Laupäeval, 28.märtsil toimub Pikakannul kitarri meistriklass. Meistriklassi viib läbi Aldo Järve. Ole algaja või virtuoos, tule õpi meistri käe all!
Algus kell 11 ja oletatav lõpp kell 16.
Osavõtutasu 7 € sisaldab kosutavat jooki ja suupistet.
Registreeru telefonil 502 8783.
Meistriklassi rahastab siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.
Ave Tamra
Märtsikuu koolivaheajal kogunesid Põlvamaa kultuuri- ja raamatukogude töötajad praktikakoolitusele, mille eesmärgiks oli parendada nende oskusi reklaampostrite kujundamisel ning uudiste koostamisel.
Koolituspäeva esimeses pooles tutvustati reklaamplakatite kujundamise põhitõdesid ning anti ülevaade, kuidas tänapäevaste, lihtsate ja käepäraste võtetega kujundada maitsekaid ja huviäratavaid reklaame. Samuti õpetati bannerite kujundamise loogikat erinevatele veebilehtedele (nt Põlvamaa 
portaal, Facebook).
Õppepäeva teises pooles said osalenud detailse ülevaate uudiste (sh pressiteadete) koostamisest ning huviäratavaks kirjutamisest. Praktikas harjutati uudiste korrektset ülesehitust ja vormistamist.
Sihtgrupist moodustati kaks gruppi ning koolitused viidi läbi 17. märtsil Räpina Ühisgümnaasiumi ja 18. märtsil Kanepi Gümnaasiumi arvutiklassides. Kahel koolituspäeval osales kokku 31 inimest, nende hulgas raamatukogude, muuseumide, külakeskuste, kultuurimajade ja vallavalitsuste töötajad.
Reklaamide kujundamise teemal jagas uusi teadmisi arvutikoolitaja Kaido Palu. Uudiste koostamisest andis põhjaliku ülevaate Põlva Maavalitsuse avalike suhete nõunik Maret Reinumägi.
Kertu Anni
Üleilmset veepäeva tähistatakse ÜRO eestvedamisel juba 22. korda. Varasematel aastatel on veepäeva teemad keskendunud näiteks põhjaveele kui nähtamatule ressursile, veele ja loodusõnnetustele, vee ja toidu seostele, veekvaliteedile ja linnade arengule ning veekasutuse tihedale seosele energiatootmisega. Tänavu on veepäeva teemaks „Vesi ja säästev areng”. Rahvusvahelist veepäeva tähistatakse igal aastal 22. märtsil.
Keskkonnaamet kutsub rahvusvahelise veepäeva puhul koole ja lasteaedu kasutama õppetöös atraktiivseid veeteemalisi õppematerjale ning osalema õppeprogrammides.
Keskkonnaameti tellimusel on valmis saanud täiendav interaktiivne lahendus möödunud aastal valminud veeteemalisele õpimapile. Õpimapi peatükid sisaldavad terviklikku infot Eesti põhja- ja pinnaveest, samuti vee kasutuse, reostusallikate ning reovee puhastamise kohta. Mapi lisana koostatud töölehed on mõeldud kolmele vanuseastmele: II, III kooliaste ja gümnaasium. Interaktiivne veebilahendus võimaldab õpimappi lehitseda peatükkide kaupa. Näiteks saab kaardilt uurida, millises piirkonnas on üleujutusohuga alad või kus asuvad reoveepuhastusjaamad. Mapi üks osa on viktoriin, kus valikvastustega 15 küsimuse abil saab oma veealased teadmised proovile panna.
Üldhariduskoolidele mõeldud õppeprogramm „Puhta vee ABC“ ärgitab õpilasi arutlema selle üle, kuidas vett säästa ning kust tuleb joogivesi ning kuhu jõuab tarbitud vesi. Õppeprogrammi toetab töölehtede mapp ja saadud teadmisi aitab kinnistada lauamäng, mis on kättesaadav nii eesti- kui venekeelsena Keskkonnaameti koduleheküljel.
Annika Remmel
Täna, 19. märtsil toimub Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis veepäev. Ökokratt MTÜ korraldatava veepäeva eesmärgiks on Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tudengitele ning avalikkusele tutvustada, milline peab olema joogivee kvaliteet ja kuidas see tervist mõjutab.
Veepäeval õpetab kogenud mikrobioloog ning toidutehnoloog Galina Borissova erinevatest mineraalvetest ja mehudest tervislikke veekokteile valmistama.
Lisaks antakse ülevaade Eestimaa kaevude veekvaliteedist, ohtlike ainete sisaldusest pinnaveekogudes ning tutvustatakse bioloogiliselt omastatava vee omadusi. Veepäeval räägitakse ka joogivee ja mineraalvee tootmisest ning iga inimese rollist puhta joogivee kvaliteedi tagamisel.
