märts 2015 Archives

Võrumaa aasta küla konkurssi pikendati 16. märtsini

Kuna Võrumaa aasta konkursi žüriil oli põhjust arvata, et info konkursist ei ole jõudnud kõikide küladeni, võetakse aasta küla kandidaate vastu kuni 16. märtsini.

Võrumaa aasta küla valimist veab külaliikumise Kodukant volitusel tänavu eest MTÜ Vastseliina Külade Ühendus. Võrumaa aasta küla esitatakse omakorda Eesti külaliikumise Kodukant üleriigilisele aasta küla konkursile.

Aasta küla valimisega soovitakse avaldada tunnustust küladele, külade piirkondadele või alevikele tubli tegutsemise eest.

Aasta küla peaks olema viimase kolme aasta jooksul silma paistnud oma kogukondliku positiivse arengu ja külasisese koostööga. Kasuks tulevad külaarenduslike ja kogukonda liitvate projektide ja eestvedamiste edukas algatamine ja teostamine, lisapunkte annab ajaloo talletamine. Aasta küla valimisel hinnatakse ühistegevusi ja koostööd avaliku sektoriga ning avatust ja tuntust maakondlikul või riiklikul tasandil.

Aasta küla kandidaadi võib esitada igaüks. Selleks tuleb täita ankeet ja saata see aadressil akuhlap@online.ee. Lisainfo samalt meiliaadressilt või Aado Kuhlapilt telefonil 5140 920.

Aasta küla valivad välja Võru maavalitsuse, Võrumaa arenguagentuuri, MTÜ Võrumaa Partnerluskogu, MTÜ Piiriveere Liider ja MTÜ Vastseliina Külade Ühendus esindajad. Žürii valikul teise vooru pääsevaid külasid on žüriil kavas külastada 20. märtsil.

Aasta külasid valitakse üle aasta ehk Eesti külade maapäeva toimumise aastal. Tänavu kuulutatakse Eesti aasta küla välja 7. augustil Järvamaal Eesti Külade XI Maapäeval.

Aasta küla konkursi ankeedi ja täpsema info leiab siit.

Sibulatee avab homme Peipsi ääres hooaja

Kevadised sibulad, milleni on veel aega. Foto: Ahto Sooaru

Laupäeval, 7. märtsil, avab Peipsi ääres looklev Sibulatee oma hooaja. Päev on täis toimetamisi Nina külas Peipsi serval ning õhtu lõpeb Alatskivil. Hooaega avava sündmuse teemaks on sibulateelise argipäev.

Sibulatee eestvedaja Liis Pärtelpoeg: “Eesti turismimaastikul on kaks hooaega: suvi ja talv. Talvine hooaeg on sel aastal napiks jäänud, suvi veel aga mägede taga. Siiski on üle Eestimaa erinevaid sihtkohti, mida tasub avastada ka madalhooajal. Oma hooaja avamisega märtsis soovime tähelepanu pöörata võimalusele ringi rännata Eestis ka kevadel.”

Laupäeval näitavad Nina küla ettevõtjad Vaino talu ja Nina Põhumajad, milline näeb välja tavaline sibulateelise argipäev varakevadel, kus töid ja tegemist jagub nii oma perele kui ka külalistele. Tööle käed külge löönutele pakutakse kohalikku toitu ning Vaino talu kütab soojaks sauna. Nina põhumajade peremees Mikk Suursild avab ühes oma majadest fotonäituse, kus on kajastatud tema ekspeditsioon Gröönimaale.

Õhtul ootab külalisi Alatskivi loss. Kell 18 avatakse lossis Sven Začeki fotonäitus Lõuna-Eesti loodusest, mis valmis projekti “Elu kahe maailma piiril” raames. Õhtu lõpetab Riho Sibula ja Vladislav Koržetsi kontsert, mis toimub samuti lossi saalis.

2015. aasta hooaeg toob Sibulateele peale traditsiooniliste sündmuste ka uusi põnevaid ettevõtmisi. Nii on Voronja galerii avamas uut suvenäitust, mille kuraatoriks on Mari Kartau, ning Alatskivi loss korraldab maikuus esimest korda paruness Josephine Caroline auks kevadise lillepeo. Sibulatee tegemistega kursis olemiseks vaata www.sibulatee.ee või Sibulatee Facebooki lehte.

RMK jahilubade enampakkumisel
tõusid hinnad 40 protsenti

RMK jahilubade ostueesõiguse enampakkumisel tõusis keskmine makstav tasu jahimaa hektari kohta 3,62 euroni, mis on ligi 40 protsenti rohkem kui aasta varem. Kokku teenis RMK enampakkumisega üle 280 000 euro, mida jagatakse jahipidamist lubavate eramaaomanikega.

Veebruaris välja kuulutatud enampakkumisele pandi kolme RMK hallatava jahipiirkonna jahiload. Jahipiirkonnad on jagatud 13 väiksemaks jahialaks, jahilubade ostuks jahialadel tehti 30 pakkumist. Enampakkumise võitja saab jahialal jahti pidada ühe hooaja jooksul, küttides ulukeid etteantud vanuselises ja soolises vahekorras. Enampakkumisele pandud 77 900 hektaril saab sel jahihooajal küttida 240 metssiga, 138 põtra, 50 metskitse ja 35 punahirve.

