Täna avatakse kogu perele suunatud Tallinna raamatumess rahvusvahelise kirjandusfoorumiga

Täna avatakse kogu perele mõeldud Tallinna raamatumess rahvusvahelise kirjandusfoorumiga “Kultuuride ristteel”. Raamatumess toimub 7.-9. aprillini rahvusraamatukogus.

Rahvusraamatukogu hoone Tallinnas Foto Urmas Saard
Rahvusraamatukogu hoone Tallinnas. Foto: Urmas Saard

Üle 30 Eesti tippkirjastuse pakuvad uudiskirjandust ja hea hinnaga raamatuid. Toimub palju üritusi alates töötubadest, raamatuesitlustest, kohtumistest autoritega kuni teatrietendusteni igas vanuses raamatusõpradele. Kavas on ka põnevad seminarid ja koolitused. Raamatumessi korraldajad ootavad nii eesti kui ka vene keelt valdavaid lugejaid. Mess on avatud Eesti rahvusraamatukogu fuajees 7. ja 8. aprillil kella 10-20 ning 9. aprillil kella 10-17. Sissepääs on tasuta.

Tänavu keskendub raamatumess varasemast enam lastele, sest pisikestele raamatusõpradele on planeeritud väga vahvaid arendavaid tegevusi. Lapsi oodatakse tähemängule koos Nukitsaga, meisterdama kirjatähtedest kolmemõõtmelisi esemeid ja rändama ajaloos koos illustraatori Tiia Metsaga. Lisaks sellele saab kuulata lugusid Teoteatri etenduses “Lipp lipi peal”. Noortel on võimalus arendada töötubades loovust ja lugemiskiirust. Lapsevanemad saavad teada, kuidas lapsi mängude kaudu lugema suunata.

Loe edasi: Täna avatakse kogu perele suunatud Tallinna raamatumess rahvusvahelise kirjandusfoorumiga

Lihavõtte linnuvaatluspäevadel loendati üle 100 000 linnu

26.-27 aprillil Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ)  korraldatud lihavõtte linnuvaatluspäevadel pandi kirja ligi 110 000 lindu 135 liigist.

Pardid Pärnu jõel Foto Urmas Saard
Pardid Pärnu jõel. Foto: Urmas Saard

Võrreldes varasematel aastatel märtsikuusse langenud linnuvaatluspäevadega on mõlemad näitajad rekordilised. Ühest küljest tuleb see just vaatluspäevadeks saabunud soojalainest, aga ka rekordilisest osavõtust – vaatluste nimekirju kogunes sel aastal 250, mille koostamisel osales 450 inimest.

Lihavõtte nädalavahetuseks saabunud soojalaine ja ilus ilm käivitas ka aktiivse lindude rände. Seepärast nägid paljud vaatlejad just neil päevil oma selle kevade esimest kuldnokka, valge-toonekurge, linavästrikku, metsvinti, põldlõokest, metskurvitsat või muud kevadekuulutajat ning saabus palju teisi rändlinde. Sel nädalavahetusel algas ka suurem hanede ränne – peaaegu pool kirja pandud lindudest olid haned. Arvukamalt nähti veel kiivitajaid, sinikael-parte, hallvareseid, rasvatihaseid ning naeru- ja kalakajakaid. Kõige sagedamini kohatud linnuliigid olid kiirtulemuste järgi siiski veel talvisemad liigid rasvatihane, hallvares, sinitihane, rohevint, harakas ja leevike. Vaatluspäevade haruldasemateks leidudeks olid Pärnumaal nähtud punakael-lagle ja väike-laukhani ning mägi-kanepilind ja kaelus-turteltuvi.

Lihavõtte linnuvaatluspäevade lõplikku kokkuvõtet saab vaadata EOÜ veebilehel www.eoy.ee.

Haanjamaal toimub palju põnevat

Rogosi mõisas ehitatakse lindudele pesakaste Foto Urmas Saard
Rogosi mõisas ehitatakse lindudele pesakaste. Foto: Urmas Saard

8. aprillil kell 19 MEISTERJAANI kontsert Haanja rahvamajas

http://www.haanja.ee/uudised/Meisterjaani-kontsert-id-1861/

10. aprillil kella 12-15 lindudele pesakastide ehitamine Rogosi mõisas
http://www.haanja.ee/uudised/Rogosi-moisas-tehakse-puhapaeval-10.-aprillil-

12. aprillil kell 9 Miksteatri lasteetendus “Nähtamatu poiss” Haanja rahvamajas

15. aprillil kell 20 tantsuõhtu ansambliga Weekend ja Brassers Haanja rahvamajas

22. aprillil XX Vaskna järve jooks (Võrumaa pikamaajooksusarja I etapp)

24. aprillil südamekuu tervisematk Rõuge ürgoru matkarajal

30. aprillil VII Rogosi mõisa aaretejahtEelinfo:

25. juunil Uue-Saaluse kodukandipäev

http://www.haanja.ee/uudised/Uue-Saaluse-kodukandipaev-id-1866/

Eestis hakatakse valima aasta toidupiirkondasid,
esimeseks on Hiiumaa

LOGO_MaArmastanEestiToitu_2016-HiiumaaMaitseteAasta Kohaliku toidu tutvustamiseks hakatakse alates 2016. aastast valima Eesti toidupiirkondasid. Esimeseks Eesti toidupiirkonnaks saab Hiiumaa, kus 30. aprillil kuulutatakse välja Hiiumaa maitsete aasta.

2016. aasta kuulutatakse Hiiumaa maitsete aastaks. Aasta jooksul võtavad saare toitlustuskohad kohaliku tooraine tugevamalt fookusesse, samuti tuuakse kohalik toit tugevamalt esile Hiiumaa suurüritustel.Hiiumaa maitsete aasta aitab hiiu toitu ja toidukultuuri ka turistidele paremini nähtavaks teha.

Hiiumaa maitsete aasta kuulutatakse välja 30. aprillil Suuremõisa lossis, kus maaeluminister annab üle 2016. aasta toidupiirkonna tiitli.

