aprill 2016 Archives

Väike-Maarja naiskodukaitsjad koguvad raha laste muusikakooli aastamaksu tasumiseks

Väike-Maarja vallavalitsus ja Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond ühendavad piirkonnas jõud, et koguda raha Väike-Maarja valla kolmele andekale lapsele muusikakooli aastamaksu tasumiseks.

Sel aastal on Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond koos Väike-Maarja vallavalitsusega võtnud eesmärgiks koguda toetusi valla kolmele lapsele muusikakooli aastamaksu tasumiseks. Terve kuu jooksul kogutakse annetusi, mis liidetakse 14. mail korraldatava heategevusmatkast kogutud tuluga.

Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna esinaine Anneli Mikiver kommenteeris, et ühiselt tehtud asi on hea asi ning selle tunnistuseks on ka 2014. aasta sarnane ühistegemine, mille abil sai Kiltsi suurpere üksikema omale majja uue ahju.

“Meie ühiskonnas on perekondi, kellel on raske ning kelle igapäevased mured on hoopis erinevad heaoluühiskonnast,” sõnas Mikiver. “Meie asi on märgata ja kutsuda üles inimesi head tegema.”

Ta lisas, et suurim heameel on taolisi algatusi vedada just kodukohas. Tema sõnul on väike summa seemneks juba lõppeesmärgi suunas kokku kogutud.

“Keetsime n-ö vanaemaaegsel meetodil rasvast, linaõlist, männitõrvast ja seebikivist tõrvaseepi ja selle müügist saadud tulu läheb samuti nende kolme lapse muusikalise põhihariduse kindlustamiseks,” ütles Mikiver.

Loe edasi: Väike-Maarja naiskodukaitsjad koguvad raha laste muusikakooli aastamaksu tasumiseks

Paber tuleb tagasi

Mart Valner

Tabasin end ühel koosolekul mõttelt, et huvitav, kas teisel pool lauda istuv koostööpartner teeb oma sülearvutisse märkmeid või on oma mõtetega tegelikult Facebookis. See oli hetk kui ma mõistsin, kui palju annab juurde märkmikuga koosolekul käimine. Ehk siis paber tuleb tagasi ja mitte ainult imelike prillidega hipsterite juurde, kes kaugusesse vaadates joonistavad sketše oma uhiuude Moleskine märkmikusse, vaid see tagasitulemine hakkab peale kõrgemast ringkonnast. Juhatuse koosolekul kuulatakse rohkem seda, kes avalikult näitab, et tema mõtted on vaid hetketeemas.

Tegelikult on seda tendentsi ka paljud äriringkonnad tabanud. Alates loomulikult märkmike müügile keskendunud veebibutiikidest, aga veel huvitavam paberi tagasituleku koht on fotograafia. Vana Zenit on moeasi juba pikka aega. Sellele on nüüd lisandunud aina rohkem populaarsust koguv võimalus oma digifotosid välja printida raamatu või kalendri või… nimekiri on lõputu. Tegelikult ma aastaid tagasi vaatasin seda trendi ja mõtlesin, et tore nišitoode on. Seda lugu pani kirjutama aga teade, et uus turule tulev Zoombook pakub praegu kõigile uutele klientidele 1000 tasuta raamatut. Ei ole enam nišitoote mõõtu.

Ilmselgelt tuleb paber tagasi. Keskkonnateadliku inimese paneb see natuke mõtlema. Oleme ju harjunud juba e-kirjade lõpus oleva kirjutisega, et „ära mind välja trüki“. Teisest küljest jälle… paber kestab kauem ja kui ma järgmist tuhandet e-maili välja ei prindi, kas siis võib neid paberil emotsioone äkki lubada?

Lendorav näitab teed rohelisemasse tulevikku

Keskkonnakomisjoni-avalik-istung-foto-Erik-Peinar

12. aprillil kl 11 ajal sai esimese rahvaalgatusena portaalis Rahvaalgatus.ee täis 1000 nn petitsooniseadusega nõutud allkirja märgukiri, mis nõuab valitsuselt ja riigikogult otsustavaid samme lendorava populatsiooni kaitseks ning senise metsandus- ja looduskaitsepoliitika kriitilist ülevaatamist.

Petitsiooni algatas MTÜ Noored Rohelised koos lendorava teemaga tegelevate teadlaste ja keskkonnaktivistidega 4. märtsil. Tegu oli esimese märgukirjaga Rahvaalgatus.ee portaalis ja hoolimata portaali testperioodiga kaasnenud raskustest on see ka esimene algatus, mis sai kokku vajalikud allkirjad. Petitsiooni algatajad kutsuvad sotsiaalvõrgustikus allkirjade andmist jätkama ning plaanivad märgukirja anda valitsusele ja riigikogule üle kuu aja jooksul. Kavandamisel on ka kampaania laiendamine ning selle järgmised etapid, peagi tuleb esmaesitusele Henry Laksi ja Marten Kunginga ühisloominguna valminud “Lendorava laul”.

Loe edasi:

Tahkuranna Tahk ja Sindi Kalju spordiveteranide sõpruskohtumine

Pärnumaa spordivõistluste sarjas on arvatavalt kõige kauem kestnud klubide Tahkuranna Tahk ja Sindi Kalju vahelised veteransportlaste jõukatsumised, mis pannakse tänavu järjekordselt proovile eeloleval laupäeval, 16. aprillil, Sindi gümnaasiumi võimla ruumides.

Ülle Miil harjutab discgolfi Foto Urmas Saard — Ülle Miil harjutab discgolfi. Foto: Urmas Saard

Teineteise võõrustamine toimub vaheldumisi ühel aastal Tahkuranna vallas ja järgmisel korral Sindi linnas. Kauaaegne endine Sindi spordiklubi Kalju president Helle Artel ütles, et mingil ajavahemikul toimusid kohtumised isegi sagedamini kui kord aastas. Tänavu kevadel võisteldakse nii meeste kui naiste võrkpallis, males, kabes, sulgpallis, koroonas ja seitsmendaks on sedakorda valikuline lisaala discgolf. Eelmistel aastatel on mängitud ka lauatennist ja mullu oli discgolfi asemel Tahkurannas hoopiski meremeeste golf.

