Tõrvikutuli kutsub Tõrva mulkide peole

Homme, 5. juunil liigub läbi Mulgimaa valdade tuletõrvik, mis kutsub ümberkaudseid inimesi 9. juunil Tõrvas toimuvale II mulgi peole.

Mulkide laulu- ja tantsupeo tuli süüdatakse Helme kihelkonnas Sooglemäel.

«See on endiselt meie mulgi häärberi ehituskoht ja me pole seda siitkandi rahvakultuuri tutvustava suurtalu ideed unustanud,» selgitas asukohavalikut Tõrva linnapea Agu Kabrits.

Tõrvik liigub kaitseliidu lahtisel autol läbi Mulgi kihelkondade ja igal täistunnil tehakse viies keskuses peatus. Seal võtavad II mulgi peo kutsed vastu kohalikud omavalitsusjuhid ning Tõrva rahvamuusika ansambli «Jauram» saatel oodatakse ka ümberkaudset rahvast pooleks tunniks lustima.

«Tule selline liikumine läbi Mulgimaa märgib piirkonna ühist mulgi meelt ja keelt,» lausus Agu Kabrits ja muigas, et kui Mulgi omavalitsusjuhid valdade tasandil veel sõnelevad, siis mulgi asja ajades jõuavad nad kihelkonnasiseselt ikka ühele meelele.

Tule teekonna ja II mulgi peo peakorraldaja on mulgi kultuuri instituut. Instituudi üheks eesmärgiks on Mulgimaa kui ühtse piirkonna arendamine ning kohaliku kultuuri hoidmine. Mulgimaa alla kuulub kokku 11 omavalitsust Viljandi- ja Valgamaalt.

II mulgi peo tõrviku liikumine ja pooletunnised peatuspaigad:

14.00 Helme kihelkond, Sooglemäe Loe edasi: Tõrvikutuli kutsub Tõrva mulkide peole

Noorte Tööbörs tuleb sellel aastal laiema haardega

Teeme ära mõttetalgutel idanenud idee teha Rõuge noortele suviseks ajaks internetileht ja tahvel, kus kõik tööotsijad ja tööpakkujad saaksid lihtsamini kontakteeruda, sai reaalsuseks.   Tööbörs toimis üle ootuste hästi ning paljud noored leidsid endale selle vahendusel suveks tööd ja paljud tööpakkujad leidsid endale töölisi. 2009. aastal Rõuge noorte poolt loodud, Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt tunnustatud Noorte Tööbörs on ka sel suvel avatud kõikide kohalike elanike, ettevõtjate ja noorte  tööotsingute ja tööpakkumiste teadaandmiseks.

Sellel aastal on noorte ettevõtmine oma piirkonda laiendanud ja lisaks Rõuge valla inimestele saavad kuulutusi lisada noored tööotsijad ja tööpakkujad üle kogu Võrumaa. Tööpakkumisi on oodatud üles panema talunikke, ettevõtjaid ja lihtsalt abikäte vajajaid, kes soovivad abi muruniitmisel, marjade korjamisel, koeraga jalutamisel, puuriitade ladumisel või muu jõukohase juures.
www.noorteklubi.ee/bors

Hea kodu päevad jagavad häid ideid kodu loomiseks

8. ja 9. juunil toimuvad Räpinas – Eesti aianduse kodus – Hea kodu päevad. 8. juuni konverentsil jagavad näpunäiteid taluhoonete taastamises, koduaedade rajamises ja energiasäästliku kodu kujundamises oma ala tippspetsialistid: Tiina Tallinn, Urmas Roht, Aare Vabamägi ja Andres Uus. Avaõhtul esinevad praegused ja kunagised räpinlased, vürtsi lisavad Aapo Ilves ja Jaan Pehk.

9. juuni messipäeval toimuvad õpi- ja nõustamistoad aianduses, käsitöös ning traditsioonilises ehituses. Esinevad tunnustatud lauluõpetaja Margot Suure lauluõpilased.

