Tänasest algab Eesti mahukaim annetuskampaania Toidupanga tegevuse toetuseks. Kampaania raames annetatud müntide toel tahetakse Toidupanga regulaarse toiduabi süsteemi laiendada kiirelt Tallinnast ja Tartust ka teistesse Eesti piirkondadesse.
Ligi 100 000 inimest, sealhulgas rohkem kui 20 000 last siinsamas Eestis, peavad praegu mõtlema sellele, kust nad saaksid oma igapäevast toitu. Toidupank pakub sellele murele lahendust – võtab igal nädalal vastu kauplustelt, hulgiladudelt, tootmisettevõtetelt ning teistelt annetajatelt toiduained, mis on jäänud üle ning suunab need koostöös sotsiaalosakondade ja kohalike MTÜ-dega puudust kannatavate inimeste lauale.
„Ühelt poolt väheneb raiskamine ning teiselt poolt saavad regulaarset ja otsest toiduabi vaesuses elavad pered,“ avab Toidupanga nõukogu esimees Erki Tamm kogu ettevõtmise põhimõtteid. „Ja seda mitte üks kord, jõulude ajal, vaid regulaarselt igal nädalal.“
Sadades kauplustes ja annetuspaikades üle Eesti saab alates 18. oktoobrist annetada oma kroonimündid Toidupanga tegevuse laienemise heaks.
Kampaaniat avav pressiüritus toimub täna, 14. oktoobril kell 14.30 Tallinnas Pelgurannas Toidupanga ruumides aadressil Randla 13. Kohapeal saab rohkem teada nii Toidupanga tegevuse kui ka annetuskampaania kohta, täita taskusse unustatud sentidega kõige esimest annetuskasti ning aidata vabatahtlikke toidupakkide kokku panemisel.
Kampaania korraldamisel tulid Eesti Toidupangale appi kodanikuliikumine Teeme Ära!, AS G4S Eesti, Eesti Kaupmeeste Liit ning Eesti Pangaliit.
Täpsem info:
Tiina Urm, tel 5300 0515, e-post: tiina@teemeara.ee, Skype: twistedtiina
Alates 1. augustist 2011 asub Vanemuise draamajuhi ametikohale Urmas Lennuk. Praeguse draamajuhi Sven Karja tähtajaline tööleping lõpeb 2011. aasta suvel.
Urmas Lennuk lõpetas aastal 1990 Tamsalu Keskkooli ja aastal 2000 EMA Kõrgemas Lavakunstikoolis lavastaja eriala. Ta on töötanud Tamsalu Kultuurimaja kunstilise juhina ja Saue Keskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Alates aastast 2000 on Urmas Lennuk olnud Rakvere Teatri kirjandusala juhataja, dramaturg ja lavastaja. Ta on töötanud ka EMA Kõrgema Lavakunstikooli dramaturgia õppejõuna. Urmas Lennuk on kahekordne Eesti Näitemänguagentuuri (ENA) näidendivõistluse võitja. Tema näidenditest on lavale jõudnud “Kadrioru vanad”, “Rongid siin enam ei …”, “Ellumõistetud”, “Taksitrallitajad”, “Boob teab”, “Jumalaema kiriku kellamees”, “Igavene kapten”, “Frankenstein – mäng elu ja surmaga”, “Muinasjutumees”, “Koidula”, “Casanova”, “Päeva lõpus”, “Igavene kapten”, “Kadunud tsirkus”.
Urmas Lennuki poolt valitud repertuaari saab Vanemuises näha alates jaanuarist 2012, kuid ta osaleb ka 2011. aasta sügisperioodi planeerimises.
Ave-Marleen Rei, Vanemuise teatri pressiesindaja
Kiiresti süvenev tsüklon liigub üle Soome Peterburi poole. Keskpäeval tugevneb loodetuul saartel ning seejärel lääne- ja looderannikul järk-järgult 17-22 m/s. Õhtuks ulatuvad loodetuule puhangud mandril 15-18, rannikul 28-30 m/s.