Ülemaailmset veepäeva tähistatakse 22. märtsil, et pöörata tähelepanu olulistele veeprobleemidele maailmas.
Ökokratt MTÜ arendatav Puhta vee teemapark on puhta vee temaatikale keskenduv teaduspark, kust külastaja saab vastused küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi – joogivesi; kuidas sõltub elu puhtast veest ja millest sõltub vee kvaliteet ning saab osa loodusõpperetkedest. Teemapargi keskus paikneb Metsamõisa talus Järsi külas Tamsalu vallas, ulatudes oma 10 km raadiuses paiknevate tegevuskohtadega Järva-Jaani, Tamsalu ja Väike-Maarja valda ning kahte maakonda: Järva ning Lääne-Viru maakonda. Puhta vee teemapargi rajamisse ja arendamisse on alates 2010. aastast olnud kaasatud vabatahtlikud, äriühingud ning MTÜ Ökokratt.
Priit Adler
Kuni 12. aprilli südaööni saab esitada kandidaate Keskkonnaameti poolt läbiviidavale keskkonnasõbraliku haridustegevuse konkursile Keskkonnakäpp 2015.
Keskkonnasõbraliku haridustegevuse konkurss Keskkonnakäpp toimub tänavu teist aastat ning selle eesmärgiks on esile tõsta kõiki neid, kes on panustanud mõne keskkonnateadliku tegevusega keskkonnasõbraliku haridustegevuse edendamisse.
„Eelmisel aastal esitati üle ootuste palju kandidaate üle Eesti nii suurte kui ka päris väikeste keskkonnasõbralike ettevõtmistega. Üheks eredamaks näiteks oli Räpina Aianduskool, kus viidi läbi suurejooneline tomatiprojekt, mis on tänavu saanud juba samaväärse jätku melissi ja suhkrulehe kasvatamisega. Julgustame esitama ja väärtustama tegevusi, milles on võetud suund säästvatele tarbimisharjumustele. Näiteks riisuvad lapsed kooliõues lehti, teevad sellest komposti ning kasvatavad selles taimi. Võimalusi keskkonnasäästlikult tegutseda on väga palju, tuleb vaid olla loov ja oma väärt tegudest meile teada anda,“ ütles Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna projektijuht Kristi Palm.
Kokku on konkursil viis kandideerimise rühma: kool, lasteaed, õpilasrühm/klass, õpetaja ja keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon.
Kandideerida saab kategooriates Tubli tegutseja, Tark tarbija, Õnnelik õpe, Kogukonna kaasamine ja Innukas innovaator.
Konkursi žüriisse kuuluvad Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja vabaühenduste esindajad ning eelmise aasta konkursi üks võitjatest.
Võitjad selguvad Keskkonnakäpa galal, mis toimub 3. juunil.
Annika Remmel
Alates 22. märtsist hakkab kehtima tubakaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muudatused. Ühe olulise muudatusega lisatakse reklaamiseadusesse tubakatootega seonduvate toodete reklaamikeeld.
Edaspidi ei tohi alaealistele müüa ja nad ka tarvitada tubakatoodetega seonduvaid tooteid nagu näiteks e-sigaretid või taimsed suitsetatavad tooted. Samuti keelatakse noortel omada tubakatarvitamiseks mõeldud tooteid nagu piibud, vesipiibud ning muud piibu- ja sigaretitarvikud. Lisaks ei lubata alaealistel viibida suitsuruumis ja suitsetamisalal.
Samuti keelatakse kõikide suitsuvabade tubakatoodete käitlemine. Enne 2015. aasta 1. maid tarbimisse lubatud närimistubaka jae- ja hulgimüüki võib teostada kuni 2015. aasta 31. detsembrini. Kehtestatakse ka käitlemiseks keelatud suitsuvabade tubakatoodetele koguselised piirangud, mida inimene võib isiklikuks tarbeks oma pagasis Eestisse toimetada. Muudatusega keelatakse ära veel ka suitsuvaba tubakatoote toimetamine Eestisse posti või mõnel muul viisil.
Armo Vask
Kõik muusikasõbrad on oodatud valima kõigi aegade parimat klassikaplaati. Valiku saab teha Klassikaraadio veebiküljel http://klassikaraadio.err.ee/klassikaplaat/, kust leiab nimekirja Eesti muusika ja muusikutega klassikaplaatidest.
Nimestik on koostatud Eesti Rahvusraamatukogu kataloogi põhjal, kus on ligi kaks tuhat helikandjat. Vanim plaat nimekirjas on valmistatud 1908. aastal ja uusimad ilmusid tänavu.
