Rõuges korraldatakse koduaiasaaduste sügislaat

Rõuges Rahvamaja esisel platsil toimub laupäeval, 8. septembril algusega kell 9.00 koduaiasaaduste laat, kuhu on oodatud kõik nii ostma kui müüma.

Laadale müüma saavad tulla kõik, põhirõhk on asetatud koduaia saadustele-hoidised, marjad, seened, juurikad jne.Ootame ka koduleiba-saia, küpsetisi, nii magusat kui soolast.Müüja võtab ise kaasa lauakese, kui ilm pole kiita, siis ka varjualuse. Laat toimub seenenädala lõpetuseks (info seenenädala kohta www.viitinalhk.ee). Kohamaksu pole.

Info: Maire Meldre, 53804971

Mälestusmiiting Rakvere Vabadussõja ausamba juures

Neljapäeval, 30. augustil möödub 20 aastat Rakveres kõigile virumaalastest Vabadussõja ohvritele püstitatud Vabadussõja ausamba taasavamisest. Selle päeva tähistamiseks korraldab Rakvere linn 30. augusti õhtul kell 18.00 Ausambamäel piduliku mälestusmiitingu.

Esinevad Rakvere Linnaorkester ja Kammerkoor Solare, peetakse päevakohased kõned, auvahtkond Kaitseliidu Viru malevalt, aupaugud Kirde Kaitseringkonna ajateenijatelt, pärgade ja lillede asetamine ausamba jalamile.

Lääne-Viru Keskraamatukogus avatakse neljapäeval ausamba taastamise lugu jutustav näitus, kus saab näha ausamba projekti materjale, kohalikke ajalehti, linnavalitsuse protokolle, Memento Rakvere Ühingu asjakohaseid materjale ja muud huvipakkuvat materjali.

Rakvere kesklinnas Ausambamäel asuv Vabadussõja ausammas avati 30. augustil 1925. aastal. Sõjameeste kujude autor on skulptor Amandus Adamson, samba tsementbetoonist aluse projekteeris ehitusinsener F. G. Adoff. Ausammas purustati 21.-22. oktoobril 1940. aastal.

Praegune ausammas on taastatud koopiana, mille tegid kujur Lembit Palm ja arhitekt Kuno Raude. Sammas taasavati 30. augustil 1992. aastal. Mälestusmiitingule on oodatud kõik huvilised.

Allikas: Rakvere Linnavalitsus

Tulekul Avatud Ühiskonna Foorum

18. septembril toimub Avatud Eesti Fondi aasta tippsündmuse ehk XVII Avatud Ühiskonna Foorum, mis võtab fookusesse populismi teema nii Eestis, Euroopas kui ka Venemaal.

Milline on populistlike liikumiste mõju tänasele ja homsele Euroopale? Kuidas kasutavad populistlikku retoorikat demokraatlikult valitud peavooluparteid? Need on vaid mõned küsimused, millele püüame Foorumile kutsutud säravate ekspertide abil vastuseid leida. Et mõttel oleks ruumi lennata üle piiride, on selle aasta Foorum rahvusvaheline nii oma esinejate kui ka kuulajaskonna poolest. Foorum toimub koostöös Vabariigi Presidendi Kantseleiga.

Foorumi programmi ning lisainfo koos viidetega värsketele populismiteemalistele uuringutele leiate AEFi kodulehelt www.oef.org.ee/populism. Töökeeleks on inglise keel ning toimumiskohaks Nordic Hotel Forum.

Palume end kindlasti hiljemalt 7. septembriks registreerida AEFi kodulehel aadressil www.oef.org.ee/register. Lisaküsimuste korral pöörduge palun Mari Kodrese poole (mari@oef.org.ee ; skype mari.kodres).

Allikas: Avatud Eesti Fond

Anneta vanu asju Karula rahvuspargi keskuse näituse jaoks

Karula Rahvuspark. Foto: keskkonnaamet.ee
Karula rahvuspargi keskuse aita luuakse etnograafiline ekspositsioon, mille eesmärk on näidata omadele siinse piirkonna eripärasid, tutvustada neid külalisele ja aidata noortel mõista siinset eluolu 20. sajandi alguses.

Näitus räägib tolleaegsest toidust ja selle säilitamise viisidest, naiste käsitööst villa kraasimisest lõnga värvimiseni, talutöödest ja siinsetest kommetest. Ekspositsioon saab valmis aprillis 2013. Soovime, et ekspositsioon saaks võimalikult Karula kihelkonna keskne ja seega on oluline, et võimalikult paljud eksponeeritavad esemed oleksid pärit just meie kihelkonnast.

Kõige selle tutvustamiseks läheb tarvis erinevat vanakraami alates kuusejuurtest punutud jahumatist kuni riidekirstuni, margapuust Wabariigiaegsete kodundusajakirjadeni, käsikraasidest mahlapressini. Kui sul on vanu esemeid, mis olnud kasutusel möödunud sajandi alguses, kuid nüüd kasutuset väljas, siis kaalu palun võimalust anda need ekpositsiooni täiendamise heaks! Samuti oleme väga huvitatud koopiate tegemisest siinse piirkonna vanadest fotodest, millel jäädvustatud talusid, maastikke, inimesi, töötegemist või teisi tegemisi.