Enampakkumisel saadud tulusid jagatakse võrdeliselt eramaaomanikega, kes loovutavad jahipidamisõiguse oma maal. Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas makstakse 1 hektari jahimaa kasutuse eest eramaaomanikule 2,83 eurot, Väätsa jahipiirkonnas 5,46 eurot ja Kuressaare jahipiirkonnas 6,21 eurot. RMK sõlmib selle kohta maaomanikega kokkuleppe.

RMK hallatavates jahipiirkondades tuleks eramaa jahindusliku kasutamise nõusolekust teada anda aadressile jaht@rmk.ee. Kirjas tuleb ära tuua oma nimi, kinnistute või katastriüksuste number ja arveldusarve, kuhu maaomandi jahindusliku kasutuse eest tasu kanda. Oma nõusolekust palub RMK teada anda hiljemalt 1. juuliks 2015.

Need maaomanikud, kes soovivad ise väikeulukijahti pidada või korraldada ja kelle maaomand asub RMK hallatavas jahipiirkonnas, saavad RMK-lt taotleda tasuta väikeuluki jahilube. RMK on ette valmistanud vastava taotluse vormi, mida saab täita ja edastada RMK-le e-posti teel. Taotluse leiab siit.

RMK haldab Kilingi-Nõmme, Väätsa ja Kuressaare jahipiirkonda, alates sellest jahihooajast ei halda RMK enam Nõva, Jäärumetsa ja Anguse jahipiirkonda.

Loodusõhtu Lehtses: Aasta loom metssiga
ja teised meie metsa loomad

11.märtsil kell 13.30 toimub Lehtse kultuurimajas loodusloeng teemal “Aasta loom metssiga ja teised meie metsa loomad”. Loomadest räägib looduse- ja jahimees Vahur Sepp.

Juttu tuleb nii seatempudest kui ka teistest meie metsade neljajalgsetest asukatest, nende eluviisist ja suhetest inimestega. Lisaks on Vahuril kaasas hulganisti loomade nahku, millega kohapeal tutvuda saab.

Osalemine on tasuta.

Kohtumised muinasjutulises kaduvikus

Täna, 6.märtsil esietendus Rakvere teatri suures saalis Tolstoi-Šapiro “Buratino”, peaosas Imre Õunapuu.

Lavastaja Üllar Saaremäe käe all on lavale jõudnud muusikaline teatriarmastuse lugu. Buratino on nagu Buratino ikka: väliselt puidust poiss, aga hingelt kasvav ja arenev noor inimene. Buratino unistus on saada näitlejaks, aga teekonnal oma teatrini juhtub nii mõndagi. Lavastusest ei puudu Kuldvõtmeke, Imede põld, Konnatiik, Kõrts ega Lollidemaa. Uute sõprade ja lõbusate lauludega leitakse uks võlumaailma. Laulusõnade autor Juhan Viiding ja muusika autor Olav Ehala.

Teatrikuu ja Buratino esietenduse puhul kutsub Rakvere teater koole ja lasteaedu korraldama Buratino-teemalist seiklusmängu. Esietenduse päevaks oli end mängule registreerinud üle 2000 lapse.

Eduard Wiiralti kunstiauhinna 2015 võitjad
on Marje Üksine ja Mari Prekup

Mari Prekupi "USA Tolli- ja Piirivalveamet". Foto: Teet Malsroos — Mari Prekupi “USA Tolli- ja Piirivalveamet”. Foto: Teet Malsroos

Eesti Rahvusraamatukogus anti kuuendat korda üle Eduard Wiiralti kunstiauhinnad ja avati Eesti nüüdisgraafika näitus. 2015. aasta Eduard Wiiralti peapreemia võitis Marje Üksine tööde “Avanemine, VII, VIII, IX” (kuivnõel, metsotinto, 2014) eest.

Auhinna žürii esimees, kunstiteadlane Mai Levin ütles, et Üksine on esinenud pidevalt kõrgel tasemel.

“Värvilises kuivnõela-metsotinto tehnikas teostekolmik “Avanemine” ühendab traditsiooniliste tehnikate perfektse valdamise kaasaegse ja väljenduslikult konstrueeritud kujundlikkusega,” ütles Levin.

2015. aasta Eduard Wiiralti noore autori preemia pälvis Mari Prekup. Võidu tõi töö “USA Tolli- ja Piirivalveamet” seeriast “Järjekorrad” (puulõige, 2013).

“Kunstniku üllatavalt suur ja meisterlikult teostatud puulõige köidab hea huumoritundega, mis on tunnuslik tänapäeva kunstile üldse. Noor kunstnik on tähelepanu äratanud juba aastaid,” märkis Levin.

Wiiralti kunstiauhinna nominendid olid veel Mare Vint, Peeter Allik, Benjamin Vasserman, Tarrvi Laamann, Gudrun Heamägi ning Jaak Visnap. Wiiralti kunstiaauhinna eesmärk on arendada ja väärtustada eesti graafikakunsti traditsioone. Mõlema preemia suurus on 2100 eurot, millele lisandub Wiiralti originaalteos.

Auhinnaga seotud graafikanäitusele valis žürii seekord välja 94 teost 44 autorilt. Näituse kujundas Loit Jõekalda.
Nüüdisgraafika näitus Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis, fuajeegaleriis ning 6. korruse näitusesaalis ja galeriis jääb avatuks 3. aprillini. Aasta läbi saab 3. korrusel Eduard Wiiralti galeriis näha tema tööde püsikollektsiooni. Näituse puhul ilmub trükis ja valmivad Wiiralti-ainelised meened.