Klassikaplaadi hääletus algas 16. märtsil ja lõpeb 13. aprillil. Klassikaraadios on samal ajalõigul eetris valik Eesti klassikaalbumeid koos tutvustava kommentaariga.
Parima Eesti klassikaplaadi valimine toimub Klassikaraadio ja Eesti Rahvusraamatukogu kunstide teabekeskuse koostöös.
Anneli Tõevere-Kaur
Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub tänasest kõiki aktiivseid inimesi ja organisatsioone alustama ettevalmistusi üle-eestiliseks talgupäevaks, mis sel aastal peetakse 2. mail. Juba kaheksandat aastat kogunevad kümned tuhanded eestimaalased maikuu esimesel laupäeval, et võtta käsile kõige pakilisemad tööd ja tegemised, mis aitavad kaasa elu edenemisele nii oma kodukandis ja kogukonnas kui ka kaugemal. Talgud saab kirja panna uuenenud talguveebis aadressil www.teemeara.ee.
Tänavuse talgukevade avalöök antakse keskpäeval Tallinnas Kesklinna päästekomando garaažis, sest Teeme Ära talgupäeva meeskond soovib sel aastal koostöös Päästeametiga pöörata muude talgutegemiste kõrval rohkem tähelepanu tuleohutusele. Samas räägitakse ka teistest tänavuse talgukevade fookusteemadest ja talgupäeva ettevalmistustest ning tutvustatakse esimesi kirja pandud talguid. Endiselt kehtib talgupäeval põhimõte: igaüks saab ise otsustada, mida 2. mail oma kodukandi või kogukonna heaks ühiselt ette võtta.
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul osales mullu talgupäeval 45 024 inimest ehk 3,5% eestimaalastest, mis näitab järjest kasvavat valmisolekut vabatahtlikuks tegevuseks. „Kõiki neid inimesi võime tunnustavalt nimetada Eestimaa vaba tahte saadikuteks, kes on valmis oma mätta otsast kaugemale vaatama ning kodukandi heaks midagi ise ära tegema,“ lausus Tüür. „Maikuu esimesel laupäeval igas Eesti nurgas kogetav koostegemise rõõm on kujunenud kogu Eestimaad ühendavaks igakevadiseks sündmuseks. Meie ühises talgupäevas peitub nii palju väge, et selle väljendamiseks ei olegi sõnu vaja – piisab, kui märkame, kuidas see on muutmas inimeste eluhoiakuid ja käitumist!“
Seekordse talgukevade rõhuasetused lähtuvad elulistest valikutest ning üheks tänavuseks fookusteemaks on tuleohutus. Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub koostöös Päästeametiga ja päästeala vabatahtlikega korraldama kõikjal Eestis tuleohutustalguid või pöörama ka teistel talgutel tähelepanu tuleohutusele. Olgu talgupaigaks küla seltsimaja, korteriühistu või looduskaunis koht, igal pool saab muude vajalike talgutööde kõrval panna rõhku ka otseselt tuleohutusega seonduvale. Päästeauto juurdepääsuteede puhastamine, veevõtukohtade korrastamine, küttekollete ülekontrollimine, korstnate pühkimine, suitsuandurite paigaldus ning kontroll jm praktilised tööd suurendavad oluliselt nii kodude kui avalike hoonete ja paikade tuleohtust ning aitavad vähendada tuleõnnetuste ja ka tulesurmade arvu. Just seepärast soovime tänavu igale talgujuhile anda lisaks traditsioonilisele stardipaketile üle ka suitsuanduri ja praktilist tuleohutuse infot, et ennetada tuleõnnetusi ja tõsta inimeste teadlikkust seoses võimalike ohuolukordadega.
Loe edasi: Tänasest algab talgute kirjapanek 2. mai talgupäevale
Kokku esitas 512 inimest konkursile 631 nime, millest erinevaid nimesid oli 305. Populaarsed olid ka Urmas (38 pakkujat), Villem (25), Vidrik (19) ja Vihur (13), kõik tulemused on näha http://www.eoy.ee/viu/konkurss. Hiireviu Villu asukohaandmeid uuendatakse rändekaardil http://goo.gl/9YfSBf üks kord päevas. Praegu on ta jõudnud Tšehhi ja Poola piirile.
Sel ajal kui Villu alles rändab, on kahes Eesti hiireviu pesas võimalik veebikaamerate vahendusel jälgida juba pesaehitamist ja edaspidi loodetavasti ka pesitsemist. Viukaamerate kohta saab lisainfot looduskalendrist http://www.looduskalender.ee/node/22762.
