
Sabatantsu festival seisab kodumaise tantsuhariduse eest

Hooandja.ee ühisrahastusplatvorm on aasta jooksul aidanud ligi 50 projektil üle 100 000 euro väärtuses toetust koguda. Senini sai keskkonda esitada vaid loomigulisi projekte, kuid nüüd on asjad muutumas.
Hooandja ootab kodanikealgatuslikke projekte, mille esitajateks on seltsid ja teised mittetulundusühingud. Kui teie piirkonna avalikus ruumis võiks olla midagi, mis teeks kohalike elu paremaks, siis on Hooandja just see koht, kuhu oma idee esitada. Võibolla on teil ühissaun, mis vajab parandamist? Park, milles puuduvad pingid? Soovite korraldada kogukonna üritust, millega kaasnevad kulud?
Kõik need projektid ja paljud teisedki on Hooandjasse nüüdsest teretulnud.
Kodanikualgatuslikku Hooandjasse sobivad projektid, mis vajavad ühekordset rahastust, mille tulemus on mõõdetav ja avalikkusega jagatav. Iga projekt peaks pakkuma midagi ka toetajatele, olenevalt toetussummast, olgu selleks siis osalus üritusel, graveeritud nimi pingil vms. Samuti on tarvis kohaliku omavalitsuse põhimõttelist nõusolekut projekti läbiviimiseks juhul, kui on tarvis omavalitsusega kooskõlastust.
Lähema informatsiooni projekti esitamise kohta leiab siit
Lisainformatsioon, küsimused ja projektiideed – info@hooandja.ee
Maksu- ja Tolliameti (MTA) peadirektori Marek Helmi kutsel peeti täna Viljandis strateegiaseminari. Seminaril otsiti koos omavalitsusjuhtide ja ettevõtjatega vastust küsimusele, kuidas koostöös Eesti majandusruumi ausamaks ja efektiivsemaks muuta.
Viljandi maavanem Lembit Kruuse tunnustas avatervituses MTAs rakendatud valdkondlikku kava, mis võimaldab jätta maksuametite teeninduspunktid alles kõikidesse maakonnakeskustesse.
Marek Helm rõhutas MTA strateegiat tutvustades, et nende eesmärk on leida uusi lahendusi ja võimalusi koostööks ettevõtjate ning omavalitsustega. „Ettevõtja unistab ausast konkurentsist. Kohaliku omavalitsuse elu sõltub maksutuludest. MTA tegevuse suhtes ühiskonna ootus kasvab. Kõik need on tinginud vajaduse tõhusama koostöö järele ning meie oleme selleks avatud,“ rääkis Helm. Heade näidetena tõi Helm võimaluse olenevalt elu-või asukohast inimestel pöörduda maksuküsimustes lähimasse büroosse, töö toimub 10 aastat kasutusel olnud e-maksuameti kaasaegsemate võimaluste arendusega, operatiivsuse tagamiseks töötatakse välja vajalikud maksukorraldusseadusandluse muudatused ning veel palju muud. Loe edasi: Maksu- ja tolliamet avas Viljandis maakondlike strateegiaseminaride sarja
Eesti toidutootmis- ja kaubandusettevõtetel on piisavalt suured toiduvarud, et Eesti elanikele jätkuks täiendava tootmiseta toitu kuueks-seitsmeks nädalaks, selgus täna põllumajandusministeeriumis tutvustatud uuringust “Eluks vajalike toiduainete tootmine ja kaubandus hädaolukorras”.
“Uuringu tulemused kinnitavad, et Eesti saaks ka väga raskes olukorras oma elanike toitmisega hakkama,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Toiduainete osas on ettevõtete olemasolevad laovarud piisavalt suured, et ilma täiendava tootmiseta jätkuks toitu kuueks-seitsmeks nädalaks, lisaks elanike endi ja riiklikud toiduvarud. Tavapäraselt toodavad uuringus osalenud ettevõtted kuni kaks korda rohkem päevasest minimaalsest toiduainete vajadusest.