Lisaks toimuvad rattamatk, ekskursioonid ja koduomanike nõustamised, mess-laat, palkmajaehitamise kutsevõistlus, tegevused lastele ning palju muudki huvitavat. Hea kodu päevade kava: rapina.kovtp.ee/et/hea-kodu-paevad

Staažikas noortejuht: kodutütred hoiavad mind noorena

Leili Aleksejev (58) liitus Naiskodukaitsega aastal 2001, tänini on ta tegev noortejuhina. Põlula kooli õpetaja ja kodutütarde rühmajuht ütleb, et kodutütred hoiavad teda noorena ja suudavad süstida nooruslikkust.

Foto: Kristel Kitsing
Leili teeb kodutütardega laagrites palju käsitööd

Naiskodukaitsesse tõi puhas juhus

Leili Aleksejev sattus Naiskodukaitsesse juhuslikult, kui ta kasutas 2001. aasta suvel Naiskodukaitse Võsu Õppe- ja Puhkekeskust. Sama aasta sügisel käidi Põlula koolis noortetööst rääkimas ja arvati, et tema oleks sobiv inimene noori juhtima. „Võtsin vastu poisid ja tüdrukud,“ sõnas Leili Aleksejev, kes hakkaski Põlula koolis noortega tegelema: algselt kotkaid ja tütreid, hiljem ainult kodutütreid juhendades.

Leili on seisukohal, et täna pole Põlula koolis enam noortele propagandat vaja teha, sest igal aastal liitub kohaliku kooli II-III klassi õpilasi, keda ajendab liituma omavaheline suhtlusvajadus, põnevad laagrid ning ühised väljasõidud. Siiski selgitab Aleksejev, et Kodutütarde organisatsioon on aja jooksul muutunud päris palju. „Alguses oli tüdrukuid rohkem, jooksid tormi. Siis algas taganemine, sest tüdrukutel tulid ka muud huvid,“ selgitas Aleksejev. Ta arvab, et kõik tüdrukud võiks kuuluda organisatsiooni, hoolimata huvialast, sest see kujundab noorte väärtushinnanguid ja käitumist. Näitena toob ta suitsetamise. „Ma arvan, et see on lugupidamine organisatsioonis olevate teiste kaaslaste vastu ja noortejuhtide vastu,“ selgitas Aleksejev, kelle arvates noortejuht ise on eeskujuks, kui ta ei suitseta ja need väärtushinnangud kanduvad läbi eeskuju edasi.

Loe edasi: Staažikas noortejuht: kodutütred hoiavad mind noorena

Fotonäitus vabatahtlikust tegevusest

5. juunil kell 15 avatakse Rõuge vallamajas fotonäitus vabatahtlikust tegevusest. Näitus on koostatud Rõuge noortel koos Slovakkia
noortega, kes külastavad Rõuget 1.-6.juunil. Näitusel on üleval erinevad fotod mitmetest tegevustest, mida noored teevad vabatahtlikkuse alusel, et oma kogukonda huvitavamaks või hoolivamaks muuta.

Näituse eesmärk on väärtustada iga kogukonnaliikme vabatahtliku tegevuse panust maailma paremaks muutmisel. Samasisuline näitus oli üleval ka Slovakkias, Dhla na Oravou koolis. Näitust käisid maikuu alguses Slovakkias üles panemas ja avamas kuus Rõuge noort.

Tegevused viiakse ellu Euroopa Noored programmi noortealgatusprojekti “European Volunteers” raames.
Lisaks näituse ülespanekule ja selle avamisele osalevad Rõuges viibivad Slovakkia noored ka Võrumaa laulu- ja tantsupeol, Rõuge kooli õppeekskursioonil, kohtumisel Võrumaa Kutsehariduskeskuses.