Hiiumaa maitsete aastat veab eest maaeluministeerium koostöös MTÜ-ga Eesti Maaturism, Hiiumaa turismiliiduga, Hiiu maavalitsusega, SA-ga Tuuru ja Hiiu vallaga.

Lähemalt Hiiumaa maitsete aasta kohta www.eestitoit.ee ja www.facebook.com/Eestitoit.

Hiiumaa maitsete aasta on osa müügiedenduskavast “ Eesti toit 2015-2020“. Varem on maaeluministeerium koos koostööpartneritega korraldanud kava raames Eesti toidu väljaku 2014. aasta laulupeol “Aja puudutus. Puudutuse aeg”, mullu suvel toimunud esimese üle-eestilise avatud talude päeva ja mullu septembris toimunud Eesti toidu kuu.

20. aprillil tuleb põllumajandusmuuseumis kanepikonverents

kanep_hemp20. aprillil Eesti põllumajandusmuuseumis toimuval kanepikonverentsil mõtestatakse erinevatest vaatenurkadest teavet kanepist ja antakse ülevaade kõigist kanepi kasutusvõimalustest. Avalik foorum peaks ärgitama mõtlema praeguses kultuuriruumis seni lahendamata küsimusele: kas kanep laastab või päästab maailma?

“Kanepikonverentsil mõtestatakse erinevatest vaatenurkadest teavet kanepist: kanep kui botaaniline objekt, popkultuuritermin ja tööstustoore”, sõnas Eesti põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild. “Kui ajalooliselt on kanep tuntud peamiselt kiutaimena, siis tänapäeval on selle kasutusala tunduvalt laiem. Kanep on saanud endale teenimatult halva maine ja konverentsi peamine ülesanne on tutvustada kanepit ja selle erinevaid kasutusviise.”

1934. aastal ilmunud Eesti entsüklopeedia käsitleb kanepit kui kiutaime. Kasutusaladest on nimetatud veel, et seemnete presskooke tarvitatakse väetisena ja kalade toiduks ning kanepiõli pruugitakse ravimina, toitainena paastuajal, rohelise seebi valmistamisel ja tehnikas. Eraldi märksõna alt leiab kanepijahust valmistatava toidu kanepitembi ehk jursi kirjelduse. Vaid india kanepit iseloomustades kasutatakse sõna “mürgine”. Nüüd, 80 aastat hiljem seostatakse kanepit peamiselt narkomaania ja kuritegevusega.

Viimasel ajal on hakatud rääkima ka kanepi kasulikkusest ning isegi vajalikkusest, eriti seoses 1980. aastate lõpul avastatud endokannabinoidsüsteemiga (EKS), mis modelleerib keha kõiki süsteeme ja elundkondi ja aitab kehal kohaneda muutuvate tingimustega. Debatt kanepi ümber kogub tuure: keelupoliitika pooldajate argumendid kõlavad üha nõrgemalt, järjest enam nõutakse kanepikaristuste kaotamist ja turu riiklikku reguleerimist.

Lisainfo kanepikonverentsi kohta: http://www.epm.ee/event/kanepikonverents-kas-paastab-voi-laastab/

Kanepikonverentsile saab registreeruda kuni 17. aprillini aadressil katrin.vask@epm.ee või tel 5348 2682 (Katrin Vask).

www.epm.ee

Janne Vaabla: Nostalgialaat on võimalus vältida vanade asjade prügilasse viimist

Janne Vaabla (vasakul).
Janne Vaabla (vasakul).

Mittetulundusühing Pommiauk arendab Jõgeva linna servas ennekõike sõjaajaloole orienteeritud Jõgewa muuseumi ning tegeleb erinevate sündmuste, ka laatade korraldamisega. Praegu käivad ettevalmistused 7. mail Jõgeval toimuvaks Nostalgia laadaks.  Ettevõtmisele kaasaaitaja   Janne Vaabla mõtestas usutluses Külauudistele lahti nostalgia mõiste  ning rääkis laada sisust ja vormist.
Kuidas mõtestaksite lahti mõiste nostalgia ja kuidas selle sisu avaldub laada korraldamisel?

Nostalgia mõistet võiks võrdsustada mõistega vana. Noorele inimesele on vana ka see, mis meie põlvkonna jaoks alles hiljuti kasutuses oli. Näiteks võiks tuua mummulised jahupurgid – alles me viskasime need minema, et mingi nõukogudeaegne  jama.  Minu ema põlvkond ei arva neist ka praegu midagi, kes hoidnud, siis hoiavad, kes ära viskas, tagasi ei taha.  Nüüd on hakatud nende purkide vastu aga taas huvi tundma. See on  osake lapsepõlvest ja kaubanduslettidel läheb mummuline  kööginõu väga hästi kaubaks. Nooremad ostavad hästi hoitud plekkpurke rõõmuga vaatamata hindagi.
Nostalgia peaks ikka inimesele mõjuma positiivselt ja silmad särama panema. Seega ei ole nostalgialaadale oodatud vaid  100 aasta taguste asjade kauplejad, vaid kõik, kes on seda meelt, et asju mitte prügilasse vedada, vaid võiks teistele pakkuda.

Missugused kaubad on nostalgialaadale ennekõike oodatud?

Ootame kauplejaid, kes ise oskavad hinnata hoitud asju. Ennekõike sooviks, et kaup oleks kvaliteetne, puhas ja taaskasutamist väärt. Tavalisel vanakraamiturul kohtab tihtilugu palju roostes ja katkist kola, seda siia ei tahaks. Loe edasi: Janne Vaabla: Nostalgialaat on võimalus vältida vanade asjade prügilasse viimist

Rändlinnud vajavad puhkust ja rahu

Kätte on jõudmas aasta magusaim aeg lindude vaatlemiseks ja pildistamiseks.