Esmakordselt anti Wiiralti kunstiauhind välja 20. märtsil 1998. aastal seoses Wiiralti 100. sünniaastapäevaga. Viimati, 2011. aastal sai peapreemia Evi Tihemets ning noore autori preemia Lembe Ruben. Wiiralti kunstiauhinna algatajateks olid Harry Männil, Henry Radevall, Tallinna Linnavalitsus ja Eesti Rahvusraamatukogu. Praegusteks koostööpartneriteks on Henry Radevall, Harry Männili perekond, Tallinna Linnavalitsus, Eesti Vabagraafikute Ühendus, Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Rahvusraamatukogu. Toetab ka Eesti Kultuurkapital.

Vaata ka: www.nlib.ee/wiiralti-kunstiauhind

Lastefond ja Selga koguvad taas annetusi
kuulmispuudega lastele

Kuni aprilli lõpuni saavad kõik küpsisesõbrad juba teist korda panustada kuulmispuudega laste abistamisse. Algas SA TÜK Lastefondi ja küpsisetootja Selga ühiskampaania, mille raames annetab Selga igalt müüdud küpsisepakilt 1 sendi viiele lapsele kuulmisimplantaadi kõneprotsessori soetamiseks.

Tänavu ootavad heade inimeste tuge 9-aastane Aleksander, 9-aastane Helena, 8-aastane Kirke, 14-aastane Markus ja 10-aastane Raimond. Nad kõik vajavad seadme eluea lõppemise tõttu uut sisekõrva implantaadi kõneprotsessorit, sest kui kuulmisimplantaadi peasisene osa opereeritakse põhimõtteliselt kogu eluks, siis väline osa – protsessor – vajab iga seitsme aasta tagant väljavahetamist.

“Sisekõrva implantaat on üks imepärane, kuid samas keerukas ja kallis abivahend lastele, kes ei kuule. Nii nagu paljud meie tänapäevased nutikad elektroonilised seadmed arenevad ja kuluvad ka sisekõrva implantaatide kõneprotsessorid kiiresti ning vajavad selleks, et nad tõesti meile hästi töötavateks abivahenditeks oleksid, iga teatud aja tagant väljavahetamist,” selgitas heategevuskampaanias osaleva Kirke ema Aune.

Lisaks teevad nende seadmete tootjad pidevalt tööd, et arendada välja uusi ja järjest paremat kuulmist võimaldavaid kõneprotsessoreid, mis on väiksemad, seisavad paremini kõrva taga ning on varustatud spetsiaalsete kileümbristega, millega lapsed saavad kuulda ka ujudes.

“Kõik see on kuulmispuudega laste kvaliteetsemaks eluks hästi oluline. Ning selleks, et meie lapsed saaksid oma igapäevases elus – lasteaias, koolis ja suhtlemisel – oma sõpradega neid arendustegevuse tulemusi ka kasutada ja uued sisekõrva implantaadi kõneprotsessorid saada, on see kampaania lisaks riigi toetusele suurepärane võimalus,” tunneb Kirke ema suurt heameelt tütre võimaluse üle anda oma väike panus selleks, et kõik lapsed, kes vajavad kuulmiseks sisekõrva implantaati, selle endale lubada saaksid.

Ühe seesuguse seadme hind on 10 000 eurot, millest 90% katab sotsiaalkindlustus, 10% aga tuleb laste peredel ise kanda. Kaks kuud kestva kampaania käigus loodetaksegi kokku koguda ülal nimetatud laste omaosaluse summa. Eelmise aasta kampaania edule toetudes võib arvata, et abi saavad tõenäoliselt lisaks veel ka mitmed kuulmispuudega lapsed, kes konkreetses kampaanias ei osale. Oma panuse kuulmispuudega laste abistamiseks annavad kõik inimesed, kes ostavad 1. märtsist kuni 30. aprillini Selga küpsiseid.

Tegemist on juba kolmanda Lastefondi ja Selga ühise heategevuskampaaniaga: möödunud aastal samal ajal koguti samuti raha kuulmispuudega laste toetuseks ning eelmise aasta sügisel vastsündinute hingamist toetava aparaadi soetamiseks TÜ Kliinikumi lastekliiniku neonatoloogia osakonnale.

Loodusõhtu Räpinas: Ürgema needus ehk miks me vastassugupoolt alati ei mõista?

Kolmapäeval, 18. märtsil algusega kell 18 toimub Põlvamaa keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu “Ürgema needus ehk miks me vastassugupoolt alati ei mõista?” Loodusõhtu külaline on loomaökoloog Raivo Mänd.

Raivo Mänd on zooloog, Tartu ülikooli loomaökoloogia professor ja zooloogia osakonna juhataja. Ta õpetab käitumisökoloogiat, etoloogiat ja distsipliini. Tema uurimistöö kuulub peamiselt evolutsioonilise linnuökoloogia ja käitumisökoloogia valdkonda.

Loodusõhtul osalemine on tasuta. Kõik huvilised on oodatud.

Lisainfo ja registreerimine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel 799 0914, mari.kala@keskkonnaamet.ee

Loodusõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Kas tahaksid osaleda Võrumaa vabaühenduste messil?

Võrumaa vabaühenduste ümarlaudade arutelude tulemina kerkis esile idee korraldada vabaühenduste mess. Mess on planeeritud toimuma Võru kultuurimajas Kannel laupäeval, 28. novembril kella 11-13.

Messile järgneb vabaühenduste konverents ja tunnustamisüritus. Päev lõpeb kell 17.

