Allika tee

Kristel Vilbaste
Kristel Vilbaste

Eelmisel esmaspäeval 18. aprillil sain Ants Taliojalt teate, et Tuhala Nõiakaev hakkas keema. Eks minugi veri läks sest keema ja tuli hirmus tahtmine seda vaatama minna. Paraku lõi kevadine koolitustelaine peakohal kokku ning nii tuhisesin auto seljas ikka ühele ja teisele poole seda uhket Eestimaa imet.

Kuni lõpuks, kolmapäeval, pidi Mikk minema lindistama Rannamõisasse sel suvel Kanal 11 linastuvat Õuehaldjate avasaadet. Nii tuhisesimegi kolmapäeva hommikul autoga Tallinna poole, kui saabus järjekordne sõnum Nõiakaevu hoidjalt Ants Taliojalt: „Tähtis vahevõit! Tallinna Ringkonnakohus tegi kohtuotsuse, millega jättis Paekivitoodete Tehase OÜ ja AS Riverito (endine Merko Kaevandused) appelatsioonkaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.06.2012 otsuse haldusasjas nr. 3 – 11 – 1689 muutmata. Kaebajad saavad küll 30 päeva jooksul Riigikohtusse edasi kaevata. Ja Tuhala Nõiakaev uhab praegu edasi keeda!“

Seda rõõmusõnumit olin oodanud juba tükk aega, märtsikuu kohtuistungust saati. Küllap ootasid seda ka need 65 000 eestlast, kes Nõiakaevu kaitseks allkirja andsid. See on suurim rahvaühtehoidmine peale fosforiidissõda. Ja pole siin midagi imelikku, ikka ja jälle astub maarahvas vastu ahnepäitsidele, kes üritavad kuivendada meie allikad ja kaevud ning sonkida segi viljakandva maa.

Päeva jooksul tuli täpsustavaid sõnumeid aina ja aina. Teine Nõiakaevu kaitsevaim Tanel Ots kirjutas: „Jüripäeval tehtud kohtuotsusega on tegemist on igati tervitatava uudisega vahevõidust Nabala-Tuhala rindel ligi kaks aastat kestnud kohtusaagas. Ajastus on märgiline mitmes mõttes. Jüripäeva legend jutustab vapra rüütli võitu suure ja rahvast aastaid hirmul hoidnud lohe üle.

Nabala saaga aga jätkub. Kohtuvaidlused käivad ju kaevelubade menetlemise tähtajalise peatamise, mitte lõpetamise üle. Siin on iga kodaniku teadlik suhtumine suureks abiks. On tähelepanuväärne, et kohus seadis kaevandajate avalikule huvile kaevanda vastuargumendiks avaliku huvi loodust kaitsta.“

Vähim, mida iga eestlane teha saab on austusavaldus Nõiakaevule ajal, mil nõiad parasjagu vihtlevad, nii võtsimegi peale lindistust sihi Nõiakaevule. Loe edasi: Allika tee

Otepääl toimub traditsiooniline volbriöö teatejooks

Traditsiooniline volbriöö teatejooks toimub 30.aprillil stardiga kell 20.00 Tehvandi staadionilt.

“Võistlema on oodatud igas vanuses spordiklubide võistkonnad, kooli võistkonnad, töökollektiivid, sõprusringid,” ütles Otepää valla spordijuht Martin Teder.

Teatevõistkonda kuulub seitse liiget, kellest vähemalt kolm peavad olema naissoost.

Kogunemine on stardipaigas kell 19.30. Igal jooksjal tuleb läbida 300-400 m. Jooksurada kulgeb järgmiselt:  Tehvandi st. – Valga mnt. – Nüpli tee – Mäe tn – Pühajärve tee – Tartu mnt – (tagasipööre külastuskeskuse eest) Valga mnt – Tehvandi st.

Võistkondi saab eelregistreerida kuni 29.aprillini e-posti aadressil martin.teder@otepaa.ee või telefoni teel +372 5624 2785.

Osavõtt on tasuta. Kõigile on auhinnad ning võitjale rändkarikas.

Volbriöö jooksu korraldab SA Otepää Spordirajatised.

Komöödiateatri etendus “Head isu, näljased!” Rõuge rahvamajas

Head isu, näljased.Esmaspäeval, 29.aprillil, kell 19.00 toimub Rõuge rahvamajas Komöödiateatri etendus “Head isu, näljased!”

Sellist nime kandev näitemäng koosneb kahest loost, mida ühendab söögiteema. Esimese tegevus toimub üksikul saarel, kus nälg võtab silmanägemise ära ja eestlase ainsaks toiduks on teine eestlane. Teises loos on aga süüa nii palju, et selle vastu polegi enam huvi ja janunetakse hoopis raha, võimu ja asjade järele. Eesti elu ilu ja valu lahkavad naisminister, tema meessekretär, nudist, meediamogul, ravimite maaletooja, pankur, kreeklane ja teised. Loomulikult ei puudu armastus ja muud kired.

Teksti kirjutas Peep Pedmanson ja kujunduse tegi Riina Vanhanen. Mängivad Anne Paluver, Henrik Normann, Tarvo Krall ja Merca, kes neljakesi teevad kokku 12 rolli.