Põhjalast pärit suur-laukhaned, Anser albifrons, Audrus Foto Urmas SaardEesti Ornitoloogiaühingu hariduse ja teavituse projektijuht Riho Kinks juhib tähelepanu, et Eestisse on saabumas miljonid pesitsejad ja läbirändajad. Paljud neist on läbinud tuhandeid kilomeetreid siia tagasi jõudmiseks, paljud peavad siit veel sama pika maa edasi lendama. Kõik nad on meile jõudes päris väsinud ning soovivad rahulikult puhata ja keha kinnitada. Eesti Ornitoloogiaühing palub lindude vaatlemisel ja pildistamisel käituda vastutustundlikult ning mõelda eelkõige lindude heaolule. Enne tegutsemist tasub mõelda, kas lindude lenduajamine või häirimine on väärt saadud emotsiooni või fotokaadrit.

 

 

Põhjalast pärit suur-laukhaned, Anser albifrons, Audrus. Foto: Urmas Saard →

Eneli Arusaar: tore on oma musirulle lugemistuhinas näha ja kuulda

Sindi linnaraamatukogus teatakse juba aastaid, kuidas innustada lapsi väga varakult lugema ja kasvatada uut põlvkonda raamatukogu külastajaid.

Raamatukogusõbralikuma õpetaja aunimetuse pälvinud Eneli Arusaar Foto Urmas Saard
Raamatukogusõbralikuma õpetaja aunimetuse pälvinud Eneli Arusaar. Foto: Urmas Saard

Täna hommikul külastasid linnaraamatukogu direktor Ene Michelis ja lasteosakonna vanemraamatukoguhoidja Rita Raudsepp Sindi ainsat kooli ja lasteaeda, et tunnustada siinses kultuuripinnases kasvavaid noori lugejaid ja nende õpetajaid.

Seitsmendat hooaega toimus linnaraamatukogus välja kuulutatud lugemisvõistlus Lugemistuhin, mis kestis mullu 1. oktoobrist kuni tänavu 31. märtsini. Osalema oodati Sindi gümnaasiumi algklasside ja põhikooli astme õpilasi. Seekordne Lugemistuhin korraldati klassidevahelise võistlusena. Võistulugemise võitmiseks pidi õpilane ette antud aja jooksul lugema võimalikult rohkem raamatuid ja iga raamatukogust laenutatud eakohase raamatu läbilugemise järel kujundama vabas vormis A4 mahuga töölehe. Võitja klassi paremus selgitati vastavalt loetud raamatute summeeritud hulgale. Võrdsete tulemuste korral otsustati klassi paremus teise võistleja ees selle alusel, kelle töölehed osutusid hindajate arvates huvitavamaks või sisukamaks. Võitjaks tunnistati õpetaja Eneli Arusaare IIa klass, kus loeti üle 200 raamatu. Isikupõhiselt pälvis lugeja auhinna IIb klassi õpilane Lisette Laanepõld. Tänukirjadega peeti meeles eranditult kõiki Lugemistuhinast osavõtnud klasse.

Loe edasi: Eneli Arusaar: tore on oma musirulle lugemistuhinas näha ja kuulda

Lehekuu toob Pärnusse Jaapani nädala

Mai esimesel seitsmel päeval korraldab Pärnu Vanakooli Keskus Pärnus Jaapani nädala.

Jaapani Suursaatkond Tallinnas Foto Urmas Saard

Jaapan on Ida-Aasias asuv saarteriik, mis ulatub Ohhota merest Ida-Hiina mereni ja Taiwanini lõunas. Euraasia mandrist eraldab Vaikses ookeanis asuvat maad Jaapani meri. Mõnikord nimetatakse Jaapanit tõusva päikese maaks. Jaapanlased kirjutavad oma maa nimetuse märkidega, mis tähendab päikese allikat.

Pärnu Vanakooli Keskuse kodulehel oleva kavaga tutvumine annab aimduse ettevõtmise mahust. Seitsmele päevale jaotub kümneid nimetusi üritusi. 1. mai ja 7. mai, alguse ja lõpu päev on tegevuste poolest tagasihoidlikumad, seevastu ülejäänud nädalpäevad täidetakse väga paljude erinevate sündmustega, millest pea kõik huvilised võiksid midagi endale sobivat leida. Veel on ettevalmistuste tegemiseks aega ja seepärast on kirjutatud kava päisesse suure rasvase kirjaga, et nädala eestvedajatel on õigus viia programmi sisse muudatusi.

Jaapani Suursaatkond Tallinnas. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Lehekuu toob Pärnusse Jaapani nädala

Sindi pühapäev pühendati tublimatest tublimatele lugejatele ja karupoeg Puhhile

Jürikuu esimese pühapäeva keskpäevaks kutsus Sindi linnaraamatukogu 21 kõige suurema lugemishuviga last ühes vanematega seltsimajja pidulikule ja lustlikule vastuvõtule, kus 95-aastane Puhh pakkus lõbusat seltsi oma parimatele sõpradele.

Puhhi kokaraamat tublile lugejale Foto Urmas Saard
Puhhi kokaraamat tublile lugejale. Foto: Urmas Saard

Sindi linnaraamatukogu austas juba kuuendat korda oma väikseid lugejaid, kes on viimase aasta jooksul kõige enam raamatuid laenutanud. Tänavu oli kutsutuid 21. Neist üks, Merilin Haasma, on olnud kutsutute hulgas kõigil kuuel aastal. Kõige noorim külaline oli kahekuuseks saav Emily Parts, kellest vanemad loodavad samuti õige varsti hoolsa lugeja kasvatada. Raamatukogu direktor Ene Michelis ütles kõigile pereliikmetele, emadele, isadele, vanaemadele, vanaisadele, õpetajatele, kes oma isikliku eeskujuga lapsi lugemise juurde juhatavad, suure-suure tänusõna! „Ma olen veendunud, et kui emad, isad ise loevad ja soovitavad eakohaseid raamatuid ka oma lastele, siis kasvavadki neist lastest parimad raamatute lugejad.“

Enne, kui Raimo Aas oma tuttava vana kohvriga lavale jalutas, palus Michelis lastel ära mõistatada nime mänguloomal, kes on tervelt 95 aasta kestel laste meeli köitnud. Mõnede abistavate vihjete abil tuligi õige vastus. Inglise kirjanik Alan Alexander Milne kinkis 1921. a 21. augustil pojale Christopher’ile mängukaru, keda esmalt kutsuti Edwardiks, aga 3 aastat hiljem sai temast Winnie the Pooh. Isa võttis Puhhi juttude tegelaskujude aluseks oma poja ja tema mänguloomad.