Messil on kolm peamist eesmärki:

– oma tegevuste (teenused, tooted jne) vahetu tutvustamine avalikkusele ja teistele MTÜ-dele;

– vabaühenduste omavahelise koostöö julgustamine ja suurendamine;

– kodanikuühiskonna võimaluste teadvustamine laiemalt

Alloleval lingil palutakse hiljemalt 12. märtsiks teada anda, kes on valmis messil oma ühenduse tegemisi tutvusatama:

https://docs.google.com/forms/d/1I6wTqQvVM1vFK-owG6C1usgATScdIR9JEHXxFfqWKw4/viewform

Mess on planeerimisjärgus ja oodatud on kõik ettepanekud, mis aitavad teha sellest üritusest ühe suurepärase sündmuse Võrumaal. Kui tahad ka messi korraldamisel abiks olla, siis kirjuta evelyn@vaa.ee.

Messi korraldusmeeskonda kuuluvad:

Martin Mark ja Viivika Nagel (MTÜ Revolutsioon), Ene Aedma (Haanja Tantsu Mängu Laulu Selts, MTÜ Plaani Kotus), Helle Kivi (MTÜ Võluvõru), Evelyn Tõniste (Võrumaa Arenguagentuur).

Terve Pere Kool kutsub Parksepasse kuulama loengut

Terve Pere Kool kutsub kuulama loengut “Kuidas täiskasvanute koostöö aitab luua ja hoida laste turvalist kasvukeskkonda”.

Loeng toimub neljapäeval, 12. märtsil kella 17.15-19.45 Parksepa lasteaia waldorfrühmas Terve Pere Aed.

Seekord on külalislektoriks Mati Valgepea, kes on aastate jooksul vedanud kollegiaalse juhtimise ning koostööteemalisi töötubasid waldorfkoolide ning lasteaedade lastevanematele ja pedagoogidele. Lektorina seob ta oma analüütilised teadmised ja pikaajalised kogemused äri- ja haridusvaldkonnas kaasahaaravaks ettekandeks.

Loengus kuuldut aitavad kinnistada intuitiivpedagoogikal tuginevad sotsiaalseid oskusi arendavad mängud. Need on nauditavad ning õpetlikud nii osalejatele kui ka pealtvaatajatele. Mänge aitab läbi viia Mari Peetsalu.

Loeng on tasuta. Loengu ajal on avatud heategevuslik kohvik, kus pakutakse Terve Pere Aia lastevanemate poolt valmistatud suupisteid.

Et teaks arvestada kohvikus pakutavate suupistete koguseid, palutakse loengusse registreerida e-posti aadressil evelin@vaa.ee.

Algamas on vaimse kultuuripärandi kursus

Rahvakultuurikeskus kutsub vaimse kultuuripärandi kursusele.

Eesmärk: Koolituse tulemusel oskab õppija väärtustada vaimset pärandit kogukonna kestliku arengu osana ning rakendada saadud teadmisi muu hulgas vaimse kultuuripärandi nimistu sissekande koostamisel
Sisu:	I moodul Kirev, põnev ja elav vaimne kultuuripärand 31. märts – 1. aprill Tallinnas, Rahvakultuuri Keskuses
	Mis on vaimne kultuuripärand?; Kuidas innustada kogukonda nii linnas kui maal elavat pärandit hoidma?; vaimne pärand loomemajanduse ja piirkondade arengu teenistuses; Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu
	II moodul Kuidas koostada vaimse kultuuripärandi nimistu sissekannet? 2 päeva septembris + 2.-3. detsember Rahvakultuuri Keskuses
	Töö etapid sissekande teema valikust valmis tekstideni; teabe kogumise meetodid ja nipid: arhiivid, andmebaasid ja välitööd, proovisissekande koostamine
Koolitusel osaleja võib läbida kas ühe või mõlemad moodulid. I moodul annab ülevaate vaimse pärandiga seonduvast, mis on vajalik igaühele, kes töötab kultuurivaldkonnas. II moodul ootab neid, kes soovivad süveneda vaimse kultuuripärandi nimistusse. Osalemiseks on soovituslik I mooduli läbimine.
Sihtgrupp:	kohalike omavalitsuste esindajad, kultuuri- ja haridusasutuste töötajad, kodu-uurijad, turismiasjalised, vabakondade esindajad
Õpetajad:	Marju Kõivupuu, Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi vanemteadur, Helgi Põllo, Hiiumaa Muuseumi teadusdirektor, Külli Eichenbaum, Võru Instituudi projektijuht; Anu-Maaja Pallok – Kultuuriministeeriumi loomemajandusnõunik jt
Kursuse tasu: I moodul (2 päeva) 20€, II moodul (4 päeva) 20€
	Registreerumine I moodul kuni 23. märts; II moodul kuni 5. september

Kursuse korraldamist toetab Kultuuriministeerium

Konverents “Eesti keel ja Piibel” Maarja-Magdaleenas

Pühapäeval, 15. märtsil kell 10 toimub Jõgevamaal Tabivere vallas Maarja-Magdaleena pastoraadis emakeelepäevale pühendatud Konverents “Eesti keel ja Piibel”.