Kui sulle tundub, et saad aidata, siis võta palun ühendust: Margus Palolill 5559 7126 palolillele@gmail.com või Mats Meriste 5341 7460 mats@khy.ee

Allikas: Mari Kaisel, MTÜ Vanaajamaja

Hommikune pikapäevarühm pakub lahenduse teise vahetuse algklassilaste vanematele

Vivendi koolituskeskus avab septembris teises vahetuses koolis käima hakkavatele algklassilastele hommikuse pikapäevarühma. Pikapäevarühm on avatud igal koolipäeval hommikul 7:30-st kuni 13:00-ni terve 2012/2013 kooliaasta, välja arvatud koolivaheaegadel.

Iga kooliaasta alguses on paljudele kooliteed alustavate või juba teises-kolmandas klassis käivate laste vanematele, kelle lapsed hakkavad koolis käima teises, ehk nn. õhtuses vahetuses, teemaks, kuidas lapsed õigeks ajaks kooli saavad. Vivendi koolituskeskus pakub omapoolse lahendusena just neile lastele ja lapsevanematele välja hommikuse pikapäevarühma. Pikapäevarühm hakkab tööle igal koolipäeval kell 7:30 ja kestab niikaua, kui lastel koolitunnid algavad.

Lapsevanemad saavad oma lapsed kohale tuua just neile sobivaks kellaajaks. Hommikuses pikapäevarühmas saavad lapsed koolitundideks ette valmistuda, meisterdada ja mängida. Et lapsed tühja kõhuga kooli ei peaks minema, on igal hommikul ka hommikusöök. Pikapäevarühmast viiakse lapsed tundide alguseks koolitranspordiga koolidesse laiali – igaüks oma tundide alguseks. Vivendi koolituskeskuse hommikuse pikapäevarühma eesmärgiks on tagada lastele korrapärane, loominguline, rahulik ja turvaline keskkond, mis toetab nende arengut ja igapäevast kooliteed.

Vivendi koolituskeskus avas oma uksed käesoleva aasta kevadel puidu- ja paberistuudioga, mis viib läbi laste linnalaagreid ja pakub puidutöö ja paberikunsti huviharidust eelkooliealistest täiskasvanuteni. Vivendi koolituskeskuse üldiseks eesmärgiks on laste, noorte ja täiskasvanute käeliste oskuste ning teoreetiliste teadmiste arendamine tervislikuma ja täiuslikuma eluviisi nautimiseks.

Allikas: MTÜ Vivendi, www.vivendi.ee

Hiiumaal tunnustati Merike ja Tõnis Niimanni perekonda

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Hiiumaal esile tõstetud Merike ja Tõnis Niimanni perekonda Käina vallast Kassari külast.

Perekond Niimann pälvis tunnustuse tänu aktiivsele panustamisele kohalikku kultuuriellu. Pereema Merike vedas aastatel 1995-2012 MTÜ Kassari Haridusseltsi, edendades läbi selle kohalikku kultuurielu ja ühistegemisi siiralt ning omakasupüüdmatult. Nende aastate sisse on jäänud palju kohalikule kogukonnale olulisi tegevusi, ettevõtmisi ja muid algatusi, mida on tehtud vabatahtliku tööna ja teisi kaasa lööma motiveerides.

Muuhulgas on kaasa aidatud Kassari rahvamaja renoveerimise korraldamisele ning Lepa Anna Sukasääre alafondi loomisele Eesti Rahvuskultuurifondi juurde, et toetada kohalike noorte hariduse omandamist. Ühiselt on koostatud kohalikku väljaannet „Kassarimaa“, kogutud rahvapärimusi ja mälestusi elust Kassaris, kaasates nii kohalikke lapsi kui täiskasvanuid, samuti korraldatud kohaliku näitetrupi tegevust, organiseeritud näitusi, antud välja raamatuid, peetud külatalguid jpm. Kõik talgusupid ja pirukad ühistegevuste juurde on olnud pereisa Tõnise valmistatud. Merikese ja Tõnise Kassariremli talu oli üks esimesi mahetalusid Kassaris, kus kasvatatakse maasikaid. Tänaseks on enamus Kassari saarest ökoloogiliselt puhta toodanguga. Loe edasi: Hiiumaal tunnustati Merike ja Tõnis Niimanni perekonda

Üle poole elanikkonnast ei pääse ligi kiirele internetile

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus esitlesid Praxise teostatud interneti juurdepääsuühenduste uuringut „EstWin 2 ettevalmistamine: turg ja turutõrked“. Uuringust selgub, et vähemalt 40 Mbit/s internetiühendusele puudub juurdepääs enam kui poolel elanikkonnast.

Uuringu eesmärk oli kaardistada piirkonnad Eestis, kus juurdepääs kiirele internetiühendusele puudub ja sideettevõtted ei ole huvitatud majanduslikel põhjustel arendustegevustest, see tähendab – kus eksisteerivad turutõrked.

