Kuu: juuni 2012

Leiutajateküla käivitas uue hanke Lottemaa ehitamiseks

 

Sihtasutus Leiutajateküla käivitas uue hanke Lottemaa teemapargi ehitamiseks Pärnumaale Tahkuranna valda Reiu külla, hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 2,9 miljonit eurot.

Hanke hulka kuulub kõikide teemapargi uusehitiste, rajatiste, haljastuse ning vajalike kommunikatsioonide ja juurdepääsude ehitamine. Samuti tuleb teha lammutustööd ja vajalikud täiendavad projekteerimistööd.

Tööd kestavad kava järgi üheksa kuud.

Riigihankel osalemiseks peab pakkuja viimase kolma aasta käive olema ehitustööde osas olnud kokku vähemalt 11,5 miljonit eurot. Hankele pakkumiste esitamise tähtaeg on 18. juuli. Loe edasi: Leiutajateküla käivitas uue hanke Lottemaa ehitamiseks

Euroopa linnajuhid arutavad targa koostöö võimalusi

Üleeuroopaline linnade võrgustikuorganisatsioon CECICN korraldab A Corunas(Hispaanis) 25. ja 26. juunil esimese kongressi targa koostöö teemadel
(1st CONGRESS ON SMART COOPERATION: “Territorial Cooperation fostering
European integration Cities)

Kongress on üleeuroopaline suurüritus, kus osaleb enamik Euroopa
institutsioone ja CECICNi võrgustikku kuuluvad linnad on tugevalt esindatud.
Kongressi delegaate tervitas Euroopa komisoni esimees Barroso.

Majanduskriisi kontekstis valmistab Euroopa ette uut eelarvet järgnevaks
seitsmeks aastaks (2014-2020) ja samal ajal ka uusi regulatsioone
ühtekuuluvuspoliitika alal. Seetõttu on oluline taaskord kinnitada,
milliseid eeliseid pakub linnadele vastastikune koostöö, millised on
kaasnevad võimalused ja kuidas võib Euroopa läbi koostöö ületada tulevikus
ettetulevad takistused.  Loe edasi: Euroopa linnajuhid arutavad targa koostöö võimalusi

Sel reedel jätkab XVIII Võru Folkloorifestival oma hooaega tantsutubadega

Viimases festivalieelses tantsutoas tutvustavad korraldajad lähemalt
selleaastaseid plaane ja kutsuvad kõiki folkloorihuvilisi koos pilli
mängima ja tantsima.

Tantse õpetab Tartu tantsutoa eestvedaja Triinu Nutt, musitseerivad kogenud
tantsuks mängijad: Henrik Hinrikus (eesti lõõtspill, karmoška), Kadri
Giannakaina Laube (eesti lõõtspill, viiul), Toomas Ojasaar (eesti
lõõtspill, karmoška) ja Valev Laube (viiul).

Võrumaa üks suuremaid iga-aastaseid kultuurisündmusi, 12.-15. juulil toimuv
XVIII Võru Folkloorifestival kannab nime “Päivgi tands tsõõrin”. “Sellega
rõhutame koostantsimise ja – musitseerimise võlu,” ütleb festivali
tegevjuht Kadri Valner. “Loodame festivali eel ja ajal toimuvates
tantsutubades esinejaid ning publikut koostantsimise ja musitseerimise
abil senisest veelgi tugevamalt siduda,” lisab ta.

Festivalil esineb ligi 400 rahvatantsijat ja -muusikut nii Eestist kui
üle maailma. Lisaks traditsioonilistele kontsertidele maakonna erinevais
paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu,
publiku ja esinejate ühised õhtulaule, Võrumaalt pärit kuulsa lõõtsameistri
August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist, töötubasid,
käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi vabalaval.
Festivali avaetendus “Suvehaljas tantsusamm” toimub 12. juuli õhtul kell
18 Lõõtsatalus Loosu külas. Tantsivad Võru linna parimad rahvatantsijad,
neid saadavad Mari Kalkun ja sõbrad.

XVIII Võru Folkloorifestivali tantsutuba toimub Tamula rannal (Bungalos)
reedel, 29. juunil algusega kell 20.