Loe edasi: Sindi pühapäev pühendati tublimatest tublimatele lugejatele ja karupoeg Puhhile

Karmen Mets ja Andy Aron olid juhtrajasõidu Eesti meistrivõistlustel edukad

2. ja 3. aprillil peeti Eesti meistrivõistlused juhtrajasõidus Äksis, kus Pärnumaa noored automudelistid Karmen Mets ja Andy Aron võistlesid silmapaistvalt hästi.

Karmen Mets Foto Urmas Saard
Karmen Mets. Foto: Urmas Saard

Johannes Mets, MTÜ Sindi Mudelisport Sindi ANK tehnikaringi juhendaja, tegi üldandmete põhjal peamisest kokkuvõtte. Üldse toodi Pärnu maakonda ühtekokku 13 medalt.

PR-24 klassis juunioride arvestuses:
1. koht Andy Aron
2. koht Karmen Mets

F1-32 klassis üldarvestuses:
2. koht Andy Aron
juunioride arvestuses:
1. koht Andy Aron
2. koht Karmen Mets

ES-32 klassis üldarvestuses:
2. koht Karmen Mets
juunioride arvestuses:
1. koht  Karmen Mets
2. koht Andy Aron

Loe edasi: Karmen Mets ja Andy Aron olid juhtrajasõidu Eesti meistrivõistlustel edukad

2015. aastal toodeti põllumajandustoodangut ligi 921 miljoni euro väärtuses

Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuseks kujunes 2015. aastal esialgseil andmeil 920,7 miljonit eurot, mida on kaks protsenti rohkem võrreldes varasema aastagaga, selgub maaeluministeeriumis koostatud põllumajandussektori 2015. aasta ülevaatest.

Foto Urmas Saard
Piima toodeti 774 000 tonni, mis on aasta varasemaga võrreldes 4 protsenti vähem, kuid lehma kohta saadi aasta keskmiselt rekordiline 8337 kg piima. Foto: Urmas Saard

“Põllumajandussektori üldist olukorda iseloomustab kogu Euroopas kokkuostuhindade langus, kuna paljudes sektorites ühisturul on ületootmine ning see peegeldub ka Eesti põllumajandussektori möödunud aasta tulemustes,” ütles põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. “Toodangu mahtude kasv mõnevõrra kompenseerib madalamaid kokkuostuhindasid, seepärast on kogu põllumajandustoodangu väärtus võrreldes aasta varasemaga isegi veidi kasvanud.”

Ülevaatest selgub, et loomakasvatussaaduste tootmise väärtus möödunud aastal vähenes, kuid taimekasvatussaaduste tootmine oli mõnevõrra edukam.

Statistikaameti esialgseil andmeil vähenes 2015. aastal loomade arv kõikide loomaliikide lõikes. Enim vähenes sigade arv (14%) madalate kokkuostuhindade ning sigade Aafrika katku tõttu. Teravilja kasvatati 350 000 hektaril ja kuna ilm oli teraviljade kasvuks soodne koristati 2015. aastal rekordsaak – ca 1,5 miljonit tonni. Piima toodeti 774 000 tonni, mis on aasta varasemaga võrreldes 4 protsenti vähem, kuid lehma kohta saadi aasta keskmiselt rekordiline 8337 kg piima.

Loe edasi: 2015. aastal toodeti põllumajandustoodangut ligi 921 miljoni euro väärtuses

Tänavune Lutsu preemia laureaat on näitleja ja kirjamees Martin Algus

Martin Algus Palamusel Lutsu huumoripreemia laureaadi vannet andmas. Foto: Aivar Kokk
Martin Algus Palamusel Lutsu huumoripreemia laureaadi vannet andmas. Foto: Aivar Kokk

Pühapäeval toimus  Palamuse rahvamajas Oskar Lutsu huumoripreemia üleandmistseremoonia  Jõgevalt võrsunud näitlejale, näitekirjanikule ja stsenarist Martin Algusele.  

17-liikmeline žürii valis Martin Alguse Lutsu preemia laureaadiks mitme  kandidaadi hulgast peaaegu üksmeelselt. Preemia väljaandmist korraldava MTÜ Sokuturi esindaja kinkis Algusele  tähelepanuväärselt suuremõõtmelise suveniirpostmargi, millel Oskar Lutsu laureaadi pilt. Algusel oli au kirjutada margile talle makstava preemia summa, milleks on 4258,18 eurot.

Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja Palamuse Kihelkonnakoolimuuseumi muuseumipedagoog Aili Kalavus viisid läbi traditsioonilise naljaauhinnasaaja ristimistseremoonia. Maavanemalt oli Lutsu “Kevadest” improviseeritud  kingitus – ahjuroop tekstiga „tõsielu ja huumori segamiseks õiges vahekorras”.

Martin Algus  lõpetas Viljandi Kultuurikolledži, töötas 1997-2005 Ugala teatris näitlejana, seejärel reklaaminduse alal ning viimastel aastatel on saanud tuntuks tõlkija, näitekirjaniku ja stsenaristina.  Ta on populaarsete teleseriaalide “Ühikarotid”, “Ment”, “Naabriplika”, “Varjudemaa” ja “Doktor Silva” stsenaariumide autor.

Et “Doktor Silva” tegevuspaigaks on konkreetselt nimetatud Järva-Jaani, küsiti Alguselt, kuidas selle paiga inimesed ise nende kodupaiga filmi panekusse suhtuvad. „Enamus huviga positiivselt ja  filmimisele kaasa aitavat suhtumist on tunda ka kohalikult vallavanemalt,” tõdes ta.

„Ma austan kõiki oma seriaalitegelasi ja püüan neid võtta igati tõsiselt. Soovin et tegelased ei jääks skemaatiliseks, mistõttu lasen neil sageli ka nii-öelda oma elu elada,” ütles Algus.