“Analüüsisime turutõrke piirkondade ulatust ning andsime hinnangu, kus on vajadus uute lairiba juurdepääsuühenduste järele, kuid turutingimustes seda ei rajataks ning seetõttu oleks vajalik sekkumine, ka riigipoolne,” selgitab uuringu üks autoreist, Praxise analüütik Risto Kaarna.

Uuringu tulemused näitavad, et kiirele, üle 40 Mbit/s internetiühendusele puudub juurdepääs hinnanguliselt 55 protsendil elanikkonnast. 70 kohalikku omavalitsust Eestis on täies ulatuses ilma kiire internetita, ehk täielikus turutõrkes, nende omavalitsuste elanike arv on 92 000. Enim sellised kohalikke omavalitsusi asuvad Saaremaal, Tartumaal, Pärnumaal ja Ida-Virumaal. Loe edasi: Üle poole elanikkonnast ei pääse ligi kiirele internetile

Mahetoidu päeval Haanjas osales üle 60 inimese

Pühapäeval toimus Haanimaal Hartsmäe talus mahetoidu päev, millest võttis osa üle 60 inimese. Kõik huvilised said tutvust teha maheteravilja ja maheköögivilja kasvatamise ning loomakasvatusega. Kohapeal kõneldi ka mahelihast, sai maitsta taluleiba ja suitsusaunas suitsetatud ehedat suitsuliha.

Lisaks Hartsmäe ökotalu tutvustusele räägiti mahetoidu eelistest, teiste seas rääkis Lõuna-Eesti Toiduvõrgustikust Alt-Lauri talu perenaine Kaja Kesküla, Taarapõllu talu peremees Edgar Kolts, Mooska talu perenaine Eda Veeroja, Kadri Vollmanni Viljandi võrgustikust OTT (Otse Tootjalt Tarbijale), mahetalunik Aare Rätsepp Eesti Biodünaamika Ühingust ja mitmed teised. Mahepõllumajanduse suundumustest kõneles Merit Mikk.

Mahetoidu päeva eesmärk oli tõsta inimeste teadlikkust mahetoidu eelistest nii inimeste tervisele kui loodusele, sest intensiivpõllumajandusega kaasnevatest varjukülgedest palju ei räägita. Ühtlasi on mahetoidu päeval hea võimalus näha vahetult, kuidas töö mahetaludes käib ning miks talunikud on otsustanud just mahepõllumajanduse kasuks.

Võrumaal Haanja vallas tegutsev Hartsmäe mahetalu harib hetkel 110 ha maad, kus kasvab nii maheteravilja kui köögivilja ning osa maad on rohumaadena lihaveiste ning vabapidamisel kodusigade kasutuses. Tegemist on Haanimaa piirkonna suurima mahetaluga. Loe edasi: Mahetoidu päeval Haanjas osales üle 60 inimese

Tartus Tõnissoni aias toimub täna mahepäev

Eesti Maaülikool kutsub kolmapäeval, 29. augustil kõiki huvilisi Mahekeskusesse Tõnissoni aeda mahepäevale. Arutletakse kuidas hoida keskkonda ja oma tervist ning luua elujõulist kohalikku toidukogukonda. Tutvuda saab Maaülikoolis läbiviidavate maheteadusuuringutega, kust saab kasulikke nippe mahetoidu tootmiseks.

Kohapeal saab osta Lõuna-Eesti toiduvõrgustiku talunike tooteid. Orienteeruv päevakava:

15.00 Kogunemine ja kehakinnitus
15.15 Miks meile kohalik mahetoit? – prof Anne Luik, EMÜ teadusprorektor
15.45 Mahekeskus ja keskkonnaharidus – Elen Peetsmann, Mahekeskuse juhataja
16.00 Lõuna-Eesti Toiduvõrgustiku tegemistest – Kaja Kesküla, tegevjuht
16.15 Nipid mahepuuviljanduses – prof Kadri Karp, EMÜ aianduse osakonna juhataja
16.45 Kuidas hoida mulla- ja taimetervist? – Anne Luik

Tõnissoni maja asub Viljandi ringil Eerikal EMÜ õppehoone kõrval pargi sees (pärast linnapiiri). Kohale saab liinibussiga nr 7, peatus Eerika. Asukohakaart: http://mahekeskus.emu.ee/uldinfo/kontakt/. Mahepäev toimub jätkusuutliku toidukogukonna arendamise rahvusvahelise projekti (BERAS Implementation) raames.

Lisainformatsioon: Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Elen Peetsmann, elen.peetsmann@emu.ee, tel: 53044003

Mahetoidu huvilisi oodatakse täna Haanimaale

Hartsmäe talu peremees Hollo Agu. Foto: maavald.ee

Pühapäeval, 26. augustil toimub Haanimaal Hartsmäe talus kella 11-15 mahetoidu päev, kus saavad kõik huvilised tutvust teha maheteravilja ja maheköögivilja kasvatamise ning loomakasvatusega. Kohapeal tuleb juttu ka mahelihast, saab maitsta taluleiba ja suitsusaunas suitsetatud ehedat suitsuliha.