Euroopa Raamatukogu avab uue veebiteenuse uurijatele ja teadlastele

Euroopa Raamatukogu pakub nüüdsest ühe otsingusüsteemi kaudu ligipääsu enam kui 200 miljonile
kõrgekvaliteedilisele allikale. Uurijatel on võimalus kiiresti ja lihtsalt leida, kasutada ja jagada laia
materjalide valikut.

Teenus kuulutatakse avatuks LIBERi 41. aastakonverentsil Tartus, kus viibib üle 300 külalise.
Eestist osalevad selles kogu Euroopat hõlmavas initsiatiivis Eesti Rahvusraamatukogu ja Tartu Ülikool.

“Oleme väga rahul, et selline suurepärane veebiteenus saab avalöögi just Tartu Ülikoolis LIBERi konverentsi ajal,”
ütles Tartu Ülikooli Raamatukogu direktor Malle Ermel. “Meil on hea meel ka selle üle, et tänu osalemisele
Euroopa Raamatukogus on meie kollektsioonid rahvusvaheliselt kättesaadavamad kui varem.”

Ka Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo hindas uuenenud teenust ning avaldas lootust,
et sellest saab väärtuslik akadeemiline allikas. “Uuenenud Euroopa Raamatukogu, mis koondab esmakordselt
nii ülikooli- kui ka rahvusraamatukogude kollektsioonid, avab põnevaid võimalusi uurijatele ja teadlastele kogu maailmas,
sest korraga on võimalik otsida veelgi rohkema kõrgekvaliteedilise materjali hulgast.”

Euroopa Raamatukogu võimaldab ligipääsu rohkem kui 10 miljonile digitaalsele objektile haruldastest raamatutest
ja käsikirjadest pildi- ja videomaterjalini. Lisaks bibliograafilisele informatsioonile saab sealt lugeda 24 miljonit
lehekülge täistekstilist sisu. “Me töötame tuleviku raamatukogu nimel,” ütles Euroopa Raamatukogu
Korralduskomitee juht ja Kopenhaageni Kuningliku Raamatukogu peadirektor Erland Kolding Nielsen.

“Teadusringkonnad sõltuvad meist ja meie eksisteerime selleks, et neid
teenindada. Euroopa Raamatukogu portaal kujundatigi ümber just nende vajadustest lähtudes.”
“Selleks, et uurijatel oleks võimalus ligi pääseda võimalikult suurele hulgale informatsioonile ja laiendada
uurimisvõimalusi, on portaalist leitav ainestu teadusvõrkude ja veebisaitide kaudu API (Application Programming
Interface) kanalite abil tasuta kättesaadav,” lisas Euroopa Raamatukogu direktor Louise Edwards.

Lisainformatsioon Euroopa Raamatukogu kohta
<http://www.europeana-libraries.eu/documents/868553/244408a6-bfa4-4d28-a26b–
5617dbd6b4fd> teabelehes (inglise keeles).

Rakvere korraldab hanke “Rohelise lasteaia” projekteerimiseks

Rakvere Linnavalitsus andis 25. juunil nõusoleku avatud hankemenetlusega
riigihanke korraldamiseks „Rohelise lasteaia” projekteerimiseks, mille
põhjal rekonstrueeritakse Rakvere Linna Algkooli hoone (Posti 29) tervenisti
madala energiatarbega uudseks lasteaiaks.

Rakvere abilinnapea Allar Aroni sõnul soovib linn saada ehitusprojektiga
valmis käesoleva aasta jooksul, ehitushange ja ehitus jäävad 2013. aastasse.

Projekti kogumaksumus on eelprojekti alusel koostatud kalkulatsiooni põhjal
2,4 miljonit eurot, millest 1,7 miljonit rahastatakse Eesti-Šveitsi
koostööprogrammist. Loe edasi: Rakvere korraldab hanke “Rohelise lasteaia” projekteerimiseks

Kaitseliitlased süütasid Pahnimäel taas muistse märgutule

Võidupüha õhtul kogunesid Viru maleva liikmed Kloodi Pahnimäe
muinaslinnusesse, et süüdata võidutulest lõke ja veeta üheskoos jaaniõhtu.
Südaöö paiku süüdati muinaslinnuses teist aastat järjest muistne märgutuli,
mille vaadet käidi uudistamas ja fotografeerimas Rakvere linnuses.