Loe edasi: Tänavune Lutsu preemia laureaat on näitleja ja kirjamees Martin Algus

Sargveres saab tasuta kuulata kammermuusikat

Carmen-fantaasiaSel reedel, 8. aprillil kell 13.00 saab Sargvere mõisa suures saalis kuulda koammermuusikute kontsertsarja “Mõisamängud” raames tasuta kontserti.

Eesmärk on klassikalise muusika juurde suunata noori koolilapsi, et tekitada muusika vastu huvi. Kontsert on mõeldud eelkõige koolilastele ja pensionäridele. Samas võivad kõik huvilised tulla Sargvere mõisa ning saavad nautida suurepärast klassikalist kammermuusikute kontserdisarja “Carmen – Fantaasia”.

Esitavad Mizuki Shindo flöödil ja Anneli Tohver klaveril. Kavas on Prokofjev ja Borne.

“Märk, millega eestlasi maailmas üldse teatakse, on meie kultuur, meie muusika, meie laulupeod, kuulsad dirigendid, heliloojad, koorimuusika, traditsioonid. Meil, täiskasvanutel ja lapsevanematel on tänasel päeval kohustus hoida oma lapsi selles vaimsuses ja õhustikus, kus kõlab elav muusika. Kui palju neid võimalusi nii vabalt meile ikka sülle langeb. Kasutage neid. Eriti veel, kui arvestades tänast välist nutisurvet,” leiab MTÜ Kammermuusikute produtsent Meelis Toom.

Jaapanlanna Mizuki Shindo õppis flöödimängu Tokio Rahvuslikus Ülikoolis ja Guildhall School of Music and Drama’s Londonis. Hiljem täiendas end Mathieu Dufouri juures Chicagos. Ta on mänginud Londoni orkestris Southbank Sinfonia ja aastast 2013 töötab ta Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkestris.

Loe edasi: Sargveres saab tasuta kuulata kammermuusikat

Paikuse valla teine korvpalli karikavõistluste sari lõppes Kõwa võiduga

Mullu novembris alanud Paikuse valla teisel korvpalli karikaturniiri sarja mängus osales kümme võistkonda üheringilises kohtumises, andes kõigile võimaluse omavahel ühel korral jõudu katsuda.

Kõwa on Paikuse valla teise korvpalli karikavõistluste sarja rändkarika võitja Foto Urmas Saard
Kõwa on Paikuse valla teise korvpalli karikavõistluste sarja rändkarika võitja. Foto: Urmas Saard

Kui seni mängisid Paikuse valla korvpallurid erinevates meeskondades, siis sellest aastast lisandus Paikuse oma meeskond Lokomotiiv. Põhiturniiri järel said 8 paremat veerandfinaalidesse ja play-off süsteemis selgitati parimad. Eile kohtusid finaalis põhiturniiri võitja AK Spartak ja Kõwa. Mäng oli finaalivääriline, mis pakkus kuni viimaste hetkedeni rohkelt emotsioone. AK Spartaki mängijatel oli võimalus karikas sellel aastal enda kätte saada, kui normaalaja lõpus tehti ühepunktilises kaotusseisus Rando Jürgensil viga. Jürgens tabas kahest vabaviskest ühe ning mäng läks lisaajale. Lisaaeg lõppes Kõwa võiduga seisul 82:86.

Kolmanda koha saavutas BC Pärnu. Playoffide parim mängija oli Arko Kask ja turniiri parim mängija Rando Jürgens Paikuselt.

Möödunud aasta rändkarika võitja oli BC Lietuva, kellele siis alistus AK Spartak. Tänavune pronks oli kuues, aga Kõwa jäi toona neljandaks. Hea meel on tõdeda, et ka pealtvaatajad on leidnud tee saali. Paikuse valla korvpalli karikavõistluste ellukutsuja oli Tarmo Tõnismann.

 

Loe edasi: Paikuse valla teine korvpalli karikavõistluste sari lõppes Kõwa võiduga

„Häirekell karikatuuris“ on kahe sõbra rändnäitus, mis naljakuul peatub Vändras

Raimo Aas ütles eile Vändras pilapiltide näitust avades, et tal on hästi tore sõber Mati Michelis, kelle pakutud mõte võimaldab järjest uuenevate väljapanekutega ringi liikuda ja neile meeldivat omavahel väga koos käija.

Naljamehed Mati Michelis ja Raimo Aas alustasid Vändras näituse avamist lippude ees pildistamisega, paraku polnud tuulel parajasti lusti nende auks lippe uhkelt lehvima puhuda Urmas Saard
Naljamehed Mati Michelis ja Raimo Aas alustasid Vändras näituse avamist lippude ees pildistamisega, paraku polnud tuulel parajasti lusti nende auks lippe uhkelt lehvima puhuda. Foto: Urmas Saard

Veel rääkis palju jutustada armastav Raimo, et ei tekiks asjatut kõmu nende kooskäimisest, võetud näituse avamisele kaasa ka Mati naine. Mati kiitis oma naist juba mullu veebruaris, kui kaks sõpra avasid enam kui aasta tagasi sama nimetusega näituse Pärnu kolledžis. Toona kõneles naljapilte joonistav mees vajadusest pidevalt tunnetada pilamise sündsuse piire ja vahetevahel on selle mõistmisel abi osutanud tema abikaasa Ene Michelis. „Häirekell Karikatuuris“ on olnud enne Pärnut Sindis ja pärast Pärnut veel mitmel pool mujalgi kuni viimaks Vändrasse, Mati lapsepõlve maale jõudis. Mati on siin sündinud ja kooliski käinud. Ka Raimol on rääkida Vändrast palju häid meenutusi, mõnel juhul ka mitte kõige paremaid. Aga ta paistab olevat üdini aus mees nii väljaütlemistes kui tegudes ja seepärast on tema naljakalt sorava voolavusega juttu alati põnev kuulata ka siis, kui suu mõnikord väga pikalt naerule ununeb.