Nõmme lasteaedade kunstitööde näitus

Lastekaitsepäeval, 1. juunil avati Järve Keskuse teisel korrusel Nõmme lasteaedade laste kunstitööde näitus, mille motoks on «Laps loob maailma». Osalevad 14 Nõmme lasteaeda ning iga laps sai näitusele saata ühe oma lemmikutest, kokku on töid 1085. Näitus jääb avatuks jaanipäevani. Avamisel esinesid laululapsed Midrimaailma eralasteaiast.

Kõigi linnaosa lasteaedade ühisnäitus on esmakordne. “Mul on hea meel, et Nõmme lasteaedade juhatajate mõte selline näitus teha, leidis Järve Keskuse poolt toetust, sest Nõmmel puudub koht, kus korraga nii suurel hulgal laste joonistusi eksponeerida,” ütles linnaosavanem Erki Korp.

Hübriidhaava- ja kasekultuurid põllumaadel

Kesk-Eesti Metsaomanikud MTÜ ja Eesti Maaülikool korraldavad 07. juunil 2012 metsaomanikele jt. huvilistele Tartu ümbruses õppepäeva teemal „Hübriidhaava- ja kasekultuurid põllumaadel“. Õppepäeva viib läbi professor Hardi Tullus (Eesti Maaülikool). Buss väljub Tartus, Kreutzwaldi 64 eest kell 16.00.
Külastatakse põllumaadele rajatud hübriidhaava- ja kasekultuuride püsikatsealasid ning kase loodusliku tekkega puistut. Kultuurides on teostatud hooldusraieid. Õppepäeval tutvustatakse võimalusi, kuidas muuta lehtpuupuistute majandamine tasuvaks.

Üritust toetab SA Erametsakeskus. Üritusest osavõtt on tasuta.

Eelregistreerimine kohustuslik kuni 05.06.2012 tel. 5121947 või info@kemo.ee

Nädalavahetusel toimub Nõmmel muusikafestival endise kinosaali taastamiseks

MTÜ Nõmme Koduloohuviliste Koda ja Von Glehni restoran-pubi kollektiiv soovivad kodanikualgatuse korras taastada kunagise kino Victoria Palace saali. Ühe esimese üritusena korraldatakse selleks 2.-3. juunil heategevuslik Von Glehni muusikafestival “Projekt 326”.

Festival toimub Pärnu mnt 326 sisehoovis, mis on müüriga piiratud ja piisavalt suur nii nõmmelaste vajaduste katmiseks kui ka väljastpoolt tulijate vastuvõtuks. Kahe päeva jooksul astub üles 14 esinejat, näiteks: Compromise Blue, Tuberkuloited, projekt Sibul-Tuksam-Brambat, Vennaskond, Sõpruse Puiestee, Reet Linna, Kolumbus Kris ja Jan Uuspõld, Taavi Peterson & Pacemaker, Belka ning mitmed teised. Muusikud esinevad tasuta, piletitulu läheb aga otseselt saali taastamise heaks. Päeva juhib Andres Raid.

“Victoria Palace avas uksed 1934. aastal Nõmme esimeseks pilvelõhkujaks nimetatud nn Kahro majas ning oli tollal üks Eesti kaasaegsemaid ja esinduslikumaid kinosaale. Saali all asus tollase Nõmme noobleim lokaal Maxim, kus praegu tegutseb restoran-pubi Von Glehn. Kino jäi sinna – küll uue nimega Võit – ka pärast sõda, kui ülejäänud maja võttis enda käsutusse NKVD, kes rajas sinna hiljem Nõmme miilitsakooli nime all tuntud õppeasutuse. Elanud üle nõukaaja, jäi kinosaal umbes 15 aasta eest unarusse ja seisab praegu kasutuseta. Saali endisest hiilgusest on järel üsna vähe, ehkki mõned osad omaaegsetest sisustuselementidest on õnneks säilinud,” rääkis Nõmme Koduloohuviliste Koja juhatuse liige Toomas Kleesment.