Pärast seda, kui Arteli kohustused Kalju presidendi ülesannetes lõppesid, võttis 2011. aastal veteransportlaste kohtumiste Sindi poolse asjaajamise enda vedada Ülle Miil. „Kui varematel aegadel arvati naissportlased veteranideks kolmekümneviieselt ja mehed viis aastat hiljem, siis nüüdseks on mehed ealiselt naistega võrdsustatud,“ selgitas Miil. Kuid vaatamata sellele napib mõnel alal veterane ja siis on tehtud erandeid, lubades võistlema ka nooremaid. Miil meenutab, et näiteks ühel võistlusel asendas Tahku klubis mängivat Juta Talu tema lapselaps. Ka Miil ise on osalenud erandjuhul enne nõutavasse ikka jõudmist veteranide võistkonnas.

Loe edasi: Tahkuranna Tahk ja Sindi Kalju spordiveteranide sõpruskohtumine

Sinu lapse tervis on Sinu kätes

Toitumisspetsialist, treener ja kolme lapse ema Pilleriin Täht

Toitumisest räägib täna pea iga ajakiri ja ajaleht, iga teine blogi ja netileht. Toitumine on kuum teema, kuid enamjaolt puudutab see kõik täiskasvanuid – ülekaalulisi, alakaalulisi, haigeid ja terveid, neid, kes soovivad kaalu alandada, lihasmassi kasvatada või organismi puhastada. Miskipärast aga pööratakse laste toitumisele kordades väiksemat tähelepanu, ometigi on just 1-3 aastaste laste läbimõeldud ja tasakaalustatud toitumine on oluline tegur lapse arengus ja tervises, millega laotakse alus terveks eluks.

Pole kellelegi saladus, et nii lapsevanemad, eriti emad, jälgivad erinevaid dieete, loevad kaloreid, püüavad olla sportlikud ning valmistavad endale tihtipeale perest eraldi sööke, seda kõike ikka selleks, et tunda end hästi ja armastada oma keha. Siit edasi jõuame olukorrani, kus pereema valmistab endale tervislike salateid, kvaliteetseid liha- ja kalaroogasid, kuid lastele neid kippuma ei paku, sest eelnevatest kordadest on emal tekkinud arusaam, et „laps seda nagunii ei söö“, „talle see ei maitse“ või „mis ma ikka peale käin“.

Suurt rolli mängivad siin veel erinevaid toitumis-viisid ja harjumused, mida täiskasvanud inimesed vastavalt oma elustiilile püüavad järgida ning kus tuleb tihtipeale ühest või teisest toituainest loobuda, olgu selleks siis liha, jahu- või hoopiski piimatooted. Loomulikult pole täiskasvanud inimesel keelatud süüa seda, mida soovib, kuid kindlasti ei tohiks oma elustiili tõttu unustada ära lapse vajadused, kelle organism alles areneb. Siin võib näiteks tuua erinevaid piimatooteid, mida vanemad eelistavad vähem süüa, kuid mis on lapse organismile vajalikud. Tõsi ta on, et piimatooted võivad väikelastel tekitada kõhuhädasid, näiteks gaase, sellise juhul olen oma väikelastele andnud piimasegusid, mis samuti sisaldavad lapsele olulisi vitamiine aga samas ei tekita kõhugaase. Loe edasi: Sinu lapse tervis on Sinu kätes

Torisse tuleb „Mees kuldse nööbiga“

Täna kell 18.00 avatakse Tori rahvamajas Päästeameti muuseumi korraldatav korstnapühkimise rändnäitus. Avamisel on nii Lääne päästekeskuse esindajad kui ka korraldaja Päästeameti muuseumist.

Illustratiivne pilt Riia linnast Foto Urmas Saard — Illustratiivne pilt Riia linnast. Foto: Urmas Saard

Kuni 28. aprillini saavad huvilised minna vaatama Tori rahvamajas avatud Eesti Tuletõrjemuuseumi rändnäitust “Mees kuldse nööbiga”.

Näituse ja ka korraldaja nimi annavad väikese vihje, et väljapanekul kohtub vaataja korstnapühkijate ning nende ajalooga. Näitusel on olulisele kohale asetatud mitte ainult esemed, vaid kõik see, mis kaasneb korstnapühkijaga, mehega, kes uskumuste kohaselt toob õnne.

Näituse teema tegigi põnevaks just see müstiline, mis justkui ümbritseb korstnapühkijaid. Kõik ilmselt teavad kommet katsuda korstnapühkija nööpi, aga millepärast tegelikult nii tehakse? Kuigi sellise mõtte otsimine ja esitlemine on keeruline, siis loodetavasti saavad kõik külastajad leida näituselt oma vastuse sellele küsimusele. Ja kindlasti ka hulgaliselt teadmisi sellelt elualalt.

Näitus valmis aastal 2011. Samal aastal autasustati korstnapühkijate elu-olu tutvustavat näitust Eesti muuseumide festivalil esimese-teise kohaga. Mõni aeg hiljem jäi näitus puhkusele ning 2013. aastal alustati uuesti ekspositsiooni kokkupanekuga.

Mullu detsembris taasavati näitus Kuressaares, edasi liiguti Kärdlasse ja nüüd ollakse tagasi mandril.

Luulevõistlus pärnakatele

Pärnu loovisikute ühing kuulutas välja ainult Pärnu autoritele mõeldud luulevõistluse “Miss poeesia / mister poeesia 2016”, mida toetab Pärnu linn.