Riskikohtadena näevad ettevõtted elektri ja kütuse kättesaadavuse tagamist. “Näiteks katkestavad kuni seitsmepäevase elektrikatkestuse ajal tegevuse kuni 43% kaubandusettevõtetest ja kuni 55% tootmisettevõtetest. Kütust jätkuks kolmandikul kaupmeestest ja pooltel tootjatel viieks kuni kaheksaks päevaks – tankimisvõimaluse puudumisel võib tekkida probleeme toidu transportimisega,” rääkis Eesti Uuringukeskus OÜ projektijuht Jon Ender. Loe edasi: Uuring: Eesti ettevõtted on hädaolukorras valmis toidu kättesaadavust tagama
XIX Võru Folkloorifestival jätkab hooaega tantsutubadega. Homme osaleb sel oma rahvalaulude ja tantsudega mari folklooriansambel Kudõrongõr (Lumikelleuke).
Marimaal Oršanka rajoonis tegutsev ja 1990. aastal asutatud ansambel esitab ekspeditsioonidel kogutud autentset mari folkloori. Nad püüavad elus hoida vanu mari kombeid, erilist rõhku pannakse rahvariiete säilitamisele ja rahvusliku käsitöö arendamisele. Lisaks kohalikule korjatud folkloorile esitatakse ka teiste mari etniliste gruppide vanu rahvalaule, mille seas onvanad kombe-, pulma- ja nekrutilaulud. Lisaks on repertuaaris rahvatantsud, milles domineerivad vanemad turgi rahvaste mõjutustega idamaride tantsud.
Tantsutoas esitatakse laule ja tantse ning õpetatakse neid kõigile huvilistele tähistades sellega ka mari sangari päeva. Loe edasi: Mari rahvalaulud ja tantsud homme Võru folkloorifestivali tantsutoas Haanjas
Seoses uueneva maaelu arengukavaga on põllumajandusministeeriumis valminud eelseisva maaelu arengu perioodi rahastamiskava, kus erametsaomanikke ootaks ees ülisuur kärbe.
“Kuigi kogu uue perioodi MAK-i eelarve jääb 2007.-2013.a eelarvega samasse suurusjärku, on sealt täielikult puudu Natura 2000 toetus,” nendib EEML-i juhatuse esimees Aira Toss. Veelgi enam, kava näeb ette, et 30% kärbe tuleb ka metsade majandusliku ja ökoloogilise väärtuse parandamise meetmes. EEML-i tegevdirektor ning MAK 2014-2020 ettevalmistava juhtkomisjoni liige Priit Põllumäe tõdeb, et esialgne kava tõepoolest nii ette näeb.
“Arvestades seda, mil määral on metsade hooldamise tegevused viimastel aastatel hoo sisse saanud, on põllumajandusministeeriumi sellekohane ettepanek nördimust tekitav,” märgib EEMLi tegevdirektor Põllumäe ning rõhutab: “Toetus metsade majandusliku ja ökoloogilise väärtuse parandamiseks on väga oluline, sest selle abil teevad Eesti inimesed hooldamist vajavaid metsi korda, võimaldavad kohalikele elanikele lisatööd ja leiba ning kindlustavad selle, et meil sirgub terve ja elujõuline tulevikumets.” Loe edasi: Metsandustoetuste jõuline kärpimine töötab vastu metsade hooldamisele ja elurikkuse säilimisele
Sel laupäeval (27.04) algab Metsanädal 2013. Metsanädala sündmuste põhirõhk langeb käesoleval aastal Metsapealinna 2013 – Elvasse.
Metsanädal avatakse Elvas koos matkahooajaga, Elva Matkakeskusest saavad sel puhul alguse erinevad matkad, toimuvad töötoad ning avatakse Hendrik Relve põlispuude fotonäitus. Üritused algavad kell 10.30 hommikul.