Saal oli projekteeritud mitmeotstarbelisena – näiteks peeti seal kino näitamise kõrval ka Nõmme koorekihi balle. Ka taastajad näevad saali tulevikku multifunktsionaalsena. “Seal saaks korraldada nii kinoseansse, teatrietendusi, kontserte, konverentse kui ka vastuvõtte. Aga miks mitte ka näiteks lasteüritusi, Nõmme noortemaja näiteringi etendusi ja Nõmme muusikakooli kontserte, kus tulevased näitlejad ja muusikud oma tuleristsed saaksid,” lisas Kleesment.

Eestlane Euroopa keskkonnapoliitika keskel

Mirjam Matiisen

Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen räägib laupäevases KUKU Raadio Ilmaparandaja saates selleaastasest Rohelisest nädalast Euroopas

Euroopa Roheline nädal, mida Brüsselis hiljaaegu külastasin, kujutab endast Euroopa suurimat iga-aastast keskkonnapoliitika konverentsi. Tänavune Roheline Nädal oli aga tegelikult sinist värvi, sest arutluse keskmes olid veega seotud keskkonnaprobleemid. Nii oli ka Euroopa Rohelise nädala alapealkirjaks seekord lause: „Every drop counts“ ehk „Iga piisk loeb“. Annan siin väikese ülevaate, milliseid veega seotud keskkonnaküsimusi Brüsselis esile kerkis ning toon välja mõned faktid Euroopa veekeskkonna kohta, mis ma ürituselt kõrva taha panin.

Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Janez Potocnik lausus Rohelise nädala avakõnes, et vaid kaks protsenti maakeral leiduvast veekogusest on värske ja kasutatav ning praegu on see vesi suuremas ohus kui kunagi varem. Maailma üha kasvav rahvaarv, majanduse areng ning muutused maakasutuses viivad üsna tõenäoliselt reostuse suurenemise ja vee nappuseni. Kliimamuutused mõjutavad meid enam ja enam, eriti Vahemere ääres ning üleujutused saavad olema sagedasemad ja intensiivsemad mitmetes Euroopa paikades. Loe edasi: Eestlane Euroopa keskkonnapoliitika keskel

Otsitakse aasta võõrkeelset tegu

SA Archimedes kutsub kandideerima Euroopa Komisjoni ning Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnuskirjale „Aasta võõrkeelealane tegu 2012“.

Aasta võõrkeelealane tegu võib olla tulemuslikult lõppenud rahvus­vaheline või kohalik projekt, mis innustas õppima võõrkeeli, oli omapärane ja pakkus uudseid lahendusi.  Kandideerima on oodatud keeleõppeprojektid, -materjalid, -vahendid jne. Aasta võõrkeelealane tegu võib olla ka festival, õpiring, keelteklubi, võõrkeelte õppimise ja õpetamise teemaline konverents vms – eelkõige need tegevused, mis ei ole seotud formaalse õppetööga.

Tänavused eelisteemadeks on erinevad uued tehnoloogiad keeleõppes, sest see leiab kasutamist pea kõigis valdkondades. On need siis keeleoskuse testimine arvuti abil, teistes õppeainetes kasutatavad võõrkeelsed arvutiprogrammid, simulatsioonimängud või muu. 

Samuti oodatakse endast märku andma neil tegudel, mis on seotud näiteks mitmekeelse õpikeskkonnaga. Mitmekeelsus ja –kultuurilisus klassis on samaaegselt nii väljakutse kui ka võimalus rikastuda ja seda kogu õppeprotsessist kui ka keeleõppest lähtuvalt.

Taotlusi saab esitada kuni 4. juunini SA Archimedes.