Piletid 10 € ja 8 € (õpilane, tudeng, pensionär) müügil Rõuge rahvamajas ja enne etenduse algust kohapeal.

Naljakuu lõpeb ikka naeruga!

Tallinna Vaba Waldorfkool korraldab
hariduskonverentsi ja mõttetalgud

Tallinna Vaba Waldorfkool. Foto: bioneer.ee
Tallinna Vaba Waldorfkool. Foto: bioneer.ee

Tallinna Vabas Waldorfkoolis saab alates 1. septembrist 2013 õppida ka gümnaasiumiklassides. Seoses sellega korraldab kool 4. mail  Tallinnas hariduskonverentsi ja mõttetalgud, et käsitleda keskhariduse praegust olukorda ning waldorfpedagoogika võimalusi kogemusliku ja mõtestava keskhariduse pakkumiseks noortele.

Tallinna Vabast Waldorfkoolist kujuneb Tartu Waldorfgümnaasiumi kõrval teine waldorfpedagoogikat rakendav täistsükli kool Eestis.

„Oleme waldorfgümnaasiumi avamiseks teinud põhjalikku eeltööd ja läbinud kõik vajalikud ettevalmistused ning praegu võime öelda, et sellest sügisest pakume esimese Tallinna koolina gümnaasiumiõpet waldorfpedagoogika alusel,“ lausus loodava gümnaasiumiosa koordinaator ja 10. klassi õpetaja Kristina Šanin.

Waldorfpedagoogika ja waldorfgümnaasiumi tutvustamiseks toimub 4. mail  konverents „Waldorfgümnaasium Tallinnas – mida tähendab keskharidus waldorfkoolis“. Sel päeval saab kuulata loenguid waldorfpedagoogilisest lähenemisest ja töötubades kogeda õppimist waldorfkoolis. Loe edasi: Tallinna Vaba Waldorfkool korraldab
hariduskonverentsi ja mõttetalgud

Kodanikuajakirjanikke ja vallalehtede tegijaid
oodatakse keelekoolitusele

Egle PulleritsKeelehooldekeskus korraldab ajakirjanduse keelele keskenduva täienduskoolituse 30. aprillil kella 14-18 Tartu Ülikoolis Lossi 3-328. Koolitajaks on Egle Pullerits (fotol). Oodatud on oma keelekasutust lihvida soovivad ajakirjanikud, toimetajad, kodanikuajakirjanduse ja omavalitsuste ajalehtede tegijad. Koolitus on tasuta.

Oma osavõtust palutakse teatada e-posti aadressil egle.pullerits@raad.tartu.ee. Koolituse kordaminekuks palutakse saata osalejatel samale aadressile ka oma koostatud tekste (või veebilinke).

Keskkonnaamet avab etnograafilise püsiekspositsiooni

EL_Regionaalareng_horisontaal_520x308Keskkonnaamet avab etnograafilise püsiekspositsiooni Karula rahvuspargi külastuskeskuses 10. mail 2013 algusega kell 12 (Ähijärve küla, Antsla vald, Võrumaa).

Päevakava:

12.00 Avasõnad – Leelo Kukk, Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse alal

12.20-12.40 Kultuuripärand ja rahvuspark – Pille Tomson, keskkonnakonsultant

12.45-13.00 Aida ekspositsiooni kasutamise tingimused ja edasine kasutamine – Tiia Trolla, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist

13.00-13.20 Karula etnograafiline ekspositsioon – unistusest tegudeni. Maris Kivistik, Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja

13.20 Tutvumine ekspositsiooniga ja ajastukohane toidulaud

Karula rahvuspargi püsiekspositsioon tutvustab Karula kihelkonna eluolu 20. sajandi esimesel poolel. Ekspositsioon on jagatud erinevateks teemadeks nagu toiduainete varumine ja säilitamine, käsitöö, põllumajandus. Ekspositsiooni ülesehitus annab võimaluse eksponaate puudutada ning töövõtteid ise järele proovida. Näiteks saab käsikiviga jahu jahvatada, uhmris otra tanguks tampida, villa kraasida, vokiga lõnga kedrata, kaaluda iseennast, jne.

Etnograafilise ekspositsiooni projekti rahastamist toetas Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond. Aidahoone renoveeris OÜ Amain Ehitus ja ekspositsiooni valmistas MTÜ Vanaajamaja.

Registreerimine kuni 6. mai 2013 aadressil tiia.trolla@keskkonnaamet.ee

Heategevusfond Dharma ja Lastekaitse Liit kuulutavad välja “Heategija” konkursi

510bff7c4f23a783ea14805b4305d92eInimesi, kes üle kogu Eesti märkavad, hoiavad ja aitavad lapsi saab “Heategija” kandidaadiks esitada 6. maini.

Konkursi eesmärgiks on tunnustada eraisikuid, kes panustavad igapäevaselt laste heaolusse – nii neid inimesi, kes täidavad oma tööülesandeid erilise innu ja südamlikkusega kui ka neid, kes teevad häid tegusid oma vabast ajast muude tegevuste kõrvalt. Ettepanekuid, kes laste heaolusse panustavatest inimestest väärivad esiletõstmist, ootame esitama nii eraisikuid, kodanikuühendusi, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi kui ka ettevõtteid.