()kivisildnik ja Margit Peterson Versuses Foto Urmas Saard — (:)kivisildnik ja Margit Peterson Versuses. Foto: Urmas Saard

„Sügisel panime Sveniga ((:)kivisildnik) pead kokku ja pöördusime oma ideega Pärnu linnavalitsuse kultuuriosakonda, Ela Tomsoni jutule. Oleme mõlemad ihu ja hingega luule maailmas sees, võtsime kohustuseks korraldada kohalik luulevõistlus. Saime selle tarvis pisut toetust, kuid paraku saavad luulevõistluses osaleda vaid Pärnu linna poeedid ja poetessid, kuna linn andis raha ja maakonda (ning teisi maakondi) pole lubatud kaasata,“ selgitab luulevõistluse läbi viimist abistav Margit Peterson oma kodulehel.

Võisteldakse kolmes vanusekategoorias, igaühes neist valitakse kuus nominenti, kelle seast selgitab poeetidest koosnev žürii välja kaks võitjat: poeesia missi ja misteri.

Hindamist juhtiv (:)kivisildnik märgib, et luulet hinnatakse eri vanusegruppides, kuna tekstiloome võimekus võib east tingitult erineda. Meeste ja naiste loomingut hinnatakse eraldi, sest üldjuhul kalduvad naiste ilusad ja lüürilised luuletused lämmatama vabamat ja jõulisemat meesluulet.

Loe edasi: Luulevõistlus pärnakatele

Põlvamaa ettevõtjad kutsuvad Patrioodi kuul
üles tarbima põlvamaist

11. aprillist kuni 13. maini korraldab Põlvamaa üheksat ettevõtet ühendav MTÜ Põlvamaa Patrioot Patrioodi kuu, et juhtida taas tähelepanu kohalike toodete ja teenuste tarbimise olulisusele.

Kui eelmisel aastal tutvustati patrioodi mõtteviisi maakonna noortele, siis sellel aastal on sihtgrupiks võetud maakonna eakamad inimesed, kellega plaanitakse aprilli- ja maikuu jooksul kõikides Põlvamaa omavalitsustes või päevakeskustes kohtuda. Kõik huvilised saavad mälestuseks Põlvamaa Patrioodi välja töötatud tootemärgi “Parim Põlvamaalt” magneti. Tootemärgi eesmärgiks on kohalike toodete ja teenuste tarbimise propageerimine ja ühtlasi hõlbustab see tarbijatel põlvamaiste toodete leidmist kaubandusest.

MTÜ Põlvamaa Patrioot juhatuse liige ja ASi Lõuna Pagarid juhataja Uno Kaldmäe sõnul saab igaüks just kohalike toodete ja teenuste tarbimisega panustada kodupaiga arengusse.

“Eelistades kohalikke tootjaid, aitame luua head keskkonda nii iseendale kui ka oma lähedastele,” sõnas Kaldmäe.

MTÜ Põlvamaa Patrioot koondab üheksat Põlvamaa ettevõtet: AS Värska Vesi, AS Lõuna Pagarid, AS Arke Lihatööstus, AS Lihapagar, Põlva Tarbijate Ühistu, OÜ Emer-Pen, AS Tere, Mahta Kütus AS, Räpina Paberivabrik AS. Patrioodi kuu korraldamisel on abiks Põlva Maavalitsus ja Põlvamaa Arenduskeskus.

Põlvamaa Patrioodi eesmärgiks on propageerida ja selgitada kohalike toodete ja teenuste tarbimise olulisust, et soodustada kohalikku majanduselu ja säilitada töökohti. Ühinguga on oodatud liituma ka teised maakonna ettevõtjad ja omavalitsused, kes soovivad ergutada kohalike toodete ja teenuste tarbimist ning propageerida kohalike ressursside kasutamist.

Taiga Lauri loominguõhtu “50 kevadist hetke”
Sargvere mõisas

Kuna Taiga Lauril täitub 50. kevadine hetk, astub ta sel puhul üles 15. aprillil kell 19 Sargvere mõisas oma loominguõhtuga.

Esitamisele tulevad Taiga parimad laulud ja luuletused läbi aegade. Laval on livebänd (Arvo Stoltsen, Hannes Aasa, Ralf Mae, Kert Nevski, Raivi Reap, Piret Sapp ja Taiga Laur).

Ühise laua katavad söökide ja jookidega kontserdikülastajad ise!

Võimalus on osta sularaha eest Taiga luulekogusid ja ansambli “Apollon” helikandjaid.

Must-toonekure pesas käib kevadine armuelu

Eestimaa Looduse Fond (ELF) on tänavu võtnud oma talguhooaja fookusesse must-toonekure, et juhtida tähelepanu selle linnuliigi elupaikade, sealhulgas toitumisalade seisundile ning suurendada teadlikkust looduskaitsest. Talguhooaja raames saavad haruldase linnu pesitsemist nüüd jälgida kõik huvilised äsja ühte must-toonekure pessa paigaldatud looduskaamera kaudu.

ELFi talgukorraldaja Jaanus Libeki sõnul on kurepaar praeguseks kohale jõudnud ja toimetab oma pesas agaralt. “Isakurg jõudis mõned päevad varem kohale ja sättis pesa kenasti valmis. Paar päeva tagasi saabus ka kureemand ja nüüd käib pesas aktiivne armuelu,” kirjeldas Libek. Pesas toimuvat on võimalik jälgida veebilehelt http://www.talgud.ee/must-toonekure-aasta/pesakaamera

Must-toonekure talguaasta jätkub aprillis ja mais retkedega must-toonekure elupaikadesse, et tutvuda linnule sobilike pesitsus- ja toitumisaladega. Suve keskpaigas on tulemas ka pikem rattaretk, mille käigus saab põhjalikumalt ühe toonela linnu elupaigaga tutvuda. “Päris must-toonekure pesa alla me nende retkede käigus kindlasti ei lähe. Tegemist on väga ohustatud ja ühtlasi ka inimpelgliku linnuga ning me ei taha teda kuidagimoodi oma tegevusega häirida. Pigem on retkede eesmärgiks tutvustada inimestele loodust ja selgitada, millised tegurid on kurele olulised, et ta just teatud kohtades meile pesitsema on jäänud,” selgitas talgukorraldaja.