Metsanädala sündmused jätkuvad Elvas pühapäevase hundijuttude õhtuga, uut nädalat alustatakse puidufirmade külastuspäevaga. Järgnevatel päevadel on kavas veel Elva keskkonnapäev, metsakonverents ja metsapealinna lauluvõistlus. Sündmused kulmineeruvad laupäeval, 04. mail metsapealinna kümnenda sünnipäeva tähistamisega. Päev algab juba hommikul kell 9, kui Kultuurikeskus Sinilind ümbruses avatakse metsapealinna laat. Päeva jooksul saab Elvas osa veel puukujurite võistlusest, kellatornijooksust
ning ainulaadse vineerist skulptuuri KÄBI valmimisest.
Sünnipäevapidustused lõpevad kontserdi ja etendusega Elva Lauluväljakul.
Metsanädala üritustega tahab metsapealinn Elva tõsta inimeste arusaama sellest, et metsa on Eestis igal pool. „Pargid, haljas- ja rohealad hõlmavad ligi pool Elva linna territooriumist. Igal aastal istutatakse linna juurde puid ja uuendatakse haljastust,“ rääkis Elva linnapea Toomas Järveoja. Loe edasi: Laupäeval algab Metsanädal
XIX Võru Folkloorifestival jätkab hooaega tantsutubadega. Järgmisel neljapäeval osaleb sel oma rahvalaulude ja tantsudega Mari folklooriansambel Kudõrongõr (Lumikelleuke).
Marimaal Oršanka rajoonis tegutsev ja 1990. aastal asutatud ansambel esitab ekspeditsioonidel kogutud autentset mari folkloori. Nad püüavad elus hoida vanu mari kombeid, erilist rõhku pannakse rahvariiete säilitamisele ja rahvusliku käsitöö arendamisele. Lisaks kohalikule korjatud folkloorile esitatakse ka teiste mari etniliste gruppide vanu rahvalaule, mille seas on vanad kombe-, pulma- ja nekrutilaulud. Lisaks on repertuaaris rahvatantsud, milles domineerivad vanemad turgi rahvaste mõjutustega idamaride tantsud.
Haanja rahvamajas esitatakse laule ja tantse ning õpetatakse neid tantsutoas kõigile huvilistele. Tantsutuba toimub neljapäeval, 25 aprillil algusega kell 19 Haanja rahvamajas.
Hummõn, mahlakuu 25. pääväl algusaga kell 12 lugõ Sännä mõisan umakeelist luulõt 43 aoluulidse Võromaa last. 31 etteastõga pääväst omma’ oodõt ossa saama kõik huvilidsõ’.
14. Artur Adsoni nimelidsel võrokiilsel luulõ lugõmisõ võistlusõl astva’ üles nii latsiaialatsõ’ ku gimnasisti’. Kõgõ inämb om ülesastjit 2.-4. ja 5.-9. klassõ vannusõrühmän.
Latsi lemmikpala’ omma’ tinahavva Wimbergi luulõtus “Kodo” (võro kiilde ümbre pannu Contra), Rihhard Iheri “Vana varõsõ laul” ja Eve Leimanni “Presidendi man”. Kõiki naid esitädäs katõl kõrral. Artur Adsoni luulõtuisi loetas neläl kõrral.
Artur Adsonilõ (1889-1977) pühendet umakiilse loomingu ettekandmisõ mõtõ om edimäst suurt võrokeelist luulõtajat miilde tulõta’ ja tõisigi kiränige võrokiilset loomingut lukõ’. Edimäne luulõvõistlus oll´ Sännän 1999. aastagal Artur Adsoni 110. sünnüaastapäävä avvus.
Luulõ lugõmisõ võistlust kõrraldasõ’ Võro Instituut ja MTÜ Sänna Mõisakeskus kuuhtüün MTÜga Sänna Kultuurimõis. Ilulugõmisõ võistlusõ jaos andsõva’ raha Eesti Kultuurkapital ja Rõugõ vald.
22. aprillil toimus ümber Vaskna järve jooks, millest võttis osa kokku 173 jooksjat ja kepikõndijat.
