Aasta: 2013

Järvamaal toimub avatud talude päev

Koostööprojekt -Järvamaal on Mõnus- eesmärk on maal elamise propageerimine, piirkonna pärandkultuuri edendamine ja Järvamaa elukeskkonna ning maaelu tutvustus nii Eestimaa inimestele kui ka meie koostööpartneritele. Koos partneriga toetatakse Järvamaa Laulu ja tantsupeo helindamist ning korraldatakse 2013 ja 2014 aastal rida piirkonda tutvustavaid üritusi:

  • Avatud talude päev 2013 ja 2014
  • Järvamaa Päevad Tallinnas 2013
  • Rahvusvaheline konverents 2014

Projekti tulemusena on Järvamaa tuntud kui hea elukeskkond, talukultuur ja maaelu on saanud suurema väärtuse kogukonna silmis.

VAATA KAARTI JA JAP talude infot!

Lõuna-Järvamaa koostööportaal laieneb

Lõuna-Järvamaa koostööportaali eesmärk on koondada Lõuna-Järvamaa (Imavere, Türi ja Väätsa valla) ettevõtjad, kaardistada nende poolt pakutavad teenused ja tooted ning reklaamida neid ühtses internetiportaalis. Portaal aitab osta-müüa-vahetada nii ettevõtetel kui ka eraisikutel. Portaali kaudu on võimalik piirkonna ettevõtjatel saada informatsiooni piirkonnas tegutsevate teiste ettevõtjate kohta – see loob head eeldused koostööks. Soovime muuta mõtteviisi – meie ettevõtjad ei ole mitte konkurendid vaid koostööpartnerid! Portaali loomise eesmärk on viia kohalikud tooted ja teenused otse kohaliku tarbijani. Portaal väärtustab kohalikke tooteid ja teenuseid ning propageerib mõtteviisi – TOETAME OMA KOGUKONDA EHK OSTAME OMADELT JA JÄTAME RAHA KOJU!!!

Koostööportaal on tegutsenud juba üle aasta ning osutunud väga edukaks! Seepärast oleme otsustanud koostööportaali laiendada maakondlikuks ehk Lõuna-Järvamaa Koostööportaalist on saamas JÄRVAMAA KOOSTÖÖPORTAAL. Koostööportaalil on terve rida võimalusi! Koostööportaal võiks saada Järvamaal elavatele inimestele igapäevaseks abivahendiks – portaali esilehele jooksevad automaatselt kõik värsked uudised kohalike omavalitsuste kodulehekülgedelt ning Järva Teatajast ja KUMA uudistest. Seega – kui soovid olla kursis enda kodukandis toimuvaga, siis on suurepärane võimalus ühest kohast kõik uudised kätte saada! Samuti koondub koostööportaali info piirkonnas toimuvatest sündmustest (teatrid, peod, huvialaringid jne).

Koostööportaali on võimalus riputada tasuta üles kuulutusi – ostan, müün, vahetan, annan ära, otsin tööd, pakun tööd jne. Portaal koondab kõik Järvamaal tegutsevad erinevate toodete ja teenuste pakkujad – siit on võimalik leida just Sinule vajalik toode või teenus. Mida aktiivsemalt me kõik koostööportaali kasutame, seda rohkem on seal ka infot. Lisaks on võimalik panna koostööportaal enda avaleheks internetis ja minna otse pankadesse ja teistele igapäevaselt kasutatavatele linkidele.

JAP tegevuspiirkonna ettevõtjatele toimub kolm koostöökohtumist, kus tutvustame ettevõtte andmete sisestamist koostööportaali ja teisi Järvamaa koostööportaali võimalusi.

  • 01.07.2013 kell 11.00 Roosna-Alliku vallamajas,
  • 02.07.2013 kell 11.00 Koeru Kultuurimajas,
  • 04.07.2013 kell 11.00 Paides, Järva Tarbijate Ühistu seminariruumis (tööstuse 11, Paide).

Korraldus: Lõuna- Järvamaa Koostöökogu
Eelregistreerimine: jap@jap.org.ee hiljemalt 27.06.2013.
Liitumine koostööportaaliga on kõikidele ettevõtjatele tasuta v.a. Paide linnas asuvad ja tegutsevad ettevõtted.

Lõuna-Järvamaa Koostööportaal on valminud MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu siseriikliku koostööprojekti raames ning portaali koostamist on rahastatud LEADER programmist.

Jõgevamaa õpilased osalevad ülemaailmsetel kutsemeistrivõistlustel

2.-7. juulil sõidavad 10 vaprat kutseõppurit Saksamaale, et esindada Eestit ülemaailmsetel kutsemeistrivõistlustel WorldSkills 2013. Sel aastal osaleb WorldSkills´il 53 riiki ja võistlejaid on kokku üle tuhande.

Eesti noored meistrid astuvad võistlustulle kaheksal erialal ning oma oskused panevad proovile trükkal, mehhatroonikud, florist, mööblitisler, plaatija, ehitusviimistleja ja infotehnoloog. Nende seas on ka kaks Luua Metsanduskooli õpilast, maastikuehitajad Oliver Haav ja Taavi Kõiv.