PÄEVAKAVA:
10.00 Konverentsi avamine, tervitused
10.30 Ettekanded
* Mart Rannut – Eesti kirjakeele kujunemislugu
* Jaan Bärenson – Piibli ja vaimuliku kirjanduse levikust 18. ja 19. sajandil
* Aivo Prükk – Meie Isa palve eestikeelsetest tõlgetest
* Marek Roots – Vennastekoguduse liikumine Eestis
14.00 Jumalateenistus. Jutlustab Keila koguduse õpetaja Marek Roots
15.00 Lõunasöök
16.00 Dokumentaalfilm “Piibel Eestis. Eesti Piibliselts 200”
16.30 Kokkuvõtted

Info: Aivo Prükk, tel 5163 487.

Hajaasustuse programmi toetusesaajate ring laieneb – Lääne-Viru voorust

Siseministeeriumi hajaasustuse programmist saavad tänavu koduse taristu väljaehitamiseks toetust taotleda kõik hajaasustusega maapiirkondades elavad majapidamised. Varem oli toetus mõeldud vaid lastega peredele.

Sel aastal toetab riik maaperesid kokku 1,78 miljoni euroga. Toetuse abiga saab välja ehitada veevärgi ja kanalisatsiooni, teha korda koduõuest suurele teele viiva juurdepääsutee või paigaldada autonoomseid elektrisüsteeme. Riigipoolsele toetusele lisandub kohalike omavalitsuste toetus ja kolmandikuga kogumaksumusest panustab taotleja ise.

Lääne-Viru maavanem kuulutab Lääne-Virumaal hajaasustuse programmi 2015. aasta vooru avatuks alates 9. märtsist 2015. a. Toetust saab taotleda majapidamisele, kus taotleja 1. jaanuari 2015 seisuga rahvastikuregistri andmetel elab.

Maksimaalse toetuse summa arvutamisel võetakse arvesse nii eelmistest hajaasustuse programmi voorudest kui ka aastatel 2010-2012 hajaasustuse elektriprogrammist ja veeprogrammist saadud toetuse summa. Taotlusi võetakse vastu alalise elukoha järgses kohalikus omavalitsuses. Taotluste esitamise lõpptähtaeg on 11. mai 2015. a.

Lääne-Viru maakonnas saavad taotlusi esitada Haljala, Kadrina, Laekvere, Rakke, Rakvere, Rägavere, Sõmeru, Tamsalu, Tapa, Vinni, Vihula, Viru-Nigula ja Väike-Maarja valdade hajaasustuses asuvate majapidamiste alalised elanikud.

“Kohalike omavalitsuste programmi menetlejate kontaktid on kättesaadavad Lääne-Viru Maavalitsuse kodulehel hajaasustuse programmi all ja programmdokument, lisamaterjalid ja taotlusvormid on leitavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kodulehel,” selgitas programmi maakondlik kontaktisik, Lääne-Viru Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist Mari Knjazev, lisades, et hajaasustuse programmi 2015. aasta vooru infopäev toimub Lääne-Viru maavalitsuses 9. aprillil algusega kell 15:00.

2014. aastal esitati Lääne-Virumaal hajaasustuse programmis 79 projektitaotlust, neist rahastati 62. Riigipoolne toetus oli ligi 93 tuhat eurot, omavalitsused panustasid samuti ligi 93 tuhande euroga ning toetuse saajate omafinantseering moodustas üle 95 tuhande euro.

Kokku on üle kogu vabariigi läbi aastate hajaasustuse programmide abiga saanud vajaliku investeeringu teha ligi 5000 peret.

Jälgimisseadmega isane hiireviu otsib nime

Hiireviu näitamas tiibade maksimaalset siruulatust. Foto: Remo Savisaar, blog.moment.ee

Üks tänavustest aasta lindudest, hiireviu, on varustatud jälgimisseadmega.

Praegu asub lind Lõuna-Saksamaal Müncheni lähistel ja ei ole veel kevadrännet alustanud. Peagi võib see juhtuda ja siis saame teda loodetavasti jälgida nii rände kui ka pesitsuse ajal rändekaardil. On põhjust loota, et jälgitav hiireviu rändab Eestisse ja pesitseb siin. Aga sel hiireviul pole nime.

Kuulutame välja konkursi jälgitavale hiireviule nime leidmiseks. Sobilikke hiireviu isaslinnu nimesid saab pakkuda viuaasta kodulehel www.eoy.ee/viu kuni 15. märtsini. Pakutud nimede seast valib viuaasta meeskond parima.

Tutvu praegu veel nimetu hiireviuga rändekaardil http://goo.gl/9YfSBf ja löö kaasa talle sobiva nime leidmisel!

Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodusehuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse. Viude ja viuaastaga saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/viu.

Aarne Tuule

KÜSK toetab vabaühenduste koostöövõrgustike arengut 225 000 euroga

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) avab taotlusvooru, mille raames arendatakse 225 000 euroga vabaühenduste koostöövõrgustikke ja partnerlust avaliku ning ärisektoriga. Ühe koostöömudeli väljatöötamist või edendamist toetatakse kuni 15 000 euroga. Projektide esitamise tähtaeg on 2. juuni.

“KÜSKi senine kogemus on näidanud, et vabaühingud peaksid olema avatumad ja tegema tõhusamat koostööd oma eesmärkide saavutamisel,” ütles KÜSKi juhataja Agu Laius ning tõi näitena, et KÜSKi poolt toetatud sotsiaalsete ettevõtete ning vabatahtlikke kaasavate ühenduste võrgustikud ja teised sarnased koostööd on olnud tulemuslikud. “Liigne killustatus ja kõige ise tegemine ei vii enamasti sihile ega võimalda ka viljakat partnerlust avaliku ja ärisektoriga,” lisas ta. Vabaühenduste koostöökultuuri arendamise eesmärgil saigi vastav toetusmeede loodud.