Must-toonekure kehva seisu põhjused on paljud väljaspool Eestit. Meie pesitsusaladel on kõige suurema negatiivse mõjuga vanade metsade maharaiumine ja selle liigi jaoks sobilike toitumisveekogude seisundi halvenemine. Talgute eesmärgiks on tegelda eelkõige siinsete probleemide teise poolega, sest arvatavasti on just kesine toidulaud üheks põhjuseks, miks paljud kurepaarid ei suuda oma poegasid suureks kasvatada või pole pojad enne rändele asumist piisavalt heas konditsioonis. Sügisel, kui kurgedel pesitsemine lõpeb, on kavas korraldada mitmed talgud kurgedele sobilikel jõgedel ja ojadel, mille käigus puhastatakse vabatahtlike abil veekogude kaldad võsast ja muudetakse need must-toonekurele sobilikumateks.

ELFi looduskaitsetalgutel täitub tänavu 17. järjestikune hooaeg. Loodustalgud on kogu maailmas üha suuremat populaarsust võitev viis puhkuse ja vabatahtliku töö ühendamiseks. ELFi talgureis kestab tavaliselt 3-5, vahel kuni 10 päeva. Lisaks looduskaitselistele töödele on talgud hea võimalus tutvuda mitmesuguste Eestimaa paikadega, käia matkamas või kuulata kohaliku looduse tundja õpetusi. Talgutööde eesmärk on mitmesuguste koosluste ja elupaikade taastamine ning hooldamine. Kõige sagedasemad tööd on võsa lõikamine ja koondamine, heinategu, karjaaedade ehitus ning väikeveekogude tingimuste peenhäälestus.

Talgutööde kohtade ja tegevuste valikul on partneriks keskkonnaamet. Pesakaamera paigaldati koostöös Kotkaklubi ja EENetiga.

Sindi võimlemispidu kinkis taas unustamatuid silmapilke

Täna peeti Sindi avatud noortekeskuse korraldusel üheksas Sindi võimlemispidu.

Sindi IX võimlemispidu Foto Urmas Saard — Sindi IX võimlemispidu. Foto: Urmas Saard

„Tavaliselt on ikka olnud sadakond esinejat, aga tänavusel võimlemispeol soovis osaleda ligemale 140 kunstipärase spordiala harrastajat,“ ütles noortekeskuse juhataja Helle Vent, kes poetas peokava näppu ja rebis ühelt pressile eraldatud esiistmelt piirava lindi. Nagu alati, hõivati ka selle kevade oodatud suurpeol kõik kohad saalis. Paljude aastatega kogutud kogemustega Vent teab, et suured ettevõtmised nõuavad ettevalmistavas etapis ka kõige pisemate asjadega arvestamist, rääkimata suurtest vajadustest. Igal aastal saavad organiseerimise kogemusi ka noortekeskuse noored, kes moodustavadki tegevtoimkonna tuumiku. Neid polegi vähe ja kõigil oma kindlad ülesanded. Enamik nimesid jääb märkamatuks, eriti siis, kui kõik toimib kavandatult ladusa sujuvusega. Hea tava kohaselt kirjutatakse abilised kavalehe lõppu ja sageli ei pandagi nii öelda lavataguseid tähele, aga ometi sõltub väga oluliselt just neist ühe hea peo eeskujulik õnnestumine sama palju, kui esinejatest laval, kellele publik meeletu aplausiga austust avaldab.

Loe edasi: Sindi võimlemispidu kinkis taas unustamatuid silmapilke

Üle 120 inimese tervitas Tartu Raekoja platsil sallivuskevade saabumist

Noorte kodanikuaktivistide korraldatud meeleavaldus rassismi ja vägivalla vastu tõi laupäeval 9.04 kl 15:30-16:00 Tartu Raekoja platsile kokku üle 120 inimese. Kõnede läbiv sõnum oli, et Tartu jääks ka edaspidi linnaks, mis on avatud kultuurilistele erinevustele, uutele inimestele ja ideedele, kutsuti üles sõbralikule dialoogile Tartu tuleviku üle.

Meeleavalduse avakõne pidas Miiko Kottise ja kõnekoosoleku võttis kokku Luule Lille, teiste hulgas võtsid sõna Ott Maidre, Marko Kakohaleasik, Silver Meikar, Gea Kangilaski. Oma delegatsiooniga olid toetust avaldama tulnud Tartu noortekeskused.

“On kahetsusväärne, et vähemuste hulka kuuluvad või erinevustega silma torkavad inimesed on pidanud viimasel ajal hakkama rohkem üle õla vaatama,” kinnitas Miiko Kottise. “Pole aktsepteeritav, et keerulisi teemasid nagu pagulaskriis kasutatakse eri ühiskonnagruppide vahelise umbusu tekitamiseks ja viha õhutamiseks.”

“Oleks tore, kui selliseid üritusi toimuks Tartus ja Eestis üha rohkem,” leidis Luule Lille lõpetuseks. “Me vajame rahulikku ja konstruktiivset arutelu selle üle, missugune on see ühiskond, kus meil kõigil on hea elada.”

Üritust korraldasid Tartu noored kodanikuaktivistid vabast tahtest ja oma isiklikest vahenditest. Korraldajad tutvusid ja organiseerusid sotsiaalmeedias.

Tajumängud fotokunstis ja füüsikas

Täna õhtupoolikul avati Pärnus Avangard Galeriis näitus „Tajumängud“, mis esitleb valitud fotokunstnike loomingut vähemal või suuremal määral tajunihestuste ja visuaalsete kujundite peegeldustes.

