapäevaselt infot selle kohta, milliste veregruppidega doonorite vere järele on haiglates parasjagu kõige suurem vajadus. Loe edasi: PERH-i verekeskus töötab suvisel režiimil

Aasta lõpuks selgub Tartu Waldorfkeskuse arhitektuurilahendus

20. juunil kuulutas Tartu Vaba Waldorfkooli Selts välja rahvusvahelise arhitektuurikonkursi, mille tulemused selguvad hiljemalt käesoleva aasta detsembris. Võistluse eesmärgiks on leida Tartu Waldorfkeskuse arhitektuurilahendus, mis loob tervikliku ja inspireeriva keskkonna keskuses õppijatele, töötajatele ja külastajatele.

“Loodame, et arhitektuurivõistlusest võtab osa rohkelt arhitekte nii Eestist kui teistest riikidest. Kuna terviklikkus on
waldorfpedagoogikas oluline nii sisulises kui vormilises mõttes, siis soovime Waldorfkeskuse ehitamiseks leida lahenduse, mis on orgaaniline tervik,” ütles Tartu Waldorfkeskuse rajamise projektijuht Katri Tammekand. Ta lisas: “Nii lapsed, nende vanemad kui ka õpetajad, kes ootavad pikisilmi uue maja valmimist, võivad täna rõõmustada mitmekordselt. Päev enne arhitektuurivõistluse väljakuulutamist selgus, et Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastab Tartu linna projekti, millega lammutatakse endised militaarhooned krundilt ja selle ümbrusest, kuhu Waldorfkeskus kerkib. Vana teeb ruumi uue tulekuks.”

Waldorfkeskuses hakkavad ühe katuse all tegutsema lasteaed, põhikool, gümnaasium, huvikool ja täiskasvanute koolituskeskus. Hilisemas etapis on kavas välja arendada ka terviklik sotsiaalkeskus, kus esialgsete plaanide kohaselt elavad koos eakad ja lastega pered. Keskuse rajamise eestvedajateks on Tartu Vaba Waldorfkooli Seltsi peetava Tartu Waldorfgümnaasiumi ning lastehoiu Meie Mängurühm lapsevanemad ja õpetajad. Loe edasi: Aasta lõpuks selgub Tartu Waldorfkeskuse arhitektuurilahendus

Klubis “Tervis ja Ilu” saab testida toidutalumatust

Toiduainete varjatud talumatust esineb suuremal või väiksemal määral väga paljudel inimestel, kes seda tavaliselt ise ei teagi. Varjatud talumatusele on iseloomulik probleemide süvenemine vananedes. Olete oodatud järjekordsele klubi “Tervis ja Ilu” üritusele teisipäeval, 19. juunil. Seekord on hea võimalus testida oma toidu talumatust. Testimine toimub individuaalselt ja võtab aega ca 1 tund. Testimine toimub voll diagnostikaga.

Võimalik testida ka toidulisandeid, ravimeid jm, mida tarvitate või soovite tarbima hakata – võtke kõik julgesti kaasa. Kasutades sobivaid loodustooteid koos tervisliku toitumisega on võimalik vältida haigusi, parandada enesetunnet ja elukvaliteeti ning tõsta töövõimet. Loe edasi: Klubis “Tervis ja Ilu” saab testida toidutalumatust

Nahaparkminõ – paras vaiv

Naha-alodsõ kõlu maahavõtminõ naas’ Raagi Kaljul sis edenemä, ku tä vana tünnü appi võtsõ. Foto: Uma Leht

«Taa tüü võtt iks inämb aigu ja vaiva, ku arvada mõistsõmi,» ütel’ Mõnistõ muusõumi juht Tulviste Hele vanaperädse nahaparkmisõ kotsilõ, miä om muusõumirahval parhilla poolõ pääl.

Et Mõnistõ muusõumi truksa rahvas taht rüäjahukohetusõ ja paiukoorõga nahaparkmist selges saia ja tuud sis huviliidsilõ oppama naada, kirot’ Uma Leht kats kuud tagasi. No om opminõ säälmaal, et kats lambanahka omma rüäjahukohetusõ seest vällä võedu ja är vinütedü.

Ku naha är kuiusõ, saa neo är hööveldä ja värvmises paiukoorõmöksi sisse panda. «A et naha olli suurõ villaga, võtt kuiuminõ inämb aigu ku arvsimi, tuuperäst proovimi kõrraga naada ka lühkümbä villaga nahku parkma,» ütel’ Tulviste Hele.
Tüü naas’ pääle joba inämb ku kuu aigu tagasi. «Edimäne paiukoorõ korjamisõ võimalus tull’ lehekuu algusõn esihindäst kätte, ku muusõumi sanna takast vana pai tormiga maaha murdu,» selet’ Tulviste Hele. «Kõik noorõmba ossa kuursõmi är ja koorõ pannimi kuiuma. Saimi teedä, et tuu tüü võtt kõvastõ aigu ja saak om küländ väikene. Kuus väikut pundikõist – kolmõ inemise pia päävä tüü!»