Mahetoidu päeva eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust mahetoidu eelistest nii inimeste tervisele kui loodusele, sest intensiivpõllumajandusega kaasnevatest varjukülgedest palju ei räägita. Ühtlasi on mahetoidu päeval hea võimalus näha vahetult, kuidas töö mahetaludes käib ning miks talunikud on otsustanud just mahepõllumajanduse kasuks.

Võrumaal Haanja vallas tegutsev Hartsmäe mahetalu harib hetkel 110 ha maad, kus kasvab nii maheteravilja kui köögivilja ning osa maad on rohumaadena lihaveiste ning vabapidamisel kodusigade kasutuses. Tegemist on Haanimaa piirkonna suurima mahetaluga.

Hartsmäe talu peremees Agu Hollo ütles, et mahetalu pidamine on üheaegselt nii eluviis kui elatusallikas. „Mahetalunikuna ja Eesti Biodünaamika Ühingu liikmena pean esmatähtsaks inimese tervist toetava põllumajanduse edendamist, mitte intensiivtootmise kultiveerimist. Meie maad ei hoia keegi teine peale meie enda, samamoodi nagu seda ei kurna ja riku keegi teine peale meie,“ rääkis Hollo. „Mahetootmise tähendus on palju laiem kui vaid puhta ja tervisliku toidu tootmine. Meie mahetalu tegevus lähtub piirkonna eripärast – Haanja kõrgustiku kupliline maastik seab põllupidamisele omad tingimused. Püüame elus hoida põlise Haanimaa traditsioonilist elulaadi ning peale oma pere rakendamise talutöödes aidata kaasa ka kogukonna toimimisele ning panustada võimalusel ka kaugema kandi inimeste toitmisele.“ Loe edasi: Mahetoidu huvilisi oodatakse täna Haanimaale

Saaremaal peetakse laupäeval lõbusat laadapäeva

Teist aastat järjest on 18. augustil kell 12.00 toimumas Saaremaal Kaarma vallas Randvere mõisapargis lõbus laadapäev.
Kohal on line-tantsijad, meie oma naisansambel “Ergud”, ning päeva peaesineja on Uku Suviste, ning lastelegi jätkub tegevust. Toimuvad ka töötoad.

Lisaks loterii-allegri, millele on lahked firmad oma õla alla pannud, nende seas. Grand Rose Spa, Club Diva, Turuköök ja Felur Sprenk, Würth, Bauhof, Sporrong, Saaremaa Lihatööstus. Päeva juhib Aare Laine. Ürituse leiab ka Facebookist.

Kõik kes soovivad tulla veel müüma siis on see võimalus täitsa olemas, võtke aga julgesti meiega ühendust Piret 5089 229; Sulve 53417 017 või
Hanna 53933 252.

Allikas: Hanna Vanem, Randvere lõbusa laadapäeva korraldustoimkonna liige

Esmaspäeval algavad ERMis Eesti pärimuspäevad

Eesti Rahva Muuseum korraldab 20.-24. augustil kell 10.00-12.00 Eesti pärimuspäevad, mille fookuses meie märgid: suitsupääsuke, paekivi, rukkilill, räim, regilaul, sinimustvalge…

Eesti taasiseseisvumispäeval, esmaspäeval 20. augustil algavad Eesti Rahva Muuseumis Eestile pühendatud pärimuspäevad. Ootame lapsi vanuses 7-12 tegelema meie oma maa märkide, mustrite ja mõtetega läbi rahvuslikku käsitöö, väikekandlemängu, rahvalaulude ja -mängude õppimise.

Kohtume esmaspäeval, 20. augustil kell 10.00 ERMi Raadi jääkeldri näitusesaalis (Narva mnt 177, Tartu). Teisipäevast reedeni, 21.-24. augustil kell 10.00-12.00 jätkame ERMi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu). Kõik käsitöömaterjalid ja pillid on koha peal olemas.

Osavõtutasu on 3 eurot päev või 12 eurot nädal. Eesti pärimuspäevad saavad teoks Eesti Rahva Muuseumi ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi koostöös. Pärimuspäevi toetab Tartu linn.Osavõtust palun teatada Liina Vainumetsale, tel 58115252, e-post laagrisse@gmail.com

Allikas: Helen Kõmmus, helen.leenu@gmail.com, tel 56504126

Täna algab Põlvamaal ökofestival “Rohelisem elu”

Neljapäeval, 16. augustil saab Põlvamaal alguse seitsmes ökofestival „Rohelisem elu“, mis seekord on keskendunud rohelise energia teemadele.

Festivali juhatab sisse kell 11 algav seminar “Rohelise energia maja”, mis käsitleb energiasäästlike hoonetega seotud teemasid ning viib huvilised Põlvasse ehitatavat passiivmaja uudistama.