Jooksu võitis meeste arvestuses Ivar Ivanov ja naiste arvestuses Silja Suija.
Alates sellest aastast kuulub ümber Vaskna järve jooks Võrumaa pikamaajooksusarja ja on selles sarjas hooaja esimene jooks.
Pikamaajooksu sarja lõpetab 19.oktoobril 29. Munamäe-Võru maastikujooks, mille start on Suure Munamäe juures.
Praxis ja Geomedia lõid interaktiivse veebilehe www.kodupilt.ee, mis võrdleb omavalitsustes ja maakondades osutatavaid teenuseid.
“Kodupilt on mõeldud inimestele, kes tunnevad huvi oma koduomavalitsuse – valla või linna – teenuste suhtes ja soovivad neid võrrelda naabritega,” selgitas veebilehe üks autoreist Hille Hinsberg Praxisest.
Valitud on näitajaid valdkondadest nagu haridus, hoolekanne, kogukonnateenused, vaba aja veetmine, vee- ja soojamajandus ning omavalitsuse tulud ja kulud. Näitajaid saab võrrelda omavalitsusüksuste lõikes.
“Võrrelda saab näiteks, milline on kütte või vee eest küsitud hind erinevates omavalitsustes. Samuti, kui palju abivajajaid saab vastu võtta kohalik hooldushaigla ning kui palju tuleb hooldusteenuse eest maksta. Kui palju saab omavalitsus maksutulu või kui suured on investeeringud,” illustreeris veebilehe võimalusi Rivo Noorkõiv Geomediast.
Võrrelda saab kahte omavalitsust ükskõik millisest maakonnast. Samuti saab teenuste kohta ülevaate maakonna kohta keskmiselt.
Veebis esitatav info ei paku kõikide teenuste kohta ammendavaid vastuseid. Pigem on koostajate eesmärk, et inimesel tekiks omavalitsuste võrdlemise käigus küsimusi, mida arutada nii oma kodukoha elanike kui kohaliku omavalitsuse ametnike ja teenuse osutajatega. Teenuste pakkumise suutlikkus on oluline teema ka käima lükatud haldusreformi aruteludes.
Veebilehel kuvatav info on pärit erinevatest avalikest andmekogudest, mida haldavad rahandusministeerium, statistikaamet, konkurentsiamet, pensioniregister, Eesti Hariduse Infosüsteem EHIS, Vabariigi valimiskomisjon, Vee-ettevõtete Liit, spordiregister, põllumajandusministeerium ja Eesti külaliikumine Kodukant.
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi sõnas kommentaariks eilsele uudisele valitsuse otsusse eelnõu kohta laenata
sihtasutusele KredEx täiendavalt 16 miljonit eurot korterelamute renoveerimise toetuseks, et taoline rahasüst on ühistutele
hädavajalik. “Ühistute huvi maju renoveerida on väga suur ja kevad on just renoveerimiste alustamise aeg. Oleks rumal see aeg mööda lasta lihtsalt seepärast, et uued eurorahad pole veel tulnud,” sõnas ta.
Soodsama laenuga kaasfinantseeritakse valdavalt CO2 kvoodi müügitehingutest eraldatavaid sihtotstarbelisi toetusi korterelamute
energiatõhususe parandamiseks.
Mardi sõnul on energiasääst tänase Euroopa üks kõige olulisemaid prioriteete ja oli ka hiljuti Tallinnas peetud Balti elamumajanduse
konverentsil väga teravalt luubi all. Delegaatide poolt vastu ka ühispöördumine Eesti valitsuse ja parlamendi poole, rõhutamaks riigi
toe olulisust korteriühistutele majade renoveerimisel. Konverentsile kogunenud ühistud tegid ettepaneku tagada korteriühistute toetusteks ettenähtud vahendite olemasolu perioodiks 2014 – 2020 kogusummas 200 miljonit eurot. Selle toetuse abil investeerivad ühistud oma majadesse 600 miljonit eurot ning renoveeritakse kompleksselt 2900 kortermaja, mis on ligikaudu 15% kõigist Eesti korterelamutest. Loe edasi: Korteriühistud: toetus majade renoveerimiseks on hädavajalik
Kolmapäeval, 24. aprillil toimub Tartu Kutsehariduskeskuses sekretäride kutsevõistlus „Tippsekretär 2013”, kus oma oskused ja teadmised panevad proovile sekretäritöö viimase kursuse õpilased üle Eesti.