Praeguses pesitsusstaaadiumis võib viupaare oma pesades toimetamas näha eelkõige hommikuti. Kes hommikul otseülekannet vaadata ei saa, neile jääb info toimunust foorumi lehtedele http://www.looduskalender.ee/forum/viewforum.php?f=91.
Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast. Selle eesmärgiks on tutvustada avalikkusele üht linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodusehuvilisi lindude uurimisse ja kaitsesse. Viude ja viuaastaga saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/viu.
Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing
Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas määruse, mille alusel toetatakse Eesti maaelu arengukavast maaettevõtluse mitmekesistamist ja arendamist kuni aastani 2020 kokku 57 miljoni euroga.
„Maapiirkondades püsiva majandusliku tegevuse tagamiseks on oluline anda hoogu ettevõtlusele ka väljaspool põllumajandust,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Majandustegevuse mitmekesistamise meetme läbi saavad ettevõtjad luua maale uusi töökohti, pakkudes alternatiive põllumajandusest vabanenud tööjõule ja näiteks põllumajandustootja pereliikmetele.
Kokku on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmele “Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks paapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas” ette nähtud 57 miljonit eurot, millest 17 miljonit on kavandatud 2015. aasta taotlusvooruks. Maksimaalne toetussumma perioodi jooksul on kuni 150 000 eurot taotleja kohta.
Toetust saavad taotleda vähemalt kaks majandusaastat tegutsenud mikroettevõtted, kelle müügitulu ületas mõlemal majandusaastal 4000 eurot. Põllumajandusega tegelevatel mikroettevõtetel peab põllumajanduslik müügitulu mõlemal majandusaastal ületama 4000 eurot ning moodustama ettevõtte müügitulust üle 50%. Investeeringud tuleb teha maapiirkonnas ja toetuse saaja peab säilitama vähemalt olemasoleva töötajate arvu.
Toetust saab taotleda 13.-20. aprillini Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) vahendusel.
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Uus maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.
Allikas: Põllumajandusministeerium
Õpi amet, mille oskajaid otsitakse lausa tikutulega taga – 3D kunstnik-kujundaja.
Õpi amet, mille oskusi läheb vaja paljudes muudes ametites – dekoraator-stilist. Kujundusoskusi läheb vaja ka õpetajal, kondiitril, hambatehnikul, (auto)maalril, tätoveerijal.
Õpi amet, mille oskuste abil kujundatakse meie trükised, viidad ja veebid – kujundusgraafik.
Avatud uste päeva infotunnid Tartu Kunstikoolis kolmapäeval, 18. märtsil kell 12 ja 14.
Tartu Kunstikool on riiklik kutsekool, kus saab õppida nii põhi- kui ka keskhariduse baasil.
Olete oodatud.
Allikas: Tartu Kunstikool
14. märtsil toimusid Paides mälumänguvõistlused valdadele ja omavalitsustele – Eesti Maakilva superfinaal, kus Otepää mälumängurid saavutasid kolmanda koha.
Otepää mälumängurid koosseisus Kaido Mägi, Urmas Kuldmaa, Kadri Steinbach, Meelis Lill ja Indrek Paavle pistsid rinda 12-ne võistlejaga. Esikoha pälvis Räpina vald, teise koha võistkond „Saue Sammas“.
Otepää mälumängurite kapten, Linnaraamatukogu juhataja Kaido Mägi, ütles, et Maakilva sari on küll selleks korraks lõppenud, kuid hooaeg läheb edasi. Laupäeval, 21.märtsil kell 12.00 toimuvad Otepää Raekoja saalis Eesti karikavõistlused paarismälumängus – Aarne Steinbachi memoriaal. Kaido Mägi andmeil on praegu kirjas juba 12 paari vabariigi parematest. Valgamaa paaridele on eriarvestus ning tublimad saavad auhinnad.
Allikas: Otepää Vallavalitsus
Muusika-aasta 2015 kingib erilise võimaluse mõtestada veelgi rohkem seda, mis juba loodud ning väärtustada ka järjepidevust heliloomingu alal ning koostööd organisatsioonide ning kollektiivide vahel.
Kontserdil 27. märtsil kell 19.00 Narva Geneva keskuses ja 28. märtsil 2015 kell 17.00 Tallinnas Estonia kontserdisaalis on keskmes 1960-ndate aastate muusika. Meie tippkollektiivide Eesti Rahvusmeeskoori ja Tallinna Kammerorkestri esituses ja Mikk Üleoja dirigeerimisel tulevad ettekandele Veljo Tormise (kellel on tänavu suvel 85. sünnipäev) koorilaulud „Kolm mul oli kaunist sõna“ ja kaks „Hamleti laulu“ ning koorilaulutsüklite „Sügismaastikud“ ja „Jaanilaulud“ keelpilliversioonid. Teises pooles kõlab Erkki-Sven Tüüri teose „Questions…“ uue seade esiettekanne – versioon meeskoorile, solistidele ja keelpilliorkestrile, mis on valminud Mikk Üleoja initsiatiivil.