„Enamik meist on aru saanud, et vanaviisi loodusressursse edasi kulutada enam ei saa. See on väga kulukas ning vaja on taas leida tasakaalupunkt inimese ja keskkonna vahel,“ tõdes festivali patroon – Riigikogu kultuurikomisjoni esimees ning endine Põlva maavanem Urmas Klaas. „Me võime loodusele palju kurja teha, kuid meie võimuses on ka väga palju head teha, kui me teadlikult tegutseme,“ nentis Klaas. Tema sõnul õpetab traditsiooniks saanud ökofestival muuhulgas näiteks, kuidas energiat säästa ja kallineva elektrihinnaga toime tulla ning kuidas tervislikku tasakaalustatud toitu valmistada.

16.-20. augustil toimuva festivali programmi mahuvad Põlvamaa eri paigus toimuvad seminarid, õpitoad, talgud ja loodusretked. Nii näiteks ehitatakse Moostes ühise töötoa käigus valmis väiketuulik kodumajapidamistes kasutamiseks. Seminaril “Roheline kool” jagatakse kogemusi kohalikust koolitoidust, loodusharidusest ja energiasäästlikust koolimajast. Lõkkeloengul arutletakse koos Anu-Mall Naaritsa, Aivar Ruukeli ja Indrek Maripuuga , kas elukorraldus, mida iseloomustab lähenemine “rohkem on parem”, on kestlik. Loe edasi: Täna algab Põlvamaal ökofestival “Rohelisem elu”

Moostes korraldatakse sümpoosion „Käsi mis sind toidab“

Mooste mõisa tall. Foto: et.wikipedia.org
Kolleegium S! ja partnerid korraldavad 25. augustil Mooste Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskuses MOKS I sümpoosioni „Käsi mis sind toidab“ – ”The Hand that Feeds You”.

Sümpoosioni teemaks on Eesti kultuuripoliitika regionaalne mõõde võrguajastul, urbaniseeruvas maailmas, kus geograafiline asukoht kaotab järjest enam tähtsust. Kuidas kirjeldada Lõuna-Eesti kultuurielu: kas ”kõrge kvaliteediga elukeskkond ja põnev kultuurielu” või ”peavoolumeedia huviväljast eemal seisev kohaliku tähtsusega tegevus”? Kas omaalgatuslike ettevõtmiste koostöö traditsiooniliste kultuuriinstitutsioonidega on mõlemale poolele ühtviisi rikastav ja sünergiat loov?

Kakskümmend aastat Eesti iseseisvust on õpetanud ühiskonnale selgeks neoliberaalse kapitalismi toimemehhanismid ja retoorika. Eesti inimesed on palju kordi kuulnud, et ”tasuta lõunaid ei ole” ja ”raha ei tule seina seest”, aga samuti on eelmisel kümnendil riigiaparaadis kasutusele võetud uus avalik haldus (new public management) koos võtmesõnadega meetmed, efektiivsus, mõõdetavus jne voolinud üldist käsitlust riigist, majandusest ja kultuurist. Milline on sel neoliberaalsel foonil olustik ja toimimiskeskkond keskustest kaugemal olevatele omaalgatuslike kunsti-, kultuuripraktikatele, nende probleemid ning võimalused?

Nende küsimuste üle arutletaksegi Moostes Kunsti ja Sotsiaalpraktika keskuses 25. augustil 2012. sümpoosionil, mis toob kokku praktikud, kultuuriuurijad ja kultuurielu suunajad, et viljaka arutelu käigus kaardistada omaalgatuslike ettevõtmiste vajadused ja probleemid ning leida neile lahendusi. Loe edasi: Moostes korraldatakse sümpoosion „Käsi mis sind toidab“

Mahetoidu päev Haanimaal Hartsmäe talus

Hollo Agu, foto Uma Leht
Kõik huvilised on oodatud mahetoidu päevale pühapäeval, 26. augustil 2012 kell 11.00-15.00 Haanimaal Hartsmäe talus. Teeme tutvust maheteravilja ja maheköögivilja kasvatamise ning loomakasvatusega, kõneleme mahelihast ning maitseme taluleiba ja ehedat suitsuliha.

Kõik tulijad saavad kõhu täis ja peale kauba keretäie mõnusat olemist! Meeleolu loob pärimusmuusik Tarmo Noormaa. Kohapeal võimalik osta ka erinevaid mahetooteid ja ajada juttu ning sõlmida kokkuleppeid piirkonna mahetootjatega.

Mahepäevi korraldavad Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus ja Eesti Biodünaamika Ühing, toetab EV Põllumajandusministeerium turuarendustoetuse raames. Mahetoidu kohta loe lähemalt www.maheklubi.ee

Täpsem info: Hollo Agu, Hartsmäe talu peremees, tel 559 67958

Elva linn korraldab lühifilmi konkursi “Tulge meile külla”

Seoses saabuva Elva linna 75. aasta juubeliga 2013. aastal korraldab Elva linnavalitsus lühifilmi konkursi “Tulge meile külla”. Konkursile esitatud lühifilm peaks tutvustama Elvat tervikuna või Elva linna ühte konkreetset valdkonda (loodus, turism, noored jne).