Heategijaid tunnustame ja täname 3. juunil toimuval tänuüritusel.

Lugege konkursi kohta kodulehelt http://dharma.ee/?pid=1&lang=2ja andke meile 6. maiks teada, kes on suurim heategija!

Linnavalitsus kutsub heakorrapäevadele

t2_teeme_ara_logo_1Võru linnavalitsus kutsub kõiki linlasi osalema 29. aprillist 10. maini toimuvatel heakorrapäevadel.

Kutsume heakorrapäevade jooksul oma allasutusi, ühiskondlikke organisatsioone, kõiki ettevõtteid, kinnistu omanikke, garaažiühistuid ja linnaelanikke üles koristama ümbrust ning territooriume kevad-talvisest prügist. Samuti ootame kõiki võrulasi kaasa lööma linna objektide korrastamisel. Koristamist ootavad Kubija metsaalune, kalmistu, Tamula matkarada, tänavate ääred ja teised linna haljasalad.

Kellel on soovi ja jõudu, saab osaleda 4. mail toimuval üle-eestilisel ”Teeme ära” koristustalgutel Tamula rannas ning Võru linna kalmistul. Registreerida saab end talgutele http://www.teemeara.ee/.

Talgutele kaasa võtta  kindad ja tööriistad (reha ja ämber). Kogunemispaik on rannas, Tartu tänava lõpus kell 10.00 ja kalmistumaja juures samuti kell 10.00.
Tuletame meelde, et kodumajapidamises tekkinud jäätmeid saavad elanikud viia Võru linna keskkonnajaama Lühike tn 1. Keskkonnajaamas saavad elanikud tasuta üle anda vanapaberit, metalli, pakendeid,  elektroonikaromusid, autorehve, aia- ja haljastusjäätmeid ning ohtlikke jäätmeid. Tasu eest võetakse vastu aknaklaasi, suurjäätmeid, ehitusjäätmeid ja asbesti. Keskkonnajaam on avatud T–L kella 8–16.

Lisainfot heakorrapäevade kohta saab linnamajanduse osakonna telefonil 785 0915 või e-mailil terje.moisto@voru.ee.

4. mail on keskkonnajaam avatud kella 8–20. Koostöös Võru Jäätmekeskusega on Võru linna keskkonnajaamas eraisikutele kevadkoristusega tekkinud jäätmete äraandmine tasuta.

Haanjas hakkab reedeti toimuma taluturg

file64641156_f856e664
Pilt on illustreeriv
Foto: Eva Ligi

Alates 10. maist hakkab igal reedel kell 16.00–18.00 Haanja rahvamaja ees toimuma taluturg.

Kui Sul on midagi müügiks pakkuda – taimi, seemnekartult, vilja, mune, omatehtud küpsetisi, käsitööd või muud uma ja hääd, siis oled lahkesti oodatud kauplema!

Müügisoovist anna teada  Kärdile telefonil +372 5399 8609, e-posti teel kpettai@gmail.com või tule lihtsalt oma kaubaga kohale.

Haanja valla inimestele on kauplemispilet tasuta.

Ootame ka ettepanekuid ostusoovide kohta, üritame müüja ja ostja kokku viia.

Jälgi uudiseid Facebookis https://www.facebook.com/HaanjaTaluturg

Pokukoda avab taas uksed


21_PokumaaPokukoda avab uksed 28. aprillil kell 11.00.

Avapäeval pakume kõigile Pokukoja külastajatele tassi taimeteed ja võimalust endale poku koju kaasa meisterdada.

Igal täistunnil vahvad pokumängud.

Soovijatele Pokukoja lähem tutvustus!

Kell 17.00 astub üles Taisto Uuslail looduselauludega 

Kell 17.30 tulevad meile külla looduseinimesed Mikk Sarv ja Kristel Vilbaste.
 Mikk räägib oma raamatust „Sõna jõud“ja Kristel õuemängude raamatust. Märgime maha Pokumaa allikatee ja kuuleme palju põnevat teiste Eestimaa allikate kohta.
Padasoomäel saab pannkooki!

Piletiinfo: Pokumaa täispilet 3,5€, lastele, pensionäridele 2,5€, perepilet 9€

Erametsaliit: Uue jahiseaduse vastuvõtmine loob hea pinnase maaomanike ja jahimeeste koostööks

Täna võeti Riigikogus kuue enamhäälega vastu uus jahiseadus. See sündmus tähistab aastaid kestnud pingeliste läbirääkimiste lõppu, milles osalesid maaomanike, jahimeeste ja keskkonnaministeeriumi esindajad. Eesti Erametsaliit tervitab uue jahiseaduse vastuvõtmist ning näeb selles positiivset arengut eraomanike õiguste kaitsel ja maaelu arengu toetamisel.