Tormi tipphetked võivad jääda 14. okt kella 18 kuni 15. okt öösel kella kolme vahele.
Eile avati pidulikult 21 miljonit krooni maksma läinud Tumalast läbi Orissaare Väike väinani kulgev maantee, kirjutab ajaleht Meie Maa.
Vallavanem Aarne Põlluäär ütles, et Orissaare on pärast kevadest sügiseni toimunud ehitustöid põhjalikult muutunud. “Oleme linnaga võrdsel tasemel,” märkis vallavanem, lisades, et elanikud on tulemusega väga rahul.
Kevadel alanud Orissaaret läbiva ligi seitsme kilomeetri pikkuse maanteelõigu põhjaliku rekonstrueerimise käigus ehitati uus teekate, rajati kõnniteed ja välisvalgustus.
“Endist kõrghaljastust on nüüd palju vähem, see tegi vaatevälja avaramaks ja paremaks ning Orissaare muutus palju ilusamaks. Soovitan kõigil meile külla tulla ja ise vaadata,” rääkis Põlluäär.
Vallavanema sõnul oli valla jaoks tegu äärmiselt mahuka projektiga, kuid suurema osa ehituse maksumusest kattis riigi maanteeamet oma vahenditest. Rekonstrueeritud teelõik algas väinatammist ja lõppes Kuressaare-Kuivastu maantee ristis. Vastava ehitushanke võitis Tallinna firma TREV-2.
11. detsembril kell 11-16 toimub Võru kesklinnas jõulukuuse juures jõululaat, kuhu oodatakse oma kaupa müünma käsitöölisi ja kauplejaid nii Võrumaalt kui ka kaugemalt.
Kauplema on oodatud käsitööga kauplejad, talu- ja aiasaaduste, suitsuliha-, hapukapsa- ja vorsti-, mee-, mooside, kõikvõimalike hoidiste ning maiustustemüüjad. Väga teretulnud on müügilettidele piparkoogid. Oodatud on ka toitlustajad, kes pakuksid laadalistele kuuma sööki ja jooki.
Endiselt pole jõululaadale oodatud laialt levinud võõramaise turukaubaga kauplejad.
Kohamaksu ei küsita, aga kauplejatel palutakse kohale tulla oma müügilaua, -telgi, -rõugu vms-ga. Et jõulumeeleolu veelgi suurendada, palutakse müüjatel oma müügikoht võimalusel temaatiliselt kaunistada.
Huvitavamad ja kaunimad müügikoha kujundajad saavad Võru linnavalitsuse poolt tunnustatud.
Osalemissoovist palutakse teada anda hiljemalt 26. novembriks e-postil tiina.hallimae@voru.ee või tel 785 0922.
Võrumaa Arenguagentuur ja Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts kutsuvad 4. novembril Võrumaa kutsehariduskeskuse peamaja saali konverentsile „Ise teemegi ära?“
Konverentsil räägitakse teemadel, mis puudutavad ajakirjandusega suhtlemist ja selle ise paremaks tegemist ning teenuste delegeerimist omavalitsuste ja kodanikeühenduste vahel.
Konverentsile on oodatud kodanikeühenduste ning omavalitsuste inimesed. Konverentsi toimumist maakonnas toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital, seetõttu on konverents osalejatele tasuta.
Registreerimine konverentsile toimub Võrumaa Arenguagentuuri kontaktidel ene@vaa.ee või 786 8367. Registreerides andke teada, millises töörühmas soovite osaleda.
Nagu selgub looduskaitseorganisatsiooni WWF kolmapäeval avalikustatud raportist Living Planet, on eestlased kujundlikult tõepoolest Kalevipojast põlvnev rahvas, sest Eesti elaniku ökoloogiline jalajälg on ligi kaheksa hektari suurune.