Konkursil osalemiseks tuleb toimetada oma töö andmekandjal (mälupulk, CD/DVD) hiljemalt 30. aprillil 2013. a Elva Linnavalitsusse Kesk 32, Elva 61507, märksõnaga „videokonkurss“ või avalikustada mõnes videoedastus keskkonnas ning teavitada e-posti aadressil konkurss@elva.ee .

Konkursi tingimused leiab Elva linna kodulehelt www.elva.ee. Lühifilmi konkursile esitatud tööde puhul hinnatakse originaalsust ning teema peab edastama Elvat tutvustavat sõnumit. Lähem teave konkurss@elva.ee või 730 9880.

Allikas: Merike Järv, Elva linnavalitsus

Taasiseseisvumispäeval vallutatakse Otepää Kirikumõis

Näidislahing Otepää Kirikumõisas 2009. aastal. Foto: Monika Otrokova
20. augustil, Eesti taasiseseisvumispäeval, toimub Otepääl perepäev, kus muuhulgas sõditakse Otepää Kirikumõisa pärast.

Perepäeval saab näha jõustruktuuride tehnika- ja relvanäitust, süüa sõdurisuppi ning vaadata põnevat õppelahingut, mille käigus vallutatakse Otepää Kirikumõis.

Õppelahingus osalevad kaitseliitlased ja noorkotkad. „Lisaks lahinguvõtetele on õppelahingu ajal võimalik jälgida esmaabi andmist haavatutele,“ ütles Naiskodukaitse Otepää jaoskonna esinaine Mari Mõttus. „Perepäeva lõpetab ansambli „Põldsepp ja Pojad“ kontsert.“

Ajakava:

kell 11.00 relvanäitus koos kaitseliitu ja naiskodukaitset tutvustava väljapanekuga,
kell 12.00 õppelahing
kell 13.00 kontsert ansambliga „Põldsepp ja Pojad“ Loe edasi: Taasiseseisvumispäeval vallutatakse Otepää Kirikumõis

Moostes tutvustatakse ruuba ehk küna ehitamist

Rändav Lodjakoda ja Mooste mõis teatavad, et täna algas traditsioonilise Lõuna-Eesti paadi – ruuba ehk küna ehitamise õpituba, mis kestab Mooste mõisa Veskiteatri juures laupäevani.

Laupäeval toimub ka Mooste mõisa tõrvaahju esmakäivitus ja vastvalminud ruup saab tõrvatud värske kohaliku tõrvaga. Tegusa paadilaagri lõpetuseks on kõigil L 18.08 kell 20 võimalus nautida Kõrsikute (Bonzo, Pehk ja Päss) kontserti Folgikojas vt www.moostemois.ee

Rändava Lodjakoja õpitubasid toetab KIK. Kõik huvilised on oodatud kaema ja ise paadiehitusele kätt külge panema!

Täiendav teave: MTÜ Emajõe Lodjaselts, Liisa-Lota Kaivo, tel 555 99 100

Neitsijärve Loovusait kutsub lõkkeloengule

Lõkkeloeng toimub sõltuvalt ilmast kas püstkojas või aidas. Foto: Neitsijärve Loovusait
Sel reedel, 17. augustil kell 18.00 korraldab Põlvamaal tegutsev Neitsijärve Loovusait ökofestivali raames lõkkeloengu teemal “Kasvumajandus”. Teemat on avama kutsutud kaks inimest, kes teevad seda oma kogemusest ja oma vaatenurgast: koolitaja ja turundaja Anu-Mall Naarits ning loodusturismiettevõtja Aivar Ruukel.

Inimeste elutempo on kasvanud, hobide, laste ja pere jaoks jääb vähem aega kui sooviksime, juured on kadumas, pidevalt on kiire. Ühiskonna surve meie käitumisele on kasvanud, meie enesehinnang sõltub teiste hinnangust meile. Inimesed ei julge olla erinevad, elada oma vajaduste järgi ega võtta kaalutletud riske, sest sellised tegevused võivad vastuollu minna valitsevate arusaamistega edukusest.

Käesoleva aasta Põlvamaa Ökofestivali raames toimuva lõkkeloengu eesmärk on algatada osalejate seas arutelu kas “rohkem on parem” elukorraldus on mõistlik.

Mõned näidisküsimused, mis võivad arutluse alla tulla:
– Kas pidev tarbimine on vajalik ja arukas?
– Kas rohkem tarbimine on majanduskasvu alus või ressursside raiskamine?
– Kas uuem ja/või suurem tarbeese on parem? Loe edasi: Neitsijärve Loovusait kutsub lõkkeloengule

Lilleorus saab õppida valmistama hilissuvist taimetoitu

Liina Järviste
Harjumaal Rae vallas Aruvalla külas tegutsevas Lilleoru ökokogukonnas toimub 19. augustil kell 10.00–19.00 Liina Järviste juhendamisel kursus “Küllusliku hilissuve toidud – kohalik ja hooajaline taimetoit”.