Indrek Aija jätkab eelmisel aastal alustatud tajunihete seeriat, kus fotokollaaži aluseks on võetud pea sajandivanused originaalfotod Foto Urmas Saard — Indrek Aija jätkab eelmisel aastal alustatud tajunihete seeriat, kus fotokollaaži aluseks on võetud pea sajandivanused originaalfotod. Foto: Urmas Saard

Maikuu kaduneljapäevani avatuks jääval näitusel osalevad Jaak Kikas, Indrek Aija, Marko Toomast ja Jan Grau. Kuraator Jan Grau ütleb väljapanekute kohta, et kõiki osalejaid huvitab foto illusoorne pool, vaataja taju ning tahtlik võõrandumine meie näilisest reaalsusest. Fotokunsti sünnihetkel imetleti fotot, kui kõige võimsamat ja objektiivsemat reaalsuse jäädvustamise vahendit. Elizabeth Eastlake, kes oli üks esimestest fotokunstist kirjutajatest, võrdleb oma 1857. a ilmunud essees foto võimalusi Rembrandti maalidega ja idealiseerib fotograafia suutlikkust talletada ümbritsevat ülima tõetruudusega. Ja Grau tutvustuse põhjal saab tuttavamaks ka iga kunstnikuga eraldi.

Jaak Kikas on Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi direktor ja professor, kes püüab ühendada füüsikat ja fotograafiat. Tema pildid mängivad asjaoluga, et paljud meile olulised objektid välisilmas, nt loomad ja inimesed on peegelsümmeetrilised. Peegelsümmeetria ehk bilateraalne sümmeetria on fundamentaalne asjade ja olendite omadus, millele tugineb kogu meid ümbritseva ainelise maailma mitmekesisus. Peegelsümmeetrilised objektid looduses on loomad – potentsiaalsed saakloomad, kiskjad, rivaalid või vastassoo esindajad, kelle kiire äratundmine on sageli äratundja ellujäämise tingimus.

Loe edasi: Tajumängud fotokunstis ja füüsikas

Sindis tõdeti, et harimata põld väärib harimist

Julius Friedrich Seljamaa 133. sünniaastapäeva tähistati täna Sindis erilise pidulikkusega, mis väljendas selgesõnalist soovi püstitada tema sünnilinna juba lähiaastatel mälestusmärk.

8 aprillil Sindi gümnaasiumi juures Julius Friedrich Seljamaa 133 sünniaastapäeva tähistamine Foto Urmas Saard — 8. aprillil Sindi gümnaasiumi juures Julius Friedrich Seljamaa 133. sünniaastapäeva tähistamine. Foto: Urmas Saard

Punase koolihoone nn ajaloolise Luteri kiriku poolse tiiva ja Kooli pargi vahelisele alale oli rivistunud arvestatavalt suur hulk inimesi. Neist paljud koolinoored ja sügisel kooliteed alustavad lapsed. Mõõdukad tuuleiilid panid kümned ja kümned sinimustvalged lipud uhkelt lehvima, mis tekitasid sellises vaates veelgi ülevama meeleolu.

„Seisame ühiselt paigas, kus meist paljud igapäevaselt mööda kõnnime, aga ei peatu,“ sõnas Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup. „Ja kui peatumegi, siis selleks, et oodata bussi või autot. Või vestelda mõne inimesega, kellega meie teed on juhuslikult ristunud.“ Ta selgitas, et täna ei kogunetud kaugetesse paikadesse reisimiseks, vaid alustamaks teekonda möödunud aegadesse. „Reisida aega, millest me vahetult osa ei ole saanud, kuid mis on meile kõikidele oluline. Alanud reisil tutvume me Eesti jaoks väga olulise inimese, Sindi kooli vilistlase, Julius Seljamaa elu ja tegevusega.“ Keerup osundas, et giidiks palutud Eesti Välisministeeriumi nõunik Jüri Trei on just see inimene, kes hoidnud Julius Seljamaa mälestust mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes.

Loe edasi: Sindis tõdeti, et harimata põld väärib harimist

Tartu loodusmajas avatakse sünnipäeval
uus pop-up käsitööpood

Täna, 8. aprillil tähistab oma 14. sünnipäeva Tartu loodusmajas tegutsev Tartu keskkonnahariduse keskus. 2002. aastal loodud sihtasutus on 200 aastat noorem kui 6. aprillil pidutsenud Eesti vanim muuseum Tartu ülikooli loodusmuuseum.

Sünnipäeval avatakse linnulaulu saatel uus pop-up pood, kust saab osta loodusmaja töötajate käsitööd.

„Müügil olevad tooted on inspireeritud loodusest ja meie igapäevasest tööst loodusmajas, paljud esemed on valminud uuskasutusena,“ kirjeldab uut ettevõtmist sihtasutuse juhataja Janika Ruusmaa.

Loodusmajas tervitab külastajaid ninasarvik Murray, avatud on eksootiline talveaed, kevadine näitus munadest ja pesadest, avastusrada peredele ning püsinäitus „Läbipaistev loodusmaja“. Sünnipäeva puhul on täna kõigile külastajatele Tartu loodusmaja pilet soodushinnaga.

SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus loodi 2002. aastal eesmärgiga hoida jätkusuutlikuna loodusalast huviharidust, edendada keskkonnaharidust ja levitada keskkonnasäästlikku mõtteviisi. Alates 2013. aastast tegutseb keskus uues Tartu loodusmajas, kus toimuvad perede loodushommikud, loodus- ja filmiõhtud, konverentsid, seminarid ja õpitoad täiskasvanutele, loodusretked, sünnipäevad ning tegutseb laste huvikool.

Tartu loodusmaja asub aadressil Lille 10.

Tarvastu vallavalitsus kuulutas välja Hendrik Adamsoni nimelise murdeluulevõistluse

Tarvastu vallavalitsus kuulutab alanuks järjekordse, kaheteistkümnenda murdeluulevõistluse.

Võistlusele oodatakse luulevalikut vähemalt viiest luuletusest, mis on kirjutatud autori oma lemmikmurdes. Täiskasvanute ja õpilaste loomingut vaetakse eraldi arvestuses.

Tähtaeg on 1. september 2016.