„Sekretäride kutsevõistlus annab sõnumi, et kutseõppe tasemel on võimalik koolitada suurepäraseid sekretäritöö tegijaid,” rääkis kutsevõistluse hindamiskomisjoni esimees Riina Järve-Tammiste, lisades, et õpilaste tase tõuseb igal aastal. „Olen kutsevõistluse hindamiskomisjonis neljandat aastat ja pean tunnistama, et hindamine on raske. Piir võistlejate vahel on imeõhuke,” selgitas Järve-Tammiste.
„Sekretäride kutsevõistlused on hea proovikivi oma võimete, teadmiste ja oskuste testimiseks ning enda pingetaluvuse hindamiseks,” meenutas võistluse eelmise aasta võitja Ingra Küngas. Tema sõnul on võistlus ka hea võimalus jääda silma potentsiaalsetele tööandjatele. Loe edasi: Sekretäride päeval selgub Eesti tippsekretär
26. aprillil kell 19 on Sänna Kultuurimõisas väärtfilmiõhtu, filmiks sel korral klassikaliselt südamlik ja romantiline prantsuse komöödia! “Populaarne tüdruk” (Populaire).
Filmi tegevus toimub 1950. aastate Prantsusmaa provintsis. Noor ja kaunis Rose on kihlatud linna edukaima noormehega, mis tõotab tütarlapsele õdusat ja rahulikku koduperenaise saatust. Paraku muutub kõik hetkel, mil Rose kohtab karismaatilist Louis’i. Nüüd on neil on ühine ja kindel siht vallutada maailm.
Vaata treilerit: http://www.youtube.com/watch?v=x0a_35I5hcE
Osalustasu 2 eurot. Filmiõhtu toimub koostöös Kinobussiga.
Info: Sänna Kultuurimõis, tel 555 88 929, www.kultuurimois.kultuuritehas.ee
1. juunil peetäv III Uma Pido toimus edimäst kõrda vahtsõltvalitu võrokõisi lipu all. Luulõtajal ni joosumehel Contral om pido tähistämises plaan üts umbõ tükk tetä – lipujuusk läbi katsa Vana Võromaa kihlkunna, kokko 340 kilomeetrit. Üritüs nakkas 26. mail Võrolt ni jõud lõpulõ 1. juunil, Uma Pido pääväl, Võron peetävä Keriguplatsi laadamöllü keskel.
Contra juusk päämiselt suuri teie pääl, kohe kõik omma’ oodõtu juuskjale lehvitämä. Seole lisas omma’ joosutrassi lähkün elävä’-olõva’ inemise’-küläseldsi’ lahkõlt oodõtu juuskjale söögipoolist pakma, sest süük om juuskmisõ man väegä tähtis. Nii om egäütel võimalus anda uma osa lipu Umalõ Pidolõ joudmisõl. Tavaperäst spordivõistluisi söögikõrraldust timähavva ei tetä’. Kogo toidus võinu olla’ Võromaal kasvatõt-valmistõt.
Contra joosumarsruuti saa samaaigsõlt kaia’ internetist. Vastav link pandas inne juusku üles ni Uma Pido kodolehele (www.umapido.ee), Uma Pido aoraamaduõhe (umapido.wordpress.com) ku ka Facebooki Uma Pido ja Contra konto pääle. Ka saa nende lehti päält täpsämbät teedüst joosu plaani kottalõ.