Raporti kohaselt asub Eesti loodusressursside kasutamise ehk ökoloogilise jalajälje poolest maailmas esirinnas ehk kuuendal kohal Araabia Ühendemiraatide, Katari, Taani, Belgia ja Ameerika Ühendriikide järel.
Araabia Ühendermiraatide elaniku ökoloogilise jalaläje suuruseks on 10,6 ja katarlasel 10,5 hektarit. Taanlase vastav näitaja on 8,3 ning Belgia ja Ameerika Ühendriikide elaniku oma kaheksa hektarit.
Eesti elaniku ökoloogilise jalajälge suurus on 7,9 hektarit.
Soomlase ökoloogilise jalajälje suuruseks on 6,2 hektarit.
Ökoloogiline jalajälg on mõõdupuu, millega mõõdetakse tegevuseks vajaliku loodusressursi kasutamist.
Kadrina keskkool võõrustas 30. septembrist 5. oktoobrini kaugeid külalisi Itaaliast, Portugalist, Poolast ja Türgist, tutvustades neile Eestit, meie kultuuri ning põgusalt ka ajalugu.
Kadrina keskkool on juba teist ja viimast aastat seotud õpetaja Merike Siku juhtimisel Comeniuse projektiga Top School Calendar Events. Projekti eesmärgiks on tutvustada erinevaid maid ning nende tähtpäevi, arendada tolerantsust ja avardada maailmapilti. Külastatud on juba kolme riiki: eelmise aasta sügisel Türgit, selle aasta talvel Itaaliat, kevadel Portugali, nüüd oli kord Eesti käes. Nelja riigi õpilased ning õpetajad said võimaluse avastada meie väikest maad kohalike juhatusel.
Külalised olid oodatud Eestisse 30. septembriks. Selleks hommikuks oli planeeritud ekskursioon Tallinnas. Edukalt tutvuti Tallinna enda, Rocca al Mare vabaõhumuuseumi ning Tallinna vanalinnaga. Eestit ja Eesti ajalugu tutvustas mitmekesisele rühmale Kadrina keskkooli õpetaja Hegi Soosaar. Esimese pika ja hariva päeva lõpetuseks oli aeg viia rahvusvahelise grupi õpilased oma uutesse kodudesse, noortel oli võimalus nõnda näha ka eesti elu õige lähedalt.
Järgmisel päeval toimus külaliste tervitamine ning Kadrina kooli, Kadrina ja Lääne-Virumaa tutvustus ning kontsert, kus iga riik end esitles. Pidulikum esitlus oli avatud tervele Kadrina keskkooli vanemale astmele. Nii said ka eesti õpilased näha ja kuulda välisriikide eripäradest presentatsiooni, laulu, mustkunsti näol, kuid ka Kadrina koolipinginühkijad andsid ülevaate meie tantsudest, lauludest, mis nii külalistele kui kohalikele sügava mulje jättis. Õhtul toimus moeshow ning võõramaalased said teha omad järeldused Kadrina keskkoolis toimuvatest sellelaadsetest üritustest.
Nädalavahetusel oli itaallastel, portugallastel, poolakatel, türklastel ning võõrustajatest eestlastel võimalus imetleda Lahemaa loodust, piiluda Eesti põnevat varjukülge Ida-Virumaa põlekivimuuseumis, lehvitada Venemaale ning näha vene õigeusku Kuremäe kloostris. Paljudele külalistele jäigi kõige enam meelde Lahemaa köitev rohelus ning õigeusu kloostri külastamine, enamik puutus selle usuga kokku esmakordselt.