Tulviste Helel oll’ kõrraga selge, et tuust väikust koorõunikust jääs värmi-möksi kiitmises veitüs. Tä kutsõ õkva appi mitu hääd inemist, kiä naksi kah paiukuurt korjama ja muusõummi tuuma.

«Ma ei tiiä, ku pall’o paiukuurt vaia lätt. Tuu tulõ kah perrä pruuvi,» tunnist’ Tulviste Hele. Tõugjasõ Leida ja Nahkuri Liidia, umaaigsidõ parkseppi tütre, kelle käest muusõumirahvas nahaparkmisõ kotsilõ hulga väärt oppust sai, mäledi õnnõ, et kuurt tull’ kor’ada «armõdu pall’o». Koorõst keedeti paks möks ja määriti naha tuuga mõlõmbalt puult kokko. Loe edasi: Nahaparkminõ – paras vaiv

Tolteegi teadjamees jagab Lilleorus iidseid tarkuseid

Tlakaelel. Foto: Lilleoru
Jaanipäeva nädalavahetusel külasteb Eestimaad auväärt Tlakaelel (Francisco Jimenez Sanchez) – tolteegi teadjamees ja vaimne õpetaja Mehhikost. Ta jagab teadmisi ja õpetusi, alustades tolteekide maailmavaatest ja eluviisist, vaimsuse ja teadlikkuse olulisusest. Koos temaga saab osaleda suve alguse tseremoniaalsel tähistamisel Lilleoru ökokogukonnas Harjumaal.

Tseremoniaalsel kokkusaamisel Lilleorus jagab Tlakaelel teadmisi ja õpetusi. Sel korral on keskseks teemade ringiks tolteekide maailmavaade ja eluviis, vaimsuse ja teadlikkuse olulisus, tseremooniate ja ravimtaimede kasutamine, energia nägemine ja sellega töötamine. Teemad arenevad edasi osalejate endi huvidest ja vajadustest lähtuvalt.

Tlakaelel on tuntud oma vahetu tarkuse ja kõnelemise viisi poolest, küsimused võivad ulatuda väga elulähedastest ja kaasaegsetest asjadest kosmiliste ja iidsete nähtusteni. Võimalik, et Tlakaelel viib läbi ka temazkal’i ehk higistamistelgi tseremoonia.

Programm on jagatud Tlakaeleli ja Ingvar Villido vahel, kes viib läbi tseremooniad/praktikad laupäeva ja pühapäeva õhtul. Tõlkega eesti keelde. Loe edasi: Tolteegi teadjamees jagab Lilleorus iidseid tarkuseid

Õpi jaanipäevaks kodust leiba küpsetama

Koduse leivateo huvilisi kutsutakse täna Tallinnas õdusasse õhkkonda koduleiva küpsetamist õppima. Saad teha jaanipäevaks sellist leiba, nagu just sulle maitseb – ürtidega, suitsulihaga või hoopis kuivatatud puuviljadega.

Selgeks õpitakse kõik leivateo erinevad etapid. Kogu leivateo protsess võtab muidu aega ca 1,5 päeva (juuretise käärimine (10-12h), taignategu (0,5-1h), kerkimine (2-4h), küpsetamine (1h). Koolitus kestab ca 2,5-3 tundi, aga kõik etapid saab koos läbi tehtud. Osalustasu 10 eurot.

Võta palun kaasa üks väike kaanega suletav karbike, et saaksid kodus oma leiva küpsetamiseks juuretisepoja endaga kaasa võtta. Rõõmsa leivalõhnalise kohtumiseni!

Lisainfo ja registreerimine: signe.israel@gmail.com, tel. 5102474

Polli talu kutsub joogalaagrisse

Foto: pollitalu.wordpress.com
Nädalane laager pakub varahommikust Sadhanat, erinevaid joogatunde, millest igal ühel on oma spetsiifiline mõju, samuti õhtuseid meditatsioone ja massaaži. Aktiivsest tegevusest vabal ajal on võimalik jalutada Lõuna-Läänemaa puutumatus looduses, sõita rattaga, võtta päikest, ujuda meres ning harjutada olemist olevikus.

Polli talu asub Puhtu-Laelatu ning Nehatu looduskaitsealade keskel. Kahel päeval korraldame väljasõite: saartele ning Matsalu rahvusparki, kus jalutame soos, sõidame paadiga roostikus ning õpime tundma tänu inimtegevuse ohjamisele säilinud unikaalset Eestimaa looduspärandit.