Pärnu kolledžis toimunud avamisest jäi veel meelde Eesti Huumoriliidu juhatuse liikme Valter Parve provotseeriv küsimus mõlemale sõbrale: „Kas te ei armastagi Eesti Vabariiki?“ Raimo vastas siis nii enda kui ka arvatavasti oma kaaslase eest, et armastavat isegi väga Eestimaad ja sellepärast joonistavat nad mõnegi pilapildi päris suure südamevaluga.

Loe edasi: „Häirekell karikatuuris“ on kahe sõbra rändnäitus, mis naljakuul peatub Vändras

“Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” ootab uusi liitujaid

Kuni 8. aprillini on kõigil lasteaedadel ja koolidel taas võimalik liituda Lastekaitse Liidu projektiga “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool”.

Projektiga liitudes saab kasutusele võtta tõenduspõhine ja Eesti lasteaedades ning koolides rohkelt kasutatav kiusamist ennetav metoodika “Kiusamisest vabaks!”.

Metoodikaga liitumiseks tuleb hiljemalt 8. aprilliks 2016 saata oma sooviavaldus aadressile koolitused@lastekaitseliit.ee . Sooviavalduses tuleb teatada liitumist sooviva lasteaia või kooli nimi ning liituda soovivate rühmade või klasside arv.

Kui liitumine on kinnitatud, saab lasteaia või kooli meeskond võimaluse läbida kahepäevane põhi- ja ühepäevane jätkukoolitus. Lasteaedadest oodatakse koolitusele rühma meeskonda (rühma õpetaja(d), õpetaja abi(d) ja juhtkonna esindaja), igast koolist on aga oodatud liituvate klasside õpetajad ja kooli juhtkonna esindaja. Iga koolitusel osalev meeskond saab endale rikkalikud metoodilised materjalid, mis aitavad õpetajal luua austavat, julget, sallivat ja hoolivat rühma- või klassikeskkonda. Koolide koolitused toimuvad juunis ja oktoobris, lasteaedade koolitused toimuvad alates septembrist.

Kuna uute koolide ja lasteaedadele arv on piiratud, saavad liitumisvõimaluse vaid kiiremad.

Rohkem infot liitumise kohta leiab siit.

Yngve Strandberg’i lühivisiidi otstarbekus osutus küsitavaks

Taani ja Rootsi ühisfirma Becmann & Co ainuomanik Yngve Strandberg maandus täna hommikul isikliku kopteriga Sindi ujula liivasele mänguväljakule, et veenduda oma silmaga siinse asukoha suurepäraste võimaluste ära kasutamise võimalikkuses ja alustada läbirääkimisi linnavalitsusega mõttelise osa kallasraja ning jõe akvatooriumi välja arendamiseks puhkemajanduslikul eesmärgil.

Mõned tunnid hiljem nähtud Yngve Strandberg'ile kuuluva lennumasinaga sarnanevat kopterit juba Pärnu kohal tiirutamas Foto Urmas SaardParaku on teada, et Strandberg’i mõttele seisab vastu väike seltskond inimesi, kelle arvates muudaks tema tegevus pöördumatult ujulast ülesvoolu jääva saarekese lindude rahu. Alles käesoleva nädala alguses loendati saarekesel tervelt veerandsada partlaste sugukonda kuuluvat kanada lagle (Branta canadensis) isendit, kellest protestijad polnud varem midagi kuulnud ja otsustasid otsustavalt asuda nende  kaitsele. Strandberg’il soovitatakse oma äritegevusele sobivat väljundit otsida mõned kilomeetrid allpool või ülevalpool jõevoolu.

Ei saa nõustuda sellega, et iga uustulnukas tuleks ütlema, mida annaks väikeasunduses paremini ära teha, möönavad juba mitmendat kuud ennast põlisasukateks pidavad linlased.

Mõned tunnid hiljem nähtud Yngve Strandberg’ile kuuluva lennumasinaga sarnanevat kopterit juba Pärnu kohal tiirutamas. Foto: Urmas Saard →

Balandis April

Mini-EMP paneb külastajad linnulaulu saatel tantsima

miniemp_jarvi_veebi
Noored muusikud koos Paavo Järviga.

“Mini-EMP on väga eriline, sest annab noortele võimaluse ise läbi käia etapid, mis festivali korraldamisega kaasnevad,” räägib festivali kunstiline juht Richard Mägar.

Mini-EMP on festivali Eesti muusika päevad algatus, mis toimus 2015. aastal esmakordselt ning pälvis juba esimese korra järel kaks olulist tunnustust: Tallinna spordi- ja noorsooameti preemia “Suured teod 2015” ja Eesti noorteühenduste liidu auhinna “Noorteprojekt 2015”.

Mini-EMPi tööpõhimõte on noortelt noortele. Festivali meeskond koosneb Eesti üldhariduskoolide ärksatest noortest, kes töötavad tavalise festivali meeskonnana ja keda toetavad mentorid. Tänavusteks mentoriteks on olnud nii tippdirigent Paavo Järvi kui ka Eesti üks edukamaid turunduseksperte, Marketingi Instituudi juht Anu Mall Naarits ja ERSO kontsertmeister viiuldaja Triin Ruubel.

Mini-EMPi kavast leiab põnevaid sündmusi kõigile beebidest üliõpilasteni. Vabaduse väljakul toimub Tatjana Johannes-Kozlova teose “Suurpuhastus” maailmaesiettekanne, kus instrumentideks on tavalised luuad, millel mängivad Tallinna koolinoored. Vabaduse galeriis võib kogeda Ühe laulu kontserti, kus, nagu pealkirigi ütleb, esitatakse tunni jooksul korduvalt sama lugu, milleks on tänavu 100. sünnipäeva tähistava Roman Toi koorilaul. Seda esitab Tallinna Muusikakeskkooli Kammerkoor ning oma suure debüüdi teeb noor dirigent Bernard Björn Bagger.