Võistlustöid oodatakse Tarvastu vallavalitsusse kas ümbrikus (sel juhul kuues eksemplaris) või meilimanuses. Mõlemal juhul peavad võistlustööd olema varustatud märgusõnaga, et žürii saaks luuletusi erapooletult hinnata. Märgusõnale tuleb lisada kas kinnine ümbrik või eraldi meilimanus autori nime, aadressi ja kontaktandmetega. Õpilasautorid märkigu ka oma vanus.

Parimaks osutunud täiskasvanud luuletaja ning õpilasautor saavad tunnistuse ja preemia, mis antakse kätte Hendrik Adamsoni 125. sünniaastapäeval 6. oktoobril 2016.

Tööd läkitage kas e-aadressil: maive.feldmann@tarvastu.ee

või postiaadressil:

Murdeluulevõistlus
Tarvastu vallavalitsus
Posti 52e
Mustla 69701, Viljandimaa

Konverents heidab pilgu õpipoisiõppele Baltikumis

Täna, 8. aprillil algusega kell 10 toimub Tallinnas Nordic hotell Forumis konverents “Õpipoisiõpe – õng või kala?”, kus arutletakse koos tööandjate ja kutseõppeasutustega õpipoisiõppe olukorra ja arendusvõimaluste üle. Konverentsil jagavad kogemusi välispartnerid ja Eesti tööandjad.

Eesti teeb Erasmus+ programmi toel õpipoisiõppe arendamisel koostööd Läti ja Leeduga. Reedesel konverentsil on võimalik osa saada naaberriikide kogemusest õpipoisiõppe elluviimisel nii ministeeriumi kui ka tööandjate perspektiivist.

Konverentsil kõneletakse ka õpipoisiõppest Taani ja Saksamaa pikaajalise praktika näitel. Eesti kutseharidusasutuste ja tööandjate kogemusest õpipoisiõppe korraldamisel tervishoiu valdkonnas kõnelevad Tallinn tervishoiukõrgkooli ja Ida-Tallinna keskhaigla esindajad ning erasektori kogemusi tutvustab Statoil Eesti.

Konverentsi eesmärgiks on ka analüüsida õpipoisiõppe hetkeolukorda ning kaardistada osapoolte vajadused ja võimalused – konverentsil tutvustab Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus vastavat uuringut.

Konverentsi avavad haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ja tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar. Ajakavaga saab tutvuda siin: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/rahvusvaheline-koostoo/erasmus/konverents-opipoisiope.

Konverentsi korraldavad SA Innove, haridus- ja teadusministeerium ja Eesti tööandjate keskliit.

Maikuu toob Viimsisse muusikapeo

Viimsi JazzPopFestil astub teiste seas üles ka Kristel Aaslaid.

2.-7. maini korraldab Viimsi vald juba seitsmendat korda pop- ja jazzmuusikafestivali Viimsi JazzPopFest. Viimsi kooli kontserdisaalis, Viimsi keskuses ja pubis Black Rose saab kuulda lauljaid ja muusikuid kõikjalt Eestist, aga ka külalisi Norrast ja Taanist.

Festivali kunstilise juhi Aarne Saluveeri sõnul on sel aastal kavas rohkem kontserte kui kunagi varem.

“Lisaks Viimsi kooli saalis aset leidvale kooride ja vokaalansamblite konkursile toimuvad muusikalised, tantsulised ja näitekunsti etteasted festivalinädala neljal argipäeva õhtul Viimsi keskuse aatriumis,” sõnas Saluveer.

Reede õhtu toob Viimsi kooli kontserdisaali otse Norrast kõrgetasemelise Ski Bigbändi, kes musitseerib koos omanäolise tunnustatud eesti jazzlaulja Kadri Voorandiga. Laupäeva õhtul saab samas nautida Olav Ehala loomingut Voorandi seades ja Eesti Rahvusmeeskoori esituses. Reede- ja laupäevaõhtut jäävad lõpetama kontserdid pubis Black Rose, kus esinejateks on Kristel Aaslaid oma bändiga ning Ski Bigbänd koos taani jazzlaulja Majken Christianseniga.

Viimsi JazzPopFesti kooride ja vokaalansamblite konkursil osaleb 17 kollektiivi Viimsist, Tallinnast, Tartust, Viljandist ja Põlvast. Festival teeb koostööd Georg Otsa nim Tallinna muusikakooliga, mille õpilased mängivad festivali bändis ning saavad praktikakogemuse helindajana. Pikaaegne koostöö seob festivali Jazzkaare peakorraldaja Anne Ermiga, kes osaleb ka sel aastal konkursi žürii töös.

Festivali programmiga saab tutvuda lehel www.viimsivald.ee/jazzpopfest ja Facebookis (facebook.com/ViimsiJazzPopFest).

2010. aastal alguse saanud Viimsi JazzPopFest on ainus omalaadne festival Eestis, mis toob kokku jazz- ja popmuusikat laulvad koorid ja vokaalansamblid. Festivali toetajad ja koostööpartnerid on Eesti kultuurkapital, Viimsi keskus, Viimsi Keevitus, Jardin Lilled, Black Rose Pub, Viimsi kool, Otsa kool, Viimsi muusikakool, huvikeskus ja harrastusteater. Korraldab Viimsi vallavalitsus.

Tartumaa rahvatantsijad kasvatavad 29. mail Raadi mõisapargis suureks “Hingepuu”

Tartumaa tantsupidu “Hingepuu” toimub 29. mail kell 15 ja 18 Raadi mõisapargis.

Tartumaal on väga palju rahvatantsuhuvilist rahvast. 2012. aasta alguses kogunes grupp rahvatantsijaid, et luua Tartumaa rahvatantsujuhtide liit (TRL). TRLi liikmed olid kurvad, et teistes maakondades toimuvad tantsupeod peaaegu igal aastal, aga Tartumaal oli ühine suur kokkusaamine 2000. aastal. Mõeldud-tehtud, sündis Tartumaa rahvatantsujuhte ühendav liit, kus kõik liikmed on vabatahtlikult nõus panustama kogu maakonna rühmade esinemisvõimaluste loomisse.