Tänavu toimub WorldSkills Saksamaal Leipzigis ja juba 42. korda. WorldSkills´i kutsemeistrivõistlused toimuvad iga kahe aasta tagant ning need on noortele üheks tähtsaimaks kutseoskuste testimise ja näitamise proovikiviks. Võistlused kestavad mitu päeva ning igal võistlusalal hinnatakse nii tehnilist sooritust, meeskonnatööd kui ka suhtlemist ja oskust töötada projektidega.

Rohkem infot!

XIX Võru Folkloorifestival otsib taas lõõtsakuningat

XIX  Võru Folkloorifestivalil toimub traditsiooniline August Teppo nimeline lõõtsamängijate jõukatsumine ja valitakse lõõtsakuningas.

11.-15. juulil toimuvale Võru folkloorifestivali ühele tähtsamale üritusele, 13. juulil kell 11 Võru Kandles algavale võistumängimisele on oodatud enam kui 30 pillimeest üle Eesti, keda oodatakse juba nüüd end registreerima festivali kodulehel www.vorufolkloor.ee.  Võistumängimine toimub Eesti kuulsaima lõõtsameistri August Teppo valmistatud lõuna-eesti ehk teppo tüüpi lõõtsadel.

Mullu võistles 34 mängijat neljas vanuseklassis – noored, algajad, täiskasvanud ja ässad.  Ässade klassis võidutses Põlvast pärit Toomas Ojasaar, kel oli see teine võit selles võistlusklassis. Kolmekordne võitja pälvib lõõtsakuninga tiitli.

Võru lähedal Loosul 1875. aastal sündinud August Teppo jõudis oma pika elu jooksul valmistada umbes 150 pilli. Viimase neist tegi ta 1959. aastal 84aastasena. Tüüpiline Teppo lõõts on neljarealine ja kolmekooriline. Ühe pilli meisterdamiseks kulus tal umbes kolm kuud, seda talutööde kõrvalt. Teppo lõõtsad tunneb ära erilise kõlatämbri järgi.

XIX  Võru Folkloorifestival toimub 11.-15. juulini ja kannab sel aastal pealkirja „Teljed“.

Kärdlas toimub iga-aastane värvikampaania

Kärdla linn koostöös ehitusmaterjalide kauplusega Faasion algatab iga-aastase värvikampaania, mille eesmärk on aidata kaasa kodude kaunimaks muutmisele ja linna välisilme parendamisele.

Kampaania kehtib kõikidele fassaadivärvidele!
Nendelt värvidelt saab 20% soodustust hinnakirja järgsest hinnast, millest linnavalitsus katab 10% ja müüja 10%.

Kampaanias võivad osaleda kinnisvara omanikud (kodanikud ja ettevõtjad), kes soovivad värvida Kärdla linnas asuva hoone, elamu ja/või abihoone fassaadi või piirdeaeda. Samuti on oodatud osalema korterühistute või mitmepereelamute esindajad tingimusel, et värvitakse kogu hoone fassaad. Värvikampaanias osalemiseks peab Linnavalitsusest võtma värvipassi, mille alusel kehtib hinnasoodustus fassaadivärvidele. Värvipassi märgitakse värvitava objekti asukoht ja orienteeruv värvitavate ruutmeetrite hulk.

Kampaania kehtib 1. juuni – 15. september 2013.
Tööd peavad olema teostatud 30. septembriks 2013.

Muud värvid on vastavalt Faasioni hinnakirjale, kus kehtivad kõik tavapärased soodustused (kliendikaart, muud kampaaniad).

Presidendi võidutule saabumine ja vastuvõtmine Viljandimaal

Täna Viljandimaal Mõisakülas peetaval Maakaitsepäeval andsid kaitseliitlane Martin Suigusaar ja naiskodukaitsja Anne-Liis Taim üle Viljandi maavanem Lembit Kruusele presidendi võidutule.

Maavanem jagas tuld edasi kõikide maakonna omavalitsuste esindajatele, kes omakorda süütavad võidutulest oma kodupaikade jaanituled. “Lubage mul siinkohal üle anda võidutuli kõikidele Viljandimaa omavalitsuste esindajatele, et te saaksite selle viia oma kodupaikadesse ja süüdata seal jaanilõkked. Nii jõuab võidutuli sümboolselt iga Viljandimaa elanikuni,” ütles Kruuse oma tervitussõnavõtus.

Viljandis algas Võidupüha hommik Vabadussõjas langenute austamisega

Viljandi maavanem Lembit Kruuse asetab riigi esindajana maakonnas tänupärja vabadussõjas langenuile

Täna, 23. juuni hommikul kogunesid Viljandis J. Laidoneri mälestussamba jalamile riigi esindajana maavanem Lembit Kruuse, Viljandi linna Volikogu esimees Tarmo Loodus, Kaitseliidu Sakala maleva pealik major Kalle Köhler, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Ene Saar ning mõned linnakodanikud, et alustada päeva austusavaldustega Vabadussõjas langenutele.

Viljandi maavanem Lembi Kruuse sõnul tuleb Võidupüha pidada rõõmupäevaks, mil tunneme siirast uhkust meie esiisade võidu üle. “See võit andis meile toona kaua igatsetud vabaduse ja võimaldab nüüd maailmakaardil eksisteerida vaba rahvana,” kinnitas Kruuse ja lisas: “Võidupühal austame ja mälestame neid, kes Vabadussõja rinnetel ja hiljemgi on Eesti vabaduse eest elu andnud. On tähenduslik, et võidutulest läidetakse ka jaanituli, meie olulisima suvetähtpäeva rõõmuvalgus.”