Erkki-Sven Tüür: “Ma ei tahtnud seekord kasutada ei liturgilist ega kõrgpoeetilist teksti, vaid midagi seesugust, mis võiks esmapilgul näida proosaline, kuid oleks samas mingil sügavamal tasandil oluline või visionaarne. Siis meenus mulle kvantfüüsiku David Bohmi raamat „On Creativity“ („Loovusest“), milles on ka intervjuu. Küsimuse-vastuse printsiip andis võimaluse teatud määral teatraalseks lähenemiseks. Kõik ülejäänu on peidus tekstis – olgu see siis utoopiline või mitte, kuid meil tuleb nende küsimustega tegelda.
Kontserdil teevad kaasa veel flötist Oksana Sinkova ning solistid Ka Bo Chan, Ott Indermitte ja Valter Soosalu.
Heliloojate Liidu 90. juubelisarja neljandal kontserdil korralduslikult ühendanud väed Eesti Heliloojate Liit, Eesti Kontsert ning Narva Kontsert.
Allikas: Eesti Heliloojate Liit
Rõuge ja Haanja vallavalitsused korraldavad koostöös arengupäeva, kuhu kutsuvad osalema ja kaasa mõtlema kõiki valla elanikke.
Kohtumine toimub kolmapäeval, 18. märtsil
kell 14:30-17:45 Haanja rahvamajas.
Eile, 13. märtsil tähistati emakeelepäeva ja autasustati isamaalise omaloomingu konkursi võitjaid pidulikul aktusel Kanepi Gümnaasiumis. Isamaalise omaloomingu konkursil võtsid Põlvamaa õpilased omavahel mõõtu enda loodud isamaaliste joonistuste, luuletuste ja esseedega. Seekordsele konkursile esitati 96 joonistust 60 luuletust ja 6 esseed kümnest Põlvamaa koolist.
1-4. klassi õpilaste joonistuste seas sai esikoha Mirtel Ostra Ahja Põhikoolist, teise koha Perit Hindov ja Sirelin Ilves Viluste Põhikoolist ning kolmanda koha Moonika Kull Saverna Põhikoolist.
7-9. klasside luuletuste seast tunnistati parimaks Laura Kallari luuletus (Mikitamäe Põhikool), teise koha pälvis Erik-Villem Lehtmäe Saverna Põhikoolist ning kolmanda Kadri Kalve Kanepi Gümnaasiumist.
Parima essee kirjutaja tiitel läks seekord Kanepi Gümnaasiumisse ja 10-12. klasside kategoorias pälvis esikoha Karel Keldu. Teise koha sai Kati Justus ning kolmanda Cindy-Caroly Toomas, kes õpivad Räpina Ühisgümnaasiumis.
Üliõpilaste kategooriat esindas ja sai auhinna Mirell Lattik.
Välja anti ka kaks eripreemiat. Maavalitsuse eripreemia pälvis viiendate klasside parima luuletusega Darily Paalmann Põlva Põhikoolist. Võro Instituudi eripreemia ainsa võrokeelse luuletuse eest anti Getter Dolgõšev’ile Orava Põhikoolist. Koolide arvestuses sai kõige enam punkte ja rändauhinna “Põlvamaa Aasta isamaalisuse kandja” Juhani veel üheks aastaks enda hoolde Kanepi Gümnaasium.
Loe edasi: Põlvamaa isamaalise omaloomingu konkursil oli rekordarv osalejaid
Eesti Rahvusraamatukogu avas 8. korruse muusikasaalis näituse väljapaistva humoristi ja näitleja Eino Baskini (1929–2015 ) mälestuseks. Näitusel on väljas poolsada eksponaati, sealhulgas Eino Baskini mälestusteraamatud, kümme anekdoodi-kogumikku ja teatrietenduste kavalehed.
Vaadata saab dokumentaalfilmi Eino Baskinist, kuulata on võimalik Baskini sketšidega CD-plaati, heliajakirja Tipphuumor 93/1 ja 1984. aastal salvestatud vinüülplaati. Väljas on ka 1960. aastatel estraadikavadele valminud plakatid. Näitus jääb avatuks 5. aprillini.
13. märtsil kogunesid Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri-, restaureerimis- ja sisearhitektuuri- ning Tallinna Tehnikaülikooli inseneriõppe üliõpilased ühes juhendajatega Kunstiteaduse instituudi Suur-Kloostri tänava auditooriumisse, kus mõtiskleti interdistsiplinaarsel teemal “Hüljatud maastikud. Sindi kalevivabrik – tööstuspärandi tulevik?”
