Põlvamaal valmisid uued paadisillad ja paatide veeskamiskohad

Paadisild Mikitamäe vallas.
Paadisild Mikitamäe vallas.

Uued paadisillad ja veeskamiskohad rajati Kanepi, Valgjärve, Mooste, Mikitamäe ja Värska valda ning infotahvlid harrastuskalapüügiks vajaliku infoga paigaldati lisaks eelnimetatutele ka Räpina valda.

Projekt kutsuti ellu, kuna paljudel Põlvamaa veekogudel on “isetekkelised” paatide vettelaskmiskohad, mille kaldad on rikutud ning paatide vettelaskmiseks otsitakse üha uusi asukohti. Samuti on olemasolevad nõukogudeaegsed purded amortiseerunud ning ohtlikud neid kasutavatele inimestele. Lisaks on harrastuskalastajad pidanud probleemiks kalastusreeglite mitteteadliku eiramist ja looduskeskkonna

Mooste järve paadisild.
Mooste järve paadisild.

kahjustamist. Siit ka vajadus jagada vastavat keskkonnainfot kohapeal.

Kanepis Jõksi järve ääres likvideeriti vana ja ohtlik purre ning rajati uus paadisild ujukitel. Paatide veeskamiseks korrastati ligipääs ja rajati paadislipp ning paigaldati infotahvel harrastuskalameestele vajaliku infoga. Sama tehti ka Mooste järve ääres.

Valgjärvel pikendati olemasolevat paadisilda, et mootorpaatidega oleks ohutum randuda ning rajati slipp ja infostend. Värska vallas Lobotkas ja Mikitamäe vallas Rõsnas rajati betoonalusega paatide veeskamiskohad ning paigaldati vajalikud infostendid.

Tööde kogumaksumuseks kujunes ligikaudu 41 000 eurot, millest SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kattis 90%.

Hegri Narusk

SA Põlvamaa Arenduskeskus

Piimatoodang maailmas on tõusuteel

Prognooside kohaselt suureneb aastaks 2024 piimatoodang maailmas kokku 175 mln tonni (23%) võrra võrreldes aastatega 2012-2014. Enamus piimatoodangu kasvust (75%) tuleneb arengumaadest, eelkõige Aasiast, selgub OECD ja FAO raportist “Põllumajandussaaduste turu- ja hinnaprognoosid 2015-2024”.

Maablogis teeb piimaturu prognoosidest ülevaate põllumajandusturu korraldamise osakonna loomakasvatussaaduste büroo peaspetsialist Ahto Tilk.

Loe lähemalt: https://maablogi.wordpress.com/2015/11/04/piimatoodang-maailmas-tousuteel/

Karin Volmer

Tähistame ooperilaulja sünnipäeva

Ooperilaulja Urve Tauts. Foto: ERR
Ooperilaulja Urve Tauts. Foto: ERR

Sellel nädalal täitus legendaarsel ooperidiival Urve Tautsil 80. eluaasta.

Lugusid kirevast lavakarjäärist Estonia teatris räägib laulja juba selle reede (6. november) õhtul Tallinna Rahvaülikoolis. Kohtumisõhtul saame üheskoos tähistada Urve Tautsi 80. juubelit, kuulata head muusikat nii salvestustena kui ka Tautsi õpilaste elavas ettekandes.

Registreerumine: http://kultuur.ee/kursus/3d-kultuur-mojutajad/

Helena Tamm

Tallinna Rahvaülikooli koolitusjuht

Rändnäitus „Pärand elab!“ jõudis Märjamaale

Lõõtsanaiste tervitus.
Lõõtsanaiste tervitus.

Märjamaale jõudis Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut puudutav näitus. Rändnäitus kutsub märkama ja väärtustama põlvest põlve edasi antud teadmisi, oskusi ja tavasid, mis on meile ja kaaskodanikele olulised ja omased.  Elavale pärandile juhitakse tähelepanu säilinud traditsioonide järgi.

Teame kuidas  võrulased hindavad oma keelt, kihnlased körti, hiidlased kiiktooli,  Lääne-Virulased regilaulu, muhulased oma saare murret…

Liivi Miil õpetab seentega lõnga värvima.
Liivi Miil õpetab seentega lõnga värvima.