Märgutulesid kasutati muistsel ajal kodutee näitamiseks neile, kes merel,
kui ka sõnumite edastamiseks. Vanimad kirjalikud andmed tuledega teadete
edastamisest Läänemere regioonis pärinevad viikingite ajast. Siis toimis

Eesti, Rootsi ja Soome ranniku laevateede ääres ühtne, ulgumerelt sisemaani
ulatuv sõnumite edastamise süsteem.

Kogunemine ühisele jaaniõhtule ja talgute laadsed tegevused on Viru maleva
vabatahtlike arvates need tegevused, mis liidavad inimesi. „Hea, et on
koht, mis on oluline ja kuhu tahetakse tulla,“ rääkis Viru ringkonna
naiskodukaitsja Velli Ehasalu. „Jaanipäeva ja talgute võlu Pahnimäel on
seltskond, kes seal kokku saab. Ikka parimad jõuavad sinna,“ lisas Ehasalu,
kelle arvates peakski Kaitseliidus olema ühtsuse tunne, sünergia ja usaldus.
Loe edasi: Kaitseliitlased süütasid Pahnimäel taas muistse märgutule

Tulekul koolitus erametsaomanikele

16.–17. augustil toimub Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses Tihemetsas  PRIA poolt rahastatud MAK meetme 1.1 „Koolitus- ja teavitustegevus“ raames tasuta koolitus „Metsa puhkemajanduslik kasutamine“. Koolituse sihtgrupiks on erametsaomanikud. Esimese koolituspäeva algus kell 9.00.

Teemad:
Teoreetiline osa – Metsade kõrvalkasutuse alused. Toote arendus. Metsade rekreatiivkasutus. Puhkerajatised. Esmane töö- ja kasutusohutus. Parkmetsade hooldamine. Maastikukujunduslikud aspektid. Loodusraja planeerimine ja rajamine. Jahiturism.
Praktiline osa – õppekäik Voltveti parki, õppekäik Tihemetsa – Kärsu metsamajanduslikule õpperajale, ümarpalgist väikevormi (pink) valmistamine. Loe edasi: Tulekul koolitus erametsaomanikele

Jaanik aasta külas: kuidas hoida naist?

Paljud parema ilmaninaga külad-linnad pidasid jaanisimmani ära reede õhtul, mil oli nädala soojem ja ilusam päev. 2011 Aasta Küla tiitli pälvinud Prandi võttis heast ilmast viimast, rahvas ummistas tantsuplatsi ja õppis muude rahvamängude käigus ära ja tähtsa oskuse: kuidas hoida naist.

“Kas tuleb naisega? Ei, tuleb pudeliga!”

Ei olnud kerge tugevaid mehi koos naisega lavale meelitada, aga just seda rahvatantsurühm “Seltskond” teha püüdis.

Muude rahvamängude seas tuli ometi meeste jõud proovile panna ja seekord  ei tulnud hoida sirgetele kätel mitte õllekasti vaid hoopis naist.

“Sirgetel kätel, naise selg vastu mehe kõhtu ja rinda! Naise jalgu pole vaja pigistada! Ja hopp!”

See, mis tantsijatel ettenäitamisel ilusti välja tuli, oli rammukatsujatel järgi teha palju raskem, aga hakkama mehed said. Naise hoidmine ongi ju kunst!

Rahvatantsurühma juhendatud mängud käisid Prandis vaheldumisi Seelikuküttide laulmisega.

“Meie rahvas tantsuplatsi ääres niisama ei vahi, alati minnakse kohe,” kiitis Prandi külaseltsi liige Õnne Põllumets pidulisi ja vuhises ka ise mehega jalga keerutama. Loe edasi: Jaanik aasta külas: kuidas hoida naist?

Kaks eestlast Bulgaarias

26. – 27. juunini 2012 toimub Bulgaarias, Sofias rahvusvaheline konverents märkimaks-tähistamaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika 50. aastapäeva, kus esinevad kaks  eestlast – Sirje Kuusik koostöövõrgustikust Ehedad Elamused Lahemaal ning Tiina Sergo Ida-Harju Koostöökojast. Rohkem infot Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php

Liiklusvälise teabevahendi paigaldamine sõidutee äärde.

Teeseaduse (edaspidi Ts) § 13 lg 1 sätestab, et tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teel lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks rajatakse tee äärde teekaitsevöönd. Ts § 13 lg 2 kohaselt on riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge 50 meetrit.