Laste õigused ei seondu vaid hariduse ja kooliga

Õiguskantsler Indrek Teder tutvustab täna , lastekaitsepäeval, lasteombudsmanina Eestis esmakordselt läbiviidud lapse õiguste ja vanemluse monitooringut. Monitooringust selguvad olulised lapse õiguste ja vanemaks olemisega seotud hoiakud ja probleemid, mille lahendamine nõuab lasteombudsmani hinnangul järjepidevat, teadlikku, süsteemset tähelepanu.

Monitooringust selgub, et nii lastele kui ka täiskasvanutele seondub lapse õigus esmalt hariduse ja kooliga. Täiskasvanud seovad lapse õigused eeskätt kaitse ja hoolitsusega, lapsed aga õigustega, mis puudutavad aktiivset osalemist ning õigust arvamust avaldada ja otsustada. Selgus ka, et täiskasvanud inimeste teadlikkus lapse õiguste tagamisega seotud institutsioonidest on suhteliselt madal, lastel pisut kõrgem.

Lasteombudsmani Indrek Tederi hinnangul on vaja jätkuvat ja süsteemset lapse õigustest kui inimõigustest teavitamist ning lapse õigusi kaitsvate institutsioonide tutvustamist. Mõlema ülesande puhul on ka lasteombudsmanil oma osa täita, sh pannes rõhku eesti keelt mittekõnelevate inimeste teavitamisele.

„Ühiskonnas valitsev teadlikkus ja hoiakud laste kaasamise suhtes on enamasti toetavad,“ ütleb uuring üks autor, Praxise analüütik Pirjo Turk ja lisab, et üldiselt on nii lapsed kui ka täiskasvanud üpris üksmeelselt nõus, et laste ärakuulamine on sama tähtis kui täiskasvanute kuulamine. „Lausa 96% lastest on pigem või täiesti nõus, et lastel on oma arvamused ja eelistused, millega on oluline arvestada,“ märgib Turk. Loe edasi: Laste õigused ei seondu vaid hariduse ja kooliga

Laste väärtuskasvatus algab kodust ja lasteaiast

MTÜ Lastekaitse Liit alustab tänasest laste väärtuskasvatust  edendavat projekti „Kiusamisest vaba lasteaed“. Selle esimene laienemisring hõlmab 340
lasteaeda kõikides maakondades. Projektiga saab liituda alates tänasest  maavalitsuste  kaudu.

Vägivald on sotsiaalne nähtus. Arenenud ühiskond taunib rusikaõigust. Selle  vähendamiseks on ainult üks tee. „Julged, hoolivad ja teisi austavad lapsed
kasvavad turvalises keskkonnas. Üksteisega arvestav, kõiki grupi liikmeid kaasav  kultuur tuleb luua nii kodus kui lasteaias. Mõistmist, toetamist ja kaasamist
tuleb lapsele õpetada iga päev. Vaid see tagab head suhted laste endi ning  laste ja täiskasvanute vahel. Täiskasvanutel on suur vastutus kujundada lapsest
vägivallavaba isiksus,” rõhutab MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots.

Aastast 2007 juhib Save the Children Denmark koostöös Taani kroonprintsessi  Mary Fondiga ennetavat kiusamisvastast programmi „Kiusamisest vabaks“, mis
on suunatud 3–8 aastastele lastele. Eestis on kiusamisest vaba lasteaia metoodika  rakendamise eestvedaja MTÜ Lastekaitse Liit. Toetab Haridus- ja Teadusministeerium.  Kolmel viimasel aastal on metoodikaga liitunud 43 lasteaeda, kokku 87 rühma  ja u 2100 last vanuses 2?7. Aastaks 2014 katab metoodika kõik koolieelsed lasteasutused  üle Eesti.

Lastekaitse Liit soovib tänasel lastekaitsepäeval tänada kõiki lastevanemaid, kes kasvatavad oma järeltulijates väärtusi, nagu armastus, hoolivus ja austus
üksteise vastu.