Vaimset kultuuripärandit tuleb mõista laiemalt. Liivi Miil Sillaotsa muuseumist tutvustas näituse avamisel villase lõnga värvimist, eriti seentega. Näiteid tõi ta paljude taimedega värvimise võimalustest. Sekka kõlasid Märjamaa lõõtsanaiste lood. Maiu Linnamägi ja pillinaiste trio esitasid regilaulu.

Kultuuripärand ei ole ainult käsitöö, tants, pillimäng, vaid ka igapäevane tegevus, olgu selleks kalapüük, moosi keetmine, õlle tegemine, saunas käimine või liha suitsutamine…

Lapsi ootavad näitusel töölehed ja värvi ise pildid.

Elavad  traditsioonid teevad pered tugevaks, panevad hindama möödunut, jälgima tehtud. Hoidkem oma kultuuripärandit, siis ta elab. Aarded, mis oleme oma vanematelt pärinud, tuleb pärandada ka järeltulevatele põlvedele.

Polegi muud, kui seada sammud näitusele. Lapsevanematel ja koolidel oma õpetajaskonnaga on palju teha selleks, et saaksime öelda: pärand elab.

Jaan Viska

Toimumas on festival Jutupühad

Jutupühad1.-8. novembrini peetakse Tallinnas, Tartus, Haapsalus ja Märjamaal lugude jutustamise festivali Jutupühad. Jutupühad jätkavad ammustest aegadest pärit traditisooni ‒ tuua sügistalvisesse pimedasse aega lugude jutustamisega õdusaid koosolemise hetki. Festivali raames toimuvad kogukondlikud jutuõhtud, loengud, jutuvestmise töötoad ning koolitused täiskasvanutele.

Jutupühad on liikuv püha – juhtub siia maile mõni hea jutuvestja laiast maailmast, on kohe aeg jutupühadeks. Sel sügisel tuleb mitme maa ja mere tagant, Kanadast, meile lugusid vestma Dan Yashinsky. Dan on professionaalne jutuvestja, kirjanik ja kogukonna aktivist. Armastatud jutuvestjana on ta esinenud ja õpetanud festivalidel maailma eri paigus. Ka oma kodumaal on ta teinud uskumatult palju tänapäevase jutuvestmistraditsiooni edendamiseks. Dan olnud Kanada suurima jutuvestmisorganisatsiooni, lugude jutustamise festivali ja jutuvestmiskooli asutajate hulgas.

Lisaks kaugele Kanada külalisele on huvilistel võimalus kuulata ka Ildikó Sándori, ungari rahvakultuuri spetsialisti ja jutuvestja, ülesastumist. Kogukonna jutuõhtul Märjamaal, saavad sealsed jutuhuvilised kokku omavahel, et kuulata ja jutustada üksteile oma lemmiklugusid.

Loe edasi: Toimumas on festival Jutupühad

KÜSK kutsub Kogemuspäevale

KÜSKi Kogemuspäev on üritus, kuhu kutsume osalema kõiki vabaühendusi, avalikus sektoris töötajaid, ettevõtjaid, erinevaid KÜSKi partnereid ja muidu aktiivseid kodanikke ning huvilisi, et jagada üksteisega kogemusi sektoritevahelise koostöö teemadel, õppida teiste õppetundidest ja saada targemaks, et edaspidi ise veelgi paremini teha.

Kogemuspäev toimub juba kolmandat korda ning on sel aastal eriline, kuna märgib ühtlasi 2011. aastast alates KÜSKi kätes olnud Šveitsi Vabaühenduste Fondi toetusprogrammi lõppemist.

11. novembril vaatamegi üheskoos tagasi nende aastate jooksul vabaühenduste ja avaliku võimu partnerite vahel algatatud koostööle avalike teenuste osutamisel ning jagame ka muid koostöötarkusi teiste maade ja merede tagant.

Loe edasi: KÜSK kutsub Kogemuspäevale

Lastefond korraldab juubeli puhul haigete laste toetuseks heategevuskontserdi

14. novembril algusega kell 20 toimub Tartu Jazzklubis heategevuskontsert “Lastefondiga laste heaks”, kus esinevad Margus Vaher, “Eesti otsib superstaari” 6. hooaja finalist Annabel Guitar ning DJ Liisi Voolaid. 10-eurose pileti hinnast läheb 7 eurot annetusena laste ravitingimuste parandamiseks.