Vastavalt teeseaduse § 34 lg 1 võib liiklusvälise teabevahendi paigaldada maantee kaitsevööndi alale ainult tee omaniku kirjalikul nõusolekul ja tema seatud tingimustel.

Ts § 34 lg 1 ja lg 2 sätestavad liiklusvälise teabevahendi paigaldamise tingimused. Ts § 34 lg 6 kohaselt euroopa teedevõrgu teele ja selle kaitsevööndi alale võib liiklusvälise teabevahendi paigaldada ainult rööpselt tee teljega.

Ts § 34 lg 9 kohaselt teele või tee kaitsevööndisse tee omaniku või tee kaitsevööndi maa omaniku nõusolekuta paigaldatud liiklusvälise teabevahendi peab teabevahendi omanik tee omaniku või tee kaitsevööndi maa omaniku nõudel viivitamata kõrvaldama. Nõude täitmata jätmise korral on tee omaniku või tee kaitsevööndi maa omanikul õigus teabevahend kõrvaldada. Teabevahendi kõrvaldamise kulud kannab teabevahendi omanik.

Konkursi tähtaega pikendati

Maamajanduse Infokeskus kuulutas välja konkursi “Märka uuenduslikku
põllumajandust!” – TÄHTAEGA PIKENDATUD KUNI 5. JUULINI! Konkursi eesmärk on
tutvustada ja tunnustada Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007–2013 raames
toetust saanud parimaid põllumajandusprojekte ning nende elluviijaid.
Konkursi eesmärk on tutvustada ja tunnustada Eesti maaelu arengukava (MAK)
2007–2013 raames toetust saanud parimaid põllumajandusprojekte ning nende
elluviijaid. Rohkem infot Maamajanduse Infokeskuse veebilehel
www.maainfo.ee/index.php

Aasta 2012 on ühise põllumajanduspoliitika ehk ÜPP 50 aastapäev

ÜPP kui Euroopa integratsiooni nurgakivi on viiskümmend aastat tegelenud
Euroopa kodanike toiduga varustamisega ning seisnud maaelu arendamise eest.
Eesti eesotsas Liikumisega Kodukant osaleb rahvusvahelises projektis
„RE:TURN TO THE FUTURE – AGRICULTURE“, mille eestvedajaks on Bulgaaria ning
partneriteks veel ka Malta ja Portugal. Loe rohkem:
http://www.kodukant.ee/index.php?id=103997

Projekti raames on välja kuulutatud video-fotokonkurss „RE:TURN TO THE
FUTURE – AGRICULTURE“ (Tagasipöördumine tulevikku – põllumajandus), millega
samuti tähistatakse Euroopa põllumajanduspoliitika 50. aastapäeva.
Konkurssile oodatakse video ja fotograafia vallas töötavate professionaalide
ja asjaarmastajate erinevas formaadis töid, milleks võib olla veel ka
näiteks plakat, multimeedia ja kunstiinstallatsioon, mis annavad edasi
Euroopa külade hõngu ja näitavad Euroopa riikide ja regioonide suurepäraseid
kohalikke tooteid.

Konkursiteemad:

1. Kvaliteet, mitmekesisus, tervis – Euroopa põllumajanduspoliitika ja
tootmine

2. Külakogukonna tulevik

3. Mahepõllumajandus ja maaturism

Tööde esitamise tähtaeg on 20. august 2012.

Uuri lisaks: http://cap.europe.bg/ee/page.php?c=22
<http://cap.europe.bg/ee/page.php?c=22&d=26> &d=26

Kagu-Eesti külapoodidele eraldati ligi 140 000 eurot regionaaltoetust

 

Regionaalminister Siim Kiisler kinnitas eelmisel nädalal teenuskeskuste
programmist toetust saavad projektid. Hindamiskomisjoni ettepanekul
rahastatakse kolmes Kagu-Eesti maakonnas 15 külapoe teenusevaliku
laiendamist ja 3 uue poe loomist Valgjärve, Karula ja Rõuge valda kokku 139
640 euro ulatuses.