Taotlusvooru kaudu toetatakse uute koostöövõrgustike või -mudelite loomist ja olemasolevate arendamist, mille eesmärgiks võib olla nii piirkondlike, üleriigiliste kui ka valdkondlike probleemide lahendamine. Toetust saavad vabaühenduse koostöövormid teiste ühendustega ja avaliku või ärisektoriga. Täpsemat infot saab KÜSKi kodulehelt.

KÜSKi eesmärgiks on toetada vabaühenduste arengut ja tugevdada kodanikuühiskonda. Aastate jooksul on erinevate konkursside ja taotlusvoorude raames arendatud sadade vabaühenduste võimekust ning toetatud kodanikualgatuslikke ettevõtmisi üle Eesti.

Kodukontsert Loosi külas –
Sakarias Leppik “Lood ja laulud”

15. märtsil kell 17 toimub Humaliste talus Loosi külas Vastseliina vallas Võrumaal kodukontsert, kus esineb Sakarias Leppik. Kontserdi pealkirjaks on “Lood ja laulud”.

“Olen tegelenud nii looduse, poliitika, usuteaduse, kultuuride arengu, ajakirjanduse, etnoloogia, muusikalise interpretatsiooni kui ka poeesiaga,” tutvustab end Sakarias Lepik. “Mulle meeldib hirmsasti suulise pärimuse loogika. Ma ei olegi nõnda eales midagi sättinud perspektiivi üksnes oma mõistuse kohaselt või plaaninud ratsionaalselt. Olen vanamoodselt usklik inimene ja ikka eeldanud, et lähtekohad asjade väärtustamiseks annab Jumal. Õigel ajal ja õiges kohas, kui ma ise olen valmis. Mulle meeldib teadmine, et asjaolude ja sündmuste toimumisel elan läbi enneolematuid ja spontaanseid passioone, mida ma ei saa ette planeerida. Küllap on mu muusikas mitmeid mõjusid, mida ma ei vaevugi tõrjuma. Esmalt regilaul. Siis 1970. aastate folk, vene sümbolism, 1980. aastate looduslüürilised ballaadid. Ja muidugi proge-rock, gregoriaani ja bütsantsi laul, renessansspolüfoonia. Just selles muusikas olen kujunenud. See on mu maailm.”

Sakarias Leppik on sündinud Mulgimaal Helmes. Õppinud bioloogiat, usuteadust ja muusikat ning lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusikuna. Õigeusu preester, laulja ning muusikaõpetaja.

Piletid on müügil eelmüügis, sülelastele sissepääs tasuta. Kohtade arv piiratud.

Oru pargis algasid hooldus- ja taastamistööd

Toila Oru pargis alustati looduskaitsetöödega, mille käigus hooldatakse Oru pargi pärnade võrasid, pügatakse elupuuhekki ning võetakse maha ohtlikuks muutunud puud.

Töödega alustati 2. märtsil ning need viiakse ellu kahes etapis – esmalt selle aasta märtsi lõpuni ja seejärel septembrist kuni järgmise aasta märtsi lõpuni. Vahepealsel ajal ei tohi hooldustöid teha, et tagada pesitsusaegne rahu pargis elavatele nahkhiirtele ja lindudele.

Oru pargi läänepärna-allee ja pargi regulaarosa pärnaridades on kokku 187 puud. Need on kehvas seisukorras ja enamik puudest vajavad võrade hooldust – kuivanud okste ja murdunud harude eemaldamist. Puude olukord allees on halvenenud mitmel põhjusel: pargi kasutuskoormuse kasv, külgvarjus kasvamine, lume- ja tormikahjustused.

Läänepärna-allee dendropargi osas tuleb pügada elupuuhekki, kuna elupuud hakkavad läänepärnade võradesse tungima ning kahjustavad puude seisundit. Hekk lõigatakse madalamaks ja sealt eemaldatakse heki sisse kasvanud lehtpuude uuendus ja naaberpuude alumised oksad, mis takistavad heki uuenemist. Loe edasi: Oru pargis algasid hooldus- ja taastamistööd

Vormsi uuendas valla kodulehte

Alates veebruari lõpust on Vormsi Vallal uus koduleht, mis võimaldab hõlpsat ligipääsu olulisele informatsioonile nii arvutist kui nutiseadmetelt.

Vormsi Valla eelmine koduleht oli üle seitsme aasta vana ning hakkas oma funktsionaalsuselt ajale jalgu jääma. Vormsi Vallavanema Tanel Viksi sõnul kasutatakse tänapäeval interneti kasutamiseks ülekaalukalt nutiseadmeid, kuid vanal kodulehel puudus nutiseadmete tugi.

“Uus koduleht järgib tänapäevaseid trende nagu kasutuslihtsus, struktureeritus ja ühilduvus erinevate mobiilsete seadmetega,” lausus Viks. “Valla koduleht on Vormsi interneti nähtavuse suurendamise projekti teine etapp. Esimese etapi käigus valmis turistidele suunatud koduleht Tule-Vormsile.ee, mis on end tänaseks igati õigustanud.”

Vormsi väliskülalistele suunatud info on tõlgitud inglise, rootsi, soome, saksa, läti ja vene keelde. Võõrkeelne info on Tule-Vormsile.ee ja Vormsi.ee kodulehtedel saadaval hiljemalt aprilli alguses. “Omavalitsuse puhul, mille elanikele on turism väga oluline sissetulekuallikas, peab tõlgitud info olema elementaarne, kahjuks tõlked seni puudusid,” lisas Viks ja kinnitas, et tulevikus on plaanis tõlgete osa veelgi laiendada.