Hilissuvi on köögiviljade hiilgeaeg. Kõike on külluses, oska ainult valida ja süüa. Ilmad on soojad ja pliidi ääres ei taha väga kaua passida. Selle kursuse eesmärk on õppida kasutama kohalikku ja hooajalist toorainet, märkama maitseid. Suvisel taimetoidu kursusel mekime erinevaid salatitaimi, lehtköögivilju ja söödavaid õisi, millega toite kaunistada. Teeme koos salatikastmeid – sh, erinevate pestodega. Valmistame ka kerge lehtpeedi supi, ning õhtusöögiks oaroa. Maiuseks aga lihtsa kuid maitsva mustika-kaera purukoogi koos koduse jäätisega.

Osalejad saavad teada, milline kohalik tooraine on suve tipul (ja teistel aastaaegadel) hea. Lisaks saab kursuselt nippe kuidas lihtsa vaevaga maitserikast taimetoitu valmistada ning erinevaid põhi-retsepte, mida vastavalt aasta-aja köögiviljadele varieerida. Kõikide valmistatavate toitude retseptid saavad osalejad koju kaasa. Soovijatega arutame, milliseid (leht)köögivilju hobiaednik ja -kokk erinevatel aastaaegadel saaks kasvatada, kasutada. Räägime veidi ka säilitamisest ning eeskätt hapendamisest. Teeme proovi ubade hapendamisega.

Kursusele on oodatud osalema kõik, kellele meeldib süüa. Kindlasti saavad enesekindlust köögis tegutsemiseks juurde need, kes pole kogenud kokad. Kursus sobib aga kindlasti ka neile, kes on küll osavad söögivalmistajad, kuid kellel napib kogemusi taimetoiduga. Loe edasi: Lilleorus saab õppida valmistama hilissuvist taimetoitu

Ökofestivali tegevusi jagub ka Rosmale

Hetk kogupere konverentsilt Rosmal möödunud kevadel. Foto: Rosma Haridusselts
Teadupärast on see nädal Põlvamaal algamas Ökofestival. Kui Sul pole olnud mahti kava lähemalt uurida, siis allpool on väike väljavõte sündmustest, mis leiavad sellega seoses aset Põlva külje all Rosma koolis.

Reedel toimub koolis seminar “Roheline Kool”, kus meie inimesed räägivad koolitoidust, keskkonnateadlikkusest kooliprogrammis, taimeõpetusest ning rohelsiest koolimajast. Vt täpsemat infot: http://rosma.edu.ee/wp/seminar-roheline-kool/

Laupäeval toimub koolis Gaia hariduse töötuba, kus tuleb arutluse alla kuidas muuta Põlva piirkonda üleminekul elu toetavate ettevõtmiste kohaks. Vt täpsemalt: http://www.polvamaa.ee/index.php?page=3336&

Allikas: Rosma Haridusselts

Võimalus osaleda ELFi talgutel Varangul

Eestima Looduse Fond annab teada, et lisaks sügistalgute ootusele on veel võimalusi ka suvistel talgutel kaasa löömiseks. Nimelt on vabanenud kolm kohta seni pilgeni täidetud Varangu talgutele, mis algavad juba homme.

Käpaliste talgud Varangul toimuvad 16. – 19. august 2012. See on uus ja põnev kant ELFi talgumenüüs. Uurime, mis moodi on seotud käpalised, järvekriit ja Eduard Viiralt. Varangu talgutele saab Tartu poolt ELFi bussiga ja Tallinna suunalt rongiga. Teistele on kogunemine Väike-Maarjas. Talgujuhid: ELFi vabatahtlik Kristo Pärn ja vabatahtlik Prantsusmaalt Laurie Khorchi. Kõik on kirjas siin: http://talgud.ee/talgud/2012/varangu

Infoks veek, et ELFi peakontor Tartus on kolinud ja asub nüüd aadressil Lai 29, Tartu.

Allikas: Tarmo Tüür, ELFi talgute projektijuht, tel 53411020, tarmo@elfond.ee

Põnevad esinejad ökokogukondade huviliste kokkutulekul

Foto: kogukonnad.ee
24.-26. augustil toimub Tartumaal Mäksa vallas Kaagvere külas loodavas Kaveri Kogukonnas ökokogukondade huviliste kokkutulek, kus astuvad põnevate teemakäsitlustega üles teiste seas Marju Lauristin, Hardo Aasmäe, Alar Tamming, Aadu Must jt nimekad ühiskonnategelased. Lisaks mõttevahetusele jätkusuutliku eluviisi teemadel korraldatakse erinevaid töötubasid, mängitakse pilli ja tehakse muud toredat.

Kokkutuleku teema on “Kogukondliku elu võlu Eestis – eile, täna, homme”. Esimesel päeval keskendutakse minevikule, teisel olevikule ja kolmandal tulevikule.