Loe edasi: Pealinnas mõtiskleti Sindi kalevivabriku tööstuspärandi tuleviku üle
Torma vallas Sadalas tähistakse Edard Vilde 150. sünniaastapäeva koos emakeele päevaga. Laupäeva, 14. märtsi õhtul mängib Sadala Külade teater Jõgevamaal Torma vallas Sadala rahvamajas Eduard Vilde proosapalade dramatiseeringuid . Kirjaniku 150. sünniaastapäevale pühendatud kultuurisündmusega tähistakse ühtlasi ka emakeelepäeva.
Sadala Külade teatri lavastaja ja dramaturg Valdi Reinas märkis, et idee Eduard Vilde loomingu repertuaari võtmiseks tekkis möödunud aasta sügisel “Mõtlesin uue hooaja mängukavale. Siis meenus Eduard Vilde 150 sünniaastapäev, seejärel lugesin läbi juba kõik tema teosed. Pikemad näitemängud seekord eriti ei ahvatlenud. Kui aga tema proosaloomingut lugesin otsustasin ise Vilde juttude põhjal dramatiseerida.”
Reinas valis proosapalad kogumikust “Ärapõletatud peigmehed ja vigased pruudid. Kõik teosed küll erinevad, aga kõikide teemaks on siiski erinevad suhted meeste ja naiste vahel. Teosteks, mida mängime, on “Vigased pruudid”, “Kuida unenäod täide lähevad”, “Klamanniproua kosilased” ning “Pill pinu taga, toru toa taga.”
Sadala Külade teatris on klassikute loomingut etendamisel mõnigi kaasaegne nüanss juurde pandud. Nii olid näiteks Oskar Lutsu “Kapsapeas” kasutusel mobiiltelefonid ja tahvelarvutid. “Vilde puhul lähenesin siiski võimalikult Vilde tekstide põhiselt, seekord tänapäevaseid lisasid ei kasutanud,” ütles Valdi Reinas, kes on pälvinud tunnustuse Jõgevamaa Aasta Kodanik 2014. Tunnustuse üheks põhjuseks sai harrastusteatri edendamine Sadalas.
Eduard Vilde sünniaastapäevale pühendatud näitemängus teeb kaasa kogu Sadala Külade teatri neljateistkümne liikmeline trupp.
“Et Vilde loomingus kõlab ka kaunis ja samas “mahlakas” eesti keel ja meie harrastusnäitlejad on ühtlasi keele hoidjad ja arendajad tähistame kultuursündmusega ka emakeele päeva,” lausus Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees ning harrastusnäitleja Pille Tutt, kes on ka Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist.
Jaan Lukas
14.–21. märtsini toimub Tartu Elektriteatris ja Eesti Rahva Muuseumis 12. Maailmafilmi festival.
Tõsielu ja tegelikkust käsitlevaid filme vahendav Maailmafilm toob publikuni ligi kuuskümmend dokumentaalfilmi 25 riigist, mis jäid sõelale enam kui 1000 festivalile saadetud filmi seast. Filmivalikus saavad kokku visuaalne antropoloogia ning dokumentaalfilmid, mis tegelevad kultuurilise mitmekesisuse ja kultuurilise representatsiooni küsimuste, aga ka poliitikaga. Filmide seas on nii eesti autorite värskemat loomingut, festivalidel hinnatud tippdokumentaale kui ka noorte filmitegijate debüüte. Vaatajale annab filmivalik hea võimaluse vaadata värske pilguga teisi kultuure ning nähtule kaasa mõelda.
Filmivaliku üheks keskseks teemaks on seekord haavatavus ja inimliku piiratuse ületamine. Haavatavusest saab mõelda personaalsel tasandil (näiteks sellest kui emotsioonist ja seostest kunsti või teadustööga), aga see mõiste on olulisel kohal ka kaasaegse riskiühiskonna (poliitilised, sotsiaalsed, tehnoloogilised aspektid) mõistmisel. Haavatavus on inimkogemuse keskne osa, mis annab sellele kogemusele tähenduse. Olla haavatav on hirmutav, ent võimas ja autentne elamise viis. Haavatavus on sild teiste inimeste, armastuse, rõõmu, loovuse ja empaatiani. Rea filmide fookuses on psühholoogilised ja vaimse tervise teemad, aga ka kultuuri, kunsti ja loovuse valdkond. Loe edasi: Tartus algab XII Maailmafilmi festival
Hiite Maja SA avaldab muret, et Kultuuriministeeriumi poolt vastu võetud looduslike pühapaikade arengukava määrab suurema osa hiisi hukule. Looduslike pühapaikade eksperdid on nördinud, sest ministeerium rikkus arengukava kinnitades ka demokraatlikke tavasid.