“Vastuvõetud seadus võimaldab jahitunnistust omavatel maaomanikel nüüdsest omal maal (olenemata maa suurusest) väikeulukijahti pidada, maaomanikel reaalselt kaasa rääkida ulukite arvukuse reguleerimisel, tagab reaalse kahjude hüvitamise süsteemi ning õiguse jahipiirkonna kasutajat välja vahetada,” sõnas Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Taavi Ehrpais.

Samas lisas Ehrpais, et kompromissid sündisid valuliselt ja mitmed maaomanikele olulised parandusettepanekud aktsepteerimist ei leidnud.

“Neist kõige olulisem – kohustus sõlmida leping võõral maal jahipidamiseks – on endiselt jäänud õiglase lahenduseta,” lausus Ehrpais. Ta toob välja, et uus seadus ei kohtle sarnastes olukordades maaomanikke ja jahipiirkonna kasutajaid võrdselt. Kui jahipiirkonna kasutajal on vaja vaid lepingut ühe maaomanikuga, et saada riigilt jahipiirkonna kasutusluba (§14 lg 5), siis jahipiirkonna kasutaja väljavahetamiseks peavad ühisavalduse tegema maaomanikud, kellele kuulub vähemalt 51% jahipiirkonnas asuvatest kinnisasjadest ja vähemalt 51% jahimaa pindalast (§20 lg 2).

Eesti Erametsaliit kutsub kõiki metsaomanikke pöörduma piirkondlikke metsaühistute poole, et koos läbi arutada võimalused ja huvi sõlmida maa- ning metsaomanike ühine raamleping jahipiirkonna kasutajaga. EEML on ette valmistamas raamlepingu näidiseid.

Regina Hansen, Eesti Erametsaliidu kommunikatsioonijuht

Nädalavahetusel toimub Viimisis Aprillilaat

Viimsi keskuses aadressil Kaluri tee 5 toimub laupäeval, 27. aprillil kella 10-18 ja pühapäeval, 28.a prillil kella 10-16 Viimsi Aprillilaat. Üritus toimub selles kohas esimest korda.

Aprillilaadale tuleb müüjaid lähedalt ja kaugelt. Kõige kaugemateks tulijateks on Mustangi talu peremees Aarne Musting varajaste maasikatega ja OÜ Ami Treipuit puidust nikerdustega Võrumaalt. Kauplema tuleb rahvast ka Tartust ja Narvast, Harjumaalt ja Tallinnas ning loomulikult oma inimesi Viimsist.

Pakkumisel on erinevaid lapitehnikas tooteid, puidust ja nahast käsitööesemeid, mütse, kudumeid ja kevadisele ajale sobilikke
maalitud kummikuid. Naisterahvad saavad end kaunistada ehetega, meesterahvad ei pea kartma, et kõht tühjaks jääb – müügil
suitsutatud liha, juustu, värsket kala ja kohapeal pakutakse ka BBQ-d. Lastele batuut ja meisterdamisnurk. Avatud on Allika kohvik.

Aprillilaat on avalöögiks 1. maist samas kohas alustavale Viimsi turule, kus pakutakse kõike head ja eestimaist. Kui endal kliima ei
võimalda kasvatada, siis vaatame naabrite poole. Olete kõik oodatud kauplema, sest ega hind ei ole turul kivist!

Milline on eestlase toidulaud aastal 2020?

Foto: eestitoit.ee
Foto: eestitoit.ee

Eelmise nädala lõpus Tartus Maafestil peetud kohaliku toidu tootjate, vahendajate, töötlejate ja teadlaste ligi kahetunnises avalikus arutelus tõstatati küsimus, mis on kohalik toit ja miks me seda sööma peaksime. Aruteludes ilmnes, et Eesti tarbija toidualane haritus on vähene ja seda tuleks tõsta üleriiklikult, tarbija on hinnatundlik ning kohaliku toidu logistika- ja turustusvõrgustikud vajavad tõhusat arendamist.

Kohapeal arutlesid taluturismi ettevõtja Aigar Piho, Laulasmaa Spa peakokk Angelica Udeküll, TÜ Taluturg juhatuse liikmed Katrin Noorkõiv ja Merle Vall, põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand, Tiit Niilo Nopri Talumeiereist, Tiiu Ohvril Eesti Maaülikoolist ja Triin Muiste, Parem Elu toitumiskoolitaja. Vestlusringi juhtis ETV saate Köögikodanikud juht Priit Kuusk ja kirja pani Heikki Sal-Saller In Nominest.

Maablogis on avaldatud kohaliku toidu vestlusringi põnevamad seisukohad. Loe lähemalt: http://maablogi.wordpress.com/2013/04/23/milline-on-eestlase-toidulaud-aastal-2020/

Eesti tippsekretär õpib Olustveres

Sekretäride kutsevõistluse võitja Monika Rogenbaum lahendamas situatsiooniülesannet näitleja Andres Ojaga. Foto: SA Innove
Sekretäride kutsevõistluse võitja Monika Rogenbaum lahendamas situatsiooniülesannet näitleja Andres Ojaga. Foto: SA Innove

Eile, 24. aprillil toimus Tartu kutsehariduskeskuses sekretäride kutsevõistlus „Tippsekretär 2013”, kus oma oskused ja teadmised panid proovile sekretäritöö õpilased üle Eesti.