Uuele kodulehele üleminekuga toimub info uuendamise järk-järgult. Suur osa infot on juba üle tõstetud, kuid tööd on veel teha. Uue kodulehe edasi arendamiseks ootame kodanike tagasisidet. Tänud neile, kes on tagasisidet juba andnud.

IKT töötajad jagavad noortele kogemusi

Täna saab hoo sisse “Reaalainetega edukaks” algatus, mille raames jagavad oma kogemusi enam kui tuhande noorega üle Eesti IKT valdkonna töötajad.

Koolidesse läheb külalisõpetajatena teadmisi ja kogemusi jagama üle 100 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna töötaja kümnetest era, avaliku ja kolmanda sektori organisatsioonidest. Kohtutakse õpilastega üle Eesti.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) algatus “Reaalainetega edukaks” toimub koostöös “Tagasi kooli” meeskonnaga juba kolmandat korda. Mastaapsuse poolest on projekt oma valdkonnas ainulaadne: juba möödunud kahe aasta jooksul on IKT-valdkonna inimesed andnud külalisõpetajatena üle 400 külalistunni kõikjal Eestis, soovides panustada oma tegevusvaldkonna jätkusuutlikkusse ja järelkasvu ning aidata noortel märgata reaalainete seoseid nn päris-eluga. Ka seekord on külalisõpetajad suundumas nii Tallinna ja Harjumaale kui Ida- ja Lääne-Virumaale, Tartu- ja Pärnumaale, Raplamaale, Läänemaale ja teistesse maakondadesse. Varasemast erinevalt minnakse seekord koolidesse sageli ka meeskondadena -samaaegselt annavad tunde mitmed külalisõpetajad, teinekord lausa kümmekond külalist korraga. Loe edasi: IKT töötajad jagavad noortele kogemusi

National Geographic Eesti kõneleb uskmatuse ajastust

Ajakirja National Geographic Eesti märtsinumber keskendub ühe põhiteemana uskmatuse ajastule, käsitledes erinevaid teadusteemasid, mis on teaduses kahtlejate poolt küsimärgi alla seatud.

Teiste põhilugude lühitutvustus:

Terrori eest pakku, pelgupaika otsides
Paradiisist välja matkav autor kohtub ulatusliku ja massilise kodutusega ehk sõjast räsitud Süüriast põgenevate meeleheitel pagulaste vooridega.

Helendav elu
Üle nelja viiendiku Maal elavatest valgust tekitavatest organismidest elab ookeanis. Nende helendavat elu ilmestavad oma rõõmud ja mured.

Kaks linna, kaks Euroopat
Eurokriisi tõttu sattusid kaks pealinna vastakuti – Berliinist sai laenuandja, Ateenast laenuvõtja.

Trükiproov
Maailma lõpus – Silmast silma Gröönimaa mandrijää säravvalge tühjusega.

Lisaks tuleb juttu jõekalade päästmisest, sünagoogi kaunistavast tavatute motiividega mosaiikpõrandast, antibiootilisest resistentsusest, pisikuvaesest tervitusest jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne märtsinumber jõudis müügile sel nädalal.

www.national-geographic.ee

Tulekul järjekordne Lõuna-Eesti keskuse jututare

Järgmisel neljapäeval, 12. märtsil kell 16.15 toimub Tartus aadressil Jakobi 2-103 TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus järjekordne jututare, kus tutvustatakse kahte uut võrukeelset raamatut.

Autorid ja koostajad eesotsas Mariko Fasteri ja Sulev Ivaga räägivad äsja valminud eesti-võru sõnaraamatust ning sellest, mis kaante vahelt välja jäi. Urmas Kalla tutvustab sõnaraamatuga samal ajal trükivalgust näinud võrokeste kõnekäändude raamatut. Meele laulab rõõmsaks lauluansambel Ütsiotsõ. Kõik huvilised on oodatud!

Allikas: TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus

Karulan saa teedä põlitsist sortõst ja tõugõst

14. urbõkuu pääväl kell 10–17 kõnõldas Karula rahvuspargi keskusõn Ähijärvel põlitsist eläjätõugõst ja kasvusortõst.

Keskkunnaammõt om kutsnu noid tutvas tegemä Annamaa Külli Eesti taimõkasvatusõ instituudist ja Michelsoni Annika MTÜst Maadjas.
Juttu tulõ vanno sortõ ja tõugõ alalõhoitmisõst ja kasvatamisõst. Vastussõ saa ka küsümüsele, kost noid ülepää hindäle hanki saa.
Pikembält om juttu pesäsibulast, maalambast ja maakanast.

Jäätsu Liisi kõnõlõs ka mõni aasta tagasi Karulan proovitust sõõrupalotamisõst. Kullõma omma oodõdu kõik huvilidsõ, hindäst tulõssi teedä anda kas liina.laanemets@keskkonnaamet.ee vai tel 5698 7103. Rahha ei küstä. Pääväkavva saa kaia www.karularahvuspark.ee päält. Teedüspäivä tugõ SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Uma Leht

Tsiakatsk perrä ei anna

«Võromaa mõtsa omma koolnuid tsiko täüs – tuud näütäse perädüsuurõ kaarnaparvõ mõtsa kotsil,» om murrõn Sõmmõrpalo jahiseldsi päämiis Kauna Toomas. «Kaarna omma nii täüs söönü, et jõvva-i inämb lindu minnä: juuskva jupp aigu maad pite, inne ku üles saava.»