Praeguseks on TRL korraldanud Tartumaal juba kaks pidu (2013 ja 2015) ja mitte ühelgi neist pole olnud vähem osalejaid kui 1500. Need peod ei erine mingil moel loomisprotsessis üleriiklikest pidudest, vaid on nagu Tallinnas toimuvate pidude pisikesed koopiad, kuid erilised on nad toimumise paiga valiku poolest. Nii on tantsitud suvel Raadi järve ääres ja talvel A.Le Coqi spordihoones. On omad ideede autorid, kunstilised juhid ja liigijuhid. Kogu loomingulise töö eest vastutab kokku 24 inimest ja nad kõik teevad oma tööd vabatahtlikuna põhitöö kõrvalt.

Tartumaa peo kunstiline juht Karel Vähi on väga noor tantsujuht ja seepärast on ta enda kõrvale meeskonda võtnud juba kahe peo eest vastutanud Uve Saare, keda kutsutakse selle peo südametunnistuseks. Kogenum kolleeg toetab ja aitab ning kui vaja ka õpetab. Sama põhimõtet on rakendatud ka liigijuhtidega. Praeguseks on kõik 100 rahvatantsurühma oma etteasted kunstilisele toimkonnale ette tantsinud ja võib kindlat väita, et selleaastane pidu tuleb osavõtjaterohkem kui eales varem. Tantsuplatsile tuleb 1700 tantsijat.

Juba teist korda teeb TRL koostööd Eesti rahva muuseumiga, tekitades Tartusse Raadi mõisaparki täiesti teistsuguse ja väga erilise tantsuväljaku. Seekordse peo pealkirjaks on “Hingepuu” ja selle idee räägib inimeseks olemise rõõmudest ja muredest, unistustest ning täiuslikkuse poole püüdlemisest. Seepärast taotlevad tegijad oma lavastuses looduslähedust ja soovivad pealtvaatajale luua täiusliku elamuse nii muusikas, tantsus kui ka visuaalias.

Kunstilise juhi Karel Vähi sõnutsi püüab ta peoga panna inimesi ümbritsevale rohkem tähelepanu pöörama.

“Igapäevaelus kipume unustama, mis väärtus on loodusel – kui palju on sellega seotud elusid, uskumusi, kultuuri, paljud tantsuloojadki on oma loomingus lähtunud looduse mitmekesisusest,” ütles Vähi. “Iga astutud samm ja tehtud tegu kajastub ju looduses. Tahaksin, et meie õige käitumise ja oma kultuuri hoidmise kaudu ükskord ka minu lapselapsed saaksid osa meie esivanemate pärandist.”

www.tartumaatantsupidu.ee

Pärnumaa OTT tuli Martensi väljakule

Varem Pärnu südalinnast pisut eemale jäävas asukohas tegutsenud Pärnumaa toiduvõrgustiku OTT ehk otse tootjalt tarbijale turg toimus eile kahe tunni kestel Martensi väljakul.

OTT Pärnus Martensi väljakul Foto Urmas Saard — OTT Pärnus Martensi väljakul. Foto: Urmas Saard

Pärnus alustas kodanikualgatuslik OTT rohkem kui paar aastat tagasi ja nüüd tegutsetakse koostöös Pärnu Keskusega, mille ees edaspidi hakkavadki kauplemise päevad igal neljapäeval neljast kuueni toimuma. Jätkuvalt jääb väiketootjate ja ostjate otsekontakti viimise mõtteks kohaliku toidu eelistamine. OTT võrgustikku kuuluvad tootjad saavad ennast registreerida facebookis ja sama lehe kaudu võivad ka ostjad teha soovitud kaubale tellimusi. Turule tulles võetakse kaupa ühes ka teatava varuga, et juhumöödujagi võiks midagi leida ilma ette tellimata.

Aastaid kitsepiima saadustega kauplev Tiivi Liibert ütles, et ostjate vähesuse tõttu ta vanas asukohas kauplemas ei käinud, aga nüüd tuli kaubanduskeskuste südamesse proovima. Üldse oli eilseks registreerunuid tosin kauplejat ja sagimist näis ringikujuliselt paigaldatud lettide ääres päris palju. Mitmete lettide juures tekkis aeg-ajalt koguni pikem järjekord. Seda vaatamata väga tugevale tuulele, mis äkitselt tõusis ja üsna segavaks muutus. Seepärast polnud võimalik ka riidevarjusid lettide kohale paigaldada.

Loe edasi: Pärnumaa OTT tuli Martensi väljakule

Sindi skatepark täieneb kahe opstaakliga

Täna valmivad Sindi skatepargis kaks uut rämpi elamusspordi harrastajatele, kes saavad edaspidi harjutada ja võistelda juba kümnel suurel ja ühel väiksel opstaaklil.

Sindi skatepargis valmib 4.5 m kõrgune opstaakel Foto Urmas Saard — Sindi skatepargis valmib 4 m kõrgune opstaakel. Foto: Urmas Saard

Pärnu ettevõtte OnWheels OÜ mehed Rasmus Paimre ja Varmo Juurikas alustasid paigaldamist eile, aga ilmaolud takistasid ühele päevale kavandatud ehituse lõpetamist. Kuna Paimre, firma juhatuse liige ja üks Eesti parimaid trikirattureid, pidi täna minema Tartusse riigi suurima skateparki rajamist ettevalmistama, siis jäi Juurikas, samuti võimekas elamussprotlane, üksinda töid lõpetama.

Sindis valmivad endisest suurem fly box ja 4 m kõrgune wert wall. Kui varem valminud opstaaklid ehitati metallsõrestikule, siis viimased tehakse puitsõrestikule. Juurikas ütles, et puitsõrestikul on eeliseid ja tuleb ka odavam. Sindi linnapea Marko Šorin lisas juurde, et linn kavandas skatepargi uuendamisele 6000 eurot.