Foto: Maarja Sammelselg
Esmaspäev, 4. oktoober oli tööpäev, terve hommik olid nelja rühma jaotatud õpilased ametis tähtpäevade kalendri koostamisega. Igas grupis juhatas ning aitas tehniliselt üks-kaks eesti õpilast. Pärast lõunasööki esitlesid rühmad oma kokku kogutud tähtpäevi ülejäänud comeniuslastele. Samal päeval oli külalistel kaRakveres kohtumine Lääne-Viru maavanema Einar Vallbaumiga. Tiheda päeva lõpetuseks oli meeldejääv hüvastijätupidu Viitna kõrtsis, kus peale söömise ka kõik projekti liikmed tantsima kutsuti, kaerajaan oli ülipopulaarne ning vaid väga vähesed, kui üldse keegi, jäid välja.
5. oktoober, viimane päev langes kokku õpetajate päevaga. Hommikul oli Eestit avastavatel õpilastel võimalus viibida abiturientide läbi viidud tundides, hiljem viidi kõik välismaalased Rakvere linnust vallutama. Pärastlõunaks oli Eesti reis ametlikult läbi ning aeg oli Kadrinast lahkuda. Mõned eesti õpilased läksid külalisi ohutult Tallinna saatma. Pärast pikka pisaraterohket hüvastijättu pealinnas sai projektikohtumine siin riigis ka mitteametlikult läbi.
Tänavu on Eesti soouurimisel väärikas juubel: 100 aastat tagasi asutas Balti sooparanduse selts Toomale sookatsejaama, mis oli esimene tolleaegse Vene impeeriumi aladel ja üks esimesi kogu maailmas. Sajandi jooksul on Toomal tegutsenud mitu asutust, kuid kõigil neil on olnud ühine eesmärk: uurida soid ning anda edasi teadmisi ja oskusi sooteaduse, sookultuuri- ja maaparanduse kohta.
Tooma jaama asutamine võimaldas hakata Eesti soid sihikindlalt uurima, algul soode kuivendust ja põllumajanduslikku kasutust, hiljem, 20. sajandi teisel poolel, lisandusid soometeoroloogia ja -hüdroloogia pidevvaatlused. Viimastel aastakümnetel on olulisemaks muutunud soode kaitsega seotud uuringud.
Tooma ei kujunenud Eesti soouuringute keskuseks juhuslikult. Veeolusid reguleeriti ja maid kuivendati siinmail juba varem. Aastail 1871–1872 laskis Vaimastvere mõisnik kaevata viie kilomeetri pikkuse ja kahe-kolme meetri sügavuse Suurkraavi ehk Uusjõe Endla järvest läbi raba Sinijärve ning sealt Põltsamaa jõkke. Loe edasi: Eesti soouurimine saab 100 aastat vanaks
Elupõlisel kaluril Savva Savarovil põhjust elu üle kurta ei ole. Foto: Elina Kononenko
Täna on Kolkjas elava vanausulise Savva Savarovi (86) ingli nimepäev, nii ta kylauudis.ee reporterile teisipäeval Peipsi ääres Kolkjas kinnitas. Vanahärra rääkis ka sellest, milline on praegu elu maal ja kuidas ta ennast vähist terveks ravis.
Kuidas vanausulised praegu elavad?
Vanausulised on kõik vanad, noori on vähe. Noored ei ole vana- ega uueusulised, neil pole usust midagi. Külaelu ei edene, vaid sureb välja.
Kas on kurb meel, et külaelu on hääbumas?
No muidugi teeb kurvaks. Noori on vähe. Kõik on vanad – pensionärid.
Kuhu noored on läinud?
Noored läksid kõik linna. Kergemat elu otsima. Aga vanad elavad omaviisi.
Millega te siin oma päevi sisustate?
Mina pensionär ei jõua enam midagi teha. Käin mööda küla. Mul raha nii palju ei ole, et restoranis käia, aga mujal küll. [Meie kohtasime teda Peipsimaa külastuskeskuses.]
Elate üksinda?