Üten või kah juuskõ, sest tempo piässi kõigilõ konte müüdä olõma ja esi saa valida paraja hulga kilomeetrid. Kes juuskmisõst pikembält taht osa võtta – terve päävä vai esiki nädäli, pallõmi Contralõ teedä anda urvaste@gmail.com vai kõlista 5283540. Loe edasi: Võrokõisi lipp juusk Contraga läbi Vana Võromaa
Tere, Päike! Foto: Kylauudis.ee
Konverentsil käsitletakse riikliku arengukava „Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine“ esimese viie tegevusaasta (2008-2012) olulisemaid tulemusi, järgmiste tegevusaastate (2013-2020) peamisi eesmärke ning nende saavutamise eeldusi.
Sündmuse korraldavad Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus, Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühm ja Hiite Maja Sihtasutus. Osalemiseks saab end kirja panna kuni 30.04. sellel võrgulehel: http://goo.gl/ppnDq
Konverentsi kava ja lisateave: http://www.fl.ut.ee/1182553
Aastatel 2008-2012 toimunud Kultuuriministeeriumi valdkondlik arengukava “Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine” on mõeldud ajalooliste rahvuslike kaitsealade erakorralisteks ja kiireloomulisteks päästetöödeks. Võrreldes teiste loodus- ja kultuurimälestistega on pühapaigad olnud ajalooliselt eriti ulatusliku ja püsiva surve all ning on ilmselt Eesti kõige ohustatum mälestiste rühm. Loe edasi: Mais toimub Tallinnas looduslike pühapaikade konverents
Tartu tantsuklubisse on seekord musitseerima kutsutud Heino Elleri nim Tartu Muusikakooli õpilased, kelle südameis on olemas koht ka rahvamuusika jaoks. Tantsuks mängivad Erik Nisu (akordion), Gloria Kadarpik (viiul), Kaisa Kuslapuu (tinavile, torupill), Karl Madis Pennar (kitarr), Laura Kruusamäe (viiul) ja Lauri Kadalipp (cajon). Mängitakse 20. sajandi alguse küla- ja linnapidude tantsumuusikat Eestist ning võõrsilt.
Kõik rahvamuusikasõbrad on oodatud tantsuklubisse lustima. Soovitame enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid ja sõpru. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi toimumisajad 2013. aastal kell 20.00–24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 24. aprillil, 8. mail, 22. mail, 11. septembril, 25. septembril, 9. oktoobril, 23. oktoobril, 6. novembril, 20. novembril, 4. detsembril ja 18. detsembril. Loe edasi: Tartu tantsuklubis astuvad üles Elleri kooli õpilased
1. maist avab uksed Viimsi turg aadressil Kaluri tee 5. Lisaks toimuvad Kirbulaat, komisjonikauplus ja erinevad laadad. Kirbulaata peetakse igal laupäeval, komisjonikauplus on avatud iga päev ja sel nädalavahetusl on tulekul Aprillilaat, mis kestab kaks päeva.
Allikas: Viimsi Turu meeskond
Koos TeateTantsu tantsijatega liigub lipp 15 kilomeetrit tantsu ja muusika saatel, jõudes kell 20 Mooste Viinavabriku õuele, kus toimub XIV eesti rahvamuusikatöötluste festivali Moisekatsi Elohelü avamine.
Põlva Tantsib tantsupäeva raames tantsib end reedel Moostesse üle 200 tantsija ning koos Mooste Rahvamuusikakooli muusikutega pannakse keerlema ka selle kevade esimene Kägara.
117 Uma Pido koorilauljat ja 58 konnakoorilauljat koos festivali külalistega annavad Mooste järve ääres kontserdi loojuvale päikesele.