Koos Doktor Klounidega viiakse muusikarõõmu lastehaiglasse ning vägeva punkti paneb festivalile Linnulauludisko Telliskivi loomelinnakus, kus head seltskonda, toitu ja tantsu saab nautida linnulaulu saatel. Ka enne festivali tasub silmad-kõrvad lahti hoida, sest iial ei või teada, kust mõni vaimustav muusik välja võib astuda ja eestimaist muusikat mängima hakata – mini-EMPi flashmobid toimuvad Tallinna eri paigus. Lõppemas on Eesti loodusest tehtud fotode ja videote konkurss, mille peaauhinnad on välja pannud Estravel ning Photopoint, žüriisse aga kuuluvad fotograafid Kaupo Kikkas, Mait Jüriado ja Hans Markus Antson.
Festivali toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Solaris keskus, funTIME jt.

Vaata lisa: http://miniemp.weebly.com/

Riik maksab täiendavalt 80 000 eurot koolipuuvilja ja -köögivilja toetuseks

apple 0032 Maaeluminister tegi taotlejate suure huvi tõttu põllumajanduse informatsiooni ja registrite ametile (PRIA) ettepaneku kehtestada alates 2016. aasta 1. aprillist koolipuuvilja ja -köögivilja toetuse uueks ühikumääraks 0,05 eurot lapse kohta. Koolipuuvilja ja -köögivilja toetuseks on kavas eraldada täiendavalt 80 000 eurot.

“Koolipuuvilja ja -köögivilja toetuse eelarve on aasta-aastalt suurenenud nagu ka taotlejate huvi. Kuna selle õppeaasta esimestel taotlusvoorudel on olnud väga aktiivne toetuse taotlemine nii toodete jagamiseks kui seotud tegevuste läbiviimiseks, siis väheneb toetuse määr õpilase kohta õppepäevas 0,064 eurolt 0,050 euroni,” ütles põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Mai Talvik. “Ühtlasi lisab riik täiendavalt koolipuuvilja ja -köögivilja toetuseks 80 000 eurot, et eelarves kavandatud rahast jätkuks kindlasti õppeaasta lõpuni.”

Eelmisel õppeaastal maksti koolipuuvilja ja -köögivilja kava raames toetusena kokku 842 717 eurot. Käimasoleva õppeaasta kolme taotlusvooru (01.08.2015-31.01.2016) raames on toetust makstud kokku 407 457 eurot.

Pakutavatest toodetest olid 2014/2015. õppeaastal populaarseimad õunad (31% jagatud kogusest), pirnid (23%), porgandid (13%), kurk (6%), kapsas (5%), tomat (5%) ja ploomid (4%).

Loe edasi: Riik maksab täiendavalt 80 000 eurot koolipuuvilja ja -köögivilja toetuseks

Tartu tantsuklubi 6. aprillil: Hiiu kandled

Hiiu_kandled_talvetrallil_Viljandis_30012016Tartu tantsuklubi: Hiiu kandled
6. aprillil kell 20.00-24.00
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)
Seekord saavad Tartu tantsuklubis kokku rahvamuusikud mitmelt poolt Eestist, kellele meeldib musitseerida ja tantsuks mängida hiiu kanneldel. Nende muusikute repertuaaris on palju Vormsi labajalgu ning teistest Eesti piirkondadest pärit tuntud ja vähelevinud rahvatantse. Tartu tantsuklubis on hiiu kanneldel kohapeal huvilisi tantsitamas teiste hulgas Cathy Sommer, Eva Väljaots, Johannes Ahun, Kaire Kartau, Leanne Barbo, Maali Käbin, Marko Veisson, Sille Ilves ja Sänni Noormets. Enamik nimetatud muusikutest on võtnud osa hiiu kandle laagritest Vormsil ja ühismängimistest Viljandis. 29.-31. jaanuaril 2016. aastal oli neil viimati suur koosmusitseerimine Viljandis hiiu kandle talvepäevade ajal. Selle kokkusaamise raames toimunud kontserdi “Hiiu kandle talvetrall” kahest viimasest ühisloost on tutvumiseks videosalvestis: https://www.youtube.com/watch?v=_zfkfxAEiVM
Täiendavat lugemist hiiu kandle kohta Krista Sildoja artiklist, mis ilmus ajakirjas “Muusika” nr 5/2003: http://www.rahvamuusika.ee/?s=137
Õhtu jooksul saavad teisedki kohal olevad muusikud tantsijaid rõõmustada oma pillimänguga. Mõistlik on enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, vahetusjalanõud ja miks mitte ka külakosti ühisele teelauale. Tartu tantsuklubisse on oodatud kõik rahvamuusikasõbrad, kel on tahtmist üheskoos lustida.  Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Järgmised Tartu tantsuklubi toimumisajad on kella 20-24 Tiigi seltsimajas:
20. aprillil Tartu tantsuklubi: Eesti lõõtspillid;
4. mail Tartu tantsuklubi: Ingerimaa kadrillid ja paaristantsud;
18. mail Tartu tantsuklubi: Eesti lõõtspillid.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp.

PRIA toetab tänavu 2,5 miljoni euroga linnade majakatustele rajatavaid põlde

Maaeluministeeriumi ja PRIA ametnikud käisid katusepõldude rajamiseks kogemusi omandamas eelmisel suvel Kanadas. Foto: Indrek Nugis
Maaeluministeeriumi ja PRIA ametnikud käisid katusepõldude rajamiseks kogemusi omandamas eelmisel suvel Kanadas. Foto: Indrek Nugis

Alates 2. aprillist saavad Eesti nelja suurima linna elanikud taotleda PRIAlt toetust selleks, et rajada oma majade katustele aialapid. Maaeluministeerium on programmi “Põllumajandus linna” jaoks eraldanud tänavu 2,5 miljonit eurot.

Programmi “Põllumajandus linna” eesmärgiks on julgustada linnastunud piirkondade inimesi hoidma sidet maaeluga ja võtma vastutus oma toidulaua katmise eest. Programmi raames ei toetata peenarde tegemist sinna, kus need juba enamasti nagunii on, ehk aedadesse ja aiamaalappidele, vaid majade katustele, kuhu jõuab vähem ka tänavasaastet.