Naine on mul juba 16 aastat surnud, aga pere mul on. Peres on vennapoeg naisega ja nende tütar ja tütrel on ka juba poeg ja tütar. Vennapoeg on mulle nagu oma poeg. Ta jäi varakult orvuks ja meie kasvatasime ta üles. Loe edasi: Peipsiääre vanahärra Savva peletab haigusi eetriga
Teisipäeval, 12. oktoobril kell 12 korraldab MTÜ Vändra Metsaühing infopäeva Pärnu sadama puiduterminalides. Oma kvaliteedinõudeid tutvustavad paberipuidu ostjad. Kogunemine Stora Enso platsil sadamas. Lisainfo ja registreerimine telefonil 5261226 või e-posti aadressil vandrametsayhing@gmail.com.
Homme, 11. oktoobril kell 18 peetakse Haapsalu rahvaülikoolis Rootsi hapusilgupidu. Surströmming (hapusilk) on tuntud kui üks Rootsi eksklusiivsemaid delikatesse. Kala püütakse hiliskevadel, pannakse paariks kuuks puutünnidesse hapnema, seejärel pakitakse plekkpurkidesse ning lastakse enne tarbimist 6-12 kuud seista.
Esmaspäeva õhtul kell 18-19.30 maitstaksegi koos seda erilise meki ja lõhnaga hõrgutist.
Tere tulemast Haapsalu rahvaülikooli (Lihula mnt. 12, III korrus) osa saama põhjamaisest maitseelamusest!
Varude taastamise käigus saavad kalamaime juurde näiteks Raku, Harku ja Maardu järv, kirjutab Eesti Päevaleht.
Linask. Foto: fishing24.ee
Keskkonnaamet on kalakasvatusliku taastootmise programmi raames asunud Eesti jõgedesse ja järvedesse asustama kala- ja vähimaime, et nende kohati kesiseks jäänud püügivarusid rikastada. Nii nagu mujal on Harjumaalgi sihikule võetud just sellised veekogud, mis on õngemeeste seas kõige popimad püügikohad.
Keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti rääkis, et kui seni on jõutud uusi kalu asustada Lõuna-Eesti tuntumatesse kalakohtadesse Pangodi, Tamula ja Vagula järve, siis järgmise nädala alguses läheb see lahti ka Maardu, Harku ja Raku järvel. Kõigisse kolme järve on keskkonnaametnikel plaanis asustada linaskeid. „Maardu järves näiteks ei olegi praegu veel linaskit sees, kuigi tegu on väärtusliku püügikalaga. Samas Harku järve paneme peale linaskite ka noori hauge,” selgitas Tuusti.
Kalavarude turgutamise kõrval üritavad keskkonnaametnikud uuesti hinge sisse puhuda ka mitmele aastaid tagasi hävinud Harjumaa jõevähiasurkonnale. Näiteks Vääna jõest kadusid vähid paar aastat tagasi ja sama saatus tabas ka Soodla jõe vähke. Toona kahtlustati, et vähkide suure suremuse taga võis olla vähikatk. „Sel aastal otsustasime mõlemasse jõkke jälle uued vähid asustada – nii Vääna kui ka Soodla jõkke sai panna enam kui kolm tuhat noort vähki,” rääkis Tuusti. Tema sõnul pole põhjust karta, et ka uued noored vähid võiksid nendes jõgedes hukkuda. „Vähikatk ei jää tavaliselt veekogusse püsima, sest katk kaob ühes elusate vähkide kadumisega,” selgitas Tuusti.
Rõuge Sovhoosi poolt tellitud reklaamfilm 25. aastapäevaks (1983-1984). Ülevaade Rõuge sovhoosi aastaringist ja töödest-tegemistest. Teksti loeb Tõnu Mikiver, Hando Runneli luuletusi loeb Viiu Härm.