Vabadussõja saatus otsustati 23. juunil 1919 saavutatud võiduga Võnnu lahingus Saksa Landeswehri üle.

Rõuge vallavolikogu: Rõuge on Võru maakonna oluline tõmbekeskus

rouge_valdRõuge on ajalooliselt välja kujunenud tõmbekeskus, millele on ajaloo jooksul tuge andnud kihelkonnakeskuse staatus ning tänapäevane kiire ja kaugeleulatuv arengutee. Seda kinnitasid ka 19.juulil toimunud Rõuge vallavolikogu istungil kõik kohal olnud volikogu liikmed, kes hääletasid üksmeelselt Rõuge kui tõmbekeskuse säilimise poolt.

Rõuge on piirkond, kus pakutavate tegevuste mitmekesisus ja kõrge kvaliteet on siduvaks nii kohalikele elanikele kui ka paljudele teistes omavalitsustes elavatele inimestele. Põlvkondade pärandit seovad maakonna suurim kogudus ning kolm kalmistut. Rõuge on nooreneva elanikkonnaga piirkond, kus hariduse kvaliteet on kõrge ning jätkusuutlik, tervise- ja sotsiaalvaldkond võimalusi ja valikuid pakkuv, kultuuri- ning spordielu aktiivne. Rõuge on üle-eestilise tähtsusega ürituste toimumispaik Võrumaal. Rõuge on vabatahtliku töö keskus, noorsootöö ja rohelise energia eestkõneleja Eestis. Rõuget läbib üheksa riigimaanteed ning ollakse paljude bussiliinide ristumispaigaks. Rõuge koos lähialadega moodustab olulise turismipiirkonna Võrumaal ja Lõuna-Eestis.

Valdkondade eestkõnelejad Rõuge vallas on koostanud analüüsiva dokumendi, mis annab ülevaate Rõuge valla rollist tänases hetkes ja tulevikuarengutes piiriülese partnerina teistele kogukondadele.

Tiit Toots

Suvine Pokumaa ootab külla

pokumaaPokukalendri järgi punase maasika päeval täitus viis aastat päevast, kui Pokukoda avas oma külastajatele esmakordselt uksed. Need on olnud tegutsemis- ja sündmusterohked aastad, kui vanameistri Edgar Valteri unistus Pokumaast on järjest enam elavaks saanud.

Sellel suvel on Pokumaal kavas taas mitmed suveüritused, millest pikemalt allpool. Padasoomäel aga tegutseb teist aastat juba Pokukoja lahtiolekupäevadel (ja ilusa ilmaga) Pannkoogitare, kus saate mõnusas hubases tarekohvikus maitsvaid pannkooke mekkida.

22. juunil kell 18 toimub JAANIÕHTU Puuko juures Padasoomäel
Kohal on külapillimehed, köetud on suitsusaun. Võta kaasa väike annetus pillimeestele ja
saunakütjale. Kohapeal saab osta pannkooki ja kalja isetehtud linnastest.

5.-7. juulil toimub lustlik ja laululine etendus “Pokumäng” Padasoomäel.
Lastele ja koos lastega mängivad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid.

24.- 28. juulil on Hobutöönädal.
Tule juba õhtul telkima, et näha varahommikust kündi, heina või puude vedu. Õhtupoolikul saab hobuvankris sõita ja ratsutada

3. augustil Hauka talukohas suvelõpuhõnguline muinasjutt-kontsert
“Pastoraalid”. Lähem info juuli alguses.

23.-25. augustini saab viimast korda vaadata etendust “Pokumäng”

Suvine ja väekas Pokumaa ootab Sind!

Rõõmsa kohtumiseni!

Pokupere
www.pokumaa.ee

Aasta tähtsaim tuli kaitseb kurja eest

JaanipäevJaanilaupäeva tähtsaim osa on läidetav jaanituli. Vanad eestlased uskusid, et kuhu jaanitule kuma paistab, sinna kuri ligi ei pääse, kirjutab C. R. Jakobsoni talumuuseumi museaalse osakonna juhataja Pille Perner.

Paljudel rahvastel on jaanituli olnud algselt seotud päikesepüha ja -kultusega. Nii ka eestlaste puhul. Jaanituleks hakati aegsasti valmistuma ja põletusmaterjali koguma. Ajalooliselt on Eesti eri paikades tuletegemise traditsioonid erinenud aga põhjalikult.

Tuli künkale või ridva otsa

Tänapäeval tehakse jaanituli enamasti maa peale. Vanasti oli Lääne-Eestis ja saartel aga tavaks süüdata tuli ridva otsa pandud tõrvatünnis või laasitud puu otsa viidud katlas. Sellisel tulel oli oma nimi – „leedutuli“. Tähtis oli, et tuli kaugemale paistaks – kuhu jaanitule kuma paistis, seal kasvas vili hästi ja ümbrus oli kurja eest kaitstud.

Mereäärsetel aladel, aga ka Peipsi rannikul, on olnud ja on kohati tänapäevalgi tavaks viia vanad paadid jaanitulle. Ruhnu saare elanikud tegid jaanituld ikka ainult kokkukuhjatud vanadest kalapaatidest. Taoline põletamine on ühtlasi ka ohvrilõke.

Sellegi kohta, et jaanituli tehti otse maha, on teateid üle Eesti. Tavaliselt valiti mõni kõrgem koht või küngas, et tuli ikka paremini paistaks – seepärast kannavadki paljud meie väiksemad mäed Jaanimäe nime. Vahel tehti lõke ka suure kivi otsa.

Loe edasi: Aasta tähtsaim tuli kaitseb kurja eest

Ruhnu uue koolimaja ehituseks kuulutati välja hange

Pea üheksa aastat pärast seda, kui valitsus eraldas Ruhnu vallale kuus miljonit krooni uue koolimaja ehituseks, kuulutas vallavalitsus välja hoone ehitushanke.

Valitsus andis Ruhnu vallale tänases vääringus umbes 384 000 eurot 2004. aasta suvel, kirjutab Saarte Hääl. Juba toona oli Ruhnu vallavalitsuse tellimisel valminud ka uue koolimaja eskiisprojekt, mis läinuks toonaste hindade järgi maksma 11,5 miljonit krooni.

“Kooli algne eskiisprojekt oli inspireeritud Ruhnu vanast talukompleksist,” ütles vallavanem Aare Sünter.

2008. aastal valminud projekt käiku aga ei läinud ja praegu on Sünteri sõnul ka raske öelda, kui palju koolihoone tänastes hindades maksma võiks minna.

“Mida me selle raha eest nüüd saame, selgub pärast riigihanke lõppu,” rääkis Sünter.

Laenuvõtmise plaani vallal tema sõnul esialgu ei ole ja lisaraha osas käivad läbirääkimised.

Ruhnu uus koolimaja tuleb ühekorruseline hoone koos spordisaali ja sööklaga. Seni koolina kasutatavas pastoraadihoones puuduvad Sünteri sõnul nii spordisaal kui ka nõuetele vastav köök.

Viljandimaa Arenduskeskus taaselustab maakonna ettevõtjate tunnustamise

Viljandi Maavalitsus ja Viljandimaa Omavalitsuste Liit äratavad käesoleval aastal taas ellu maakonna ettevõtjate tunnustamise, mida korraldab SA Viljandimaa Arenduskeskus.

Viljandimaa ettevõtjate tunnustamise eesmärgiks on maakonna ettevõtjate tegevuse väärtustamine. “Majandus on meie elu käivitav jõud ning ettevõtjate tunnustamine seega maakonna elujõu tagamisel oluline nii piirkondlikust kui valdkondlikust aspektist vaadates,” selgitas Viljandimaa Arenduskeskuse juht Kaarel Lehtsalu.

Auhindu jagatakse sel aastal viies kategoorias:

  • Auhind “Viljandimaa maaelu edendaja 2013” antakse välja ettevõtjale, kes tegutseb väljaspool Viljandi linna ja kes on aktiivselt osalenud kogukonna tegevuses ning panustanud oma piirkonna arengusse
  • Auhind “Viljandimaa edukas alustanud ettevõtja 2013” antakse välja kuni 3 aastat tegutsenud (registreeritud mitte varem kui 01.01.2010) ettevõtjale, kes on oma tegevuse edukalt käivitanud.
  • Auhind “Viljandimaa parim väikeettevõte 2013” antakse välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise majandustegevuse ja ekspordivõimega lisandväärtust loovale ettevõttele, milles on kuni 50 töötajat.
  • Auhind “Viljandimaa parim suurettevõte 2013” antakse välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise majandustegevuse ja ekspordivõimega lisandväärtust loovale ettevõttele, milles on rohkem kui 50 töötajat.
  • Auhind “Viljandimaa loomevaldkonna ettevõtja 2013” antakse ettevõtjale või MTÜ-le, kes on loonud kultuuripärandil põhineva toote või teenuse alates 01.01.2010.

SA Viljandimaa Arenduskeskuse ettevõtluskonsultant Ille Metsla selgitas, et uuendusliku kategooriana on lisandunud tunnustatavate ettevõtete kategooriasse loomemajanduse valdkond, mis on Viljandi maakonna üldises arengus olulisel kohal ning mis otsesemalt või kaudsemalt on seotud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tegevusega.  Loe edasi: Viljandimaa Arenduskeskus taaselustab maakonna ettevõtjate tunnustamise

2014. a tantsu – ja laulupeo esimene puudutus Tartus Raadil

27. juunil 2013 kohtuvad Tartus Eesti Rahva Muuseumi mõisapargis Raadil pärandi kandjad ja hoidjad. 

Kõiki huvilisi oodatakse osa saama 2014. aasta laulu- ja tantsupeo “Aja puudutus. Puudutuse aeg” esimesest õrnast puudutusest. Kontsert, filmi esilinastus, töötoad, ühe kiviaia sünd ja kodumaa pildid ERM-ile. Kohal on laulu- ja tantsupeo tegijad ja tegelased.

27. juunil kell 17.00 ootavad XXVI laulu- ja XIX tantsupeo “Aja puudutus. Puudutuse aeg” loojad ja peoks valmistujad kõiki Tartus ERM-is. Räägitakse lähenevast laulu- ja tantsupeost, tutvustatakse ERM-is hoiul olevat pärandit, ERM-i uue hoone juurde kerkib kiviaed, näidatakse väikest põimikut 2014. aasta laulu- ja tantsupeo repertuaarist ning õhtu lõpuks vaadatakse J. Tusty filmi “Üheshingamine” maailma esilinastust. Räägitakse ka laulu- ja tantsupeo tuletulemisest, mis Tartust alguse saab 2014. aasta juunis. Sel juunikuu õhtul kultuuripärandi aasta keskpaigas on meil kõigil kui oma kaasaja pärandi loojatel ja kandjatel võimalus kohtuda pärandi hoidjatega ERM-is.

Tulijatel palutakse võtta kaasa üks kivi oma kodupaigast, mille saab jätta ERM-i uue hoone parki valmivasse kiviaeda.
Samuti palub ERM kaasa tuua pilt Kodumaa piltide võistlusele. Täpsema info leiab siit.

Tuletornikontserdil kõlavad Biitlite parimad lood

28. – 29. juunil Rannapungerjal toimuv Tuletornikontsert toob lavale hulga häid muusikuid.

Ivo Linna ja Airi Allvee esituses kõlavad ansambli The Beatles parimad lood. Võimsa juubelikontserdi annab Compromise Blue. Lavale astuvad veel Jan Uuspõld, Lenna Kuurmaa, Tanel Padar, Andres Kõpper jt.

“Rannapungerja on kontserdi korraldamiseks suurepärane paik. Tegemist on juba looduslikult väga erilise kohaga otse Pepsi kaldal, kus muusika saab täiesti uue kõla,” rääkis Tuletornikontserdi peakorraldaja Guido Kangur.  “Ja paistab, et see inimestele meeldib, sest kontserdikülastajate arv on kasvanud iga aasaga. Kui ilmaga veab, ootame siia tänavu enam kui 1000 inimest.”

“Rannapungerja on tuntud suvituskoht, mida vanem generatsioon kindlasti hästi teab. Kuid loodan väga, et tänu Tuletornikontserdile leiavad siia tee ka nooremad inimesed, kes avastavad samuti selle paiga võlu,” märkis Guido Kangur. “Seetõttu oleme püüdnud kokku panna võimalikult mitmekesise kontserdikava – et see pakuks kõigile midagi. Kui esimestel aastatel keskendusime pigem jazzmuusikale, siis tänavu kuuleb siin lisaks rocki, ballaade kui folkmuusikat.”  Loe edasi: Tuletornikontserdil kõlavad Biitlite parimad lood

Hiiu Ravikeskuses alustati koduõendusteenuse pakkumisega

Teisi-Ilve Remme, Erki Korp ja Jaanus Vool.

Eile tähistati koduõendusteenuse käivitumise algust SA Hiiu Ravikeskuses, mida pakub AS Medicumi tütarettevõte OÜ Koduõde.

OÜ Koduõde juht Teisi-Ilve Remmeli sõnul pakutakse teenust ravikeskuse klientidele, kuid eesmärgiks on lähiajal avada terviseõe iseseisev vastuvõtt ja pakkuda tervishoiuteenust kõikidele nõmmelastele.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul on mõlemad teenused linnaosale tähtsad, sest ravijärjekorrad on pikad ja kiirest ligipääsust esmatasandi tervishoiuspetsialistidele – koduõdedele ja terviseõdedele – on suur puudus. “Seda tüüpi ettevõtlus on Nõmmele vajalik ja teretulnud, sest aitab edendada tervise- ja hooldusabi kvaliteeti tervikuna ja parandada nõmmelaste ligipääsu tervishoiuteenustele,” lisas linnaosavanem.

Koduõendustegevus toimub tihedas koostöös patsiendi perearstiga ja teenuse osutamise aluseks on pere- või eriarsti saatekiri. Terviseõe iseseisvale vastuvõtule saatekirja vaja ei ole. “Eakas nõmmelane ei peaks ootama pikkades ravijärjekordades, vaid esmase, terviseõe arvamuse, saab edaspidi siitsamast – Hiiu ravikeskusest. Vajadusel konsulteerib terviseõde perearstiga, kes võib määrata täiendavaid uuringuid või pikendada kroonilist haigust põdeva patsiendi retsepti. Täiendava näidustuse puhul suunab perearst inimese konsultatsiooniks Medicumi eriarsti juurde,” rääkis AS Medicumi juhatuse esimees Jaanus Vool.

SA Hiiu Ravikeskus asub aadressil Laste 1 endises lastehaigla hoonetekompleksis, mis veidi enam kui aasta tagasi eurotoetuste abil renoveeriti.

Turvalisuse tagajad ja abilised liikluses peavad juubelit

Eeloleval laupäeval, 22. juunil toimub maanteemuuseumis traditsiooniline liiklusteemaline kogupereüritus.

Sel aastal peavad sünnipäeva liikluses olevad tähtsad tegelased: sebra, turvavöö, rattakumm, liiklusmärgid, mootorrattakiiver. Päeva fookus on suunatud laste seas ohutu liiklemise võimaluste tutvustamisele.

Sel korral on tähelepanu all liikluse juubilarid, kes kõik on olulised ja vajalikud liiklus-ohutuse tagamiseks. “Nii näiteks on valgete kriipsudega rada ohutuks tee ületamiseks kasutusel juba 75 aastat ja esimesed turvavööd toodeti Norma poolt 40 aastat tagasi,” rääkis tähtsatest sünnipäevalastest muuseumi liikluskasvatuse pedagoog Triinu Õispuu. Lisaks eelnimetatule väärivad märkimist ka mootorrattakiivri 50., liiklusmärkide 85. ja rattakummi 125. sünnipäevad.

Liiklusteemalisele perepäevale on kutsutud teadmisi jagama ka Tartu Ahhaa teaduskeskuse liiklusteater “Ahhaa, ettevaatust auto”. “Hoogne etendus räägib, kuidas on seotud teadus ja liiklusohutus. Kindlasti saavad palju kasulikke teadmisi nii jalakäija, jalgrattur kui ka autojuht, ning kõike seda muidugi Ahhaa teadusteatrile omases ootamatus ja humoorikas vormis,” selgitas Õispuu liiklusteatri olemust.

Kuna liiklusteemalisi sünnipäevalapsi on palju, siis toimuvad perepäeva tegevused erinevates töötubades, kus on võimalik end proovile panna nii teoreetiliselt kui ka kätt harjutades.  Loe edasi: Turvalisuse tagajad ja abilised liikluses peavad juubelit

Suvi on käes!

Täna kell 8.04 algas kalendri järgi ametlikult suvi ning Pärnu saab taas suvepealinna tiitli. Pealinna tiitel saabus Pärnusse mööda veeteed. 

Tunnistuse, mis kinnitab Pärnu saamist suvepealinnaks, annab Tallinna linnasekretär Toomas Sepp täna kell 15.30 üle Tallinnas Miinisadamas Mereväe patrull-laeva Ristna esindajatele, mis toimetab tunnituse 21. juuniks Pärnusse. Meresadamas võtavad tunnistuse oma valvsa silma alla hoiule Mereväe vanemleitnant Tarmo Kalme ja kaitseliitlane Jaanus Matso.

Suvepealinna tiitli üleandmine leiab aset pidulikult 21. juunil kell 18.00 Kesklinna kail ja Pärnu jõe akvatooriumil.

Tseremoonia algab Muinastule regati stardiga. Pidulikul tseremoonial annab suvepealinna tiitli Pärnule üle Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Toimuvad sõnavõtud. Kohal on ka kevadpealinn Türi ning talvepealinn Otepää esindajad.

Lisaks ootab kohaletulnuid ees palju põnevat. Avatseremooniasse on põimitud nii muusikat kui sporti. Jõel on veeatraktsioonid ja jahtide paraad. Esmakordselt saab Pärnu jõel näha Eestis ainsa hõljuklaua Flyboard esmaesitlust. Esinevad Pärnu Poistekoor, Ivo Linna ja Anti Kammiste ja Tallinna poolse kingitusena suvepealinnale ansambel Põhja-Tallinn. Sündmus on tasuta.

Pärnu on Eestimaa suvepealinn 1996. aastast.

Einar Eiland: Stagnatsioon hävitab meie tulevikupõlvkonda

2012-einareiland

Einar Eiland,

kodanik

Meie ühiskondlike protsesside üheks mõõdupuuks on kujunenud stabiilsus. Hoopis vähem on aga räägitud sellest, milleks meil seda stabiilsust vaja on? Siinkohal lähevad ühiskondlikud  arvamused lahku – ühtedele on vaja stabiilsust selleks, et mitte midagi ei muutuks. Ühiskonnale on stabiilsust vaja selleks, et luua paremat tulevikku.

Ühiskonna tulevikku saab üles ehitada siis, kui noored ise tahavad ehitada ühiskonna tulevikku. Kui aga ühiskonnas on vaja stabiilsust selleks, et mitte midagi ei muutuks, siis vastandab see võimu noore inimese tulevikuperspektiiviga ja noore inimese tulevikku nähakse pigem väljaspool populatsiooni piire ja selle jaoks luuakse ka vastavad ideaalid. Vaadates meie noorte inimeste lahkumist regioonidest pole kahtlustki, kumma kuvandiga meie riik tegeleb.

Seega oleme jõudnud  mõttelaadilise tõkendini, mis takistab põlvkonnavahetust ja seega ei saa toimuda areng, mille tulemusena oleks homne päev parem kui eilne. Seega on aegamisi jõutud nii kaugele, et inimeste peades domineerib eliidile allumisvajadus, mitte arenemisvajadus. Tähtsaks muutub ka see, mida eliit näitena presidendi näol välja ütles, mitte see, milline on reaalne areng ja inimese roll selle arengu tagamisel.

Selline võim saab aga eksiteerida lubatavuse piirides ja lubajaks on rahvas. Meil kipub aga rahvas eksisteerima nendes piirides, mida võim talle lubab. Tulemusena oleme saanud kõikide sõja kõikide vastu ning sisuliselt on see kodusõda, kus rahvas peab olema sõjapõgeniku staatuses ning valitseb poliitilise võimu sektantlus.  Sõjaseisukorras on keeruline ka populatsiooni paljunemine ja üksikvanematel on aina vähem aega  pühenduda järeltuleva põlvkonna kasvatamisele ja eneseharimisele. Seega on iga järeltuleva põlvkonna vaimne ja füüsiline tervis aina kehvem. See aga kindlustab sektantliku võimu levikut.

Ilmselt oleks ebaõige sellise olukorra loomisel kiita olemasolevat võimu, sest võim on kui haridussüsteem, mis programmeerib inimesi vastavalt käituma. Kui võimu eesmärgiks on programmeerida inimest võimule stabiilselt alluma, siis see vastandub pikemas perspektiivis uuenemisvõime ja inimsusega. Siin on suur vahe – kas noor inimene õpib asjad ära selleks, et alluda paremini võimule, või õpib ta asjad ära selleks, et juhtida riiki ja ühiskonda. Vastavalt sellele luukase ka vastavad õppekavad ja luuakse vastavad pühakirjatekstid. Loe edasi: Einar Eiland: Stagnatsioon hävitab meie tulevikupõlvkonda

Viljandimaa Maakaitsepäeva tähistatakse suurejooneliselt Mõisakülas

Võidupühal, 23. juunil tähistatakse traditsiooniliseks saanud Maakaitsepäeva Mõisakülas. Seekordne sündmus tõotab tulla eriti elamusterohke ning põhjust sinna koguneda on kõikidel Viljandimaa elanikel. Mõisakülas jätkub tegevusi ja uudistamist päeva jooksul tervele perele.

Võidupüha ja maakaitsepäeva tähistamine algab pühapäeval, 23. juunil kell 10.15 mälestustseremooniaga maakonnakeskuses Viljandis J. Laidoneri mälestussamba juures, kus riigi-, maakonna- ja linna esindajad asetavad pärjad ning siis liigutakse Vabadussõjas langenute mälestusmärgi juures Vanal kalmistul. Seejärel kell 11 toimub pidupäeva jumalateenistus Viljandi Pauluse kirikus.

Alates kell 11 saab Mõisaküla kesklinnas hoo sisse maakaitsepäev, kus oma tööd, tehnikat ja varustust on tutvustamas Viljandi maakonna jõustruktuurid. Toimuvad Kaitseliidu, Politsei, Päästeameti ja Punase Risti esitlused. Näiteks toimub kaitseliidu relvastatud mini-kaitselahing, politsei peatab ekstreemsel moel liiklusrikkujat, päästeamet näitab autosse lõksu jäänud inimese päästmist, liiklusõnnetuses kannatanule osutab esmaabi Punane Rist jne. Lapsi paelub kaitseliidu ja päästeameti tehnika ning relvad.

Lõunaajal pakutakse kõikidele soovijatele tasuta sõdurisuppi ning ametliku osa lõpetab alates kell 14.15 keskväljakul algav võidutule üleandmise tseremoonia omavalitsuste esindajatele.

Mõisaküla pakub pidustuste raames lisaks kõikidele linlastele ja külalistele kogu päeva vältel mitmekesist laada- ja kultuuriprogrammi ning näitusi. http://sakala.kaitseliit.ee/et/maakaitsepaev

Maavanem Lembit Kruuse sõnul saavad kõik kodanikud otsesemalt või kaudsemalt kaasa aidata Eesti julgeoleku ja -kaitsetahte arengule. “Turvalisus ei koosne ainult sõjalisest jõust. See on meie oma inimeste tahe midagi ise, omal algatusel korda saata kodukoha, keskkonna, kultuuri – meie oma riigi heaks.”

1919. aasta juuni mängis eestlastele kätte ainukordse võimaluse, mil lätlaste ja eestlaste ühine võit Võnnu all lubas Eestil koondada kogu sõjajõu idarindele peavaenlase vastu. Juba sügisel tegigi vastane Eestile nende ajaloo ainsa rahupakkumise. Saime vabaks ja saavutasime rahu.

Mahladele suhkru lisamine keelustatakse

Valitsus kehtestas täna oma määrusega uued mahlatoodete koostise- ja kvaliteedinõuded, millega keelustatakse mahladele suhkru lisamine. Määrusega viiakse Eestis kehtivad nõuded vastavusse Euroopa Liidu direktiiviga.

Valitsuse määrus “Mahlatoodete koostis- ja kvaliteedinõuded ning märgistamise erinõuded” keelustab alates 28. oktoobrist 2013 suhkrute lisamise mahlale, mahlakontsentraadile, kontsentraadist toodetud mahlale, mahlapulbrile ja tõmmismahlale.

“See aitab muuta inimeste toidulauda tervislikumaks. Kuigi Eestis toodetud mahladele üldiselt suhkruid ei lisata, on paljude teiste riikide toidutootmises mahladele suhkru lisamine veel üpris tavapärane,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Praegu kehtiva korra järgi võib mahlatoodete maitse parandamiseks lisada suhkrut kuni 15 grammi ja magustamise eesmärgil kuni 150 grammi liitri kohta.

Erandina võib uue määruse järgi lisada suhkrut vaid astelpajumahlale. Määrusega sätestatakse ka nõuded tõmmismahlale (ing k water extracted fruit juice) ja tomatist valmistatud mahlatoodetele.

Uus kord jõustub 28. oktoobril 2013. Juba turule viidud või seniste nõuete kohaselt märgistatud tooteid on lubatud turustada kuni 28. aprillini 2015.

Täna avatakse Tartus Lõuna-Eestit tutvustav teekond “Elu kahe maailma piiril”

Täna avatakse Tartus kuue Lõuna-Eesti maakonna Leader tegevusgruppide, omavalitsuste ja kogukondade koostöös ettevalmistatud projekt, mille raames tähistatakse 21 põneva looga paika National Geographicu kollase aknaga – nii sünnib Lõuna-Eestit tutvustav teekond “Elu kahe maailma piiril”.

Teekonna avamine toimub neljapäeval kell 18:00-19:15 Tartus Raekoja platsil, sest Tartu on väravaks Lõuna-Eestisse. Avasündmusele, kus esinevad Lõuna-Eesti laulu- ja tantsukollektiivid, on oodatud kõik huvilised. Sündmuse käigus avatakse pidulikult Tartu linna südames paiknev National Geographicu kollane aken, mis hakkab tähistama teekonna algust. Tartu Kaubamajas näeb fotograaf Sven Začeki loodusfotode näitust “Elu kahe maailma piiril”.

Tegemist on kuue Lõuna-Eesti maakonna koostööprojektiga, kus maakogukonnad ja linnad on ühendanud oma jõud Lõuna-Eesti tutvustamiseks. Projekti raames National Geographicu kollaste akendega tähistatud teekond “Elu kahe maailma piiril” jutustab loo ühest erilisest paigast Euroopa Liidu piiril, Venemaa ja Läti kõrval, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Rohkem infot teekonna ja välja valitud paikade kohta leiab aadressilt www.visitsouthestonia.com. Loe edasi: Täna avatakse Tartus Lõuna-Eestit tutvustav teekond “Elu kahe maailma piiril”

Tõelised Komissar Rexid kogu maailmast võistlevad Eestis meistritiitli eest

Kolmevõistluse üks osaala: kaitse. Foto: Kalev Lilleorg/klubi Sportkoer
Kolmevõistluse üks osaala: kaitse. Foto: Kalev Lilleorg/klubi Sportkoer

13.-14. juulil 2013 võistlevad Rakveres teenistuskoerte kolmevõistlusel Eesti, Läti ja Leedu ning Põhjamaade parimad saksa lambakoerad, malinoisid jt jäljeajamises, kuulekuses ja kaitses.

Eesti esimese rahvusvahelise koerte kolmevõistluse (saksa k lühend IPO) kolmest osaalast on pealtvaataja jaoks kõige põnevam kuulekus ja kaitse. Mitmekordse Eesti koerte kolmevõistluse meistri ja maratonijooksja Kairi Viherpuu sõnul on vaatajatel raske ükskõikseks jääda, kui koer alustab platsil “päti” otsimist. “On tavaline, et pealtvaatajad hoiavad hinge kinni, kui koer “päti rünnaku” enesekindlalt tõrjub, temaga võitleb ning hoogsa hüppega rajalt maha võtab,” rääkis Viherpuu. Kõige selle juures on koer siiski omaniku kontrolli all ja peab lõpetama rünnaku koerajuhi esimese käsu peale.

Võistluse korraldaja ja tuntud koertekoolitaja Aivo Oblikase sõnul on selline rahvusvaheline võistlus Eestile mitmeti kasulik, kuna aitab kaasa koerte koolitamise vajalikkuse teadvustamisele.

“Meie soov on näidata, et koolitatud koer on üks õnnelik koer, et koer naudib ja vajab inimesega koostööd ning et koerasport on üks võimalus pakkuda oma koerale, ja ka endale, täisväärtuslikku elu,” lisas Oblikas.

Koos rahvusvahelise võistlusega toimuvad Rakveres ka Eesti Meistrivõistlused IPOs ehk (saksa k Internationale Prüfungsordnung), kus selgitatakse välja Eesti IPO ehk kolmevõistluse 2013. aasta meister.

Nii rahvusvahelise kui ka Eesti meistrivõistluse korraldab Klubi Sportkoer koostöös Eesti Kennelliidu Koerte Koolitust Koordineeriva koguga (EKL-KKK). Võistluse üheks kohtunikuks on Pentti Rapila Soomest, teine kohtunik on ajakirja Koer peatoimetaja ja EKL-KKK juht Vilve Roosioks.

Fotokonkurss- Pärijata pole pärandit

Konkurss on korraldatud Kultuuripärandi aasta 2013 ja Täiskasvanud Õppija Nädala (TÕN) raames VI Fotokonkurss “Elukestev õppija kultuuriruumis” 31.05 – 20.09.2013.
Konkursi eesmärk on, et inimesed teadvustaksid kultuuripärandit kõikjal enda ümber ning mõistaksid, et seda tuleb ühiselt hoida – kultuuripärand on meie identiteedi osa ja alus.

Konkursile on osalema oodatud kõik huvilised alates õpilastest kuni ettevõtjateni, v.a. komisjoni liikmed. Üks autor võib esitada kuni 3 fotot või kolmest fotost koosneva piltide seeria, fotosid võib konkursile esitada ainult autor ise. Konkursitööde esitamise viimane tähtaeg on 20.09.2013 kell 15.00.

Konkursi teemad on:
Peateema: Pärijata pole pärandit
• Inimesed kultuuriruumides.
• Kultuuripärand kogukonna väärtushinnangutes.
• „Kuldsed käed“
• Õppimine läbi kultuuripärandi.
• Vanaemalt (-isalt) lapsele.
• Traditsioonide säilitamine ja nende elus hoidmine.

Täpsemalt saab lugeda tingimuste ja auhindade kohta Pärnumaa Kutsehariduskeskuse kodulehelt