Enim soovitakse toetuse abiga pakkuda WiFi leviala ja avaliku
internetipunkti teenuseid. Nende teenuste pakkumist nõudsid ka programmi
reeglid. Veel on teenuskeskustel kavas pakkuda toitlustust kohvikus või
kiirtoiduna, toidu- ja esmatarbekaupade kojuveo, frantsiisipostkontori,
kingsepa, võtmevalmistamise, sularaha väljavõtmise, kompressori kasutamise,
pesupesemise, dusi kasutamise ning juuksuri- ja iluteenuseid.

“Näeme tulevikus maapoode oluliste keskustena, kust inimesed saavad lisaks
toidukaupadele ka muid igapäevaselt vajalikke teenuseid. Laiem teenuste
valik aga loodetavasti parandab omakorda poodide külastatavust ja võimalusi
toime tulla. See pilootprogramm on esimene samm selles suunas,” ütles
Kiisler. Lähemalt loe siin!
<http://www.siseministeerium.ee/kagu-eesti-kulapoodidele-eraldati-ligi-140-0
00-eurot-regionaaltoetust/>

Katusorganisatsioonid valdades

Projekti Eesti külad 2013 raames alustasid Liikumine Kodukant maakonnaühendused külade ja valdade koostöö kaardistamisega. Küsitlusega selgitatakse välja valdades toimivad kodanike ühendused. Edukaid koostöömudeleid tutvustatakse Liikumine Kodukant väljaandes Külakiri ning augustist ka kodulehel www.kodukant.ee . Projektijuht Külli Vollmer pakub mentorluse võimalust neile, kes oma koostöövorme alles otsivad. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, toetab Põllumajandusministeerium.

Avatud külaväravateni vähem kui üks kuu

On jäänud vähem kui üks kuu, mil Liikumine Kodukant eestvõttel 20 Eestimaa küla oma väravad avavad ja teid külla kutsuvad. 28.juulil ootavad külalisi 10 küla.

Igas maakonnas on kaks küla, kes peale jaanipäeva ennast taas külaliste ootele sätivad. Igal oma lugu, omad tegemised ja  vaatamisväärsused. 27. juuni pressikonverentsil Tallinnas näidatakse ajakirjanikele vastvalminud reklaamklippe ning tutvustatakse külade programme. Leia endale meelepärane küla, uudista tema tegemisi ning mine külla! Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital, toetab
Põllumajandusministeerium. Kodulehel www.külad.ee on peagi kõikide külade  kavad. Rõõmsat avastamist juba jaanipäeval!

Surfilaagri laval saavad kokku Liis Lemsalu ja Voldemar Kuslap

Liis Lemsalu. Foto: Arde Kaljuvee

Laupäeval, 14. Juulil saab Surfilaagri pealaval näha suurejoonelist muusikalist etteastet Eesti parimate solistidega. Siim Aimla juhendamisel esineb Georg Otsa nimelise Muusikakooli big-band noorte staaride Liis Lemsalu, Mikk Saar, Rosanna Lints ja Raimondo Laikre.

Eksklusiivselt astuvad solistidena üles Eesti muusika raudvarasse kuuluvad Ele Kõlar, Heidy Tamme ja Voldemar Kuslap. Laupäev Surfilaagris kannab ühisnimetust “Kümnendite kuld”. Laagriliste kõrvu paitab kümnendite kuld 60ndatest 90ndateni ning lavalaudadelt käivad läbi Abba, The Beatles, Jackson ja teised armastatud tegelased.

Georg Otsa kooli big-band Siim Aimla juhendamisel toob soojas suveõhtus kuulajateni tuntud meloodiad “Palmisaarest” ja “Karikakrast” “On küll hiljani” ning kaasa laulma tõmbavad Mikk Saar koos superstaaride Liis Lemsalu, Rosanna Lintsi ja Raimondo Laikrega. Kulla panevad tõeliselt särama kuldsete hittide originaalesitajad Ele Kõlar, Heidy Tamme ja Voldemar Kuslap. Teemakohaselt jätkab DJ Tom Lilienthal kuldsete soovilugudega ning surfibänd Snurk. Loe edasi: Surfilaagri laval saavad kokku Liis Lemsalu ja Voldemar Kuslap

Võidutuli jõudis Eestimaa kõrgeimasse tippu

Võidutuld esitleb Haanja vallavanem Juri Gotmans

Täna, 23. juunil 2012 kell 16 anti Võru linnapargis maakonna valdade esindajatele üle Vabariigi Presidendi poolt süüdatud võidutuli.