Samal päeval tähistab Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond enda 15. sünnipäeva. Oma tegevusaastate jooksul on fond annetajate toel aidanud sadu raskelt haigeid lapsi ning teinud palju heategusid. Just seetõttu otsustaski Margus Vaher fondile appi tulla ning heategevuskontserdil esineda. Tema sõnul on Lastefond oma sümpaatsete tegemistega talle ammu silma jäänud ning ta on rõõmus, et saab musitseerimisega fondi töösse oma panuse anda.

Loe edasi: Lastefond korraldab juubeli puhul haigete laste toetuseks heategevuskontserdi

Kutse simmanile: Lahemaa Rahwamuusikud 40

Lahemaa Rahwamuusikud esinemas Palmse kõrtsis, esiplaanil on eesti torupillidel musitseerimas Viivi Voorand ja Lehar Lepler. Foto: Avo Seidelberg

Juubelituuril lustime:

Tartus kolmapäeval, 4. novembril kell 20 Tiigi Seltsimajas koos Tartu tantsuklubiga;

Viljandis laupäeval, 14. novembril kell 16 Viljandi Pärimusmuusika Aidas;

Palmsesse ootame ansambli endiseid liikmeid laupäeval, 28. novembril kell 16.

Oma osavõtust anna kindlasti teada Ingridile (ingrid.nurmsalu@gmail.com).
Mõnesse Virumaa kooli jõuame ka.

[pullquote]

Pill hüüab pinu taga,
toru hüüb toa taga…

[/pullquote]

Loe edasi: Kutse simmanile: Lahemaa Rahwamuusikud 40

Noorsootöö nädalal pööratakse tähelepanu
sallivusele ja sõbralikkusele

2.-8. novembrini tähistatakse viiendat korda üle-eestilist noorsootöö nädalat, mis sel aastal kannab peakirja “Kõik erinevad. Mõned võrdsed?” , millega soovitakse pöörata tähelepanu noorte ja kogukondade rollile sõbraliku ja salliva ühiskonna kujundamisel. Nädala jooksul toimub üle kogu Eesti mitmeid tolerantsuse, vihakõne ja äärmusluse teemadele keskenduvaid sündmusi.

Noorsootöö nädalat korraldava Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmeri sõnul on noortega tegelevad organisatsioonid igal aastal kontseptsiooni väljatöötamisse aktiivselt panustanud. “Sel aastal leiti teema üksmeelselt viimastel kuudel Eestisse emigreeruvate pagulaste temaatika tõttu, mis on tekitanud palju sallimatust kogu ühiskonnas. Noorsootöö nädala teema keskendub noortevaldkonna peamistele väärtustele, milleks on tolerantsus, võrdsus ning avatus,” toob Schlümmer välja. “Noorsootöö kaudu omandavad noored ka väärtushinnangud, mis aitavad luua Eestis sõbralikku keskkonda ka teiste rahvaste jaoks.”

Loe edasi: Noorsootöö nädalal pööratakse tähelepanu sallivusele ja sõbralikkusele

Lastekaitse Liit tähistab traditsiooniliselt lapse õiguste kuud

Eesti ühines ÜRO Lapse õiguste konventsiooniga 1991. aastal, võttes endale kohustuse tagada igale lapsele turvaline elukeskkond. Sellega seoses tähistab MTÜ Lastekaitse Liit traditsiooniliselt novembrit kui LAPSE ÕIGUSTE KUUD, pöörates sel korral erilist tähelepanu lapse kaitsele vägivalla eest ning lapse osalusõigusele perekonnaelus.

1. jaanuaril 2016 rakendub uus lastekaitseseadus, mis muuhulgas keelustab lapse füüsilise karistamise, mistõttu on käesoleval aastal tähelepanu all lapse õiguste konventsiooni artikkel 19 (lapse õigus kaitsele füüsilise ja vaimse vägivalla eest). Lapse kehaline karistamine on ebainimlik ja alandav, rikkudes lapse füüsilist puutumatust. Lapseeas füüsilise või vaimse väärkohtlemise või hooletussejätmise ohvriks sattumine tõstab oluliselt seaduserikkumiste tõenäosust noorukieas kui ka täiskasvanueas. Seega 20. novembri konverentsil “Ära löö last – ka sõnadega!” arutletakse, miks on uus seadus vajalik ja mis tegelikult uue seadusega muutub.