Maailmakuulus filosoof Hermann von Keyserling on öelnud, et lühim tee iseendani viib ringi ümber maailma. Tänavu tähistab Eduard Vilde Muuseum kirjaniku 145. sünniaastapäeva. Et klassikust värske ja uudse nurga alt rääkida, oleme juubeliaasta märksõnadeks valinud Vilde reisid ja reisikirjad. Vilde on 20. sajandi alguse enim rännanud kirjanik, tema sulest on ilmunud palju reisikirju.
145-aastase rännumehe auks korraldab muuseum reisijutukonkursi lastele ja noortele. Sel viisil soovime ergutada tänapäeval palju reisivaid lapsi ja noori märkama kultuuride, linnaruumide ja rahvuste erinevusi ning enda kodukandi omapära. Sama oluline on oma tähelepanekute kirjapanemise oskus. Reisijutus võib kirjeldada praktilist teekonda, mõnda huvitavat kultuurinähtust, seiklust jne. Võib-olla sirgub just konkursist osavõtjast mõni tulevane eesti reisikirjanik? Soovime anda selleks potentsiaalset tõuget.
Reisijuttude konkurss algas 1. juunil ja lõpeb 31. oktoobril. Võistluse tööd võib saata postiga Ed. Vilde muuseumisse või elektroonselt vilde@linnamuuseum.ee.
Väärikad auhinnad on välja pannud Meriton Hotels Group OÜ ja Viimsi Tervis/Grand Rose SPA, MATKaSPORT OÜ, Regio AS, Tallinna Linnamuuseum ja Looduse Omnibuss.
23.-24. oktoobril toimuvad Tartus Mart Reiniku gümnaasiumis (Vanemuise 48) taas südame tarkuse päevad.
Tuntud inimesed tulevad jagama oma uusi ja igihaljaid teadmisi. Teadusemaailma uusimaid vaatenurki vahendab PhD Reet Priiman. Mai-Agathe Väljataga seletab lahti elunähtusi ja probleeme. Meeldiv võimalus on kohtuda tuntud tähetarga Igor Mangiga. Kaitseloitsudest, amulettidest räägib Silvia Kelle. Inimeste poolt väga armastatud Lille Lindmäe jõuab tagasi India reisilt ja tal on üht-teist öelda.
Viimasel ajal on ilmunud rohkem kirjandust reinkarnatsiooni teemadel. Elust pärast surma tuleb kõnelema Peep Sõber kirjastusest „Nebadon“. Kalju Paldis on tuntud geobioloog ja pendlimees, keda on alati huvitav kuulata. Pühapäeva õhtul saab osa Almer Jansu gongide helidest tekitatud lummusest. Loodustoodete, ravimtaimede, käsitööde, maalide, raamatute müük on kahel korrusel! Kes soovib veel tulla midagi pakkuma, võtke palun ühendust 5035599 või info@helisevsonum.ee. Pileti saab osta kohapeal ja registreerumine ei ole vajalik.
Eesti Metsaselts on välja andmas traditsioonilist metsanduslikku nädalakalendrit „Metsarahva nädalakalender 2011“ oma igapäevaste märkuste, kohtumiste ja kontaktide märkimiseks.
Peale kõige muu, mis ühes heas kalendris sisaldub, on selles olemas ka suur hulk metsandusega seotud ettevõtete ja organisatsioonide kontaktandmeid ning metsarahva ettevõtmised-üritused 2011. aastal.
Eelmise aasta Järvamaa edukaimate ettevõtete pingereas on ajalehe Äripäev topi järgi esikohal Albu vallas Ahula külas tegutsev osaühing Pakpoord, mis toodab päästeveste, kirjutab Järva Teataja.
Tegevjuht Gerhard Eberle sõnul on ka käesolev aasta edukas, leitud on uusi eksportturge, uusi kliente on saadud näiteks Austraaliast. Kõik see on kindlustanud majanduskriisi ajal firmale käibe ja kasumi.
Teisel kohal on Järvamaal tänavu Järva Teed, kolmandal Finnforest Eesti, neljandal Alppilux ja viiendal Mateko.