Tartus avatakse taas rannaraamatukogu

Tartu Linnaraamatukogu avab 5. juunil koostöös MTÜ-ga Öökull ja Tartu Õpilasmaleva Linnarühma noortega rannaraamatukogu kaheksanda hooaja.

Raamatukogu on Anne kanali Turusilla poolses servas puude ja päikesevarju all avatud 5. juunist kuni 11. augustini, teisipäevast laupäevani kell 11.00-18.00. Lugemisvara on rannas linnaraamatukogu poolt, kirjandust pakuvad ja laenutavad suvitajatele malevlased.

Rannaraamatukogus saab lugeda ajakirju ja raamatuid ning iga päev tuuakse randa värsked ajalehed. Raamatuvalikus on peamiselt kergemat sorti meelelahutuslik kirjandus, samuti väike valik eriala- ja nipiraamatuid ning ära pole unustatud ka lapsi. Eelnevate aastate kogemusele toetudes on suurem rõhk pandud erinevatele ajakirjadele. Lugemismaterjal on nii eesti kui ka vene keeles. Varasematel aastatel on ilusa ilmaga külastanud raamatukogu umbes 100 inimest.

Kõige uuemaid raamatuid rannast siiski ei leia ja seepärast on kõik lugejad, kellele rannaraamatukogu valik napiks jääb, oodatud linnaraamatukogu peamajja või harukogudesse, mis on avatud tööpäeviti 9-20 ja laupäeviti 10-16 ning alates 25. juunist kuni 19. augustini suvise töögraafiku alusel tööpäeviti 10-18.

Rannaraamatukogu töötab ainult ilusa ilmaga, kui ilm on jahe või vihma sajab, leiavad malevlased tööd „päris“ raamatukogust, korrastades riiuleid, kontrollides tagastatud filme ja tehes muid lihtsamaid raamatukogutöid.

Korraldajad loodavad, et suvi tuleb päikesepaisteline ja puhkajad leiavad endale rannast meelepärase lugemisvara ja tegevuse.

 

Algas fotokonkurss «Mida Sa armastad Nõmmel?»

31. maist kuni 1. augustini toimub veebikeskkonnas meie.tallinn.ee fotokonkurss «Mida Sa armastad Nõmmel?». Konkursist on oodatud osa võtma kõik nõmmelased ning pole vahet, kas oma lemmikpaika, -puud, -maja vms on pildistatud fotoaparaadi või mobiiltelefoniga. Rohkete auhindadega fotokonkursile on õla alla pannud kohalikud Nõmme ettevõtted.

Fotod võistlevad järgmistes kategooriates: foto, ajalooline foto, mobiilifoto, noortefoto ja publiku lemmik.
Fotokonkurssi korraldavad koostöös Nõmme linnaosa valitsus ja Nõmme juurtega idufirma Municipality Tools.

Parimaid pilte valitakse asumite kaupa. Municipality Toolsi juhatuse liikme Martin Sookaela hinnangul lisabki just see konkursile mängulisust, et osalemisel tuleb ka teada, millises Nõmme asumis on pilt tehtud. «Fotokonkurss on avalöögiks Nõmme linnaosas augustist alustavale linnaosasisele kommunikatsioonisüsteemile, kus elanikud saavad üksteisele ja linnaosale teateid saata ning naabruskonda puudutavaid uudiseid vastu saada,» selgitas Sookael.

Selgusid metsateemaliste võistluse „Metsa väge täis“ parimad

2012. aasta Eesti Metsaseltsi, Rakvere Linnavalitsuse ja Eesti Metsaüliõpilaste Seltsi korraldatud õpilaste joonistuste, jutu- ja fotovõistlusele „Metsa väge täis“ saabus töid õpilastelt üle Eesti. Esitatud tööde rohkusega paistsid rohkem silma metsapealinna  Rakvere ja Saaremaa koolid.