Põlvamaa pärandiaasta tulehoidja Tiiu Ojasaare ja piduliste rongkäigu saatel jõuab võrokeste lipp peale päikeseloojangut Mooste Folgikotta, jäädes sinna aukohale kuni festivali lõpuni. Festivali laupäevane programm kulmineerub kell 18 võistluskontserdiga, kus 18 kollektiivi 107 muusikuga asuvad omavahel mõõtu võtma rahvamuusika töötlemises. Loe edasi: Võrokeste lipp tantsib reedel Mooste folgile
1. juunil Võro Kubija laulukaarõ all maaha peetäv III võrokeeline laulu- ja rahvapido Uma Pido sai hindäle plakati, mille keskmen omma’ seoaastatsõ pido juhi’ Agu Trolla ja Maive Käos.
„Seokõrdsõ Uma Pido lavastaja Tarmo Tagamõtsa jutu perrä köüt III Uma Pido kokko kunagi pühäs peetü Võhandu jõgi, maa-, jõõ- ja onnõkivi’, pühälikkus ni äripäiv. Timahavvatsõ pido kavan om mitmid laulõ, mille seen om palvõ vai loits. Nä pututasõ kullõja süänd uma puhtusõ ja sügävüsegä. Ka astva pidolt läbi Laheda muti’,“ kõnõlõs Uma Pido kõrraldaja Ursula Zimmermann.
„Ilo ja elo om III Uma Pido ja Võhandu jõõ kivve ütisosa. Kuu aigu inne pito tulõ pilli- ja lauluhelü’ puhtas puhku ja köhätädä – tõnõkõrd ka kapstatünni kaia’ ja uuri, kas hää om alalõ, kas jõvvuga kivi om olõma. Kas maapõhi om alalõ?
Kimmähe om nüüd aig puhta rõiva’ kapist vällä võtta ja üle kaia’. Keväjäne Võhandu vesi om alostanu käüki Kubijalõ, III Umalõ Pidolõ!
Mehe’ – sall õkvas!
Naasõ’ – sukaq sirgõs!
Poiskõsõ’ – pilli’ hõikama!
Tütrigu’ – saia’ ahjo!“
Nii hõikas Uma Pido lavastaja Tarmo Tagamets Võrolt kõigilõ Uma Pido lauljile ja küläliisilõ.
Loe edasi: Uma Pido sai hindäle vahtsõ plakati’
„Võistlus oli ülipõnev,“ rääkis Kevadkarikas 2013 peakorraldaja Mart Kelk. „Võitja selgus alles viimase ala – laasimise järel,“ lisas Kelk. Enne laasimist püsis Olesk teisel kohal, kaotades soomlasele 15 punktiga. Parim juunior oli Helvis Koort, teine Meelis Rus ning kolmas Jarro Mihkelson, kes kõik esindasid võistlustel Luua Metsanduskooli.
Peakorraldaja Mart Kelk lisas, et võistlused oli pingelised, eestlastele pakkusid konkurentsi Leedu, Läti ja Soome raiemehed, kusjuures Soome esindus oli samas kosseisus, millega võideti hiljuti maailmameistrivõistlused. Raeievõistlustel võeti omavahel mõõtu saeketivahetuses, täpsussaagimises, kombineeritud järkamises ja laasimises. Loe edasi: Raievõistlustel Kevadkarikas 2013 võidutses eestlane
Kõik, kellele läheb korda Viljandi kultuurielu ja kodulinna heakord on oodatud 4. mail Sakala Keskuse korraldatavale Suurele Talgupäevale. Kosutavaid talgutöid jätkub tervele perele!
Talgupäev saab alguse kell 11.00 Kaevumäel ning jätkub Sakala Keskuses nostalgilise seminariga „Kiriküüt 20“ ja mõttetalguga „Teeme Ära Viljandi Kunstielu!“. Suur Talgupäev on inspireeritud kunagisest Viljandi linna kunstifestivalist Kiriküüt. Festival toimus esimest korda 1993 aasta kevadel ning ka siis toimus seminar ja aktsioonid linnaruumis.