Kell 17 süüdati küünlad ja asetati lilled Haanjas Vabadussõja mälestussamba juurde.

Soovijad said võidupäeva tule kaasa võtta oma jaanitule läitmiseks.

Valla esindajad külastasid koos võidutulega ka Suure Munamäe vaatetorni.

Rohkem pilte Haanjamaa Elu Facebooki lehel!

Jaanipäev on ennustamiste aeg

Paul Kondase maal "Sõnajalaõis". Foto: Viljandi Muuseum

Jaanipäeva juurde kuulub rida maagilisi, kuid igal juhul romantilisi ettevõtmisi. Näiteks sõnajalaõie otsimine. Sõnajalaõit tuli otsida metsast üksinda. Sõnajalg õitseb uskumuse järgi kord aastas jaaniööl ja õnnelik leidja on hoobilt rikas, valdab erilisi oskusi ja salakeeli. 20. sajandil oli jaanitulelt tavaks minna kahekesi sõnajalaõit otsima. Ikka koos kalli kaaslasega.

Varasemate romantiliste ennustustavade hulka kuulub ka üksinda salaja jaaniõite korjamine. Erinevaid õisi peab olema kokku üheksa. Korjatud kimp pannakse padja alla, öösel nähakse unes kallimat. Eestis on üsna palju inimesi, kes kinnitavad, et nad nägid oma tulevase kaasa ära just sel viisil toimides. Muide, ka mõne folkloristiga on nii juhtunud.

Kuna tegemist on aasta lühima ööga, siis oli tavaks olla päikesetõusuni ärkvel. Üldlevinud arvamuse järgi on suur õnn, kui jaaniööl ei saja. Jaanikastel on läbi paljude sajandite usutud olevat maagiline tervistav ja ilu andev jõud, mistõttu sellega pesti nägu. Veel sajand varem oli tava jaanikastes kukerpalli visata, mis pidi vältima seljahaigused – talurahva nuhtluse – ja aitama olla terve.

Erilisi omadusi oli teistelgi jaanilaupäeval leitud esemetel või sooritatud toimingutel. Näiteks jaanilaupäeval saunas ihu külge kleepunud vihalehega sai armastust võita.

Viimast korda oli võimalik nõiduda naabrite piimaõnne endale, edendada karja- ning viljakasvu.

Kunagistest ohvripaikadest ja -kommetest on säilinud üksnes jaanipäeval Meeksi kirikust paremal, Meeksi oja teisel kaldal asuvale Jaanikivile andide viimise tava. Legendi järgi olevat kivil istunud ja jalgu puhanud püha Jaan. Jaanikivi kohta räägib vana hoiatusjutta, et kohalik mõisnik olevat lasknud kivi tükkideks lõhkuda ja tükid karjalauda sisse müürida. Selle järel olid alanud õnnetused, loomad surnud ja mees ise jäänud haigeks. Viimaks lasknud ta kivitükid vanasse kohta tagasi viia. Rahvaluulearhiivis on mitmeid fotosid Jaanikivile ohverdamisest. Tänapäevani käivad haiged vigastatud kätt või jalga kivi vastu surumas ja sinna ande viimas. 

Kylauudised soovivad kõikidele toredat jaanipäeva!

Allikas: BERTA

Haridusportaal kutsub katsetama harivaid tasuta Android rakendusi

Haridusportaal Edudemic on valinud 10 lemmikut tasuta Android rakendust, mis lubavad jätkata õppimist ka suvel. Haridusportaal koolielu.ee kutsub valima oma lemmikuid ning jagama oma kogemusi ja soovitusi.

Arvutamine Lõbus viis liitmise, lahutamise, korrutamise ja jagamise drillimiseks. Rakenduses on ka aja peale arvutamise režiim ja edetabelid, et õppeprotsessi mängulisust lisada.

TED Kaasahaaravad ettekanded tähelepanuväärsetelt inimestelt. Ametlik TED konverentsi rakendus võimaldab sul sisustada reisimist ja vaadata ettekandeid autos, bussis, rongis. Rohkem kui 1200 video- ja helisalvestust (kogu täieneb iga nädalaga) inspireerivate mõtetega haridusuuendajatelt, tehnoloogiagurudlet, meditsiinivaldkonna uurijatelt, ärigeeniustelt ja kõikvõimalikest muudest valdkondadest.