Looduslike pühapaikade ehk hiite näol on tegu maailma vanimate looduskaitsealadega, millel on lisaks keskkonnaväärtusele ka ülioluline pärimuslik ja kultuuriline roll. Uuringute kohaselt peab hiite kaitsmist oluliseks lausa 86% Eesti elanikkonnast. Tuntuimaid looduslikke pühapaiku on näiteks Tamme-Lauri tamm, Taevaskoja ja Pühajärv.
Ahto Kaasik, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusest ütleb, et ministeeriumi käitumine on olnud kummaline, sest koos ekspertidega koostatud arengukavasse, mis oli mõlemapoolselt ja sisuliselt juba kokku lepitud, viis ministeerium ootamatult sisse väga olulised muudatused. Pärast ühepoolselt muudatuste tegemist on ekspertide nõukogu ignoreeritud ning vaatamata arupärimistele pole sisulisi selgitusi antud. Loe edasi: Kultuuriministeeriumi arengukava praak ähvardab jätta hiied hävima
Vähiravifondi “Kingitud elu” nõukogu otsustas toetada 46-aastase pereisa Alar Tupi melanoomiravi, mille maksumus on 160 000 eurot. Fond alustas sel nädalal avaliku üleskutsega ka Alari heaks annetuste kogumist. Üleskutsele on juba reageerinud sajad eestimaalased ning kolme päevaga on annetusi kogunenud ligi 6000 eurot.
Eesti Päevaleht kirjutas käesoleva nädala alguses Mustvees elavast Alarist, kellel diagnoositi kaks aastat tagasi nahavähk melanoom. Pärast esimest lõikust prognoosisid arstid talle elupäevi veel aasta jagu. Kuid Alar jätkas ravi ning elab täna täisväärtuslikku elu: käib tööl, hoolitseb pere eest, armastab tugitoolisporti ja pannkookide küpsetamist. Ainult, et kasvaja on organismis edasi arenenud.
Käesoleva aasta alguseks ammendusid mehe jaoks kõik haigekassa poolt kompenseeritud ravivõimalused. Ainsa õlekõrrena jäi vaid moodne melanoomiravim Yervoy (ipilimumaab), mille ravikuuri eest tuleb patsiendil ise tasuda ligi 160 000 eurot. Eestis pole ükski patsient seda seni suutnud ise välja osta ja haigekassa ei pea ravimit piisavalt kulutõhusaks.
Vähiravifond “Kingitud elu” aitas Alaril kalli ravi käima lükata ning kogub aktiivselt annetusi spetsiaalselt just tema heaks. Mees ise panustas oma ravisse 10 000 eurot. Loe edasi: Vähiravifond “Kingitud elu” kutsub toetama pereisa ravi maksumusega 160 000 eurot
Tänapäeva kiires ja tihti ka agressiivses info tulvas ning pidevates muudatustes on kõige haavatavam just laste ja noorte turvatunne. Sellest, missugustele turvalisuse probleemidele ja ohtudele tuleks tähelepanu pöörata kodus, koolis ja internetis, räägiti toimunud Põlva maavalitsuse ja Europe Directi teabekeskuse eestvedamisel toimunud seminaril.
Viiekümne lastega tegeleva spetsialisti, pedagoogi ja lapsevanema osalusel arutleti turvalise elukeskkonna olulisuse, ohtude märkamise ja võimalike lahenduste üle.
Veebipolitseinik Maarja Punak rõhutas, et noorte veebivahendite kasutamisele on väga keeruline piire panna ning keelamine ei olegi ohtude vältimiseks parim lahendus. Kuid kindlasti aitab lapse ja vanema omavaheline usaldusväärne suhtlus ja neist teemadest rääkimine. Lapsevanem peaks noore interneti kasutusest huvi tundma ja seda välja näitama.
Internetis toimub igapäevaselt tuhandeid petuskeeme ja süütegusid ning politseil on võimatu kogu sisu jälgida. Seetõttu on oluline, et inimesed märkaks ja ohtudest ka politseile teada annaks. Loe edasi: Info virrvarris ja muudatustes on noorte turvalisus löögi all
Kagu-Eesti metsade ja rohumaade keskel, kaugel suurtest linnadest ning teedest avas 6. märtsil pidulikult oma uksed WIERA küünlakoda, kus toodetakse Eesti esimesi puidust tahtidega käsitööküünlaid. Tootevalikus on üle 20 erineva lummava aroomiküünla.