Üheksakümnendate aastate kiired protsessid ühiskonnas väljendusid aktiivses ja entusiastlikus kultuurielus. Viljandi südames asuvas kultuurimajas, nüüdses Sakala Keskuses, tehti 20 aastat tagasi algust kunstifestivaliga “Kiriküüt”, mis on samuti suure märgilise tähtsusega. Selle sündmuse olulisus Viljandi kunstielus on aga seni põhjalikumalt käsitlemata. Intensiivsetele aegadele on järgnenud ligi kümme aastat introvertsemat tegutsemist.
Tähendab see tegelikult professionaalsemat ja rikkamat hingeelu või on tegemist vaikse hääbumisega? Kuidas edasi minna? Mida saame kunagiste tegijate kogemusest õppida? Kõige tähtsam – kas Viljandi vajaks uut algust ja uut kunstifestivali?
Nende küsimuste üle arutletakse Sakala Keskuse sammassaalis kell 15.00 algaval nostalgilisel seminaril „Kiriküüt 20“ .
Seminarile järgneval „Teeme Ära Viljandi Kunstielu!“ mõttetalgul sõnastame praegused valupunktid ning kaardistame parimad arengusuunad.
Suur talgupäev saab alguse asjaliku toimetamisega lossimägedes kaevumäel. Seal koristame üheskoos talvisest prahist Viljandi ilusa vabaõhulava. Pärast talgutöid ootab Sakala Keskuse hoovis talgusupp ning avatakse Viljandi kunagist värvikat kunstifestivali „Kiriküüt“ meenutav seminar. Loe edasi: Sakala Keskus kutsub Viljandisse suurele talgupäevale
Kui Tartus või Pärnus, rääkimata Tallinnast on avatud juba mitmeid õdusaid omanäoliseid kohvikuid nagu Anna Edasi, Supelsaksad, või Nop, siis Põlvas on see nišš veel täitmata. Põlvas avab esimene kodukohvik uksed 27. aprillil kell 13.00.
Kaks aastat tegutsenud Põlva talupoe tütarlapsed otsutasid selle tühimiku täita ning tulemusena avatakse laupäeva lõuna paiku isevärki toidukoht. Kohvik asub talupoe ruumides ning peale meeliülendavaid saialõhnu, mis hiilivad avatud pagarikojast ka kohviku ja poe poole peale, pakutakse kergemat sooja sööki, põnevaid salateid ning igapäevaselt on valikus ka paar suppi ja praadi.
Kodukohvik on mõeldud lastega peredele, sooja lõunasööki soovivale inimesele, kohvi ja koogi nautlejale, pisematele seltskondadele. Samuti on võimalik vastavatavast kohvikust tellida toitlustust, kas ainult toitude valmistamise näol või peoteenindusena. Rääkimata tortidest, kookidest ja kringlitest.
Põlvas raudteejaama vastas asuv talupood on silma paistnud mitmete huvitavate sündmustega nagu porgandite söömise maailmarekord või kohvikule sisekujundaja otsimine, tasuks 50 aastat tasuta kohvi ja kooki. Ka kodukohvik liidetakse oma tegemistega sellesse mõnusasse melusse ning kuna erinevaid tegevusi on piisavalt rohkesti, et kõik enam talupoe nime alla ei mahu, siis toimuvad ka ristsed, kus kogu sülemile antakse uus nimi Tillu. Loe edasi: Põlvas avab uksed esimene kodukohvik Tillu
Selgusid 2013. aasta Eesti Metsaseltsi ja metsapealinn Elva korraldatud joonistusvõistluse „Metsavaht hunt“ parimad.
Eesti Metsaseltsi ja Elva Linnavalitsuse korraldatud õpilaste joonistusvõistluse „Metsavaht hunt“ saabus töid õpilastelt üle Eesti.
Pildid olid Toomas Järveoja, Elva linnapea, hinnangul väga loomingulised ja huvitavad. Elva linnapea andis välja ka igas vanuseklassis linnapea eripreemia.
Lisaks andis välja Elva Lions Klubi eripreemia Elva Gümnaasiumi 3. klassi õpilasele Eleonoora Korolile.
Loe edasi: Selgunud joonistusvõistluse „Metsavaht hunt“ parimad