NASA Jahmatavad pildid, videod, info missioonide kohta, uudised, NASA TV, üksikasjalikud selgitused NASAs hetkel käsiloleva kohta, rakettide stardiloendurid, kaardid rahvusvahelise kosmosejaama (International Space Station) asukohaga, NASA Twitter voog, raadiokanal. Seda ja palju muud avastamist pakub NASA rakendus.

Mõista, mõista Riddle This (Mõista, mõista, mis see on?) pakub suurel hulgal mõistatusi, mis on jagatud seitsmeks erinevaks kategooriaks valdkondade ning raskusastmete järgi.  Loe edasi: Haridusportaal kutsub katsetama harivaid tasuta Android rakendusi

Paide linn sai uued kuningad

Paide endised kuningad. Foto: jarva.ee

Paide tehisjärve ääres toimunud jaanipäevapidustuste kulminatsiooniks oli uute Paide kuningate ametisseastumine. Sedakorda kinnitati jaanipidulise silme all ametisse juba kaheksanda kuningate põlvkonna esindajad, meenutamaks eestlaste muistseid vabaduspüüdlusi ning nelja kuningat, kes Paide ordulinnusesse läbirääkimistele tulnuna ordu käe ja mõõga läbi hukati.

Senised Paide kuningad Murulaid V (kodanikunimega Lauri Lipp), Tõeleid V (kodanikunimega Enn Sõmer), Ivo VIII (kodanikunimega Tõnis Elmik) ja Jüri V (kodanikunimega Gabriel Rikberg) andsid auväärt ametipostid üle järgmise põlvkonna kuningatele.

Uuteks Paide kuningateks on Murulaid VI (Rein Oselin), Tõeleid VI (Kristjan Kõljalg), Ivo IX (Tiit Schvede) ja Jüri VI (Hillar Priks).

Paides on alates 2005. aastast kombeks igal aastal jaanipäeva paiku määrata ametisse neli Paide kuningat, kes vapralt ja väärikalt nii Paide linna kui tema austusväärset linnarahvast esindaksid kodulinnas kui ka väljaspool.

1343. aastal 23. aprillil alanud Jüriöö ülestõus, mis julmalt ordu poolt maha suruti tõmbas eestimaalaste omariikluse- ning vabaduspüüdlustele kriipsu peale lausa mitmesajaks aastaks. Üks Jüriöö ülestõusu sümboolseid lõppe toimus ka Paides, kus 4. mail 1343. aastal hukati julmalt ordurüütlite poolt Paide ordulinnusesse läbirääkimistele kutsutud eestlaste neli kuningat.

Allikas: www.jarva.ee

Vabaõhu noortekeskus “Suvetelk” läheb rändama

Tartu noortekeskused kutsuvad noori ja teisi linlasi 25. juunist – 20. juulini rändavasse vabaõhu noortekeskusesse, kus jagub huvitavaid tegutsemisvõimalusi olenemata vanusest. 

Rändavas vabaõhu noortekeskuses on võimalik tutvuda erinevate kultuuride, tantsu- ja muusikastiilidega, muuta keskkonda kudumisgraffiti ja tänavakunstiga, osaleda elukeskkonda kujundavates töötubades või mängida lauajalgpalli, hüpata batuudil, sõita rula ja rattaga rambil, saada osa fotokonkursist “Ja-jah”, meisterdada töötubades, osaleda orienteerumistes ja teisel võistlustel ning küsida noorsootöötajalt nõu mure korral.

“Noortekeskuste suvise ühisprojekti puhul on tervitatav, et senisest enam püüavad korraldajad kaasata noori ja kaaslinlasi oma elukeskkonda muutma,“ märkis Tartu linnavalitsuse noorsooteenistuse juhataja Kristel Altosaar. „Keskkonda elusõbralikumaks muutvad ühisaktsioonid liidavad kaaslinlasi ja loovad hea pinnase edaspidiseks noortekeskuste ja linnakodanike koostööks.”

Lisaks noorsootöötajatele toimetavad suvetelgis maleva noored ja erinevate organisatsioonide vabatahtlikud.  Loe edasi: Vabaõhu noortekeskus “Suvetelk” läheb rändama