Äripäeva topi lähteandmed on kahe viimase majandusaasta müügitulu, kasum/kahjum enne makse ja bilansimaht kokku aasta lõpus. Edetabelisse pääsemiseks peab ettevõte asuma või omama tootmistegevust vastavas maakonnas ning olema tegutsenud vähemalt kolm viimast aastat.
Laupäeva, 9. oktoobri varahommikul antakse Hargla põhikooli juurest start üle-eestilisele kodutütarde matkamängule.
Oktoobrikuine kirju Valgamaa ootab nooremaid kodutütreid seiklema. Võistlema tulevad igast ringkonnast neljaliikmelised meeskonnad (8-13aastased kodutütred). Liigutakse kaardi järgi mööda kaunist sügisest metsa ning kontrollpunktides pannakse proovile oma oskused ja teadmised. Matk on pikkuselt umbes kümnekilomeetrine.
Matkamängul on hea võimalus näidata seda, mida koondustel järgukavasid õppides selgeks on saadud. Kasuks tuleb hea meeskonnavaim.
Laupäeval, 9. oktoobril peetakse Läänemaal Kullamaa rahvuspäeva, mis on pühendatud endise Silla ministeeriumikooli 100. aastapäevale.
Kell 12 Kullamaa kultuurimajas juubelijutud muusika ja ühislaulmisega.
Avatud näitus Silla kooli ajaloost.
Kell 14 Kullamaa kalmistul mälestusküünalde süütamine Silla kooli õpetajate kalmudel.
Kell 14.30 pidupäevalõuna Kullamaa keskkoolis.
Kell 16 Kullamaa kultuurimajas seltskondlik pärastlõuna “Oi aegu ammuseid…” juubelitordi ja tantsumuusikaga. Avatud einelaud.
Eesti Ornitoloogiaühing valis 2011. aasta linnuks suitsupääsukese. Valiku põhjuseks on rahvuslinnu arvukuse jätkuv langus viimase kümnendi jooksul.
Ornitoloogide hinnangul on pesitsevaid suitsupääsukesi jäänud Eestis iga aastaga aina vähemaks, mistõttu peab Eesti rahvuslinnule ja ornitoloogiaühingu vapilinnule pöörama suuremat tähelepanu.
Suitsupääsukese arvukuse vähenemine on ühest küljest tingitud suurtest muutustest Euroopa põllumajanduses ja maapiirkondade arengus, mis on jätnud kümned tuhanded suitsupääsukesed pesakohata. Samuti on loomapidamise vähenemine ja koondumine kinnistesse lautadesse vähendanud pääsukeste põhitoidu, kärbeste arvukust. Kuid suitsupääsukest kui pikamaarändurit mõjutavad ka olud rändeteedel ja talvituspaikades.
Lõuna-Aafrikas talvituvad linnud peavad kaks korda aastas ületama üha laienevat Sahara kõrbe, taluma üha ettearvamatumaid ilmastikuolusid ning leidma talvituspaigad, mis pakuksid talve üleelamiseks piisavalt toitu.
Suitsupääsukese aastal tutvustatakse selle liigi eluolu ja ökoloogilist tähtsust ning erinevaid viise, kuidas igaüks saab suitsupääsukeste pesitsemisele Eestis kaasa aidata. Samuti plaanitakse koguda linnuhuviliste abiga põhjalikumat teavet suitsupääsukese käekäigu ja leviku kohta Eestis. Suitsupääsukese aastat veavad Mati Kose ja Meelis Uustal.
Eesti Ornitoloogiaühing valis aasta linnu juba 17. korda. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht meil esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata üldsust aasta linnu uurimisse ja kaitsesse.
Üks maailma suurimaid ja pika ajalooga looduskaitsevabatahtlike ühendusi BTCV valis Eestimaa Looduse Fondi (ELFi) 2010. aasta Green Heroes Awardsi nominendiks. Lõplik võitja valiti suurel internetihääletusel, millel osales 2 784 inimest, nemad otsustasid auhinna anda ELFile.