Konkursi žürii esimehe Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul on laste kirjatükid siirad ja südamlikud, pildid ausalt lapsemeelsed ja heal kunstilisel tasemel. „Lapsed on tunnetanud metsa väge ja on oma jutukestesse pannud elamusi, kuidas metsas käimine on neid puudutanud.“

Metsajuttude konkursile laekunud töödes hindas žürii teemas püsimist, mõtteselgust, originaalsust.

Nooremas vanuseklassis (1.-4. klass) hindas žürii parimaks Taebla Gümnaasiumi 1. klassi õpilase Raido Tammeri loo. Teine ja kolmas koht läksid Rakvere Reaalgümnaasiumisse Ere Mai Koolile (2c kl) ja Marie-Helene Saaverile (3b kl).

5.-7. klasside arvestuses oli võidukas Anette Laanbek Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 6b klassist. Teine koht läks Rakvere Reaalgümnaasiumi 6t klassi õpilasele Robin Tammele ja kolmas koht Rakvere Reaalgümnaasiumi 6r klassi õpilasele Kaisa Kärmikule. Eripreemia pälvis Taaniel Palmiste Kärdla Ühisgümnaasiumi 6a klassist.

Fotokonkursil otsustas žürii anda ühe ergutusauhinna, mille sai Taavi Krippel Rakvere Põhikooli 3. klassist.

Joonistusvõistlusest osavõtt kujunes konkursil kõige arvumaks.

Loe edasi: Selgusid metsateemaliste võistluse „Metsa väge täis“ parimad

Rakvere tähistab Eesti lipu päeva ekskursiooniga

Esmaspäeval, 4. juunil tähistatakse Rakveres Eesti lipu päeva. Kell 13 algab Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledži (Pikk tn 40) eest linnaekskursioon, mis tutvustab huvilistele Rakvere linna ajalugu, sealhulgas Pika tänava haridus- ja kultuurielu. Ekskursioon lõpeb Vallimäel Tarva skulptuuri juures, kus Rakvere linna sümbol saab endale lipu päeva puhul kaela rahvusvärvides ehte.

Linnaekskursiooni viib läbi Kaja Visnapuu, ekskursiooni kestus on orienteeruvalt üks tund. Ekskursioon on kõigile huvilistele tasuta!

Korraldavad Rakvere Kultuurikeskus ja Rakvere Linnavalitsus.

Saatses toimub seminar “Omanäoline Lõuna-Eesti”

Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus koostöös Seto Instituudiga korraldab Saatse seto muuseumis seminari “Omanäoline Lõuna-Eesti” 7. juunil 2012. Ettekannetega esinevad Tartu Ülikooli üliõpilased. Transport Tartust korraldaja poolt.

Loe edasi: Saatses toimub seminar “Omanäoline Lõuna-Eesti”

Noori oodatakse huvitavasse enesearenduslaagrisse

Suvel korraldatakse Võrus ja Viljandis keskooli noortele huvitav laager, mis aitab ennast arendada ja tulevikuplaanides paremini selgusele jõuda. Laagris osalevad Eesti parimad koolitajad ja rahvusvahelisust lisavad neli tudengit Brasiiliast, Singapurist, Ukrainast, Ungarist.

Mis on futureFINDer (Minaleidja)?  See on on pilootprojekt, mille eesmärgiks on aidata Võru ning Viljandi keskkooliealistel noortel jõuda otsuseni, millist karjääri tulevikus valida ning anda näpunäiteid, kuidas selle otsuseni jõuda. Projekt toimub 2012. aasta suvel kahes imeilusas Eestimaa paigas.

Kui sul on kahtlusi, millist eriala valida ja sa tahad leida sellele vastuse rahvusvahelises keskkonnas, siis on futureFINDer just sulle. Tule suvel futureFINDerisse ja kutsu ka omad sõbrad kaasa!

Täpsem informatsioon kodulehelt!

Projekti toetab Euroopa Noored (Youth in Action).