OnWheels OÜ omab sarnaste rajatiste ehitamisel pikaajalisi kogemusi. „Viis aastat tagasi ehitasime Tihemetsas, tegime ka Paikusele ja Pärnusse, mis on senistest Eesti suurim. Möödunud aastal ehitasime kaheksas kohas. Sindis oleme esimest korda,“ rääkis Juurikas.

Loe edasi: Sindi skatepark täieneb kahe opstaakliga

Pardiralli uhiuus maskott otsib nime

Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu (EVLVL) ja SA TÜ Kliinikumi korraldatav heategevusüritus Pardiralli sai endale maskoti. Inimsuuruses part on aga veel nimetu ning ootab kõigi vahvaid nimepakkumisi.

Ettepanekud maskotile nime andmiseks on oodatud kuni 30. aprillini aadressil pardiralli@pardiralli.ee või Pardiralli Facebooki lehel maskoti pildiga postituse kommentaarina. Väljapakutavad nimed võiksid olla ühesõnalised, löövad ning haakuda Pardiralli olemusega. Sobivaima nime valib välja Pardiralli korraldusmeeskond maikuu esimesel nädalal ning selle väljapakkujat premeeritakse Pardiralli meenekomplektiga, kuhu kuuluvad T-särk ja vihmavari.Pardiralli projektijuhi Ragnar Põllukivi sõnul on ürituse maskott olnud jutuks ka varasematel aastatel, kuid jäänud raha puudusel siiani teoks saamata.

Loe edasi: Pardiralli uhiuus maskott otsib nime

Selgus Elva kesklinna arhitektuurivõistluse võitja 

Elva kesklinna peatänava ja seda ümbritseva kontaktvööndi arhitektuurivõistlusel pälvis esikoha võistlustöö märgusõnaga “Sõstrapõõsaste vahel”, mille autoriteks on arhitektid Ülle Maiste, Diana Taalfeld, Anne Saarniit, Roomet Helbre ning Taavi Kuningas arhitektuuribüroodest AT HOME, NU, ubin pluss ja TEMPT.

Elva kesklinna arhitektuurivõistluse võidutöö "Sõstrapõõsaste vahel". — Elva kesklinna arhitektuurivõistluse võidutöö “Sõstrapõõsaste vahel”.

Elva võistlustöödega saab tutvuda siin: https://www.dropbox.com/sh/ecw269lrdvvgnrn/AABfM76AHXsUUK-pVtik5x0ba?dl=0

“Võidutöö puhul on tegemist reaalselt ja etapiviisiliselt teostatava projektiga,” ütles Elva linnapea Eva Kams. “Töö autor on hästi tabanud Elva kui aedlinna olemust ja pakkunud välja värskeid ideid linna kitsaskohtade lahendamiseks. Konkursi juhtmõte linnakeskuste korrastamine elukeskkonna ligitõmbavaks muutmisega on täitnud oma eesmärgi. Rõõmu teevad keskväljaku tekkimine kultuurikeskuse juurde, Arbi järve atraktiivsuse tõstmine, puitarhitektuuri kasutamine nüüdisaegses võtmes ja paljud teised põnevad lahendused, mida on võimalik Elvale omasemaks edasi arendada.”

Žürii hinnangul toob ideekavand Elva keskossa kõigile arusaadava ruumilise muudatuse, luues selgema ruumihierarhia.

“Elva linna tekib keskne väljak, kuhu elanikud saavad kokku tulla,” selgitas žürii liige ja EV100 “Hea avalik ruum” programmijuht Kalle Vellevoog. “See on koht, kus ka külaline peatab auto ja teeb foto. Ehk teisisõnu Elva saab ruumiliselt selgelt defineeritud linnasüdame, mis liidab linna kesktänava Arbi järve puhkealaga ja tõstab ruumiliselt esile nii linnavalitsuse kui kultuurimaja hooned.” Loe edasi: Selgus Elva kesklinna arhitektuurivõistluse võitja 

Lääne-Viru maavalitsus korraldab Rakveres hariva tervisepäeva

Laupäeval, 9. aprillil tasub sammud seada Rakvere spordikeskusesse. Nimelt on Lääne-Viru maavalitsus otsustanud korraldada tasuta tervisepäeva, mille hulka kuuluvad tervisekontrollid, spetsialistide nõuandenurgad ja treeningud.

Tervisepäev algab laupäeval kell 10.30, kui kõigil huvilistel on võimalus mõõta vererõhku, veresuhkrut, saada tervisealast infot ja teabematerjale.

Kell 11 algaval loengul selgitab TLÜ kehakultuuriteaduskonna magister ja personaaltreener Sven Hõbemägi õige toitumise aluseid ja levinumaid müüte. Pärast loengut teevad treenerid Kristiina Ots ja Elen Pant kaks jumping-treeningut. Treeningutele tuleb ennast ette registreerida aadressil kaidy.aljama@laane-viru.maavalitsus.ee.

Lääne-Viru maavalitsuse tervisedendaja Kaidy Aljama lubab, et iga inimene saab tervisepäeva treeningul osaledes mõnusa koormuse südamele, loengust kaasa häid näpunäiteid ning loodetavasti hea enesetunde, et alanud kevadele rõõmsalt vastu minna.

Uma Pido loengusarja neläs päiv 12. aprillil Põlvan

Tõsõpäävä, 12. aprillil kell 10 om Põlva Kultuurikeskusõn Uma Pido loengusarja neläs loengupäiv.

Kõnõlõsõ’ Kauksi Ülle (Puu ei olõ’ puit!) ja Evar Saar (Puu’ Vana-Võromaa kotussõnimmin).

Loengupäiv om massulda. Egäüts või tuud kullõma tulla. Hää olõs hindä tulõkist teedä anda ildampa 11. aprillis e-posti triinu.laan@wi.ee pääle.