Ööbimine on endistes aitades, millest on saanud kahe, nelja ja viie voodiga külalistetoad. Ka oma telgi püstipanek on võimalik. Toidud on vegetaarsed – lisaks piimatooted ja muna. Igal pealelõunal pakume kosuvat ning puhastavat joogi teed. Teretulnud on kõik – ka algajad. Eelnev joogakogemus ei ole vajalik.
Loe edasi: Polli talu kutsub joogalaagrisse

Päts tulõ Ruusalõ

Seo kuu lõpun, 22.–27. piimäkuu pääväl saa Ruusa vanan raudtiijaaman nätä vahtsõt suvõlavastust «Kuurort Ruusa», kon om külälises ka riigivanõmb Päts. Riigivanõmbat mäng tuud innegi elotruult tennü näütlejä Taalmaa Indrek.

«Tükü põh’as omma tõtõstõ sündünü luu 1930. aastist,» ütel’ lavastusõ kõrraldaja Trumsi Marge. Tuuaignõ Eesti kõgõ rikkamb perekund Puhk ostsõ Ruusa mõisa hindäle suvõkodos. Puhki mõtli Ruusast tetä suurõmba ja vägevämba puhkusõpaiga.
Tuus aos oll’ puhkusõpaigana populaarsust kogunu Taivaskua ja Puhkõ ettevõtminõ liiku umbõs saman tsihin. A sis tull’ pääle suur sõda…

Tükü om kirotanu Rahmani Jan, lavastaja om Hansingu Meelis. Päält Taalmaa Indreku mängvä «Kuurort Ruusa» tükün paikligu rahvanäütlejä Põlvast, Verioralt ja Ruusalt: Rüütle Janno, Põvvati Helje, Otsa Pilar, Salfi Taavo, Trumsi Margus, Paulsoni Eduard, Zirnaski Tõnu, Mestiljaineni Sergei, Aia Sirli, Liini Hedy, Peterselli Kristiina, Nargla Leena, Kokmanni Tiia, Leplandi Viktor, Mahlakase Sander ja lõõdsamiis Ojasaarõ Toomas.

Uma Leht

Jänedal tuleb erametsanduse aastakonverents

Huvilised on oodatud erametsanduse aastakonverentsile „Puit kui parim energiaallikas“, mis toimub 14. septembril 2012 Jänedal.

Konverents analüüsib, kuivõrd tasuv on puitu energia tootmiseks kasutada, millist kasu saab energiapuidust kohalik kogukond ning millised on erametsaomaniku võimalused puidust energia tootmisel. Saame teada, kas meie metsaressursid on selleks piisavad ja millised toetused aitaksid kaasa puidu paremale kasutamisele. Lisaks ettekannetele Eesti arengutest toovad külalisesinejad värsket infot Euroopa uusimatest praktikatest.

Konverentsile on oodatud erametsaomanikud, metsaühistute esindajad, metsanduse konsulendid. Osalemine on tasuta. Konverentsi päevakava ja registreerimisinfo leiad siit: http://www.eramets.ee/urituste-kalender?art=3174

Konverentsi läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Allikas: Regina Hansen

Maa-arhitektuuri Keskus kutsub meistrikursustele

Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri Keskus annab teada, et veel on vabu kohti juunikuu meistrikursustele, kus tehakse krohve, värve ja kaevurakkeid.

Sel reedel ja laupäeval (8. ja 9. juunil) Eesti Vabaõhumuuseumis: Traditsiooniliste viimistlustehnikate meistrikursus.
Koolitus sisaldab loenguid ja praktika juhendamist. Meistrikursuse eesmärk on tutvustada savi- ja lubikrohvitehnikaid. Teeme ise krohvisegu ja harjutame krohvimist. Valmistame värve. Harjutame lubjapiima, mulla- ja õlivärvidega värvimist. Meister jagab värvide ja krohvisegude retsepte.

Rohkem infot ja registreerumine: http://maaarhitektuur.blogspot.com/2012/05/viimistluse-meistrikursus-varvid.html

Järgmisel nädalavahetusel (16. ja 17. juunil) Vaidas (Harjumaa, Rae vald): Traditsioonilised ehitusvõtted: puitehituse meistrikursus. Kaevurakked.

Õpime palkide koorimist, varamist, erinevate nurgatappide tegemist. Õpitud võtted on rakendatavad palkseina ehitusel!

Valmistame ette kaevu hargi, koogu ja vibu. Rohkem infot ja registreerumine: http://maaarhitektuur.blogspot.com/2012/05/puitehituse-meistrikursus-kaevurakked.html

Allikas: Aune Mark, Eesti Vabaõhumuuseum, Maa-arhitektuuri keskus