“Kuigi oleme loodusteadlikumaid rahvaid Euroopas, paljudel meist on kas elu- või puhkekohad maal, kus kareda mulla sisse käsi pista, jäävad paljudele inimestele põllutööd siiski järjest võõramaks,” sõnas ministeeriumi agraarlinnaosakonna juhataja Uku Kuuse. “Iidsetest alepõllu harijatest traditsiooniliste põlispõldude pidajateni, see on osa meie pikast pärandist. Miks mitte seda väärtustada ka modernses linnastus?”

Toetust saavad taotleda Eesti nelja suurima linna – Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva – majaomanikud ja korteriühistud, kelle majakatus on lame ja katuse kasutuseta pindala on vähemalt 200 ruutmeetrit. PRIA toetab katusele rajatavat põllupinda 70 euroga ühe ruutmeetri kohta. Programm omaosalust ei nõua. Küll aga tuleb 20 protsenti saagist annetada kolmel esimesel aastal kas Tallinna loomaaiale, toidupangale või vaestele peredele omal vabal valikul.

Toetuse raames kompenseeritakse mulla ja ökoväetise soetamist, kastesüsteemide rajamist, seemnete ja istikute ostmist jms. Abikõlbulikuks ei osutu katused, mis on kaetud tõrvapapi või eterniidiga. Täpsema info programmi tingimuste kohta leiab PRIA kodulehelt www.pria.ee.

Taotlusi võetakse vastu kuni 30. aprillini. Projektide esitamisega tasub kiirustada, sest 2,5 miljonit eurot jagatakse välja neile, kes oma projektid varem esitavad ehk et raha jagatakse nii kaua, kuni see otsa lõpeb.

Pika traditsiooniga Sindi võimlemispidu taas kätte jõudmas

10. aprillil toimub Sindi Avatud Noortekeskuse korraldusel üheksas Sindi võimlemispidu.

Helle Vent paneb koos abilisega võimlemispeo plakateid välja Foto Urmas Saard
Helle Vent paneb koos abilisega võimlemispeo plakateid välja. Foto: Urmas Saard

Noortekeskuse juhataja Helle Vent ütles, et Sindi seltsimaja laval esineb sarnaselt eelmiste aastatega umbes sadakond esinejat. Osalevad Pärnu linna, Kilingi-Nõmme ja Sindi võimlejad, samuti diskotantsijad ning üllatusesinejad.

Korraldajat toetavad Sindi linnavalitsus, Fein-Elast Estonia OÜ, Pajo trükikoda, Sindi seltsimaja, Sindi ANK. 3D graafikas plakati kujundas Heiko Kivila. Organiseerimisega abistavad 15 noort. „Sellele peole vabatahtlikuks tulemine on noorte hulgas väga populaarne väljakutse,“ selgitas Vent. „Näiteks on vaja võimlemispeoks pressida 120 märki. See on päris suur töö! Liisbetil valmivad võimlemispeo šokolaadid jne.“

Vent lisas, et tänavu osaleb nende võimlemispeol ka 4H maskott hiir Hubert. „Noorteühing 4H tähistab sel aastal oma 25. juubelit ja sõbralik Hubert asus üleriigilisele sünnipäevatuurile „Hubert tuleb külla!“ Juubelituuriga alustas ta 22. veebruaril Viljandimaal Kirivere põhikoolist. Edasi kulges teekond Kõpu põhikooli ja Suure-Jaani Noortekeskusesse. Meie käsutusse antakse Hubert 7. aprillil Endla teatris toimuval 4H maakondlikul üritusel.“

Võimlemispidu peetakse pealtvaatajate jaoks tasuta ja loodetavasti jätkub sadade kohtadega saalis ruumi kõigile huvilistele. Külauudised on andnud nõusoleku toimuvast kokkuvõtva reportaaži teha ja varsti pärast etendust saab samast portaalist ka pildigaleriid vaadata.

Urmas Saard

Arvo Pärdi – Robert Wilsoni “Aadama passioon” – aasta muusikasündmus!

Hetk lavastusest. Foto: err.ee
Hetk lavastusest. Foto: ERR

Eesti Fonogrammitootjate Ühing korraldas tänavu teist korda Eesti muusikaettevõtluse auhindade jagamise. Eesti muusikaettevõtluse auhindade 2016. aasta võitjad kuulutati välja 29. märtsil pidulikul galaõhtusöögil restoranis Merineitsi.

Seitsmeteistkümne erikategooria seas oli üheks kaalukamaks kahtlemata aasta muusikasündmuse auhind, mis läks žürii otsusel Arvo Pärdi – Robert Wilsoni  “Aadama passiooni” lavastusele.  Auhinna võttis galal vastu Eesti Kontserdi juhatuse liige Jüri Leiten.
Eesti muusikaettevõtluse auhindade 2016. aasta nominendid ja võitjad valis välja üle 40-liikmeline žürii, mis koosnes Eesti erinevates muusikavaldkondades aktiivselt tegutsevatest isikutest.
See on Eesti Kontserdile neljas suurem tunnustus käesoleval hooajal: Saaremaa ooperipäevad on valitud Lääne-Eesti aasta turismiteoks ning Eesti Turismifirmade Liit on tunnistanud ooperipäevad aasta turismiobjektiks. Eesti Rahvusmeeskoor ning peadirigent Mikk Üleoja on riigi kultuuripreemia laureaadid.

“Aadama passioon” on Arvo Pärdi ja Robert Wilsoni muusikateatrilavastus, mille Eesti Kontsert tõi partnerluses Milano tootjafirmaga Change Performing Arts maailma-esiettekandele Noblessneri valukojas 12.–16. mail 2015.

“Aadama passiooni” esitasid dirigent Tõnu Kaljuste, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester. Peaosades olid legendaarne tantsija ja koreograaf Lucinda Childs ning Michalis Theophanous. Eestist osales üle 30 näitleja ning teatri- ja tantsukoolide üliõpilase. “Aadama passiooni” saatis suur publikuhuvi, saal oli kõigiks viieks etenduseks (kuueks, kui arvestada ka peaproovi) välja müüdud, kokku 5910 külastajale.

Etenduse valmimist toetasid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, BLRT Grupp, Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium.
Lauri Aav