Kutsevõistluse „Tippsekretär 2013” võidu napsas endale Monika Rogenbaum Olustvere maamajandus- ja teeninduskoolist, talle järgnesid teise koha saanud Triin Nooska Tartu kutsehariduskeskusest ja kolmandale kohale tulnud Kristiina Traumann Tallinna majanduskoolist.

Kutsevõistlusel võeti mõõtu teoreetiliste teadmiste testis, arvutikirjas, käsikirja toimetamises, dokumenditöös ja situatsioonülesande lahendamises.

Žürii sõnul jäi neile kõige eredamalt meelde Lääne-Viru rakenduskõrgkooli tütarlaps Diana Remmelgas, kelle kliendiks oli vaegkuulja, ning kõigile üllatuseks kasutas neiu rollimängus viipekeelt.

Tippsekretäri kutsevõistlus toimus 14. korda ning tänavustel võistlustel panid end proovile  22 kutseõppurit Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolist, Pärnumaa kutsehariduskeskusest, Tartu kutsehariduskeskusest, Lääne-Viru rakenduskõrgkoolist ja Tallinna majanduskoolist. Sekretäride kutsevõistluse žüriisse kuulusid Sirje Orvet, Riina Järve-Tammiste, Triin Ojamaa ja Linda Kull.

Sekretäride kutsevõistlust „Tippsekretär 2013” korraldas SA Innove koostöös Tartu kutsehariduskeskuse ning Eesti Juhi Abi Ühinguga. Võistlust rahastas Euroopa Sotsiaalfond.

Tippsekretär 2013 pildigalerii leiad siit: http://www.snap.ee/user/liinaliiv88/album/tippsekretar_2013

Liina Liiv

Pärandiralli kutsub suitsukala kõrvale uurima vanade majade ja akende hingeelu

pärandiralliPärandiralli kolmas väljasõit sellel laupäeval, 27. aprillil kutsub kultuuripärandihuvilisi Haapsallu Rannarootsi muuseumisse. Tähelepanu keskpunktis on Läänemaa, peamiselt Noarootsi ja Haapsalu kultuuripärand.

Haapsalu väljasõit on eelkõige suunatud vanade majade omanikele ja elanikele. Vanad majad vajavad sageli eriti hella kätt ja rohkelt teadmisi, mistõttu toob pärandiralli Haapsallu kohale hulga eksperte, kellelt saab nõu küsida.

Detailsemalt saab tutvuda vanade akende restaureerimise protsessiga. Laupäevase pärandiralli lektor, vanade puitesemete restaureerimisega pikka aega tegelenud Kalle Kase selgitab: “Õpetame vana akent tähelepanelikult vaatama – kust üldse restaureerimisega alustada ning kuidas tööd nii teha, et võimalikult palju väärtuslikku vana puitu ning sellesse ladestunud emotsionaalset väärtust alles jääks. Aga räägime ka praktilisemast – kuidas värvi eemaldada, millega kruntida ja värvida.”

Rannarootsi muuseum näitab rannaäärsete kalurite traditsioonide tutvustamiseks keskpäevast alates publikule oma uhket ennesõjaaegset suitsuahju ja kui paadid hommikul ikka räime toovad, siis tõstetakse letile ka värske suitsuräim. Süüa saab sealsamas piknikuplatsil ning kui kala söödud, siis alustabki pärandiralli Rannarootsi muuseumis kell 14.

Päev lõpeb praktikaga – koos minnakse vaatama ühte Haapsalu vana puitmaja. Vana maja saladusi õpetab märkama Joosep Metslang, kes pani eelmisel aastal kokku populaarse “Vana maamaja käsiraamatu”. Haapsalu pärandiralli päeva täpne ajakava on kättesaadav aadressil http://j.mp/ralli-haapsalu.

Kõige värskem info sündmuse kohta Facebookis: https://www.facebook.com/events/139682656215538/.

Pärandiralli on kogu kultuuripärandi aasta jooksul toimuv sündmustesari, järgmine rallipäev toimub 3. mail Kärdlas. Lähemalt Pärandiralli kohta: www.parandiaasta.ee/ralli.

Põllumehi toetati keskkonna parandamisel mullu
58 miljoni euroga

Kõige rohkem toetusi keskkonna ja paikkonna parandamiseks on makstud Pärnu-, Saare- ja Lääne-Viru maakondade põllumeestele.

Kokku maksti eelmisel aastal keskkonna ja paikkonna parandamise toetusi 58 miljoni euro ulatuses. Kõige rohkem keskkonnatoetusi said eelmisel aastal taimekasvatuse sektor (40%), järgnesid piimatootmine (27%), loomakasvatus (21%), segatootmine (11%) ning sea- ja linnukasvatus (1%).

Kõige rohkem keskkonnatoetusi maksti eelmisel aastal Pärnu- (5,8 miljonit eurot), Saare- (5,3 miljonit eurot) ja Lääne-Virumaa (5 miljonit eurot), kõige vähem aga Hiiumaa ja Ida-Virumaa põllumeestele (1,7 miljonit eurot).

