Algas eakatele suunatud keele- ja kultuuriseminaride sari

DSCF2246Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös Võrumaa Kutsehariduskeskuse ning Võru Pensionäride Päevakeskusega alustasid eakatele suunatud keele- ja kultuuriseminaride sarja “Keeled viivad Euroopasse”.

Seminaride korraldamisega soovitakse toetada Võrumaa eakate aktiivset vananemist ning õppimist vanemas eas.

Seminaride käigus avaneb umbes 20 Võrumaa eakal võimalus tundma õppida inglise keelt kõnelevate maade kultuuriruumi, keelt ja kombeid. Esimene grupp õpihimulisi eakaid alustas tööd Maila Vilu juhendamisel 2. märtsil ning lõpetab 15. aprillil. Teine õppegrupi kursus kestab 20. aprillist 27. maini, juhendajaks Airi Pilt. Kursusele registreerumine toimub Võru Pensionäride Päevakeskuse kaudu. Päevakeskuse juhataja Astrid Hurda sõnul jäid avaseminaril osalenud väga rahule ning ootavad huviga järgmist koosviibimist.

Seminaride korraldamise idee sai alguse Europe Direct’i Võru teabekeskuse varasematel aastatel korraldatud ürituste tagasisidest, kus selgus, et Võrumaa eakatel on suur soov ja tahe inglise keelt õppida, et rakendada seda igapäevaselt oma välismaal viibivate lapselaste ning muukeelsete sõprade-tuttavatega suhtlemisel, arvuti kasutamisel, erinevatest välisprojektidest osa saamisel ning võimaluse korral ringi reisimisel.

Eakate keele- ja kultuuriseminaride läbiviimist toetavad Euroopa Liit ja Võru Maavalitsus.

Tööinspektsioon avas kaks uut nõustamisbürood

Tööinspektsioon avas uued nõustamisbürood Karksi-Nuias ja Tapal. Nõustamisbüroodes hakkavad Tööinspektsiooni spetsialistid nõustama töötajaid ja tööandjaid töökeskkonda ning töösuhteid puudutavates küsimustes.

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on Tööinspektsiooni üks olulistest rollidest olla töösuhete osapooltele nõuandev koostööpartner ning lisaks e- lahendustele on oluline pakkuda ka silmast silma nõustamise võimalusi. Üle- eestiliste nõustamisbüroode loomine aitab pöörata rohkem tähelepanu mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete muredele, ennetada tekkida võivaid probleeme ning säästa ühtlasi nii tööandjate kui ka töötajate aega, pakkudes võimalikult kodulähedast nõustamisteenust.

Tööinspektsiooni nõustamistegevust finantseeritakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimustest ,,Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine” ning kokku avatakse 17 nõustamisbürood Eesti erinevates piirkondades – esimene neist avati käesoleva aasta jaanuaris Põltsamaal.

Lisaks Tööinspektsiooni büroodes ja kontorites toimuvatele vastuvõttudele saab töökeskkonnaalastele küsimuste kohta nõu küsida ka eesti- ja venekeelsel infotelefonil 640 6000, e-kirju on võimalik saata aadressile jurist@ti.ee ning kõiki tööelu puudutavaid teemasid käsitleb laiemalt portaal www.tööelu.ee.

Vanemuises on avatud Leonhard Merzini maalide näitus

Vanemuise väikese maja publikugaleriis on avatud Leonhard Merzini maalide näitus, mis kannab pealkirja ” Õpetaja Lauri maalid”. Näitus on koostatud 2014. aasta algul näitleja 80-sünniaastapäevaks. Eksponeeritud on tema maastiku- ja lillemaalid, mis pärinevad Tõnis Kipperi erakogust. Sama valikut on varem näidatud Kuressaare linnateatris, Tallinna linnateatris ja Kihelkonna rahvamajas.

Teatri ja filminäitleja Leonhard Merzin sündis 1934. aastal Tartumaal. Teatritegevust alustas Merzin rahvateatrite ja näiteringide näitejuhi ja dekoraatorina. Alates 1957. aastast tegi kaasa Vanemuise teatri koorilauljana. Kokku paarkümmend hooaega näitlejatööd viis teda Ugala, Rakvere ja Vanemuise teatrisse. Merzini viljakas filminäitlejatöö algas 1965. aastal telefilmiga “Külmale maale”, kus ta mängis peaosa . Sellele järgnesid tööpakkumised nii Tallinnfilmilt kui eelkõige Nõukogude Liidu suurtelt stuudiotelt – Lenfilmilt, Mosfilmilt, Valgevene, Moldova ning Odessa stuudiotelt. Eestlaste südameisse on jäädavalt kirjutatud Merzini õpetaja Laur Arvo Kruusemendi filmis “Kevade” (1969). Viimastel eluaastatel maalis Merzin lille- ja loodusepilte. Üdini andeka inimesena oli ta ka osav sõnasepp, kirjutades lühijutte, näidendeid ja luuletusi. Leonhard Merzin suri 2. jaanuaril 1990.