Novembri kui lapse õiguste kuu raames toimuvad MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel järgmised üritused:

Loe edasi: Lastekaitse Liit tähistab traditsiooniliselt lapse õiguste kuud

Päris Pandivere loob valdade piire ületavat sidusust

Nädalavahetusel seltsingu Päris Pandivere moodustanud Pandivere koostööpiirkonna turismiedendajate hinnangul vajavad erinevates turismi käsitlevates dokumentides ja avaldustes rõhutatud sõnad koostöö ja kaasamine reaalsuses enam toimivat sisu ja vormi. Koostööd ja ühisturundust pärsib piirkonna omavalitsuste ühtse ning toimiva turismi- ja puhkemajanduse arengukava puudumine.

Seltsing Päris Pandivere peamiseks eesmärgiks on ühiselt emotsioonide kaudu tutvustada Pandivere pärandit ja väärtusi. Seltsingu asutajad näevad koostööpiirkonda ühtsena ja turundust valdade piire ületavana. Plaanis on algatada Pandivere piirkonna turismi ja puhkemajanduse arendamise strateegia kaasajastamine. Taolise nimega dokument on omavalitsuste ja TÜ Pärnu kolledži koostöös valminud aastateks 2005-2014, kuid selles kirjeldatu pole viidatud ajavahemikul jteostunud.

Virumaa lõunaossa jääv Pandivere koostööpiirkond on oma pärandi poolest selgelt eristuv ja tihedama ühtse turismiturundusvõrgustiku tekkimine on igati loogiline ja vajalik samm. Nii näiteks nagu Ida-Virumaalt tuleb enamike meie riigi elanike elekter, pärineb valdav osa joogiveest Pandiverest. “Kui keegi meil siin vette soristab, siis joob seda kogu Eesti,” visualiseeris Pandivere tähtsust MTÜ Ökokratt juhatuse liige ja Puhta Vee Teemapargi eestvedaja Priit Adler.

Loe edasi: Päris Pandivere loob valdade piire ületavat sidusust

Projekt “Hea tervise eest!” kutsub õhinapõhiseid tervisealgatusi koonduma

MTÜ Terve Maailm algatusel ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel on alates sellest sügisest ellu kutsutud projekt “Hea tervise eest!”, mille eesmärgiks on kaardistada ja koondada kodanikualgatusel baseeruvad tervise edendamisega tegelevad organisatsioonid ja üksikisikud ning luua ühine tegevusplaan, et Eesti inimeste paremale tervisekäitumisele veelgi enam kaasa aidata.

Projekti “Hea tervise eest” eesmärgiks on võimestada inimesi just rohujuure tasandilt veelgi enam oma tervise eest vastutust võtma ja oma tervisekäitumise osas muudatusi tegema.

Eesti erinevates piirkondades on mitmeid organisatsioone ja ettevõtmisi, mis oma tegevusega panustavad Eesti inimese parema tervise heaks – on kohalikke tervisespordi üritusi, erinevaid nõustamisi, grupiteraapiaid, pensionäride kogunemisi, külasündmusi jne. Paraku pole koostöö erinevate piirkondade, erinevate organisatsioonide ja erinevate tasandite vahel kuigi tugev.

Loe edasi: Projekt “Hea tervise eest!” kutsub õhinapõhiseid tervisealgatusi koonduma

Haanjamaa kutsub: lähiaja sündmused

header_newSel laupäeval, 7. novembril algusega kell 12 isadepäeva tähistamine kogupere sündmusega “Mehed & motikad” Kaldemäe talus ja motoklubi Sinilind krossiradadel.

Teisipäeval, 10. novembril kell 10:30 Miku Manni Lasteteatri lasteetendus “Imeilus” Haanja rahvamajas.

Pühapäeval, 15. novembril kell 13-16 sügisene kirbukas Haanja rahvamajas.

Pühapäeval, 22. novembril kell 10-13 kadripäeva kirbuturg Ruusmäe rahvamajas.

Esmaspäeval, 23. novembril kell 13-14 kontsert “Advendi ootuses” Ruusmäe rahvamajas.