Et hulga tsiko om hukka saanu, näütäs ka tuu, et talvõl es putu tsia piaaigu sukugi söögiplatsõ pääle veetüt kardokat ja villä.
A veterinaar- ja söögiammõt om saanu timahava kontrolli õnnõ ütte Võromaalt löütüt koolnut tsika ja katsk tuul tsial oll’gi.

Jahimehe lihtsäle lää-i mõtsa koolnuid tsiko otsma. «Taudipiirkunnan saa-i ajujahti pitä ja koolnu tsia löüdmine tähendäs jandalit ja rahakullu,» põhjõnd’ Kauna Toomas. «Kel omma koton tsia, nuu ei taha kah jahti tulla, et mitte katsku kodo tuvva, ja tuu omgi mõistlik.»

Veidemb ku kats nädälit tagasi otsust ärminejä valitsus, et mass reservfondist egä tsiakatsku koolnu tsia häötämise kinni.

Veterinaar- ja söögiammõdi Võromaa veterinaarkeskusõ juhataja Saavo Inge selet’, et ammõtil om seost kuust leping Eesti jahimiihi seltsiga. Tuu perrä mass ammõt seltsile egä tsiakatsku koolnu ja maaha matõtu tsia päält 70, konteinerihe viidü koolnu vai lastu tsia päält 35 eurot. Selts saa raha kätte kõrra kuun eelmidse kuu aruandõ perrä. Loe edasi: Tsiakatsk perrä ei anna

Toimuvad Hooandja viimased koolitused

Hooandja viimased koolitused toimuvad märtsis Rakveres, Saaremaal, Haapsalus ja Tallinnas.

Hooandja on viimase kahe ja poole aasta jooksul vahendanud üle 250 projektile ligi 720 000 eurot. Et veel rohkemad ettevõtmised jõuaksid ühisrahastuse toel tegudeni, korraldab Hooandja meeskond jaanuarist märtsini kümme koolitust erinevates Eesti linnades. Selle koolitusbloki viimased koolitused toimuvad märtsis Rakveres, Saaremaal, Haapsalus ja Tallinnas.

Hooandja koolitustele tutvustatakse ühisrahastuse sisu ja eeliseid ning kaasava eelarve võimalusi. Räägitakse Hooandja platvormi võimalustest ning sobiliku projekti loomisest. Jagatakse kogemusi ja erinevaid näiteid ning katsetatakse praktikas kohapeal räägitud teemad läbi. Koolitust viivad läbi Hooandja juhatuse liige Henri Laupmaa ja projektijuht Katriin Kütt.

Jaanuaris ja veebruaris toimunud koolitustel Viljandis, Paides, Võrus, Pärnus, Tartus, Jõhvis osales ligi 150 inimest ning mitmed osalejad said inspiratsiooni tulevaste projektide loomiseks. Loe edasi: Toimuvad Hooandja viimased koolitused

Sibulatee avab oma hooaja sel laupäeval Peipsi ääres

Märtsine vaade Peipsile. Aga mitte sel aastal. Foto: Ahto Sooaru.

Laupäeval, 7.märtsil, avab Peipsi ääres looklev Sibulatee oma hooaja. Päev on täis toimetamisi Nina külas Peipsi serval ning õhtu lõppeb Alatskivil. Hooaega avava sündmuse teemaks on “sibulateelise argipäev”.

Varasemalt on Sibulatee avanud oma hooaega nii nagu paljud teisedki sihtkohad, maikuus. Sibulatee eestvedaja Liis Pärtelpoeg: “Eesti turismimaastikul on kaks hooaega: suvi ja talv. Talvine hooaeg on sel aastal napiks jäänud, suvi veel aga mägede taga. Siiski on üle Eestimaa erinevaid sihtkohti, mida tasub avastada ka madalhooajal. Oma hooaja avamisega märtsis soovime tähelepanu pöörata võimalusele ringi rännata Eestis ka kevadel.”

Laupäeval näitavad Nina küla ettevõtjad Vaino talu ja Nina põhumajad, milline näeb välja tavaline sibulateelise argipäev varakevadel, kus töid ja tegemist jagub nii oma perele kui külalistele. Tööle käed külge löönutele pakutakse kohalikku toitu ning Vaino talu kütab soojaks sauna. Nina põhumajade peremees Mikk Suursild avab ühes oma majadest fotonäituse, kus on kajastatud tema ekspeditsioon Gröönimaale.

Õhtul ootab külalisi Alatskivi loss. Kell 18.00 avatakse lossis Sven Začeki fotonäitus Lõuna-Eesti loodusest, mis valmis projekti “Elu kahe maailma piiril” raames. Õhtu lõpetab Riho Sibula ja Vladislav Koržetsi kontsert, mis toimub samuti lossi saalis.

2015. aasta hooaeg toob Sibulateele lisaks traditsioonilistele sündmustele ka uusi põnevaid ettevõtmisi. Nii on Voronja galerii avamas uut suvenäitust, mille kuraatoriks on Mari Kartau ning Alatskivi loss korraldab maikuus esimest korda paruness Josephine Caroline auks kevadist lillepidu. Sibulatee tegemistega kursis olemiseks www.sibulatee.ee või Sibulatee Facebooki leht.