Keskkonnameetmetega liitunud tootjate käsutuses olev maa moodustas 2012. aastal 63% kogu ühtset pindalatoetuse alla kuuluvast maast, sealjuures näiteks mahetoetusi saanud tootjate pind kasvas võrreldes perioodi algusaastaga 14,4% kogu toetusalusest maast.

Maaelu arengukava 2007-2013 püsihindamise raames analüüsitakse meetmete rakendumist ning tegevustele seatud eesmärkide täitmist. Kõigi keskkonna ja paikkonna parandamise toetuste ehk nn teise telje meetmete püsihindamist teeb Põllumajandusuuringute Keskus.

MAK 2007-2013 teise telje meetmed on eelkõige seotud mullastiku, veekeskkonna, elurikkuse, põllumajandusmaastike säilitamise ja parandamisega ning maaelanikkonna jätkusuutlikkuse tõstmisega. Alates 2007. aastast on selleks välja makstud 270 miljonit eurot, keskkonnameetmete kogueelarve oli 380 miljonit eurot.

Karin Volmer, põllumajandusministeerium

EMSL-i uueks juhatajaks saab augustist Maris Jõgeva

Maris Jõgeva. Foto: EMSL
Maris Jõgeva. Foto: EMSL

Vabaühenduste liidu EMSL juhatajana asub augustis tööle Maris Jõgeva, kes praegu töötab Avatud Eesti Fondis vabaühenduste fondi koordineerijana.

Juuli lõpuni jätkab EMSL-i juhatajana Urmo Kübar, kes on seda ametit pidanud 2006. aasta sügisest.

Maris Jõgeva töötas 2003-2006 siseministeeriumis kodanikuühiskonna küsimuste peaspetsialistina ning enne seda Vormsi vallavalitsuse nõunikuna. Lisaks praegusele tööle Avatud Eesti Fondis osaleb ta koolitajana Sisekaitseakadeemia avaliku teenistuse arendus- ja koolituskeskuse programmides ning õpetab Vormsi põhikoolis ühiskonnaõpetust. Jõgeval on magistrikraad sotsiaaltöös.

EMSL-i juhataja ülesandeks on korraldada EMSL-i igapäevategevusi. Juhataja valib ning tema tööd kontrollib EMSL-i üldkoosolekul valitud nõukogu, kuhu praegu kuuluvad Barbi Pilvre, Daniel Vaarik, Krista Pedak, Kristina Mänd, Liia Hänni, Maarja Mändmaa, Margo Loor, Sandra Lillemaa ja Tarmo Tüür.

Motovarjurite võistlused kulmineerivad Otepääl
lendava autoga

Lendav auto.
Lendav auto.

23. maist kuni 2. juunini toimuvad Otepää-Palupera piirkonnas rahvusvahelised motovarjurite võistlused, mis lõpevad 1. juunil üllatusterohke lennushowga Tehvandi staadionil, kus Otepää taeva all saab näha lendavat autot.

Lennushow eestvedaja Paap Kõlar, kes ka ise ürituses aktiivselt kaasa lööb, sõnas, et sellel aastal tasub kohale tulla juba veidi varem, kuna alates kella 17st on võimalik uurida lähemalt motovarjurite ja lennumudelistide väljapanekuid Tehvandi staadioni peavärava esisel.

Huvitavamate masinate hulgas on nii mehitamata lennuaparaadid, suured kopteri- ja lennukimudelid, täismõõtmetes motovarjud, suured kahekohalised traigid ja isegi lendav auto. Niipea kui tuul piisavalt vaibub, alustavad oma etteasteid motovarjurid. Sissejuhatuseks tehakse auring Otepää kohal. Järgnevad staadionilt üle- ja läbilennud, demo- ja trikilennud staadioni kohal, serpentiinid, suitsud ja muud põnevat. Kindlasti paigaldatakse staadionile veerenn, et soovijatel oleks võimalik varbad lennul vette kasta, samuti keeglirivi, pallid koos korviga, suured täispuhutavad püloonid jm atribuutika.

Otepää lennushow on külastajatele traditsiooniliselt tasuta ja oodatud on nii suured kui ka väikesed huvilised.

NB! Kuna motovarjusport on ilmatundlik, on sõltuvalt ilmaoludest planeeritud üritusele päev varem ka reservaeg. Lõplik otsus tehakse hiljemalt eelneval neljapäeval ning muudatustest teavitatakse ürituse veebilehtedel, Facebookis ning meedia vahendusel.

Motovarjurite võistlusi korraldab Eesti Tiibvarjuspordi Liit, ettevõtmist toetavad nii Otepää vald, kultuuriministeerium kui ka mitmed ettevõtjad.

Tulekul on koolitusseminar Võrus “Kuidas oma kodanikuühendust tugevdada?”

3. mail kella 10.30-16.30 toimub Võrus koolitusseminar “Kuidas oma kodanikuühendust tugevdada?”