Reedel, 27. novembril kell 19 Tsooru näiteringi etendus “Pühapäev on tore päev” Haanja rahvamajas.  Alates kella 21-st saab jätkata õhtut sealsamas kadripäeva pidustustel koos Üllar Jörbergiga.

Laupäeval, 5. detsembril kell 17 toimub jõulumuusika festival Rogosi mõisas

Ootame teid Haanjamaale!

Põlvamaa Taaskasutuskoja raamatunädal kutsub külla

9.-15. novembril toimub juba kolmandat korda Põlvamaal tegutsevas Taaskasutuskojas raamatunädal, mille raames on võimalus soetada kasutatud raamatuid taskukohase hinnaga või saada suisa tasuta.
Olemas on väga lai valik lasteraamatuid, eesti kirjanike romaane, novelle, kohustuslikku kirjandust, maailma klassikat, elustiiliraamatuid ja ka väga palju viimaste aastate kirjandust.
Raamatunädala raames saab tutvuda raamatutega Mooste mõisa kompleksis asuvas poes või tellida läbi interneti. Mõeldud on ka kaugemal elavate raamatusõprade peale, neile saadetakse raamatud postiga koju või lähimasse pakiautomaati.

Paikkonna heaolu ja tervise edendamise seminar Rõuges

5.-6. novembril toimub Võrumaal, Rõuge Noortekeskuse ruumides paikkonna tervise edendamise seminar “Kohalike elanike heaolu eile, täna ja homme – olukorra analüüsist mõjusate tegudeni”.

Oodatud on kõik juhid ja otsustajad, arendusspetsialistid, arengustrateegiatega tegelevad inimesed; tervisenõukogu liikmed; aktiivsed kogukonna inimesed, kes mõtlevad kaasa paikkonna arengu küsimustes või kes soovivad, et nende kogukonna liikmed oleksid terved ja õnnelikud ning tulevik oleks parem kui tänane päev.

Loe edasi: Paikkonna heaolu ja tervise edendamise seminar Rõuges

Kruuse: põllumehe turujõudu suurendab ühistegevus

Piimafoorum“Eesti piimandussektori väljapääs tänasest kriisiolukorrast sõltub eelkõige piimatootjate valmisolekust koostööd teha ja sellega oma turujõudu suurendada,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse täna Tartus toimunud Piimafoorumil, “Piimasektori tänast kriisi ei saa pikemas perspektiivis lahendada rahasüstidega. Keskne küsimus seisneb selles, kuidas esmatootja suudab turuahelast õiglasema osa saada. Ühistegevus on hädavajalik, et põllumees, olgu ta piimatootja või teraviljakasvataja, saaks turult õiglasema hinna. Praeguses piimasektori kriisis on selgelt paremas olukorras need riigid, kus tootjad tegutsevad ühistutena.”

Ühistegevuse edendamiseks on riik loonud Eesti maaelu arengukavasse 2014-2020 mitmeid meetmeid. “Eesti piimasektori tulevik on meie endi kätes. Kas sektor suudab võtta initsiatiivi ja ühiselt tegutsedes oma tulevikku kujundada?”

Minister rääkis, et põllumajandusega seotud riskid tuleb üle vaadata ja valmistuda ka võimalikeks tulevasteks kriisideks. “Rusikareegel on, et kriiside üleelamiseks on vaja koguda tagavarasid. Uues maaelu arengukavas on olemas võimalused rakendada riskijuhtimisinstrumente nagu kindlustamine ja kriisifondid. See eeldab, et lisaks riigile on valmis panustama ka põllumajandussektor.”

Ebasoodsate ilmastikutingimuste, looma- ja taimehaiguste, kahjurite leviku ja keskkonnajuhtumitega seotud kriisifond võimaldaks aidata põllumajandustootjaid, kui nende sissetulek väheneb üle 30%, kompenseerides kuni 70% saamata jäänud tulust. Ühisfond eeldaks ka tootjate poolseid sissemakseid.

Tänavu aasta lõpuks makstakse piimatootjatele ja seakasvatajatele välja Euroopa Liidu erakorraline abi ja täiendav siseriiklik toetus Eesti riigieelarvest, kokku 10,56 miljonit eurot.