Näitus “Õpetaja Lauri maalid” jääb avatuks Vanemuise väikeses majas avatuks kuni 20. maini.

Laupäev toob Moostesse päevatäie pärimust

Laupäeval, 7. märtsil meenutatakse Põlvamaal Moostes koos rahvakunstiansambliga Leigarid tantsujuhti Kristjan Toropit. Kuulata saab ettekandeid Toropi kultuuripärandist ja vaadata pärimuslikku tantsuetendust “Viies pööripäev”.

Leigarite 45. juubelisünnipäevaks valminud tantsuetendusega tähistab rahvakunstiansambel Põlvamaalt pärit tantsujuhi Kristjan Toropi 81. sünniaastapäeva. Uuenduslikus tantsuetenduses viivad 120 rahvatantsijat grupiimprovisatsiooni käigus publiku läbi pöörleva spiraali rännakule tantsijate vahele. Etenduse lavastaja on koreograaf Jaan Ulst ning muusikalise kujunduse autor Ardo Ran Varres.

Varem peamiselt professionaalsete tantsijatega töötanud koreograaf-lavastaja Jaan Ulst ütleb, et laseb etenduses tantsijatel vanade pärimustantsudega sarnaselt oma tantsu ise luua.

“Annan tantsijale tagasi tantsuloomisvõimu,” lubab Ulst.

Tantsuetendusele eelneb Mooste Rahvamuusikakoolis ettekannete päev meenutamaks Kristjan Toropit ning tema kultuuripärandit.

Rahvakunstiansambli Leigarid kunstiline juht Sille Kapper ütles, et ansambli esimese kunstilise juhi, rahvatantsu-uurija ja õpetaja Kristjan Toropi sünniaastapäeva tähistatakse alati Toropi simmaniga.

“Oleme rõõmsad, et meid on tänavu kutsutud Moostesse, sest just Põlvamaalt on Torop ka pärit ja nii on meil võimalus tema sünnikodu lähedal koos Põlvamaa inimestega seda vääriliselt tähistada,” märkis Kapper.

Kapper lisas, et Toropi simman järgib Toropi omas ajas uuenduslikku väljaütlemist “rahvatants on omaaegne seltskonnatants”.

Ürituse korraldavad MTÜ Virbel ja Mooste Rahvamuusikakool ning rahvakunstiselts Leigarid. Loe edasi: Laupäev toob Moostesse päevatäie pärimust

Tartu Ülikool ja Eesti Keele Instituut seisavad koos eesti keele tuleviku eest

Tartu Ülikool ja Eesti Keele Instituut leiavad, et Eesti teaduses ja kõrghariduses ootavad ees olulised väljakutsed. Sellest tulenevalt tunnevad mõlemad asutused ühist vastutust seista eesti keele tuleviku eest. Kinnituseks allkirjastavad TÜ rektor professor Volli Kalm ja EKI direktor professor Urmas Sutrop 5. märtsil Tallinnas koostöölepingu.

“Meie rahvaarv ja ka üliõpilaste arv kahaneb, ülikoolid ja teadusasutused peavad hakkama saama olemasolevate eelarvevahenditega, tõukefondidest tehtavad kulutused peavad tagama teaduse ja kõrghariduse jätkusuutlikkuse, kus kestliku tegevuse aluseks on koostöö ja dubleerimise vältimine,” rääkis professor Sutrop koostöö ajendist.

TÜ rektori professor Volli Kalmu sõnul kannab Tartu Ülikool rahvusülikoolina Eesti riigi ja rahvuse ees vastutust kultuuri säilimise ja arengu eest. “Tartu Ülikool ja Eesti Keele Instituut on mõlemad pühendunud eesti keele hoidmisele ja arendamisele ning selle lepinguga kinnitame üle meie ühised eesmärgid, kooskõlastame vastutusalad ja planeerime konkreetsed ühistegevused, et kasutada mõlema organisatsiooni ressursse parimal moel,” ütles Kalm.

Eesti Keele Instituut panustab keele kultuuri säilimisse, kannab hoolt ja arendab eesti kirjakeelt, koostab ja toimetab rahvuskultuuri seisukohalt olulisi sõnaraamatuid ning seisab hea andmekogude eest.  Loe edasi: Tartu Ülikool ja Eesti Keele Instituut seisavad koos eesti keele tuleviku eest