Küünalde valmistamine sai alguse ühes vanas ja väärikas talus Põlvamaal, Veriora vallas Võhandu jõe veerel, mille ajalugu küündib aastasse 1896, kuuludes tol ajal Wiera mõisale. Talu noor pererahvas võttis mõisa väärika nime ajaloo rüpest, kasutades nime oma tänastel toodetel.
Lisaks tootmisele toimuvad kojas gruppidele ettetellimisel põnevad küünla valmistamise õpitoad, kus igaüks saab näha ning proovida, kuidas valmivad käsitööna looduslikud puidust tahtidega sojavahast küünlad. Oma kätetööna valminud küünal jääb õpitoas osalejale, mis annab suurepärase võimaluse põletada omatehtud küünal kodus.
Wiera küünlakojast on võimalik läbi astuda perega, sõpruskonnaga või suurema grupiga. Külastuse raames tutvustatakse talu, selle ümbrust ning räägitakse küünlavalmistamisest. Koda on avatud kõigile külastajatele tööpäeviti kella 10-18. Külastajal on võimalus suurepärase tootevalikuga lähemalt tutvuda ning soetada endale koja küünlapoest ka meelepärane küünal. Suurematel gruppidel soovitame end eelnevalt registreerida. Kõigele eelnevale lisaks pakub Protto taluköögi perenaine ettetellimisel kosutavat kohvipausi.
Wiera küünlakoja rekonstrueerimistöid aitas ellu viia PRIA Leader.
Merilin Alve
Tänavu korraldab Vikerraadio e-etteütluse emakeelepäeva eelsel reedel, 13. märtsil. Etteütlus kõlab raadioeetris kell 10.30 ja kuulajail tuleb tekst kirjutada etteütluse aknasse, mis ilmub samal hommikul Vikerraadio koduleheküljele. Kõige kiiremini täiesti korrektse teksti saatnud kuulajad on võitjad.
Kõik osalejad kirjutavad sama teksti, kuid lisaks üldvõitjale premeeritakse eraldi kategooriate võitjaid ja kõigi osalejate vahel loositakse samuti välja auhind. Peaauhind on tahvelarvuti, lisaks saavad parimad raamatupoe kinkekaardid.
Vikerraadiol on palju kuulajaid Eestist kaugemalgi, sestap on tänavu juba kaheksandat korda toimuval e-etteütluse võistlusel uus kategooria välismaal elavatele eestlastele. Lisaks selguvad võitjad veel neljas jaos: õpilased, täiskasvanud, filoloogid ja emakeeleõpetajad ning muu emakeelega inimesed.
13. märtsil kell 10.05 algavas “Huvitaja” saates annavad Maris Jõks ja Peeter Päll kirjutajatele veel viimaseid juhiseid. Etteütluse tekst loetakse ette kell 10.30. Arvesse lähevad kõik enne kella 11 saabunud etteütlused. Pärast kella 11 uudiseid selgitatakse tänavune tekst üksikasjalikult lahti. Võitjad kuulutatakse välja “Uudis+” saates algusega kell 12.15.
E-etteütlust korraldavad koostöös Vikerraadio, Eesti Emakeeleõpetajate Selts ning Haridus- ja Teadusministeerium.
Kolmapäeval, 11. märtsil kuulutatakse Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskuses toimuval betoonipäeval välja konkursi „Aasta betoonehitis 2014” võitjad. Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu 15. korda korraldatava võistluse peaauhind läheb betooni parimal moel esindava ehitise autorile.
„Tänavusel betoonehitiste võistlusel osaleb väga eriilmelisi ehitisi, näidates ilmekalt betooni kui ühe olulisima ehitusmaterjali erinevaid kasutamise võimalusi,” sõnas Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Kalle Suitslepp. Lisaks uusehitistele on seekordsel konkursil võimalik näha betooni julget eksponeerimist arhitekti poolt mitmete vanade hoonete renoveerimisel.
Suitsleppa sõnul soovib Betooniühing võistluse abil kaasa aidata betoonarhitektuuri, betoonitehnoloogia ja betoonehituse arengule, tõsta betooni kui tugeva, hästi vormitava ja Eesti kliimas vastupidava ehitusmaterjali mainet.
„Aasta Betoonehitis 2014” konkursi žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Betooniühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Eesti Projektbüroode Liidu ning Eesti ja Soome ehitusajakirjanduse esindajad.
15. betoonipäeva peakõnelejaks on Sloveenia arhitekt Rok Oman, kes õppis arhitektuuri Ljubljanas ja Londonis. 1996. aastal asutas ta koos Špela Videčnik’uga arhitektuuribüroo OFIS, kus jätkab tööd siiani. Rok Oman õpetab praegu arhitektuuri ka Harvardi Ülikoolis Bostonis, USA-s. Loe edasi: Kolmapäeval kuulutatakse välja 2014. aasta parim betoonehitis