Seminaril käsitletakse järgmisi teemasid:

  • Kodanikuühenduse mõju: selle sõnastamine, hindamine ja kommunikatsioon kogukonnale
  • Vabatahtlikud mentorid ja ärisektori toetajad: nende leidmine ning kaasamine
  • Sotsiaalne ettevõtlus: võimalused ja väljakutsed

Vaata lisainfot siit (PDF): Heateo_kutse

Seminari korraldab Heateo SA ning osalemine on tasuta. Koolituspaiga täpne asukoht ja ajakava saadatakse pärast registreerimist. Registreeri end seminarile siin http://tinyurl.com/czzbkwx

Täna avatakse Vapramäe loodusmaja

Vapramäe uus loodusmaja. Foto: KIK
Vapramäe uus loodusmaja. Foto: KIK

Täna, 25. aprillil avatakse Vapramäe loodusmaja, mis on üks osa Lõuna-Eesti ühest külastatumaist loodusõppekeskusest.

Loodusmaja pakub üle 20 erineva loodusõppeprogrammi, mida seni korraldati õues. Nüüd on võimalik õpet läbi viia igal ajal ja iga ilmaga. Uues majas on 220 ruutmeetril kaks õppeklassi, millest ühes tehakse uurimusõpet ning teises täiendatakse õpitut mängu kaudu. Peale selle on väljas erinevad ekspositsioonid ja õppevahendid, mis looduse tundmaõppimisele kaasa aitavad.

“Ootame loodusmajja nii kooli- kui ka lasteaialapsi, samuti peresid ning kõiki loodushuvilisi. Maja on piisavalt suur ja samas parajalt väike, et iga külastaja end siin koduselt tunneks,” ütles sihtasutuse Vapramäe-Vellavere-Vitipalu juht Gea Järvela.

Loodusmaja projekteeris Kaido Kepp ettevõttest Arhitektuuriklubi ning ehitas Jaagor Grupp. Mööbli valmistas Jaan Sild (Wako Värkstuba) ning ekspositsiooni tegi Baas Disain. Õppevahendid aitasid soetada Total Eesti ja Matkasport.

2012. aastal külastas Vapramäe-Vellavere-Vitipalu looduskeskust üle 5000 inimese. Projekti investeeriti 379 283 eurot, millest 341 355 eurot tuli SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) kaudu Euroopa Liidu regionaalarengu fondist ning 37 928 eurot omaosalusena sihtasutuselt Vapramäe-Vellavere-Vitipalu. Tööd kestsid ligi kolm aastat.

SA Vapramäe-Vellavere-Vitipalu kujundab loodust säästvat mõtteviisi, aitab kaasa loodushariduse ja loodusturismi arendamisele ning korraldab maastikukaitsealade jätkusuutlikku majandamist.

Läinud nädala Maamess osutus Eesti suurimaks messiks

Pildike tänavuselt Maamessilt. Foto: Elina Allas
Pildike tänavuselt Maamessilt. Foto: Elina Allas

ASi Tartu Näitused messikeskuses 18.-20. aprillil toimunud Maamess kujunes Eesti suurimaks messiks. Lõppenud Maamessil osales 375 eksponenti (neist välisriikidest 40, osales 140 uut firmat) kümnest riigist (Eesti, Läti, Soome, Leedu Venemaa, Poola, Saksamaa, Rootsi, Gruusia, Kanada). Mess toimus viiel hektaril, sisepinda messihallides oli 5900 m2. Messi külastas kolmel päeval 32 442 külastajat.

Maamess pole juba aastaid ainult Eesti sündmus, vaid on oluline ka paljude välisfirmade jaoks. Seda kinnitab messi väliseksponentide arv, aga ka messil käinud delegatsioonide hulk ja kosseis. Maamessi külastasid kolmel päeval mitmed väga erinevad välisdelegatsioonid: avamisel osalesid ja seejärel tegid messil ringkäigu Agrofoorumi väliskülalised eesotsas mitme riigi ja rahvusvahelise organisatsiooni esindajatega; messiga tutvusid ja uurisid ärivõimalusi Leningradi oblasti ettevõtjad; messi külastasid ka Venemaa, Ukraina ja Valgevene kõrged metsandustegelased.

Maamess teeb koostööd ka teiste, naaberriikides toimuvate põllumajandus- ja maaelumessidega. Nii osalesid Maamessil eksponentidena messikorraldajad Soomest (Finnmetko) ja Rootsist (Elmia Wood), messi külastasid ning pidasid koostöökõnelusi Soome Jyväskylä Koneagria, Läti messikeskuse Ramova ning Peterburi põllumajandusmessi Agrorus korraldajate esindused.

Moisekatsi Elohelül saadetakse päev
Uma Pido lauludega metsa taha

umapido

Moisekatsi Elohelül lauldakse 26. aprillil õhtul alates kella 20 koos päikseloojanguga päev metsa taha ning avatakse XIV eesti rahvamuusikatöötluste festival.

“On saanud traditsiooniks, et nendel aastatel, mil toimub võrukeelne laulu- ja rahvapidu, teevad Moisekatsi Elohelü ja Uma Pido koostööd. Nii kogunevadki reedel Moostesse III Uma Pido konnakoorid ligi 50 lauljaga, et võtta eest ja kutsuda rahvast ühes laulma kolme rahvalaulu III Uma Pido repertuaarist,” sõnas Uma Pido vedaja Ursula Zimmermann. “Neist kaks, Räpina ja Põlva kihelkondade rahvalaulud, tulevad esitusele konnakooride eestvõtmisel Kubija mändide all ka 1. juunil, tund aega enne õhtust peakontserti.”