Reede, 24.august, avamine kell 11:00
> “Kogukondlik elu võlu: esivanemate kogemus”, Aadu Must, Tartu Ülikool
> “Pärimuse ja sensitiivsusega omajuurse ökoloogilise eluviisi poole”, Indrek Pauts, mesinik-mõtleja
> “Kogukonnast kaasaegse ühistegevuseni”, Jaan Leetsar, Eest Maaülikool
> “Kuidas panna elama Eesti küla traditsiooniline kogukond”, Romeo Mukk, Kuhjavere külavanem
> Arutelugrupid ja juturingid “Kogukondliku elu võlu läbi 4 aspekti”, (Allar Asi, Riinu Lepa, Liina Järviste, Erki Kaikkonen, Ele Koppel ja Madis Masing)
> Praktiline tekstiili töötuba Miina Leesment, tekstiilipraktik
> Õhtul esineb kohalik Mäksa valla noortebänd DIALEKT, järgneb lõkkeõhtu koos traditsioonilise kooslaulmisega Ivi Rausi ja Taisto Uuslaili eestvedamisel ning saun. Loe edasi: Põnevad esinejad ökokogukondade huviliste kokkutulekul

Vabaühendustele tasuta koolitused Võrumaal

Võrumaal on tulemas kaks tasuta koolitust mittetulundusühingutele. Esimene neist on meeskonnatöökoolitus “Efektiivne meeskonnatöö”.

Koolitus toimub 7. septembril Arossa villas (Võrust 7 km Rõuge suunas) kella 10.00-17.15. Koolitus ei ole pelgalt loeng, vaid sisaldab endas ka arutelusid ja praktilisi harjutusi. Täpsem info ja koolitusele registreerumine toimub Maakondlike
Arenduskeskuste Infosüsteemi kaudu veebilehel www.arenduskeskused.ee. Info on üleval ka veebilehel www.vaa.ee

Teine koolitus on “Mittetulundusühenduste baaskoolitus”. Koolituse läbivaks põhiküsimuseks on: Kuidas sisse seada elujõuline, jõukas ja jätkusuutlik organisatsioon? Koolitus toimub 11., 12. ja 19. oktoobril Võrus, MTÜ Võluvõru ruumides
aadressil Vilja 14 (II korrus) iga päev kell 10.00-17.15. Mittetulundusühenduste baaskoolitus on mõeldud kõigile alustavatele mittetulundusühenduste juhtidele ja asutajatele, samuti tegutsevate mittetulundusühenduste uutele juhatuse liikmetele.

Koolitus koosneb kolmest päevast:
1. Elujõulise ühenduse kavandamine
2. Ühenduse tegevuste käivitamine
3. Ühenduse majandamine ja rahaasjad

Koolitusele pääsemiseks tuleb täita motivatsiooniankeet. Motivatsiooniankeetide põhjal tehakse koolitusele pääsenute valik. Koolitusele kandideerimine eeldab kõigil 3 päeval osalemist. Lisainfo ja motivatsiooniankeedi leiad siit
http://www.arenduskeskused.ee/index.php?option=com_jevents&task=icalevent.detail&evid=436&Itemid=85&year=2012&month=10&day=11

Koolitusi toetavad EAS, Siseministeerium ja Euroopa Sotsiaalfond.

Allikas: Võrumaa Arenguagentuur

Osale talgutel Piusa harivesiliku elupaigas

Põlvamaa Ökofestivali raames toimuvad 17. augustil talgud Piusa harivesiliku elupaigas. Talgut juhendavad spetsialistid Keskkonnaametist ja RMK-st.

Talgute eesmärk on tagada harivesilikule sobiva elupaiga olemasolu. Tööde käigus puhastatakse kudemisveekogu pilliroost ja selle ümbrus võsast. Võsa ja pilliroog põletatakse. Lisaks praktilisele talgutööle jagab Keskkonnaamet teadmisi harivesiliku arvukuse vähenemise põhjustest ning sellest, kuidas me tiigi või veesilma omanikuna saame harivesilikku ja ka teisi kahepaikseid toetada.

Osalemine tasuta! Registreeri ennast siin https://docs.google.com/spreadsheet/viewform?formkey=dDV1UWVHaW9oWENOVjhEY1JLSTVDZHc6MA.

Koguneme kell 10.00 Piusa koobaste külastuskeskuse ees parklas. Talgud toimuvad Piusa harivesiliku püsielupaigas (vana karjäär), Piusa küla, Orava vald, Põlvamaa. Talgulistele olemas töövahendid, kindad ja talgupuder.

Harivesilik (Triturus cristatus) on üle 14 cm pikk, tume, sisalikku meenutav kahepaikne. Harivesilik on veega väga tihedalt seotud kahepaikne. Ta eelistab väikesi järvi, metsakraave, küla- ja saunatiike, kopra üleujutusalasid ning karjääriveekogusid. Veekogu suhtes on harivesilik üsna nõudlik: talle sobivad puhta, selge veega, vähemalt osaliselt päikesepaistelised, madalat kasvu veetaimedega (vesimünt, penikeel) ning kaladeta väikeveekogud.

Lisainfo: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914, mob. 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee