Pärijata pole pärandit! – nii on sõnastatud 2013 kultuuripärandi aasta
moto.
Liikumine Kodukant koostas ülevaate 2013. aasta külavanemate ametimärkidest ning andmebaasi nende kandjatest.
Kokku saadi 26 märgi kirjeldus, mida saab vaadata uuenenud kodulehel www.külad.ee. <http://www.k%FClad.ee/>
Kodulehe Eesti kaardilt näed valdu ja külasid, kus märgid kasutusel.Vaadata saab ka 1937.aasta külavanema ametimärki.
Projekti edukust näitab see, et Ajaloomuuseum soovib kogutud materjali, sh originaalmärke oma valdusesse.
Suur tänu valdadele ja küladele, kes ühe märgi muuseumile annetavad.Kultuuripärandi aasta moto on külaliikumises reaalsuseks saanud.
Loe edasi: http://www.kodukant.ee/index.php?id=&news_id=103372
Külli Vollmer
külakultuuri valdkonna juht
Eesti Külaliikumine Kodukant
Tel. 5114027
kylli@kodukant.ee
www.kodukant.ee
Kuu: oktoober 2013
Päästeamet kutsub osalema postrikonkursil „Kodu tuleohutuks“
Päästeamet ootab inimesi alates 16. eluaastast osa võtma postrikonkursist teemal „Kodu tuleohutuks“. Osalemiseks tuleb esitada originaalne hüüdlausega poster, mis propageerib kodust tuleohutust ning motiveerib inimesi selle eest hoolt kandma. Postrite saatmise viimane tähtaeg on 10. november. Konkursi korraldamisega juhib Päästeamet inimeste tähelepanu koduse tuleohutuse tähtsusele.
„Postrikonkursi eesmärk on suunata inimesi loominguliste lahenduste kaudu tuleohutuse teemal kaasa mõtlema. Seekordne loomingukonkurss keskendub just kodusele tuleohutusele, et inimesed pööraksid rohkem tähelepanu end ümbritsevale keskkonnale ja selle ohutuks muutmisele,“ selgitas konkursi tähtsust Päästeameti ennetustöö osakonna peaspetsialist Kädli Rooste. Loe edasi: Päästeamet kutsub osalema postrikonkursil „Kodu tuleohutuks“
Märka vabatahtlikke ja nende tegusid!
Aasta teises pooles püüab iga valdkond leida oma ala tublimaid tegijaid
ja neid kuidagi esile tuua.Küll oodatakse ettepanekuid parimate põllumeeste, talupidajate, tublide kodanike, perede, edukate projektide ja tegude kohta.
Ka vabatahtlike valdkond on see, kus teil igaühel on võimalus avara
pilguga ringi vaadata ja esitada 31.oktoobrini kedagi tunnustamiseks.
Külades tehakse ju eamus asju vabatahtliku töö korras.
Juhise ja ankeedid leiad:
http://www.kodukant.ee/index.php?id=104075
Sama info on ka Vabatahtlike väravas, kust leiad ka eelmiste aastate
tunnustatavad.
http://www.vabatahtlikud.ee/et/Sundmused/Uleriigiline-vabatahtlike-tunnustamisuritus
Tunnustamine toimub kolmes kategoorias:
Vabatahtlik – tunnustame vabatahtlikke, kes tegutsevad oma kodukohas vabatahtlikuna pikemaajaliselt.
Vabatahtlike kaasaja, juhendaja – tunnustame vabaühendusi või inimesi (juhendajaid), kes on pikemaajaliselt vabatahtlikke juhendanud, neid tegevustesse
kaasanud, hoidnud ja innustanud.
Ettevõte või asutus – tunnustame ettevõtet või asutust, mis soodustab oma
töötajate vabatahtlikku tegevust vabaühendus(t)es.
Märka vabatahtlikke ja nende tegusid!
Ära ole kidakeelne nende kiitmisel, sest see mis tegijale tundub loomulik võib olla kellelegi inspiratsiooni allikaks.
Külli Vollmer
külakultuuri valdkonna juht
Eesti Külaliikumine Kodukant
Tel. 5114027
kylli@kodukant.ee
www.kodukant.ee
Lihaveisekasvatajaid ähvardab toetuse suur vähenemine
Lihaveisekasvatajad on tuleviku suhtes murelikud, sest uues maaelu arengukavas väheneb mahepõllumajanduse toetus püsirohumaa hektari kohta ligikaudu kolmekordselt, kirjutab Ain Lember Saarte Hääles.
Kuna lihaveisekasvatust ei toetata ka loomade heaolu meetmes, seab see lihaveisekasvatajad võrreldes teiste põllumajandustootjatega ebavõrdsesse olukorda, kirjutatakse Saarte Hääles.
Rääkides aga mahepõllumajanduse toetusest, siis püsirohumaa mahetoetus langeb uue maaelu arengukava kohaselt 77 eurolt 25 eurole hektari kohta. Kuigi mahetoetus loomühiku kohta tõuseb 32 eurolt 60 eurole, väheneb lihaveisekasvataja mahetoetus 2015. aastal kokkuvõttes praegusega võrreldes 50%.
Näiteks mahetootja, kellel on 100 ha maad ja 30 loomühikut loomi, saab praegu 8627,8 eurot mahetoetust, 2015. aastal aga hakkab saama 4300 eurot mahetoetust.
Samal ajal tõuseb hektaritoetus sertifitseeritud teravilja maheseemne kasvatamisel 119 eurolt 132 eurole, kartulikasvatamisel 119 eurolt 210 eurole ja köögiviljakasvatuses 349 eurolt 600 eurole. Loe edasi: Lihaveisekasvatajaid ähvardab toetuse suur vähenemine
Vanemuise teatris toimub pühapäeval hooaja esimene teatrikohtumine
Pühapäeval, 13. oktoobril algusega kell 17 toimub Vanemuise suures majas selle hooaja esimene loeng teatrikohtumiste sarjast. Itaalia suursaadik Tema Ekstsellents Hr. Marco Clemente räägib Giuseppe Verdist. Teatriloengule järgneb Verdi ooperi “Trubaduur” etendus algusega kell 19. Teatrikohtumisele pääseb etenduse piletiga. Hooajal 2013/2014 toimub ühtekokku seitse teatrikohtumist. Sel kuul toimub kohtumine ka zooloog Andrei Turovskiga, kes 23. oktoobril etenduse “Üksildane lääs” eel räägib peresuhetest loomariigis.
Esimene loeng on aga pühendatud Giuseppe Fortunino Francesco Verdi kahesajandale sünniaastapäevale. Itaalia üks tuntumaid heliloojaid sündis 10. oktoobril 1813. Geniaalsete ooperite loojana oli ja on Verdi muusika itaallaste jaoks erilise tähendusega, tema teoseid on seotud Itaalia vabadusvõitlusega 19. sajandil.
Hõimurahvaste tantsud Tartu tantsuklubis
9. oktoobril kell 20.00-24.00 on Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu) hõimurahvaste tantsude õhtu. Eestis on tavaks saanud oktoobrikuus tähistada hõimupäevi, mida seekord peetakse 25. korda. Seoses sellega on järgmise Tartu tantsuklubi sisu tavapärasest rohkem soome-ugri aladelt pärit rahvatantsude päralt. Huvilistel on võimalus õppida tantsurühma Röntyskä liikmete juhendamisel ingerlaste ja teiste hõimurahvaste seas levinud rahvatantse. Seekord keskendutakse kadrillidele ja paaristantsudele, mida tavatseti tantsida Ingerimaal, Karjalas, Soomes ja Vepsa aladel.
Ingeri tantsurühm Röntyskä on Tartus tegutsenud 2002. aasta sügisest. Selle aja jooksul on rühmaga liitunud paljud ingerlased ja teisedki, kel on huvi ingeri tantsupärimuse vastu. Ühised ekspeditsioonid on muutnud tantsurühma tugevaks sõpruskonnaks. Lisaks on nad aastatega omandanud oskuse süvitsi käsitleda tantsupärimust ja meelsasti jagatakse oma tantsuoskusi teistega. Loomulikult ei puudu tantsuklubist ka tuttavlikud eesti rahvatantsud.
Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.
Nädalavahetusel vaadeldi Eestis üle saja tuhande linnu
Nädalavahetusel toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel osales pea nelikümmend Euroopa riiki, kus esialgsetel andmetel loendati kokku 2,4 miljonit lindu. Eestis oli pühapäeva pealelõunaks kokku loetud 112 000 lindu 147 liigist. Kõige arvukamateks liikideks olid valgepõsk-lagle (31700 lindu), aul (6500), kuldnokk (5700), siisike (5500) ja kalakajas (5300).
Kõige sagedamini nähtud liikideks olid rasvatihane, pasknäär, suur-kirjurähn, harakas ja musträstas. Suuri haruldusi vaatluspäevadel ei nähtud, kuid silma jäi mitmeid rändele hilinenud liike, näiteks öösorr, piiritaja, hall-kärbsenäpp, ristpart, suur-koovitaja, kalakotkas jt. Üllatavalt palju kohati ka Eesti rahvuslindu suitsupääsukest. Selle põhjuseks on ilmselt püsivalt soojad ilmad.
Selgunud on Viljandimaa aasta õpetajad
Sel aastal pälvivad Viljandimaa aasta õpetaja tiitli 8 haridustöötajat.Lisaks tänatakse ka kõiki Viljandimaalt tiitlile esitatud 16 nominenti. Aasta õpetaja tiitliga tunnustamise eesmärgiks on tõsta esile ja tutvustada üldsusele enim kolleegide, õpilaste ja ka lastevanemate poolehoiu võitnud õpetajaid, haridusasutuste juhte ja teisi haridustöötajaid. Nominentideks esitatud ja tiitli pälvinute töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isiksusteks ning positiivselt mõjutanud haridusasutuse, piirkonna ja Eesti elu laiemalt.
“Minu austus ja lugupidamine kõikidele õpetajatele, kellele on nende amet kutsumuseks. Õppeaine saab elu sisse tänu inimesele, kes seda teistele edasi annab. Inspireerivaid õpetajaid on vaja iga lapse ellu, sest just nemad aitavad väärtustada haridust ja haritust,” kinnitas Viljandi maavanem Lembit Kruuse. Tänuüritus Viljandimaa aasta õpetajatele leidis aset täna kohvikus Harmoonia.
Viljandimaa aasta õpetaja 2013 tiitli pälvisid:
- Eva Libe, Viljandi Gümnaasium
- Rita Kadaja, Leie Põhikool
- Sirje Urbel, Suure-Jaani Gümnaasium
- Tiia Parik, Heimtali Põhikool
- Riina Kukk, Sürgavere lasteaed-põhikool
- Luive Rehand, Viiratsi lasteaed
- Ülle Luisk, Viljandi Gümnaasium
- Arnold Pastak, Olustvere Maamajandus- ja teeninduskool
Pühajärve kokad keetsid ja küpsetasid Riia tipprestoranis
Õhtusöök valmis koostöös Le Dome restorani meeskonnaga. Pühajärve Restorani peakoka Rait Kitse sõnul on selline rahvusvaheline koostöö inspireeriv, annab uusi ideid ning häid kontakte. „Au on töötada koos Läti tippkokkade paremikku kuuluva Maris Astics´iga ja tema meeskonnaga,“ kinnitas Rait Kits.
Juba 10. oktoobril on aga Maris Astics Tartus Caffee Truffes ja 11. oktoobril GMP Clubhoteli Pühajärve Restoranis. Maris Astics on hinnatud tippkokk, mitmete kokanduslike auhindade võitja ja noorte kokkade koolitaja Riia Restoraniteeninduse koolis, kes on ehitanud üles Riia tunnustatud a´la carte restorani Le Dome. Asticsi sõnul on ehe Läti toit pärit metsikust loodusest ning seda ideed järgib ta ka galaõhtusöögi menüüs. Muuhulgas annab Maris Astics meistriklassi ka Tartu Kutsehariduskeskuse toitlustuse eriala õpetajatele-professionaalidele.
Eesti-Läti programmist rahastatava FOODART projekti eesmärgiks on tugevdada sidemeid kohalike toidutootjate ning restoranide vahel. Projekti raames koolitati toidu tootjaid ning abistati neid uute kvaliteetsete toodete arendamisel ja pakendite disainis ja valmis kokaraamat „Kohalik toit: parimad palad naabrite köögist“, mille esitlus on 11. oktoobril Otepääl.
“Projekti tulemusena on Eesti ja Läti väikeettevõtjatel valminud uued isikupärased ja ehedad tooted, mida võib julgesti soovitada nii kodu- kui tipprestorani peakokale”, märkis projektijuht Tiiu Marran.
Tutvu üritustega: http://clubhotel.ee/et/restoran/laeti-ohtusoeoek
Allikas: FOODART, SA Põlvamaa Arenduskeskus
Mikk Sarv: Kes me oleme?
Mikk Sarv
Praegusel hingedeajal, kui meenutame oma esivanemaid, veereb mõte taas küsima: kes me eestlastena siis ikkagi oleme? Igaüks meist teab laulu “Õllepruulija” – selle põhjal oleme lähedased sakslastele. Nagu sakslastele, maitseb ka meile hapukapsas, sealiha ja õlu, need on ikka ja alati olemas meie pidulaudadel. Saksa keel oli meie maal asjaajamise ja valitsemise, samuti teadusuuringute ja õpetamise keeleks peaaegu seitse sajandit. Nii võiksime olla saksa kultuuriruumi pisike saareke emamaast eemal, kaugel kirdes.
Meid valitsenud ja hallanud saksakeelne ülikkond võis, vähemalt osaliselt, olla meie oma verd, nii nagu kirjutas arheoloog Marika Mägi kevadel Postimehes. Huvitav on see, et väidetavalt suhtles see ülikkond maarahvaga maakeeles. Maakeel oli neist enamiku jaoks ka esimene keel, mis lapsehoidjate käest omandati. Nii on meie maal elanud rahvas läbi aegade suhelnud omavahel maakeeles ning muu ilmaga saksa keeles. Maailmaga lävimiseks tuli olla saksakeelne ja -meelne.
Samas on maakeelsus ning maameelsus omakorda vorminud ning kujundanud saksakeelseid elanikke meie maal. Kuuldavasti on enne Teist maailmasõda Eestist lahkunud baltisakslased jätkanud Saksamaal omavahel eesti keeles suhtlemist oma identiteedi säilitamiseks. Baltisaksa teadlased on saavutanud silmapaistvaid tulemusi erinevates teadusharudes. Sageli tõmbame nende ja endi vahele terava piiri – sel pole midagi tegemist meie rahva ja keelega. Kuid kas see ikkagi on nõnda?
Kylauudis.ee annab maapiirkondades kandideerijatele võimaluse oma kodukandi probleemidest kirjutada
Külauudised kutsub üles kõiki maapiirkondade valimiskandidaate kirjutama enne valimisi oma kodukandi probleemidest, ettepanekutest nende lahendamiseks ja uutest ideedest oma piirkonna arendamiseks.
Reeglid:
- Arvamusloo võivad kirjutada kõik vallavolikogudesse, välja arvatud vallasiseste linnadega valdadesse (näiteks Otepää) kandideerijad.
- Teksti pikkus on maksimaalselt 3500 tähemärki.
- Tekstis ei tohi teha endale reklaami ega kutsuda üles enda või oma valimisliidu-erakonna eest hääletama.
- Teksti juures võib avaldada oma nime ja koha, kus kandideeritakse, küll aga mitte valimiskandidaadi numbrit.
- Loo juures avaldame autori portreefoto, millel puuduvad erakonna tunnusvärvid ja logo ning kandidaadinumber.
- Arvamuslood avaldame hiljemalt nädal enne kohalike omavalitsuste valimisi ehk hiljemalt 13. oktoobril 2013.
- Kui kylauudis.ee toimetus leiab, et loos puuduvad probleemikäsitlus ja ettepanekud kitsaskohtade lahendamiseks, palutakse lugu ümber kirjutada või seda ei avaldata.
Arvamuslugusid ootame aadressil info@kylauudis.ee kuni 11. oktoobrini.
Nädala foto
Sügisene värvipalett. Foto: Silver Kommusaar
Mahetoodete arendaja pälvis vastutustundliku ettevõtte tiitli 2013
Tallinna ettevõtlusauhindade konkursil jagati tublimatele ettevõtjatele välja auhinnad kuues põhikategoorias. Vastutustundliku ettevõtja tiitli pälvis Loodusvägi OÜ, kes on pühendunud eestimaiste mahetoodete arendusele, tootmisele ja turustamisele ning on hea näide sellest, et ühiskondlik vastutus pole vaid suurte ettevõtete pärusmaa.
„Meisse süstis see auhind kindlasti motivatsiooni, et kogukond ka vähemalt moraalselt vastutustundlikku tegevust toetab,” kommenteeris OÜ Loodusvägi tegevjuht Kristjan Õunamägi.
Samamoodi aitab saadud auhind OÜ Loodusvägi hinnangul vastutustundliku ettevõtlusega seonduvat ka laiemale avalikkusele teadvustada. „Vastutustundlik ettevõtlus tähendab ka seda, et kusagil on olemas vastutustundlik klient, kas mõistab, mida tema iga ost tähendab.“ lausus OÜ Loodusvägi arendusjuht Ahto Vegmann.
OÜ Loodusvägi jaoks tähendab vastutustundlikkus eelkõige hoolimist ja seda, et ettevõtte tegevusel oleks võimalikult väike keskkonnamõju. See tähendab näiteks keskkonnasõbralikult ja mahedalt kasvatatud tooraine kasutamist, eelistades kodumaist toorainet. Ekspordiriikidena eelistab Loodusvägi lähedal asuvaid riike (nt Skandinaaviamaad), et transpordijälg oleks võimalikult väike. Samuti peaksid talunikud ja toote valmistajad saama oma töö eest õiglast hinda.
Loodusväe toodetes kasutatav tooraine on 70-90% pärit Eesti mahetalunikelt ning täpselt on teada, kus mingi tooraine tuleb. „Kui tooteid eksportida, siis toob see ka maaelule kaasa jõudsamat arengut” ütles Kristjan Õunamägi. „Võiksime tootmisel kasutada ju ka odavamat Poola marja või Hiinast toodud toorainet. Selline tegevus tooks küll ajutiselt suuremat kasumit, kuid teame, et pikas perspektiivis voolab raha siiski riigist välja ja sellega saeme juba iseenda oksa.”
Samuti soovib OÜ Loodusvägi kummutada müüti, et vastutustundlik ettevõtlus ei pruugi olla kasumlik. Vastupidi- pikemas perspektiivis tasub vastutustundlik tegevus end ära. “Näiteks kui aastaid kunstväetistega põllult maksimumsaaki taga ajada, siis ühel aastal võib põld lihtsalt anda märku, et tema limiit on täis ja saagist ilma jätta. Või kui annabki vilja, siis lähemal uurimisel näeme, et vilja toitainete sisaldus on kordades ja kordades väiksem,” rääkis OÜ Loodusvägi tegevjuht Kristjan Õunamägi.
Kui 2013nda aasta alguses kuulus OÜ Loodusvägi toodete nimistusse 4 erinevat toodet, siis nüüd kuulub sortimenti 44 toodet, sealhulgas näiteks mahlu, küpsiseid, toorsnäkke, marjapulbreid jm. Tooted valmivad Viljandimaal Eesti Maaülikooli juures tegutsevas Polli Aiandusuuringute Keskuses.
Allikas: OÜ Loodusvägi
Unebuss alustab esmaspäeval ringreisi Tartust
Liiklusstatistika andmetel esineb Eesti teedel liiklussurmasid rohkem kui paljudes teistes Euroopa riikides. Uuringud näitavad, et 35% liiklusõnnetustest on tingitud autojuhi ebapiisavast või halva kvaliteediga unest, sellega seonduvast reaktsioonikiiruse aeglustumisest, roolis tukastamisest või magamajäämisest.
„Unisena auto juhtimine on väga ohtlik, vähemalt sama riskantne kui joobes juhtimine. Seni on autoroolis tähelepanu häirumist seostatud ületöötamisega ning kahjuks liiga sageli ei oska väsimusega harjunud autojuht endal unehäiret kahtlustada,“ selgitab hetkeolukorda Põhja-Eesti Regionaalhaigla kopsuarst-unearst, Eesti Unemeditsiini Seltsi president Erve Sõõru.
Teavituskampaania käigus kogunevad huvigrupid Tallinnas 4. oktoobril toimuvale konverentsile, et teadvustada laiemal tasandil teema tõsidust ja arutada varjatud unisusega tegelemise võimalusi Eestis. Lisainfo konverentsist. Lisaks peatub 7.-11. oktoobril Unebuss viies suuremas Eestimaa linnas – Tartus, Rakveres, Tallinnas, Pärnus ja Viljandis. Loe edasi: Unebuss alustab esmaspäeval ringreisi Tartust
Osale sel nädalavahetusel linnuvaatluspäevadel
5.-6. oktoober on rahvusvahelised linnuvaatluspäevad nimetusega Birdwatch2013, mida korraldatakse juba kahekümnendat aastat. Selle eesmärk on pöörata tähelepanu lindude sügisrände tippajale ja meid ümbritsevale elurikkusele.
Vaatluspäevadel osalemine on väga lihtne, selleks tuleb neil päevil vaid linde vaadata. Seda võib teha pikemal linnuretkel, oma
koduaias või kasvõi koduaknast. Eesti Ornitoloogiaühing pakub mitmel pool Eestis võimalust osaleda ka tasuta juhendajaga linnuretkedel.
Kuna vaatluspäevade tulemustest tehakse nii Eesti kui rahvusvahelisi kokkuvõtteid, palume oma vaatlused ka kirja panna ja ornitoloogiaühingule edastada. Kirja tuleb panna ainult need liigid, keda vaatleja tunneb, kasvõi vares ja rasvatihane. Igal liigil palume hinnata ka kohatud lindude ligikaudset arvu.
Oma vaatluste edastamiseks on sel aastal tänu 5D Vision OÜ vabatahtlikule abile valminud mugav online vaatlusvorm. Kellel internetivõimalus puudub, võib vaatlusnimekirja saata ka postiga aadressil Veski 4, 51005 Tartu. Esmaste kiirkokkuvõtete tegemiseks ootame vaatlustulemusi juba pühapäeval hiljemalt kell 15. Kui selleks ajaks ei jõua, siis palume vaatlused saata hiljemalt 11. oktoobril.
Loe edasi: Osale sel nädalavahetusel linnuvaatluspäevadel
Projekt “Maale elama” lõpetab rahuloluga
Oktoobriga lõpeb kodanikualgatuslik projekt „Maale elama“. Samas käivad ettevalmistused algatuse laiendamiseks üle Eestimaa. Täna kohtuvad projektis osalenud kogukonnad Halliste Rahvamajas Mulgimaal, et võtta kokku saavutused ning vaadata tulevikku. Skype´i kaudu luuakse telesild projekti tulemusel Värska kolinud perega ning tehakse ülevaade sihtgrupi seas läbiviidud veebiküsitlusest. Samuti arutatakse ettepanekuid oktoobri lõpus regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri juures toimuvaks ümarlauaks.
Maale elama kampaania on äratanud paljude eestimaalaste soovi linnast maale kolida. Projekti jooksul on Lõuna-Eesti kogukonnad suhelnud üle 300 huvilisega. Kogukondades koha peal on vastu võetud ja võimalusi näidatud umbes 60 perele. Elukoha on ostnud või elama tulnud 30 peret ja ligikaudu 80 inimest. Kodulehte www.maale-elama.ee on külastanud üle 23 000 inimese. Maal elamise kuvand on meedia abiga muutunud valdavalt positiivseks.
Maale elama algatusega ühinemise vastu on huvi tuntud kõigist Eesti maakondadest, mistõttu on alustatud ettevalmistusi, et muuta algatus üle-eestiliseks. Otsitakse rahastust, et muuta koduleht kogu Eestit katvaks portaaliks elu- ja töökohtadest ning korraldada järgmisel aastal kõiki maakondi kaasav mess.
Kodanikualgatuse „Maale elama“ eesmärgiks on muuta ühiskonna hoiakuid maal elamise suhtes teadlikumaks ja positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi.
Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Allikas: MTÜ Partnerlus
Korteriühistute foorumil tunnustati parimaid ühistuid
Kolmapäeval Tallinnas peetud Eesti Korteriühistute XVI foorumil “Korteriühistute koostöö omavalitsustega ja Euroopa Liidu struktuurivahendid aastateks 2014-2020” selgitati välja ka Eesti parimad ühistud.
Tiitlid läksid tänavu Tallinnas tegutsevatele korteriühistutele. Parimaks korteriühistu juhiks 2013 tunnistati KÜ E.Vilde tee 123 juhatus, tiitliga “Ilus koduümbrus 2013” pärjati KÜ Kaarmaja ning edukaim renoveerimisprojekt 2013 oli KÜ Sõpruse 202 tervikrenoveerimine.
Korterelamute renoveerimine ning selleks eraldatavad toetused olid kõneks ka ühistute ja poliitikute vahelisel debatil, kus leiti, et elamufondi hea käekäigu juures olulised on kõik kolm osapoolt – korteriühistu, riik ja kohalik omavalitsus. Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul on kortermajade renoveerimine äärmiselt oluline. “Energiasäästu kõrval võiks välja tuua teise olulise aspekti, milleks on vara väärtuse tõus elanike endi silmis. Inimesed, kes panustavad maja renoveerimisse, hindavad seda ka rohkem,” rääkis Mardi. “Renoveerimine saab ikka ja alati teoks vaid tänu aktiivsele ühistule,” kiitis ta.
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres.Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
Allikas: Eesti Korteriühistute Liit
KÜSK kutsub kaasa rääkima strateegia valmimisel
Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) nõukogu otsustas 24. septembri koosolekul saata KÜSKi strateegia 2014–2020 eelnõu sihtgrupis avalikuks arutamiseks.
KÜSK on töötanud pisut üle viie aasta kehtiva strateegia alusel. Oleme omandanud kogemusi taotlusvoorude ja konkursside korraldamisel nii sisu kui ka vormi osas. Täpsustunud on sihtgrupi ootused KÜSK suhtes. Uue strateegia eelnõud oleme ette valmistanud enam kui aasta. Lisaks KÜSK töötajatele on panustanud KÜSK nõukogu liikmed ja hindamiseksperdid ning mõned konsultandid.
Strateegia eelnõud tutvustame hea meelega sügisel maakondades toimuvatel infopäevadel, kuid ootame selle kohta kuu aja jooksul meeleldi tagasisidet ka e-kirjana aadressil kysk@kysk.ee. KÜSK strateegia 2014 – 2020 eelnõud saab lugeda: http://www.kysk.ee/sihtasutusest.
Info: Agu Laius, tel 5082997, e-kiri: agu@kysk.ee
Contra uus laulik nägi päevavalgust
Luuletaja Contralt, keda kutsutakse ka rahvalaulikuks, ilmus 14-aastase vaheaja järel taas lauluraamat, pealkirjaga “Neiuke tuli õõtsudes”. Raamatus on teatrietendustele kirjutatud laule, tõlgitud tekste ja mõistagi ka Contra ühte leivanumbrit – “kavereid” tuntud hittidest. NB! Parimad Erisaate laulud ilmuvad kunagi hiljem, päevakajaliste luuletuste raamatus.
“Neiuke tuli õõtsudes” on Gruusias väga populaarne rahvalaul, mis tõstetud tänapäeva Eesti konteksti ja mõistagi ka meie keelde. Raamatu andis välja kirjastus IlmaPress, väljaannet kaunistavad Alar Kriisa joonistatud väljendusrikkad inimtüübid.
Allikas: Contra
Tallinnas korraldatakse reedel e-kaasamise õpituba
Reedel, 4. oktoobril toimub Tallinnas e-kaasamise õpituba “E-kaasamine omavalitsustes – kampaaniast kuni kohaliku poliitika argipäevani”, milles osalevad koos Eesti kohalike omavalitsustega valdkonna tippasjatundjad Rootsist ja Islandilt.
Seminari eesmärk on kogemuse jagamine kolme riigi esindajate vahel: millised e-osalemise katseid on tehtud ja mida saavutatud; kuidas on kodanikud kaasa tulnud omavalitsuse pakutud e-lahendustega; millised on tulemused poliitikute ja ametnike poolt vaadates.
Seminari eestvedaja Hille Hinsbergi sõnul tutvustab Rootsi linna Haparanda esindaja, mida on kaasa toonud petitsioonide portaali avamine linna poolt.
„Islandi pealinna osalusportaal Better Rejkjavik on üleilmselt tuntud, kuna seal osales 40% linnaelanikest, tehes oma ettepanekuid enne kohaliku omavalitsuse valimisi. Portaal on peale valimisi käigus pidevalt ning selles esitatud ettepanekuid vaadatakse läbi linnavalitsuse istungitel ning eraldatakse raha ideede elluviimiseks,“ selgitab Hinsberg.
Samuti toovad Eesti kohalikud omavalitsused näiteid e-kaasamise lahendustest, sealhulgas Tartu linna algatusest kaasata elanike arvamusi eelarve kujundamisel ning uuest mobiili-APPist „teata probleemist linnale“.
Analüüsitakse ka Rahvakogu kogemust, kus veebi kaudu toimus ettepanekute kogumine erakondade rahastamise ja läbipaistvuse teemal. Hetkel tegeleb erakondade rahastamise eelnõu ettevalmistamisega Riigikogu. Eelnõus on arvestatud mitme Rahvakogus esitatud ettepanekuga.
Seminari käigus töötatakse välja konkreetsed soovitused, mida saab igas omavalitsuses rakendada kui on poliitikutel soovi pidada dialoogi, ametnikud valmis tegutsema ja kogukond aktiivne.
Seminar „E-valitsemine ja e-kaasamine omavalitsustes: Eesti, Rootsi ja Islandi kogemus ja soovitused tulevikuks“ toimub reedel, 4. oktoobril kell 14:00-17:00 Riigikogu Teabekeskuses (Toompea 1, Tallinn).
Allikas: Praxis
Mahetootjad soovivad tõhustada koostööd teadlastega
„Mahetootjate ees on praegu selge küsimus, kuidas tuua mahedana toodetud toit konkurentsivõimelise hinnaga mahedana märgistatuna meie toidulauale. Praegu müüakse mahetoodang sageli tavatoodanguna maha ja tootja kaotab sellega konkurentsieelise,“ ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.
„Mahepõllumajanduse tootlikkuse kasvu võti on kindlasti teadlaste ja tootjate koostöös. Praegu tehakse uuringuid vähestel teemadel ja need ei kata kogu valdkonda,“ ütles Kevvai. „Senisest enam on vaja teha pikaajalisi tootmiskatseid, kuhu kaastakse ka tootjad.“
Töörühma kohtumisel leiti, et ka tootjate koolitus ja nõustamine vajab süsteemsemat lähenemist ning vaja oleks mahepõllumajanduse erialaõpet kutse- ja pikemas perspektiivis ka kõrghariduse tasemel.
Mahepõllumajanduse arengukava on kavas valmis saada 2014. aasta alguseks, järgmise töögrupi teema on töötlemine (sh toitlustamine), turustamine ja järelevalve.
Mahepõllumajanduse uue arengukava koostamisse on kaasatud TÜ Eesti Mahe, Eesti Mahepõllumajanduse SA, MTÜ Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Eesti Biodünaamika Ühing, Läänemaa Mahetootjate Selts, MTÜ Saare Mahe, MTÜ Hiiumahe, SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Eesti Maaülikool, Harju Mahetootjate Ühing, Wiru Vili TÜ, Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik TÜ, MTÜ Virumaa Mahetootjad, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Eesti Põllumeeste Keskliit, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Aiandusliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Põllumajandusamet ning Veterinaar- ja Toiduamet.
Allikas: Põllumajandusministeerium
Laupäeval on Pirital lasteasjade kirbuturg
Pirita Ettevõtluse Koda korraldab laupäeval, 5. oktoobril kl 11-14 Pirita Vaba Aja Keskuses lasteasjade kirbuturu.
Kõiki huvilisi kutsutakse lasteasju nii ostma, annetama kui ka niisama heategevuslikku kohvikusse head-paremat sööma!
Kui Sul on vajadus lasteasjade järele, siis see on just see koht, kust võid leida põnevaid ja vajalikke asju hea hinnaga! Teise ringi asjad ei ole sugugi halvemad aga on kindlasti soodsamad. Lisandub veel taaskasutuse tänapäevane ja keskkonnasõbralik mõte. Lisaks kaupade ostule-müügile võib kirbuturul rikkamaks saada toredate uute tutvuste võrra.
Kogu kirbuka ajal töötab ka heategevuslik kohvik, mida korraldab MTÜ Charity Pirital. Pakutakse kuuma ja külma jooki, võileibu, pirukaid ja kooki. Kohvikust saadud tuluga toetab Charity Pirital puuetega laste teraapiaid.
Kui sa ka müüma ega ostma ei tule, siis annetama võid ikka tulla. Seda saab teha kirbuka toimumise ajal. Annetatavad asjad peavad olema korralikud ja puhtad. Annetused lähevad Eesti Suurperede Abistamise Seltsile, kes toimetab need otse abivajavate peredeni üle Eesti ning MTÜ-le Caritas, mis toetab teismelisi emasid ja nende lapsi. Suurpered vajaksid lisaks lasteriietele kõiksuguseid jalanõusid ning meesteriideid, samuti on väga oodatud talveriided. Caritasel oleks konkreetsed abivajajad kahele beebivoodi äärepehmendusele ning kahele suuremale beebivannile. Lisaks vajavad nende hoolealused eelkõige 1,5- 2,5-aastaste riideid. Kui te pakite asjad annetamiseks, siis oleks tore, kui te sinna peale kirjutaksite, mis seal sees on (mis suuruses asjad).
Lisainfot veel Pirita VAK kodulehel
Eesti Keraamikute Liidu aastanäitus Haapsalu linnagaleriis
Homme (04.10, kell 17) avatakse Eesti Keraamikute Liidu aastanäitus Haapsalu linnagaleriis. Näituse teemaks on seekord “Muda ja instinkt”.
Seekordsel aastanäitusel on keraamikute eesmärgiks spontaanne ja mänguline lähenemine oma põhilisele töömaterjalile – savile. Näituse toimumiskoht, Haapsalu, pakub oma väärika mudaajalooga heldelt võimalusi leidmaks seoseid savi ja muda vahel. Näituse avamisel toimub performance kunstirühmituselt “Laik”, täpsemalt saab osalejate kohta kohta lugeda SIIT
Näitus jääb avatuks kuni 04.11.13, täiendav info: Külli Kõiv, tel.56636895
Botaanikaaia näitus “Söödavat maa alt ja maa pealt”
Laupäeval avatakse Tallinna Botaanikaaias näitus, kus saab tutvuda nii kodumaiste kui ka kaugetelt maadelt kaasa toodud vahvate viljade, mugulate, sibulate ja seemnetega, millest paljud kõlbavad tarvitada söögiks ja jookide valmistamiseks. Näitus ise jääb avatuks 5.–13. oktoober, avanädalavahetusel on kõikidel külastajatel võimalik osta ka maitsvaid õunu.
5.oktoobril kell 2 toimub ka Eesti Taimekasvatuse Instituudi teaduri Ingrid Benderi loeng ‘Tomatikasvatuse rõõmud ja mured’.
Näitusest ja eksponaatidest saab täpsemalt lugeda Botaanikaaia kodulehel
Lastekaitse Liit sai 25 aastaseks
Eesti Lastekaitse Liit taastati 2. oktoobril 1988 Viljandis. Liit hakkas koordineerima last kaitsva ja tema arengut toetavat 
kodanikualgatust üle Eesti.
Lastekaitse Liidu esimene president Leo Tamm pöördus toona avalikkuse poole nii: “Lapsi ja peresid puudutavad küsimused on need, mille lahendamisel saab loota eelkõige oma rahvale.”
Toonases üleskutses “Eestimaa laps vajab abi” rõhutas Eesti Lastekaitse Liidu initsiatiivgrupp vabatahtliku omaalgatuse ja ühistegevuse tähtsust laste huvide ning vaimse ja kehalise tervise
kaitseks. Nii usuti kujunevat turvaline elukeskkond, mis soodustab lapse igakülgsele arengule.
Täna, 25 aastat hiljem tõdeme, et ühiskond on jätkuvalt silmitsi samade küsimustega. Lisandunud on uusi väljakutseid. Kuidas näiteks leevendada laste vaesust, kaotada kehaline
karistamine ka kodus või tulla toime interneti ohtudega? Kuidas soodustada lapse osalust ühiskonna elus, et kasvaks vastutustundlik ja kodanikujulge uus põlvkond?
“Lapse parema elu kujundamise nimel peame muutma suhtumist lapsesse, andma talle rohkem õigusi ja kohustusi ning õpetama, kuidas kumbagi edukalt ja ühiskonnakeskselt rakendada. Seni pole
ühiskond lapse häält piisavalt kuulanud ega teda võrdse partnerina kohelnud,” kinnitab MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots, täiendades: “Lapse staatuse kõrval on sama tähtis
tema põhiõigus elada tervena väljaspool vaesust ja arendada maksimaalselt välja kõik oma anded. Edasi tuleb vaadelda last oma pere kontekstis. Pere sotsiaalsus ja majanduslik olukord
mõjutab last. Siin on vaja ümber korraldada senine tugisüsteem. Üksikute toetustega lapsele ja perele ei saa lahendada laste ja perede valuküsimusi.”
Tunnustame riiklikku arengukava laste ja perede heaolu ning toimetuleku toetamiseks. Sellega on tehtud oluline samm laste heaks. Hea algus peab jätkuma ressursside, teadmiste ja ühistöö panustamise kaudu.
Lapse ja tema pere keskset terviklähenemist vajavad nii kavandatav lastekaitseseadus kui üldhariduskooli reform, samuti omavalitsuste haldusreform.
Täname kõiki, kes on andnud lastele ja peredele vaimujõudu ning südamesoojust, tegutsedes vabal tahtel põhineva lastekaitseliikumisele heaks.
Meie väärtused on õnnelike lapse silmades.