BTCV on korraldanud talguid juba üle 50 aasta väga paljudes riikides üle maailma. BTCV oli 2000. aastate alguses tõhusaks toeks ELFi talguprojekti käivitamisel ning on heaks partneriks tänaseni. Meil on hea meel, et ELFi tegevused talgureiside ja Teeme Ära talgupäevade korraldamisel on väärika tunnustuse pälvinud.
ELF tänab kõiki, kes fondi poolt hääletasid abi ja usalduse eest.
Täna õhtul kell 19 avatakse Tartus LOOV galeriis vaid viis päeva avatuks jääv näitus “6 x kollaaž”, kus saab näha kuue Tartu kõrgema kunstikooli kolmanda ja neljanda kursuse disainitudengi kollaaže.
Näitusel on Jane Lappo, Maria Kondimäe, Marin Ploomipuu, Sandra Nihvelti, Kadi Kusnetsi ja Maria Evestuse kollaažid, mis sündisid ühel koolis toimunud workshopis. Tulevasi kunstnikke juhendas Mall Nukke.
Tööde teemavalik on väga isiklik, väljendades seda, mis südamel ja hingel. Ainsaks ühendavaks lüliks on kollaažitehnika, mille mitmekülgseid ja loomingulisi võimalusi näitus eksponeerib.
14. oktoobril kell 17 avab Tartu kirjandusrühmitus NAK Tartus Tampere majas oma kunstinäituse “NAKatus”. Näitusel paljastavad oma kunstikülje Aapo Ilves, Albert Gulk, Allah Pugatchova, Contra, HuupI, Kristina Viin, Marja- Liisa Plats, Mare Sabolotny, Mika Keränen ja Priit Salumaa.
Rühmitus Tartu NAK pole ammugi enam pelgalt kirjameeste selts. Läbi aastate on NAKi ringis liikunud kauneid ja andekaid kunstnikisikuid. Nii mõnigi NAKi igiliige on muuseas tuntud ka visuaalkunstnikuna. Aapo Ilves oli suurepärane graafik enne kui hakkas geniaalseks fotomanipulaatoriks. Koos Vahur Afanasjeviga, kes on harrastanud filmikunsti, teeb Ilves kaastööd kuulsa kunstniku Allah Pugatschova blogis (http://pugatchova.blogspot.com/ ). Priit Salumaa on tuntud fotograafina. NAKlased on üleüldse kirglikud fotograafid, meelisteemaks akt. Alates aastast 2008 on NAKiga liitunud kursilane Albert Gulk ning tänaseks Kõrgema Kunstikooli lõpetanud noored kunstnikud Marja- Liisa Plats, HuupI ja Kristina Viin.
Kas sind huvitab teater? Näitlemine? Oled lavale sündinud? Kui sa vastasid vähemalt kahele küsimusele jaatavalt, siis on aeg end proovile panna. Tule ja tee seda Võru draamastuudios!
Võru draamastuudio eesmärgiks on äratada huvi teatrikunsti vastu. Peaülesandeks loova eneseväljendusvõime arendamine, aidates leida teed eneseavastamiseni, avatuseni, esinemisjulguseni. Aluseks ja alguseks on mäng, millest välja kasvavat teatraalset tegevust püütakse suunata nüüdisaegseid teatrimetoodikaid kasutades.
Katsed toimuvad juba sel pühapäeval, 10. oktoobril kell 16 Võru kultuurimaja Kannel teatri proovisaalis (sissepääs taluliidupoolsest otsast).
Ette valmistada üks proosapala, üks luuletus ja üks laul.
Riietus: sportlik
NB! Katsetele oodatakse 9. ja 10. klasside õpilasi.
Kaasa võta hea tuju ja salvrätikud!
Lisainfo: 521 2177, voruteater@hot.ee