“Kari kodo!” lauldakse peakontserdi repertuaaris koorilaulude vahele. Regilaulude programmi kaasamisega loodavad korraldajad ärgitada kõiki, sh pealtvaatajaid, tagasi rohkem meie oma iidse laulutraditsiooni juurde.

Mooste järve ääres ettekandele tuleva viie koorilaulu seas on ka “Võromaa laulu'” ja “Võro kiil”, mis kõlavad ka 1. juunil Kubija laulukaare all. Mooste järve ääres laulavad Mooste segakoor, Tilsi segakoor ja Põlvast segakoor “Kevadised hetked”. Koore juhatavad Jaanus Prükk, Saidi Tammeorg, ja Kalev Lindal, kes on ka kõik III Uma Pido peodirigendid, ning Andres Määr, kes on samuti III Uma Pidoga mitmeti seotud.

Uma Pido on võrukeelne laulu- ja rahvapidu, mille eesmärgiks on levitada rõõmu võrukeseks olemisest ja võru keele ning kultuuri tundmisest. I Uma Pido toimus 2008. a Võrus, II Uma Pido 2010. a Põlvas, seekordne leiab aset taas Võrus Kubija laulukaare all. Peokoha vaheldumine Võru ja Põlva maakonna keskuste vahel rõhutab Vana Võromaa ühtsust. Vana Võromaa ajaloolise kultuuriruumi moodustavad 8 Lõuna-Eesti kihelkonda: Hargla, Rõuge, Karula, Vastseliina, Kanepi, Urvaste, Põlva ja Räpina.

1. mail tähistatakse Rõuge Saviorus kevadpüha

Rõuge vallas Saviorus külas tähistatakse 1. mail algusega kell 17 kevadpüha. Kevadpüha tähistamisele on oodatud kõik ümbruskonna külade inimesed ja huvilised nii Rõuge vallast kui ka kaugemalt.

Arutlatakse, mis võiks seoses maipühaga meenuda, rõõmustatakse ja mängitakse ümber lõkke, lapsed ja neiud punuvad värvikirevaid paelu, millega tantsitakse ümber ehitud meiupuu (armastusepuu, mis viitab iidsele viljakusesümbolile). Meiupuu ehtimiseks tuleks soovi korral kaasa võtta oma lint, pael või lõng, millest saab punuda.

Võta peole tulles kerge suupiste ühisele lauale ka kaasa.

Kohale jõudmiseks tuleks sõita Savioru bussipeatusesse, kust nooled juhatavad peopaika. Kaasa rõõmus tuju ja hääd kavatsused!

Lisainfo: heinopall@hot.ee või tel. 5109 007.

Festival toob Tartusse indiekultuuri

21.-25. mail toimub Tartu Indiefest, mis toob publikuni kohaliku ja välismaise indiemuusika, -filmid ning arutelud. Festival tutvustab nii erinevaid artiste kui ka indiekultuuri laiemalt.

Koostöös Möku baariga on kuulutatud välja demokonkurss, et leida uusi, alustavaid artiste, kes saavad võimaluse esineda festivali välilaval. Demosid oodatakse kuni 30. aprillini aadressile demod@indiefest.eu. Muusikaprogrammi pealava on Genialistide klubis, kus lisaks kodumaistele artistidele, nagu näiteks Argo Vals Band, Zebra Island, Tenfold Rabbit, astuvad üles Cats Park Venemaalt, NEØV Soomest, Julia Spada & Saturday, Monday Rootsist ja ReedNoBrass Leedust.

Lisaks muusikaprogrammile linastuvad kolmel päeval Tartu Elektriteatris erinevad dokumentaal- ja mängufilmid. Päevase programmi täidab Domus Dorpatensis erinevate aruteluplatvormidega. Mõlema kõrvalprogrammi eesmärgiks on mõiste indie kui sõltumatu kultuuri avardamine.

“Indiefest on sündinud soovist luua Tartus linnafestival, mis erinevaid valdkondi ühendades looks nendeks päevadeks ühtse hingamise – sellest ka selleaastane muusika ja filmi sümbioos, mille sõlmib üheks festivalil taustaks toimuv arutelude programm,” ütles Tartu Indiefesti eestvedaja Sten Otsmaa.

Maikuus toimuv Tartu Indiefest on esmakordselt toimuv alternatiivkultuuri festival. Üritust toetavad Eesti Kultuurkapital, Tartu linn, Rootsi Suursaatkond ja OÜ RGB Baltic.

Vaata lisa:
www.indiefest.eu
https://www.facebook.com/tartuindiefest

MTÜ Eesti Indie Festival loodi 2012. aastal. Eesmärgiks on anda hoogu kodumaistele indieartistidele ning tutvustada eesti publikule indiemuusika žanris tegutsevaid artiste välismaalt.